atr0110 analoog- ja...
TRANSCRIPT
![Page 1: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/1.jpg)
ATR0110 ANALOOG- JA
DIGITAALTEHNIKA
Kevad 2020
Ajalised- ja sageduskarakteristikud
Martin Jaanus NRG-308
[email protected] 56 91 31 93
Õppetöö : http://isc.ttu.ee
Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin
![Page 2: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/2.jpg)
Teemad
Ajalised- ning sageduskarakteristikud
• RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)
• Hüppekaja
• RLC (resonants)
• Amplituudageduskarakteristik
• Faasisageduskarakeristik
• Lihtsamad filtrid
Järgnevatel slaididel on üritatud vältida võimalikult palju
matemaatikat.
![Page 3: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/3.jpg)
Alalissignaal (DC, Direct current ), (vool või pinge) – aeglaselt
muutuv signaal. Märgiga suurus. Signaal mõõtmise ajahetkel
ei muutu. Staatiline olek.
0
0.5
1
1.5
2
2.5
3
3.5
4
0 0.5 1 1.5 2
V
t
0
0.5
1
1.5
2
2.5
3
3.5
4
0 0.5 1 1.5 2
V
t
Alalisvool (ja – pinge)
![Page 4: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/4.jpg)
Vahelduvsignaal (AC, Alternative current ), (vool või pinge) –
Vaadeldava aja jooksul muutuv signaal. Muutub voolu suund
Erinevad väärtused.
-350
-250
-150
-50
50
150
250
350
0 0.5 1 1.5 2
V
t -20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
0 0.5 1 1.5 2
V
t
Perioodiline Mitteperioodiline
Vahelduvvool (ja – pinge)
![Page 5: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/5.jpg)
-350
-250
-150
-50
50
150
250
350
0 0.2 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2
V
t
Amplituud (A)
Max (V)
Amplituud (A)
Min (V)
p-p
Perood (T)
Perioodiline signaal, amplituud, tipust tippu, periood
Näiteks:
u(t)=A*sin(2πt+φ)
Signaalil on mitu väärtust
• Amplituudväärtus
• Tippväärtus (max,min)
• Keskväärtus:
• Mooduli keskväärtus
• Efektiivväärtus (rms,
(root mean square)
𝑈𝑚𝑘 =1
𝑇න0
𝑇
|𝑢 𝑡 |𝑑𝑡
𝑈0 =1
𝑇න0
𝑇
𝑢 𝑡 𝑑𝑡
𝑈𝑚𝑘 =1
𝑇න0
𝑇
𝑢2 𝑡 𝑑𝑡
Vahelduvvool (ja – pinge)
![Page 6: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/6.jpg)
Kahe sama sagedusega signaali omavaheline hilistumine.
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
0.5 0.7 0.9 1.1 1.3 1.5 1.7 1.9 2.1 2.3 2.5
TΔt
Δφ =Δ𝑡
𝑇∗ 3600
Faasinihe
![Page 7: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/7.jpg)
Kondensaator
Kondensaator Füüsikaline suurus - mahtuvus C, ühik farad (F)
Pilt:wikipedia
![Page 8: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/8.jpg)
Kondensaator
Mahtuvus näitab elektrilist inertsi , diferentsiaalvõrrandit saab võrrelda
Newtoni seadusega
Kondensaatori pinge on pidev (ei saa muutuda hetkeliselt !)
Integreerib voolu, pinge jääb voolust veerand perioodi maha.
Juhtivus on reaktiivne 𝑌𝑐 = 𝑗ω𝐶 𝑍𝑐 =1
𝑗ω𝐶ω = 2π𝑓 ω −nurksagedus (rad/s)
Juhtivus on võrdeline sagedusega.
Kondensaatorite jada ja paralleelühendusel kasutada juhtivusi !
CC
dvi C
dt=
dvF m
dt=
C=C1+C2+C3+....Cn 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+1/Cn
![Page 9: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/9.jpg)
Kondensaatori energia
• Kondensaator on energiasalvesti !
• Laadides kondensaatort konstantse vooluga I,
kasvab selle pinge ja (ka laeng ) lineaarselt:
Energia on võrdeline pinge ruuduga !
![Page 10: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/10.jpg)
Induktor
Induktor , füüsikaline suurus induktiivsus L, ühik henri H.
![Page 11: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/11.jpg)
Induktor
Induktor näitab elektrilist inertsi , diferentsiaalvõrrand:
Induktori vool on pidev (ei saa muutuda hetkeliselt !)
Integreerib pinget, vool jääb pingest veerand perioodi maha.
Takistus on reaktiivne ZL= 𝑗ω𝐿 𝑌𝐿 =1
𝑗ω𝐿ω = 2π𝑓 ω nurksagedus (rad/s)
Takistus on võrdeline sagedusega.
Induktorite jada ja paralleelühendusel kasutada takistusi !
L=L1+L2+L3+....Ln 1/L=1/L1+1/L2+1/L3+1/Ln
LL
div L
dt=
![Page 12: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/12.jpg)
Induktori energia
• Induktor on energiasalvesti !
• Laadides induktorit konstantse pingega V,
kasvab selle vool ja (ka magnetvoog ) lineaarselt:
Energia on võrdeline voolu ruuduga !
Pilt:wikipedia
![Page 13: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/13.jpg)
Kondensaator ja induktor
• Energia, mis on sinna salvestatud, saame igal juhul kätte !
• Skeemide disainimisel tuleb sellega arvestada !
Ekraanipilt videost https://www.youtube.com/watch?v=hIkNY5xjy5k
Lülitit ei tohi vahetult ühendada
Induktoriga jadamisi !
Kondensaatoriga rööbiti !
Kui see on möödapääsmatu,
tuleb kasutada erilahendusi !
![Page 14: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/14.jpg)
Kondensaatorid ja induktorid
• ....on olemas ka siis kui me neid ei taha !
• Nagu ka takistus .
Parasiitkomponendid
• Mida kõrgem on sagedus, seda rohkem annavad endast märku L Ja C !
• Seadmete disainil tuleb sellega arvestada !
• Ostate poest selle:
• Aga saate selle :• Sobib suvalise reaalse R,C või L aseskeemiks !
![Page 15: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/15.jpg)
Kondensaatorid (kasulik info)
• (Elektrolüüt)kondensaatoritel võib tänu valmistustehnoloogiale olla
küllaltki suur parasiittakistus ja –induktiivsus , selle kompenseerimiseks
ühendatakse väiksema mahtuvusega kondensaator rööbiti.
• Elektrolüütkondensaatoritel on oluline polaarsus ning tööpinge.
Pildid:wikipedia Elektrolüütkondensaatori aseskeem
![Page 16: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/16.jpg)
Superkondensaatorid
• Väga suure mahtuvusega (kuni mitu tuhat faradit)
• Nanotehnoloogia
• Piiratud tööpinge
• Suur lekkevool
• Suur parameetrite hajuvus
• Kasutusel ajutise energiasalvestisena
Grafeen (wikipedia)
![Page 17: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/17.jpg)
Kondensaatori laadimine läbi takisti
• Mitte midagi ei toimu hetkega. Eeldame, et kondensaatoril
on pinge 0 ehk see on laadimata.
• Lüliti sulgemisel laetakse kondensaator allika pingeni V,
aga see võtab aega.
–
+R Cv +
–
–+i
http://193.40.240.74/video/C_laadimine_I.mp4 (kondensaatori laadimine püsiva vooluga)
http://193.40.240.74/video/C_laadimine_R.mp4 (kondensaatori laadimine läbi takisti)
![Page 18: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/18.jpg)
Algtingimused:
Kirchhoffi pingesadus:
Vool:
Hüppekaja( )
( ) ( )ttv
vC
1
00
=
=
–
+R C
v +
–
–+
i
( ) ( )
( ) ( )tvdt
dCti
tvtRi
C
C
=
=+ 1
Esimest järku lineaarne diferentsiaalvõrrand 1=+ CC v
dt
dvRC
Erilahend (sundkomponent) ( ) 1~ =tvC
Üldlahend (vabakomponent) ( ) RC
t
C Aetv−
=
Kondensaatori pinge on 0
1(t) Heaviside funktsioon
(ühikhüpe –allika pinge 1V)
![Page 19: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/19.jpg)
Hüppekaja
( ) RC
t
Aetv−
+=1 ( ) 00 =v ( ) 0110
0
=+=+=−
AAev RC
( ) RC
t
etv−
−=1
0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1
0 1 2 3 4 5
RC
RC
RC – ajakonstant. Aeg, mille jooksul kasvab pinge kondensaatoril 2/3 allika pingest.
![Page 20: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/20.jpg)
Hüppekaja
–
+R C
v +
–
–+i
Algolek: vC(0)=0
Lõppolek: vC()=1
Algolek: vR(0)=1
Lõppolek: vR()=0
Algolek: i(0)=1/R
Lõppolek: i()=0
Neid olekuid ühendab eksponent, mille ajakonstant on RC.
![Page 21: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/21.jpg)
Integreeriv ahel
Diferentseeriv ahel
Lihtsaimad RC ahelate realisatsioonid eeldusel et sisend käitub kui pingeallikas, funktsiooniks on ühikhüpe ning väljund on koormamata.
Integreeriv ja diferentseeriv ahel RC
–
+R C
v +
–
–+
i
–
+R
Cv +
–
+
i–
![Page 22: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/22.jpg)
Integreeriv ahel
Diferentseeriv ahel
Ajakonstant τ=LG=L/R
Lihtsaimad LR ahelate realisatsioonid eeldusel, et sisend käitub kui pingeallikas, funktsiooniks on ühikhüpe ning väljund on koormamata.
Integreereiv ja diferentseeriv ahel LR
L
L
R
R
![Page 23: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/23.jpg)
Martin Jaanus 2007 TTÜ Automaatikainstituut
Kuidas leida ajakonstanti esimest järku sidus
Selleks et leida ajakonstanti esimest järku sidus tuleb:
1. Asendada allikad ja mõõteriistad nende sisetakistustega.
2. Lihtsustada võimalikult palju skeemi.
3. Arvutada ajakonstant
L GRC
τ=RC τ=LG
![Page 24: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/24.jpg)
2. Arvutame
Martin Jaanus 2007 TTÜ Automaatikainstituut
L
+
–R V
+
R=600Ω
L=300mH
1. Asendame allika ja mõõturi
sisetakistustega. Voltmeeter-tühis,
pingeallikas – lühis.
Kuidas leida ajakonstanti esimest järku sidus, näide 1
L
G
τ=LG
τ=LG=L/R=300mH/600Ω=0.5ms
![Page 25: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/25.jpg)
Martin Jaanus 2007 TTÜ Automaatikainstituut
Kuidas leida ajakonstanti esimest järku sidus, näide 2
+
–
R2
V+
R1=10kΩ
R2=10kΩ
C=22nF
1. Asendame allika ja mõõturi
sisetakistustega. Voltmeeter-tühis,
pingeallikas – lühis.
τ=RC2. Arvutame
τ=RC=C*R1*R2/(R1+R2)=22nF*5kΩ=110uS
R1
R1C
C
R2
C R1*R2R1+R2
R=
![Page 26: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/26.jpg)
RC –harmooniline signaal
• Ülekandefunktsioon -leiame kondensaatori ja sisendpinge
suhte . Tegemist on pingejaguriga, kus üks takistus on
mahtuvuslik ja sõltub sagedusest.
CjR
VI
1+
=1
1.......
1
1
+==
+
=RCj
V
CjR
CjVVC
RC- ajakonstant !
Ülekanne tuleb
kompleksarv ning
sõltub sagedusest
f 2= nurksagedus (ringsagedus)
j – imaginaarühik j2=-1 (matemaatikas i )
1
1
+=
RCjV
VC
–
+R C
v +
–
–+
i
![Page 27: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/27.jpg)
RC –harmooniline signaal, faasor
• Ülekandel on kaks komponenti - amplituud ja faas.
• Jadaühendus – vool on komponentides sama.
• Takisti pinge on vooluga faasis, kondensaatoril jääb pinge 90 kraadi maha.
1
1
+=
RCjV
VC
RC- ajakonstant !
Ülekanne tuleb
kompleksarv ning
sõltub sagedusest
f 2= nurksagedus (ringsagedus)
j – imaginaarühik j2=-1 (matemaatikas i )
I
Vc
VR
V=I*Z
ᵠ–
+R C
v +
–
–+
i
![Page 28: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/28.jpg)
RC –harmooniline signaal, faasor
• Ülekandel on kaks komponenti - amplituud ja faas.
• Amplituud
I
Vc
VR
V=I*ZX𝑐 =
1
ω𝐶
ᵠ
𝑉𝐶𝑉=
𝑋𝑐
𝑅2 + 𝑋𝑐2
–
+R C
v +
–
–+
i
![Page 29: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/29.jpg)
RC –harmooniline signaal, faasor
• Ülekandel on kaks komponenti - amplituud ja faas.
• Faas
I
Vc
VR
X𝑐 =1
ω𝐶
ᵠ
–
+R C
v +
–
–+
i
![Page 30: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/30.jpg)
Sageduskarakteristikud
• Näitavad ahela ülekande sagedussõltuvust
• Amplituudsageduskarakteristik
• Faasisageduskarakteristik (sageli sellest ei räägita)
• Ülekandefunktsiooni graafiline (ja logaritmiline) esitus
• Logaritmimine lihtsustab tunduvalt murdratsionaalse
funktsiooni esitamist.
( )( )( ) ( )( )( ) ( )n
m
pspspsb
zszszsasT
−−−
−−−=
210
210
js
![Page 31: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/31.jpg)
Sageduskarakteristikud
31
Ülekanne on igal sagedusel kompleksarv
Logaritmides saame
( ) ( ) ( ) jeAjT =
Kust on näha, et liituvad amplituudi logaritmid ja faasid
kus A(ω) on amplituudsageduskarakteristik
φ (ω) on faasisageduskarakteristik
( ) ( ) ( ) jAjT += loglog
Kui need suurused kujutada sõltuvatena sageduse
logaritmist, saame logaritmilised
sageduskarakteristikud.
![Page 32: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/32.jpg)
32
Vahemik, millel sagedus muutub 10 korda on 1 dekaad
[dec].
Alumisel skaalal on dekaadid Kasutatakse ka oktaavi [oct]- see on sageduse 2-kordne
muutus.
ω
u=logω
ω0 10ω0 100ω00.1ω00.01ω0
0 1 2-1-2-3
0.001ω0
Logaritmiline sagedustelg
![Page 33: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/33.jpg)
33
Näiteid sagedusteljelt
( )decligikaududeckorda 3.030103.02
( )dectegelikultdecoktaav ...301.03.01
kordaoct 83 −
kordaoct 42 −
kordaoct 164 −
kordadec 1002 −
kordadec 10003 −
kordadec 100004 −
dec5.0
dec1.0
dec7.0
korda4
korda5
korda20
korda162.310 =−
korda259.11010 =−
korda52
10 =−
−
−
−
dec6.0
dec7.03.01 =−
dec3.13.01 =+
Logaritmiline sagedustelg
![Page 34: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/34.jpg)
34
Amplituud - analoogiline, kuid teised nimetused
ühikutel logA A
10
100
1
0.1
0.01
1
2
0
-1
-2
20 dB
40 dB
0 dB
-20 dB
-40 dB
1 dekaad=20 detsibelli
( )dB
dBkorda
02.6
62 −kordadB 41.123 −
dBkorda 2620 −
dBkorda 145 −dBkorda 601000 −
dBkorda 54.93 −kordadB 162.31010 −
Logaritmiline amplituud
![Page 35: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/35.jpg)
Kasutatakse kui suuruste diapasoon on väga suur
• Mobiiltelefon – saatja 2 W , vastuvõtja 0.02 μW
• Kuulmine
Kasutatakse ühikut bell (B) , mis on võimsuste suhte kümnendlogaritm.
( Alexander Graham Bell) . Praktiliseks kasutamiseks suur.
Kasutatakse detsibelli X(dB) =10log(X/Xo)
Korrutamine-jagamine muutub liitmiseks-lahutamiseks !
Väga mugav kasutada signaalitöötluses.
NB ! Pinge ja voolu korral !
Kuna võimsus on võrdeline pinge (ja ka voolu ) ruuduga siis.
K(dB) =10log(V2/V02)=20log(V/V0)
Detsibell (dB)
![Page 36: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/36.jpg)
36
( )pjps
sT+
+
=
11
Bode diagrammid
Bode diagrammid ehk
logaritmilised sageduskarakteristikud graafilises
esituses saame teljestikus, kus horisontaalteljel on
sageduse logaritm ja vertikaalteljel amplituudi
logaritm või faas.
NB! Võrreldakse ω ja p!
( )p
jppjpj
arctanloglog
1log 22 −+−=+−=
+
amplituud faas
p>0
![Page 37: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/37.jpg)
39
-20 dB
-18 dB
-16 dB
-14 dB
-12 dB
-10 dB
-8 dB
-6 dB
-4 dB
-2 dB
0 dB
0.1 1 10-3dB
Bode diagrammid: üks poolus ,RC, graafik
Sagedust, kus ülekanne on maksimaalsest väärtusest vähenenud 3dB,
nimetatakse üldjuhul piirsageduseks . Reaal- ja imaginaarosa on võrdsed.
𝑓𝐶=1
2𝜋𝑅𝐶
–
+R C
v +
–
–+i
![Page 38: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/38.jpg)
40
Nulli puhul on amplituudi märk vastupidine pooluse
omaga, karakteristik on peegelpilt sagedustelje
suhtes:
0 dB
10 dB
20 dB
30 dB
40 dB
-2 -1 0 1 2
decdB20+
decdB0
Bode diagrammid: üks null
![Page 39: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/39.jpg)
41
Kuna erinevate p väärtuste korral on karakteristikud
lihtsalt nihutatud sagedusteljel, siis üldjuhul saame
sellise eeskirja: liikudes sagedusteljel vasakult
paremale muutub karakteristiku kalle
+20 dB/dec, kui sagedus on võrdne nulli
absoluutväärtusega
-20 dB/dec, kui sagedus on võrdne pooluse
absoluutväärtusega
Nende murdepunktide vahel on asümptootilise
karakteristiku kalle 20n dB/dec, kus n on täisarv
Bode diagrammid: amplituudikarakteristiku kalded
![Page 40: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/40.jpg)
42
-0.50 pi
-0.25 pi
0.00 pi
-2 -1 0 1 2-0.7
+0.7
Faas: üks poolus
![Page 41: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/41.jpg)
• Enamikel juhtudel huvitab ülekanne vaid madalatel ja
kõrgetel sagedustel (hea kontrollida kasvõi skeeme ning
arvutusi). Sel juhul saab skeemi tunduvalt lihtsustada !
• Kui on vaja leida ülekannet konkreetsel sagedusel,
lihtsustada sageli ei saa !
Sageduskarakteristikud
Teist järku ahela ( s astme järgi näeb ära)
karakteristiku arvutamist saab
mõistlikkuse piirides veel käsitsi teha:
Küll aga saab lihtsalt skeemile
Pealevadates öelda, kuidas see käitub.
(ühekordne T filter)
M.J. 2004 (Sidud,süsteemid,signaalid)
![Page 42: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/42.jpg)
Sagedus läheneb nullile(alaliskomponent), aeg läheneb lõpmatusele
• Kondensaatorid saab asendada tühisega , sest juhtivus läheneb nullile
• Induktorid saab asendada lühisega sest takistus läheneb nullile.
Sagedus läheneb lõpmatusele , aeg läheneb nullile (siirdeprotsess)
• Kondensaatorid saab asendada lühisega, sest juhtivus läheneb lõpmatusele.
• Induktorid saab asendada tühisega, sest takistus läheneb lõpmatusele.
