promove no proteje direitus umanus … lere asina termu referensia ho pdhj ili- xefi estadu maior...
Post on 12-Jul-2019
254 Views
Preview:
TRANSCRIPT
1
Edisaun II/2016
BOLETIN
PROVEDORIA DOS DIREITOS HUMANOS E JUSTIÇA
PROMOVE NO PROTEJE DIREITUS UMANUS NO
PROMOVE GOVERNASAUN DI’AK
2
Lere Asina Termu Referensia Ho PDHJ
ili- Xefi Estadu Maior Falintil Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Asina Termu
Referensia ho Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) ho objetivu oinsa
haklean koñesimentu forsas sira nian kona-ba funsaun forsa nian, lei no direitus
humanus.
Asina Termu Referensia ne’e hala’o iha salaun enkontru PDHJ, Kinta (14/07/2016), ne’e Major
Lere konsidera, nudar matadalan ba membrus F-FDTL hodi hala’o servisu sai diak liu iha futuru.
“Termu referendum ida ne’e, importante liu ba forsa armadas no polisia nasional, ita koalia
konaba profesionalismu forsa armadas ninian ne’e area importante liu, forsa bele konfia nia forsa
rasik ho ninia material ne’ebé nia kaer no nia sai hanesan superior, “afirma Major General Lere
Anan Timur ba jornalista iha edifisiu PDHJ, Caicoli-Dili, Kinta (14/07/2016).
D
Xefi Estadu Maior F-FDTL, Major General, Lere Anan Timur, Hamutuk ho Provedor Direitus Umanus no
Justiça, Dr. Silverio Pinto Baptista, Asina Termu Referensia, iha salaun Biblioteka PDHJ.
3
Termu referensia ne’e sei akumula ho hanoin hamutuk ho membru forsa defesa no parte sira
kompozisaun ba ekipa servisu hamutuk mak kompostu husi ema nain 5, Ministériu Defesa nain
2, PDHJ nain 3, ONG Fundasaun Mahein nain 1, apoiu informasaun, no peritus nain 2 husi
Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste. Tantu orsamentu ba atividade refere ho montante U$. 20
mill (Dollares Amerikanu).
Iha biban ida ne’e, Major General Lere hateten katak, problemas direitus humanus iha Timor
Leste (TL) diak liu kompara ho nasaun sira seluk ne’ebé ukun án kleur ona hanesan Áfrika no
Indonesia violasaun direitus humanus sempre lor-loron akontese.
“Problema konaba direitus humanus iha ne’ebé deit TL hanesan post konflitu, liafuan direitus
humanus sempre ás, mais ita kompara TL ho nasaun sira seluk Timor diak liu iha mundu, ita
hare ba Afrika nian, Indonesia iha krimi sira oho malu kuaze ke lor-loron,”haklaken Major Lere.
Entretantu iha fatin hanesan, Provedor Direitus Humanus, Dr. Silverio Pinto Baptista esplika liu
tan katak, ho asina termu referensia ne’e hahu dezenvolve manual treinamentu ba forsa defesa.
Nia hatutan katak, durante ne’e PDHJ hala’o ninia servisu iha area investigasaun no
monitorizasaun ba kazu violasaun direitus humanus ne’ebé mak dalaruma involve membrus
balun forsa defesa nian.
“Prosesu kazu sira ne’e hotu PDHJ rekomenda ba komando sira para atu bele implementa
rekomendasaun, husi rekomendasaun sira ne’e mak halo formasaun ba membrus forsa defesa
para iha koñesimentu diak ba lei no direitus humanus, esklarese nia. (Eus-Fontes JND, publika
iha loron 15 Jullu 2016).
4
PDHJ Realiza Enkontru Públiku Ho Funsionariu
Saúde Munisipiu Dili
ili- Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) Diresaun Governasaun Di’ak,
Departamentu Prevensaun no Monitorizasaun hala’o Enkontru Publiku kona-ba
“Sistema Distribuisuan Aimoruk Iha Timor-Leste”, iha Servisu Saúde Munisipiu Dili,
ne’ebé realiza iha loron 6 fulan Juñu 2016.
Adjuntu Provedor ba área Direitus Umnanus, Dr. Horacio de Almeida iha abertura hateten ba
partisipantes sira katak, objetivu husi sesaun enkontru públiku ne’e hanesan parte ida atu rekolha
tan pontus-pontus informasaun adisional balun ne’ebé mak PDHJ seidauk konsege rekolha hotu.
Provedor Adjuntu husu ba partisipantes sira atu fó sira nia opiniaun no komentariu kona-ba
dadus distribuisaun ai-moruk ne’ebé mak PDHJ halibur ona, karik sei falta informasaun ruma
mak seidauk kompleta husu informasaun adisional hodi kompleta. Nune’e husu ba partisipantes
sira atu fó sira ninia sujestoens kona-ba rezultadu analiza, konkluzaun no rekomendasaun maka
PDHJ dezenvolve ona liu husi materia aprezentasaun rezultadu peskiza ninian.
D
Funsionáriu Públiku husi Ministério Saúde, Partisipa enkontru publiku kona-ba Sistema Distribuisaun
Aimoruk Iha Timor-Leste.
5
Iha sesaun ba aprezentasaun rezultadu peskiza “Sistema Distribuisaun Ai-moruk Iha Timor
Leste”, partisipantes sira antusiazmu no apresia ho rezultadu peskiza PDHJ nian ne’e, hanesan
meius importante ida atu bele fasilita liu tan sira nia prestasaun servisu iha parte atendimentu
publiku. Aliende ne’e, partisipantes sira hato’o sira nia informasaun, komentariu, opiniaun no
sujestaun adisional sira ligadu ho rezultadu peskiza husi PDHJ nian ne’ebé aprezenta ona.
Entretantu iha seremonia enseramentu ba enkontru ne’e, Provedor Adjunto hato’o agradesimentu
ba partisipantes sira ne’ebé fó sira nia informasaun adisional. Nomos Provedor Adjuntu hamenu
hela ba partisipantes katak sira nia informasaun hotu sei halo reanaliza hodi bele reforsa liu tan
iha parte rekomendasaun mak PDHJ dezenvolve ona iha relatoriu monitorizasaun ninian, antes
atu publika ba publiku no rekomenda ba Ministeriu kompetente atu bele hola medidas
responsabilidade para hadiak.
Atividade enkontru públiku ne’e, realiza iha servisu fatin Saúde Munisipiu Dili-Formosa, ne’ebé
hetan partisipantes husi Delegadu Servisu Saúde Munisipiu Dili, Infermero/a, Medico, Parteira
no Farmacista.
6
PDHJ - IJE Realiza Treinamentu Governasaun Di’ak
Ba Kargus Diresaun, Xefias no Professionais Saúde
Hospital Referensia Maubisse
aubisse - Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) liu husi Diresaun
Governasaun Di’ak servisu hamutuk ho Inspesaun Jeral Estadu (IJE) no Ministério
Saúde (MS) realiza treinamentu kona-ba governsaun di’ak ba kargus Diresaun,
Xefias no Professinais Saúde iha Hospital Referensia Maubisse-Munisipu Ainaro, durante loron
4 hahu husi loron 20 to’o 23 fulan Juñu 2016.
Treinamentu konjunto entre PDHJ, IJE no MS ho topiku “Kapasita no Hasa’e Koñesimentu
Funsionalismu Públiku iha área Saúde, hodi Promove Governasaun Di’ak”.
Provedor, Dr. Silverio Pinto Baptista, iha abertura ba treinamentu ne’e hateten katak, atividade
treinamentu konjunto ne’e, ho nia objetivu atu hakbi’it no hasa’e koñesimentu funsionariu
públiku sira ne’ebé iha kargu Diresaun, Xefias no Profisionais Saúde, atu nune’e bele iha
M
Husi liman lo’os, Provedor Dr. Silverio Pinto Baptista, Diretora Hospital Referensia Maubisse no Inspetor
Jeral Estado, halo abertura ba atividade treinamentu Governasaun Di’ak ba kargus Diresaun, Xefias no
Professionais Saúde Hospital Referensia Maubisse
7
koñesimentu kona-ba papel PDHJ, papel IJE, papel Inspesaun Jeral Saúde no papel CAC, atu
nune’e bele garante no asegura sistema kontrolu ne’ebé efisiente, efikáz, transparente no
akuntabel iha servisu administrasaun públika hodi promove governasaun di’ak.
Provedor hatutan, objetivu seluk mak atu hakbi’it koñesimentu partisipante sira kona-ba
prinsipiu governasaun di’ak no kategoria violasaun ba governasuan di’ak atu bele prevene
administrasaun la di’ak, hodi nune’e funsionariu sira ne’ebé hakna’ar án iha administrasun
públika bele serbi ho integridade, imparsialidade no responsabilidade tuir lei ne’ebé regula atu
bele presta servisu ne’ebé di’ak ho kualidade no profesionalismu ba komunidade sira.
Iha aprezentasaun materia kona-ba papel PDHJ nian, Provedor esplika kona-ba kompetensia
PDHJ atu halo investigasaun, monitorizasaun no promosaun no edukasaun.
Provedor mos esplika klean liu tan kona-ba servisu PDHJ, atu simu kesar husi sidadaun hotu, no
halo investigasaun no rezultadu investigasaun rekomenda ba Ministériu relevante, tanba tuir
estatutu Provedoria nian, hato’o deit rekomendasaun no haruka ba Ministériu ka Instituisaun
relevante, atu foti asaun hodi implementa rekomendasaun husi PDHJ atu bele hadia failansu
ne’ebé akontese hodi promove governasaun di’ak.
Matéria sira ne’ebé fasilitadór sira hato’o durante treinamentu mak hanesan Papel PDHJ,
Prinsípiu Báziku Governasaun Di’ak no Kategoria Violasaun Governasaun Di’ak, Papél
Inspesaun Jerál Estadu, Importansia Aplikasaun Kontrolu Internu, Dezempeñu Dedikasaun no
Integridade, Papel Comisaun Anti Korrupsaun (CAC), Tipu no Forma Korrupsaun iha Setor
Públiku, Direitu no Dever Funsionariu Públiku no Papel Inspesaun Jeral Saúde.
