anorgaanilised ained argielus
DESCRIPTION
Õppematerjal põhikooli õpilastele.TRANSCRIPT
![Page 1: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/1.jpg)
Koostanud: Helena Semelson
Anna JuurikJaakob JuurikMerlyn Rist
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 2009
Anorgaanilised ained argielus
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License
![Page 2: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/2.jpg)
Looduslikud ehitusmaterjalid
Mineraal Kivimid• Mineraale eristab
kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis.
• Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained.
• Mineraalid peavad olema tahked.
• Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest.
• Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.
• Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul.
• Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist
• Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
![Page 3: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/3.jpg)
Paas• Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat
(CaCO3).
• On tekkinud u. 400 miljoni a. eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest.
• On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena (lubi, tsement).
• Alates 4. maist 1992. a. on PAAS Eesti rahvuskivi. • Suur osa meie rahvast on elanud pae rüpes.
Sellest kivist olid põrandad, majad ja aiad. • Eestimaa paevarud on nii suured, et nende
lõppemist pole karta.
![Page 4: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/4.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=K7tNTUAdPK0 http://www.youtube.com/watch?v=t8KmPqT5uKA
![Page 5: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/5.jpg)
GraniitGraniit on hall, roosakas või punakas
jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja
päevakividest.Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena.Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on
graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena.
Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi.
Graniit on Soome rahvuskivim.
![Page 6: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/6.jpg)
![Page 7: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/7.jpg)
Liiv• Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad
ülijämedateks, jämedateks, keskmiseteralisteks ja peeneteralisteks.
• Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist.
• Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest.
• Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
• Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest
![Page 8: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/8.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=eXUndMF6TbI http://www.youtube.com/watch?v=gif7ohpb6Hc
![Page 9: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/9.jpg)
Savi• Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.• Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide
murenemise tulemusena.• Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja
voolitavus.• Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte,
drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud.
• Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus.
![Page 10: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/10.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=XSw5PKEJHiA http://www.youtube.com/watch?v=N_1mrxRj6b0
![Page 11: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/11.jpg)
Tehislikud ehitusmaterjalid
![Page 12: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/12.jpg)
TellisedTellis on päikese käes kuivatatud või ahjus
põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi.
Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised, mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus.
Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 kraadi C juures.
![Page 13: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/13.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=1B6o-fU_ZBg http://www.youtube.com/watch?v=-c8fgfd_uKk
![Page 14: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/14.jpg)
Kustutatud ja kustutamata lubi
• Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist.
• Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega.
• Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses.
• Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast.
![Page 15: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/15.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=eSKX0gzESwI http://www.youtube.com/watch?v=UqdxBKrY-f
![Page 16: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/16.jpg)
TsementSeda kasutatakse suure tugevuse ja
kõvaduse saavutamiseks, näiteks betooni tootmisel.
Tsement on veekindel, ta ei sisalda vees lahustuvaid aineid.
Valmistatakse savist ja paekivist.Tsemendist valmistatakse nt. paneele,
vaheseinu-valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid.
![Page 17: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/17.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=eqZiWswx9II http://www.youtube.com/watch?v=aDfRyFgPutk
![Page 18: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/18.jpg)
KlaasKlaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti
kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi.
Klaasist valmistatakse: aknaklaase, optilisi elemente, mahuteid, dekoratiivseid rakendusi, konstruktsiooni(ehitus-) materjali (klaastellis).
Esimesed klaasnõud valmistati kallihinnaliste salvide ja parfüümide hoidmiseks.
![Page 19: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/19.jpg)
http://www.youtube.com/watch?v=hUX_cpFWNso
![Page 20: Anorgaanilised Ained Argielus](https://reader031.vdocuments.site/reader031/viewer/2022013102/557c1791d8b42a22218b469c/html5/thumbnails/20.jpg)
Kasutatud KirjandusAnorgaanilised ained argielusViitedSlide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – mineraalhttp://et.wikipedia.org/wiki/MineraalSlide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – kivimidhttp://et.wikipedia.org/wiki/KivimSlide nr. 3 PaasL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.60http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/toim/seitse/paas/paas.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9706/paas.htmlSlide nr. 4 Paas pildidhttp://www.cameratim.com/photography/australia/images/kangaroo-island-kelly-hill-limestone-caves.jpeghttp://www.change.freeuk.com/learning/geog/limestone.jpghttp://fritids-udlejning.dk/images/upload_images/grube.jpgSlide nr. 5 Graniithttp://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.htmlhttp://www.lossikivi.ee/index.php?a=graniithttp://et.wikipedia.org/wiki/Graniit Slide nr. 6 Graniit pildidhttp://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit6.jpghttp://www.ut.ee/BGGM/miner/graniit1.jpghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rapakivigranite_ss.jpgSlide nr. 7 Liivhttp://et.wikipedia.org/wiki/LiivSlide nr. 8 Liiv pildidhttp://www.cs4fn.org/vlsi/images/sand.jpghttp://s3.amazonaws.com/readers/2008/11/10/beachpicturesandsculpturedavincisnowriderguy_1.jpghttp://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_108_0875.jpg Slide nr. 9 Savi http://wapedia.mobi/et/Savihttp://et.wikipedia.org/wiki/Savi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html
Slide nr. 10 Savi pildidhttp://www.historyforkids.org/learn/arts/pictures/clay.jpghttp://www.onmarkproductions.com/html/db_nara-era-711-clay-nehanzoudo-horyuuji1.jpgSlide nr. 12 Tellishttp://et.wikipedia.org/wiki/TellisL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.62Slide nr. 13 Tellis pildidhttp://farm4.static.flickr.com/3116/3240478615_f98cf44d7f.jpg?v=0http://recoveringperfectionist.files.wordpress.com/2008/02/bricks.jpeghttp://www.oldredbrickco.com.au/images/Vent%20Bricks.JPG Slide nr. 14 Kustutatud ja kustutamata lubihttp://et.wikipedia.org/wiki/Lubi http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 http://www.muinas.ee/vvfiles/0/20%20Lubi%20I.pdf Slide nr. 15 Kustutatud ja kustutamata lubi pildidhttp://www.foodsubs.com/Photos/cal.jpghttp://www.adventureguidesaustralia.com.au:8020/sme/adventureguidesaustralia/content/images/other/image006.jpgSlide nr. 16 Tsementhttp://et.wikipedia.org/wiki/TsementL. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.63Slide nr. 17 Tsement pildidhttp://farm3.static.flickr.com/2651/3703249139_707dd09c01.jpg?v=0 http://www.canoe.skule.ca/drupal/files/u1/cement.JPG http://concreteornamentals.com/images/cement_birdbaths.jpgSlide nr. 18 Klaashttp://et.wikipedia.org/wiki/Klaashttp://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Klaasikunsti_ajalugu Slide nr. 19 Klaas pildidhttp://research.microsoft.com/en-us/um/people/dcr/art/architecture/glass_house/glass_house_05.jpghttp://www.glassclass.co.uk/images/evening/gail3.jpg http://www.quiverblog.com/wp-content/uploads/2009/09/bottles-main_Full-300x274.jpg