7.rooma kunst

ROOMA KUNST

KUNSTIAJALOO 1.KURSUS

GÜMNAASIUMILE KOOSTAS KAJA MURD

• I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik

• Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas.

• Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad

• Karmid seadused ning tugev sõjavägi

• Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse.

• teiste rahvaste mõjutused Riigi südamik – praegune Itaalia – oli

algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad.

Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist

• Kreeka mõjud

Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt.

Kreeka kunst - kreeka asundused Lõuna- Itaalias

usund ja müüdid laenatud Kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed

Kreeka mõju suurenemine pärast

Kreeka emamaa vallutamist 2.

sajandil eKr

Roomlaste üheks teeneks ajaloos

peetakse kreeka kunstipärandi

säilitamist.

Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist –

Architectura Libri Dece

Arhitektuur

Roomlased ehitasid

kivist kaarilihtsaid võlve kupleid ehitiste katmisekshakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.

• Rooma Panteoni

ümara siseruumi

läbimõõt üle 40

meetri.

• hiigelsuur kuppel on

sajandite vältel

olnud eeskujuks

hilisematele

ehitusmeistritele ja

arhitektidele Apollodoros Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige.

• Roomlased võtsid üle

kreeka sambad,

eelistati korintose

stiili

Sambad

dekoratsiooniks

kasutati

poolsammast ja

pilastrit

kaared ja võlvid -

kande funktsioon

• 1. Saj p Kr Rooma keisririik - kaunimad ehitised

Ehitati

foorumeid - toredaid ja sammaskäikudega

väljakuid

avalikke hooneid - terme, basiilikaid,

staadione jne

võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide

auks

keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele

endast järele marmorist pealinna.

Mausoleume - tähtsatele isikutele

hauakambreid

Foorumid

Julius Caesari foorum Roomas. Ülemises vasemas nurgas Venus Genetrixi tempel. 1. saj. eKr Makett.

Forum Romanum 2. saj. eKr Tagaplaanil Colosseum. Makett.

Forum Romanum - Rooma vanim foorum kaasajal. Vaade Kapitooliumi künkalt.

Forum Romanum u. 410 m.a.j.

Augustuse foorum Mars Ultori templiga. 1. saj.

Trajanuse foorum Roomas. 2. saj. eKr

Monumendid

Tituse triumfikaar. 81. m.a.j.

Tituse triumf. Reljeef võidukaarel

Constantinus Suure triumfikaar. 315.

Mausoleumid

Caecilia Metella mausoleum. 30.a.

Augustuse mausoleum 1. saj Makett.

Caius Cestiuse mausoleum. u. 12 ekR

Keiser Augustuse mausoleum. 28-23 eKr

Keiser Hadrianuse mausoleum. 135-139. Praegu tuntud ka kui Castel Sant' Angelo,

Rooma paavstide kindlus keskajal.

Hadrianuse mausoleumi makett.

Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. • suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: • Tema suurim teater Colosseum mahutas

50000 pealtvaatajat. • See oli kaarest tõusvate pingiridade

amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel.

• Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas – seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185X165m.

• Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.

Circus Maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. eKr

Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82. rajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater, mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat

Colosseumi välisvaade 1. saj. Colosseumi läbimõeldud planeering on eeskujuks kaasaegsetele staadionidele

Colosseumi rekonstruktsioon. Areenil sai pidada ka merelahinguid

Colosseumi sisevaade kaasajal

Colosseumi rüüstatud külg.

Keskajal ja renessansiajastul kasutati amfiteatrit halastamatult kivimurruna

Arles'i tsirkuse areen. Amfiteater on siiani kasutusel

Vana-Rooma tsirkus Arles'is, Lõuna- Prantsusmaal. 1. saj.

• Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms.

Rekonstrueeritud vanarooma ajast pärit termid Inglismaal Bath'is. 2. saj.

Termide kompleks Bath'is, Inglismaal. Rekonstruktsioon

• Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid.

Caracalla termid. Frigidaarium - jaheda vee basseini ruum.

Caracalla termide varemed. 206-216

Giovanni Battista Piranesi.

Diocletianuse (284-305 m.a.j.) termide varemed Roomas 18. saj

• Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses.

• Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses.

• Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.

• Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid.

• Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal.

• Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).

Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena.

Hilisemate kristlike kirikute eeskuju

Tarberajatised

Via Appia - konsul Appiuse rajatud tee Rooma ja Capua vahel. 3. saj. eKr

Pont du Gard. Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Nimes'i lähedal. 1. saj. eKr

Vana-Rooma aatriummaja tüüpiline põhiplaan

Aatrium nn. Hõbepulma majas Pompejis. 1. saj.

Aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon

Peristüül - sammasõu - Vettiuse majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.

Keiser Hadrianuse villa Tivolis, Rooma lähedal. 118-138 m.a.j. Siseõue varemed.

Sic transit gloria mundi - Nii kaduv on maailma hiilgus. Palee jäänused Palatinuse künkal - Rooma kõrgaristokraatia residentsis

SKULPTUUR

• skulptuure toodi Kreekast

• kopeeriti koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks

hävinud töid.

• loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala

rooma skulptuuris: portreed

ajaloolised reljeefid 

Patriitsi portree. u. 80. eKr

Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) - oraator, kirjanik ja poliitik

Julius Caesar (100-44 eKr)

Keiser Augustuse idealiseeritud marmorportree

Keiser Nero

Keiser Nero vaskteenar

Keiser Trajanus (valitses 98-117.)

Keiser Hadrianus (valitses 117-138.)

Constantinuse (valitses 306-337 m.a.j.) hiigelkuju jäänused

• Esivanemate kultus, kodudes nende kujud– Väga harva tuli portreedes ette ilustamist või

idealiseerimist, nagu näiteks noore keisri Augustuse kuju puhul. 

• Loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, – ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju.

• Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. – Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri

kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu

– Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.– kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist.

• Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid.

Marcus Aureliuse ratsamonument. 161.-180.

Trajanuse sammas. 113.

Reljeefid Trajanuse sambal

Kamee. u. 1.-2. saj.

Maalikunst

• Aastal 79 mattus Vesuuvi tuha alla suvituslinn Pompeij. Alates 18. sajandi keskpaigast on seal korraldatud

väljakaevamisi

• elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega väljakaevatud majades Rooma seinamaalid

• Mosaiikidega armastati kaunistada ka ruumide põrandaid. mosaiik - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest

koostatud pilt

Aleksander Suur lahingus Dareiose vastu. u. 80 ekr Mosaiik nn. Fauni majast Pompejis

Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 eKr

Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis. u. 50 eKr

Silmapetet taotlev, nn. arhitektuurilises stiilis

seinamaal Vettiuste majas Pompejis. 1. saj.

Seinamaal keisrinna Livia villas Roomas. u. 30-20 m.a.j.

Virsikud ja klaas. u. 50. Seinamaal Herculaneumist

Noor naine kirjutamas. 1. saj. Mosaiik Pompejist

Kolm graatsiat. 1. saj. Pompeji

Akrobaadid. Mosaiik Villa Romana del Casales. u 320.

• Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini p Kr tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.

• Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi