12 kl kordamisleht. Esimene maailmasõda Nimi:Valitsevad hoiakud sajandialguse rahvusvahelistes suhetes. Imperialismi kujunemine – imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Kujuneb ülemaailmne majandussüsteem. Teaduse ja tehnika kiire areng, mis tegid selle vajalikuks ja võimalikuks – ühe maa turg jäi kitsaks, liinitootmine (Fordi tehased). Monopolid ühel maal, rahvusvaheliste monopoolsete koondiste kujunemine (Saksa AEG ja USA General Electric, mis jagasid omavahel rahvusvahelist turgu). Rahvusvaheline pangakapital - eriti silmapaistev Pr. Kolooniad ja maailma majanduslik hõlvamine - näiteks Hiinat ei vallutatud kunagi, kuid seal saavutati, et omavalitsus käitus välisriikide huvides. Koloniaalsõjad. Eurotsentrism – Eur tsiv, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi – progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne – valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama. Töölisliikumine ja sotsialistlike ideede populaarsus – põhjuseks tööstuse kiire areng, tööliskonna plahvatuslik kasv, võitlus töötingimuste parandamise eest. Rahvuslus – nii suurriikide pan-liikumise ja šovinism kui väikerahvaste iseseisvusliikumised. Ida-Eur paljurahvuselistes imp-des (A-U, Vn, Osmani impeeriumi Eur osa) rahvuslike liikumiste tõus pan-liikumiste levik, mis rõhutavad suurrahvaste erilist kohta ajaloos ja nende missiooni väikerahvaste eeskostjana ja kultuuritoojana. Muutused Sks välispoliitikas: pärast Sks ühendamist ja Saksa Keisririigi väljakuulutamist (1871) Bismarcki kontinentaalpoliitika – liitude süsteem keisrite vahel (Sks, A-U, Vn) eesmärgiga isoleerida Sks Pr-st. Sks huvid piirduvad Eur kontinendiga. Jätab SB maailmameredel vabad käed. Kui troonile tuleb Wilhelm II, siis üleminek maailmapoliitikale – Sks leiab, et tal on ebaõiglaselt vähe kolooniaid, sel põhjal kujunevad pinged Sks ja SB vahel.BLOKKIDE KUJUNEMINE EUROOPAS – kujuneb kaks suurriikide blokki (töölehelt). Mõlemad blokid kujunevad ühishuvide põhjal kolooniates. Põhilised pinged sajandi algul: Sks ja Ing vahel kolooniate küsimuses, Vn ja A-U vahel Balkani küsimuses. KOLMIKLIIT. 1879 Sks – A-U kaksikliidu leping – sõlmiti Vn-Türgi sõja ajal, mil kehtis veel Bismarcki loodud Kolmekeisriliit ja Sks, Austria ja Vn olid liitlased. Kuivõrd Vn ja Austrial olid Balkanil konkureerivad huvid, siis Kaksikliidu lepinguga Sks asus tegelikult toetama Austriat. 1882 Sks - A-U – It Kolmikliit – It liitub, kuna tekib Pr-ga huvide konflikt Põhja-Aafrikas (Liibüa pärast). Kolmikliidu eesmärk: kolooniate ümberjagamine Sks ja It poolt, Austria tahab tagada Sks toetust kui puhkeb konflikt Vn-ga. Kolmikliit püsib 1882 – 1915. Juba enne I MS It eemaldub Kolmikliidust. Sõjas on Sks ja A-U liitlasteks Türgi ja Bulgaaria. ENTENTE - selle kujunemise põhjus Bismarcki kontinentaalpoliitikast loobumine, tõusev Sks põhjustab hirmu tema naabrites, vajadus leida liitlasi. 1893 Vn- Pr liit – Pr pääseb isolatsioonist. 1904 Pr – Ing liit Entente cordiale – jagatakse mõjusfäärid Põhja-Aafrikas ja Aasias. 1907 Ing – Vn liit – jagatakse mõjusfäärid Aasias (Iraan, Afganistan). Entente’i oluliseks liitlaseks Kaug-Idas on Jaapan (Ing USA ja Jaapani lähenemine juba Vene-Jaapani sõja ajal). Sõja puhkedes 1915 It ja 1917 USA. KRIISID 20.SAJANDI ALGUSES: kaks peamist pingete koondumise piirkonda: a)Balkani püssirohutünn – Osmani impeeriumi pärandus. Panslaviam – Vn toetab Serbiat Bosnia kriis 1908– AU annekteerib Bosnia, Serbia käsitab seda oma huvide kahjustamisena Balkani sõjad 1912 ja 1913 - sõdades tugevneb Serbia, Bulgaariale tehakse liiga. b) kriisid kolooniate küsimuses – Sks on jäänud maailma jagamisel hiljaks; leiab, et tal on ebaõiglaselt vähe kolooniaid: I Maroko kriis 1905, II Maroko kriis 1911 - vastamisi Pr ja Sks, Pr-d toetab Ing.I MS (28.juuli 1914-11.nov 1918) oli esimene suurt osa maailma maadest (38 riiki) kaasanud sõda. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriigid (4 riiki): Sks, A-U, Bulgaaria, Türgi, Antant (34 riiki): SB, Bulgaaria (1915), Jaapan, It (1915), USA (1917) jne. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid lahingutes.I MS põhjused: I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: a) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, b) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, c) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, sõja romantiseerimine, d) puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt, e) alahinnati ohtu – usuti, et puhkevad ainult piirkondlikud konfliktid, mis ei kujune laastavaks ega pikaajaliseks. I MS ajend: 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ja tema abikaasa surid. See sündmus vallandas I MS. Sõdivate riikide sõjaplaanid: Sks – Schlieffeni e välksõja plaan, Pr kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Vene vastu, sõda pidi kestma 3-4 kuud. Pr –, passiivne kaitse, Prantsuse-Preisi piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, sest prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja sealt ründavad, plaan 17 – Lotringi ja Elsassi hõivamine ja sissetund Sks-le, hoogne pealetung. Vene – kindel taktika puudus, võimalus valida, kas rünnata Ida-Preisimaad või A-U-t. Ing – puudus kindel sõjaplaan, tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. A-U – võitlemine kahel rindel: Serbia ja Vene vastu, arvestati Sks toetusega. Positsioonisõda e kaevikusõda – kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad ning hästi kindlustatud kaevikuliinidest olid praktiliselt võimatu läbi murda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. LAHINGUD VIHIKUST. 1918 a sõjategevus: II Marne’i lahing: 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile, Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast, Sks vägi purustati, 28. okt algasid Sks sõja-laevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon), Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, 11. Nov 1918 kirjutasid Antandi ja Sks esindajad alla Compiegne’i vaherahule, Sks alistus. I MS oli moodne sõda – ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamine: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada), kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) - siiski I MS ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit, autode levik (enne I MS vaatamisväärsus, 1918 tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 mlj), lennunduse

areng - enne sõda oli suurriikidel kokku u 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine, allveesõda, eriti Sks poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu.I MS tulemused: a) Sks kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Eur valdustest, b) lagunesid Türgi, Vn, A-U imp, c) Eur-s tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia, d) inimkaotused – u 10 mlj surnut, 20 mlj haavatut, e) sõja aastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned), f) tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv, g) tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse, h) suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Eur riigid muutusid USA võlglasteks, i) tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), peale I MS üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks maailmas rahu (nt Rahvasteliit), j) võitjate ülekohus kaotajate (eriti Sks) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Sks agressiivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II ms puhkemisele, k) I MS kiirendas tohutult teaduse (nt keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (nt autod, lennukid), l) sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Pos ja neg küljed vihikust – arutlus küsimus KT-sPariisi rahukonverents: kutsusid kokku võitjariigid 18.jaan 1919 - 21.jaan 1920. Osales 27 Sks-ga ja/või tema liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kutsutud ei olnud: Nõukogude Venemaad, Balti riike – esindajad viibisid seal mitteametlikult, Sks ja tema liitlaste esindajad lubati konverentsile alles pärast rahulepingute projekti valmimist. Peamine kolmik: David Lloyd George (SB), Georges Clemenceau (Pr) ja Woodrow Wilson (USA). Verssailes’ rahu 28. juuni 1919. Territoriaalsed muutused – Sks loovutas 1/8 oma aladest, Elsassi ja Lotringi piirkond Pr-le, alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale, lisaks kaotas Sks kõik oma meretagused kolooniad. Reinimaa demilitariseeriti. Saarimaa anti 15. aastaks Pr okupatsiooni alla. Sks pandi peale ulatuslikud reparatsioonid (kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale). Sõjaväe piirangud: kehtestati Sks relvajõudude ülempiir, Reichswehr – sõjaväe pidid moodustama vabatahtlikud (sõjaväekohustuse keeld), kindralstaap keelustati, keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu. Pariisi konverentsil koostatud rahulepingud: Saint-Germaini rahuleping Austriaga, Neuilly rahuleping Bulgaariaga, Trianoni rahuleping Ungariga, Serves` rahuleping Türgiga. Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista – ei saanud kunagi teoks. Võeti vastu otsus luua Rahvasteliit - pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada.Pariisi rahukonverentsi head küljed, vead ja vigade põhjused:

Head küljed Tehtud vead Vigade põhjused Puudused

1. Püüe korrastada sõja-järgset maailma ja muuta ta taas turvaliseks2. Lahendada riikide-vahelised konfliktid, luua olukord, kus uus sõda ei saa puhkeda3. Loodi rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama tüliküsimused rahumeelselt lahendada4. Püüti arendada riikide vahelist koostööd

1. Territoriaalsed äralõiked Saksa-maast olid asustatud peamiselt sakslastega 2. Reparatsioone ei määratletud ei ajaliselt ega summaliselt3. Tekitati nn Poola koridor4. Säilitati Sks militaarsuse alus (sõjatööstus). Ei demokratiseeritud majandust.

1. Iga riik lähtus otsusest omakasust ega olnud val-mis vajalikuks koostööks2. Iga riik püüdis oma positsioone tugevdada kas teiste arvel või teisi arvestamata3. Puudusid rahvus-vahelise organisatsiooni loomise ja tegevuse korraldamise kogemused. RL oli SB ja Pr kontrolli all. Sellest võis lihtsalt välja astuda.4. Riigid ei olnud veel valmis sallivuseks, koostööks, kompromissideks

1. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingu elluviimise ka sel juhul, kui mõni riik eiranuks lepingut või asunuks otseselt seda rikkuma2. Ei suudetud luua rahulikku kooseksisteerimist ja rahumeelseid lahendeid ja konfliktidele3. Ei suudetud luua võimalusi karistada, mõjutada ja/või korrale kutsuda lepingurikkujat

Pariisi rahukonverentsi tähtsus: sõlmiti rahulepingud ja lõpetati I ms juriidiliselt, kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks, säilitati pingekolded Eur-s ning Sks militarismi alused. USA - sõja tagajärjel hakkas Eur USAst majanduslikult sõltuma - Eur riikide võlg USAle. Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata. Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge. Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad. Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: kapitalistlikuks süsteemiks ja sotsialistlikuks süsteemiks. Algas kapitalismi üldkriis. Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid. Miks Saksamaa kaotas? Puudulik koostöö poliitiliste ja sõjaväe juhtide vahel. Sks majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi. Sõjalise juhtkonna vale strateegia ja taktika. Saksa väed olid kurnatud. Saksa rahvas kaotas usu Saksa armeesse. Liitlased jätsid Sks maha. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes neli impeeriumi: Sks, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik, nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või peale seda.  

Ing kuulipilduja meeskond sakslaste välisuurtükk inglise tank inglise lennukid