8
PDHJ, CAC, IJE no KFP Disemina Informasaun
Governasaun Di’ak Ba Funsionariu CNE
ili- iha loron 1 fulan Jullu 2016, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ)
Diresaun Governasaun Di’ak, Departamentu Promosaun no Edukasaun servisu
hamutuk ho Comisaun Anti Corupsaun (CAC), Inspetor Jeral Estado (IJE) no
Komisaun Funsaun Públika (KFP) realiza workshop nasional ba Funsionáriu Públiku iha
Comisaun Nasional Eleisaun (CNE) ho tópiku “Prevene no Kombate Korupsaun, hodi Promove
Governasaun Di’ak no Proteje Direitus Umanus iha Servisu Administrasaun Públika nian”.
Objetivu workshop ne’e, atu disemina informasaun kona-ba papel PDHJ, CAC, IJE no KFP ba
Funsionáriu Públiku sira iha Comisaun Nasional Eleisaun (CNE), atu nune’e bele hatene diak liu
tan servisu husi instituisaun hirak ne’e.
Adjuntu Provedor ba area Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, iha aprezentasaun materia
kona-ba kna’ar PDHJ no Direitus Umanus baziku nian husu ba Funsionáriu Públiku husi CNE
atu servisu ho responsabilidade tanba instituisaun Provedoria hanesan instituisaun ne’ebé
kontrola ba atividades husi governantes sira nian.
D
Adjunto Provedor Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, esplika kna’ar Instituisaun Provedoria dos
Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ba Funsionárius Públiku iha Comisaun Nasional Eleisaun (CNE).
9
Adjuntu esplika tan katak, mandatu husi Provedoria mak atu proteje no promove direitus
humanus no promove boa governasaun, no ho natureza servisu fiskalizasaun no fornese
advokasia, promosaun no edukasaun no halo investigasaun.
Husi rezultadu investigasaun ne’ebé halo, PDHJ sei la hola desizaun maibe hato’o de’it
rekomendasaun ba Ministério relevante sira no ikus hato’o rekomendasaun ba Parlamento
Nasional.
Iha aprezentasaun materia, Adjuntu dehan ba partisipantes sira katak, iha lei mos hateten
instituisaun PDHJ iha kna’ar importante ida atu tau matan ba servisu funsionariu públiku hotu
no laos deit tau matan no investiga deit, maibe hare mos ba buat ne’ebe lao iha administrasaun
públiku la tuir lei ne’ebé iha presiza kolabora hamutuk hodi hadia.
Aleim de koalia kona-ba kna’ar Provedoria nian, Adjuntu mos esplika kona-ba importansia
direitus humanus baziku tanba ita nudar servidor estadu persiza mos hatene kona-ba saida mak
violasaun direitus humanus no saida mak krime, no se mak sai autor ba violasaun direitus
humanus no krime ne’e.
Sesaun dahuluk iha atividade workshop ne’e, Adjuntu Provedor, esplika kona-ba papel PDHJ no
Direitus Umanus báziku nian, Diretur Diresaun Governasaun Di’ak, Jose M. Fereira, esplika
kona-ba Prinsipius Governasuan Di’ak, Diretur Diresaun Asistensia Públika (DAP), Silvino
Saldanha Perira, esplika kona-ba prosesu hato’o keixa ba PDHJ.
10
PDHJ Halo Enkontru Públiku Ho Funsionariu
Ministériu Edukasaun Munisipiu Ermera
rmera - Iha loron 13 fulan Jullu 2016, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça
(PDHJ) Diresaun Governasaun Di’ak no Diresaun Direitus Umanus, Departamentu
Monitorizasaun no Prevensaun halo enkontru públiku kona-ba “ Rezultadu
Monitorizasaun Programa Merenda Eskolar Iha Timor-Leste”. Munisipiu ne’ebé sai hanesan
alvu monitorizasaun husi ekipa Provedoria mak hanesan Munisipiu Dili, Ermera, Ainaro,
Viqueque no Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA).
Adjunta Provedor ba área Governasaun Di’ak, Dra. Jesuina M. F. Gomes, MPA iha abertura
hateten ba partisipantes sira katak, objetivu husi sesaun enkontru públiku ne’e hanesan parte ida
atu rekolha tan pontus-pontus informasaun adisional balun molok atu publika relatoriu ne’e.
Adjunta husu ba partisipantes sira atu fó sira nia opiniaun no komentariu kona-ba programa
merenda eskolar ne’ebé mak PDHJ halibur ona dadus, karik sei falta informasaun ruma mak
E
Adjunta Provedor Governasaun Di’ak, Dra. Jesuina M. F. Gomes, esplika kna’ar Instituisaun Provedoria
dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ba Funsionárius Públiku iha Ministério Edukasaun Munisipiu
Ermera
11
seidauk kompleta husu informasaun adisional hodi kompleta. No mos husu ba partisipantes sira
atu fo sira ninia sujestoens kona-ba rezultadu análize, konkluzaun no rekomendasaun maka
PDHJ dezenvolve ona liu husi materia aprezentasaun rezultadu monitoring nian.
Iha oportunidade ne’e, Adjunta esplika ba partisipantes sira katak, Provedoria establese iha
Konstituisaun RDTL artigu 27 ne’ebé hateten katak, Provedoria hanesan instituisaun
independenti ida ne’ebé nia papel atu rona komunidade sira nia halerik no keixa kona-ba lalaok
governo nian.
Adjunta hatutan tan, Provedoria iha ninia kompetensia 3 hanesan halo investigasaun, promosaun
no edukasaun no monitorizasaun no rekomendasaun. Atividade enkontru públiku ne’ebé realiza
ne’e, tama iha kompetensia monitorizasaun nian, tanba monitorizasaun ne’e halo ba isu tematiku
sira hanesan merenda eskolar no halo mos monitorizasaun ba projetu governo nian inklui mos
projetu ne’ebé halo hela iha Munisipius sira. Provedoria nia monitorizasaun ne’ebé halo nia
objetivu atu ajuda instituisaun governo nian atu hadia sira nia sistema no prosidementus, tanba
programa merenda eskolar ne’e isu nasional.
Iha fatin hanesan, Diretor Edukasaun Munisipiu Ermera, Carlos Salsinha husu mos ba
partisipantes sira atu tuir enkontru ne’e ho seriedade, tanba wainhira PDHJ publika ona relatoriu
ne’e, la iha tan informasaun adisional ona.
“Tanba saida mak PDHJ tenki marka prezensa iha Ministériu Edukasaun kona-ba programa
merenda eskolar, tanba problema merenda eskolar ne’e kompleksu teb-tebes, ho nune’e ita
(Edukasaun Red) persiza duni PDHJ no Tribunal de Kontas atu nune’e kontrola osan ne’ebé
governo fó ba programa merenda eskolar nian, ho nune’e uza ho responsabilidade tuir padraun
ne’ebé iha”, dehan Diretur.
Iha sesaun aprezentasaun, Xefi Departamentu Monitorizasaun no Prevensaun, Bartolomeu
Gonçalves no Ofisial Monitorizasaun Direitus Umanus, Maria de Jesus, aprezenta rezultadu
monitorizasaun ba programa merenda eskolar ne’ebé halo iha Munisipius sira ne’ebé sai hanesan
alvu monitorizasaun nian.
Entretantu iha seremonia enseramentu ba enkontru ne’e, Adjunta Provedor hato’o agradesimentu
ba partisipantes sira ne’ebé fó sira nia informasaun adisional. Nomos hamenu hela ba
partisipantes katak sira nia informasaun hotu sei reanaliza hodi bele reforsa liu tan iha parte
rekomendasaun mak PDHJ dezenvolve ona iha relatoriu monitorizasaun ninian, antes atu publika
ba públiku no rekomenda ba Ministeriu kompetente atu bele hola responsabilidade para hadiak.
Atividade enkontru públiku ne’e, realiza iha sala enkontru Ministériu Edukasaun Munisipiu
Ermera, ne’ebé hetan partisipantes husi Diretor Eskolar, Coordenador Eskolar no Inspetur
Eskolar, GAT, Profesores no Superintendente iha Munisipiu Ermera.
12
Audiensia Públiku Ba Merenda Eskolar Iha Munisipiu
Ainaro
inaro- Iha loron 19 fulan Jullu 2016, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ)
Diresaun Governasaun Di’ak no Diresaun Direitus Umanus, Departamentu
Monitorizasaun no Prevensaun halo audensia públiku kona-ba “Rezultadu
Monitorizasaun Programa Merenda Eskolar Iha Timor-Leste”. Munisipiu ne’ebé sai hanesan
alvu monitorizasaun husi ekipa Provedoria mak hanesan Munisipiu Dili, Ermera, Ainaro,
Viqueque no Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA).
Adjunto Provedor ba área Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, iha abertura hateten ba
partisipantes sira katak, objetivu husi audiénsia públiku ne’e hanesan parte ida atu rekolla tan
pontus-pontus informasaun adisional balun molok atu publika relatoriu ne’e.
Adjunto husu ba partisipantes sira atu fó sira nia opiniaun no komentariu kona-ba programa
merenda eskolar ne’ebé mak PDHJ halibur ona dadus, karik sei falta informasaun ruma mak
seidauk kompleta husu informasaun adisional hodi kompleta. No mos husu ba partisipantes sira
atu fó sira ninia sujestoens kona-ba rezultadu analiza, konkluzaun no rekomendasaun maka
PDHJ dezenvolve ona liu husi materia aprezentasaun rezultadu monitorizasaun nian.
