soome murdetunnused ja eestipärased murdesõnad
Post on 23-Jul-2015
85 Views
Preview:
TRANSCRIPT
KKotta2014 1
Soome murretest +eestipärased sõnadSoome keele murded jagunevad laias
laastus kaheks: lääne- ja idamurreteks. Need omakorda seitsmeks peamurdeks. Põhjala murretes segunevad idalikud ja
läänelikud murdetunnused. Tänapäeval on murdetunnused tasandumas ja sulandumas
üldise kõnekeelega. Samas tõstetakse murdeid esile kaasaegses
kultuuritoodangus.
KKotta2014 2
Sissejuhatus 1
Selles esitluses on “eestipärased sõnad” need murdesõnastikust leitud sõnad, mis meenutavad eesti keelt rohkem kui soome üldkeelde juurdunud samatähenduslikud sõnad. Loetelust on välja jäetud sõnad, mis meenutavad juba üldkeeles palju eesti keelt. “Eestipärased sõnad” ei viita siin otseselt sõnade tekkeloole või ajaloole. Mõned sõnad on selgelt laensõnad nii eesti keeles kui soome murretes. Liigituse aluseks on siin vormiline (häälikuline) sarnasus.
KKotta2014 3
Sissejuhatus 2
Kui vormiõpetuse poolest meenutavad eesti keelt kõige enam edelamurded Turu ümbruses, siis sõnavara osas on üllatavalt palju sarnasusi just põhjalamurretega. Kõige rohkem on eesti keelt meenutavaid sõnu kagumurretes. Lääne- ja idarühma kuuluvad eesti keelele sarnased murdesõnad omavahel eriti ei kattu. Muinaskarjalast arenenud savo murdes on kõige vähem vormilt ja tähenduselt eestipäraseid sõnu, kuid kõige rohkem eksitussõnu.
KKotta2014 4
Sissejuhatus 3Eestipärastele murdesõnadele viitamise eesmärk
on osutada meie keelelisele ühispärandile, näidata, et keelesugulus ilmneb ka keele variatiivsuses. Paljudele sarnastele sõnadele vaatamata ei pruugi murde mõistmine olla lihtne.
Esitlusest on välja jäetud rohked rootsi- ja venepärased laensõnad. Rootsi ja loomulikult inglise keel on väga palju mõjutanud Helsingi slängi. Slängisõnavaral aga ei ole märkimisväärset seost eesti keelega ning siit esitlusest on see välja jäetud.
KKotta2014 5
Sissejuhatus 4• Esitluses eristatakse kõigepealt lääne- ja
idamurretele omaseid jooni ning seejärel tutvustatakse seitset peamurret. Murdepiirid ei ole jäigad: esineb ka segatunnustega piirkondi. Murrete tasandumist on soodustanud 20. sajandi jooksul suurenenud liikumisvabadus, linnastumine ja meedia propageeritav üldkeel.
• Ülevaade soome vanadest piirkonnamurretest ei ole kõikekattev, vaid pigem suundaandev sissejuhatus eesti õpilastele.
KKotta2014 6
KKotta2014 7
1. Lounaismurteet2. Hämäläismurteet3. Eteläpohjalaiset murteet 4. Keski- ja pohjoispohjalaiset murteet 5. Peräpohjalaiset murteet 6. Savolaismurteet 7. Kaakkoismurteet
KKotta2014 8
suomi länsi itä sydänsaada
syrän, sylänsaaha, saala
syvän, hijassoaha, suaha
metsäkatsoa
mettäkattoa
mehtä, messä, metsä, katsoa
jälki:jäljetkurki:kurjet
jälki:jäljetkurki:kurjet
jälki:jäletkurki:kuret
käsi, vesi, tuli käs(i), ves(i), tul(i)
käś, veś, tul´
lasi, rappukahvi, vati
klasi, trappukaffe, fati
lasi, rappukahvi, vati
KKotta2014 9
suomi länsi itätuletkosuuret puut
tulekkosuurep puut
tuletkosuuret puut
maa, pääkalaa, leipää
maa, pääkal(l)aa, leipääleippä
moa = mua, peä = piä, ka(l)loa=kallooleipeä=leippee
nuori työ mies,vieras tie
nuari tyä miäs, viaras tiä
nuori työ mies,vieras tie
hän tulee, tekee, käskee
tulee, tuloo, tullee, tek(k)ee, käskee
tulloo, tulloo, tuluo, tekköö, käsköö
KKotta2014 10
suomi länsi itämennä:menen mennä:menen männä:mänen
talojatytöistä
talojatytöistä
taloloitatyttölöist
minä (mä)sinä (sä)hän (se)
mä, mää, mnääsä, sää, näähän, se
minä, mie, miäsinä, sie, siähää, heä
metehe (ne)
me, mee, mette, tee, tethe, hee, het, noi
myötyöhyö
KKotta2014 11
suomi länsi itätalossa talosa, talós talossa, talos
hän juo, syö, jää
juo = jua, syö = syä, jää
juopi, syöpi, jääpi=jeäp= jiäp
lukemaan lukeen = lukkeen
lukem(m)aa(n)
me tulemme (tullaan), olimme (oltiin)
tulemme = tulemma, olimme = olimma
myö tullaa(n), oltii(n)
KKotta2014 12
suomi länsi itähän tekee tekkee tekköö
Älä! Älä! Elä!
Kuuntele murteita
1. Ateneumin murreääniopas: http://www.ateneum.fi/fi/%C3%A4%C3%A4niopas-ateneumin-kokoelmiin
2. Matkalla Suomessa -videot: https://www.youtube.com/watch?v=HQZK-DKmcPI&index=1&list=PLF8F0FF0F212EC2CB
3. Kielikompassi:https://kielikompassi.jyu.fi/opetus/s2/mps/liisa.php
4. Kotimaisten kielten keskus: http://www.kotus.fi/index.phtml?s=3709
KKotta2014 13
Länsimurteet 1Turun seutu
* lounaismurteet *
• Eniten virolaisuuksia: Turkku =Turkkusse (Turkuun), kysys (kysyi), syämä (syömään), palk (palkka), koera (koira), kellanen (keltainen)
• Poolpikk vokaal: Mää (mnää) asún Turús.• Eestipäraseid sõnu:ehto (ilta), huame (huomenna), jänes (jänis), vares
(varis), oikke (oikein), pual (puoli), sinkku (kinkku)
KKotta2014 14
Olkka hyvä!
Onk siäl kettä?
Eksää ponja?Morjens!
Tulkka uurestas!
Lykky tykö!Tykkääksää munst?
Mää lähre ny kotti.
Antteks kovaste!
Häh?
Ei mittä hättä!
Kyl mar!
KKotta2014 15
Länsimurteet 2Tampereen seutu* hämäläismurteet *
• sylän, syrän (sydän). Nählään! Nährään!• An! (anna!) Me! (mene!) Pa! (pane!) Tu! (tule!) Sa!
(sano!)
• mä = mää, sä = sää; meitin, teitin heitin
• Eestipäraseid sõnu:akkuna (ikkuna), koto (koti), reisu (matka),
suuvärkki (suu), suvi (kesä), vissii (kyllä kai)
KKotta2014 16
Tota noi, koskas meet kotio?Mitäs teitillen
tulisi?
Men_ny siittä!Älä ny viitti!
Mitä sä meinaat?Nährään!Kattellaan!
Mun tarttee miättiä viälä.
Saas nährä!
Hiano homma!Tä?Emmä.
KKotta2014 17
Länsimurteet 3Seinäjoen seutu
* eteläpohjalaiset murteet *
• “H”: lähärettihin kouluhun (lähdettiin kouluun), mentihin pohojoosehen (mentiin pohjoiseen), kärehnäni (kädessäni)
• Vahevokaal: kolome, ulukona, talavena, vanaha, leheres, kihiloos, kirija, nähäny,
• korkia, pimiä, komia• punaanen, pohojalaanen
KKotta2014 18
Seinäjoen seutu* eteläpohjalaiset murteet *
• Mihinä? (Missä?) Maas (maassa)
• Eestipäraseid sõnu:ehtoo (ilta), emoo (äiti), haisu (haju), imes (ihme),
kaffeli (haarukka), köhä (yskä), laihnas (lainassa), liioon (myöskään), luurata (katsella, kurkkia), nisu (vehnä), pruukata (käyttää), reisu (matka), suunpruukko (puhuminen), talrikki (lautanen), terves (ehjä, terve), tooli (tuoli)
***Tunnettu eteläpohjalainen laulaja: Lauri Tähkä https
://www.youtube.com/watch?v=e7KFZ2iLHkI
KKotta2014 19
Mullei oo siitä haisuakaan.
