Et ettevõtlustoetusest

ei kujuneks peavalu...

Taivo Ruus, Sandor Elias

advokaadid

triniti@triniti.ee

www.triniti.ee

16.02.2015

Sisukord

• Toetustest üldiselt

• Taotlemine, kulud, kontroll

• Riigiabi

EL toetuste jagunemine aastatel 2014-2020

• Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 saab Eesti 4,4

miljardit eurot toetust struktuuri- ja investeerimisfondidest:

• Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)

• Euroopa Sotsiaalfondist (ESF)

• Ühtekuuluvusfondist (ÜF)

• Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

• Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF)

4/34

Partnerluslepe ja rakenduskavad

• 20.06.2014 sõlmiti Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi

hõlmav partnerluslepe:

• rahastamisprioriteedid

• eesmärgid ja oodatavad tulemused

• euroraha kasutamise eeltingimused

• vahendite administreerimise üldine korraldus

• Leppe alusel koostati ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava, mille kinnitas Komisjon 10.12.2014

• Koostamisel on:

• Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014-2020

• Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020

5/34

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

• Rakenduskava koostati põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste

saavutamiseks Eestis. Peab kaasa tooma arenguhüppe,

suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus

eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja

tuues kaasa positiivse järelmõju

• Siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi

baastaristust - teed, hooned ja torud

• Uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu

ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust

hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika,

transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks

6/34

Rakenduskava 12 prioriteeti

1. Vajadustele vastav haridus ja ettevalmistus osalemaks tööturul

2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja väljalangemise ennetamine

4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus

5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

6. Energiatõhusus

7. Veekaitse

8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine

9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

10. Jätkusuutlik transport (ühis)

11. IKT teenuste taristu

12. Haldusvõimekus

7/34

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

• ühekordne võimendus oluliste muutuste

saavutamiseks Eestis

• a

8/22

EAS toetused alustavale ettevõtjale

• Starditoetus - alustavale ettevõtjale jätkusuutliku ettevõtte

käivitamiseks (vastuvõtt peatatud)

• Kasvutoetus - alustavale ettevõtjale kasvava ja eksportiva

ettevõtte arendamiseks (vastuvõtt peatatud)

• Innovatsiooniosakud - võimaldavad ettevõtjal alustada koostööd

innovatsioonipartneritega (teadus)

• Disaininõustamise toetus - aitab väärtustada disaini rolli toodete,

teenuste ja ärimudelite arendamisel – disainiaudit, strateegiline

disain, toote ja teenuse disain (vastuvõtt peatatud)

9/34

KIK toetused

• Keskkonnaprogramm – Eesti keskkonnatasude seaduse alusel

laekuvast rahast jaotatav toetus alamprogrammide alusel nt

atmosfääriõhu kaitse

• Euroopa Liidu fondid – ERF, ÜF, ESF – veemajandus,

jäätmemajandus, keskkonnaseire, keskkonnaharidus, säästev

(ühis)transport

• Roheline investeerimisskeem - heitkoguse ühikutega

kauplemisest saadavate vahendite suunamine

• Keskkonnalaenud - keskkonnakaitselisteks investeeringuteks ja

keskkonda säästmist ja taastamist aitavate projektide

arendamiseks

10/34

Toetuse taotlemise algus

• Projekt saab alguse heast ideest – äriplaan on selle vormistus

• avatud taotlusvoorud, mida korraldavad rakendusüksused

• Omafinantseering 10 – 80% (MTÜ, ÄÜ)

• Järelfinantseerimine, kompensatsioonipõhimõte

• väljamaksmine toimub taotleja poolt esitatud arvete ja

aruandluse alusel

• Abikõlblikkus - info abikõlbulikkuse määrusest

• Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni (EKA) andmebaas

http://www.eka.ee/

• Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja

ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum,

mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse

11/34

2 vaidlust toetuse andmisest

• Shishi lahend viitab Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2011

lahendile asjas nr 3-10-3066, p-des 7 ja 8: taotluses esitatud

andmete muutmine EAS-i poolt ei ole võimalik. Asudes taotleja

asemel taotlust sisustama, asendades taotluses teatud

prognoosid enda hinnangul õigete prognoosidega, sekkub

komisjon taotleja otsustusõigusesse. Selline käitumine ei ole

kooskõlas hindamismenetluse olemusega.

