- 36 -

Parimad tulemused annab ajami täiustamine. Kiirliftil on läbi aegade kasutatud leonardajamit, viimased10 aastat ehitatakse enamasti sagedusjuhtimisega ajameid. Mõlemil juhul tagatakse parimadsiirdeprotsessid ja mõnemillimeetriline peatumistäpsus.

2.3 Lifti ajam ja juhtimine

KIRJANDUST1. Lahtmets, R. Lift//Tehnika ja tootmine, 1987, 7, lk. 27–282. Kljutšev V. I., Terehov V. M. Elektroprivod i avtomatizatsijaobštšepromõšlennõh mehanizmov. —

Moskva: Energia, 1980. 360 s.3. Kapuntsov Ju. D., Jelissejev V. A., Iljašenko L. A. Elektrooborudovanije i elektroprivod promõšlennõh

ustanovok. — Moskva: Võsšaja škola, 1979. 359 s.4. Traffic Master 516 Lift Group Control System. — KONE prospekt CL 1027. 6 p.5. Liftidevalmistamine jakasutamine. — Tallinn, 1992. (Eesti TehniliseJärelevalveAmet. 2. käsiraamat.

Tõsteseadmed). 41 lk.

2.3.1 Lifti jõudluse suurendamine

Lifti jõudluse (läbilaskevõime) ligikaudseks määramiseks on pakutud seost

IE

H v t� �

3600

2

�

/ �,

kus � on kabiini täitetegur, E — kabiini mahutavus, � t — summaarne aeg igal peatusel aeglustamiseks,uste avamiseks, sõitjate vahetuseks, käskude vastuvõtmiseks, uste sulgemiseks ja kiirendamiseks.

Esmapilgul tundub, et läbilaskevõime suurendamiseks on vaja suurendada kabiini mahutavust. Sellegakoos suureneb aga tõenäoline peatuste arv (vt. joon. 2.3.1) ning läbilaskevõime suureneb vähe.Olulisem on lifti juhtimise parandamine.

Joon. 2.3.1. Tõenäoline lifti peatuste arv[3]Rõhtteljel — korruste arvPüstteljel — tõenäoline peatuste arv NE — kabiini mahutavus, in.

Organisatsioonilised abinõud. Olemasoleva lifti korralvõib vähendada peatuste arvu. Näiteks teha lifti peatusedigal teisel korrusel. Nii väheneb tõenäoline peatuste arvpraktiliselt kaks korda ning läbilaskevõime mõnevõrrasuureneb.

Vanematel liftidel on kabiin töös järjestikusel põhimõttel –ta on ühe sõitja või sõitjagrupi käsutuses ja võib sõitapooltühjalt kuni väljub viimane sõitja. Alles siis on võimalikkabiin ette kutsuda.

Korjava süsteemiga täidetakse kabiini liikumisel korrustejärjekorras kõik kabiini liikumissuunaga kokkulangevadregistreeritud kutsed. Selleks on igal korrusel kaks kutse-nuppu – sõiduks üles ja sõiduks alla. Praktika näitab, etsõitasoovijad vajutavad mõlemale nupule. Siis peatuvadkorrusel ka vajalikule vastassuunas sõitvad kabiinid ningläbilaskevõime hoopis väheneb. Korjav süsteem võib ollaühesuunaline (elumajades alla) või kahesuunaline.

Liftigrupp. Läbilaskevõime suureneb liftigrupi moodustamisega, kus grupis töötab mitu lifti ühisejuhtimissüsteemiga. Veel parem lahendus on ekspresstsoonide loomine. Näiteks üks 52-korruselineadministratiivhoone Tokios. Hoones on 7 liftigruppi, igas neli lifti. Kiireima (9 m/s) grupi liftid peatuvadainult 1., 5., 48 ... 52. korrusel. Teine grupp teenindab 1., 5., 42 ... 48. korrust. Hoone on jagatudseitsmeks tsooniks. Alumisi tsoone teenindavate liftide sõidukiirus on väiksem. Nii saab praktiliseltmistahes korrusele enam-vähem sama ajaga. Veel on kolm lifti 3 m/s, mis peatuvad kõigil korrustel.

Tänapäeval seatakse liftide tellimisel esikohale maksimaalne tõenäoline ooteaeg. Paremad firmadpakuvad lahenduse eeldusega, et ükski sõitja ei peaks ootama üle 40...50 sekundi.

- 37 -

Madalamate kõrghoonete ja lihtsamate süsteemide korral on kasutusel hoone tsoneerimine. Juhtimis-algoritm on koostatud selliselt, et ta võtab arvesse eeldatavat situatsiooni (büroohoonetes hommikulüles, õhtul alla, elumajades vastupidi). Kui grupis on neli lifti võib näiteks jagada hoone kolmeks tsooniksning püüda hoida igas tsoonis kutset ootamas ühte kabiini ning saata alati üks alla, põhikorrusele.

Niisugune lahendus ei suuda enamasti tagada 50 s ooteajast kinnipidamist allasõidul. Seepärast ehitatitäiuslikumad süsteemid selliselt, et allasõiduks on hoone jagatud tsoonidesse kutseprioriteedi järgi.Esmajärjekorras täidetakse põhikorruse kutse, siis kõige kõrgemate korruste oma, järgmisena kutsekeskmistele korrustele jne. Pikkade ooteaegade vältimiseks registreeritakse iga kutse andmisestkulunud aeg. Kui see ületab teatud piiri, antakse sellele korrusele eelisjärjekord.

Edasine täiustamine on ilma kompuutrita juba praktiliselt võimatu.

2.3.2 Lifti juhtskeemi koostamisest

Lifti juhtimiseks on vaja [2]� määrata kabiini asukoht šahtis� valida liikumissuund� käivitada ja kiirendada (a < 2 m/s²)� pidurdada ja täpselt peatuda� avada ja sulgeda uksed� omada kõik vajalikud blokeeringud ja kaitseaheladSkeem üldjuhul koostatakse sõlmedest või moodulitest, mis täidavad neid funktsioone. Skeemikeerukus sõltub peatumistäpsusele, kiirusele, kiirendusele jne. esitatavatest nõuetest.

2.3.3 Suunavalik

Joonisel 2.3.2 on esitatud lihtsa suunavalikuskeemiosa [2]. Skeemiosal on k-ndal korrusemademel asuvkutsenupp Kutse k, kabiinis asuv k-nda korrusekäsunupp Käsk k, korrusereleed KL, korruselülitidSL, allasuunakontaktor KB1 ja ülessuunakontaktorKB2 ning liikuva kabiinipõranda kontaktid BP1 jaBP2. Kabiin seisab i-ndal korrusel, suunakontaktoridon välja lülitatud. Pärast vajutamist k-nda korrusekutsenupule Kutse k või käsunupule Käsk k saabtoite k-nda korruse korruserelee KL k ning annabtoite suunasiinile üles, kui k-s korrus on i-ndastkõrgemal või suunasiinile alla, kui k-s korrus oni-ndast madalamal. Nupud Kutse k või Käsk ksillatakse korruserelee KL k ja suunakontaktori (kassiis KB1 või KB2) kontaktiga. Kui kabiinis on sõitja,siis põrandakontakt BP1 katkestab kutsenuppudeahela ning BP2 ühendab käsunuppude ahela.

Joon. 2.3.2 Suunavaliku skeemi tööpõhimõtteselgitamiseks

2.3.4 Elementaarne lifti juhtskeem

Lifti juhib inimene, kes ei oma selleks mingit ettevalmistust. Seepärast peavad juhtimisoperatsioonidolema ülilihtsad ning tagama suure töökindluse.

Joonisel 2.3.2 on neljakorruselise hoone lifti juhtskeem [3]. Siin on ajamimootoriks faasirootoriga asünk-roonmootor M, mida juhitakse reversiivse kontaktoriga alla (KB1) või üles (KB2). Mootoriga koos saabtoite pidurimagnet YB, mis vabastab piduritrumli. Kiirendus tagatakse sõltumatu viitega töötavatekiirenduskontaktoritega KV1...KV3, mille kontaktidega lühistatakse käivitustakistid R1...R3.

Lifti juhtimiseks on korrusemademetel kutsenupud Kutse1...Kutse4, kus number tähistab vastavatkorrust, ning kabiinis käsunupud Käsk1...Käsk4.

- 38 -

Joonis 2.3.3. Elementaarne sõidulifti juhtskeem neljakorruselise hoone jaoks

Esimene probleem on liikumissuuna valik. Selleks on korrustel korruselülitid SL1...SL4, mille kontaktiasend sõltub sellest, kas kabiin on korrusest allpool või ülalpool. Kui näiteks kabiin on kolmandalkorrusel, on korruselüliti kontakt keskmises asendis (vt. joonisel). Kõigi allpool olevate korruselülititekontaktid on ülemises asendis ning ühendatud allasuuna kontaktori KB1 pooliga järjestikku, ülalpoololeva(te) korruselüliti(te) kontakt(id) on alumises asendis ning valmistavad analoogselt ette ülessuunakontaktori KB2 sisselülitamise.

Vaatleme skeemi tööd. Lähteasendiks on kolmas korrus, kus sõitja siseneb kabiini, et sõita alla. Tavajutab esimese korruse nupule Käsk1. Skeemi rakendumiseks peavad olema täidetud kõik vajalikudblokeeringud: kabiini uks kinni (SQ kontakt suletud), samuti kõik šahtiuksed kinni (SQ1...SQ4 kontaktidsuletud), trossid pingul (kontakt Trossid suletud), püüdur pole rakendunud (kontakt Püüdur suletud),kabiin pole ülalpool ülemist piirasendit (SF kontakt suletud) ja keegi ei vajuta ühelegi stoppnupule Stopp.Nupule Käsk1 vajutamise järel saab toite esimese korruse korruserelee KL1 (sulgub ahel Q1 – KV3 –Käsk1 – releemähis KL1 – eespool loetletud blokeerkontaktid – Q1). Käsunupu ja korrusereleevahelisest punktist edasi saab rakenduva korruserelee KL1 kahe järjestikku ühendatud kontakti ningkorruselüliti SL1 kontakti kaudu toite allasuunakontaktori KB1 mähis (edasi jätkub ahel läbi samadeblokeerkontaktide). Nupu võib vabastada kui kontaktor on rakendunud, sest alles siis sildab kontaktoriKH kontakt käsu- ja kutsenuppude ahela ning tagab kontaktorimähise toite.

Allasuunakontaktor KB1 lülitab sisse mootori koos kogu käivitusreostaadiga rootoriahelas. Viitega töötavKB1 kontakt lülitab sisse kiirenduskontaktori KV1, mis lühistab esimese käivitusastme jne., kuni KV3lühistab kogu rootoriahela ning abikontaktiga KV3 katkestab nupuahelate toite. Kabiin liigub allaesimesele korrusele, kus lülitab korruselüliti SL1 ümber neutraalasendisse ning seega lahutab võrgustallasuunakontaktori KB1 mähise. See lülitab välja mootori ja pidurimagneti ning oma abikontaktigakorrusereleede ahelad. Vedru jõul töötav pidur rakendub. Kabiin peatub korrusel piisava täpsusega.

Kutsenuppudest juhtimine toimub samade ahelate kaudu. Kui kutsuda lift esimesele korruselekutsenupule Kutse1 vajutamisel, ei pruugi kabiiniuksed olla kinni (kontakt SQ on avatud): blokeeraheladjäävad korrusereleede mähistega järjestikku läbi uksekontaktiga SQ rööbiti oleva suletudpõrandakontakti BP2. Kogu skeem toimib edasi just niisama kui käsunupuga juhtimisel.

- 39 -

2.3.5 Nüüdisaegne lifti juhtskeem

Tänapäeva liftide juhtimiseks kasutatakse kompuutrit. Joonisel 2.3.4 on esitatud plokkskeem [4], kusühe lifti juhtskeem on esitatud osana viieliftilise grupi juhtskeemist.

Joon. 2.3.4 Traffic Master 516 juhtseadme plokkskeem

2.3.6 Lifti elektriosale esitatavad juriidiliselt kohustuslikud tehnilised nõuded

Eesti Tehnilise Järelevalve Amet [5], nagu analoogsed ametid teisteski riikides, esitab ohutusetagamiseks lifti elektriseadmete kohta järgmised nõuded:

2.2.18 Elektr isüsteem, juhtimine, signalisatsioon, valgustus

2.2.18.1 Lifti elektriaparatuuri ehitus ja paigaldus peab vastama elektriseadmete ehitamise ja kasutamiseeeskirjadele.

2.2.18.2 Elektritoide peab olema viidud lifti masinaruumi sisestusvinnaklüliti kaudu, millega saab välja lülitadaelektriajami, juhtimisahela, signalisatsiooni ja kabiini valgustuse.

2.2.18.3 Sisestusvinnaklüliti peab olema paigaldatud masinaruumi sissepääsu lähedale. Kui ühte masinaruumion paigaldatud mitme lifti ajamid, peab iga lifti ajamil olema omaette vinnaklüliti.

2.2.18.4 Lifti võib juhtida ainult selleotstarbelise juhtimisaparaadiga.2.2.18.5 Juhtimisaparaadil peab olema lifti seiskamiseks stoppnupp.2.2.18.6 Olenevalt juhtimisaparaadi asukohast võib lift olla:

a) seestjuhtimisega, mil juhtimisaparaat asub kabiinis;b) väljastjuhtimisega, mil juhtimisaparaat asub mademel väljaspool kabiini;c) segajuhtimisega, kui juhtimisaparaadid asuvad nii kabiinis kui ka väljaspool seda.

Ümberlülitamine seestjuhtimiselt väljastjuhtimisele ja vastupidi võib toimuda järgmiselt:a) kabiini liikuva põranda või mõne muu seadise abil, millega kontrollitakse inimeste või raskuse olemasolu

kabiinis;b) kabiini paigaldatud käsiümberlülitiga;c) ajareleega.

2.2.18.7 Sõidu- ja kauba-sõiduliftid peavad olema seest- või segajuhtimisega.2.2.18.8 Haiglaliftifd ja saatjaga kaubaliftid peavad olema seestjuhtimisega. Kaubaliftidel võib kasutada ka

segajuhtimist.2.2.18.9 Lifti juhtimissüsteem, välja arvatud korjava süsteemiga liftil peab olema ehitatud nii, et kuni varem

antud käsu täitmiseni on välistatud uue käsu täitmine (välja arvarud käsk stopp).2.2.18.10 Seest- ja segajuhtimisega liftil peab kabiinis olema väljakutsenupp hoolduspersonali väljakutsumiseks

rikke korral.2.2.18.11 Liftikabiinis, tiheda piirdega šahtis, masinaruumis, šahtiuste esistel mademetel, samuti ka

masinaruumi, ülemiste plokkide ruumi ja šahti süvisesse viivas läbikäigus peab olema elektrivalgustus.2.2.18.12 Kabiini valgustus ei tohi kustuda lifti jõu- või juhtimisahela automaatlüliti väljalülitamisel. Kabiini

põhivalgustus peab olema sisse lülitatud avatud šahtiuste puhul ja siis, kui kabiinis on inimesed.2.2.18.13 Kabiini ja šahti valgustuslüliti peab asuma masinaruumis.