A
Adjunto Provedor Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, esplika kna’ar Instituisaun Provedoria dos
Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ba Funsionárius Públiku iha Ministério Edukasaun Munisipiu Ainaro
13
Iha oportunidade ne’e, Adjunto esplika ba partisipantes sira katak, Provedor Direitus Umanus i
Justisa estabelese iha Konstituisaun RDTL artigu 27 ne’ebé hateten katak, Provedor hanesan
instituisaun independente ida ne’ebé nia papel atu rona komunidade sira nia halerik no keixa
kona-ba lalaok governo nian.
Adjunto hatutan tan, Provedoria iha ninia kompetensia 3 mak hanesan halo investigasaun,
promosaun no edukasaun, monitorizasaun no rekomendasaun. Atividade audensia públiku
ne’ebé realiza ne’e, tama iha kompetensia monitorizasaun nian, tanba monitorizasaun ne’e halo
ba isu tematiku sira hanesan merenda eskolar no halo mos monitorizasaun ba projetu governo
nian inklui mos projetu ne’ebé halo hela iha Munisipius sira. Instituisaun Provedoria hala’o nia
servisu monitorizasaun ba programa governo ne’ebé implementa iha terreno, liu-liu
implementasaun programa merenda eskolar lai diak ka lae.
“Tanba ami (PDHJ Red) nia ofisial monitorizasaun sira hetan dadus husi ita bo’ot sira
(Profesores Red) atu ajuda Ministério Edukasaun hodi halo mekanismu diak ba iha programa
merenda eskolar hodi fó benefisiu diak ba ita nia oan sira nia saude”, dehan Adjunto.
Iha fatin hanesan, Diretor Edukasaun Munisipiu Ainaro, Celestino Magno Pereira, sente orgullu
katak Instituisaun PDHJ hanesan orgaun kontrolo ne’ebé kontrola ba programa governo ne’ebé
implementa iha terreno, liu-liu konaba implementasaun programa merenda eskolar iha Munisipiu
Ainaro. Aleinde ne’e, Diretur husu ba partisipantes sira atu tuir enkontru ne’e ho seriedade, tanba
wainhira PDHJ publika ona relatoriu ne’e, la iha tan informasaun adisional.
“Tanba saida mak PDHJ tenki marka prezensa iha Ministériu Edukasaun kona-ba programa
merenda eskolar, tanba problema merenda eskolar ne’e kompleksu teb-tebes, ho nune’e ita
(Edukasaun Red) persiza duni PDHJ no Tribunal de Kontas atu nune’e kontrola osan ne’ebé
governo fó ba programa merenda eskolar nian, ho nune’e uza ho responsabilidade tuir padraun
ne’ebé iha”, dehan Diretur.
Iha sesaun aprezentasaun, Xefi Departamentu Monitorizasaun no Prevensaun, Bartolomeu
Gonçalves no Ofisial Monitorizasaun Direitus Umanus, Maria de Jesus, aprezenta esbosu
rezultadu monitorizasaun ba programa merenda eskolar ne’ebé halo iha Munisipius sira ne’ebé
sai hanesan alvu monitorizasaun nian.
Entretantu iha seremonia enseramentu ba enkontru ne’e, Adjunto Provedor hato’o agradesimentu
ba partisipantes sira ne’ebé fó sira nia informasaun adisional. Nomos hamenu hela ba
partisipantes katak sira nia informasaun hotu sei halo reanaliza hodi bele reforsa liu tan iha parte
rekomendasaun mak PDHJ dezenvolve ona iha relatoriu monitorizasaun ninian, antes atu publika
ba pú bliku no rekomenda ba Ministeriu kompetente atu bele hola responsabilidade para hadiak.
Atividade enkontru públiku ne’e, realiza iha sala enkontru Ministériu Edukasaun Munisipiu
Ainaro, ne’ebé hetan partisipantes husi Diretor Eskolar, Coordenador Eskolar no Inspetur
Eskolar, GAT, Profesores no Superintendente iha Munisipiu Ainaro.
14
Edukasaun Mak Xavi Dezenvolvimentu
Rekursu Umanu
iqueque- Iha loron 26 fulan Jullu 2016, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça
(PDHJ) Diresaun Governasaun Di’ak no Diresaun Direitus Umanus, Departamentu
Monitorizasaun no Prevensaun realiza enkontru públiku kona-ba “Rezultadu
Monitorizasaun Programa Merenda Eskolar (PME) iha Timor-Leste”. Munisipiu ne’ebé sai
hanesan alvu monitorizasaun husi ekipa Provedoria mak hanesan Munisipiu Dili, Ermera,
Ainaro, Viqueque no Rejiaun Administrativa Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA).
Diretur Edukasaun Munisipiu Viqueque, Emidio Amaral iha abertura ba enkontru ne’e, husu ba
partisipantes hotu atu tuir no rona didiak esplikasaun husi ekipa Provedoria nian kona-ba esbosu
relatoriu monitorizasaun ba Programa Merenda Eskolar iha Munisipius ne’ebé PDHJ eskolha sai
hanesan alvu monitorizasaun ba implementasaun programa merenda eskolar, liu-liu
implementasaun programa ne’e iha Munisipiu Viqueque.
Diretur hatutan katak, Professor mak “xavi importante ba dezenvolvimentu rekursu umanu iha
nasaun Timor-Leste”, tanba ne’e husu ba imi (partisipantes Red) hotu atu partisipa didiak
enkontru ne’e hodi hato’o imi nia sujestaun no rekomendasaun ba ekipa PDHJ hodi kompleta no
aumenta tan informasaun balun ba iha relatoriu ne’e, antes atu relatoriu ne’e públika no entrega
ba Ministério relevante.
V
Adjunto Provedor Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, esplika kna’ar Instituisaun Provedoria dos
Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) ba Funsionárius Públiku iha Ministério Edukasaun Munisipiu
Viqueque
15
Iha oportunidade ne’e, Diretur fó hanoin ba partisipantes sira katak, PDHJ hanesan instituisaun
Independente ne’ebé konsagra iha Konstituisaun RDTL artigu 27, ne’ebé hari’i hodi salva
quarda ba sidadaun hotu nia direitu.
Iha fatin hanesan, Provedor Adjuntu ba área Diretus Umanus, Dr. Horacio de Almeida hateten ba
partisipantes sira katak, objetivu husi audensia públiku ne’e hanesan parte ida atu rekolha tan
pontus-pontus informasaun adisional balun molok atu públika relatoriu ne’e.
Adjunto husu ba partisipantes sira atu fó sira nia opiniaun no komentariu kona-ba programa
merenda eskolar ne’ebé mak PDHJ halibur ona dadus, karik sei falta informasaun ruma mak
seidauk kompleta husu informasaun adisional hodi kompleta. No mos husu ba partisipantes sira
atu fó sira ninia sujestoens kona-ba rezultadu analiza, konkluzaun no rekomendasaun maka
PDHJ dezenvolve ona liu husi materia aprezentasaun rezultadu monitorizasaun nian.
Iha oportunidade ne’e, Adjuntu esplika ba partisipantes sira katak, Provedoria establese iha
Konstituisaun RDTL artigu 27 ne’ebé hateten katak, Provedoria hanesan instituisaun
independenti ida ne’ebé nia papel atu rona komunidade sira nia halerik no keixa kona-ba lalaok
governo nian.
Adjuntu hatutan tan, Provedoria iha ninia kompetensia 3 mak hanesan halo investigasaun,
promosaun no edukasaun no monitorizasaun no rekomendasaun. Atividade audensia públiku
ne’ebé realiza ne’e, tama iha kompetensia monitorizasaun nian, tanba monitorizasaun ne’e halo
ba isu tematiku sira hanesan merenda eskolar no halo mos monitorizasaun ba projetu governo
nian inklui mos projetu ne’ebé halo hela iha Munisipius sira. Instituisaun Provedoria hala’o nia
servisu monitorizasaun ba programa governo ne’ebé implementa iha terreno, liu-liu
implementasaun programa merenda eskolar lai diak ka lae.
“Tanba ami (PDHJ Red) nia ofisial monitorizasaun sira hetan dadus husi ita bo’ot sira
(Profesores Red) atu ajuda Ministério Edukasaun hodi halo mekanismu diak ba iha programa
merenda eskolar hodi fó benefisiu diak ba ita nia oan sira nia saude”, dehan Adjuntu.
Iha sesaun aprezentasaun, Xefi Departamentu Monitorizasaun no Prevensaun, Bartolomeu
Gonçalves no Ofisial Monitorizasaun Direitus Umanus, Maria de Jesus, aprezenta esbosu
rezultadu monitorizasaun ba programa merenda eskolar ne’ebé halo iha Munisipius sira ne’ebé
sai hanesan alvu monitorizasaun nian.
Entretantu iha seremonia enseramentu ba enkontru ne’e, Adjuntu Provedor hato’o agradesimentu
ba partisipantes sira ne’ebé fó sira nia informasaun adisional. Nomos hamenu hela ba
partisipantes katak sira nia informasaun hotu sei halo reanaliza hodi bele reforsa liu tan iha parte
rekomendasaun mak PDHJ dezenvolve ona iha relatoriu monitorizasaun ninian, antes atu publika
ba publiku no rekomenda ba Ministeriu kompetente atu bele hola responsabilidade para hadiak.
Atividade enkontru públiku ne’e, realiza iha salaun enkontru Ministériu Edukasaun Munisipiu
Viqueque, ne’ebé hetan partisipantes husi Diretor Eskolar, Coordenador Eskolar no Inspetur
Eskolar, GAT, Profesores no Superintendente iha Munisipiu Viqueque.
16
Audiensia Públiku Ba Detensaun Polisia Iha
Munisipiu Bobonaro
obonaro- Iha loron 3 fulan Agustu 2016, Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça
(PDHJ) Diresaun Nasional Fiskalizasaun no Rekomendasaun halo audiensia públiku
kona-ba “Detensaun Polisia”. Total Detensaun Polisia ne’ebé PDHJ halo monitorizasaun
hamutuk 77 iha Timor laran tomak.