Sageduskarakteristikud (äärmused)
![Page 43: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/43.jpg)
Ülekanne detsibellides
Selleks et leida ülekannet detsibellides tuleb:
1. Leida ülekandefunktsioon ja sellest moodul
2. Detsibellide leidmiseks võtta sellest kümnendlogaritm ja korrutada 20ga
Jäta meelde:
RC või RL ahela pinge- või vooluülekanne ei saa olla suurem kui 1
(suurem,kui 0dB), Samuti ka ainult resistoridest koosneval ahelal.
LC ahela pinge- või vooluülekanne on resonantssagedusel ja selle
läheduses suurem kui 1 , Samas muudel juhtudel on ühest väiksem
või võrdne sellega.
![Page 44: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/44.jpg)
Ülekanne detsibellides, näide 1
L
+
–R V
+
R=600Ω
L=300mH
=2krad/s
Kõigepealt leiame ülekande-
funktsiooni. Vool, mis väljub
pingeallikast läbib nii induktorit
kui ka resistori ja avaldub:
I=V/Z , kus Z on induktori ja
resistori kogutakistus, ehk
Z=R+jωL. Pinge , mis tekib
resistorile avaldub sellest voolust
Vr=I*R . Asendades voolu, saame, et
Vr/V=R/(R+jωL) , ehk K=R
R+jωL. Kuna pingeülekandes huvitab meid
amplituud , siis tuleb leida ülekande moodul. Kuna nimetajas on vektorid omavahel
risti, siis nende summa on ruutjuur,takistuste ruutude summast.
Et leida ülekannet detsibellides tuleb tulemusest võtta
kümnendlogaritm ja korrutada 20ga.Kv=20log (
R
R2+(ωL)2
)
![Page 45: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/45.jpg)
Ülekanne detsibellides, näide 1
L
+
–R V
+
R=600Ω
L=300mH
=2krad/s
Kv=20log (R
R2+(ωL)2
)
Paneme arvud asemele ja saame, et
Kv=20log (600
6002+6002
) =20log(0.707)=-3dB
![Page 46: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/46.jpg)
Ülekanne detsibellides, näide 2
L
+
–C V
+
C=1nF
L=400mH
=49krad/s
Paneme arvud asemele ja saame, et
Kv=20log 1
1-490002*400*10-3*1*10-9=20log(1/0.0396)=20log(25)=27.9dB
Selle sidu ülekanne avaldub:
K=1/j ωC
jωL+1/jωC=
=1
j (ωL-1/ωC) * jC=
1
1- 2LC
j*j=-1 1/j=-j
(absoluutväärtuse märgid on seepärast, et tuleb leida moodul , mis avaldub:
Re2+Im2 , kuid imaginaarosa sel juhul taandus välja.)
![Page 47: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/47.jpg)
Filtrid
• Eesmärk -eraldada signaalist teatud sagedusega komponente
• Ehk teisendada signaali teatud reeglite järgi
• Levinum on sageduslik filteerimine – kanda sisendist väljundisse
soovitud sagedused, pidurdades muude sageduste läbipääsu
• Smas meedias erinevate signaalide samaaegne ülekandmise
põhiliseks realisatsiooniks on signaalide spektri transformeerimine
kandesageduse ümbrusse . Vastuvõtja peab eraldama
vastuvõetud signaalide kogumist sobiva sagedusvahemiku .
• Põhimõtteliselt ei ole võimalik ehitada ideaalset filtrit
• Mida parem filter , seda suurem on hilistumine.
![Page 48: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/48.jpg)
Madalpääsfilter
Kõrgpääsfilter
Lihtsaimad RC passiivfiltri realisatsioonid
Filtrid
Võimaldavad muuta signaaliülekande sageduskarakteristikuid
Piltidel on amplituudsageduskarakteristikud
Olemas on ka faasisageduskarakteristikud
𝑓𝐶=1
2𝜋𝑅𝐶
𝑓𝐶=1
2𝜋𝑅𝐶
Pääsuala
PääsualaSiirdeala
Siirdeala Tõkkeala
Tõkkeala
fc
fc
Sagedus
Sagedus
Am
plit
uud
Am
plit
uud
fc – murdesagedus (lõikesagedus)
–
+R C
v +
–
–+
i
–
+R
Cv +
–
+
i
![Page 49: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/49.jpg)
Filtrid
Ribafilter
• Pääsufilter
• Tõkkefilter
Disainitakse madal ja kõrgpääsfiltritest (lihtsamad näited)
Pääsuala
PääsualaPääsualaTõkkeala
TõkkealaTõkkeala
K
Kf
f
Kesksagedus
![Page 50: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/50.jpg)
Filtrid (näide - tämbriregulaator)
• Kasutusel olmeelektroonikas
• Olemuselt muudetava murdesagedusega filter.