• Lisaks leidis ringkonnakohus, et toetuse saamise üle

otsustamisel pole tegemist tavapärase kaalutlusotsusega, vaid

sellisega, mis on langetatud eriteadmisi omavate isikute poolt,

kusjuures, nagu esitatavad taotlused, on ka asjatundjate poolt

langetatav otsustus nn prognoosiotsus.

12/34

Millele tähelepanu pöörata?

• Reaalne vajadus – üheksa korda mõõda, üks kord lõika – toetuse

taotlusega algab pankrotiprotsess

• Paberid peavad olema korras

• Projektijuhtimine algab rahastusotsuse järel ja lõppeb (!?)

aruandlusega rakendusüksusele

• kuludokumendid ja väljamaksetaotluse(d)

• seirearuanded

• kohapealne kontroll

• lõpparuanne

• dokumentide säilimine kümme aastat

• Kaupade ja teenuste hankimisel lähtub toetuse saaja Eesti

riigihangete seadusest – SA näide

13/34

Mida teeb rakendusüksus?

• Seirab, s.t kontrollib

• Riiklikku järelvalvet - kontrollib kõiki projekte projektide eluea

jooksul, s.h koha peal, tuvastamaks kas tegevused viiakse ellu

vastavalt toetuse andmise otsuses toodud tegevusplaanil

• Teeb väljamakseid

• Audiitorid teostavad kõikide projektide seast valikuliselt

auditit

• Ettekirjutuse rikkumiste lõpetamiseks

• Teostab finantskorrektsiooni, kui pole kasutatud sihipäraselt,

esitati valeandmeid või toimub kriminaalmenetlus

14/34

Kontroll auditi raames

• Vt eelmine ja üle-eelmine slaid – toimub ka järelkontroll

• Nn juhuslik valim – näide TAK auditist „juhusliku valimi alusel“ 2

aastat järjest. I aastal ei tuvastatud mingeid minetusi, II aastal

tuvastas täpselt sama audiitor varasema perioodi 1000 eurose

minetuse

• EL vahenditest teostavad auditi õiguslik raamistik on

struktuuritoetuste seadus ja selle rakendusaktid – meetmete

määrused

• Keskkonnaprogrammi auditi õiguslik raamistik on leping ja KIK

finantseerimise kord – p 5.7 riigiabi luba eeldatavate projektide

puhul ei tohi töödega alustada s.h siduvaid lepinguid sõlmida

enne vastava riigiabi loa saamist.

15/34

Abikõlbulikud kulud

• Põhjendatud, kui sobiv, vajalik ja tõhus taotluse eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks ning toetatavate tegevuste käigus.

Määrus(t)ega reguleeritud

• Abikõlbulikkus seoses maavara tasu suurenemisega?

• Eesti ehitusmaavarad

16/34

Finantskorrektsioon?

Ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise

lõppemisest arvates – dokumentide säilitamise kohustus 4 aastat

1) kulu ei ole abikõlblik või puudused kõrvaldamata;

2) toetus on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;

3) saaja on jätnud täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust;

4) saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus ja kohustust ei

täideta ettenähtud aja jooksul;

5) prokurörile või politseile on esitatud PankrS § 28 lg 1 kohane teave

(kuritegu v raske juhtimisviga) kriminaalmenetluse alustamiseks ja

kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul;

6) saajat on karistatud karistusseadustiku § 260-1 alusel (välismaalane

Eestis ebaseaduslikult tööl);

7) saaja teenib abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat

puhastulu.

RIIGIABI KOHTA ON ERIREEGLID!

17/34

Kaasus nr 1 – hea ettevõtja

Reoveepuhasti ehitamiseks sõlmitud lepinguga hangiti ka:

tehnoloogia osas nt telfer, konteiner, käru, frontaallaadur,

aunasegaja;

elektri, automaatika, nõrkvoolu osas mh laserprinter ja digibox;

laboriseadmed.

RHS § 4 lg 8 kohaselt ei või ehitustööde hankelepinguga osta asju

ega tellida teenuseid, mille ostmine või tellimine koos

ehitustöödega ei ole selle hankelepingu esemeks olevateks

ehitustöödeks vajalik

Ehitushanke maksumus 4,3 MEUR, asjade maksumus 150 TEUR.

Kas toetus kuulub (osaliselt) tagasi maksmisele?

