Tallinna Ülikool

Õiguse Insituut

Siim Olev

Läti ja Leedu

Referaat

Tallinn

2014

Siim Olev

Sissejuhatus.......................................................................................................................3

1 Läti.............................................................................................................................4

1.1 Asend ja piir........................................................................................................4

1.2 Loodus................................................................................................................4

1.3 Riik......................................................................................................................7

1.4 Rahvastik..........................................................................................................10

1.5 Majandus...........................................................................................................12

1.6 Kaitsejõud.........................................................................................................14

1.7 Ajalugu..............................................................................................................15

1.8 Kultuur..............................................................................................................19

1.9 Sport..................................................................................................................20

1.10 Haridus..........................................................................................................21

2 Leedu........................................................................................................................22

2.1 Rahvastik..........................................................................................................24

2.2 Majandus...........................................................................................................24

2.3 Religioon...........................................................................................................25

2.4 Loodus..............................................................................................................25

2.5 Ajalugu..............................................................................................................25

Kokkuvõte.......................................................................................................................30

Kasutatud kirjandus.........................................................................................................31

2

Siim Olev

Sissejuhatus

3

Siim Olev

1 Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul (vt. Joonis 1. Läti asendikaart 1). Riik

asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus

Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega

asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Joonis 1. Läti asendikaart 1

1.1 Asend ja piir

Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul.

Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570

km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega

(163 km).

Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele

merepiirile ei ole Läti territooriumil ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased

Eesti territooriumile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.[2]

4

Siim Olev

1.2 Loodus

Läti satelliidilt.

1.2.1Pinnamood

Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on

moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.

Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme

kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik,

millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312

m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja

kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate

kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.

Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik.

Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik,

mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja

Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.

Latvija fizGeogr.jpg

1.2.2Geoloogiline ehitus ja maavarad

Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi

edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.

Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on

kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi

põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas

paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad

Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.

Läti ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb

kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi

põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht.

5

Siim Olev

Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat

devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.

Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää

taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub

ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis

pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.

1.2.3Veestik

Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende

kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on

pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta

ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul.

Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte;

väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.

Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist

vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10 km², on vaid 15. Suuremad järved

Lätis on Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.

1.2.4Kliima

Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on

samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga

on Läti kliima märksa pehmem. Seda põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju

Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari

keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas –2,8 °C ja Kagu-Läti linnas

Daugavpilsis –6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja

17,6 °C.

Liepaja LVA climate.svg Riia-kliima.svg Daugavpils-kliima.svg

Liepāja Riia Daugavpils

Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve

teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem

6

Siim Olev

sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–

800 mm sademeid.

1.2.5Taimestik

44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa

lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on

okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk.

1.3 Riik

1.3.1Riigikord

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.

Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-

liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud.

1.3.2President

Next.svg Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president

Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti

presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.

Läti president alates 8. juulist 2011 on Andris Bērziņš.

1.3.3Saeima

Saeima hoone[3], Riia vanalinnas

Next.svg Pikemalt artiklis Saeima

Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise

parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib

ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu

laupäeval.

Läti Vabariigi Ministrite kabineti hoone Riias, Brīvības 36[4]

7

Siim Olev

Läti presidendil on õigus Saeima laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed

valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste

ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.

Saeima asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.

1.3.4Valitsus

Next.svg Pikemalt artiklis Läti valitsus

Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister.

Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama

parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit.

Läti Vabariigi peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse koos valitsusega

12. märtsil 2009.

1.3.5Välispoliitika

Next.svg Pikemalt artiklis Läti välispoliitika

Kohe pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) liige.

1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga.

20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga

liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO

rahuvalvamismissioonidel.

Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse

nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline

Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.

1.3.6Pealinn

Läti Vabariigi pealinn on Riia.

8

Siim Olev

1.3.7Haldusjaotus

Läti haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus

Alates 1. juulist 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku

keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1.

järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi nagu endistes

rajoonides ei eksisteeri. 2011. aastast on piirkondi 110.

Regioonid

Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks

regiooniks:

Riia

Kuramaa

Latgale

Zemgale

Vidzeme

Parteid

Next.svg Pikemalt artiklis Läti parteid

Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista

võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.

Läti parlamendis on 2011. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:

Zatlersi Reformipartei (Zatlera Reformu partija)

Roheliste ja Talunike Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)

LPP/LC

9

Siim Olev

Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Nacionālā apvienība

"Visu Latvijai!" – Tēvzemei un Brīvībai/LNNK)

Koosmeele keskus (Saskaņas centrs, SC)

Ühtsus (VIENOTĪBA)

1.4 Rahvastik

Demograafilised näitajad

1.4.1Rahvaarv

Läti rahvaarv mai 2014 seisuga on 1 997 500. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36.

kohal.

1.4.2Asustus

Rahvastikutihedus on 36 in/km².

Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses.

Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku

elanikkonnast elab linnaasulates.

1.4.3Linnad

Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti

linna ületavad 10 000 elaniku piiri.

10

Siim Olev

1.4.4Etniline koosseis

Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias

toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise,

Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.

Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad praegu 61,4% riigi

elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 26%

rahvastikust.[6] Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989.

aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude

okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti

iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.

Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased

(2,3%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%),

mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).

1.4.5Religioon

Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7%

elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:

luterlased – 450 000

katoliiklased – 450 000

õigeusklikud – 350 000

Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49%

vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu

mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli

luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste

11

Siim Olev

arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et

Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500–5000.

1.5 Majandus

Läti majanduse reaalkasv 1996-2006.

Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.

Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10

suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa

kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on

maailma üks suuremaid toornaftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)[7].

Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, Lätist sai Euroopa Liidu kiireima

majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku

kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane

majanduskasv oli –18%.

1. jaanuaril 2014 mindi Läti latilt (LVL) üle eurole.

1.5.1Inflatsioon

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioon oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase

kümne aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

12

Siim Olev

1.5.2Keskmine palk

Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta

teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440

latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).

13

Siim Olev

1.6 Kaitsejõud

Läti kaitseväe suurus on umbes 5000 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000

Zemessardze, Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.

Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi

moodustab Läti Vabariigi Kaitseministeerium, mis vastutab nii kaitsepoliitika

kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe

juhataja allub Läti kaitseministrile ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi

koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos

ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne.

Ühendstaabi ülesanded on taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ja igapäevategevuse

juhtimisele. Kolmas, taktikaline tasand – jalaväebrigaad, õhuväebaas ja mereväe flotill

on otse allutatud kaitseväe juhatajale.

Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe

brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest

jalaväepataljonist, logistikapataljonist ja tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest.

Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise.

Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses

toetavaid ülesandeid, näiteks julgestamine või tagalaalade kontroll.

Läti õhuväe pearõhk on suunatud õhuseiresuutlikkuse ja vastuvõtva riigi toetuse

osutamise võimekuse väljaarendamisel, sõjalennukeid Lätil pole. Õhuväe arendamiseks

vajalikud vahendeid on investeeritud eelkõige radarisüsteemide soetamisele ja viimastel

aastatel lennuväljade väljaarendamisele.

Läti mereväe relvastuses on neli Imantas-tüüpi miinijahtijat ja neli Norralt saadud

Storm-tüüpi patrullkaatrit.

14

Siim Olev

Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni Zemessardze

liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu KASP on

põhimõtteliselt võrreldavad Eesti Kaitseliiduga. Zemessardze on jagatud kolmeks

regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ja regiooni kuulub viis pataljoni. Teise

regiooni staap asub Rēzeknes ja selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni

staap on Riias ja selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsioonis kokku on umbes 10

000 liiget.

Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56-millimeetrise kaliibriga automaadid G-36,

tankitõrjeraketikompleksid Spike ja 40-millimeetrise kaliibriga

automaatgranaadiheitjaid.

1.7 Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Läti ajalugu

Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimud jõudsid Läänemere

idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja

Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes

900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud

rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ja ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased,

kellest aja jooksul kujunes lätlaste rahvus.

1.7.1Keskaeg

Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis

Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid

tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ja

kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale

relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.

15

Siim Olev

Next.svg Pikemalt artiklis Liivi ristisõda

13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga

moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia

Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast

saadik oli Riial, kui sadamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.

Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond,

pärast Liivi sõda (1558-1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi

valdustesse.

17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon,

Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati

mitme riigi vahel. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud

Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn Poola Liivimaa (v.a

Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa

kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv

Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang, Rootsi aeg, Liivimaa rüütelkond,

Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond

Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi

kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.

1.7.2Põhjasõda ja Venemaa keisririik

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda

Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti

lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia

maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa

kubermangu Tartu maakond kuulus aastatel 1704–1713 Sankt-Peterburi maakonda.

16

Siim Olev

1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa

keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt

asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:

1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II läbi viidud haldusreformide käigus

moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796.

aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.

Valitsusorganitena tegutsesid Lätis Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida

juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus,

mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.

1.7.3Läti ärkamisaeg

Next.svg Pikemalt artiklis Läti ärkamisaeg

Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu

Kaspar Biezbārd, Juris Allunān, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald,

Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega viibinud ka Eesti alal, eriti

Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis – Tartu ülikoolis.

1.7.4Läti poliitilised organisatsioonid

Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti

intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas

sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel

loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti

Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa

Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.

17

Siim Olev

1.7.5Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid

1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks

pärast Poolat ja Leedut ka Läti kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3.

september ukj) 1917. aastal. Läti kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa

keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada Läti rahvusväeosad, 8 polku ja 1

tagavarapolgu (asukohaga Tartus).

1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee

koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning

1918. aasta kevadel alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad

Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ja paremini

organiseeritud sõjalise jõuna – läti küttidena.

Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa

Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil (12.augustil ukj) 1917. aastal Riias,

Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille kooseisus oli

27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa

vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult

meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegustesid Fricis Rozinši juhtimisel enne

lõpplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.

1.7.6Iseseisvumine

Läti püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede okupeerituna kuni 1918. aasta

Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i

vaherahuga.

1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu

oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti

18

Siim Olev

rahvuspolkudesse ja taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus

alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätist. Pärast aga 1919. suvel

Lätis baltisakslaste organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der

Goltzi juhtimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist

haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisik Andrievs Niedra

juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.

Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätist jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-

Lätist Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede

invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis

moodustatud ja Eesti toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati

Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.

28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Läti de jure iseseisvaks riigiks[8].

Läti postmargiga ümbrik, mis on välja antud Läti taasiseseisvumise puhul 4. mail 1990.

1.8 Kultuur

Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.

1.8.1Kirjandus

Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti

kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest

kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra

Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.

Esimene lätikeelne romaan oli 1879. aastal ilmunud Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte

"Maamõõtjate ajad".

19

Siim Olev

1.8.2Muusika

Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.

Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.

1.8.3Ajakirjandus

Next.svg Pikemalt artiklis Läti meedia

Läti suurimad päevalehed on "Diena", "Neatkarīgā Rīta Avīze" ja "Latvijas Avīze".

Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954

algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene

eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT

ja TV3 Latvia.

1.9 Sport

Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006.

aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs

Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.

Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad

korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.

Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Dainis

Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja

Staņislavs Olijars. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud BMX-rattur Māris

Štrombergs.

20

Siim Olev

Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.

Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.

1.10Haridus

Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti

Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti

Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis

2003/2004 õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.

(Vikipeedia- Läti, 2014)

21

Siim Olev

2 Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest, kuid asub samuti Põhja-Euroopas Ta piirneb

Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

Riik

Riigivalitsemine

Leedu Vabariigi riigipeaks on Leedu president. Täidesaatvat võimu teostab Leedu

valitsus. Valitsuse juht on Leedu peaminister.

Leedu ainus riigikeel on leedu keel. See kuulub balti keelte hulka ja tema üks lähimaid

sugulasi on läti keel.

Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

Kazimira Prunskienė valitsus

Albertas Šimėnase valitsus

Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus

Aleksandras Abišala valitsus

Põhiseaduslikud:

Bronislovas Lubyse valitsus

Adolfas Šleževičiuse valitsus

Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus

Gediminas Vagnoriuse teine valitsus

Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus

Rolandas Paksase esimene valitsus

Andrius Kubiliuse esimene valitsus

Rolandas Paksase teine valitsus

22

Siim Olev

Algirdas Brazauskase esimene valitsus

Algirdas Brazauskase teine valitsus

Gediminas Kirkilase valitsus

Andrius Kubiliuse teine valitsus

Valimised

Leedu parlament on 141-kohaline Seim. Seimi valimised toimuvad iga 4 aasta tagant.

12. ja 26. oktoobril 2008 toimunud parlamendivalimistel kogus kõige rohkem kohti (44)

erakond Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Järgnesid Leedu

Sotsiaaldemokraatlik Partei (26 kohta), Rahva Ärkamise Partei (16 kohta), Kord ja

Õiglus (15 kohta), Leedu Vabariigi Liberaalne Liikumine (11 kohta), Tööpartei (10

kohta) ja ülejäänud erakonnad. Seimi pääses 10 erakonda.

14. ja 28. oktoobril 2012 toimunud parlamendivalimised võitis opositsiooniline Leedu

Sotsiaaldemokraatlik Partei, kasvatades oma esindajate arvu parlamendis 38 inimeseni.

Seni võimul olnud Isamaaliit kaotas 11 kohta ja pidi piirduma 33 esindajaga,

kolmandaks tõusis aga Tööpartei, mis sai parlamenti 29 esindajat. Kokku pääses

parlamenti 8 erakonda ja 3 sõltumatut kandidaati.

Haldusjaotus

Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. Esimese järgu haldusüksused on 60 linna- ja

rajoonivalitsust, mis omakorda jagunevad teise järgu haldusüksusteks (seniūnija).

Leedu maakonnad (1995–2010)

1995–2010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2.

järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldybė), rajoonid

(rajonas) ja linnad (miestas). Leedu maakonnad (1995–2010) olid Alytuse, Kaunase,

Klaipeda, Marijampole, Panevežyse, Šiauliai, Taurage, Telšiai, Utena ja Vilniuse

maakond.

23

Siim Olev

2.1 Rahvastik

Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629

148 ja naisi 1 854 824. 1. detsembril 2011 oli rahvaarv statistikaameti teatel 3 201 344.

[2]

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas Leedus 1. märtsi seisuga 3 053 800

inimest (1 407 000 meest ja 1 645 000 naist).[3]

Rahvuslik koosseis

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234

989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22

488 (0,65%).

2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500

(6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000

(0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).

Iive

Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja

väljarände tõttu. 2009. aastal emigreerus 21 970 ja 2010. aastal 83 157 inimest.[4]

Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius

Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius

Leedu president Dalia Grybauskaitė ja Leedu peaminister Andrius Kubilius

2.2 Majandus

Leedu ekspordis on olulisel kohal nafta töötlemise saadused (23%), kerge- (16%),

masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning

toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikat ning autosid

Venemaale ja Valgevenesse.

Leedu keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 529,06 Eurot kuus (kasv 2006.

aasta teise kvartaliga võrreldes 20,2%).

Leedus on heal tasemel maanteede võrgustik. Ainukesena Balti riikidest on Leedus ka

kiirteed: Vilniuse–Klaipėda maantee ja Panevėžysi–Vilniuse maantee.

24

Siim Olev

2.3 Religioon

Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.

2.4 Loodus

Leedul on 99 km rannikut. Rannik on liivane.

Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Liustikud katsid Leedut viimasel jääajal,

mis Leedu maa-alal lõppes 22–20 tuhat aastat tagasi[5]. Kõige künklikumad alad on

Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus, vastavalt Žemaitija, Aukštaitija ja Dzūkija kõrgustik.

Leedu kõrgeim punkt on Aukštojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised

tipud on Juozapinė mägi (293,6 m) ja Kruopinė mägi (293,4 m).

Leedu pikim jõgi on Nemunas.

Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m).

2.5 Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu ajalugu

Leedu ja Poola 1387. aastal

Esimest korda mainiti Leedut 1009 Quedlinburgi kroonikas, mille järgi püha Brunoni ja

18 munga elu sai õnnetu lõpu 19. märtsil 1009, kui nad Venemaa ja Leedu piiril

paganate poolt taevariiki saadeti.[6]

Leedu Suurvürstiriik

Lublini uniooni järgne Leedu ja Poola ühisriik

Leedu hõimud ühendas riigiks Mindaugas 1230. aastatel. 6. juulil 1253 krooniti ta

Leedu kuningaks. Leedu oli viimane paganlik riik Euroopas ning seetõttu oli ta

sagedane Saksa ja Liivi ordu korraldatud ristisõdade sihtmärk. Sellest hoolimata laienes

Leedu kiiresti, hõivates ida ja lõuna pool asunud, kuid poliitiliselt nõrgenenud slaavlaste

maid.

Next.svg Pikemalt artiklis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik

Liit Poolaga

25

Siim Olev

1385 võttis Leedu suurvürst Jogaila vastu Poola palve hakata Poola kuningaks. Sellega

algas järkjärguline Leedu ristiusustamine.

1410 purustas Leedu, Poola ja Venemaa ühendatud sõjavägi Grünwaldi lahingus Saksa

ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks sakslaste oht Leedule. Saksakeelne sõna

grünwald tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles žalgiris ja selle lahingu

mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi Žalgirise nime.

1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga

liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus-

ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III

Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes

katoliiklus.

Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid

Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimus Leedus mitu

Põhjasõja lahingut. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi

alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta

poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18.

sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas

Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.

Venemaa keisririik

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad

Venemaa keisririigile, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga

vastavalt 1815 ja 1807). 1796. aastal moodustati Leedu kubermang, mis 1802 jaotati

Vilniuse (Vilno) ja Kaunase kubermanguks.

Leedumaa kubermangud Venemaa keisririigis 1867–1914

1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Poola Novembriülestõusu lämmatamist

tugevnes tsarismi surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid",

1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus

(seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski) haaras

ka Leedu alasid. Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864

26

Siim Olev

lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904

oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli

koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872

keelati koolides leedu keele kasutamine.

1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja

Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud

kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus

Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.

Leedu-Valgevene NSV

Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid 1917. aasta septembris Saksa

okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16.

veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu

Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi

toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918.

8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja

Talupoegade Valitsus, mida juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril tunnustas Vene

SFNV Leedu NSV iseseisvust. 1918. aasta novembrist 1919. aasta jaanuarini hõivas

Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati

Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi

Valgevene pealinnaks. Veebruariks oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse

kontrolli all. 18.–20. veebruaril toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis

kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu-Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919

valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus, mille esimees oli Vincas Kapsukas.

1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st,

sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. 1920. aasta aprillis algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis

hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920

sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule,

kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%).

Leedu Vabariik

Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918.

27

Siim Olev

9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks

pealinnaks sai Kaunas. Kuid 1922. aastal vastu võetud Leedu põhiseadus sätestas, et

Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi de

facto. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni 1938. aastani diplomaatilisi suhteid. Üle

Leedu-Poola piiri ei liikunud rongid, telegraafiliinid ega isegi post. Leedu deklareeris

Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu

võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult

nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn

seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist".

Teine maailmasõda

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, millega

jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks. 1. septembril alustas Saksamaa Teist

maailmasõda, rünnates Poolat. 17. septembril viis oma väed Poolasse ka NSV Liit. 19.

septembril hõivas Punaarmee Vilniuse. 10. oktoobril sõlmiti Leedu Vabariigi ja NSV

Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, mille alusel Leetu paigutati Punaarmee

sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Vilniuse. Punaarmee tõmmati

linnast välja ja 27.–28. oktoobril 1939 anti Vilnius ja Vilniuse piirkond Leedule üle.

15. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu. Taasloodi Leedu NSV. 6.

augustil 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu.

1941. aasta juuni lõpus hõivasid Leedu Saksa väed, kes 22. juunil olid tunginud kallale

Nõukogude Liidule. Leedus elas sõja hakul arvukalt juute, kellest rõhuv enamus langes

holokausti ohvriks. Vilniuses asutati kaks getot: väiksem likvideeriti juba oktoobriks,

suurem tegutses 1943. aastani. 1. septembril 1943 puhkes Vilniuse getos ülestõus, mis

aga maha suruti. Holokaust Leedus hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud

nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10 km lääne pool asuvas Paneriai

koonduslaagris. Seal hukati umbes 70 tuhat juuti, 20 tuhat poolakat ja 8 tuhat vene

sõjavangi, kokku umbes 100 tuhat inimest.

13. juulil 1944 vallutas Punaarmee taas Vilniuse ja 31. juulil Kaunase.

Leedu NSV

Leedu Vabariik

28

Siim Olev

1990. aasta 11. märtsil kuulutas Ülemnõukogu Leedu iseseisvaks. Nõukogude Liit

püüdis Leedu lahkulöömist takistada esmalt majandusblokaadi abil. 1991. aasta

jaanuaris esitati Leedule ultimaatum ja püüti Nõukogude võimu maksma panna

armeeüksuste abiga. 13. jaanuaril hukkus armee käe läbi Vilniuses 13 iseseisvuse

toetajat.

4. veebruaril 1991 sai Island esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust. Pärast

Nõukogude Liidu lagunemist võeti Leedu 17. septembril 1991 koos Eesti ja Lätiga

vastu ÜRO-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust 31. augustil 1993.

Leedu esitas taotluse astuda NATO-sse 1994. 2004 sai ta NATO ja Euroopa Liidu

täisliikmeks ja ühines 21. detsembril 2007 Schengeni leppega.

Viimane Leedu osa, mida Venemaa okupeerib, on Roomas asuv Leedu saatkonnahoone

Villa Lituania.

2009. aastal tähistas Leedu 1000 aasta möödumist esmamainimisest.[6]

2013. aasta teisel poolaastal on Leedu Euroopa Liidu eesistujariik.

(Vikipeedia- Leedu, 2014)

29

Siim Olev

Kokkuvõte

30

Siim Olev

Kasutatud kirjandus

Vikipeedia- Leedu. (21. 07 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 11. 10 2014. a., allikas

Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Leedu

Vikipeedia- Läti. (10. 07 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 11. 10 2014. a., allikas

Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti

31