logistik, tase 5. moodulite rakenduskava · motivatsioonikiri, soovia valdus, läh-tudes...
Post on 13-Jan-2020
36 Views
Preview:
TRANSCRIPT
LOGISTIK, TASE 5. MOODULITE RAKENDUSKAVA
Moodul 1 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP ........................................................................................................................................................................... 2
Moodul 2 – SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP ............................................................................................................................................. 10
Moodul 3 – TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP .................................................................................................................................................................................................................. 14
Moodul 4 – LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................. 19
Moodul 5 – HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP .............................................................................................................................................................................................. 24
Moodul 6 – TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP .................................................................................................................................................................. 27
Moodul 7 – KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP .............................................................................................................................................................................................. 30
Moodul 8 – RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP ............................................................................................................................................................................................................................... 33
Moodul 9 – KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP ..................................................................................................................................................................................................................... 35
Moodul 10 – PRAKTIKA 30 EKAP .................................................................................................................................................................................................................................................. 37
VALIKÕPINGUD 18 EKAP ................................................................................................................................................................................................................................................................ 44
2
Moodul 1 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
1 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUS 5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja
töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest.
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja
iseseisvad tööd
Õpilane
1) mõistab oma vastutust
teadlike otsuste
langetamisel elukestva
karjääriplaneerimise
protsessis
Õpilane
analüüsib iseseisvalt enda isiksust ja
kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi;
annab hinnangu oma kutse, eriala ja
ametialase ettevalmistuse ning enda
tööturul rakendamise võimaluste
kohta;
analüüsib iseseisvalt informatsiooni
tööturu, erialade ja õppimis-
võimaluste kohta;
analüüsib iseseisvalt informatsiooni
praktika- ja töökohtade kohta;
koostab iseseisvalt elektroonilisi
kandideerimisdokumente sh: CV,
motivatsioonikiri, sooviavaldus, läh-
tudes dokumentide vormistamise
heast tavast;
valmistab iseseisvalt ette ja osaleb
näidistööintervjuul;
koostab iseseisvalt endale lühi- ja
pikaajalise karjääriplaani.
Enesetundmine karjääri
planeerimisel.
Isiksuseomadused. Väärtused,
motivatsioon, hoiak, võimed,
oskused. Eneseanalüüsi
läbiviimine oma tugevate ja
nõrkade külgede väljaselgita-
mise kaudu. GROW-mudel.
Õppimisvõimaluste ja
tööjõuturu tundmine.
Haridustee: õppimine, praktika
ja eriala võimalused,
õpimotivatsioon ning elukestev
õpe. Tööjõuturg. Kutse-
standardid ja kompetentsid.
Töömotivatsioon.
Planeerimine ja karjääri-
otsuste tegemine. Karjääri-
teenused ja -nõustamine.
Muutustega toimetulek.
Tööotsimine, sh praktikakoha
leidmine: allikad ja tööinfo
otsimine, kandideerimis-
dokumendid, tööintervjuu.
Isikliku karjääriplaani
koostamine. Eesmärkide
1 EKAP Praktiline kompleksülesanne - in-
footsing praktikavõimaluste kohta,
vormistada dokumendid ja kiri
praktikale kandideerimiseks, koos-
tada eneseanalüüs lähtuvalt prakti-
ka eesmärkidest, individuaalse
praktikaülesande püstitamine, osa-
lemine praktikale kandideerimise
intervjuus, oma eriala õpingute
eesmärgistamine kasutades GROW
mudelit ning isiklikku karjääriplaa-
ni.
Õpimapp (iseseiseva tööna kokku
pandud) – sisaldab eneseanalüüsi,
karjääriplaani, kandideerimisdo-
kumente, intervjueerimise töölehte,
erialase ettevalmistuse töölehte, CV
ja motivatsioonikirja.
3
seadmine. Lühi- ja pikaajaline
karjääriplaan).
Õpilane
2) mõistab majanduse
olemust ja
majanduskeskkonna
toimimist
Õpilane
analüüsib iseseisvalt oma majandus-
likke vajadusi, lähtudes ressursside
piiratusest;
analüüsib iseseisvalt turumajanduse
toimimist, arvestades nõudluse, pak-
kumise ja turutasakaaluga õpitavas
valdkonnas;
analüüsib juhendi alusel nõudluse ja
pakkumise mõju ühe ettevõtte too-
dete müügitulemustele;
analüüsib meeskonnatööna Eestis
kehtivaid otseseid ja kaudseid makse
ning nende mõju ettevõtlus-
keskkonnale õpitavas valdkonnas;
täidab etteantud andmete alusel, sh
elektrooniliselt FIE näidistuludekla-
ratsiooni;
kasutab iseseisvalt majanduskesk-
konnas orienteerumiseks riiklikku
infosüsteemi „e-riik“.
Mina ja majandus.
Majanduslikud vajadused ja
otsused. Turg. Raha, selle
funktsioonid ja omadused.
Finantsvahendus ja -teenused.
Piiratud ressursid. Ressursid
majanduses. Majanduse
põhivalikud. Alternatiivkulu.
Erinevad majandussüsteemid.
Pakkumine ja nõudlus.
Nõudlus. Pakkumine. Turu
tasakaal. Turuhind.
Maksud. Riigi roll
majanduses. Otsesed ja
kaudsed maksud. Riigieelarve
tulud ja kulud. Deklareerimine
e-maksuametis.
E-riik. Riiklik infosüsteem ja
selle kasutamine.
1 EKAP Praktiline ülesanne - oma nädala
kulutuste planeerimine, tegelike
kulutuste kaardistamine ja analüüs.
Analüüs toote nõudluse ja pakku-
mise kohta lähtudes kohalikust et-
tevõtluskeskkonnast ning ette antud
lähteinfost.
Praktiline töö - tuludeklaratsiooni
koostamine.
Praktiline töö (iseseisv töö) - info-
otsing teabeväravast vastavalt ette-
antud ülesandele (maksud, majan-
dusinfo).
Õpilane
3) mõtestab oma rolli
ettevõtluskeskkonnas
analüüsib meeskonnatööna juhendi
alusel ettevõtluskeskkonda Eestis,
lähtudes õpitavast valdkonnast;
võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõt-
luskeskkonnast oma võimalusi pal-
gatöötajana ja ettevõtjana tööturule
sisenemisel;
kirjeldab juhendi alusel vastutus-
tundliku ettevõtluse põhimõtteid;
analüüsib meeskonnatööna ühe ette-
võtte majandustegevust ja seda mõ-
jutavat ettevõtluskeskkonda;
Ettevõtluskeskkond.
Ettevõtluskeskkond Eestis.
Kultuuridevaheliste erinevuste
mõju ettevõtte majandus-
tegevusele.
Ettevõtja. Võimalused
palgatöötajana ja ettevõtjana
valdkonnas.
Ettevõtlus ja vastutustundlik
ettevõtlus. Ettevõtte
majandustegevus. Tegevus-
näitajad (logistika valdkonnas).
1 EKAP Praktiline ülesanne - kriteeriumite
alusel koostatud
ettevõtlusvormivaliku,
ettevõtluskeskkonna ja äriidee
analüüs.
Praktiline ülesanne - (Iseseisva
tööna) äriplaani koostamine.
4
analüüsib meeskonnatööna juhendi
alusel kultuuridevaheliste erinevuste
mõju ettevõtte majandustegevusele;
kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äri-
ideed õpitava valdkonna näitel ja
koostab elektrooniliselt juhendi alu-
sel äriplaani.
Ettevõtete tüübid, vormid (FIE
ja äriühingud). Ettevõtte
rajamine (asutamine,
käivitamine).
Äriidee, äriplaan. Valdkonna
ettevõtte idee ja ärimudeli
tasandid. Äriplaan ja selle
koostamise põhimõtted.
Ebaõnnestumise põhjused
ettevõtluses.
Õpilane
4) 4) kasutab oma õigusi ja täidab
oma kohustusi
töökeskkonnas toimimisel
Õpilane
loetleb ja selgitab iseseisvalt tööter-
vishoiu ja tööohutuse põhilisi suun-
dumisi, lähtudes riiklikust stratee-
giast;
loetleb ja selgitab iseseisvalt tööand-
ja ja töötajate põhilisi õigusi ning
kohustusi ohutu töökeskkonna taga-
misel ja selgitab riskianalüüsi ole-
must;
eristab ja kirjeldab meeskonnatööna
töökeskkonna üldist füüsikalisi,
keemilisi, bioloogilisi, psühhosot-
siaalseid ja füsioloogilisi ohutegu-
reid ja meetmeid nende vähendami-
seks;
tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb
iseseisvalt seadustes sätestatud töö-
taja õigusi ja kohustusi seoses töö-
õnnetusega;
kirjeldab meeskonnatööna tulekahju
ennetamise võimalusi ja enda tege-
vust tulekahju puhkemisel töökesk-
konnas;
analüüsib meeskonnatööna erineva-
Töökeskkond
Töökeskkonnaga tegelevad
struktuurid. Töövõime
säilitamise olulisus.
Töökeskkonnaalane töö
korraldus. Tööandja ja töötaja
õigused ja kohustused.
Riskianalüüs. Töökeskkonna
ohutegurid ja meetmed mõju
vähendamiseks.Töökeskkonna
alane teave ja allikad.
Tööõnnetused, töötaja ning
tööandja õigused ja kohustused
seoses tööõnnetusega
Tule- ja elektriohutus ning
ennetustegevus. Käitumine
ohuolukorras. Tulekahju
ennetamine. Elektriohutus.
Töötamise õiguslikud alused
Lepingulised suhted töö
tegemisel. Lepingute
sõlmimine, muutmine ja
lõpetamine. Töölepingu mõiste
ja sisu. Varalise vastutuse
kokkulepe. Töövaidluste
1 EKAP Kompleksülesanne – ettevõtte töö-
keskkonna ja töökorralduse kirjel-
dus, töökeskkonna riskide hinda-
mine, tööohutust puudutavate do-
kumentide loomine, allkirjastamine
ja säilitamine.
Praktiline töö - töölepingu, töövõtu-
lepingu ja käsunduslepingu erisuste
analüüs.
Praktiline töö - töölepingu koosta-
mine (iseseisev töö), töötasu arvu-
tamine.
Praktiline ülesanne - analüüsib töö-
taja õigusi, kohustusi ja vastutust
käsitlevaid organisatsioonisiseseid
dokumente.
Praktiline ülesanne - koostab ja
vormistab iseseisvalt elektroonilise
algatus- ja vastuskirja ning e-kirja,
sh allkirjastab digitaalselt (iseseisva
tööna).
5
test allikatest töötervishoiu ja töö-
ohutusealast informatsiooni juhtumi
näitel;
kasutab iseseisvalt elektroonilist töö-
lepinguseadust töölepingu sõlmimi-
sel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;
analüüsib iseseisvalt töölepingu,
töövõtulepingu ja käsunduslepingu
põhilisi erinevusi töötaja ja ettevõtja
vaatest;
analüüsib meeskonnatööna töötaja
õigusi, kohustusi ja vastutust käsit-
levaid organisatsioonisiseseid do-
kumente;
arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja
majandustulemustelt makstava tasu
bruto- ja netopalka ning ajutise töö-
võimetuse hüvitist;
kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja
dokumendihalduse tähtsust organi-
satsioonis;
koostab ja vormistab iseseisvalt
elektroonilise algatus- ja vastuskirja
ning e-kirja, sh allkirjastab digitaal-
selt;
kirjeldab iseseisvalt dokumentide
säilitamise vajadust organisatsioonis
ja seostab seda isiklike dokumentide
säilitamisega.
lahendamine. Teenuste
osutamine käsunduslepingu ja
töövõtulepinguga. Töötamine
avalikus teenistuses.
Töötamine välisriigis: välisriigi
seaduste kohaldamine
töötajale, maksude arvestus ja
tasumine. Kollektiivsed
töösuhted ja kollektiivleping.
Töötajate usaldusisik. Töötüli
ja töövaidlused.
Töökorraldus
Tööandja kehtestatud reeglid
töökorraldusele. Ametijuhend.
Tööaeg ja selle korraldus:
töönorm, ületunnitöö, öötöö,
riigipühal tehtav töö, töö
tegemise aja ja öötöö piirang,
Puhkeaeg ja liigid. Lähetus.
Puhkuse korraldamine.
Töö tasustamine ja sotsiaalsed
tagatised. Töötasus kokku
leppimine, töötasu alammäär.
Töötasu arvutamise viisid
(ajatöö, tükitöö, tulemustasu).
Töö tasustamine ületunnitöö,
öötöö, riigipühal tehtava töö.
töötasu maksmise kord.
Töötuskindlustushüvitis.
Asjaajamine ja dokumendi-
haldus. Organisatsiooni
sisemist töökorraldust
reglementeerivad
alusdokumendid (näiteks
asjaajamiskord, dokumentide
6
loetelu).
Dokumentide loomine ja üld-
nõuded dokumentidele.
Dokumentide (k.a plankide)
liigid. Kirja elemendid. Kirja
loomine.Tekstitöötlus-
programmi kasutamine
dokumentide vormistamisel. E-
kiri. E-kirja elemendid. E-kirja
esitusvorm. E-kirja loomine. E-
posti haldamine).Dokumentide,
sh digitaaldokumentide
säilitamine (k.a tähtajad).
Õpilane
5) käitub vastastikust
suhtlemist toetaval viisil
Õpilane
suhtleb nii verbaalset kui mittever-
baalset keerukates ja muutuvates
suhtlemissituatsioonides sobivalt;
kasutab keerukates ja ootamatutes
suhtlemissituatsioonides erinevaid
suhtlemisvahendeid, sh järgib tele-
foni- ja internetisuhtluse head tava;
analüüsib enda ja grupiliikmete käi-
tumist, järgides üldtunnustatud käi-
tumistavasid;
juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt
väikesearvulist meeskonda tööalaste
probleemide looval lahendamisel;
analüüsib juhendi alusel kultuurilisi
erinevusi suhtlemisel;
analüüsib juhendi alusel enda ja teis-
te teeninduskultuuri, teenindushoia-
kuid ja – oskusi;
lahendab iseseisvalt erinevaid, sh
muutuvaid teenindussituatsioone,
lähtudes kliendikeskse teeninduse
Suhtlemine.
Verbaalne ja mitteverbaalne
suhtlemine. Ametlik ja mitte-
ametlik suhtlemine. Telefoni-
suhtlus.Interneti-suhtlus ja
suhtlusvõrgustikud. Kultuuri-
devahelised erinevused ja nen-
de arvestamine suhtlemis-
situatsioonides.
Suhtlemisbarjäär ja selle üle-
tamise võimalused.
Käitumine suhtlemis-
situatsioonides. Tööalase
käitumise etikett. Positiivse
mulje loomine. Konfliktid ja
veaolukorrad, nende
ennetamine ja juhtimine.
Grupp ja meeskond.
Teeninduslik ja kliendikeskne
mõttekultuur. Klient ja teenin-
daja. Teeninduseks vajalikud
hoiakud ja oskused.
1 EKAP Kompleksülesanne - logistiku tööga
seotud rollimäng (k.a erineva
kultuuritaustaga kliendid, keerukad
situatsioonid), mis sisaldab nii
otsest kontakti kui telefonivestlust
kliendiga, kirjalikku suhtlust,
kliendiga probleemi lahendamist.
Kliendi ja iseenda suhtlemise
analüüs (juhendi alusel).
7
põhimõtetest. Teenindusprotsess. Erinevad
(k.a keerukad)
teenindussituatsioonid ja nende
lahendamine.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes ja rühmatöödes osalemine.
Mooduli hinne kujuneb elektroonilise õpimapi (moodlis) ja selle esitluse alusel (sulgudes välja toodud hindamiskriteeriumi number)::
Praktiline kompleksülesanne (infootsing praktikavõimaluste kohta, vormistada dokumendid ja kiri praktikale kandideerimiseks, koostada
eneseanalüüs lähtuvalt praktika eesmärkidest, individuaalse praktikaülesande püstitamine, osalemine praktikale kandideerimise intervjuus,
oma logistiku eriala õpingute eesmärgistamine kasutades GROW mudelit (1 ,2, 3, 4, 5, 6, 7).
Praktiline ülesanne (oma nädala kulutuste planeerimine, tegelike kulutuste kaardistamine ja analüüs) 8.
Analüüs toote nõudluse ja pakkumise kohta lähtudes kohalikust ettevõtluskeskkonnast (8, 9, 10, 11).
Praktiline töö: tuludeklaratsiooni koostamine (12).
Infootsing teabeväravast (11, 13).
Kompleksülesanne väikeettevõtja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs, töökeskkonna riskide hindamine, analüüs tööohutust puuduta-
vate dokumentide loomise, allkirjastamise ja säilitamise kohta (14, 15, 16, 17, 18, 19).
Praktiline töö (kaardistada erinevused töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu vahel (20, 21, 22, 23).
Raport arutelust dokumendihalduse vajalikkusest organisatsioonis (24, 26).
Praktikakoha taotlus e-kirjana (25, 26)
Kompleksülesanne (logistiku tööga seotud rollimäng, mis sisaldab nii otsest kui telefonivestlust kliendiga (27, 28, 29, 30, 31, 32, 33).
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) analüüsib iseseisvalt enda isiksust ja kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi;
2) annab hinnangu oma kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse ning enda tööturul rakendamise võimaluste kohta;
3) analüüsib iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta;
4) analüüsib iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade (logistika valdkonnas) eriala kohta;
5) koostab iseseisvalt elektroonilisi kandideerimisdokumente sh: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus, lähtudes dokumentide vormis-
tamise heast tavast;
6) valmistab iseseisvalt ette ja osaleb näidistööintervjuul;
7) koostab iseseisvalt endale lühi- ja pikaajalise karjääriplaan;
8) analüüsib iseseisvalt oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest;
9) analüüsib iseseisvalt turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas;
10) analüüsib juhendi alusel nõudluse ja pakkumise mõju ühe ettevõtte toodete müügitulemustele;
11) analüüsib meeskonnatööna Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse ning nende mõju ettevõtluskeskkonnale õpitavas valdkon-
nas;
8
12) täidab etteantud andmete alusel, sh elektrooniliselt FIE näidistuludeklaratsiooni;
13) kasutab iseseisvalt majanduskeskkonnas orienteerumiseks riiklikku infosüsteemi „e-riik“;
14) loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast;
15) loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja selgitab riskiana-
lüüsi olemust;
16) eristab ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi
ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks;
17) tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb iseseisvalt lähtuvalt seadustes sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega;
18) kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas;
19) analüüsib meeskonnatööna erinevates allikate töötervishoiu ja tööohutusalast informatsiooni juhtumi näitel;
20) kasutab iseseisvalt elektroonilist töölepinguseadust töölepingu sõlmimisel, tööaja ja puhkuse korraldamisel;
21) analüüsib iseseisvalt töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja ja ettevõtja vaatest;
22) analüüsib meeskonnatööna töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente;
23) arvestab iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist;
24) kirjeldab iseseisvalt asjaajamise ja dokumendihalduse tähtsust organisatsioonis;
25) koostab ja vormistab iseseisvalt elektroonilise algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt;
26) kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega;
27) kasutab keerukates ja muutuvates suhtlemissituatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;
28) kasutab keerukates ja ootamatutes suhtlemissituatsioonides erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse
head tava;
29) analüüsib enda ja grupiliikmete käitumist ning järgib üldtunnustatud käitumistava;
30) juhib juhendi alusel eesmärgipäraselt väikesearvulist meeskonda tööalaste probleemide looval lahendamisel;
31) analüüsib juhendi alusel kultuurilisi erinevusi suhtlemisel;
32) analüüsib juhendi alusel enda ja teiste teeninduskultuuri, teenindushoiakuid ja –oskusi;
33) lahendab iseseisvalt erinevaid sh muutuvaid teenindussituatsioone, lähtudes kliendikeskse teeninduse põhimõtetest.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, e-õpimapp, eneseanalüüs, infootsing, ideekaart, mõttekaart, praktiline töö, rollimäng, rühmatöö, juhtumianalüüs, iseseisev
töö, essee, kompleksülesanne. Õppematerjalid Rekkor, S, jt. Teenindamise kunst. 2013.
Suppi, K. Ettevõtlusõpik. Käsiraamat. Atlex. 2013.
Randmaa, T., Raiend, E., Rohelaan, R., Kupp, A., Mägi, J. Ettevõtluse alused. Õppematerjal. 2007. Allikas:
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C 3%B5pe/Ettev%C3%B5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf
Sirkel, R, Uiboleht, K., Teder, J., Nikitina-Kalamäe, M. 2014. Ideest eduka ettevõtteni. 2014. Õppematerjal. Allikas:
http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus% C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni.pdf
Arrak, A. jt. Eesti Majandus. Tartu: Avatar Grupp. 2008.
9
Tööinspektsiooni kodulehekülg http://www.ti.ee
Teeninduse Aabits E-käsiraamat, http://heateenindus.ee/kasiraamat
Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee
Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee
Rahandusministeerium www.fin.ee
Maksu- ja tolliamet www.emta.ee
Portfoolio kursuse ajaveeb. http://portfooliokursus.wordpress.com/lugemismaterjal-1/erinevad-e-portfoolio-tarkvarad-tuubid-standardid/
Äriühingute statistika. http//www.stat.ee
Muud portaalid:
www.minuraha.ee
www.eas.ee
www.eesti.ee
www.aktiva.ee
www.tooelu.ee
10
Moodul 2 – SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
2 SISSEJUHATUS LOGISTIKASSE JA LOGISTIKA AJALUGU 4 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma õpingute planeerimisega Rakvere Ametikoolis, kaasaegse logistika
põhimõtete, ajaloo ja arengu selgitamisega, seda lähtuvalt üleilmastumisest ning ärikeskkonna trendidest.
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) selgitab oma rolli
õppijana Rakvere
Ametikoolis lähtuvalt
kooli õppetöö ja praktika
korraldusest
Õpilane
iseloomustab (k.a meeskonnaga)
logistiku õppekava ülesehitust ning
kooli sisekorda õppe- ja
praktikakorraldusest lähtuvalt;
kirjeldab oma võimalusi õppijana
(RAK) koolis, registreerib end E-
õpikeskkonda ning selgitab
meeskonnatöö vajalikkust õppetöö
eesmärgist lähtuvalt.
Kooli ja eriala tutvustus.
Logistiku kutsestandard.
Eriala õppekava ülesehitus,
Õppekorraldus ja kooli sisekorra
eeskirjad. Praktika korraldus
koolis. Dokumentatsioon.
Kooli õpikeskkond ja õppimise
toetamine.
Õpikeskkond (raamatukogu jm
võimalused). E-õppekeskkond,
siseveeb, moodl´i keskkond.
Õppimise toetamine.
1 EKAP Mõttekaart – logistik eriala
õpinguid Rakvere Ametikoolis.
Praktiline töö – grupitöö
„Õppekava analüüs, kooli
sisekord, õppe- ja praktika
korraldus“; grupitööle järgneb
iga õppija iseloomustus
(iseseisva tööna) oma rollist
RAK õppijana.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
E-õpikeskkonda
registreerimine, proovitöö
ülesse laadimine.
Õpilane
2) selgitab logistika
olemust, logistilisi
funktsioone ja seostab
erinevaid
logistikaprotsesse
lähtuvalt kaupade
liikumisest tootjalt
tarbijani
Õpilane
selgitab meeskonnatööna logistika
mõistet, tähtsust lähtuvalt valdkonna
ajaloost ning peamistest arengutest
Eestis ja maailmas;
eristab logistilisi funktsioone ja
selgitab neis olevaid tegevusi, infovoo
juhtimist ning sellest tulenevat
lisaväärtuse teket kauba tarbijani
Logistika mõisted ja
põhimõtted. Logistika ja
tarneahela peamised seosed ning
kaupade liikumine tootjalt
tarbijani. Logistika määratlus.
Logistika mõiste ja eesmärk.
Logistika valdkonna ressursid,
k.a meeskond.
Logistika ajalugu ja areng.
1,5 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö)
ja esitlus - kahe valdkonna
ettevõtte külastuse võrdlus ja
tulemuste esitlemine.
Mõttekaart ja arutelu -
meeskonna nägemus logistika
olemusest, tähtsusest
ajaloo/arengu taustal.
11
jõudmise protsessis;
arvestab etteantud parameetrite alusel
logistiliste protsesside ajalist ja
rahalist mõõdet, lähtudes
kvaliteedinõuetest.
Logistika valdkonna ettevõtted
ja arengusuunad. Ajalooline
ülevaade. Trendid läbi ajastu
ning logistika valdkonna areng.
Üleilmastumise mõju logistika
valdkonnale.
Logistika protsessid.
Protsessid ja protsessijuhtimine
logistikas. Infovood.
Logistikaettevõtte ärikeskkond,
trendid, mõjurid ja õiguslik
regulatsioon.
Logistikaprotsesside ajaline ja
rahaline mõõde.
Ettevõtte konkurentsivõime ja
lisaväärtuse loomine. Kvaliteet.
Essee (iseseisev töö) etteantud
teemal „Logistika valdkonna
areng ja minu võimalused
seoses õpingutega logistiku
erialal“.
Praktiline töö (iseseisev töö) ja
esitlus - „Valdkonna ettevõtete
võrdlus“. Kahe ettevõtte
võrdlus eristades logistilisi
funktsioone, tegevusi,
infovoogusid, kvaliteedi-
nõudeid, kauba sihtkliendile
jõudmise teekonda ja
lisaväärtuse tekke võimlusi.
Esitlus kontaktõppe tundides
(vastavalt ajalisele piirangule).
Juhtumianalüüs (iseseisev töö)
ja esitlus –ühe logistika-
ettevõtte logistiliste protsesside
ja väärtusahela visualiseering
(k.a ajaline ja rahaline mõõde).
Õpilane
3) liigitab ja võrdleb kaupu
ning erinevaid
pakendeid rakendades
nendevahelisi seosed
efektiivse logistika
toimimisest lähtuvalt
Õpilane
eristab kaupa liigiti ning pakendeid
liigist, klassifikatsioonist,
materjalidest lähtuvalt ning selgitab
meeskonnaga keskkonnasäästliku
pakendi– ja ringluse põhimõtteid,
tuginedes pakendiseadusele;
peab arvestust väljastatavate ja
vastuvõetavate pakendite ja
pakkematerjalide üle vastavalt
saatedokumentidele;
Kaup ja pakend kui logistika
objekt. Kaupade liigituse
alused. Kaup logistika objektina.
Pakendid ja – ringluse
põhimõtted.
Pakendite liigitus ja
klassifikatsioon. Pakendite
kasutamise logistilised
põhimõtted. Kaubaalused ja
konteinerid. Pakkematerjalid.
Pakkimise kulud ja saadetise
1,5 EKAP Struktureeritud kirjalik töö -
kaupade mõistete ja pakendi
ringluse põhimõtete
tundmisest. Pakendite ja
pakkematerjalide liigitamise,
eristamise, võrdemise
võimalustest; pakendi
nõuetekohasest käitlemisest.
Praktiline töö õppelaos-
komplekteerimine, kaubaaluse
kiletamine, kaubaaluste
12
kirjeldab pakendite ja
pakkematerjalide nõuetekohast
käitlemist ning säästlikku
kasutamist, järgides jäätmeseadust.
kahjustused. Markeering
pakendil. Pakendiringluse
põhimõtted. Tagastuslogistika
pakendiga seonduvad
lähtekohad.
ringlemine, arvestus ja
dokumentatsioon.
Analüüs - meeskonnaga
selgitab keskkonnasäästliku
pakendi- ja ringluse ning
arvestuse/dokumeneerimise
põhimõtteid.
Referaat ja esitlus (iseseisev
töö) – ühe kauba ja selle
pakendiviisi kohta.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine.
Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (sulgudes välja toodud hindamiskriteeriumi number):
Praktiline töö, mis sisaldab õppekava, kooli sisekorra, õppe- ja praktika korralduse analüüsi; iseseisvat tööd „E-õpikeskkonda
registreerimine, proovitöö ülesse laadimine“; sh esseed logistika valdkonna arengust ning õppija võimalustest seoses õpingutega logistiku
erialal; mõttekaartide kokkuvõtet logistika eriala õpingutest Rakvere Ametikoolis, logistika olemusest ning tähtsusest ajaloo/arengu
taustal (1, 2, 3).
Kompleksülesanne, mis sisaldab (4, 5, 6, 7, 8):
1) praktilist tööd (s.h iseseisvat tööd) valdkonna ettevõtete võrdlusest, s.h esitlust ning juhtumianalüüsi ühe logistikaettevõtte logistiliste
protsesside ja väärtusahela visualiseeringust (k.a ajaline ja rahaline mõõde ning esitlus);
2) struktureeritud kirjalikku tööd;
3) praktilist tööd õppelaos;
4) meeskonnatööd keskkonnasäästliku pakendi- ja ringluse ning arvestuse/dokumenteerimise põhimõtteid analüüsides;
5) referaati ja esitlust ühe kauba ja pakendiviisi kohta.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) iseloomustab (k.a meeskonnaga) logistiku õppekava ülesehitust ning kooli sisekorda õppe- ja praktikakorraldusest lähtuvalt;
2) kirjeldab oma võimalusi õppijana (RAK) koolis, registreerib end E-õpikeskkonda ning selgitab meeskonnatöö vajalikkust õppetöö
eesmärgist lähtuvalt;
3) selgitab meeskonnatööna logistika mõistet, tähtsust lähtuvalt valdkonna ajaloost ning peamistest arengutest Eestis ja maailmas;
4) eristab logistilisi funktsioone ja selgitab neis olevaid tegevusi, infovoo juhtimist ning sellest tulenevat lisaväärtuse teket kauba
tarbijani jõudmise protsessis;
13
5) arvestab etteantud parameetrite alusel logistiliste protsesside ajalist ja rahalist mõõdet, lähtudes kvaliteedinõuetest;
6) eristab kaupa liigiti ning pakendeid liigist, klassifikatsioonist, materjalidest lähtuvalt ning selgitab meeskonnaga
keskkonnasäästliku pakendi– ja ringluse põhimõtteid, tuginedes pakendiseadusele;
7) peab arvestust väljastatavate ja vastuvõetavate pakendite ja pakkematerjalide üle vastavalt saatedokumentidele;
8) kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist, järgides jäätmeseadust.
Õppemeetodid Loeng, seminar, mõttekaart, juhtumianalüüs, arutelu, rühmatöö/paaristöö, praktiline töö, iseseisev töö, info kogumine, analüüs, kirjalik
töö, esitlus.
Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-
kutsekoolidele
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. Tallinn.
A. Tulvi. Laomajanduse ja veokorralduse töövihik. Tallinn.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.
Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn. 2015.
Pajumets, I, Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn. 2007.
Villemi, M. Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
CMR konventsioon.
Pakendiseadus.
Muudportaalid:
www.logistikauudised.ee,
www.logiproff.ee
14
Moodul 3 – TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
3 TRANSPORDI JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime transpordilogistika planeerimise ja korraldamisega, veoteenuste müügi ja
veopargi ladusa töö korraldusega.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) planeerib, korraldab ja
koordineerib kohalikke ja
rahvusvahelisi vedusid
vastavalt kliendi vajadustele
Õpilane
selgitab välja ettevõtte veovajaduse
lähtuvalt sihtturust ja klientide
vajadusest;
arvutab maksimaalse veokulu,
veoaja ja määrab kvaliteedinõuded;
selgitab välja kompromissi-
võimalused transpordi ja
tarneahelate muude toimingute
vahel;
valib sobiva transpordiliigi ja
veovahendi lähtuvalt ette antud
valikukriteeriumitest;
planeerib veomarsruudi arvestades
kauba liiki ning optimaalsuse
põhimõtet;
koostab hinnapäringud vastavalt
infovajadusele;
võrdleb hinnapakkumisi ja
potentsiaalseid vedajaid, võttes
arvesse kulusid ja võimalikku
lisaväärtust ning tuvastab
ettevõttele sobivaima pakkumise ja
teenusepakkuja.
Veovajaduse välja selgitamine. Veovajaduse määramine
lähtudes kauba liigist,
ohtlikkusest, mõõtmetest,
kaalust, laadimisvõimalustest,
tarneklauslist.
Veokulu ja veoaja arvutamine. Veohinna komponendid,
hinnamuutuste riskitegurid).
Veo kvaliteet. Veo
kvaliteedinõuded. Veotähtaeg.
Transpordi ja tarneahelate
muude toimingute vahelised
seosed. Peamised seosed.
Vaheladustamine, terminalid,
lisaväärtustoimingud.
Transpordiliigi ja veovahendi
määramine. Transpordiliikide
erinevused ja reguleerivad
seadused. Kuller- ja postivedudel
kehtivad nõuded ja seadused.
Ohtlike kaupade veo
eritingimused ja seadused.
Ülekaaluliste ja ülemõõtmeliste
vedude tingimused ja seadused.
2 EKAP Mõttekaart – vedude korralduse
nõuded sihturul, põhimõtted ja
nõuded .
Struktureeritud kirjalik töö (test)
- kohalike ja rahvusvaheliste
vedude korraldamise vajadus ja
põhitingimused.
Praktiline ülesanne (iseseisev
töö) – näidisülesande alusel
veoteekonna planeerimine koos
päringu, hinnakalkulatsiooni ja
veokulu ning
-hinnapakkumistega.
Kompleksülesanne (iseseisev
töö) – kahe etteantud ettevõtte
transpordi ja tarneahelate
vahelised seosed ja
kompromissvõimalused.
15
Veomarsuudi planeerimine. Põhi-, kõrvalteed, terminalide
asukohad. Planeerimisprotsess ja
etapid. Hinnapäringu
koostamine. Klientide ja kauba
andmed. Hinnapakkumised ja
sobiliku pakkumise
väljavalimine. Võrreldavate
kriteeriumite määramine,
võrdlemine, valikuprotsess.
Õpilane
2) korraldab veoteenuste
müüki, arvestades klientide
nõudlust
Õpilane
koostab hinnapakkumised
kooskõlas kliendi veovajadustega;
korraldab veodokumentatsiooni
vormistamise lähtuvalt
õigusaktidest;
planeerib veovahendi ja –ühiku
koormaruumi ning laadimise;
planeerib veo kooskõlas
õigusaktide ja sotsiaalsete
normidega.
Kliendi veovajaduse
tingimustel hinnapakkumise
koostamine. Teenus,
veovajadus, hind jm tingimused.
Põhi- ja lisaandmed.
Veodokumentatsiooni
koostamine. Veose saatelehed
erinevatel transpordiliikidel.
Tollidokumendid. Veose- ja
vastutuskindlustus. Tüüp-
tingimused, kindlustuslepingute
sõlmimise põhimõtted.
Koormaruumi kasutuse
planeerimine ja laadimine.
Kandevõime, veoruumide
mahud, mahukaal. Koormaruumi
planeerimine. Laadimine.
Laadimisjärjestus.
Seadusandlikud aktid. Aktid,
mis reguleerivad vedusi ja
nendest tulenevat
dokumentatsiooni. Riiklikud ja
rahvusvahelised õigusaktid.
2 EKAP Poolstruktureeritud kirjalik töö
(test) – teenus, omahind,
tingimused (k.a õigusaktid jm
normid) veodokumentatsiooni
täitmine.
Praktilised (arvutus)ülesanded
(s.h iseseisev töö)–kandevõime,
veoruum, mahud, hind vastavalt
veo planeerimise etteantud
nõutele.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
näidisülesande ja ühe etteantud
ettevõtte näitel koostada veokile
omahinna arvutused ning
hinnapakkumine kliendile.
Õpilane
3) planeerib ja korraldab
Õpilane
koostab autopargi tarvis korralise
Autopargi tehnohoolduse
graafik. Tootjapoolsed
2 EKAP Praktiline töö (iseseisev töö) –
koostada vabalt valitud
16
veokipargi hooldust ning
remonti, tagades tõrgeteta
transpordi töö
hoolduse graafikud, et tagada
tõrgeteta transpordi töö;
korraldab veovahendite regulaarset
ettevõttesisest ülevaatust tulenevalt
ülevaatusplaanist;
registreerib autojuhtide raporteid
vigade ja puuduste kohta veokipargi
tehnilise seisukorra tagamiseks.
hooldusjuhendite
tüüptingimused. Tehnohoolduse
ajakava ja graafik, selle
koostamine.
Autode ja veovahendite
ettevõttesisene ülevaatus.
Igapäevane ja täiendavat
tehnokontroll. Ülevaatuse kord
ja –plaan.
Autode ja veovahendite
vigade, puuduste registrid,
registreerimine ja
analüüsimine. Vigade kogumise
süsteem ja nende põhjuste
analüüsimine. Vigade ja
puuduste registreerimine ning
analüüs. Raportid.
veovahendite haldamiseks
tehnokontrolli plaan (s.h
graafikud) vastavalt ülevaatuse
korrale ning regisreeritud
vigadele/puudustele.
Praktiline töö – veovahendite
haldamine ja tehniline seisukord
(k.a praktiline ülevaatus
ülevaatuspunktis), registreerib
puudused tehnilisest seisukorrast
lähtuvalt.
Õpilane
4) juhib veonduse
kuluarvestussüsteemi,
tagades optimeeritud kulud
Õpilane
teeb kuluarvestust vastavalt
arvestussüsteemile, tagades
optimeeritud kulud;
koostab veokipõhised omahinna
arvestuse tabelid ja korraldab
veovahendi kui kulukeskuse põhist
omahinna arvestust;
koostab marsruudipõhised omahinna
arvestuse tabelid ja peab
marsruudipõhist omahinna arvestust.
Kuluarvestus.Transpordikulude
kujunemine, kulusid mõjutavad
tegurid (kütuse hind jm).
Omahind. Kuluarvestuse
erinevad meetodid. Kulude
juhtimine ja arvestussüsteem.
Omahinna komponendid ja --
arvestus. Omahinda mõjutavad
komponendid. Veokipõhine
omahind. Omahinnaarvutuse
võimalused. Kulukeskuse põhine
omahinna arvestus.
Marsuudi- ja regiooni-põhised
omahinnatabelid. Omahinna
põhiselt läbisõidu, aja ja
regioonihinna kujundamine.
2 EKAP Kompleksülesanne (s.h iseseisev
töö) – veokipõhiste, marsruudi-
ja regioonipõhiste omahinna
arvutustabelite koostamine,
täitmine vastavalt etteantud
lähteandmetele ning
kuluarvestuse põhimõtetele.
Praktiline töö – kuluarvestus-
ülesanded (sh iseseisev töö).
Õpilane
5) korraldab autojuhtide peab autojuhtide tööaja arvestust
vastavalt töötatud ajale ja tehtud
Autojuhtide töö- ja puhkeaja
arvestus. Õigusnormidest
2 EKAP Struktureeritud kirjalik töö (test)
– autojuhtide töö- ja puhkeaja
17
tööaja- ning töötasu
arvestust, järgides
õigusaktide nõudeid
tööle, lähtudes õigusaktidest;
kontrollib tööajapiirangutest
kinnipidamist sõidumeerikute
andmete põhjal.
tulenevate töögraafikute
koostamine. Riiklikud ja
rahvusvahelised määrused.
Õigusaktid. Töö- ja puhkeaja
erinevate õigusaktide
regulatsioon. Töö- ja puhkeaja
regulatsiooni erisused
veokorralduses.
Kontroll töö- ja puhkeaja
täitmise üle. Tööajapiirangud.
Seadusandlikud kohustused ja
kontrollijad. Sõidumeerikud,
andmed ja kontroll.
normid (k.a piirangud),
töötasustamise ja arvestuse
põhimõtted.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
õigusaktidest/piirangutest
lähtuvalt koostada etteantud
veoteekonnale autojuhi töö- ja
puhkeaja graafik, et määrata
veose kohalejõudmise aeg.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet vedude korralduse nõuetest, põhimõtetest; s.h struktureeritud kirjalikku tööd
kohalike ja rahvusvaheliste vedude korraldamisest; praktilist ülesannet veoteekonna planeerimisest; s.h iseseisevat tööd veokile omahinna
arvutusest ja hinnapakkumisest, koostades vabalt valitud veovahendite haldamiseks tehnokontrolli plaani (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11, 12,
14).
Kompleksülesanne, mis sisaldab (9, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19):
1) praktilist tööd veovahendite haldamisest ja tehnilisest seisukorrast;
2) iseseisvat tööd veokipõhiste, marsruudi- ja regioonipõhiste omahinna arvutustabelite koostamisest; õigusaktidest/piirangutest lähtuvalt
koostatud autojuhide töö- ja puhkeaja graafikust;
3) struktureeritud kirjalikku tööd teenuse omahinnast, regulatsioonist, veodokumentatsiooni täitmisest, autojuhtide töö- ja puhkeaja
normidest, töötasustamisest ja arvestuse põhimõtetest.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) selgitab välja ettevõtte veovajaduse lähtuvalt sihtturust ja klientide vajadusest;
2) arvutab maksimaalse veokulu, veoaja ja määrab kvaliteedinõuded;
3) selgitab välja kompromissi-võimalused transpordi ja tarneahelate muude toimingute vahel;
4) valib sobiva transpordiliigi ja veovahendi lähtuvalt ette antud valikukriteeriumitest;
5) planeerib veomarsruudi arvestades kauba liiki ning optimaalsuse põhimõtet;
6) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele;
7) võrdleb hinnapakkumisi ja potentsiaalseid vedajaid, võttes arvesse kulusid ja võimalikku lisaväärtust ning tuvastab ettevõttele
18
sobivaima pakkumise ja teenusepakkuja;
8) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi veovajadustega;
9) korraldab veodokumentatsiooni vormistamise lähtuvalt õigusaktidest;
10) planeerib veovahendi ja –ühiku koormaruumi ning laadimise;
11) planeerib veo kooskõlas õigusaktide ja sotsiaalsete normidega;
12) koostab autopargi tarvis korralise hoolduse graafikud, et tagada tõrgeteta transpordi töö;
13) korraldab veovahendite regulaarset ettevõttesisest ülevaatust tulenevalt ülevaatusplaanist;
14) registreerib autojuhtide raporteid vigade ja puuduste kohta veokipargi tehnilise seisukorra tagamiseks;
15) teeb kuluarvestust vastavalt arvestussüsteemile, tagades optimeeritud kulud;
16) koostab veokipõhised omahinna arvestuse tabelid ja korraldab veovahendi kui kulukeskuse põhist omahinna arvestust;
17) koostab marsruudipõhised omahinna arvestuse tabelid ja peab marsruudipõhist omahinna arvestust;
18) peab autojuhtide tööaja arvestust vastavalt töötatud ajale ja tehtud tööle, lähtudes õigusaktidest;
19) kontrollib tööajapiirangutest kinnipidamist sõidumeerikute andmete põhjal.
Õppemeetodid Loeng, seminar, mõttekaart, juhtumianalüüs, arutelu, rühmatöö/paaristöö, praktiline töö, iseseisev töö, info kogumine, analüüs.
Õppematerjalid EEA üldtingimused, veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri, LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.
CMR konventsioon.
Tulvi, A. Logistika õpik. 2013. Allikas. http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-kutsekoolidele
Hintsov, T. Kaubavedu. 2007.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.
Suursoo, J. Ekspedeerija käsiraamat. 2000.
A. Tulvi. Laomajanduse ja veokorralduse töövihik.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.
Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn., 2015.
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn. Külim, 1998.
Pajumets, I, Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet, 1998.
Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn, EMI.
Villemi, M. Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
VÕS-i kaubaveoleping.
Pakendiseadus.
EL tolliseadustik.
Muudportaalid:
www.elea.ee; www.fiata.com; www.logiproff.ee
19
Moodul 4 – LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
4 LADUDE JUHTIMINE 12 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate laotöödega, annab hinnangu oma tegevusele ning korraldab
laoteenuste müüki ja ostu.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) analüüsib laotööd
parandusmeetmete
rakendamiseks
Õpilane
arvutab laotoimingute omahinda ja
annab hinnanguid erinevatele
kulukomponentidele;
analüüsib laotoimingute kvaliteeti ja
klientidele pakutavat teenindustaset
ning planeerib parendusmeetmeid;
analüüsib laotoimingute tootlikkuste
ja efektiivsuste ning planeerib
parendusmeetmeid;
analüüsib perioodiliselt lao
läbilaskevõimet;
töötab välja laotöö juhtimissüsteemi,
töösserakendamise ning
parendamisvõimalused lähtuvalt
logistika eesmärkidest;
selgitab välja kompromissi-võimalused laotoimingute ja muude toimingute vahel tarneahelas.
Laotoimingute omahinna
komponendid ja arvutused.
Kauba põhitoimingud laos.
Laotoimingute omahinna-
arvutused, erinevad
kulukomponendid.
Laotoimingute kvaliteet ja
selle mõõtmine. Töö logistika
ja laotöö infosüsteemis;
süsteemi põhitoimingud,
struktuur ja kasutamine.
Klienditeenindus laos, laotöö
kvaliteet ja parendus-
võimalused. Kaubakahju
käsitlus, kahjude tuvastamine.
Reklamatsioonid. Planeeritud
ja planeerimata kaod. Sise- ja
välisvargused. Kadude
vältimise süsteem, ennetavad
meetmed kaubakadude
vähendamiseks.
Laotoimingute tootlikuse ja
efektiivsuse analüüs ning
parendamise võimalused.
Laotöö juhtimise eesmärgid,
põhimõtted. Laotööd
6 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö) ja
esitlus - kahe valdkonna
ettevõtte (lao) külastuse võrdlus
ja tulemuste esitlemine vastavalt
õpetaja antud kriteeriumitele.
Parendamis- ja
kompromissvõimaluste välja
toomine .
Mõttekaart ja arutelu – laotöö
vajalikkus, ladude olemus, k.a
tähtsus ajaloo/arengu taustal;
laotöö tootlikkus ja kvaliteet.
Praktiline arvutusülesanne
(iseseisev töö) – laotoimingute
omahind, erinevad
kulukomponendid; analüüs (lao
läbilaskevõime, tootlikkus ja
efektiivsus).
Essee (iseseisev töö) etteantud
teemadel: klienditeeninduse
vajalikkusest ja võimalusest
laotöö korraldamisel.
Teenindustaseme tõstmise
20
mõjutavad tegurid, k.a
turukäiturid ja nõudlus.
Lao läbilaskevõime analüüs.
Lao ringlussagedus. Lao
läbilaskevõime analüüs.
Laotöö juhtimissüsteem ja
võimalikud parendus-
meetmed. Töökorralduse
efektiivsuse ja optimaalsuse
näitajad. Tööaja kasutamine.
Laotöö planeerimine,
juhendamine ja kontrollimine.
Parendusmeetmed sõltuvalt
kauba käitlemistingimustest.
Laotöö põhi- ja
lisatoimingute vahelised
kuluefektiivsed
kompromissid.
Laoprotsesside töökorralduslik
üldjuhtimine. Põhi. ja
lisatoimingud ning nende
vahelised kuluefektiivsed
kompromissid.
võimalused laos.
Õpilane
2) viib läbi vastavalt
nõudlusele laoteenuste ostu
ja/või müüki
Õpilane
selgitab välja ettevõtte vajaduse
laoteenuste järele, et koostada
vajaduste analüüs;
määrab kindlaks laoteenuste
osutamise tingimused,
kvaliteedinõuded lähtuvalt kauba
liigist ning protsessi eripäradest;
analüüsib laoteenuste osutamise
tingimusi ja nõudeid lähtuvalt turu
võimalustest;
määrab kindlaks sobivad
Laoteenuste vajadus ja
analüüs. Privaatladu, avalik
ladu ja lepinguline ladu.
Ettevõtete vajadus laoteenuse
järele. Vajaduste analüüs.
Laoteenuste osutamise
tingimused ja
kvaliteedinõuded.
Tingimused, nõuded ja
mõõtmiskriteeriumid. Teenus
ja kaasnevate eesmärkide ellu
viimine.
6 EKAP Kompleksülesanne - laotöö
toimingute analüüs (laotöö
vajadus, osutamine, toimingud ja
teostamise võimalused,
tingimused; turu- ja tarnijate
analüüs ning laoteenuse
optimaalne osutamine .
Poolstruktureeritud kirjalik töö
(test) – mõisted ja põhimõtted:
laoteenused, liigid, tingimused,
laotöö toimingud ja –
21
laotehnoloogiad ja vajalikud
laotoimingud;
koostab laoteenuste optimaalseks
osutamiseks turu ja tarnijate analüüsi
vastavalt kriteeriumitele;
koostab nõuete spetsifikatsioonid ja
hinnapäringud selleks, et teha tarnija
valik;
koostab teenuste ostmise lepingu
vastavalt võlaõigusseadusele;
koostab laoteenuste hinnakirjad ja
suunatud pakkumised lähtuvalt
pakkumise koostamise heast tavast;
valib sobiva hinnakujundusmeetodi, et
rakendada seda laoteenuste müügil;
koostab hinnapakkumised kooskõlas
kliendi vajadustega lähtuvalt turu- ja
kulumeetodist;
koostab lähtuvalt kokkulepetele
laoteenuste osutamise lepingu,
arvestades võlaõigusseaduse nõudeid;
määrab kindlaks teenindustaseme ja
teenuste kvaliteedi efektiivsemaks
laoteenuste osutamiseks.
Laotehnoloogiad. Siirde- ja
tõsteseadmed. Laotehnika ja
vöötkooditehnika kasutamine.
Muud tehnoloogiad.
Laotöö toimingud.
Mahalaadimine, vastuvõtt,
hoiukohtadele paigutamine,
hoiukohtade hooldamine,
komplekteerimine, ühitamine,
pakkimine, loovutamine,
pealelaadimine,
inventeerimine.
Turu ja tarnijate laoteenuste
analüüs. Analüüsi läbi
viimine, turu- ja tarnijate
analüüs.
Hinnapäringu koostamine.
Ettevõtte kasumitaotlusest ja
eesmärkidest lähtuvad
hinnapäringud. Kliendikeskne
ja vajaduspõhine hinnapäring.
Päringu koostamine.
Teenuse osutamise lepingu
tingimused. Lepingu
põhimõtted, tingimused,
tüüptingimused. Lepingu
sõlimine ja ülesütlemine.
Laoteenuste osutamise lepingu
koostamine.
Laotöö hinnakiri ja
hinnakujunduse meetodid.
Hinnakujundusmeetodid: kulu,
kasumilävemeetod, turu- ja
konkurnetsimeetodid;
kliendikeskne meetod.
tehnoloogiad, kaupade ja
pakendi ringlus,
nõuded/spetsifikatsioonid ning
laoteenuse lepingu põhimõtted.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
koostab hinnapäringu,
laoteenuste hinnakirjad valides
sobiva hinnakujundusmeetodi;
koostab hinnapakkumise,
teenindustaseme nõuded ja
laoteenuste os(u)tamise lepingu.
Praktiline töö õppelaos-
Laotöö toimingud -
komplekteerimine, kaubaaluse
kiletamine, kaubaaluste
ringlemine.
Praktiline töö (iseseisev töö) ja
arutelu- selgitab kauba,
keskkonnasäästlikku ringlust
laos, määrab kindlaks
teenindustaseme ja teenuste
kvaliteedi parendamis-
võimalused ning efektiivsema
ladude teenuse osutamise
võimalused.
22
Kliendi tingimustele vastav
hinnapakkumine.
Teenindus ja kvaliteet
laotöös.
Laotöö sise- ja välisklient,
klienditeeninduses ja selle
kvaliteet. Laotöö efektiivsus.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Praktiline töö, mis sisaldab iseseisvat tööd arvutusülesannetest ja analüüsist (lao läbilaskevõimest, tootlikkusest ja efektiivsusest); s.h
mõttekaardi kokkuvõtet laotöö vajalikkusest, ladude olemusest, kvaliteedist, laotöö tootlikkusest; s.h esseed klienditeeninduse
vajalikkusest ja võimalusest laotöö korraldamisel, teenindustaseme tõstmise võimalustest laos; s.h juhtumi analüüsist valdkonna
ettevõtete (ladude) võrdlusest ning tulemuste esitlemisest koos parendusettepanekutega (1, 2, 3, 4, 5, 6):
Kompleksülesanne, mis sisaldab (7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18):
1) laotöö toimingute analüüsi (laotöö vajadus, osutamine, toimingute võimalused, tingimused, turu- ja tarnijate analüüs ning laoteenuse
optimaalne osutamine);
2) (pool)struktureeritud kirjalikku tööd laoteenustest, -liikidest, tingimustest, laotöö toimingutest ja –tehnoloogiatest, kaupade ringlusest
ning nõuetest ja lepingutest;
3) praktilist tööd hinnapäringu koostamisest, laoteenuste hinnakirjadest, hinnakujundusmeetodite valikust, teenindustaseme nõuetest ja
laoteenuse osutamise lepingutest; 4) praktilist tööd laotöö toimingutest õppelaos;
5) iseseisesvat tööd kauba keskkonnasäästlikkust ringlusest laos, teenindustaseme määramisest ja teenuste kvaliteedist, parendamis-
võimalustest ning efektiivsema ladude teenuse osutamise võimalustest.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) arvutab laotoimingute omahinda ja annab hinnanguid erinevatele kulukomponentidele;
2) analüüsib laotoimingute kvaliteeti ja klientidele pakutavat teenindustaset ning planeerib parendusmeetmeid;
3) analüüsib laotoimingute tootlikkuste ja efektiivsuste ning planeerib parendusmeetmeid;
4) analüüsib perioodiliselt lao läbilaskevõimet;
5) töötab välja laotöö juhtimissüsteemi, töösserakendamise ning parendamisvõimalused lähtuvalt logistika eesmärkidest;
6) selgitab välja kompromissi-võimalused laotoimingute ja muude toimingute vahel tarneahelas; 7) selgitab välja ettevõtte vajaduse laoteenuste järele, et koostada vajaduste analüüs;
8) määrab kindlaks laoteenuste osutamise tingimused, kvaliteedinõuded lähtuvalt kauba liigist ning protsessi eripäradest;
9) analüüsib laoteenuste osutamise tingimusi ja nõudeid lähtuvalt turu võimalustest;
23
10) määrab kindlaks sobivad laotehnoloogiad ja vajalikud laotoimingud;
11) koostab laoteenuste optimaalseks osutamiseks turu ja tarnijate analüüsi vastavalt kriteeriumitele;
12) koostab nõuete spetsifikatsioonid ja hinnapäringud selleks, et teha tarnija valik;
13) koostab teenuste ostmise lepingu vastavalt võlaõigusseadusele;
14) koostab laoteenuste hinnakirjad ja suunatud pakkumised lähtuvalt pakkumise koostamise heast tavast;
15) valib sobiva hinnakujundusmeetodi, et rakendada seda laoteenuste müügil;
16) koostab hinnapakkumised kooskõlas kliendi vajadustega lähtuvalt turu- ja kulumeetodist;
17) koostab lähtuvalt kokkulepetele laoteenuste osutamise lepingu, arvestades võlaõigusseaduse nõudeid;
18) määrab kindlaks teenindustaseme ja teenuste kvaliteedi efektiivsemaks laoteenuste osutamiseks.
Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, juhtumianalüüs, mõttekaart, esitlus, info kogumine, analüüs, praktiline ülesanne, kompleksülesanne, rühmatöö/
meeskonnatöö, praktiline töö.
Õppematerjalid Tulvi. A. Logistika õpik kutsekoolidele. SA Innove, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok
Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2010.
Tulvi, A, Proos, A. Logistika ja laondus. Õpik. 2009.
Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.
Logistika mõisted ja terminid. Allkas: Estonia Warehouse.com
Tõstukite ohutusjuhendid. Allikas: images.google.com
Logistika ja laondus. Õppematerjal. Allikas: www.logiproff.ee
Grussendorf, M. Express Series: English for Logistics. Od University Press, 2009.
Richey, R. Express Series English for Customer Care. 2007.
Truu, S. English for Students of Logistics. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006.
Ametikeel: Veondus. TEA Kirjastus, 1998. Allikas: www.innove.ee/et/ kutseharidus/kutsehariduse-rok
Villemi, M. Logistika alused. TTÜ Kirjastus, 2010.
24
Moodul 5 – HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
5 HANGETE JA OSTUDE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate hanke- ja ostujuhtimise tegevustega, annab hinnangu oma
tegevusele ja korraldab hankeid.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi- ja ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded ja
iseseisvad tööd
Õpilane
1) valmistab ette
ostutoimingud ja teeb
ostuvaliku
Õpilane
kaardistab tarnijate turu ja selgitab
välja potentsiaalsed tarnijaid lähtuvalt
valikukriteeriumitest;
koostab hinnapäringud vastavalt
infovajadusele ning ette antud
kriteeriumitele;
analüüsib ja võrdleb hinnapakkumisi
selleks, et teha tarnija valik;
hindab tarnija suutlikkust vastavalt
etteantud metoodikale selleks, et teha
parim ostuvalik.
Tarnijate turg ja selle
kaardistamine. Tarne, ostud,
hanked. Tarnijate tüübid.
Tarnijad tarneahelas.
Tarnijate turg. Turu analüüs.
Tarnijate valik ja
kriteeriumid.
Hinnapäringu koostamine
ja tingimused.
Hankestrateegiad ja
tingimused. Hinnapäringud,
nende koostamise
põhimõtted, tingimused.
Hinnapakkumised ja selle
analüüsimise meetodid.
Hinnapakkumised. Analüüs,
selle meetodid ja mõõdikud.
Hanke ja ostutoimingute
seadusandlus, regulatsioon.
EL tarne/hankija hea tava.
Seadusandlus, tava ja
praktika. Muu regulatsioon.
Tarnija suutlikkuse
hindamise meetodid.
Tellimissüsteemid,
5 EKAP Kompleksülesanne – tarnijate
turg, selle analüüs (k.a
kaardistamine). Ühe väljavalitud
tarnija põhjal hinnapäringu
koostamine, hinnapakkumise
koostamine, võrdlus ja analüüs.
Tarnijate suutlikkuse hindamine.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
ostud, hanked, tarned, strateegia,
taktika ning, operatiivne
hanketegevus (parima ostuvaliku
põhimõttest lähtuv ülesanne).
Praktiline (iseseisev) töö -
päringute ja hinnapakkumiste
koostamine ning analüüs
etteantud lähteandmetele
toetudes.
25
tellimismeetodid.
Täiendtellimus ja selle
esitamine. Lõpliku hindamise
meetodid.
Õpilane:
2) viib läbi ostutoiminguid
koostöös erinevate
koostööpartneritega
Õpilane:
koostab ostutellimused järgides
võõrandamislepingute ja
koostöökokkulepete nõudeid;
arendab koostöösuhteid tarnijatega
lepinguliste suhete kindlustamiseks.
Ostutellimused, tingimused.
Võlaõiguslik võõrandamis-
tehing ja- lepingud. Hanke-,
tarne-, ostu- ja müügileping.
Lepingulised jm tingimused,
nõuded.
Koostöö võimalused
tarnijatega. Väljast tellimine
ja kolmanda poole logistika.
Kolmanda poole logistika-
teenuste osutajate liigid ja
4PL.
Koostöösuhete erinevad
võimalused. Koostöö
arendamise võimalused.
Turunduslik koostöö.
5 EKAP Praktiline ülesanne (iseseisev
töö) - erinevate
võõrandamistehingute ja -
lepingute erinevuste analüüs
(parimate lepinguliste suhete
kindlustamiseks).
Kompleksülesanne (s.h iseseisev
töö) – ostutellimuste ja lepingute
koostamine – müügileping,
hankeleping, pikaajaline
terneleping.
Poolstruktureeritud kirjalik töö -
ostutoimingute teostamise
põhimõtted, õiguslik
regulatsioon, ostuvaliku analüüs
etteantud kriteeriumite põhjal.
Analüüsib koostöösuhteid
erinevate hankeosapoolte vahel.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6):
1) tarnijate turu analüüsi ning ühe tarnijale hinnapäringu- ja pakkumise koostamist, võrdlust, analüüsi ning tarnijate suutlikkuse
hindamist;
2) iseseisvat tööd strateegilisest, taktikalisest ja operatiivsest hanketegevusest; hinnapäringute- ja pakkumiste, ostutellimuste ning
lepingute koostamist ja analüüsist;
3) poolstruktureeritud kirjalikku tööd ostutoimingute teostamise põhimõtetest, õiguslikust regulatsioonist, ostuvaliku analüüsist.
26
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) kaardistab tarnijate turu ja selgitab välja potentsiaalsed tarnijaid lähtuvalt valikukriteeriumitest;
2) koostab hinnapäringud vastavalt infovajadusele ning ette antud kriteeriumitele;
3) analüüsib ja võrdleb hinnapakkumisi selleks, et teha tarnija valik;
4) hindab tarnija suutlikkust vastavalt etteantud metoodikale selleks, et teha parim ostuvalik;
5) koostab ostutellimused järgides võõrandamislepingute ja koostöökokkulepete nõudeid;
6) arendab koostöösuhteid tarnijatega lepinguliste suhete kindlustamiseks.
Õppemeetodid Loeng, seminar, juhtumianalüüs, info kogumine, rühmatöö, paaristöö, praktiline töö, analüüs, (pool)struktureeritud praktiline töö.
Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-
kutsekoolidele.
Hintsov, R. Kaubavedu. Tallinn, 2007.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. 2010.
Laomajanduse ja veokorralduse töövihik Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Külim, 1998.
Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn EMI.
Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
VÕS-i teenuse osutamise lepingud, hoiustamise leping jm.
Pakendiseadus.
EEA üldtingimused.
Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.
27
Moodul 6 – TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
6 TARNEAHELATE JA VÕRGUSTIKE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime tarneahela ja võrgustike juhtimisega ning koostöösuhte arendamisega.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi- ja ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) ostab ja/või müüb logisti-kateenuseid ja arendab suh-teid tarneahelas koostöö põ-himõtetest lähtuvalt
Õpilane
määrab kindlaks teenuse vajaduse
lähtuvalt kliendi soovist ja huvist;
koostab hinnapäringu ja/või
pakkumise (ning nõuete
spetsifikatsioonid) kooskõlas
infovajadusele;
korraldab ja viib läbi
logistikateenuste ostu ja/või müüki
koostööpartnerite lepingutest
lähtuvalt.
koostab logistikateenuste ostu-
ja/või müügilepingud tulenevalt
võõrandamislepingute
regulatsioonist ning saavutatud
eelkokkulepetest;
planeerib tarneahelaid, loob ja
arendab partnerlus- ja koostöö-
suhteid logistikateenuste tarnijate ja
koostööpartneritega tulenevalt
tarnijate heast tavast.
Teenuse vajaduste analüüs.
Erinevad teenused, klitendide
vajadused. Optimaalsuse
põhimõte. Optimaalne
ostukogus. Reservvaru.
Hinnapäring koos
spetsifikatsiooniga.
Hinnapäring, pakkumine,
nõuete spetsifikatsioonid.
Logistikateenuste ost ja/või
müük. Sisendid ja väljundid.
Logistikateenuste ost,
juriidilises aspektid.
Logistikateenuste müük.
Logistikateenuste lepingu
tingimused. Logistiliste
teenuste lepingud, VÕS,
seadusandlus, nõuded, õigused
ja kohustused.
Tarneahela ja koostöö
planeerimine partnerite
vahel. Koostöövõrgustikud.
Hankekoostöö,
vahendustegevus. Koostöö
planeerimine.
6 EKAP Kompleksülesanne (s.h iseseisev
töö) - tarneahela planeerimimine
(etteantud lähtekriteeriumeid
arvestades), teenuse vajaduse
määramine, hinnapäringu ja -
pakkumise, lepingute
koostamine; loetleb võimalusi
koostööks partneritega
(tarneahelas).
Praktiline ülesanne (iseseisev
töö) – erinevate (ette antud)
kaubagruppide käitlemise
toimingute ning
logistikateenuste ostu-müügi
korraldamise võimalused (sh
etapid, ajakava, tingimused)
koostöösuhteid arvestades.
2) tõhustab tarneahelate toi-mimist läbi koostöö ja pa-
analüüsib tarneahela juhtimise
efektiivsuse näitajaid kasutades
Tarneahela efektiivsus ja
selle näitajad. Tarneahela
4 EKAP Kompleksülesanne –
tarneahela juhtimise efektiivsuse
28
rendades efektiivsust tarne-ahelate eri lülides
erinevaid analüüsimise meetodeid;
edendab koostööd tarneahela
erinevate osapooltega kasutades
CRM põhimõtteid.
tõhusus. Tarneahela
efektiivsus, näitajad ja
analüüsimise meetodid.
Eelarvestamine ja kulude
analüüs.
Koostöö tarneahela osapoolte
vahel.
Kolmanda ja neljanda osapoole
logistika.
CRM, pikajalised
koostöösuhted.
näitajad, arvutusülesanded,
erinevad analüüsimeetodid
(meetodid valiku lähtekoht on
erinevate osapoolte ja CRM
põhimõtted).
Praktiline ülesanne (iseseisev
töö) – kaasusele tuginev ühe
ettevõtte eelarvestamise
ülesanne (isegenereeruva
töövahendiga),
efektiivsusnäitajate analüüs ja
CRM ning koostöövõimaluste
välja pakkumine.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):
1) iseseisvat tööd tarneahela planeerimisest, teenuse vajaduse määramisest, hinnapäringutest ja –pakkumistest, lepingute koostamisest
ning võimaluste määratlemisest koostööks partneritega tarneahelas;
2) praktilist tööd (s.h iseseisev töö) erinevate kaubagruppide käitlemise toimingutest ning logistikateenuste ostu-müügi korraldamise
võimalustest;
3) tarneahela efektiivsuse näitajate arvutusülesannetest kasutades erinevaid analüüsimeetodeid;
4) praktilist kaasusele tuginevat ülesannet (s.h iseseisvat tööd) eelarvestamisest ning efektiivsusnäitajate anaüüsist CRM-ile ning
koostöövõimalustele tuginevalt.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) määrab kindlaks teenuse vajaduse lähtuvalt kliendi soovist ja huvist;
2) koostab hinnapäringu ja/või pakkumise (ning nõuete spetsifikatsioonid) kooskõlas infovajadusele;
3) korraldab ja viib läbi logistikateenuste ostu ja/või müüki koostööpartnerite lepingutest lähtuvalt;
4) koostab logistikateenuste ostu- ja/või müügilepingud tulenevalt võõrandamislepingute regulatsioonist ning saavutatud
eelkokkulepetest;
5) planeerib tarneahelaid, loob ja arendab partnerlus- ja koostöö- suhteid logistikateenuste tarnijate ja koostööpartneritega tulenevalt
tarnijate heast tavast;
29
6) analüüsib tarneahela juhtimise efektiivsuse näitajaid kasutades erinevaid analüüsimise meetodeid;
7) edendab koostööd tarneahela erinevate osapooltega kasutades CRM põhimõtteid.
Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, mõttekaart, juhtumianalüüs, analüüs, esitlus, debatt, info kogumine, praktiline töö, iseseisev töö.
Õppematerjalid Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-
kutsekoolidele
Hintsov, T. Kaubavedu, Mainori Kõrgkool 2007.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus, 2011.
Suursoo, J. Tarneahela haldamine, I osa. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2012.
Suursoo, J. Tarneahela haldamine I Iosa. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010.
Villemi, E.-M. Logistika alused. TRÜ Kirjastus, 2008.
Villemi, E.-M. Transpordi ökonoomika. TÜ Kirjastus, 2011.
Eesti Kaupade Nomenklatuur. Tallinn, 2015.
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn, Külim, 1998.
Pajumets, I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Ekspedeerija käsiraamat. Tallinn.
Laomajanduse ja veokorralduse töövihik. Tallinn.
Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri. Tallinn Maanteeamet, 1998.
Tarneklauslid INCOTERMS2000. Tallinn EMI.
ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis: www.elea.ee, www.fiata.com
http://demo.veoportaal.ee; www.ekspedeerija.ee jt
Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri
LS § 5 Juhi töö- ja puhkeaeg.
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr.561/2006 juhi sõidu- ja puhkeajast.
CMR konventsioon.
30
Moodul 7 – KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
7 KLIENDITEENINDUSE JUHTIMINE 10 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime klientidega suhtlemisega, lähtudes klienditeeninduse standardist nii eesti kui
võõrkeeles.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude, tarneahelate ja koostöövõrgustike juhtimise
moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) osaleb ettevõtte
klienditeenindamise
süsteemi, arenduses
vastavalt klientide ootustele
ja turu ning IKT-
võimalustele
Õpilane
planeerib, rakendab ja arendab ettevõtte
klienditeeninduse protsessi läbi aktiivse
kliendisuhtluse ning klientide ootuste
kaardistamise;
planeerib, korraldab ja täiustab
tellimuste töötlemise ja täitmise
protsessi tuvastades probleemid
tellimustes ning lähtuvalt kokkulepetest
erinevate osapooltega.
teenindab kliente nii eesti- kui
võõrkeeles lähtudes
teenindusstandardist ja suhtlemise heast
tavast;
teeb kindlaks erinevused klientide poolt
oodatud ja ettevõtte poolt tegelikult
pakutavates teenindustasemetes.
Klienditeenindus ja
teenindusprotsess. selle
arendamine. Põhimõisted ja
õigustlik regulatsioon (k.a
hea tava). Teenindusprotsess.
Klienditeeninduse
rakendamise ja arendamise
elemendid: usaldusväärsus,
aeg, käepärasus, teabe
edastamine, ausus. Klientide
ootused (kaardistamine).
Klienditeenin-dusprotsess.
Probleemid ja takistused
protsessis. IKT-võimalused.
Tellimused logistikas.
Tellimused, tellimisviisid,
nende juriidiline aspekt.
Tellimuste käitlemine.
Tellimuste protsess
(esitamine ja vastuvõtmine)
planerimine, korraldamine,
töötlemine ja täiustamine.
Tellimustega seotud
dokumentatsioon.
6 EKAP Praktiline töö (iseseisev töö) ja
arutelu– erinevate
logistikaettevõtete
klienditeenindusprotsessid
(protsessi skeemide
visualiseerimine, k.a tellimuste
täitmise protsess); klientide
ootuste kaardistamine.
Rollimängud (klientide
teenindamine)– klient,
klienditeenindaja (k.a rollid ja
ootused), kliendi õigused/
pakkuja kohtustused tellimuste
täitmisel (eesti ja võõrkeeles).
Praktiline töö (iseseisev töö) –
näidisülesande alusel
ostutellimuse vormistamine ning
järgimise ja kontrollivõimaluste
kirjeldus, probleemid ja
ettepanekud teenindustaseme
tõstmiseks.
31
Teenindustase ja klientide
ootuste täitmine.
Teenindustase, klientide
ootused ja ootuste täitmine.
Kulusäästlik teenindus.
Õpilane
2) korraldab, juhib ja parendab
ettevõtte klienditeenindust
lähtuvalt klienditeeninduse
standardist ja kvaliteedi
nõuetest
Õpilane
mõõdab klienditeeninduse kvaliteeti ja
teeb ettepanekuid klienditeeninduse
parendamiseks;
organiseerib vearaportite,
pretensioonide ja reklamatsioonide
käsitlemist vastavalt standardile;
loob ja hoiab kliendi- ja partnersuhteid
kaardistades klientide ootused ning
tagasiside igas protsessi etapis.
Klienditeeninduse kvaliteet
ja parendusmeetodid.
Erinevad (k.a eri
kultuuritaustaga)
kliendirühmad ja nende
ootused ning teenindamine.
Teeninduskvaliteet igas
protsessi etapis. Kvaliteedi
kontrollitavad ja
mittekontrollitavad tegurid.
Klienditeeninduse
parendamise võimalused.
Pretensioonide ja
reklamatsioonide
käitlemine. Kaebuste
formaalsed, mitteformaalsed
meetmed ja lahendamisviisid.
Pretsensioonid,reklamatsioon
id ja nende käsitlemine.
Klienditeeninduse standard.
Kliendisuhte loomise ja
hoidmise võimalused.
Kontakti võtmine. Esma-
mulje. Kliendi kuulamine ja
küsitlemine. Tehingud,
pikaajalised partnerlussuhted
ning nende loomise ning
hoidmise võimalus.
4 EKAP Juhtumianalüüs (iseseisev töö) ja
esitlus - ühe logistikaettevõtte
klienditeenindusprotsessi,
reklamatsioonide/pretsensioonid
e käsitlemise ja kvaliteedi
analüüs (k.a
parendusettepanekud).
Praktiline töö ja arutelu –
erinevate logistikaettevõtete
näitel: teenindustasemed, -
kvaliteet, kontrollitavad ja
mittekontrollitavad tegurid;
tagasiside protsessi etappides.
Iseseisev töö - logistikaettevõtte
klienditeeninduse standardi
analüüs ja parandusettepanekute
ning tagasisidestamise
võimaluste analüüs.
32
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste
hindamisülesannete alusel:
Praktiline töö ja rollimängud, mis sisaldavad iseseisvat tööd erinevate logistikaettevõtete klienditeenindusprotsessidest, k.a klientide
ootuste kaardistamist; rollimänge ning praktilist tööd (iseseisva tööna) ostutellimuste vormistamisest, kontrollvõimaluste kirjeldustest,
probleemidest ja ettepanekutest teenindustaseme tõstmiseks (1, 2, 3, 4).
Juhtumianalüüsi ja praktilist ülesannet, mis sisaldab iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte teenindusprotsessi (k.a reklamatsioonide
käsitlemise ja kvaliteedi) analüüsist; praktilist tööd koos aruteluga erinevate logistikaettevõtete teenindutasemetest, -kvaliteedist ning
tagasisidestamise protsessidest (5, 6, 7).
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) planeerib, rakendab ja arendab ettevõtte klienditeeninduse protsessi läbi aktiivse kliendisuhtluse ning klientide ootuste
kaardistamise;
2) planeerib, korraldab ja täiustab tellimuste töötlemise ja täitmise protsessi tuvastades probleemid tellimustes ning lähtuvalt
kokkulepetest erinevate osapooltega.
3) teenindab kliente nii eesti- kui võõrkeeles lähtudes teenindusstandardist ja suhtlemise heast tavast
4) teeb kindlaks erinevused klientide poolt oodatud ja ettevõtte poolt tegelikult pakutavates teenindustasemetes;
5) mõõdab klienditeeninduse kvaliteeti ja teeb ettepanekuid klienditeeninduse parendamiseks;
6) organiseerib vearaportite, pretensioonide ja reklamatsioonide käsitlemist vastavalt standardile;
7) loob ja hoiab kliendi- ja partnersuhteid kaardistades klientide ootused ning tagasiside igas protsessi etapis.
Õppemeetodid Loeng, seminar, esitlus, enesehindamine, info kogumine, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö,
iseseisev töö.
Õppematerjalid Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine, Külim, 2005.
H. Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA, 1999.
Oja, A. Klienditeenindus valguses ja varjus. Äripäeva Kirjastus, 2002.
Reina, D. S.; Reina, M.L. Usaldus ja reetmine töökohal. Äripäeva Kirjastus, 2006.
Coleman, D. Sotsiaalne Intelligentsus. 2007.
Hayes, N. Sotsiaalpsühholoogia alused. 1999.
Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. 1997.
M. Mc Kay Ph D jt. Suhtlemisoskused. 2000.
Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok
33
Moodul 8 – RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
8 RISKIDE JUHTIMINE 6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime riskide ennetamise ja juhtimisega.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,
klienditeeninduse juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) tuvastab riskid, selgitab välja
ja määrab kindlaks
riskitegurid vastavalt
riskianalüüsi põhimõtetele
Õpilane
tuvastab ettevõtte äritegevusest
tulenevad riskid vastavalt riskianalüüsis
määratud riskidele ja riskide
raskusastmele;
selgitab välja avariide ja
õnnetusjuhtumite riskid vastavalt
etteantud metoodikale, et suurendada
ennetusvõimalusi tegutseda
minimaalsete riskidega.
Veonduse ja
ekspedeerimise riskid.
Riskide liigid erinevate
logistika valdkondade ja
teenuse kaupa. Veonduse ja
ekspedeerimisega seotud
riskid; kaupade
hoiustamisega seotud riskid;
kaupade käsitlemisega seotud
riskid; finantsriskid; teenuste
kvaliteedi riskid; teabe
töötlemise, säilitamise ja
edastamisega seotud riskid;
Riskide analüüsimine.
Riskide maatriksid ja
analüüsimise võimalused.
Riskide raskusastmed ja
esinemise tõenäosus. Riskide
vähendamise võimalused.
Riskijuhtimine logistikas.
Avariide ja õnnetus-
juhtumite riskid.
Õnnetusjuhtumite statistika ja
kokkuvõtted. Riskid,
6 EKAP Mõttekaart – riskid logistika eri
valdkondades, riskide
raskusastmed.
Struktureeritud praktiline töö –
logistika ja laotöö, veo- ja
ekspedeerimisteenustega seotud,
riskid; riskid seoses avariide ja
õnnetusjuhtumitega.
Ennetusvõimalused.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
riskianalüüsi läbi viimine valitud
ettevõtte näitel.
34
ennetusmeetmed ja riskide
vähendamise võimalused.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Praktiline töö, mis sisaldab riskide välja toomist ja ennetusvõimalusi, s.h mõttekaardi kokkuvõtet riskidest logistika erinevates
valdkondades ja iseseisvat tööd riskianalüüsist valitud ettevõtte näitel (1, 2).
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) tuvastab ettevõtte äritegevusest tulenevad riskid vastavalt riskianalüüsis määratud riskidele ja riskide raskusastmele;
2) selgitab välja avariide ja õnnetusjuhtumite riskid vastavalt etteantud metoodikale, et suurendada ennetusvõimalusi tegutseda
minimaalsete riskidega.
Õppemeetodid Loeng, seminar, suuline esitlus, enesehindamine, info kogumine, maatrikanalüüs, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi
analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.
Õppematerjalid EEA üldtingimused, Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.
LS, teema Juhi töö- ja puhkeaeg. 2015.
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast.
CMR konventsioon.
Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele. 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-
kutsekoolidele
Hintsov, R. Kaubavedu. 2007.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.
Ekspedeerija käsiraamat.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ Kirjastus, 2011.
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat. Tallinn Külim, 1998.
Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus. Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri.
Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn EMI.
Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis: www.elea.ee, www.fiata.com
EL tolliseadustik. VÕS-i kaubaveoleping. Pakendiseadus.
35
Moodul 9 – KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
9 KESKKONNAJUHTIMINE 5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab keskkonnajuhtimise üldprintsiipe erinevates logistilistes funktsioonides.
Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,
klienditeeninduse juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) osaleb ettevõtte
keskkonnajuhtimise
süsteemi loomisel ja
arendamisel tulenevalt
regulatsioonist ning koostöö
partnerite kokkulepetest
Õpilane
arvestab oma töös tootmise,
ostutegevuse, transpordi ja
laotoimingutega seotud
keskkonnamõjusid.
Keskkonnamõjud
tootmises, ostutegevuses,
transpordis ja
laotoimingutes. Keskkonna
säästva toimimise
põhimõtted. Loodus-
keskkonna säästmine,
meetmed. Keskkonnamõjude
eripärad tegevusharudes
(tootmine, transport,
kaubandus, ladu).
2 EKAP Kompeksülesanne (s.h
iseseisev töö) – ostutegevuse,
transpordi ja laotoimingute
mõjud keskkonnale; keskkonda
saastavad lülid logistilises
ahelas.
Praktiline töö (õppelaos) –
pakendijääkide sorteerimine
(etteantud) nõuetele vastavalt.
2) tegeleb
keskkonnamõjude
jälgimise ja kontrolliga
ettevõtte keskkonna-
juhtimise süsteemi poolt
ettenähtud raames
korraldab ettevõtte
logistikatoimingutega seotud jäätmete
käitlemist vastavalt
jäätmekäitlusnõuetele;
arendab tagastuslogistikat tarneahela
tõhustamise põhimõtetest ning
arendamisvõimalustest lähtuvalt.
Jäätmekäitlemine ettevõttes
ja tarneahelas.
Keskkonnareostuse
ennetamise ja vältimise
võimalused töökeskkonnas ja
olmes.Jäätmekäitluse
põhimõtted.
Tagastuslogistika ettevõttes
ja tarneahelas. Jäätmete
esmane käitlus. Tagastus-
logistika toimimine,
arendamise võimalused.
3 EKAP Mõttekaart - jäätmekäitlemine
ja nõuded tootmises ja kogu
tarneahelas (kuni
lõpptarbijani).
Kompleksülesanne (iseseisev
töö) - tagastuslogistika
arendamine- jäätmekäitlus-
programmi väljatöötamine
(vastavalt jäätmekäitluse
nõuetele)
Praktiline töö (iseseisev töö) ja
arutelu – taaskasutatavate
pakendite ringlus.
36
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3):
1) iseseisvat tööd ostutegevuse, transpordi ja laotoimingute keskkonna mõjude analüüsist; tagastuslogistika arendamisest, s.h
jäätmekäitlusprogrammi väljatöötamisest;
2) praktilist tööd õppelaos;
3) mõttekaardi kokkuvõtet jäätmekäitlemisest ja nõuetest nii tootmises kui kogu tarneahelas;
4) praktilist tööd (s.h iseseisvat tööd koos arutelu kokkuvõttega) taaskasutatavate pakendite ringlusest.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) arvestab oma töös tootmise, ostutegevuse, transpordi ja laotoimingutega seotud keskkonnamõjusid;
2) korraldab ettevõtte logistikatoimingutega seotud jäätmete käitlemist vastavalt jäätmekäitlusnõuetele;
3) arendab tagastuslogistikat tarneahela tõhustamise põhimõtetest ning arendamisvõimalustest lähtuvalt.
Õppemeetodid Loeng, seminar, info kogumine, arutelu, paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.
Õppematerjalid EEA üldtingimused, Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.
LS. Juhi töö- ja puhkeaeg. 2015.
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast.
CMR konventsioon.
Tulvi, A. Logistika õpik, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-kutsekoolidele
Hintsov, R. Kaubavedu, 2007.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.
Ekspedeerija käsiraamat.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus 2011.
Ekspordiga alustamine: õpik käsiraamat Tallinn Külim, 1998.
Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus, Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Rahvusvahelised kaubaveod, eeskiri..
Tallinna maanteeamet. 1997.
Tarneklauslid INCOTERMS 2000. Tallinn EMI.
Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
ELEA, FIATA jt koduleheküljed internetis: www.elea.ee, www.fiata.com
EL tolliseadustik. VÕS-i kaubaveoleping. Pakendiseadus.
37
Moodul 10 – PRAKTIKA 30 EKAP
Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht
10 PRAKTIKA 30 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime tööülesannetega praktikaettevõttes, lähtudes töökorraldusest, arendades
seeläbi isiksuse omadusi, meeskonnatöö- ja kutseoskusi ning järgib töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Nõuded mooduli alustamiseks Sissejuhatus logistikasse ja logistika ajalugu mooduli, transpordi-, ladude juhtimise, tarneahelate ja koostöövõrgustike,
klienditeeninduse, riskide juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Praktikaülesanded (tegevuste
analüüs kajastatakse kirjalikult
ka praktikaaruandes)
Õpilane
1) väärtustab suhtlemist ja
koostööd praktikaettevõttes,
teeb meeskonnatööd ning on
valmis võtma vastutust
eriolukordades
Õpilane
täidab juhendamisel etteantud
tööülesandeid, peab kinni tööajast ja
kokkulepetest;
tuleb toime erinevates (k.a
eriolukordades) situatsioonides
suhtlemisel nii firma siseklientide kui
välisklientidega;
loetleb koostöö ja meeskonna töö
eeliseid ning tekkivaid väärtuseid
(kasusid) praktikaettevõtte eesmärkide
täitmisel;
valib sobiliku suhtlemisstiili nii
klientide teenindamisel kui
meeskonnas suhtlemisel lähtuvalt
ettevõtte heale tavale.
Tööülesanded (k.a
individuaalsed
praktikaülesanded), töö- ja
puhkeaja (praktika-)
ettevõttes.
Ajakasutusplaan. Tegevuste
analüüs.
Koostöö ja meeskonnatöö.
Suhtlemine organisatsioonis.
2 EKAP Ajakasutusplaan. Igapäevase töö
tegemine ettevõttes ja
meeskonnatöö analüüs nii aja-
kui tööülesannete täitmise näitel
(praktikapäevikus).
Suhtlemissituatsioonide
kirjeldus ja analüüs (k.a
eriolukordades), loetleb koostöö
ja meeskonnatöö eeliseid ning
tekkivaid väärtuseid.
Enesenalüüs - mina suhtlejana
praktikaettevõttes (k.a sobiliku
suhtlemisstiili valik, näited
erinevatest suhtlemis-
situatsioonidest.
2) analüüsib ettevõtte
töökorraldust ning -
keskkonda töökohaga
seotud juhendite alusel ning
arvestades Eesti õigusakte
selgitab ettevõtte töökorralduse
põhimõtteid vastavalt firma
eesmärkidele, tegevusvaldkonnale
ning töö iseloomule;
analüüsib praktikaettevõtte
töökeskkonnaga seotud juhendeid ja
abivahendeid lähtuvalt õigusaktidest
Töökeskkond. Nõuded
töökeskkonnale. Seadmete ja
masinate ohutus.
Isikukaitsevahendid.
Esmaabivahendid.
Tööohutusjuhend.
Tuleohutusjuhend. Enda ja
5 EKAP Ettevõtte töökorralduse
põhimõtete selgitamine vastavalt
tegevusvaldkonnale ja töö
iseloomule.
Praktikaettevõtte töökeskkonna
juhendite ja regulatsiooni
38
ning firma sisesest regulatsioonist;
selgitab enda ja kaastöötajate
turvalisuse nõudeid, töötajate õigusi,
kohustusi ning vastutust ohutu
töötamise kontekstis;
töökeskkonna riskianalüüsi
koostamine vastavalt riski tasemele ja
riskianalüüsi juhendile.
kaastöötaja turvalisus,
õigused, kohustused ja
vastutus.
Töökeskkonna riskianalüüs.
analüüs.
Enda ja kaastöötajate turvalisuse
nõuded, töötajate õigused,
kohustused ning vastutuse
analüüs.
Riskianalüüsi koostamine
(riskimaatriksi täitmine)
vastavalt riskide tasemele ja
juhendile.
3) teeb erinevaid
laotöötoiminguid, lähtudes
laotöö ohutusest ning
varalise vastutuse
üldpõhimõtetest
võtab vastu saadetisi ning paigutab
kauba hoiukohtadesse etteantud
juhendi ning korra alusel;
komplekteerib ja pakib, väljastab
saadetised arvestades
komplekteerimise meetodeid,
pakkimise ja markeerimise nõudeid
ning vastavalt väljastamise korrale;
viib juhendamisel läbi inventuuri ning
selgitab välja saldovahede tekkimise
põhjused;
hoiab lao ja –seadmete puhtust ning
korda etteantud hügieeninõuetele
vastavalt;
kasutab töö teostamisel kauba- ja
infokäitlemise tehnikat järgides nende
ohutusnõudeid;
kasutab töötamisel
isikukaitsevahendeid, ohutuid ja
ergonoomilisi töövõtteid vastavalt
(praktika)ettevõtte nõutele.
Toimingud (praktika)ettevõtte
laos: mahalaadimine,
vastuvõtt, hoiukohtadele
paigutamine, hoiukohtade
hooldamine,
komplekteerimine, ühitamine,
pakkimine, loovutamine,
väljastamine, laadimine,
inventeerimine.
Ohutud laotöö toimingud ja
võtted, isikukaitsevahendid.
Ergonoomilised töövõtted.
Puhtus (k.a seadmete puhtus)
ning hügieeninõuded laos.
Töö logistika ja laotöö
infosüsteemis. Kauba- ja
infokäitlemise tehnika.
8 EKAP Saadetiste vastuvõtmise kord,
kauba hoiukohtadesse
paigutamise juhendi ja korra
analüüs.
Saadetiste kompekteerimise ja
pakkimise ja väljastamise
korralduse ning tegevuste
kirjeldus.
Lao pakkimise ja markeerimise
nõuete kaardistamine.
Inventuuri läbi viimine – etapid,
tegevuste kirjeldus, tulemus.
Seadmed, tehnika ning nende
kasutamine, hügieeninõuded
(seadmete/tehnikale).
Laotöö ohutus(nõuded), riskid,
isikukaitsevahendid,
ergonoomilised töövõtted,
hügieeni ja puhtusnõuded.
39
4) planeerib ja korraldab
vedusid lähtuvalt ettevõtte ja
klientide vajadustest
analüüsib vedude planeerimise ja
korraldamise põhimõtteid võrreldes
neid õigusaktide ning vedajate hea
tavaga;
planeerib vedude korraldust ning
kalkuleerib vedude oma- ja
müügihinda, arvestades kehtivate
õigusnormidega;
koostab vedude dokumendid vastavalt
lepingute ja õigusaktidele;
koostab veoautojuhi töögraafiku
(tööajakava) toetudes töö- ja puhkeaja
regulatsioonile ning firma eesmärkide
ning vajadustele.
Vedude planeerimine,
korraldamine ja regulatsioon
praktikaettevõttes.
Võlaõigusseadus ja muu
õiguslik regulatsioon, normid,
nõuded ja võrdlus
organisatsioonis toimiva
süsteemiga.
Transpordi saate- ja
kindlustusdokumendid, nende
õiguspärane koostamine
ettevõttes.
Transpordikulude
kujunemine, kulusid
mõjutavad tegurid (kütuse
hind jm) ning müügihinna
kujunemine.
Turvalisus ja ohutus.
Transpordiliigid ettevõttes,
liigi valikud. Sõidumeerikud
ja nende kasutamine
praktikaettevõttes.
Sõidumarsruudi planeerimine
ja kasutamine. Põhiteed,
kõrvalteed ja terminalide
asukohad.
6 EKAP Vedude planeerimine ja
korraldamine ettevõttes,
põhimõtete ja süsteemi analüüs.
Omahinna- ja müügihinna
kalkulatsioon, arvutusnäited.
Vedude dokumentatsioon
(lisatud praktikaaruande
lisadena).
Veoautojuhi tööajakava
koostamine lähtuvalt töö- ja
puhkeaja regulatsioonile
selgitades ka firma eesmärke ja
vajadusi.
5) analüüsib erinevaid
tarneahela juhtimise
tegevusi, lähtudes
väärtusketi põhimõttest ning
praktikaettevõtte
eesmärkidest
kirjeldab koostööd ja integratsiooni
tarneahelas, ahela osapooli lähtuvalt
väärtusketi põhimõttest
planeerib varude optimaalset taset
tarneahela erinevates punktides ning
koostab tarneahelas kasutatavaid
dokumente;
analüüsib kulusid, koostab
hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis
Integratsioon tarneahelates.
Koostöövõrgustikud.
Koostöö planeerimine ja
võimalused tarnelülide
omavahelise koostööna.
Koostööst tekkivad kasud,
väärtused.
Kolmanda ja neljanda
osapoole logistika tähendus,
3 EKAP Tarneahela visualiseerimine,
joonis; koostöö ja integratsiooni
analüüs.
Koostöövõrgustik, partnerite
kirjeldus; integratsioon ja
võrgustikud – kirjeldus ning
koostöövõimaluste parandamise
võimalused ning efektiivsem
40
on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega;
planeerib ja korraldab ettevõtte
logistikateenuste ostu ja müüki,
koostab võõrandamislepinguid
planeerides efektiivsemat tarneahelat.
vajalikkus (praktika)
ettevõttele.
Tarneahela juhtimine ja
dokumentatsioon.
Kulud ja tulud.
Logistikateenuste ostmine ja
müük (praktika)ettevõttes,
eripärad. Teenuse
ostuprotsess, tingimused,
päringud, pakkumised.
Teenuse müügiprotsess,
kasuprintsiip. Lepingulised
suhted ja kasutatavad
lepingud.
Tarneahel kui väärtusahel.
tarneahel.
Kulud ja tulud ettevõttes. Ostu-
ja müügiteenused,
logistikateenuste analüüs.
Lepingute, päringute ja
pakkumiste näidised
(praktikaaruande lisasse).
6) rakendab tööülesannete
sooritamisel kliendikeskse
teeninduse põhiprintsiipe,
kasutades selleks suhtlemise
head tava ja
klienditeeninduse standardit
suhtleb klientide ja
logistikavõrgustiku partneritega (k.a
ettearvamatutes olukordades) ning
lähtuvalt eetika põhimõtetest;
lahendab tekkinud reklamatsioone,
vastab klientide päringute ja kirjadele
lähtuvalt ettevõtte heast tavast ning
kvaliteedinõuetest;
analüüsib tellimissüsteeme ja
kasutatavat tehnoloogiat,
infovahetusvõimalusi ning
tellimiskeskkonda.
Logistikavõrgustik ja suhtlus
partneritega ning eetika
(põhimõtted).
Klienditeeninduse põhimõtted
(k.a formaalne ja
mitteformaalne suhtlemine),
hea tava, standardid ja
kvaliteet.
Tellimuste esitamine ja
vastuvõtmine.
Tellimuste töötlemine.
Kaebus saadud kauba
kvaliteedi, sortimendi, hinna,
teenuste kvaliteedi kohta.
Probleemolukordade
ennetamine ja käsitlemine.
Vastuväidetega toimetulek.
Konfliktid, nende
tekkepõhjused ja
lahendamine.
4 EKAP Logistikavõrgustikud,
suhtlemine partneritega
(formaalne, mitteformaalne)
ning eetikapõhimõtted
ettevõttes.
Kliendeteeninduse analüüs
firmas – põhimõtted, klientide
päringute lahendamine, head
tavad ja standardid. Prakitlised
klienditeenindussituatsioonide
näited.
Tellimussüsteemi (k.a
tehnoloogiad) analüüs –
tellimuste esitamine,
vastuvõtmine, töötlemine
ettevõttes.
Kaebuste ja reklamatsioonide
41
lahendamine ettevõttes.
7) analüüsib ennast tööalaselt
praktika sooritamise
kontekstis ning
dokumenteerib, vormistab ja
esitleb tehtud tööd
(aruandes) nõuetekohaselt
kirjeldab tööülesandeid ja –protsesse,
analüüsib omandatud õpiväljundeid
praktiliste näidete ja situatsioonidena;
koostab ja esitab nõuetekohaselt
täidetud praktika dokumentatsiooni
analüüsi vormis (praktikaruanne, -
päevik) täites eeldusnõude –
dokumentatsiooni õigeaegsus;
annab hinnangu läbitud praktikale (k.a
kaitsmisel) ja koostab eneseanalüüsi.
Praktika nõuetekohane
täitmine (ülesanded,
protsessid). Praktika
kogemus, näited ja
situatsiooniolukorrad.
Praktika dokumenatsioon –
aruanne, päevik ja
hinnangulehed tagasisidena
praktikale.
Eneseanalüüs.
2 EKAP Praktikaaruande koostamine
juhendi alusel vastavalt mooduli
õpiväljundite, hindamis-
kriteeriumite ja hindamis-
ülesannetele (k.a praktiliste
näidete toomine, erinevad
situatsioonid).
Eneseanalüüsi koostamine ja
praktika hinnangulehtede
täitmine.
Kaitsmine komisjoni ees.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on praktikal osalemine ja praktika kaitsmise läbimine.
Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel (hindamise eelduseks on praktikadokumentatsiooni esitamine ning
järgnevate hindamisülesannete analüüs praktika päevikus ja aruandes):
praktika päevikus - ajakasutusplaan. Igapäevase töö tegemine ettevõttes ja meeskonnatöö analüüs nii aja- kui tööülesannete täitmise
näitel (1);
suhtlemissituatsioonide kirjeldus ja analüüs (k.a eriolukordades), loetleb koostöö ja meeskonnatöö eeliseid ning tekkivaid väärtuseid (2,
3);
enesenalüüs – „mina suhtlejana praktikaettevõttes“ (k.a analüüs sobiliku suhtlemisstiili valikust, näited erinevatest suhtlemis-
situatsioonidest (2, 4);
ettevõtte töökorralduse põhimõtete selgitamine vastavalt tegevusvaldkonnale ja töö iseloomule (5);
praktikaettevõtte töökeskkonna juhendite ja regulatsiooni analüüs (6);
enda ja kaastöötajate turvalisuse nõuded, töötajate õigused, kohustused ning vastutuse analüüs (7);
riskianalüüsi koostamine (riskimaatriksi täitmine) vastavalt riskide tasemele ja juhendile (8);
saadetiste vastuvõtmise kord, kauba hoiukohtadesse paigutamise juhendi ja korra analüüs (9);
saadetiste komplekteerimise ja pakkimise ja väljastamise korralduse ning tegevuste kirjeldus (10);
lao pakkimise ja markeerimise nõuete kaardistamine (10);
inventuuri läbi viimine – etapid, tegevuste kirjeldus, tulemused ettevõttes (11);
seadmed, tehnika ning nende kasutamine, hügieeninõuded (seadmete/tehnikale) (12, 13);
laotöö ohutus(nõuded), riskid, isikukaitsevahendid, ergonoomilised töövõtted, hügieeni ja puhtusnõuded (12, 14);
vedude planeerimine ja korraldamine ettevõttes, põhimõtete ja süsteemi analüüs (15, 16);
omahinna- ja müügihinna kalkulatsioon, arvutusnäited (16);
42
vedude dokumentatsioon (lisatud praktikaaruande lisadena) (17);
veoautojuhi tööajakava koostamine lähtuvalt töö- ja puhkeaja regulatsioonile selgitades ka firma eesmärke ja vajadusi (18);
tarneahela visualiseerimine, joonis; koostöö ja integratsiooni analüüs (19);
koostöövõrgustik, partnerite kirjeldus; integratsioon ja võrgustikud – kirjeldus ning koostöövõimaluste parandamise võimalused ning
efektiivsem tarneahel (19, 22);
kulud ja tulud ettevõttes. Ostu- ja müügiteenused, logistikateenuste analüüs. Lepingute, päringute ja pakkumiste näidised (praktikaaruan-
de lisasse) (20, 21);
logistikavõrgustikud, suhtlemine partneritega (formaalne, mitteformaalne) ning eetikapõhimõtted ettevõttes (23);
kliendeteeninduse analüüs firmas – põhimõtted, klientide päringute lahendamine, head tavad ja standardid. Prakitlised
klienditeenindussituatsioonide näited (24, 25);
tellimussüsteemi (k.a tehnoloogiad) analüüs – tellimuste esitamine, vastuvõtmine, töötlemine ettevõttes (25);
kaebuste ja reklamatsioonide lahendamine ettevõttes (24);
praktikaaruande koostamine juhendi alusel vastavalt mooduli õpiväljundite, hindamis-kriteeriumite ja hindamis-ülesannetele (k.a
praktiliste näidete toomine, erinevad situatsioonid) (26, 27, 28);
eneseanalüüs ja praktika hinnangulehtede täitmine (28);
kaitsmine komisjoni ees (26, 28).
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) täidab juhendamisel etteantud tööülesandeid, peab kinni tööajast ja kokkulepetest;
2) tuleb toime erinevates (k.a eriolukordades) situatsioonides suhtlemisel nii firma siseklientide kui välisklientidega;
3) loetleb koostöö ja meeskonna töö eeliseid ning tekkivaid väärtuseid (kasusid) praktikaettevõtte eesmärkide täitmisel;
4) valib sobiliku suhtlemisstiili nii klientide teenindamisel kui meeskonnas suhtlemisel lähtuvalt ettevõtte heale tavale.
5) selgitab ettevõtte töökorralduse põhimõtteid vastavalt firma eesmärkidele, tegevusvaldkonnale ning töö iseloomule;
6) analüüsib praktikaettevõtte töökeskkonnaga seotud juhendeid ja abivahendeid lähtuvalt õigusaktidest ning firma sisesest
regulatsioonist;
7) selgitab enda ja kaastöötajate turvalisuse nõudeid, töötajate õigusi, kohustusi ning vastutust ohutu töötamise kontekstis;
8) töökeskkonna riskianalüüsi koostamine vastavalt riski tasemele ja riskianalüüsi juhendile;
9) võtab vastu saadetisi ning paigutab kauba hoiukohtadesse etteantud juhendi ning korra alusel;
10) komplekteerib ja pakib, väljastab saadetised arvestades komplekteerimise meetodeid, pakkimise ja markeerimise nõudeid ning
vastavalt väljastamise korrale;
11) viib juhendamisel läbi inventuuri ning selgitab välja saldovahede tekkimise põhjused;
12) hoiab lao ja –seadmete puhtust ning korda etteantud hügieeninõuetele vastavalt;
13) kasutab töö teostamisel kauba- ja infokäitlemise tehnikat järgides nende ohutusnõudeid;
14) kasutab töötamisel isikukaitsevahendeid, ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid vastavalt (praktika)ettevõtte nõutele;
15) analüüsib vedude planeerimise ja korraldamise põhimõtteid võrreldes neid õigusaktide ning vedajate hea tavaga;
16) planeerib vedude korraldust ning kalkuleerib vedude oma- ja müügihinda, arvestades kehtivate õigusnormidega;
43
17) koostab vedude dokumendid vastavalt lepingute ja õigusaktidele;
18) koostab veoautojuhi töögraafiku (tööajakava) toetudes töö- ja puhkeaja regulatsioonile ning firma eesmärkide ning vajadustele;
19) kirjeldab koostööd ja integratsiooni tarneahelas, ahela osapooli lähtuvalt väärtusketi põhimõttest
20) planeerib varude optimaalset taset tarneahela erinevates punktides ning koostab tarneahelas kasutatavaid dokumente;
21) analüüsib kulusid, koostab hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis on kooskõlas ettevõtte eesmärkidega;
22) planeerib ja korraldab ettevõtte logistikateenuste ostu ja müüki, koostab võõrandamislepinguid planeerides efektiivsemat
tarneahelat;
23) suhtleb klientide ja logistikavõrgustiku partneritega (k.a ettearvamatutes olukordades) ning lähtuvalt eetika põhimõtetest;
24) lahendab tekkinud reklamatsioone, vastab klientide päringute ja kirjadele lähtuvalt ettevõtte heast tavast ning kvaliteedinõuetest;
25) analüüsib tellimissüsteeme ja kasutatavat tehnoloogiat, infovahetusvõimalusi ning tellimiskeskkonda;
26) kirjeldab tööülesandeid ja –protsesse, analüüsib omandatud õpiväljundeid praktiliste näidete ja situatsioonidena;
27) koostab ja esitab nõuetekohaselt täidetud praktika dokumentatsiooni analüüsi vormis (praktikaruanne, -päevik) täites eeldusnõude
– dokumentatsiooni õigeaegsus;
28) annab hinnangu läbitud praktikale (k.a kaitsmisel) ja koostab eneseanalüüsi.
Õppemeetodid Praktilised ülesanded/tööd, enesehindamine(analüüs), info kogumine, meeskonna-, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, esitlus.
Õppematerjalid EEA üldtingimused, Veoste laadimise ja kinnitamise eeskiri.
LS §5 Juhi töö- ja puhkeaeg.
EL Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 juhi sõdu- ja puhkeajast. .
Tulvi, A. Logistika õpik kutsekoolidele, 2013. Allikas: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsehariduse-rok/logistika-opik-
kutsekoolidele
Hintsov, R. Kaubavedu, 2007.
Suursoo, J. Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine.
Kiisler, A. Logistika ja tarneahela juhtimine, TTÜ Kirjastus 2011.
Pajumets,I., Tulvi, A. Laondus ja veokorraldus, Tallinn, 2007.
Veoohutus. Tallinn, 2007.
Villemi, M., Logistika alused. Tallinn TTÜ Kirjastus, 2008.
44
VALIKÕPINGUD 18 EKAP
Mooduli nr Valikmooduli teema nimetus Teema maht
1 TÕSTUKID, NENDE HOOLDUS JA JUHTIMINE 6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane juhib erinevaid tõstukeid laotöödel ohutult ning tuleb toime tõstuki igapäevahooldusega.
Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, ladude juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) analüüsib erinevate
tõstukite üldehitust ja
igapäevase hoolduse
nõudeid
Õpilane
selgitab eri liiki tõstukite tehnilise
teenindamise nõudeid igapäeva
hooldusvajadusest lähtuvalt;
hindab tõstuki tehnilist seisundit ja
viib läbi igapäevase hoolduse
vastavalt tööülesannetele.
Tehniline teenindamine ja
ohutu töötamise nõuded.
Tehnilise teenindamise
eesmärk ja sisu,
hooldustööde perioodilisus ja
teostaja. Juhised
tõstukijuhile, ohutud
töövõtted, õige tööde
järjekord, tuleohutus.
2 EKAP Mõttekaart ja arutelu – tõstukite
eri liigid, liikide üldehituse
erinevused ja sellest tulenevad
hooldusnõuded.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
tõstuki igapäevase hoolduse
läbiviimine (tegevuste, protsessi
ja ajakava kaardistus) ja
praktilinse töö osa (tehnilise
seisundi hindamine) õppelaos.
Õpilane
2) kirjeldab erinevaid
tõstukeid ja selgitab nende
kasutamise alast laotöödel.
Õpilane
eristab tõstukeid ja selgitab nende
kasutusvaldkondi;
visualiseerib ja selgitab tõstukite
ehitust ning juhtimisseadmeid.
Tõstukite liigid ja
kasutusvaldkonnad. Käsikahveltõstukid,
siirdamistõstukid,
tugiratastõstukid,
lükandmastiga tõstukid,
vastukaal tõstukid,
komplekteerimistõstukid,
kombitõstukid,
2 EKAP Analüüs (iseseisev töö) ja arutelu
– erinevate tõstukiliikide eelised
ja puudused ning kasutus-
valdkonnad .
Praktiline töö (s.h iseseisev töö)
– tutvumine tõstuki
kasutusjuhendiga, selgitab
tõstuki ehitust ja
45
liigendtõstukid, kolme- ja
neljarattalised
vastukaaltõstukid,
sisepõlemismootoriga- ja
elektrimootoriga tõstukid
juhtimisseadmeid
(kasutusvaldkonnast lähtuvalt);
tõstuki igapäevase hoolduse
läbiviimise nõuded.
3) juhib tõstukit ohutult, tehes
erinevaid laotöö
toiminguid ning järgides
tööde järjekorda ja ohutuid
töövõtteid
hindab ja põhjendab ohtlikke
olukordi tõstukiga töötamisel;
teeb tõstukiga erinevaid laotöö
toiminguid, järgides tööde
järjekorda;
selgitab ja järgib töö ülesandeid
täites tõstuki ohutu töötamise ning
töö- ja tuleohutuse nõudeid, lähtudes
kasutusjuhendist.
Tõstuk ja ohutus.
Ohutuse põhimõtted.
Tõstukite ehitus, sh lisa- ja
juhtimisseadmed Tehnilised
parameetrid, ohutus- ja
kasutusjuhendid, tõstukite
juures kasutuses olevad
erinevad lisaseadmed,
haaratsid, puhastus-
agregaadid, jm. seadmed.