18/34

Kaasus nr 1 –ettevõtja selgitus

1) Konteiner - mehaanilise puhastusprotsessi ühe osana suunatakse võrepressiga

eemaldatavad jäätmed konteinerisse;

2) Käru - settekäitlusprotsessi ühe osana transporditakse kompostimisele minev

reoveesete käru ja frontaallaaduriga dekantrist kompostimisväljakutele;

3) Frontaallaadur - settekäitlusprotsessi ühe osana transporditakse kompostimisele

minev reoveesete käru ja frontaallaaduriga dekantrist kompostimisväljakutele,

lisaks on frontaallaadur protsessis vajalik kompostaunade kujundamiseks ning

tugiaine ja valmiskomposti teisaldamiseks;

4) Aunasegaja - settekäitlusprotsessi ühe osana on ette nähtud kompostaunade

segamine aunasegajaga;

5) Digibox - reoveepuhasti operaatoriruumi rajatakse kaugvalvekeskus, kus lisaks

reoveepuhasti töö jälgimisele ja juhtimisele on võimalik ka kõigi vee- ja

reoveepumplate kaugjuhtimine ja seire. Sidekaablit reoveepuhastile ei tule ja

kogu andmeedastus pumplate vahel toimib üle digivõrgu.

6) Laboriseadmed - kogu puhastusprotsessi jälgimine ja tehnoloogilisteks

vajadusteks tehtavate proovide igapäevane analüüsimine toimub kohapealsete

laboriseadmetega. Ilma laboriseadmeteta ei ole võimalik tagada puhastusprotsessi

toimimist.

19/34

20/34

Miks on nii, et vahel tuleb ettevõtlustoetus tagasi

maksta?

EAS-skandaal (2012)

Miks riik ühe käega annab ja sama käega võtab?

ELTL art 107 – riigiabi Euroopa Liidus üldiselt keelatud.

Mis on riigiabi?

21/34

Riigiabi = maksumaksja raha arvel ettevõtjate valikuline toetamine

Riigiabi kumulatiivsed kriteeriumid (kõik peavad täidetud olema):

a) abi saaja tegutseb ettevõtjana –

b) liikmesriigi poolt või liikmesriigi ressursside kaudu antav abi

c) on eelis ehk soodustamine

d) valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine

e) mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele – eeldatakse

f) konkurentsimoonutus või selle risk

Ettevõtlustoetus täidab üldreeglina riigiabi kriteeriumid

ehk on üldreeglina Euroopa Liidus keelatud

22/34

• Ettevõtlustoetus = konkurentsi

moonutamine

• Millal aga võib ettevõtlustoetust anda?

Millal võib ettevõtjat toetada?

23/34

ELTL art 107 lg 2 sätestab riigiabi, mis on per se lubatud ehk

siseturuga kokkusobiv: üksiktarbijatele antav sotsiaalabi;

loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju

korvamiseks antav abi ja Saksamaa jagamisest kahjustatud

piirkondade majandusele antav abi – praktikas väheoluline

Üldist majandushuvi pakkuvad teenused (avalikes huvides, turg

rahuldavatel tingimustel ei paku) - nn Altmarki kriteeriumite

täidetusel pole riigiabi

Millal võib ettevõtjat toetada?

24/34

ELTL art 107 lg 3: erandid, millistel juhtudel võib Euroopa Komisjon

riigiabi lubatuks pidada.

ELTL art 108 lg 3 järgi on abi andjal Euroopa Komisjoni teavitamise

kohustus, enne riigiabi anda ei või (nn standstill-kohustus)

Standstill-kohustuse rikkumine = ebaseaduslik abi

Komisjoni menetlus pikk – ametlik uurimismenetlus võib kesta 18

või enam kuud.

Mida teha?

Kolm põhilist erandit standstill-põhimõttest ehk millal

Euroopa Komisjoni teavitamata on tegu ikkagi seadusliku

riigiabiga?

25/34

• Euroopa Komisjoni juba heakskiidetud abikava

• grupierand

• de minimis erand

Grupierand (Euroopa Komisjoni määrus nr 651/2014)

26/34

Mis siia alla kuulub?

