gustav suits

Gustav Suits1883-1956

Gustav Suits• Gustav Suits sündis 1883.a

Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas

• Kaotas varakult isa, kasvas üles ema, õe ja õemehe juures

• Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevat läbi lugenud juba kuueaastasena.

Gustav Suits• 1892-1895 õppis Võnnu külakoolis• 1895-1896 õppis Tartu algkoolis• 1896 astus Tartu Aleksandri

gümnaasiumi, kus ka vene keele kõrval sai selgeks ka saksa ja prantsuse keele.

• Ta luges iseseisvalt F. Nietzsche, Ch. Darwini, K. Marxi jt teoseid.

• Tundes huvi soome kultuuri ja kirjanduse vastu, viibis 1901-1904 igal aastal Soomes. Leidis teenistust koduõpetajana.

• 1904. a lõpetas gümnaasiumi kuldaurahaga.

Gustav Suits

Gustav Suits• 1904. a sügisel astus

G. Suits Tartu Ülikooli

• 1905. a jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910. a

• Gustav Suits õppis üldist kirjandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet.

Gustav Suits

• Helsingis ilmus 1905. aastal trükist tema esikogu “Elu tuli”.

• Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühmituse “Noor-Eesti” tegevust.

Gustav Suits• Abiellus 1911. aastal

oma õpingukaaslase Aino Thauvoniga.

• Leidis töökoha Helsingis, oli 1911-1913 abijõud ülikooli raamatukogus

• 1913-1917 vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja.

Gustav Suits• Vene 1917. a revolutsiooni ajal lülitus

aktiivselt poliitilisse tegevusse• Astus esseeride parteisse• 1919. aasta novembris kutsuti Tartu

Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professoriks.

• Gustav Suitsu teiseks elutööks võibki pidada eesti kirjandusteaduse arendamist.

Gustav Suits

• II maailmasõja ajal jätkas Suits tööd Tartu Ülikoolis.

• 1941. aastal põles sõjatules maha Suitsu Tartu kodu.

• 1944. aastal siirdus Gustav Suits koos perega Soome kaudu Rootsi.

• Seal töötas ta Nobeli Instituudi stipendiaadina.

Gustav Suits• Suri Stockholmis

1956. aastal.

• Maetud sealsele Metsakalmistule.

Looming• “Elu tuli” (1905) polnud mitte ainult

kirjanduslik debüüt, vaid ka ühiskondlik sündmus.

• See rahvusromantiline kogu on eesti luule üks helgemaid näiteid.

• Luuletustes valitsev nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku ning võistlusvalmidus kajastavad hästi 20. sajandi alguse meeleolusid.

Looming• Valdavaosa kogust moodustavad

nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse:

Las kasvame, me tõusev sugu,Ja ootame, et tuleb tund:

Kord neile, kes veel näevad und,Me müristame kõrvu sõjalugu!

(“Noorte laul”)

Looming• Tuntuim Suitsu noorusluuletus on

“Oma saar” – võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometi kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt.

Looming• Teine kogu “Tuulemaa” (1913) on

jäädavalt eesti luuleraamatute tippude hulgas tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega.

Looming• Gustav Suits pani aluse XX sajandi

eesti poliitilisele lüürikale. Nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi reaktsiooniaja, I maailmasõja, 1917. aasta revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate.

Looming• Tugev kaasaja- ja

ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks.