Arvo Krikmann

st, Langist, leimist

ja muust

EELLUGU: OLEV HANNULA JUHTUM

(2003 –2005)

Aastail 2001–2003 andis Wiesenthali keskuse natsikütt Efraim Zuroff oma parima, et kütta üles eesti inimestes seni pea olematut juudiviha, ja ta tegevusel oli tõesti mõningast edu.

2003. aasta sügisel kirjutas TTÜ tudeng Olev Hannula Delfis ilmunud artikli “Iisrael: eurooplased on juudivaenulikud“ kommentaariks lause “Juudid ahju!”

See tõi talle kaela süüdistuse rahvusliku vaenu ja vägivalla õhutamises. Hannula vabandas ja väitis, et see oli pelgalt fraas, mille taga polnud mingeid tegelikke ähvardusi, kuid Kapo tellis ekspertiisi Eesti Keele Instituudilt, kes leidis, et süüdistuseks on alust, ning Kapo algatas Hannula vastu kriminaalasja. Ta kodus tehti läbiotsimine, konfiskeeriti arvuti ja kolm kõvaketast, väidetavalt leiti sealt ka üks vana padrun ja kahtlast tarkvara ning alul süüdistatud teda ka relva ja lasteporno omamises.

Õli valas tulle Hannula vastukäik: ta oli uurinud läbiotsimisel osalenud Kapo IT-spetsialisti Toomas Vananurme tausta ning leidnud ta netilehekülgedelt mitmesuguseid roppusi, muusika ja raamatute piraatkoopiaid, ka kurikuulsa “Terroristi käsiraamatu”, relvaga poseerivaid fotosid jmt.

Kohtuasi ringles instantsides ligi kaks aastat, kutsus esile rohkesti mõistvat kui ka hukkamõistvat vastukaja ning päädis 5. augustil 2005, mil Tallinna linnakohus tunnistas Hannula süüdi ning karistas teda 3000 krooni suuruse rahatrahviga. Otsus johtus väidetavalt mitte üksi repliigist “Juudid ahju!”, vaid ka muudest antisemitismi ja rassisimi ilmingutest Hannula internetisuhtluses.

EESTI EKSPRESSI NETILAIMU VASTASED INITSIATIIVID JA EESTI MEEDIAVÄLJAANNETE

LEIMIVASTANE ÜHISDEKLARATSIOON

(22. september 2005)

Eesti Ekspress avaldab oma 22. septembri 2005. a numbris toimetuse avaliku kirja, mis adresseeritud justiitsminister Rein Langile, peaprokurör Norman Aasale ja õiguskantsler Allar Jõksile.

“Eesti Ekspress tunneb sügavat muret, et Eesti Vabariigis toimub avalikel internetilehekülgedel pidev inimeste mõnitamine. Vägivallale õhutamine ja isegi tapmisähvarduste esitamine on muutunud täiesti igapäevaseks. Jõhkra ja ülbe irvitamise keskuseks on saanud internetiportaal www.delfi.ee.

Eesti Ekspress kutsub üles algatama avalikku mõttevahetust, kuidas jõhkardid peatada. Esiteks: mida teha anonüümsete argpüksidega, kes teistele inimestele karistamatult näkku rögastavad? Ajalehtede portaalid www.ekspress.ee ja www.epl.ee on neile ammu tee tõkestanud. Kas politsei peaks hakkama tuvastama mõnitajate isikuid ja neid avalikustama? See oleks iseenesest lihtne, sest igast internetti kirjutatud lausest jääb jälg, mis viib selle autorini.

Teiseks: mida ette võtta roppusi levitava äriühinguga? Kuidas panna selle juhid oma tegevuse eest vastutama? Internetilehekülje www.delfi.ee omanik on Eestis registreeritud aktsiaselts Delfi. See kuulub Belgia pealinnas Brüsselis aadressil Rue Royale 97 tegutsevale ettevõttele Findexa Belgium SCA.

Eesti Ekspress on valmis esindama kõiki Eesti inimesi, kes tunnevad ennast Delfi kui sopa levitaja poolt haavatuna. Seetõttu palume lugejatel saata rõvedate kommentaaride väljatrükid Eesti Ekspressi toimetusse. Me edastame need tõendid teile ja jääme Eesti Vabariigi avalikult võimult ootama tegusid.

Üheskoos paneme inimeste mõnitamisele piiri!”

Samas Eesti Ekspressi numbris ilmub ka samateemaline ja samast paatosest kantud Kalev Kesküla kirjutis “Saatana advokaadid internetist välja!” ning sama 22. septembri kuupäeva Maalehes veel Viivi Luige märksa nukram ja leplikum artikkel “Lihtne lugu”.

Veel samal päeval, 22. septembril reageerib EE kirjale ka Delfi peatoimetaja Mart Pukk artikliga “Teeme Delfi paremaks?” Ta jagab EE sügavat muret, on probleemist teadlik, ei nõustu väitega, nagu oleks jõhkra ja ülbe irvitamise ja netisõimu keskuseks nimelt saanud internetiportaal Delfi, mitte aga kogu eestikeelne netimaailm üldse. Pukk märgib, et tegelikult on netisõimu ohjeldamine saanud probleemiks kogu maailma e-meedias, et netikommentaaride tsenseerimine on tehniliselt võimatu ning lõpeks kommentaaride kui suhtlusmeetodi surmaga, mis tooks kahju sõnavabadusele. Lugejal on võimalik teatada toimetusele halvast kommentaarist, tal on võimalik selekteerida kommentaare neile antud hinnangute põhjal. Delfi on alati teinud koostööd õiguskaitseorganitega tõsisemate internetiroimarite tuvastamisel jne. Pukk imestab, miks EE apelleerib netihuligaanide vastu nii kõrgete õiguskaitseintstantside poole, ning lõpetab sõnadega:

“Meil pole midagi asjade paremaks muutmise vastu. Esialgu pole aga mõtet sobimatute kommentaaride peale Eesti Ekspressile kaebama minna. Kommentaaride lehel on nupp „Teata halvast kommentaarist”.”

Samal päeval, 22. septembril (ja uuesti detailsemalt 24. oktoobril), avaldab Delfi ka Eesti meediaväljaannete ühismanifesti “LEIMIVABA INTERNETI EEST!”

See on ühtlasi eestikeelse uudissõna leim sünnipäev, kuigi väidetakse, et see sõna on välja pakutud juba mõned aastad tagasi “siinsete arvutikasutajate endi poolt”.

Leim (< ingl flame): mõnitava, solvava või vihkamist levitava sisuga sõnum, kommentaar, veebipäevik, foorumipostitus, meil või muu sarnane netikasutajate poolt loodud postitus internetis.

Leimaja: inimene, kes kasutab oma mõtete väljendamisel leimi.

Leimamine: leimi levitamine.

Kommentaarides jm spontaanses pruugis näib olevat verbituletisena siiski käibele läinud peamiselt leimima.

Manifest paneb netikommentaatorite südamele, et sõnavabadus on vaja ühitada vastutusega oma sõnade eest, et sõnavabadus ei tohi kahjustada teiste inimeste õigusi, head nime, tuua neile ainelist kahju.

Manifest hoiatab,

et iga kommentaari taga on inimene (olgu kirjutajana, adressaadina või kõnealusena);

et internetis kehtivad samasugused EV seadused kui muil elualadelgi;

et kommenteerija on anonüümne vaid näiliselt ja tema isik on vajadusel hõlpsasti tuvastatav.

Manifest soovitab kommenteerida mõtlikult, mitte liiga tormakalt, mitte kirjutada sisutuid asju, mitte olla kaaskommentaatorite vastu liiga kuri, ka kui nad milleski eksivad.

Manifest loetleb põhiseaduse ja võlaõigusseaduse sätteid, mille kaudu on võimalik leimajat vastutusele võtta.

29. septembri 2005. a Eesti Ekspressis vastavad EE avalikule kirjale selle adressadid – justiitsminister Rein Lang, peaprokurör Norman Aas ja õiguskantsler Allar Jõks.

Lang rõhutab, et solvatuil on õigus pöörduda oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse ja nõuda kahjutasu, ning soovitab neil pöörduda kahjutasunõudega nimelt Delfi kui omanikfirma vastu.

Aas nimetab paragrahve, millega saab kriminaalkuritegudena karistada ähvarduste, sotsiaalse vaenu õhutamise, alaealiste seksuaalse ärakasutamise eest. Laimu ja solvangute eest saab Eesti seaduste järgi hetkel karistada vaid tsiviilmenetluse korras.

Jõks kordab üle juba meediafirmade ühismanifestis toodud seadussätted, mis peavad tagama sõnavabaduse, teisalt aga ka kodanike au ja hea nime kaitse: põhiseaduse § 44, § 45 ja § 17; võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1046.

Tiina Kaalep on Delfi peatoimetaja Mart Puki ja juhatuse esimehe Ville Jehe vaibale kutsunud ning avaldab nendega peetud vestluse kokkuvõtte Eesti Ekspressi 6. oktoobri numbris. Küsimused on karmid ja agressiivsed ning vastused on pandud kõlama katkendlikult ja kogelevalt. Küsimusele, miks Delfi ei taha vastutada oma kommentaaride eest, vastavad mehed, et netiportaalid reeglina ei sekku kasutajate endi poolt tehtu sisusse. Pressinõukoguga tehtud lepingu järgi on ajakirjanduslik sisu ainult Delfi enda poolt avaldatu, mitte lugejate poolt kirjutatud kommentaarid. Pahade kommentaaride eest vastutavad nende kirjutajad ise. Euroopa spetsialistid on soovitanud olla kasutajate poolt genereeritud sisu suhtes ettevaatlikud ja sekkuda vaid siis, kui on tulnud sellekohaseid märkusi. Selgub, et ka EE pole silmas pidanud kommentaaride ära-keelamist, vaid “vahefiltri“ loomist. Delfi väidab, et nende ärihuvid ei kannataks ka kommentaaride täieliku sulgemise läbi, kuid kõlvatud kommentaarid koliksid siis lihtsalt mujale ja elaksid ikka edasi. Avastatud solvavad jmt kommentaare on ka Delfi toimetus ise eemaldanud, Delfi teab saatjate IP-aadresse ja nad on vajadusel ka

personaalselt tuvastatavad. Delfi väljastab politseile kõik nõutud IP-aadressid. Kirjutajad võivad tunda end ohutult, kuid see on petlik. Delfi positsioon (sh Hannula juhtumi korral) on alati üheselt moraalne. Delfi pole ajaleht, reaalajas pole “lugejakirju“ võimalik selekteerida ega tsenseerida. Pärast vaidlust Markko Märtini ja Oliver Kruuda aadressil kõlanud mõrvasüüdistuste ümber jõutakse anonüümsuse probleemi juurde. Delfi on pakkunud suurematele kommentaatoritele tasuta ID-kaardilugejaid, kuid keegi pole viitsinud nendega jamada. Selgub, et seni on reaalselt karistatuid olnud ainult üks, kuigi politsei teeb nädalas kolm-neli IP-aadresside päringut. Kuidas asjad seejärel sumbuvad, seda Delfi ei tea.

REIN LANGI nn DELFI-VASTANE SEADUSEELNÕU

NING REAGEERINGUD SELLELE PRO & CONTRA

27. oktoobril teatavad EPL ja Postimees, et justiitsminister Rein Lang toob peatselt valitsusse seaduseelnõu, mis peaks aitama paremini ohjeldada netikommentaarides vohavat laimu ja solvanguid. Selleks kavatseb Justiitsministeerium muuta karistusseadustikku, elektroonilise side seadust kui ka uurimisalluvust.

Eelnõu taotleb

1) teha nii sotsiaalse vaenu kui ka laiemalt vaenu õhutamine kriminaalõiguslikult karistatavaks, sh ka juriidiliste isikute tegude puhul, kuna praegune kord lubab karistada ainult füüsilisest isikust vaenuõhutajaid;

2) tuua selle kuriteoliigi tagasi kaitsepolitsei uurimisalluvusse.

See info kutsus esile sõnavõttude laviini Eesti pressis – lõviosa neist kriitilised, mõned heakskiitvad, mitmed ka vaimus “ühelt poolt..., kuid teisalt jälle...”.

Juba samal 27. oktoobril esitab anonüümne kirjutaja blogis flakeworld – student life in tartu http://flake.juhe.ee/blog/archives/archive_2005-m10.php

mitmed raskesti vastatavad küsimused, mis kordusid ka paljudes järgnevais sõnavõttudes:

1. Kust kavatsetakse võtta Kapole see lisajõud, kes hakkab tegelema nende asjade uurimise ja menetlemisega?

2. Milline "leim" kvalifitseeritakse uurimist väärt olevaks?

3. Kas ei tekita see mitte kohtutele veelgi lisakoormust juurde?

4. Mida mõeldakse täpselt selle all, et muuta vastutavaks ka juriidilised isikud "leimi" eest? Kas kavatsetakse rakendada sanktsioone / karistust firmade suhtes, kelle arvutist firma töötaja on vaenu ja vihkamist õhutava kommentaari postitatud või kuidas see protsess täpselt välja hakkab nägema?

Kidaseid küsimusi esitab samal kuupäeval veel blogi nullyks http://nullyks.blogspot.com/

mulle anonüümne haldaja:

1. Milline on eetika, poliitilise korrektsuse ja vooruse etalon, mille järgi kindlaks tehakse, kas kommentaar on sobiv või mitte?2. Kuidas tagatakse et kõiki, kümneid tuhandeid, kommenteerijaid koheldakse seaduse ees võrdselt, mitte ei kontrollita ja karistata pisteliselt?3. Milline Eesti erakond saab endale au Eesti Vabariigi Põhiseaduses olevas lausest "Tsensuuri ei ole" kustukummiga üle käia?

Tehnokrati haldaja Peeter Marvet on samuti juba 27. oktoobril saatnud Rein Langile isikliku kirja, kus ta soovitab alustada hoopis konverentsist, kuhu kutsutaks esinejad, kellel on olemas kogemus sotsiaalse tarkvara loomisel ja erinevate suhtluskeskkondade haldamisel, mainib, et onlain-meediaväljaanded ise soodustavad oma pealkirjade jm-ga “läbukommentaaride“ teket, et pole õigeim Delfi taoliselt vastutusest kommentaride eest üldse kõrvale põigelda, et nt ka Priit Hõbemägi peab nn ajaveebi, kuhu koondub kommentaare kirjutiste toorikute kohta, mis aitavad nende taset enne avaldamist parandada jne.

Mitme kirgliku sõnavõtuga Langi Delfi-eelnõu vastu esines Riigikogu liige semiootik Mihhail Lotman (Postimees 28. oktoober ja 3. november 2005, Delfi 9. jaanuar 2006).

Lotman heidab Langile ette, et too ignoreerib tõeliselt akuutseid juriidilisi probleeme, tegeldes selleasemel tühja-tähjaga; Delfi-eelnõu eesmärk võib olla tõlgendatav sõnavabaduse kui fundamentaalse euroopaliku inimõiguse piiramisena, nood piirangud peaksid aga olema juriidiliselt ja sotsiaalselt väga hoolega põhjendatud; kedagi solvavad anonüümsed kommen-taarid on kirjutaja jaoks teisalt kaitseventiil, mis pigem väldib tõsisemaid ühiskonna-ohtlikke ekstsesse; kommenteerijatel on põhjust anonüümsust säilitada, vältimaks selle ilma vägevate võimalikku kättemaksu; et “üldse vaenu õhutamine“ on juriidilise mõistena umbmäärane; et kava anda otsustamine inimese au ja väärikuse üle kaitsepolitsei pädevusse kujutab endast suuremat ohtu ühiskonnale kui nt mingi emotsionaalselt ja intellektuaalselt ebaküpse koolipoisi üleskutse juudid ahju ajada.

Janar Filippov (EE 3. november 2005) leiab samuti, et Langi Delfi-eelnõu on tegelikult kaval suukorvistamise plaan, selmet tegelda korruptsiooni ohjeldamise või suhkrutrahvide süüdlaste välja-selgitamisega. Kapo saab pea piiramatud õigused igasuguse netisuhtluse põhjendamatuks jälgimiseks, see võimaldab au ja väärikuse kaitse sildi all summutada mistahes kriitikat – nt kui “keegi poetab foorumisse kahtluse mõne ametniku ebapädevuses, ebaaususes, vägivaldsuses; vihjab mõne laevafirma konkursivõidu või kinnisvaratehingu tagamaadele”. Vaen ja viha on liiga subjek-tiivsed mõisted, et anda nende määratlemist Kapo pädevusse.

Kaarel Tarand (EPL 03. november 2005) märgib, et eestilik neti-kommenteerimine on nii unikaalne kultuurinähtus, et selle õiguslik reguleerimine on väga problemaatiline. Kritiseeritakse ja “sõima-takse“ enamasti avaliku elu tegelasi, kes peaksid arvestama, et nad on avaliku tähelepanu objektiks ning seega oma privaatsusest mõnel määral vabatahtlikult loobunud. Hirm repressioonide ees kui anonüümsuse motiiv ei tundu Tarandile aga põhjendatuna.

Andres Langemets (PM 4. november 2005) taunib Eestis maad võtvat nominalistlikku suhtumist keelde ja sõnadesse, sõnade kontekstuaalse tähenduse ignoreerimist. Loomulik keel, mis on inimesest teinud inimese, võimaldab mitte ainult täpset teabe-vahetust, vaid ka efektiivset teabe varjamist, valetamist, piltlikke ümberütlemisi, ebamäärasusi, ähmaseid ja mitmemõttelisi väljendeid. Õiguslike hinnangute saamiseks küsitakse tõsiusklikus nominalistlikus vaimus ekspertarvamusi lingvistidelt ja semiootikutelt, arvestamata, et loomulikus keelekasutuses pole mingit selget piiri “heade“ ja “halbade“ sõnade vahel. Nominalistlikud üks-null-vaated on kooskõlas paheliselt vohava nn poliitilise korrektsuse trendiga. Autor meenutab, et keelendite jagamine headeks ja halbadeks oli väga juurdunud nõukogude ajal, oli omaette järelevalveharu, ja oleks kahetsusväärne, kui me leiaksime endid nüüd tagasiteel sinnasamasse.

Andrus Kivirähk (EPL 5. november 2005) leiab, et Delfi-eelnõu on mõttetu, kuna normaalne korralik inimene nagunii netikommentaare ei loe ega saa üldse teada, mis üks või teine debiilik temast arvab, ega viitsi ka nende solvangute pärast kohtuuksi kulutada. Kivirähk arvab, et mõistlikem oleks igasugune kommenteerimine üldse ära lõpetada, aga mulle ei saanud selgeks, kas ta mõtleb seda tõemeeli või ütleb naljaks.

Evelin Pärn-Lee, IT ja intellektuaalomandi õiguse spetsialist (Postimees 10. november 2005) kirjutab, et netisolvangute autorite tuvastamine on tehniliselt keerukam, kui Delfi esindajad on püüdnud väita, ning toob analoogiaid Rootsi ja Ameerika praktikast. Rootsis peetakse ka kommentaare ja foorumeid ajakirjanduseks ja meediafirma kannab nende eest vastutust, USAs seevastu avaliku internetifoorumi pidaja, ei vastuta kolmanda isiku esitatud informatsiooni eest internetifoorumis, sama meelt kaldutakse olema ka Euroopa Liidus.

Kriitiliste sõnavõttude kõrval on ka kirjutisi, mis Delfi-eelnõu tuliselt heaks kiidavad – tõsi küll, märksa vähem. Lisaks EE initsiatiivsetele kirjutistele nt ka Tuuli Koch (Postimees 3.november 2005):

“Olen näinud enese ees põlvili ja pisarates vabandust palumas noormeest, kes anonüümses netikommen-taarikeskuses mind väga isiklikult mustas, mõnitas ja labaselt sõimas ning kellele jälile saamine oli tookord minu jaoks lihtsalt põhimõtte küsimus. Pealtnäha täiesti viisakas, korralike kommete ning intelligentse olekuga mees. Sama-suguse mulje pidavat esmapilgul jätma muide ka pedofiilid. Ta ei osanud oma mitmekordset (tema lootusrikkalt anonüümsed näpud jõudsid kirjutada vähemalt neli sarnase käekirjaga kommentaari) sõimuraevu mulle kuidagi põhjendada. Läbi pisarate surus ta lõpuks, et on haige inimene. Minu viha muutus põlguseks, sest nii armetu ja väikse inimese vastu pole võimalik viha tunda.”

Heakskiitvate sõnavõttudega Delfi-eelnõu kohta on esinenud veel nt Vadim Belobrovtsev (EPL 08.november 2005), Rein Lang ise on vastanud Mihhail Lotmani jt mitmetele kirjutistele kontrargu-mentidega ja lisaselgitustega jne.

Siinkohal pole mingit võimalust refereerida või nimetadagi kõiki 2005. a septembrist 2006. a juunikuuni Delfi-poleemika raames ilmunud sõnavõtte – minu umbkaudsel hinnangul on neid ehk 110 ringis.

Veel vähem suudan ma hetkel anda üldülevaadet rohketest kommentaaridest endist, mis pea kõiki pressis ilmunud seisukoha-võtte saadavad – need on nii mitmekesised, osalt kattuvad, osalt vastandlikud, et nende sisuline ja kvantitatiivne töötlemine nõuab palju enam aega, kui mul oli selle ettekande jaoks kasutada. Igatahes on eelnõu suhtes kriitiliste kommentaaride osakaal veel tunduvalt suurem kui “päris-artiklites“ ja olen veendunud, et kommentaatorite jaoks polnud tol perioodil odioossemat ja ärasõimatumat avaliku elu tegelast kui Rein Lang.

Milliseks kujunes Langi Delfi-eelnõu enda teekond mööda asjakohaseid ametlikke instantse?

19. novembri EPL teatab, et Delfi-eelnõu on tabanud esimene tõsine tagasilöök – kaitsepolitsei keeldus võtmast laimajate paljastamist oma õlgadele ning sise- ja majandusministeeriumi hinnangul vajab eelnõu ümbertegemist. “Kaitsepolitseiameti esmane prioriteet on võidelda terrorismiga ja terrorismi põhjustavate nähtustega,” teatas siseministeerium justiits-ministeeriumile. “Kaitsepolitseiamet peaks menetlema väärtegusid äärmisel juhtumil.”

Majandusministeerium meenutab justiitsministeeriumile, et kõik eelnõuparandused, mis on kirjutatud infoühiskonna teenuste seadusesse, vajavad euroliidu respekti. Tehnilise normi ja standardi seaduse järgi tuleb muudatustest Euroopa Komisjonile teada anda. “Eelnõust mitteteavitamisel on tegu õigustühiste õigusaktidega,” seisab minister Edgar Savisaare allkirjastatud dokumendis.

Siseministeerium omakorda ei nõustu seisukohaga, et eelnõu rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid.

Novembri lõpul peetud pressikonverentsil on Lang oma eelnõu mõtet veelkord (mõneti uuenenud modifikatsioonis) selgitanud: selle taotluseks on anda võimalus vastutusele võtta sihipärase laimu ja vaenu edastamise eest, kellegi ühekordne lolliks nimetamine, ka mitte nt valitsuse sõimamine sesse kvaliteeti ei kuulu. Eelnõu üks peamisi eesmärke on anda kohtule õigus küsida tsiviilmenetluse korras sõnumi saatja andmeid. Kui neid pole võimalik saada, võib kohus pöörata nõude kommentaari avaldamiskeskkonna poole. Igatahes soovitakse vaenu õhutamisel kaotada väärteo koosseis. Selle asemel uuritakse võimalikke vaenamisi prokuratuuri valvsa silma all kuriteona. Kas meediamaterjalide all saab mõista ka kasutajate loodud sisu ehk kommentaare, peab näitama kohtupraktika, kuna infoühiskonna teenuse seadus vabastab juriidilise isiku vastutusest, kui osuta-takse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või viimasele juurdepääsu pakkumises. Ka ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest tingimusel, et ta ei algata edastust, ei vali edastuse vastuvõtjat ega ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

Postimees 8. detsembril 2005 teatab, et Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis lubab kohtul saada andmed internetis inimeste väärikust või head nime solvanud isikute kohta. Eelnõuga kavatsetakse muuta elektroonilise side seaduset, infoühiskonna teenuse seadust, karistusseadustikku, kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku.

Pärast seaduse muutmist on võimalik tuvastada internetiportaalis ilmunud anonüümse kommentaari autori andmeid ka tsiviilkohtu-menetluses. Vaenu õhutamine muudetakse aga kuriteoks ka teo esmakordsel toimepanemisel, kuna see võib põhjustada isikute põhiõiguste ränka rikkumist, põhjendas valitsus.

Rikkumise käsitlemine väärteona ähmastab selle piire ning võimaldab süüteokoosseisu ülemäära laialt tõlgendada.

Valitsus ootab, et seaduse mõjul väheneb internetis laimavate, solvavate või vaenu õhutavate pöördumiste hulk.

15. detsembril võttis Riigikogu seaduseelnõu menetlusse, kuid juba 20. detsembri lehed teatavad, et õiguskantsler Allar Jõks on esitanud õiguskomisjonile kirjaliku seisukoha, kus avaldab muret, et eelnõu lubaks ulatuslikku jälitustegevust ka vaenuõhutamisega mitteseotud asjus, ning toob välja mitmed küsitavused seadusemuudatuste põhiseadusele vastavuse osas.

Kuna tegu on sõnavabaduse ning eraelu puutumatuse seisukohalt oluliste muudatustega, peaks neile eelnema põhjalik mõjude analüüs, et selgitada piirangute vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas.

Eelnõus sisaldub uudsena üksikpäringu mõiste. Jõksi hinnangul saab üksikpäringut kasutada mis tahes tsiviil-asjades ning jälitusasutused saavad õiguse sooritada jälitustoiminguid kõikide kuritegude uurimisel, ka selliste, mis pole seotud vaenu õhutamise või kellegi au ja hea nime kaitsmisega.

17. jaanuaril otsustas Riigikogu õiguskomisjon saata solvavaid ja vaenu õhutavaid internetikommentaare piirav eelnõu täiskogu ette järgmiseks kolmapäevaks. Õiguskantsler pidas vajalikuks üksikpäringute tegemise põhjendamatut laienemist muudele asjasse puutumatuile juhtudele. Komisjon ei saavutanud üksmeelt ka selles, et vaenuõhutamine muudetaks puhtalt kriminaalkuriteoks.

23. jaanuaril hääletas õiguskomisjon eelnõu Riigikogu 25. jaanuari istungi päevakorrast välja. Res Publica fraktsioon arvab jätkuvasti, et eelnõu parim menetlusviis oleks see tagasi võtta, kuna sõnavabadus on väga oluline põhiseaduslik õigus, mille piiramise katsetesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatusega.

6. veebruaril 2006 otsustab õiguskomisjon saata eelnõu täiskogu ette muudetud kujul, esimesele lugemisele 15. veebruaril. Eelnõus on nüüd täpsustatud need karistusseadustiku konkreetsed paragrahvid ja kuriteod, mille puhul on võimalik teha üksikpäringut:

1) kui on ähvardatud, solvatud või laimatud riigi- ja kohtuvõimu esindajaid või rahvusvaheliselt kaitstud isikuid või kui teotatud on Eesti või välisriigi sümbolit;

2) alaealiste vastu suunatud kuritegude korral (lapsporno valmista-mine ja võimaldamine, lapseealiste seksuaalne ahvatlemine ja alaealiste vägivalla eksponeerimine);

3) arvutikuritegude korral (arvutivõrgu ühenduste kahjustamine, arvutiviiruse levitamine ning arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine);

4) saladuste avaldamise korral, mille alla käivad sõnumisaladuste rikkumine, kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuste hoidmise kohustuse rikkumine, saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, ärisaladuse avaldamine ja emitendi väärpaberitega sooritatud tehingud.

Eelnõu mentlemise käigus esinesid Noored Konservatiivid mitmesuguste protestiaktsioonidega (suule kleebitud teibid, Langi näoga maskid jmt). Mihhail Lotmani sõnul pole nn Delfi eelnõu uus variant nii kahjulik kui algne, vaid asub kusagil mõttetuse ja mõõduka kahjulikkuse vahel.

22. veebruaril 2006 toimus Tallinnas Tallinnas konverents, kus arutati, kas sõnavabadus on Eestis ohus ja mida teha, et vältida põhivabaduste seadusandlikku piiramist. Konverentsil esinesid Deutsche Welle asepeatoimetaja Felix Steiner, Euroopa Uuringute Instituudi asutajaliige Jevgeni Krištafovitš, Eesti Inimõiguste Instituudi peasekretär Merle Haruoja, Skype`i arendaja Peeter P. Mõtsküla, ajakirjanik Toomas Kümmel, tehnokratt Peeter Marvet, semiootik Mihhail Lotman ning Res Publica esimees Taavi Veskimägi.

Õiguskomisjoni ettepanekul lükati eelnõu täiskogu ette toomist veel mitmel korral edasi.

Mai alul läbis eelnõu Riigikogus teise lugemise, kuid 17. mail langes taas napi häältevajakuga kolmandale lugemisele suunamiselt välja.

13. juunil saadeti eelnõu lõpuks kolmandale lugemisele, kuid nüüd on selles loobutud kavatsusest muuta vaenu õhutamine koheselt kuriteoks. Kehtiva seaduse järgi on vaenu õhutamine esimesel korral karistatav väärteona.

14. juunil 2006 kiitis Riigikogu Delfi-seaduse heaks, kuid parlamendi hinnangul pole enne kohtupraktikat võimalik täpselt määratleda, milline kommentaar või väljaütlemine on kriminaalkorras karistatav. Delfi enda sellekohane teade kandis peakirja “Võimuliit seadustas Delfi-eelnõu riismed”.

Sestpeale pole ma Eesti pressis märganud vist ainsatki Delfi-seaduse teemalist kirjutist.

ONS DELFI KOMMENTAARIDE KVALITEET LEIMISEADUSE

MÕJUL PARANENUD?

Illustreerime vastust mõnede 2006. aastast pärinevate näidete kaudu, mis puudutavad president Arnold Rüütlit ja tema perekonda, sh reageeringuid kahele rekordarvu kommentaare kogunud materjalile:

• esimene kirjutis nn lossiskandaali kohta, mille vallandas Pealtnägija 17. jaanuari saade – 1458 kommentaari

• neuroloog Helle Nurme artikkel “Päevapoliitika meditsiiniline külg” (Delfi 16. augustil 2006) – 1186 kommentaari

Rüütli sõidust Torino taliolümpiale

vello, 04.01.2006 12:13

Vt. artikli lõppu. Olulisemad visiidid??? Mis krdi olulised, mis sellest kasu on või mis muutus sellest, et see töll seal tuiab?

Rüütel sõidab Ameerikasse

Urmas., 11.01.2006 13:45

Hea et Rüütel inglise keelt ei oska,küllap tõlk tema debiilse jutu kuidagi ära silub. Minul on häbi taolise presidendi pärast. Kui presidendi ametisse ei suudeta leida mõistusega inimest,tuleks selline ametikoht koondada.Eesti riik saaks ilma presidendita tunduvalt odavamalt läbi.

1932, 11.01.2006 18:44

_President räägib perfektselt inglise ,saksa ,vene ja eesti keelt.Tehke järgi,pealegi on tal mõistus peas,mida paljudele,väga paljudele ,ei ole jumala poolt antud. _

Otsisin ja otsisin, kuid leidsin ainult ühe toetava kommi. Ilmselt on seegi kirjutatud kantselei poolkurdi kojamehe poolt, kes sai vastava ülesande ja ausa mehena pidas köha saksa keeleks ja peeretust inglise keeleks. Kõik asjapulgad, kes siin tavaliselt Kadrioru elanikku kiitsid, sõitsid USA-sse kaasa.

Presidendiproua hakkab palka saama

EV kodanik, 11.01.2006 09:32

Olen nõus, et presidentide prouad hakkavad palka saama, aga seda ei pea saama ülemnõukogu esimehe vanamoor.

kurat, 11.01.2006 11:49

Mees võttis endalenaise ja nüüd peaks nagu oma presidendi palgast suutma oma "litsi" ka ära toita.

Ja mis on selle niinimetaud kommunistist proua kohutus ... ainumas karata oma meest ja imeda selle tilli, ning selle tegevuse eest maksku vanamees talle ise.

Sama lugu puudutab ka kunagise presidendi Meri kaasat, kui ei tule ots-otsaga kokku müügu oma sahkerdatud maja maha ja koligu odavamale pinnale, riik ei peaks nendele mölkustest majesteetile ja endistele KGB kaastöötajate litsudele mingit hüvitist maksma

Presidendi kanselei., 11.01.2006 12:25

Esitan arvamuse, aga lööme selle nõjanäoga moori kasti, siis jääks raha alles!

Presidendi kanselei., 11.01.2006 14:43

Kanseli juhataja Männi otsus on järgmine: kui me oleme nõjanäoga moori kasti asetanud siis kehtestame presidendile kurbuse tasu, see võiks kuskil miljardi suurune olla. Siis asetame selle märgade, syytude ja kurbade silmadega lehmateadlase ka kasti ja selle kogu raha mis alles jääb anname haigetele lastele, siis ei ole enam vaja vaeste annetusi. Vaatake peale seda, kui terve yhiskond eestist saaks ja iive oleks positiivne. Vabaneksime varaste vabariigi mainest.

ÕIGLUS???, 11.01.2006 16:07

Kas perekond RÜÜTLID ei karda,mis saatus tabas Rumeenia presidendipaari Tsauseskusid?! Rahvas tegi omakohut!!!KAS JUBA KÜLL EI SAA!!!

Rahvaliit tahab Rüütlit presidendiks

odett, 13.01.2006 17:35

Kas ma pean tõesti veel tundma hävi viis aastat meie presidendi pärast kes on ennast täis teinud oma veripunase mineviku ja debiilse jutuga.

See et Rüütel ei ole oma nime viimasel ajal muu kui sisutu jutuga määrinud on aktepteeritav. Nüüd kui Eesti riik on jalul, Rüütli sirge selg selle juures ei ole mitte aidanud, ei saa lubada et veripunase minevikuga mees saab Eesti presidendiks kelle naise isa on lisaks suurimaid Eesti rahva ja riigi reetjaid. Rahvaliit soovib muidugi oma liikmete sarnast presidenti. Nii nagu maarahvas nii ka president.

Jopa Kolla, 13.01.2006 18:41

See s* sureb ju enne ära, kui ametiaeg otsas. Peab hakkama riiklikke matuseid korraldama ja jälle uut valima. No see ei lähe küll kohe mitte.

kuri, 13.01.2006 18:46

Jopa Kolla ,vali oma sõnu ,kui sa ebameeldivusi ei soovi.Jutt käib siiski EV Presidendist.

xxx, 13.01.2006 18:47

Jopa Kolla, sinu kommentaar vastab sinu nimele. Mine hullumajja ja saa terveks!

Lapsed pidasid Kadriorus joomapidusid

EI KOMMENTAARI, 18.01.2006 22:49

Tahaks ise ka sinna litsid tellida ja siis presidendi laual prostile sisse lükata ja suus hoida

KATARIINA II, 18.01.2006 22:53

Mina selle lossi ehitasin ja mulle meeldis pidu panna ja nikku saada, las panevad siis need väikesed eestlased ka pidu

Isake, 18.01.2006 23:31

Mina küll usun, et seal võidi nii teha. Ega neil pubekatel ju aru peas pole. Ja sihukeses asjas ei hakka keegi valetama, sest sellega tõmbaks ta endale elu lõpuni vee peale. Aga kui see tõsi on, siis on see selline häbilugu, et õudne hakkab. Need tatid lasid Rüütli koos julkadega kempsupotist alla. Ma arvan, et mitte kõik need nolgid polnud nn esimesest Eestist, aga sihuke asi mõjub rahvuse moraalile laostavalt. Midagi pole enam püha. Tont teab, milleks see jama heaks osutub.

olki-pulki, 18.01.2006 23:40

kepp, 18.01.2006 21:44

keppi tehti ka seal laual...