• Regionaalabi – ca 47 % EL elanikkonnast elab regionaalabist

hõlmatud aladel

• VKEdele antav abi – max 250 töötajat, aastakäive max 50

MEUR

• Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi

• jne

- Ergutava mõju kriteerium - ei tohi olla töödega alustanud, sh

lepingute sõlmimise keeld?

- Künnised nt: VKEdele antav investeeringuteks ettenähtud abi:

7,5 MEUR ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

De minimis erand (Euroopa Komisjoni määrus nr 1407/2013)

27/34

• Vähese tähtsusega riigiabi, mis ei moonuta konkurentsi

• Rusikareegel: 200 000 eurot ettevõtja kohta mis tahes

3 aasta jooksul

Miks siis ikkagi vaja tagasi maksta?

28/34

Ebaseadusliku abi tagasinõudmise kohustus:

Ebaseaduslik abi = rikutud standstill-kohustust, erandid (grupierand, de minimis) ei kohaldu

Liikmesriigil kohustus ebaseaduslik abi ettevõtjalt tagasi nõuda, kui:

1) Euroopa Komisjoni otsus, et ebaseaduslik abi on ühtlasi ühisturulesobimatu + nõuab, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada (edaspidi „tagastamisotsus”).

Komisjoni otsuses määratud tähtaeg, liitintress – erakordselt halbade tingimustega laen

2) Konkurendi kaebus siseriiklikus kohtus – vähemalt riigiabi deponeerimine

3) Saeme ise oksa alt ära?

Ettevõtlustoetuse tagasimaksmise nõudega silmitsi

29/34

• Tagasimaksmine pole karistus, vaid konkurentsimoonutuse

kõrvaldamise vahend – lohutus, kas pole

• Euroopa Kohtu praktika: „hoolas ettevõtja peab olema üldiselt

võimeline veenduma, et nõutud menetlust on abi andmise eel

järgitud“ - ehk abi saaja peaks ise justkui jälgima, mida

ametnik teeb?

• Kui Euroopa Komisjoni otsus olemas, ei saa ettevõtja tugineda

riigi eksimustele, oma raskele majandusolukorrale vms

• Tagasinõudmise välistab ainult absoluutne võimatus – nt

pankrotimenetluses nõude esitamisest piisab

Mida teha?

30/34

a) reaktiivselt; kui häda juba käes

- Euroopa Komisjoni otsust pole, konkurent pole kaevanud – vaidlustada abi andja tagasinõudmisotsus? Vaide/kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva

- Usalduskahju hüvitamine? – abi tagasi makstes oled halvemas positsioonis kui ilma abi saamata

- Väidame, et kui abi ebaseaduslikkus polnud ilmne/abi andja andis valeinfot + Euroopa Komisjon pole otsust teinud + ükski konkurent ka end häirituna ei tunne –peaks vähemalt usalduskahju hüvitama

NÄIDISKAASUS ELUST ENESEST

Mida teha?

31/34

b) proaktiivselt; tahaks toetust

• ole jurist, riigi- ja Euroopa Komisjoni ametnik, ettevõtja,

projektikirjutamise spetsialist, hiromant ja Delfi oraakel ühes

isikus

• ära taotle toetusi = ära tegele ettevõtlusega, vaid mine

palgatööle, nagu kõik normaalsed inimesed (? )

• arvesta riskidega, kontrolli, küsi abi

Kaasus nr 2 - halb ettevõtja

32/34

Skeemitamine

• X sai KIK-ilt toetust katlamaja ehituseks

• Ehituskulud peavad abikõlbulikkuseks olema mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks

• X korraldas fiktiivse ehitushanke, võitja Y oli ette „ära otsustatud“

• Y ei täitnud hanketingimusi – pakkumus esitati pärast tähtaega, puudusid osad dokumendid jne

• X koostas Y „pakkumuse“ tema asemel, tagantjärele

• Y tegelikult midagi ei ehitanud, „sõlmis“ allhankelepinguid X-iga seotud ettevõtetega, ehitust korraldas X ja esitas KIK-ile fiktiivseid kuludokumente.

• X kulud olid osaliselt väljamõeldud ja osaliselt tõendamata

• X ja Y läksid tülli, Y kirjutas KIK-ile ja tunnistas loo üles

• Kui palju tagasi nõuda?

Küsimused ja ehk ka

vastused

Täname!

Taivo Ruus, Sandor Elias

advokaadid

info@triniti.ee

www.triniti.ee