Mitäs meinaat?
Oho!
Mikäs ny on kirkon
pimittäny?
Hep! Terves!
Heh!
Mihinä sinoot viimmeeksi
veistä pöydälle heittäny?
KKotta2014 20
Länsimurteet 4Oulun seutu
* keski- ja pohjoispohjalaiset murteet *
• lehemä, jalaka, ölijy, tylysä, palijo• Tuukko nää? (Tuletko sinä?)
• Ookko nää Oulusta? (Oletko sinä Oulusta?)
• saamma, menimmä, oottako, syöttäkö, me mielellämmä, kätennä
• täsä talosa, maasa, kyläsä• lamphan, lampahan
KKotta2014 21
Oulun seutu* keski- ja pohjoispohjalaiset murteet *
• Eestipäraseid sõnu 1:ainu (ainoa), eine (aamiainen), enämpi (enemmän),
hakkuliha (jauheliha), hilijastua (myöhästyä), hyyry (vuokra), jahata (metsästää), kahaveli (haarukka), kartiini (ikkunaverho), kiikku (keinu), klaarata (selvittää), koritoori (käytävä), kööki (keittiö), liika (liian), matrassi (patja), mennä hyvästi (hyvin)...
KKotta2014 22
Oulun seutu* keski- ja pohjoispohjalaiset murteet *
• Eestipäraseid sõnu 2:nisu (vehnä), nöörit (nauhat), piisata (riittää), piletti
(pääsylippu), portsuuna (annos), serviisi (astiasto), soosi (kastike), sortteerata (lajitella), sortti (laji), talrikki (lautanen), tassi (kahvilautanen), tooli (tuoli), tormi (myrsky), vissiitti (vierailu), vapriikki (tehdas), väärti (arvoinen)
Paappa pihivi!
KKotta2014 23
Pittää paikkasa!
Selevä!
Iliman muuta!
Pyyvän anteeksi!
Sajepilivejä on tulosa.
Tereve! Palijon kiitoksija!
Mitäpä tiijät? Ookkona naimisisa?
Tiiäkkönää?
KKotta2014 24
Länsimurteet 5Rovaniemen seutu
* peräpohjalaiset murteet *• Menhän ethenpäin, samhan aikhan (taloon: talohon → talhon → talhoon)• Missäs molema? (Missä me olemme?) Soli (se oli)
• Het olit (olivat), menit, annoit (he antoivat)
• Kaupasa käythin kahesti viikosa• Se alakaa talaviki tulemhan• met, tet, het
KKotta2014 25
Rovaniemen seutu* peräpohjalaiset murteet *
• noussa, juossa, pessä
• heonen, Roaniemi, hyä
• lehen, le∂en, syvän, vejen
• Eestipäraseid sõnu:
hiljastua (myöhästyä), näkösä (näyttävä), pere (perhe), sääski (hyttynen), tiena (ansio), tuusi (rasia), uuesti (uudestaan), tule takasi!
KKotta2014 26
Antheeksi! Mitä vasten sie niin tehit?
Hyvvää päivää! Mukava nähhä!
Mitäpä sie?Meneksie kaupunkhin?
Saamako?Se häätyy piisata.
Lähemäkö hihtamhan?
Ei mithän.
Jokhan lähemä?
Emmie.
KKotta2014 27
Itämurteet 1Kuopion seutu
* savolaismurteet *
• “D”: lehen, syvän, hijas, saaha• sannoo, maksettaan, pimmee, leippee• kot’, ves’, pal’jas• myö, työ, hyö. Hyö lähtöö Kuopijjoo.• männä (minä mänen)• alako, kolome, talave, vanaha• on antanna (on antanut), et suanna (et saanut)
KKotta2014 28
Kuopion seutu* savolaismurteet *
• Eestipäraseid sõnu:eiskummane (kummallinen), kahvelj (haarukka), kasj
(kissa), pere (perhe), piisalle asti (tarpeeksi), putelj (pullo)
• Eksitussõnu:hupane (iloinen ihminen), iili (ihastus, innostus),
juluma (kookas), karmu (iso mies), kompeet (työvälineet), leppä (veri), loppasuu (ahne), lintti (viipale), luulevaene (luulosairas, mustasukkainen)
KKotta2014 29
Jo vuan!Kiitoksija!Anteeks.
Mittee?Minen tiijä mittää.
Hyvvee päevee! Mitteepä kuuluu?
En ou ollunna oekeessa sätkässänj.
Mistee se lähtööp se Lentävä kalakukko?
Minkään verran se maksaap?
KKotta2014 30
1. lusikalla pisteltävä a. työvaatteet
2. näköreijjät b. itsepäinen
3. orjanmuoto c. korvat lukossa
4. mahantääs d. silmät
5. kestojoutilas e. aurinko
6. korvat lummeoksissa f. ateria
7. limunaativehkeet g. eläkeläinen
8. herranketrä h. keitto-ruoka
9. harjasniska i. juhlavaatteet
KKotta2014 31
10. nahkasillaan j. margariini
11. hännättömän lehmän voe k. jalkaisin
12. lehmännuolema l. metsä
13. käsjpuhelu m. naimisissa
14. jäniksen puoti n. alasti
15. elävän leski o. silmälasit
16. apusilimät p. haalistunut
17. jalakapelissä r. tappelu
18. yksissä leivissä s. eronnut
KKotta2014 32
Itämurteet 2Lappeenrannan seutu
* kaakkoismurteet *• mie, sie, heä, myö, työ, hyö• omist.l.: pihassain (pihassani), talossais (talossasi)
• -nut/-nyt: antant, ei kuult, mänt (mennyt)
• -vat/-vät: hyö antaat (antavat), tekkiit (tekivät)
• siint (siitä), kotont (kotoa), ulkont (ulkoa), luont (luota)
• taloloist (taloista)
• tulj, vesj, mänj
KKotta2014 33
Lappeenrannan seutu* kaakkoismurteet *
• Eestipäraseid sõnu 1:ajjaa yllää (herättää), allaa (alas), ammoo aikojaa
(kauan sitten), avittaa (auttaa), elokas (eläin), emo (äiti), erittäikii (erityisesti), jaloksis (sängyn jalkapäässä), kahakese (kahdestaan), kammitsoija (pidetellä,
estää), karvane (värinen), kenkki (lahja), kenkätä (lahjoittaa), kiittää (kehua), kirjuttaa (kirjoittaa), kohv (kahvi), kuosti (tuliaiset), kotont (kotoa)
KKotta2014 34
Lappeenrannan seutu* kaakkoismurteet *
• Eestipäraseid sõnu 2:kuuri (liiteri, vaja), köhä (yskä), laani (avoin paikka, kenttä),
laklamppu (kattolamppu), lamota (maata, laiskotella), lekko (nuotio), likkeel (lähellä), lipata (juosta), lust (hauska), maksaa (kannattaa), monjaat (muutamat), muite (muuten), noppii (poimia), noussa yllää (herätä), otra (ohra), pajattaa (puhua kovaa ja nopeasti), peittää (piilottaa), piättää (pysähtyä), portsu (ruoka-
annos), puhastaa (puhdistaa), putel (pullo)
KKotta2014 35
Lappeenrannan seutu* kaakkoismurteet *
• Eestipäraseid sõnu 3:putro (puuro), ramu (huonokuntoinen, kulunut), silviisi
(sillä tavalla), soussi (kastike), suppi (keitto), taata (isoisä), takant (takaa), talloo (astella), tassii (vetää), tehosa (voimakas), tuona (kauan sitten), uksi (ovi), vanhisä (isoisä), varrai (aikaisin, varhain), viisii (tavalla), virkku (reipas, virkeä), tere (hei), kump on (kumpi)
KKotta2014 36
Mitä sie? No tere!
Tie kui tahot.
Hyvvää päivää!
Ehä se silviisi olt.
Tulkaa appuu!
Kui siu aikais
männöö?Suurkiitoksii
!
Anna miul ja!
Ootsie täst kyläst
kotosii?