2 EKAP Kompleksülesanne- ohutud
töövõtted erinevate kaupade
siirdamisel/tõstmisel (tõstukiga
tõstmisel, eri toimingute ja tööde
järjekorras).
Praktiline töö- kaupade
siirdamine ja kauba/aluste
tõstmine õppelaos lähtuvalt
ohutuse töötamise põhimõtetest.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Kompleksülesanne, mis sisaldab (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7):
1) mõttekaardi ja arutelu kokkuvõtted tõstukite eri liikidest, ülesehituse eripäradest, hooldusnõuetest;
2) iseseisvat tööd tõstuki igapäeva hoolduse läbiviimisest; tõstuki kasutusjuhendist, tõstukite ehitusest ja nõuetest;
3) selgitused ohututest töövõtetest erinevate kaupade siirdamisel/tõstmisel;
4) praktilised tööd õppelaos.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) selgitab eri liiki tõstukite tehnilise teenindamise nõudeid igapäeva hooldusvajadusest lähtuvalt;
2) hindab tõstuki tehnilist seisundit ja viib läbi igapäevase hoolduse vastavalt tööülesannetele;
3) eristab tõstukeid ja selgitab nende kasutusvaldkondi;
4) visualiseerib ja selgitab tõstukite ehitust ning juhtimisseadmeid;
5) hindab ja põhjendab ohtlikke olukordi tõstukiga töötamisel;
6) teeb tõstukiga erinevaid laotöö toiminguid, järgides tööde järjekorda;
7) selgitab ja järgib töö ülesandeid täites tõstuki ohutu töötamise ning töö- ja tuleohutuse nõudeid, lähtudes kasutusjuhendist.
Õppemeetodid Loeng, seminar, info kogumine, arutelu, rühma- ja paaristöö, juhtumi analüüs, praktiline töö, iseseisev töö, praktiline õppesõit.
46
Mooduli nr Valikmooduli teema nimetus Teema maht
2 TOLLINDUS 6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime erinevate tollidokumentide vormistamisega, lähtudes tolliprotseduuride
nõuetest ja Euroopa Liidu tollipoliitikast.
Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarneahela- ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane 1) kirjeldab tollieeskirjade aja-
loolist kujunemist, andes sh
ülevaate Euroopa Liidu tolli-
eeskirjadest ja –struktuurist
selgitab tollieeskirjade ja õigusaktide
põhimõtteid lähtuvalt õigusaktidest ja
rahvusvahelise kaubanduse heast tavast;
analüüsib tollikorralduse arengus
toimunud muutusi, selgitades trende.
Tolliliit. Eesti ja EL.
Tollinduse üldpõhimõtted.
Eesti Vabariigi tolliasutuste
ja tollikorralduse rajamine
1918-1923.
Tolliasutused ja tegevused
Eesti Vabariigis 1924-1940
a.
Tolli taasloomine ja
tegevuse areng 1990 kuni
käesoleva ajani.
1,5
EKAP
Mõistekaart – tollieeskirjadest,
heast tavast ja õigusaktidest
tulenevad nõuded.
Praktiline töö (iseseisev töö) –
millist kasu ja väärtusi loovad
tollieeskirjad ja regulatsioon
ning trendid EL
majanduskeskkonnale.
Arutelu (debatt) – tolliasutused
ja tegevused läbi erinevate
ajastute.
Õpilane
2) selgitab tollideklareerimise
ja vormistamise põhimõtteid
kasutades tolli infosüsteemi
eristab erinevaid tolliprotseduure kaubast
ja sihtriigist lähtuvalt; selgitab tollideklareerimist Eestis, kasutab
tolli infosüsteemi ETT (Eesti tollitariifis-
tik) maksude ja meetmete määramiseks.
Tollipoliitika ja tolli-
korraldus (EL, Eestis)
Tollikontroll,
dokumentide
vormistamine.
Tollisoodustused.
Toli infosüsteem ETT.
1,5
EKAP
Mõttekaart – erinevad
tolliprotseduurid,
tollisoodustused (sihtriigist
lähtuvalt).
Praktiline töö (analüüs) –
tolliprotseduuride erinevuste
Õppe-
materjalid A. Tulvi, A. Proos. Logistika ja laondus. Õpik
A. Tulvi. Laondus ja veokorraldus. Töövihik.
Logistika mõisted ja terminid. (www.Estonia Warehouse.com)
Tõstukite ohutusjuhendid.
http://images.google.com
Logistika ja laondus. Õppematerjal. Tallinn.
47
Kauba klassifitseerimine.
Päritolumaa ja -reeglid.
analüüs ja kasutusvõimalused.
Iseseisev töö - Tolli
infosüsteemi ETT kasutamisel
maksude ja meetmete
määramine.
Õpilane
3) deklareerib ja vormistab tol-
lidokumente lähtuvalt Eesti
tollisüsteemist ja regulat-
sioonist
vormistab tollideklareerimiseks vaja-
likke dokumente etteantud nõuetest
lähtuvalt;
deklareerib kaupa tollisüsteemis vasta-
valt õigusaktide ja maksumääradele;
deklareerib tollitrasiiti kaubale tollisüs-
teemis vastavalt õigusaktidele.
Deklareerimiseks
vajalikud dokumendid ja
nende kontroll (arve,
pakkeleht, eelneva
tolliprotseduuri dokument,
ladustamisteade,
päritolutõend, litsents).
Tollimise elektrooniline
keskkond ja selle
kasutamine.
Tolli järelevalve
toimingud (dokumentide
ja kauba kontroll).
Transiit (T1, T2, TIR,
ATA).
3 EKAP Kompleksülesanne (k.a iseseisev
töö) – kaubasaadetisele
saatedokumentide ja
tollideklareeerimiseks vajalike
dokumentide vormistamine ning
nende alusel kauba
deklareerimine tollis
(simulaatoris) (5, 6, 7).
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Praktiline ülesanne, mis sisaldab mõistekaardi ja arutelu kokkuvõtet; praktilist tööd tolliprotseduuridest, nende erinevustest ja
tollisoodustustest; tolli infosüsteemide kasutustest maksude ja meetmete määramisel; s.h iseseisvat tööd tolliregulatsioonidest
tulenevatest kasudest ja väärtustest (1, 2, 3, 4).
Kompleksülesanne (k.a iseseisev töö) kaubasaadetisele saatedokumentide ja tollideklareeerimiseks vajalike dokumentide vormistamisest
ning nende alusel kauba deklareerimisest tollis (5, 6, 7).
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) selgitab tollieeskirjade ja õigusaktide põhimõtteid lähtuvalt õigusaktidest ja rahvusvahelise kaubanduse heast tavast;
2) analüüsib tollikorralduse arengus toimunud muutusi, selgitades trende;
3) eristab erinevaid tolliprotseduure kaubast ja sihtriigist lähtuvalt;
48
4) selgitab tollideklareerimist Eestis, kasutab tolli infosüsteemi ETT (Eesti tollitariifistik) maksude ja meetmete määramiseks;
5) vormistab tollideklareerimiseks vajalikke dokumente etteantud nõuetest lähtuvalt;
6) deklareerib kaupa tollisüsteemis vastavalt õigusaktide ja maksumääradele;
7) deklareerib tollitrasiiti kaubale tollisüsteemis vastavalt õigusaktidele.
Õppemeetodid Loeng, seminar, suuline esitlus, enesehindamine, info kogumine, maatrikanalüüs, arutelu, kirjalik töö, rühma- ja paaristöö, juhtumi
analüüs, praktiline töö, iseseisev töö.
Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjal
Tolliseadus RT I 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 61, 375; 63, 387; 92, 528
Ajutise sisseveo konventsiooniga ühinemise seadus. RT II, 1995, 37–39, 160.
Eesti Majanduse Teataja
Maksu- ja Tolliamet. www.emta.ee
Incoterms 2010 tarneklauslid
Mooduli nr Valikmooduli teema nimetus Teema maht
3 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA JUHTIMINE 6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime juhtimisotsuste vastuvõtmisega nii väike-, keskmises kui suurettevõttes,
lähtudes.
Nõuded mooduli alustamiseks Logistika aluste, transpordi-, ladude, tarnehale ja võrgustike juhtimise moodulite õpiväljundite saavutamine
Mooduli õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud Hindamismeetodid, -ülesanded
ja iseseisvad tööd
Õpilane
1) analüüsib inimese ja organi-
satsiooni omavahelisi seo-
seid organisatsioonikultuuri-
ja struktuuri ning kompo-
nentide tasandil
Õpilane
selgitab organisatsiooni toimimise
komponente, lähtudes seoste vahelisest
sidususest;
analüüsib organisatsioonikultuuri ja –
struktuuri etteantud ettevõtte ja
kriteeriumite alusel.
Organisatsiooniline
käitumine. Mõisted.
Sotsiaalsüsteem ja sotsiaal-
kultuur. Organisatsiooni-
kultuur.
Inimene organisatsioonis.
Inimese individuaalsus. Võim
ja poliitika. Rühm ja
rühmatöö kasutamine.
1,5
EKAP
Mõttekaart – organisatsioon ja
selle komponendid, -kultuur ja
organisatsioonistruktuur ning
omavahelised seosed.
Praktiline (iseseisev) töö –
Organisatsioonikultuuri- ja
struktuuri analüüs (etteantud
logistikaettevõtte näitel).
2) määratleb ja analüüsib oma
töövaldkonnas tekkinud
organisatsioonikäitumisega
seotud probleemsituatsioone
määratleb erinevaid juhtimise
probleemsituatsioone lähtuvalt
tegevusvaldkonnast (logistika
organisatsioonist);
Juhtimine. Delegeerimine,
mehitamine. Kontrollimine.
Töötaja. Inimvajadused,
käitumise muutmine,
1,5
EKAP
Mõttekaart - juhtimine,
delegeerimine, mehitamine ja
kontrollimine – mõisted ning
põhimõtted.
49
analüüsib juhtimise
probleemsituatsioone, tuginedes
peamistele organisatsiooniteooriatele ja
pakub välja võimalikke lahendusviise.
hüvitamine ja motiveerimine.
Osalusdemokraatia.
Liidristiilid. Osaluse
rakendamine.
Suhtlemine ja suhted.
Barjäärid ja vahendid.
Ametlik ja mitteametlik
suhtlemine. Suhted
organisatsioonis. Konfliktid.
Arutelu – juhtimise vajalikkus,
osalusdemokraatia rakendamine
organisatsioonis (kaasustele ja
probleemsituatsioonidele
tuginevalt.
Praktiline töö – juhtimiskaasuste
lahendamine (2 iseseisva tööna
ja 2 auditoorselt).
3) strateegiline juhtimine -
selgitab strateegilise juhtimise mõisteid,
tasandeid lähtuvalt ettevõtte visioonist
ning sisekeskkonnast;
formuleerib ettevõtte missiooni ja
visiooni ning selgitab keskkonna mõju
organisatsiooni konkurentsivõimele;
analüüsib ettevõtte väliskeskkonda,
koostab SWOT analüüsi, seda
arengukava koostamise protsessist ning
firma strateegilise juhtimise eripäradest
ja trendidest lähtuvalt.
Strateegilise juhtimise
tasandid. Strateegilise
juhtimise mõisted, tasandid.
Visioon, missioon.
Eesmärgid, prioriteedid.
Mõõdikud ja väärtused.
Strateegilised otsused ja
otsustajad.
Keskkond ja konkurents.
SWOT, väliskeskkond,
juriidiline keskkond,
maksukeskkond.
Mikrokeskkond, konkurents
ja selle analüüs.
Ettevõtte sisekeskkond,
ressursid (s.h meeskond,
personal). Personali
juhtimine.
Strateegiline juhtimine.
Kontrollisüsteemi loomine.
Strateegilised muudatused,
muudatuste elluviimine.
Arengukava, muud
strateegilised dokumendid.
Logistikaettevõtte
3 EKAP Mõttekaart – strateegiline
juhtimine, visioon, missioon,
äritasandid, eri tasandite
eesmärgid.
Praktiline töö (iseseisev töö)-
formuleerib ühe logistika
ettevõtte visiooni, missiooni ja
kolme aasta eesmärgid.
Võrdlev kaasus - erinevate
logistikaettevõtete visiooni,
missiooni ja eesmärkide võrdlus.
Praktiline töö (iseseisev töö)-
ühe logistikaettevõtte
väliskeskkonna analüüs, millele
toetudes koostatakse SWOT (nii
sisemiste nõrkuste/tugevuste kui
väliskeskkonna
võimaluste/ohtudega).
Arutelu – logistikaettevõtte
strateegilise juhtimise eripärad,
probleemid ja trendid.
50
strateegiline juhtimine.
Eripärad, probleemid,
trendid.
Mooduli hinde
kujunemine
Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.
Hindamise eelduseks on aruteludel ja rühmatöödes osalemine. Mooduli hinne kujuneb järgmiste hindamisülesannete alusel:
Praktiline töö, mis sisaldab mõttekaardi kokkuvõtet ja iseseisvat tööd organisatsiooni, -kultuuri ja –struktuuri analüüsist, samuti
juhtimisest, selle vajalikkusest ning komponentidest; s.h iseseisev töö juhtimiskaasluste lahendamisest (1, 2, 3, 4).
Kompleksülesanne, mis sisaldab (5, 6, 7):
1) mõttekaardi ja arutelude kokkuvõtet strateegilisest juhtimisest, visioonist, missoonist, äritasandite eesmärkidest ning
logistikaettevõtte strateegilise juhtimise eripäradest, probleemidest ja trendidest;
2) iseseisvat tööd, mille käigus formuleeritakse logistika ettevõttele visioon, missioon ja kolme aasta eesmärgid;
3) kaasuse lahendust, mis sisaldab erinevate logistikaettevõtete (strateegiliste tegevuste) võrdlust;
4) iseseisvat tööd ühe logistikaettevõtte väliskeskkonna analüüsist, millele toetudes on koostatud SWOT analüüs.
Hindamis-
kriteeriumid
Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane:
1) selgitab organisatsiooni toimimise komponente, lähtudes seoste vahelisest sidususest;
2) analüüsib organisatsioonikultuuri ja –struktuuri etteantud ettevõtte ja kriteeriumite alusel;
3) määratleb erinevaid juhtimise probleemsituatsioone lähtuvalt tegevusvaldkonnast (logistika organisatsioonist);
4) analüüsib juhtimise probleemsituatsioone, tuginedes peamistele organisatsiooniteooriatele ja pakub välja võimalikke
lahendusviise;
5) selgitab strateegilise juhtimise mõisteid, tasandeid lähtuvalt ettevõtte visioonist ning sisekeskkonnast;
6) formuleerib ettevõtte missiooni ja visiooni ning selgitab keskkonna mõju organisatsiooni konkurentsivõimele;
7) analüüsib ettevõtte väliskeskkonda, koostab SWOT analüüsi, seda arengukava koostamise protsessist ning firma strateegilise
juhtimise eripäradest ja trendidest lähtuvalt.
Õppemeetodid Loeng, seminar, arutelu, info kogumine, rühma- ja paaristöö, juhtumi (kaasuse) analüüs, situatsioonianalüüs, praktiline töö, iseseisev töö.
Õppematerjalid Reiljan, A. (2002). Ettevõte: teooria ja rakendused. Tartu: Tartu Ülikool.
Virovere, A, Alas, R, Liigand, L. Organisatsioonikäitumine. Külim, 2005.
H.Tooman; A. Mae. Inimeselt inimesele. AVITA, 1999.
R. Alas. Juhtimine. EBS, 2014.
Karjus, P. Strateegiline juhtimine. EBS, 2007.
top related