Peter Baxandall’i skeem (1950)
http://www.learnabout-electronics.org/Amplifiers/amplifiers42.php
![Page 51: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/51.jpg)
Filtrid (näide – kõrgemat järku)
• 5. järku madalpääsfilter
• Arvutused on keerukad, tänapäeval kasutatakse simulaatoreid.
• Kõrgemat järku filtrid on hädavajalikud sidetehnikas
![Page 52: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/52.jpg)
55
Resonants on nähtus, mille puhul energia vahetab asukohta
(kahe elemendi vahel) ja see energiahulk ületab tunduvalt
seda energiavahetust, mis toimub ümbruskonnaga.
V
ICIL
I
L
C
II
II
ICIL
I
Resonants
![Page 53: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/53.jpg)
56
Selleks peab olema:
VLj
IVCjI LC ==
1
( )22
2
11
11
sSssLC
LC
VLj
LCV
LjCjI
==
+−
=
+=
Kui sagedus on võrdne resonantssagedusega,
siis väline vool on null!
Resonantsitingimus
IC
IL
I
![Page 54: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/54.jpg)
57
Resonantsi puhul vahetab energia sellises võnkeringis
perioodiliselt kohta ja iseloomu: kondensaatoris on
energia elektriväljas, induktoris – magnetväljas.
Kummaski elemendis pole kadusid – energia säilub.
See on paralleelresonants; (vooluresonants)
jadaühendusekorral tekibjadaresonants(pingeresonants)
Resonants
![Page 55: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/55.jpg)
58
Reaalselt on lisaks L ja C-le ka takisti, mis energiat
kulutab:
IG
IC ILIG
IC
V
ILI
( )11
12 ++
=
++
=sLGLCs
sL
sLGsC
sZ
Reaalne resonants
Teist järku ülekanne !
![Page 56: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/56.jpg)
59
C
L=
( )
C
LGj
C
G
C
LG
C
G
LCLC
LG
C
G
LC
LCLGLG
41
242
1
222
4
222
2
22
−−=−−=
=−
−=
−−
GC
LG
LC
LC
C
G
C
G
2
1
222===
Karakteristlik takistus
Võnkeringi poolused
![Page 57: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/57.jpg)
60
Hüvetegur
R
GQ ==
1
11
11
2
2
22 ++
=++=++
s
Q
sGs
ssLGLCs
Poolused imaginaarteljel: Q=
Hüvetegur – ideaalsuse näitaja
Hüvetegur
![Page 58: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/58.jpg)
61
Resonantsi puhul on poolused kompleksed ja
imaginaartelje lähedal – sageduskarakteristik näitabki
suuri amplituudi väärtusi.
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
-0.5 -0.3 -0.1 0.1 0.3 0.5
Amplituudsageduskarakteristik
![Page 59: ATR0110 ANALOOG- JA DIGITAALTEHNIKAisc.ttu.ee/materials/martin/ATR0110/Analoog-ja-digitehnika2020-2.pdfTeemad Ajalised- ning sageduskarakteristikud •RC siirdeprotsess (LR siirdeprotsess)](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022051908/5ffcbac77e667e426019eb4c/html5/thumbnails/59.jpg)
62
L Cs R
Cp
L=10.485kH
Cs=2.25fF
R=70kΩ
Cp=10pF
( )kHzs
Mrad
LC
Gf
k
C
L
768.32205.01
16.225.2
485.10
===
===
Hzdf
k
G
RQ
130860
32768
3086070
16.2
=
=
==
215
Kvartsresonaator