Adjunto Provedor ba área Direitus Umanus, Dr. Horacio de Almeida, iha abertura hateten ba
partisipantes sira katak, objetivu husi audiensia públiku ne’e hanesan parte ida atu rekolha tan
pontus-pontus informasaun adisional balun molok atu públika relatoriu ne’e.
Adjunto husu ba partisipantes sira atu fó sira nia opiniaun no komentariu kona-ba situasaun
detensaun husi polisia sira ne’ebé mak PDHJ halibur ona dadus, karik sei falta informasaun ruma
mak seidauk kompleta husu informasaun adisional hodi kompleta. No mós husu ba partisipantes
B
Husi liman lo’os Reprezentante Komandante PNTL Munisipiu Bobonaro, Adjunto Provedor Direitus
Umanus, Adjunto Komandante PNTL Munisipiu Ermera no Reprezentante Komandante PNTL Munisipiu
Covalima, hamutuk hodi encera atividade audie nsia públika konaba detensaun polisia iha Munisipiu
Bobonaro
17
sira atu fó sira ninia sujestoens kona-ba rezultadu analiza, konkluzaun no rekomendasaun maka
PDHJ dezenvolve ona liu husi materia aprezentasaun rezultadu monitorizasaun nian.
Iha oportunidade ne’e, Adjunto esplika ba partisipantes sira katak, Provedoria estabelese iha
Konstituisaun RDTL artigu 27 ne’ebé hateten katak, Provedoria hanesan instituisaun
independente ida ne’ebé nia papel atu rona komunidade sira nia halerik no keixa kona-ba lalaok
governo nian.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Komandante Polisia Munisipiu Bobonaro, Nelio de Jesus sente
orgulhu ba Instituisaun PDHJ ne’ebé iha interese diak teb-tebes hodi halo peskiza ba servisu
polisia nian, liu-liu ba sela detensaun polisia nian hodi hatene situasaun no kondisaun sela
detensaun polisia sira nian iha territoriu laran.
Atual Komandante Operasional Polisia Munisipiu Bobonaro, husu ba partisipantes hotu atu tuir
no rona didiak esplikasaun husi ekipa Provedoria nian kona-ba esbosu relatoriu monitorizasaun
ba detensaun polisia nian ne’ebé PDHJ eskolha sai hanesan alvu monitorizasaun.
Entretantu iha seremonia enseramentu ba enkontru ne’e, Adjuntu Provedor hato’o agradesimentu
ba partisipantes sira ne’ebé fó sira nia informasaun adisional. Nomos hamenu hela ba
partisipantes katak sira nia informasaun hotu sei halo reanaliza hodi bele reforsa liu tan iha parte
rekomendasaun mak PDHJ dezenvolve ona iha relatoriu monitorizasaun ninian, antes atu publika
ba publiku no rekomenda ba Ministeriu kompetente atu bele hola responsabilidade para hadiak.
Atividade enkontru públiku ne’e, realiza iha salaun enkontru PDHJ Regional Bobonaro, ne’ebé
hetan partisipasaun husi Adjuntu Komandante Munisipiu Ermera, Komandante Esquadra husi
Munisipiu Covalima, Ermera no Bobonaro.
18
Treinamentu Direitus Umanus Ba PNTL Munisipiu
Baucau
aucau - iha loron 18 to’o 22 fulan Julhu 2016, Provedor de Direitus Umanus no Justiça
(PDHJ) Dr. Silverio Pinto Baptista iha abertura hateten, durante tinan 2006 to’o 2013,
treinadores husi PDHJ fó treinamentu ba membru PNTL ho materia direitus umanus
ne’ebé iha no seidauk iha matadalan ida ne’ebé bele sai hanesan referensia diak ida hodi bele uza
fó treinamentu ba membru PNTL.
Iha tinan 2012, iha idea diak ida hodi kria ekipa servisu ne’ebé kompostu husi treinadores PDHJ,
Ofisial Unidade Asesoria Direitus Umanus no treinadores husi Sentru formasaun Polisia PNTL
no hetan suporta husi UNDP. Manual ida ne’e dezenvolve tamba nesesidade duni bazeia ba
asaun membru PNTL balun ne’ebé la respeita direitus umanus no la bazeia ba prinsipiu direitus
umanus. Manual ida ne’e dezenvolve ho durasaun tinan rua (2).
B
Membrus PNTL Munisipiu Baucau halo diskusaun grupo wainhira partisipa treinamentu konaba direitus
umanus, ne’ebé fasilita husi PDHJ, Sentru Akademia Polisia, Unidade Direitus Umanus Nasões Unidas iha
TL, Coalition for Diversity and Action (CODIVA.
19
Provedor hatutan, iha loron 10 fulan Desembro 2014, manual ne’e lansa iha Munisipiu
Manufahi, Suco Tutuluru ne’ebé iha loron hanesan mos selebra loron Internasional Direitus
Umanus.