No nüüd vaja kogu roojastatud mööbel välja vahetada.

nonii, 18.01.2006 23:51

nonii arnold vana peer, nüüd on su päevad loetud.

Ljohha., 19.01.2006 00:05

Eesti esimesel laual nussiti-prassiti mehe moodi , tagatipuks kusti lipp täis või lipu najal (eriti vahet pole) - tule taevas appi . Nüüd tuleks küll silmaterakestel pissu vitsaga üle käia ja tagasi astuda !!!

Õuna Endel, Rita, 18.01.2006 23:11, 19.01.2006 00:22

pane, ära hoia tagasi, kuna siis veel kui mitte nüüd. sitt, puts ja pasahäda - kurat mis toimub ahhh!!!! kas selle laua taga kirjutatakse nüüd tulevikus alla lepinguid ja võetakse vastu riigipäid - see on naeruväärne. kuradi sitt ma ütlen

Arnold poliitiline laip, 19.01.2006 01:00

Vaata nyyd arnolt, Vares Barbarus lasi ise ennast maha. Te seda nyyd sinagi ja lase see kole nõjamoor ka maha. Eestlastel oleks pärast seda palju kergem tuleviku vaadata

Öäkkk, 19.01.2006 01:16

Kuuldes nime Arnold Rüütel, tuleb mul oksemaik kurku

saaks punasest sitast ometi lahti, 19.01.2006 01:26

Juba Neeme Ruus oli lits, miks mitte siis tütretütred? Pidi kestma seitsmenda põlveni välja.

Arst: Rüütel ei sobi presidendiks (Delfi 16. august 2006)

< Helle Nurm: Päevapoliitika meditsiiniline külg (PM 16. august 2006)

sander, 16.08.2006 13:10

Rüütel on vananenud känd.. kes võix ära surra juba..

halba ei tohi soovida.. aga ta rikub 1.4 Mili inimese elu..

kolleeg müüdavale eidele, kes end arstiks peab, 16.08.2006 13:48

Kinnimakstud Helle Nurm,

SINUSUGUNE LAADALATADARA (muide, tunnen sind isiklikult) EI SOBI ARSTIKS! Oled eluaeg altkäemaksu võtnud patsientidelt ja nüüd siis õnnestus juudasena avalikkuse ette astudes suurem summa teenida presidendi laimamisega, mis?! Kas ta on sinu patsient??? Aga kuidas sa muidu tohid diagnoosi panna konkreetsele inimesele, arutu mutt? Poliitiline tellimus loomulikult ja sellest saavad kõik aru!

[- - -]

deix, 16.08.2006 14:18

arnold fjodorovitsil on terve elu olnud oma mõtete väjendamisega probleeme.

küsime parem tädi ingridi käest kui arnolist on voodis asja ,siis las valitseb edasi :D

Sirli, 16.08.2006 14:36

RÜÜTEL ON VANA; AEGLANE TÜHI KOTT - KESKERAKOND VÕIKS OMA VÕIMUMÄNGUDE PÄRAST VÄHEMALT EESTI HÄBIST SÄÄSTA. NAGU ÜTLES PEETER OJA - EESTIL POLE VIIMASED AASTAD ÜLDSE PRESIDENTI OLNUDKI - KAS KEEGI MÄLETAB KASVÕI ÜHT MÕTTETERA MIDA RÜÜTEL ON ÖELNUD? Ainult pläma!

endine voodikaaslane poliitilisest vatasleerist, 16.08.2006 14:58

Sa, müüdav arstiabi, vaata ja analüüsi (enne presidenti) ikka eelkõige seda, kuidas oled eluaeg salasuhteid soojendanud ja meestega ringi aelenud! Sealt kukkus kena kopikas. Nüüd asud siis uutele jahimaadele -avalikele!

eestlane, 16.08.2006 18:13Arnu on juba täna samas seisundis nagu tema suur iidol seltsimees Breznev enne surma. Las mängib veel Breznevit, lõpp on kahel vanal kommaril ikka sama. Jääme ootama vana kommari matuseid.

kus on arstieetika ja inimeetika?!, 16.08.2006 20:43Vaatasin just äsja seitsmeseid uudiseid. No on vast vastiku lõustaga eit! Selline värdjas ei preatu millegi ees loomulikult!

Ruberoidipea A....!, 16.08.2006 23:19

Väga ilus võrdlus! Tänase õhtu kõigen meeldivam Kild!

Hitler, 16.08.2006 23:27Rjuutel tuleb rahvareetmise eest kahe traktori vAhel pooleks tõmmata!!

Annemai, 17.08.2006 00:06Tõeliselt põlastust väärt arst-neuroloog!!! Laada litsi tasemel! Häbi tõdeda, kuhu meie arstid on jõudnud - presidendi ahistamise ja alandamiseni!