KKotta2014 37
Vastaukset1. lusikalla pisteltävä (lusikaga pistetav) h. keitto-ruoka2. näköreijjät (vaateaugud) d. silmät3. orjanmuoto (orjavorm) a. työvaatteet4. mahantääs (kõhutäis) f. ateria5. kestojoutilas (püsivalt tegevusetu) g. eläkeläinen6. korvat lummeoksissa (kõrvad lumeokstes) c. korvat lukossa7. limunaativehkeet (limonaadi kaadervärk) i. juhlavaatteet8. herranketrä (jumala ketas) e. aurinko9. harjasniska (harjasturi) b. Itsepäinen10. nahkasillaan (nahaväel) n. alasti11. hännättömän lehmän voe (sabatu lehma või) j. margariini12. lehmännuolema (lehma limpsitud) p. haalistunut13. käsjpuhelu (käsikõnelus) r. tappelu14. jäniksen puoti (jänese pood) l. metsä15. elävän leski (elava lesk) s. eronnut16. apusilimät (abisilmad) o. silmälasit17. jalakapelissä (jalgmängus) k. jalkaisin18. yksissä leivissä (ühe leiva peal) m. naimisissa
KKotta2014 38
Murdeväljendeid soome keeles 1
1. Lounaismurteet• Onk siäl kettä? – Onko sovituskoppi vapaa?• Eksää ponja? – Etkö ymmärrä?• Ei mittä hättä! – Ei se mitään. • Kyl mar! – Kyllä.• Häh? – Mitä sanoitkaan?• Lykky tykö! – Onnea matkaan!• Tykkääksää munst? – Pidätkö minusta?
2. Hämäläismurteet• Mitäs teitillen tulisi? – Mitä saisi olla?• Älä ny viitti! – Pötyä!• Mitä sä meinaat? – Mitä tarkoitat?• Tä? – Mitä?• Hiano homma! – Sehän on hienoa!
KKotta2014 39
Murdeväljendeid soome keeles 2
3. Eteläpohjalaiset murteet • Mikäs ny on kirkon pimittäny? – Mitä on tapahtunut? • Mullei oo siitä haisuakaan. – Ei aavistustakaan.• Hep! – Hei!• Mitäs meinaat? – Mitä tarkoitat?• Oho! – Anteeksi!• Heh! – Ota, ole hyvä.• Mihinä sinoot viimmeeksi veistä pöydälle heittäny? – Missä asut
nykyään?
4. Keski- ja pohjoispohjalaiset murteet • Paappa pihivi! – Minulle pihvi.• Mitäpä tiijät? – Mitä kuuluu?• Ookkona naimisisa? – Oletko naimisissa?• Tiiäkkönää? – Tiedätkö sinä?
KKotta2014 40
Murdeväljendeid soome keeles 3
5. Peräpohjalaiset murteet • Mitä vasten sie niin tehit? – Miksi teit niin?• Mitäpä sie? – Mitä kuuluu?• Meneksie kaupunkhin? – Oletko menossa kaupunkiin?• Se häätyy piisata. – Sen täytyy riittää. • Saamako? – Saammeko?• Lähemäkö hihtamhan? – Lähdetäänkö hiihtämään?• Jokhan lähemä? – Lähdetäänkö jo?
6. Savolaismurteet• Jo vuan! – Kyllä.• Mittee? – Anteeksi, mitä sanoitte?• Minen tiijä mittää. – En tiedä.
KKotta2014 41
Murdeväljendeid soome keeles 4
6. Savolaismurteet• En ou ollunna oekeessa sätkässänj. – En ole ollut terveenä.• Mistee se lähtööp se Lentävä kalakukko? – Anteeksi, missä on
rautatieasema?• Minkään verran se maksaap? – Paljonko se maksaa?
7. Kaakkoismurteet • Tie kui tahot. – Tee kuten tahdot.• Tulkaa appuu! – Voitteko auttaa?• Ehä se silviisi olt. – Eihän se niin ollut.• Kui siu aikais männöö? – Miten menee?• Suurkiitoksii! – Paljon kiitoksia!• Ootsie täst kyläst kotosii? – Oletko paikallisia?• Anna miul ja! – Annas minullekin.
KKotta2014 42
Lähteet
+ luennot Tarton (2010) ja
Jyväskylän (2014) yliopistossa
top related