Provedor mos informa ba partisipantes sira katak, iha loron 14 fulan Julhu 2016, PDHJ mos
asina tan Termus Referensia ho Xefe Estadu Maior General F-FDTL, Major General Lere Anan
Timur. Termus Referensia ida ne’e hanesan pasu primeiru hodi dezenvolve manual ba membru
F-FDTL.
Provedor realsa, membru PNTL presiza aumenta kapasidades iha area oin-oin, liu-liu area
direitus umanus, tamba hanesan membru PNTL Munisipiu Baucau, laos servi deit komunidades
iha Munisipiu Baucau ka Timor laran deit maibe membru PNTL mos hola parte iha misaun
internasional hanesan manutensaun ba paz iha nasaun Libanon no Kongo.
Iha fatin hanesan, Komandante Operasaun PNTL Munisipiu Baucau, Inspector Chefe, Rojerio
dos Reis hateten, treinamentu ne’e importante tebes, tamba hanesan membru PNTL ita mak fó
seguransa ba povu sira.
Ita rekoñese katak, iha konstituisaun husi artigu 16 to’o 61 koalia kona-ba direitus umanus. Ita
polisia mos iha dekretu lei ne’ebé presiza hatene no halo tuir. Asaun saida deit mak ita halo tenke
tuir leis no prosedimentus ne’ebé vigor ona iha ita nia nasaun RDTL.
20
Ami Pronto Atu Atende !!!
ainhira ita boot hakarak hetan informasaun kona-ba atividades PDHJ nian no hakarak hato’o
keixa kona-ba Violasaun Direitus Umanus ka Violasaun Governasaun Di’ak, ita boot sira bele
hatama iha kaixa keixa ne’ebé iha kada Sede Munisipiu no Postu Administrativu, liu husi
telefone nomos bele mai diretamente iha sede PDHJ.
Lista informasaun mak hanesan tuir mai:
Sede Nasional Dili
Nu.Tel. : 333 1184 ou + 670 7730 4262
Diresaun : Rua de Caicoli,Dili
Sede Regional Baucau
Nu. Tel. : + 670 7713 1984
Diresaun : Rua de Watulete-Betulale Suku Tirilolo-
Baucau
Sede Regional Manufahi
Nu. Tel. : +670 7772 0220
Diresaun : Rua de Postu Pousada, Suku Letefoho
Sede Regional Maliana
Nu. Tel. : +670 7732 6206
Diresaun : Rua de Malibata, Suku Holsa
Sede Regional Oe-cusse
Nu. Tel. : +670 7725 4054
Diresaun : Rua de Santa Rosa, Suku Costa
Web-site : www.pdhj.tl
E-mail : provedoriatl@gmail.com
Facebook : PDHJ Timor Leste
W
21
esponsabilidade jeral : Dr. Silverio Pinto Baptista, Provedor, Dr. Horacio de Almeida,
Adjunto Provedor ba área Direitus Umanus, Dra. Jesuina M. F. Gomes, MPA, Adjunta
Provedor ba área Governasaun Di’ak, Aureo José António Savio, Sekretário Ezekutivo
PDHJ.
Responsabilidade ba área servisu: José Maria de Asis Gonçalves, Diretor Diresaun Nacional
Administrasaun no Financas, António Martins Soares da Costa Lopes, Diretor Diresaun Nacional
Investigasaun, José Manuel Ferreira, Diretor Diresaun Nacional Promosaun, Silvino Saldanha
Pereira, Diretor Diresaun Nacional Asistensia Públika, Filomena Maria Fatima Dias, Diretora
Diresaun Nacional Fiskalizasaun no Rekomendasaun, Teresinha Ximenes, Diretora Diresaun
Nacional Gestaun Recursus Humanus, Ludovina das Neves Santana, Xefe Unidade Assistência
Jurídika Administrativa no Peskiza, Dr. Claudio do Rego, Inspetor-PDHJ, Eusebio da Costa,
Xefe Gabinete Relasaun Públika no Coordenasaun Institusional Provedor, no Diretores
Delegasaun Territoria (4).
Koordenador redasaun: Eusebio da Costa. Hakerek nain no dokumentasaun : Jose Tefa no
Eusebio da Costa.
Edifisiu: Rua de Caicoli Dili-Timor Leste
R
22
Foto Atividades
Rosalina de Jesus Pires (PDHJ) Jose Lopes (PNTL) Romiyati (CODIVA) Maria Amelia de Araujo (DU-ONU)
Atividade
treinamentu
direitus umanus
ba membrus
PNTL balun iha
territoria Timor-
Leste.
23
Ekipa PDHJ lidera husi Adjuntu Provedor Direitus Umanus realiza enkontru públiku ho membrus
PNTL sira hodi rekolha tan pontu-pontus adisional molok atu publika rezultadu monitorizasaun kona-
ba sela detensaun polisia iha territoria laran.
24
Treinamentu hamutuk entre
PDHJ, IGE, CAC no MS hodi
kapasita no hasa’e
koñesimentu funsionalismu
públiku iha área saúde, hodi
promove governasaun di’ak.
Treinamentu ne’e realiza iha
Hospital Referal Maubisse
top related