Aloe vera geel: uudiseid hambaarstidele

Richard L. Wynn, PhD

Taimest Aloe barbadensis Mill (perekond Liliaceae) – tuntud ka kui Aloe vera – on käepärane kodus kasvatatav ravim, mida saab kasutada nii niisutajana kui ka väiksemate põletuste, marrastuste ja ärrituste leevendajana.1-4 Arvatakse, et Aloe vera geeli lokaalne manustamine stimuleerib haavaparanemist.3

Tabelis on loend Aloe vera geeli omadustest ja toimetest ning kasutusaladest; Aloe vera geeli on kasutatud gingiviidi ravimiseks ning on leitud, et see on efektiivne ka Herpes simplex viiruste korral.1,4

Taim Aloe barbadensis koosneb kahest erinevast osast, millest mõlemad sisaldavad väga erineva koostise ja raviomadustega aineid. Parenhümaalne kude moodustab aaloelehtede sisemise osa ning see sisaldab geeli (või kummit) – see on läbipaistev, õhuke, maitsetu, tarretisesarnane materjal.3 See kude saadakse lehest, kui geel eraldatakse sisemisest rakupurust.

Taime teine osa koosneb rakkudest, mida nimetatakse peritsüklilisteks tuubuliteks ning mis asetsevad vahetult lehe välimise koore all. Need rakud toodavad eksudaati, mis koosneb kibedast kollasest lateksist, millel on tugev kõhtu lahtistav toime. Eksudaat – mida ei tohi segamini ajada lehe parenhümaalsest osast pärineva geeli/kummiga – on apteekides saadaval sissevõetava ravimina, et esile kutsuda kõhulahtisust. .

Geeli koostisosad

Aloe vera geeli keemiline koostis on keerukas ning selle abil võib koostada lausa keemilise “Kes on kes” loetelu. 1999. aastal Vogleri ja Ernsti poolt tehtud uuringus on loetletud 75 tõenäoliselt toimivat koostisosa, mille hulka kuuluvad vitamiinid, ensüümid, mineraalid, suhkrud, ligniin, saponniinid, salitsüülhapped ja aminohapped; see loend on koostatud teiste uurijate poolt kokku pandud palju põhjalikuma koostisainete loendi alusel.5-8 Samal aastal avaldati ravijuhtum, kus Aloe vera’t kasutati lameda lihheni ravis ning samas oli ära toodud ka selle taime 39 keemilist koostisainet, mille hulka kuulusid ka asendamatud aminohapped; mitmed mono- ja polüsahhariidid, vitamiinid B1,B2, B6 ja C; niatsiinamiid ja koliin, mitmed anorgaanilised ained; ensüümid, nt happeline ja aluseline fosfataas, amülaas, laktaadi dehüdrogenaas ja lipaas; ja mitmed orgaanilised ühendid nagu aloiin, barbaloiin ja

emodiin.9 Reynolds ja Dweck loetlesid 16 erinevat polüsahhariidi, mis on eraldatud Aloe vera lehest saadud geelist; muuhulgas eraldati 12 suuremat polüpeptiidi, mille molekulaarmass jäi 15 000 ja 77 000 Daltoni vahele.10 Yamaguchi ja kolleegid teatasid alumiiniumi, boori, baariumi, kaltsiumi, raua, magneesiumi, naatriumi, fosfori, räni ja strontsiumi leidmisest Aloe vera geelist.11

Polüsahhariidkomponendid

Reynoldsi ja Dwecki poolt kirjeldatud polüsahhariidid koosnesid peamiselt erinevas koostises glükomannaanidest (pikad kokku kinnitatud glükoosi- ja mannoosiahelad), millest mõned olid atsetüleeritud; geelist on leitud ka galaktoosi- ja galakturoonhappe polümeere. 10 Erinevad uurijad on geelist leidnud erinevate polüsahhariidide struktuure Yaroni 1991. aastal avaldatud uuring geeli viskoossusest ja reoloogiast näitas, et aaloes leitud glükomannaane leidub harva teistes taimedes ning et just need andsid geelile plastilised omadused, mis meenutavad inimese kehavedelikke.12 Üks geelis olevatest glükomannaanidest on atsetüleeritud mannaan, mida müüakse ka patenteeritult: atsemannaanhüdrogeel (Carrasyn, Carrington Laboratories, Irving, TX; 800.444.2563).13

Bioloogilised toimed

Mitmed uuringud on püüdnud geeli keemilisi koostisosi seostada kindlate bioloogiliste toimetega.

Niisutavad toimed

Aloe vera geeli niisutav toime näib olevat vee ja polüsahhariidkomponentide koostoime tulemus – need ained annavad tarretiselaadse koostise, mis hoiab segus vett ning takistab aurumist, andes sellega kuivavatele kudedele asetatuna püsivalt niiske keskkonna ning niiskust kinni hoidvad omadused, mis soodustavad niiskuse püsimist kudedes.14

Haavaparanemine

Aloe vera geeli haavaparanemist soodustav toime on tõestatud lõputu arvu uuringutega. 1996. aastal avaldati uuring, mille kohaselt kiirendasid geelist pärinevad kõrge molekulmassiga polüpeptiidid rottidele tehtud lõikehaavade paranemist.15

Yagi ja kolleegid teatasid, et Aloe vera geel sisaldab glükoproteiine, millel on rakkude proliferatsiooni stimuleeriv aktiivsus, samas kui Davis ja kolleegid märkisid, et Aloe vera geel kiirendas haavaparanemist verevarustuse parandamise teel, mille tulemusena suurenes kudede oksügeneeritus.16,17 1991. aastal teatas Thompson, et aaloest saadud allantoiingeel stimuleeris fibroplastide aktiivsust ja kollageeni proliferatsiooni.18

Angiogenees tähendab uute kapillaaride kasvamist ning see on osa koe regeneratsioonist. 1993. aastal tehtud uuring näitas, et Aaloe vera geeli toopiline manustamine taastas merisea põlenud kudedes veresooned, kuid spetsiifilisi toimivaid koostisosi ei tuvastatud.19 Kaks aastat hiljem teatasid Lee ja kolleegid, et kuivkülmutatud Aloe vera geeli madalmolekulaarne komponent stimuleeris veresoonte moodustumist kana koorionallantoiinmembraanis; lisaks stimuleeris geeli metanoolis lahustuv fraktsioon in vitro analüüsis arterite endoteelirakkude proliferatsiooni ning stimuleeris neid tungima kollageensubstraati.20

Aloe vera geelis sisalduval polüsahhariidil atsemannaanil on leitud makrofaage aktiveerivad omadused - see oli mehhanism, mille abil paranes haavaparanemine roti mudelis.23 Pärast ravi Carrisyniga toimus nii in vitro kui ka in vivo fibroplastide proliferatsioon.10

Põletikuvastased toimed

Kirjandses on mitmeid tõendeid Aloe vera geeli põletikuvastase toime kohta; Hanley ja kolleegid teatasid, et Aloe vera ekstrakt (mis on lehe 5,0%-line homogenaat) vähendas roti aduvant-indutseeritud artriitilise põletiku mudeli puhul põletikku 48%.24,25

Hiljuti isoleeriti aaloest peptidaas-bradükinaas ning näidati, et see lõhustab bradükiniini – põletikku ja valu tekitavat ainet.26

Antibakteriaalsed, antifungaalsed ja antiviraalsed toimed

Streptoccocus pyogenes ja Streptococcus faecalis on kaks mikroorganismi, mida Aloe vera geel inhibeerib.27,28 Roti mudelit kasutades leidis Heggers ja tema kolleegid, et Aloe vera geeli antibakteraalne toime võib kiirendada haavaparanemist, kõrvaldades põletikku tekitavad bakterid.29 Aloe vera geelil on tõestatud bakteritsiidsed omadused Pseudomonas

aeruginosa vastu, samas kui atsemannan pärsib selle kinnitumist inimese kopsuepiteeli rakkude külge ühekihilises kultuuris.30,31 Töödeldud Aloe vera geelil on tõestatud Candida albicans’i kasvu pärssivad omadused. 27

Antiviraalse toime puhul leevendas atsemannaan Herpes simplex-infektsiooni kahes märklaudrakkude kultuuris, mida viirusega kultiveeriti.32 1990. aastal avaldatud uuringus täheldati, et lektiine sisaldav Aloe vera geel inhibeeris otseselt tsütomegaloviiruse proliferatsiooni rakukultuuris, tõenäoliselt oli selle mehhanismiks valgusünteesi inhibeerimine.33

Sydiskis ja kolleegid testisid aaloe emodiini puhastatud proovi 1. ja 2. tüüpi Herpes simplex-viiruse infektsiooni puhul ning leidsid, et aaloe emodiin inaktiveeris kõik viirused, sh Varicella-zoster viirused, gripiviirused ja pseudoraabiese viirused.34 Artrokinooniga testitud Herpes simplex’ist tehtud elektronmikroskoopülesvõtted näitasid, et nende ümbrised olid osaliselt purunenud. Tulemused tõestasid, et erinevatest taimedest (sh Aloe vera’st) isoleeritud artrakinoonid on ümbrisega viiruste suhtes otseselt virutsiidsed.34

Aaloe kasutamine stomatoloogias

On teatatud, et atsemannaan-hüdrogeel kiirendab aftoossete haavandite paranemist ning nendega seotud valu vähenemist.13 Üheksakümmend patsienti, kellel anamneesis oli retsidiveeruvad aftoossed haavandid, jagati kolme rühma, kus iga rühm sai neli korda päevas erinevat ravi (kas atsemannaan-hüdrogeeli, külmkuivatatud atsemannaan-hüdrogeeli või võrdluspreparaadina täpsustamata käsimüügiravimit). Inimesed, kes kasutasid atsemannaan-hüdrogeeli kummaski vormis, paranesid kiiremini kui inimesed, kes kasutasid käsimüügist ostetud ravimit. Aruandes märgiti, et teiste aftoossete haavandite raviks mõeldud vahenditega võrreldes ei olnud atsemannaan-hüdrogeelil halba maitset ning ebameeldivat koostist ning see ei tekitanud torkavat valu.

Retrospektiivse uuringu käigus vaadati üle 587 patsiendi terviseinfo (kokku 1031 juhtumit), kelle hambataskuid pärast hamba väljatõmbamist raviti klindamütsiinis immutatud Gelfoamiga (Pfizer, Inc., New York, NY; 800 223 0182); lisaks teostati prospektiiven uuring, mille käigus 607 patsienti (1064 juhtumit) said kaks pakki (SaliCept Patches, Carrington Laboratories) külmkuivatatud padjakest, mis sisaldas atsemannaanhüdrogeeli – segu looduslikest ainetest, mis pärinevad Aloe vera sisemisest geelist vahetult pärast nende isoleerimist.35

Vastavalt kolmanda molaari väljatõmbamiskoha kirjeldustele tekkis Gelfoami saanud patsientide retrospektiivse analüüsi kohaselt 975-st väljatõmbamiskohast 78-s (8,0%) alveolaarne osteiit; SaliCept Patch prospektiivse analüüsi grupis tekkis

11-s väljatõmbamiskohas 958-st (1,1%) alveolaarne osteiit. Alveolaarse osteiidi esinemissageduse erinevus kahes grupis oli statistiliselt oluline (p < 0,0001). Kõikide väljatõmbamiskohtade lisa-analüüs näitas, et Gelfoami grupis oli osteiidi esinemus 7,6% võrrelduna 1,1%-ga SaliCepti grupis (p < 0,0001). Nende tulemuste põhjal on uurijad arvanud, et Sali-Cept Patch vähendas alveolaarse osteiidi esinemust märkimisväärselt paremini kui klindamütsiinis immutatud Gelfoam.

1999. aastal avaldatud uuringu käigus anti patsientidele Aloe vera’t süsteemse lameda lihheni tõttu.9 Patsientidele ordineeritud ravi tähendas 2 untsi (u. 60 grammi) Aloe vera stabiliseeritud mahla joomist iga päev kolme kuu vältel; lisaks manustati sügelevatele kätele Aloe vera’t lokaalselt – kasutati Aloe vera huulepalsamit ja kreemi. Suus olevad kahjustused paranesid nelja nädala jooksul; süsteemsete kahjustuste paranemiseks kulus kauem aega, mis oli osaliselt tingitud sellest, et patsient ajutiselt aaloe-ravi katkestas ning proovis alternatiivseid ravimeetodeid. Vaatamata aaloe-ravi katkestamisele saavutati ikkagi täielik paranemine.

Garnick ja kolleegid uurisid geeli, mis koosnes allantoiinist, Aloe vera’st ja silikoondioksiidist; uuriti geeli toimet suuõõne aftoossetele haavanditele. 36 Patsiendid kasutasid iga päev täidetavaid päevikuid, et märkida kolme kuni nelja kuu jooksul üles andmed aftoossete haavandite arvu ja kestuse kohta, haavandite tekkeintervalli kohta, haavandite suuruse ja nende poolt tekitatava valu kohta Geel leevendas kõiki sümptomeid. Kahjustuste lühem püsimine ühes uuringusuunas ja pikenenud intervall kahjustuste tekke vahel uuringu teises suunas osutusid mõlemad statistiliselt olulisteks. Geel ei osutunud suuõõne haavandite ravis püsivalt efektiivseks.

Aloe vera geeli väike esialgne uuring (n = 3) näitas, et kahjustuste keskmiseks kestuseks oli kuus päeva, võrrelduna üheksa päevaga kontrollgrupis (n = 4), kuigi autorid näitasid, et see erinevus ei olnud oluline.36

Kuna atsemannaan on kleepuv ja viskoosne, tehti atsemannaani prototüübi abil stomatoloogiline liim ning selle adhesiivsust uuriti nii niiskes kui kuivas keskkonnas; uuriti ka liimi tsütotoksilisust inimese igeme fibroplastide suhtes.37 Täheldati, et preparaadi koostis annab tugeva ja suhteliselt stabiilse adhesiivsuse ja minimaalse tsütotoksilisuse.

2003. aastal tehti Barrantese ja Guinea poolt uuring, kus Clostridium histolyticum’ist pärinevat kollagenaasi inhibeeriti annusest sõltuvalt Aloe vera geeli ning aktiivse Aloe vera geeli fraktsiooni abil, mis sisaldab fenoole ja aloiine; Aloe vera geel ja aloiinid osutusid ka stimuleeritud granulotsüütide maatriksi metaproteinaaside (MMP-de) tugevateks inhibiitoriteks.38 Autorid märkasid, et aloiinide ja

MMP-de inhibeerivate tetratsükliinide vahel on teatud keemiline strukturaalne sarnasus ning oletasid, et aaloe derivaadid võivad inhibeerivate tetratsükliinide, nt doksütsükliini mehhanismi abil inhibeerida ka MMP-sid.

Aloe vera antioksüdantsed ja vabasid radikaale hävitavad toimed

Aloe vera geeli mõnede koostisosade antioksüdantset efekti on näidanud kolm suhteliselt uut uuringut. Aaloest pärineval kolmel aloesiini derivaadil (isorabaikromoon, feruoüülaloesiin ja p-kumaroüülaloesiin) leiti tugevad vabasid radikaale ja superoksiid-anioone hävitav toime analüüsis, kus vabasid radikaale tekitati roti maksa mikrosomaalses süsteemis toimuvat lipiidide peroksüdatsiooni.39 See lipiidide peroksüdaasi analüüs on tunnustatud standardmeetod antioksüdantide vabasid radikaale hävitava toime hindamisel. Samas uuringus täheldati, et aloesiiniühendid inhibeerivad tsüklooksügenaas-2 (COX-2) ning tromboksaan (Tx) A2 süntetaasi; sellised toimed võivad osaliselt selgitada Aloe vera tervendavat toimet.

Hu ja kolleegide poolt tehtud edasine uuring kasutas vabade radikaalide puhul sarnast analüüsisüsteemi, et kinnitada Aloe vera ekstraktide antioksüdantseid toimeid.40 Selles uuringus täheldati ka seda, et Aloe vera kasvustaadiumil on oluline osa taime antioksüdantsetes koostisosades ja nende antioksüdantses aktiivsuses.

Lõpetuseks – Aloe vera’st pärinevate glükoproteiinide fraktsioonil (14 kDa) on leitud superoksiidanioonide vastased vabasid radikaale hävitavad omadused; neid vabasid radikaale saadakse süsteemist, mida nimetatakse ksantiin-ksantiinoksüdaasi süsteemiks; see fraktsioon inhibeeris ka ensüümi COX-2 ja vähendas Tx A2

süntetaasi taset in vitro. 41 Selle uuringu autorid oletasid, et mõlemad spetsiifilised glükoproteiinide ja aloesiiniga seotud koostisosad mängisid olulist rolli Aloe vera lehtedest pärit geeli põletikuvastases toimes.

Tabel. Viidetes mainitud Aloe vera geeli omadused, toimed ja kasutusalad.1-4

Niisutavad omadused Põletikuvastased Antibakteriaalsed Antifungalsed Antiviraalsed Haavaparanemist stimuleerivad Valuvaigistavad Väiksemate põletuste, naha marrastuste ja –ärrituse ravi

Psoriaasi ja külmakahjustuste ravi