1141 kmh aruanne avalikustamisele - viimsi vald · Ühtekuuluvusfondi projekti „viimsi vee- ja...

Äriregistri kood 10225846 Laki tn.12-A501 10621 Tallinn Tel.664 6730, faks 664 6767 E - post: [email protected] Töö nr. E1141 Tellija: AS Viimsi Vesi

Ühtekuuluvusfondi projekti

„Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“

keskkonnamõju hindamine

Aruanne Juhatuse esimees Lembit Linnupõld

Tallinn 2008

Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ KMH aruanne OÜ E-Konsult töö nr E1141

2

SISUKORD Aruande sisu lühikokkuvõte....................................................................................................... 4 Summary .................................................................................................................................... 6 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 8

1.1. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja eesmärk ........................................................ 8 1.2. Menetlusosalised ............................................................................................................. 8

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus........................................................................... 10 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus...................... 13

3.1. Kavandatav tegevus....................................................................................................... 13 3.1.1. Veehaare................................................................................................................. 13 3.1.2. Veetöötlusjaam....................................................................................................... 13 3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 14

3.2. Alternatiivsete võimaluste kirjeldus.............................................................................. 14 4. Mõjuala iseloomustus ja keskkonnaseisund......................................................................... 16

4.1. Asustus .......................................................................................................................... 16 4.2. Veevarustus ja kanalisatsioon ....................................................................................... 16

4.2.1. Veevarustus ............................................................................................................ 16 4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine ................................................................. 18

4.3. Taimestik, loomastik ja ökosüsteemide funktsioneerimine .......................................... 19 4.4. Maastik ja pinnas........................................................................................................... 20 4.5. Välisõhu kvaliteet ja kliima........................................................................................... 20 4.6. Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................. 22

5. Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle ulatus........................................................... 23 5.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant.................................................. 23 5.2. Jäätmetekkega kaasnev mõju veepuhastusjaamas......................................................... 31 5.3. Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 37

5.3.1. Müra teke ja selle levik .......................................................................................... 37 5.3.2. Vibratsioon ............................................................................................................. 39

5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele............................................................................ 39 5.4.1. Metsasihi veehaare ................................................................................................. 39 5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ........................................................................... 40

5.5. Mõju merekeskkonnale ................................................................................................. 42 5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda ......................................................................... 42 5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale ..................................................................... 44 5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele ....... 44

5.6. Loodusressursside kasutamine ...................................................................................... 45 5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine.................................................................................. 45 5.6.2. Maaressursi kasutamine ......................................................................................... 45

5.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale................................................................... 47 5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded ..................................................................................... 47 5.7.2. Joogivee kvaliteet ................................................................................................... 48 5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja .......... 49 piirkonna elanikkonna efektiivdoosid .............................................................................. 49

5.8. Kumuleeruvad mõjud.................................................................................................... 54 6. Negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise võimalused.................................................. 55 7. Alternatiivsed arengustsenaariumid ..................................................................................... 56 8. Keskkonnaseire .................................................................................................................... 58 9. Avalikkuse kaasamine, esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine ................................ 60


3

10. Mõju prognoosimise meetodite kirjeldus........................................................................... 61 11. Järeldused ........................................................................................................................... 63 12. Kasutatud materjalid .......................................................................................................... 67 Lisad ......................................................................................................................................... 69


4

ARUANDE SISU LÜHIKOKKUVÕTE Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi.

Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele mitmete elementide

sisalduse tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu

vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Seoses elanike arvu kasvu,

veetarbimise eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on

Viimsi valla territooriumile vaja rajada uus veehaare. Joogiveevarustuse ning heitvee

ärajuhtimise tagamiseks on vaja ehitada ja renoveerida ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km

kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26

reoveepumplat.

Eeltoodud tööde finantseerimiseks esitas Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi (arendaja)

rahastamistaotluse Ühtekuuluvusfondile. Rahastamistaotlus on mahukas dokumentidepakett

mille koondnimetus on Ühtekuuluvusfondi projekt „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste

ehitus“. Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega nimetatud

projektile keskkonnamõju hindamise arvestades Keskkonnaministeeriumi ja

Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta hinnata projekti realiseerimisega kaasneda

võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet

kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju

kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimaluste ning

keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike abinõude kohta.

Olemasolevate andmete põhjal ületavad Viimsi poolsaare põhjavee looduslikud

radioloogilised näitajad joogiveele kehtestatud efektiivdoosi määra. Efektiivdoosi normiks

kehtestamise aluseks olevad meditsiiniteaduslikke uuringute tulemusi tuleks elanikele

tutvustada. Põhjavesi on kavas normile vastavaks puhastada ehitatavas veepuhastusjaamas.

Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused ületavad

Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda

kiirgustegevusluba. Samas on oluline rõhutada, et veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna

efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud piirmäärade ja loodusliku fooni ka


5

puhastusjaama vahetus läheduses ning veepuhastusjaam ei kujuta endast mingisugust

radioloogilist ohtu piirkonna elanikele ega ettevõtte töötajatele. Tegemist on väga nõrkade

kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub suurendatud risk õnnetusjuhtumite

korral.

Paralleelselt arendaja kavandatud töödega joogiveevarustuse ja heitvee ärajuhtimise

tagamiseks kavandab Viimsi Vallavalitsus mitmete uute maastikukaitsealade loomist ja

kohaliku tasandi rohevõrgustiku arendamist valla haldusterritooriumil. Igasugune

arendustegevus mõjutab paratamatult looduskeskkonda ning otsustaja peab leidma vajaliku

tasakaalu looduskeskkonna kaitsmise vajaduse ning valla arenguks ja selle elanike õigustatud

ootuste tagamiseks vajalike tööde tegemise vahel. Sellise otsuse tegemiseks on KMH

aruandes välja pakutud ekspertide arvates keskkonnakaitseliselt aktsepteeritav lahendus koos

vajalike leevendavate meetmetega.


6

SUMMARY The single source of drinking water is groundwater from Cambrian- Wend aquifer system in

territory of Viimsi Parish, Estonia. The quality of water does not correspond to water quality

standard. Exceeds are with concentration of chlorous, ferrous, manquanum, ammonium and

radiological indicators as well. Because of that the water must be treated.

The populace of Viimsi Parish is been enlarged, water demand per person as well and the

Parish has perspective to continue its population enlarging. These aspects increase general

water consumption in area and therefore additional drinking water source system is needed to

be building up.

83,5 km pipelines for drinking water and 79 km for domestic wastewater is necessary to

construct or renovate, fire-protection pumping stations, compression preserve pumping plant

and 26 wastewater pumping plants as well.

To finance mentioned necessary instauration works AS Viimsi Vesi, as local water supplier, is

preparing the financial application to Cohesion Found. The Govt of Viimsi Parish initiated

environmental impact assessment (EIA) for that application in order to get necessary

information about environmental impacts and alternatives of objective, the methods to prevent

arising impacts and carry out monitoring system.

The concentration of radiological indicators in Cambrian- Wend aquifer system groundwater

exceeds a number of effective rates in Estonian water quality standard. That is a local natural

idiomaticalness; the water has never been polluted. Specialists from Estonian Ministry of

Social Affairs should account about health risks what can be caused for consumption of local

groundwater as these were base for validate Estonian water quality standard.

The groundwater is been planned to treat up to quality norms in water treatment plant. AS

Viimsi Vesi must apply activity license for treatment process because of year 226Ra and 228Ra

waste quantity according to Radiation Act. Is important to accent that water treatment plant

does not cause any radiation danger to local people and employees of plant. The level of

radiation will stay natural beside the plant.


7

Three new landscape preservation areas are planned to create in the area of instauration

works. Works for development of water source system, pipelines and other necessary parts of

whole system affects the natural environment but building up water supply system in the area

is ineluctable. Therefore the decider, Govt of Viimsi Parish, must find an appropriate solution

between needs of quality drinking water in the area and nature preserve. Environmentally

acceptable solution with methods to prevent arising impacts is carried out in result of EIA.


8

1. SISSEJUHATUS

1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA EESMÄRK

Viimsi Vallavalitsus algatas 6. oktoobri 2006. a. oma korraldusega keskkonnamõju hindamise

AS Viimsi Vesi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ kohta vastavalt

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 18, lg 2 p 10

ning arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse seisukohta

hinnata projekti realiseerimisega kaasneda võivaid eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid.

KMH eesmärgiks on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju

vältimise või leevendamise võimaluste ning keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks vajalike

abinõude kohta.

KMH aruanne on koostatud mahus, mis vastab Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 nõuetele. Aruandes on käsitletud kõiki KMH

programmi avalikustamise käigus saadud ettepanekuid ja märkusi.

1.2. MENETLUSOSALISED

Arendaja: AS Viimsi Vesi

kontaktisik: Lauri Lagle, tel. 606 6848

Nelgi tee 1, Viimsi vald

Harjumaa 74001

Otsustaja: Viimsi Vallavalitsus

Tel. 606 6805, 606 6860

Nelgi tee 1, Viimsi vald

Harjumaa 74001


9

KMH järelevalvaja: Harjumaa Keskkonnateenistus

Tel. 672 2972

Viljandi mnt 16,

Tallinn 11216

KMH ekspert: OÜ E-Konsult

kontaktisik Lembit Linnupõld, tel. 664 6777

e-post: [email protected]

Laki 12 A-501,

10621 Tallinn

Töörühma koosseis:

Aide Kaar – keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0123;

Laur Linnupõld - keskkonnaekspert, keskkonnamõju hindaja litsents KMH0117;

Jüri Martin - akadeemik, professor, bioloogiadoktor ökoloogia erialal;

Joel Jalast - hüdrogeoloog, AS Viimsi Vesi;

Madis Kiisk - teadur, TÜ Füüsika Instituudi Keskkonnafüüsika Instituut;

Kairi Mänd - graafiline andmetöötlus.


10

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Viimsi valla ainuke joogiveeallikas on Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi.

Veekompleksi põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- (20%

puurkaevudest), Feüld , Mn2+ (72 % puurkaevudest) ja NH4 (72 % puurkaevudest) sisalduse

tõttu. Lisaks ületavad põhjavee radioloogilised näitajad kehtestatud norme. Seetõttu vajab

põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust. Tabelis 2.1 on toodud Viimsi valla

puurkaevude põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid (Eesti

Geoloogiakeskus 2008).

Tabel 2.1: Põhjavee probleemsete keemiliste näitajate kontsentratsioonid


11

Viimsi valla elanike arvu kasvuga arvestab kehtiv valla üldplaneering ja arengukava. Viimsi

valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava prognoosib veetarbimise kasvu ühe

elaniku kohta seniselt 105 liitrilt 120 liitrini päevas. Seoses elanike arvu kasvu, veetarbimise

eeldatava suurenemisega ühe elaniku kohta ja valla arenguperspektiividega on Viimsi valla

territooriumile vaja rajada uus veehaare.

Viimsi valla vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi kavandab valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni

väljaehitamist Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“

(edaspidi Projekt) alusel. Projekt näeb ette rajada uus veehaare planeeritud tootlikkusega

1 277500 m3 vett aastas ehk 3500 m3 ööpäevas, veetöötlusjaam ning ehitada välja

ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem Viimsi poolsaarel Viimsi valla haldusalal.

Projekti eesmärk on kindlustada Viimsi valla elanikele kvaliteetne joogivesi ning tagada

reovee kogumine ja selle ohutu ärajuhtimine. Sellega vähendatakse joogivee kadu ca 20%-ni


12

ning vähendatakse majapidamiste poolt kanalisatsiooni juhitud reostuskoormust. Ca 8500

elanikku ühendatakse kanalisatsioonivõrku, tõstes ühendusmäära 52%-lt 95%-ni. Ca 7100

elanikku ühendatakse veevarustusvõrku, mis vähendab elanike terviseriske. Projekti

realiseerimine parandab seeläbi valla elanike elukvaliteeti ja vähendab keskkonna

saastekoormust. Seetõttu on kavandatud tegevuse elluviimine Viimsi valla elanikkonna jaoks

olulise tähtsusega.


13

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

3.1. KAVANDATAV TEGEVUS

Projekt hõlmab Viimsi valla territooriumi, välja arvatud Laiaküla, Äigrumäe, Muuga sadama

ja Viimsi valla haldusalas olevate saarte territooriumid. Projekti veehaarde asendiplaan ja

veetorustike perspektiivskeem on KMH aruande lisas 3.

3.1.1. Veehaare

Projekti kohaselt plaanitakse rajada valla keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa RMK

Anija metskonna riigimetsamaa kinnistule (89001:003:0292) Lubja külast põhja pool

Metsasihi tee ääres. RMK on oma 20.04.2006 kirjaga nr. 9-25/7081 kooskõlastanud veehaarde

asukoha valiku tingimustel:

- rajatavad puurkaevud ja nende juurde rajatavad teed koos torustike ja elektrikaablitega

ei tohi seada piiranguid metsade majandamisele;

- metsa raadamise teostab RMK Anija metskond vastavalt kooskõlastatud ja kinnitatud

projektile.

Veehaare koosneb 8 puurkaevude rühmast, mis avavad eraldi Voronka ja Gdovi veekihi.

Veehaarde kogutootlikkuseks on kavandatud 3500m3 vett ööpäevas. Veehaarde rajamine on

planeeritud kahe etapilisena. Esimeses etapis rajatakse 4 puurkaevude rühma koos

veetrassidega.

3.1.2. Veetöötlusjaam

Vee eeltöötluseks rajatakse veepuhastusjaam kavandatavast ridaveehaardest 1,1 km kaugusel

lõuna suunas.

AS-i Sweco Projekt koostatud eelprojekti „Viimsi veetöötlusjaam. Ehitusprojekti

lähteandmete täpsustamine“ (Töö nr. 07210-0091-1) kohaselt pumbatakse vesi läbi 1 Dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruandes, sellega saab vajadusel tutvuda arendaja vahendusel


14

spetsiaalsete aeratsiooniseadmete kontakt-kambritesse. Aeratsiooniga eraldatakse vees

leiduvad gaasid ja antakse vette õhuhapnikku. Kontaktkambrites toimub vees oleva

kahevalentse raua ja mangaani edasine oksüdeerumine kolmevalentseks hüdroksiidiks.

1-astme filtrites eraldatakse veest raud, mangaan ja teised vee hägusust põhjustavad ühendid.

2-astme filtrites eraldatakse veest radioaktiivset kiirgust tekitavad radionukleiidid.

Edasi suunatakse filtraat isevoolselt puhta vee reservuaaridesse (3 x 2000 m3) ja sealt

tarbijatele.

3.1.3. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Projekti mahus ehitatakse ja renoveeritakse ca 83,5 km veetorustikke, ca 79 km

kanalisatsioonitorustikke, rajatakse tuletõrjepumplad, II astme survetõstepumpla ja 26

reoveepumplat.

Planeeritava ühiskanalisatsiooni reoveed juhitakse Tallinna linna kanalisatsioonisüsteemi ja

Muuga sadama reoveepuhastisse. Selleks sõlmiti 26.07.2006.a. vastav kokkulepe nr. 4198

AS-iga Tallinna Vesi2. Kokkuleppe kohaselt juhitakse Viimsi valla ühisreoveetorustikega

kogutav reovesi AS Tallinna Vesi reoveesüsteemi Miiduranna sadama ja Muuga vahelise

raudtee äärses piiritluspunktis nr. 2 Lääne teel ja piiritluspunktis nr. 3 Kõivu teel, kust see

suunatakse edasi Paljassaare reoveepuhastisse. Kokkuleppe alusel kohustub AS Tallinna Vesi

tagama alates piiritluspunktidest kogutud reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kehtiv Tallinna

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava arvestab kõigi lähiümbruse valdadest

tulevate võimalike reoveekoormustega.

3.2. ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS

KMH programmi kohaselt on kavandatava tegevuse alternatiivid:

1. Rajatakse keskne veehaare Viimsi poolsaare keskossa, mille tootlikkus on 2000 m3 vett

ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille tootlikkus on 1500

m3/ööpäevas. 1000 m3/ööpäevas arvestatakse tarbijatele Viimsi valla lõunaosas, keda

veemajanduse arendamise algetapis ei ühendata ühisveevarustusega. Uue keskse

2 ja 4 dokumendi koopia ei sisaldu KMH aruande koosseisus, vajadusel saab sellega tutvuda arendaja vahendusel


15

veehaarde ja Haabneeme veehaarde vesi töödeldakse rajatavas veepuhastusjaamas, valla

lõunaosa väiketarbijate vett esialgu ei töödelda.

2. Joogiveeallikana võetakse kasutusele Ülemiste järve vesi, mis puhastatakse Tallinna

veepuhastusjaamas.

Igasugused kokkulepped Tallinna linna joogivee ressursi kasutamise kohta puuduvad.

Alternatiiv eeldab Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkirja nr 396 Harju maakonna

põhjaveevarude kinnitamine tühistamist ning uue põhjaveevarude jaotamist käsitleva akti

koostamist, millele peaksid eelnema mahukad eeltööd (vt p. 4.2.1.). Puuduvad

majanduslikud analüüsid, projektid ja rahastamisskeemid trasside, pumbajaamade jms

projekteerimiseks ja rajamiseks.

Vastavalt Viimsi Vallavolikogu otsusele ei soovi Viimsi vald kaaluda Tallinna linna

pinnavee kasutamist Viimsi valla mandriosa veevarustuse allikana (vt. AS Viimsi Vesi 15.

03.2007 kirja nr. 131 koopia KMH aruande lisas 1). Volikogu sellise otsuse põhjustas

muuhulgas asjaolu, et Tallinna linnal puuduvad senini konkreetsed tegevuskavad joogivee

kvaliteedi tagamiseks eriolukorras ja suurreostuse puhul ning adekvaatne riskianalüüs.

Eeltoodust lähtuvalt ei saa Ülemiste järve vee kasutamist Viimsi valla peamise

joogiveeallikana pidada reaalseks alternatiiviks ja KMH-s loobutakse selle võimaluse

edasisest käsitlemisest.

3. Valla territooriumilt kogutav reovesi juhitakse Muuga sadama reoveepuhastisse.

Eelprojekt reovee juhtimiseks Viimsi vallast Muuga reoveepuhastisse koostati 2005.

aastal Halcrow Grup Ltd ja Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt3. AS Tallinna Sadam,

Viimsi vald ja Maardu linn koostasid 25.01.2007.a. ühiste kavatsuste protokolli4 Muuga

sadama reoveepuhasti baasil reovee töötlemisega tegeleva ühisettevõtte asutamiseks.

Lisaks käsitletakse 0- alternatiivi ehk kavandatavast tegevusest loobumist.

3 Technical Assistance for East Harju and Keila Vasalemma Water Protection Project. EuropeAid /117812/D/SV/EE


16

4. MÕJUALA ISELOOMUSTUS JA KESKKONNASEISUND

Viimsi vald asub samanimelisel Tallinnast kirdes asuval Soome lahte ulatuval 12.5 km

pikkusel ja 5 km laiusel poolsaarel, piirnedes 2/3 ulatuses merega. Poolsaarest läände jääb

Tallinna laht ja itta Muuga laht. Valla lõunaosa piirneb Tallinna ja Maardu linnaga ning ca’ 1

km ulatuses Jõelähtme vallaga. Valla maismaa osa on 47 km², üldsuurus 71,4 km² Valla

koosseisu kuuluvast 9 saarest suuremad on Naissaar (18,9 km²) ja Prangli (6,5 km²).

4.1. ASUSTUS

Viimsi poolsaare asulad asuvad traditsiooniliselt mere ääres. Suur osa asustusest oli aiandus-

ja suvilakooperatiivid. Poolsaare siseosa on valdavalt olnud metsamaa kuhu viimaste aastate

hoogsa kinnisvara arendamise käigus on kohati tekkinud elamualad.

Viimsi valla mandriosas paikneb 14 küla - Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Metskasti,

Miiduranna, Muuga, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme,

Äigrumäe ning 2 alevikku - Viimsi ja Haabneeme. Viimsi ja Haabneeme alevikes elab valla

kodulehe andmete kohaselt ligi pool valla elanikest.

Viimsi valla elanike arv on valla kodulehe andmetel5 paari viimase aasta jooksul kasvanud

poole võrra ulatudes 14760 inimeseni. Suvehooajal kasvab elanike arv mitme tuhande võrra.

4.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

4.2.1. Veevarustus

Kuna Tallinna linna põhjaveetarbimine on vähenenud, samas kui lähivaldade veetarve

suureneb, siis toimus 2004. aastal põhjaveevarude ümberhindamine, mille kohta valmis

aruanne Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030 (AS Maves 2004).

Viimsi valla jaoks on määratud põhjaveevarud:

5 http://ww.viimsivald.ee/?id=546 13.02.2008 seisuga


17

- Kambriumi-Vendi veekompleksist 4500 m3/d.

Põhjaveekomisjon tegi 30.09.2004.a keskkonnaministrile ettepaneku6 need põhjaveevarud

kinnitada, lisades märkuse, et Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavesi vajab joogiveeks

kasutamisel raadiumi sisalduse kontrolli ja normide ületamisel raadiumi eemaldamist või vee

segamist kuni normidele vastavaks.

Keskkonnaministri 06.04.2006.a käskkiri nr 396 Harju maakonna põhjaveevarude

kinnitamine 7 fikseerib nimetatud põhjaveevarud ametlikult ja määrab Viimsi vallale need

varud tagatud tarbevaruna (T1).

Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määruse nr 9 Põhjaveevaru hindamise kord kohaselt

jaguneb põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosvaruks P.

T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või

hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna

arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva

veehaarde projekteerimisel. Põhjaveevarude käskkirjaga kinnitatud varud on kantud riigi

Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse.

Joogiveega varustamiseks planeeritava põhjaveevaru kvaliteedi vastavuse sotsiaalministri

02.01.2003.a määrusele nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-

ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja sellest tuleneva põhjavee puhastamise vajaduse

kindlakstegemiseks tuleb lähtuda varu uuringuaruandest.

Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavesi Viimsi valla territooriumil ei vasta kehtestatud

joogivee kvaliteedinõuetele suure Cl- , Feüld , Mn2+, NH4 ja radionukliidide sisalduse tõttu.

Seetõttu vajab põhjavesi joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust.

6 Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 75, 30.09.2004; vt http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1286/Pohjaveekomisjoni+koosoleku+protokoll+nr+75.pdf 7 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=167596/Eesti+kinnitatud+pohjaveevarud.pdf


18

4.2.2. Kanalisatsioon ja sadevee ärajuhtimine

Üldkanalisatsiooniga on haaratud ca 55% valla tiheasustusalade püsielanikkonnast. Viimsi

poolsaare läänekaldalt ning osaliselt keskosast juhitakse reovesi Tallinna ühiskanalisatsiooni

alates 1970- datest aastatest. Reovee eelvooluks on Meriväljal asuv Kõivu tee d 500 kollektor,

Pirita reoveepumplad ning tunnelkollektor nr. 1 (d 1000 - 1800 mm). Reovesi puhastatakse

Paljassaare veoveepuhastis. Praegu juhitakse Viimsi vallast AS-i Tallinna Vesi

ühiskanalisatsiooni ca 1000 m3 reovett ööpäevas. AS-i Tallinna Vesi hinnangul võib kogu

poolsaare kanaliseerimisel ning ehitustegevuse jätkamisel ööpäevane reovee vooluhulk

kasvada kuni 10 000 m3 ööpäevas. Olemasolevate eelvoolusüsteemide ja Paljassaare

reoveepuhasti arendamisel on AS Tallinna Vesi arvestanud nende reovee vooluhulkadega.

Paljassaare puhastusseadmetes puhastatakse keskmiselt 120 000 m3 reovett ööpäevas.

Tallinna linna lähivaldadest kanaliseeritav reoveekogus moodustab sellest ca 2 - 3%. Kõigi

lähivaldade arenguperspektiivide realiseerumisel ei ületa see kogus AS-i Tallinna Vesi

hinnangul 10 - 15% töödeldava reovee üldhulgast.

Sademevesi juhitakse merre. AS Viimsi Vesi korraldab pinnavee kvaliteedi seiret merre

suubuva 3 kraavi 5 punktis, et jälgida pinnavee reostust. Eesti Geoloogiakeskuse

hüdrogeoloogia osakonna poolt läbi viidud seire8 andmetel on merre suubuva sadevee

reostustase madal ja keskkonnaprobleeme ei ole ilmnenud.

Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015 kohaselt oli aastatel

1990-2000 Tallinna Keskkonnaameti poolt võetud sademevee proovides suurim määratud

BHT7 kontsentratsioon kraavivees Viimsi põigu väljalasust 41 mg/l , mis vastab lahjale

reoveele. Arvestades pinnavee voolusuunda võib eeldada, et oma osa reostuse tekkele andisid

ka Viimsi valla territooriumi väikeelamupiirkonnad. Hilisemad andmed reostuse kohta

puuduvad9.

8 Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2006. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond; Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2007. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond. 9 Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1106


19

4.3. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA ÖKOSÜSTEEMIDE FUNKTSIONEERIMINE

Viimsi maastik on vaheldusrikas, rannamadal on kivine ja liigestatud rohkete luidete ja

rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, on laane- ja salumetsi, rabastuvaid

männikuid ja soometsi. Paekalda allikarohkel rusukaldal kasvab meie oludes haruldane

kooslus, laialeheline ürgne salumets. Põhiosa Viimsi metskonna metsast on kaitsemets.

Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku tuumalade taimekooslused on loodusilmelised ja

suhteliselt hästi säilinud, pakkudes väärtuslikke elupaiku suurematele looduslikele aladele

iseloomulikele ja avalikkuse jaoks tähelepanuväärsete liikidele nagu põder, metskits jt (MTÜ

Keskkonnakorraldus 2008).

Viimsi rohealadel on registreeritud järgmised imetajaliigid: põder, metskits, metssiga,

valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, rebane, kährikkoer, kärp, nirk, metsnugis, kobras,

mügri. Alal esineb ka üks või mitu liiki nahkhiiri. Juhuslikud läbirändajad on ilves ja mink

ehk ameerika naarits. Tuhkru esinemise kohta ei ole kindlaid andmeid. Elupaikade hinnangu

alusel on tõenäolised liigid mets-karihiir ja tava-leethiir, niidu-uruhiir, juttselghiir, koduhiir.

Võimalik on mägra esinemine. Karu Viimsi valla püsielanike hulka ei kuulu, kuid 2007.

aastal nähti (I. Sirkase suul. andmetel) läbirändavat karu Muugal jt (MTÜ


Roomajatest esinevad kohalike elanike andmetel arusisalik, nastik, rästik ning üks viide on ka

vaskussi esinemisele. Kahepaiksetest esinevad kohalike elanike andmetel harilik kärnkonn,

rabakonn ja/või rohukonn. Võimalik on tähnikvesiliku esinemine jt (MTÜ


Professor Jüri Martini juhendamisel Euroülikooli üliõpilaste poolt 2008. a kevadel läbi viidud

uuringu kohaselt on kavandatava Metsasihi veehaarde piikonnas erineva liituvuse ja

struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti esineb puude

surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses raietega.


20

4.4. MAASTIK JA PINNAS

Viimsi vald asub Põhja-Eesti rannikumadaliku ja Soome lahe saarte maastikurajoonis. Põhja-

Eesti ranniku madalik on üldilmelt rahuliku pinnamoega, madal ja tasane. Absoluutsed

kõrgused jäävad enamasti küll 0-20 m piiridesse, ent rannikumadaliku lõunaserval küünivad

need mitmel pool ka 30 meetrini ja üle selle. Kõrgus muutub paljudes kohtades astmeliselt.

Eristada saab madalamat rannikupiirkonda ja terrassi paekalda jalamil. Esimene tase ulatub

20-25 m ü.m. Paekalda esine aste on enamasti 33-50 m ü.m. Suurima absoluutse kõrgusega on

rannikumadalikul säilinud lavamaa jäänuksaar - Viimsi Lubjamägi (abs. kõrgus 53 m,

suhteline kõrgus 36-37 m) pikkusega 3,4 km ja laiusega 1,6 km.

Pinnakatte paksus varieerub 0,5–7,0 m piires. Klindipealsel tasandikul jääb pinnakatte paksus

alla 1 m, keskmisest madalam on see ka Viimsi kõrgendiku piires. Aluspõhjakivimeid katab

kõikjal moreen. Viimsi kõrgendiku kirdeserval katab moreeni fluvioglatsiaalne kruus. Suurtel

aladel katavad moreeni ka meresetted, mis koosnevad peene- ja keskmiseteralisest liivast,

kohati ka aleuriidist.

4.5. VÄLISÕHU KVALITEET JA KLIIMA

Viimsi valla välisõhu kvaliteeti mõjutavad peamiselt Muuga ja Miiduranna sadamate

territooriumitel tegutsevad kütusetransiidiga tegelevad firmad.

Miiduranna sadama tegevus on plaanis lõpetada, et sellele alale elamurajoon rajada.

Sadamategevuse lõpetamine lahendab õhusaaste probleemi.

Muuga sadama välisõhu kvaliteedi suhtes on viimastel aastatel esinenud palju lähimate

elamualade elanike kaebusi, rahulolematust on põhjustanud ebameeldiv hais. Kaebuste

põhjuseks on väävelvesiniku ja merkaptaanide haisuläve ületav sisaldus piikonna välisõhus

ajal kui tuul puhub naftaterminalide poolt elualade suunas.


21

Muuga sadama välisõhu saaste saab jaotada nelja gruppi:

- naftaproduktide laadimisel eralduvad terminaalides ja laadimiskohtades saasteainetena

õhku alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga

ühendid;

- puistekaupade (turvas, kivisüsi, killustik, väetised) laadimisel eralduvad õhku

laaditavate kaupade tolmud ja tahked osakesed;

- katlamajadest eralduvad sõltuvalt kasutatavast kütusest erineva koostisega küttegaasid,

mis sisaldavad lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, raskemetalle;

- Muuga sadamas kasutatava transpordi poolt emiteeritavad saasteained, sh laevaliiklus

sadama akvatooriumis ja raudteetsisternide reostatud välispinnalt toimub emissioon.

Olukorra parandamiseks on kavas täiendada Muuga sadama seiresüsteemi, mis aitab reostaja

igal konkreetsel juhul välja selgitada ning võtta tarvitusele saasteemissiooni vähendamise

meetmed. AS-i Tallinna Sadam juhtimisel tellitakse kogu Muuga sadama lääneosa hõlmav

projekt parima võimaliku tehnika taseme tõstmiseks, mis peab õhusaaste probleemi

lahendama10.

Meteoroloogilised karakteristikud Harjumaal on järgmised:

aasta keskmine temperatuur 5,0° C

kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21,0° C

kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6 ° C

kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur -6,0° C

Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%):

N NO O SO S SW W NW Tuulevaikus

10 8 8 11 20 21 11 11 4

10 Muuga sadama lääneosa keskkonnamõju hindamine. OÜ E-Konsult töö nr E1053


22

4.6. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri andmete kohaselt on Viimsi valla mandriosas 7 riiklikul tasandil kaitstavat

looduse üksikobjekti: Muuga kabelikivi ja Loomisvälja mänd Muuga külas, Põlendiku kivi,

Riiasöödi tamm Randvere külas, Rohuneeme rahn Püünsi külas, Tädu kuusk Tammneeme

külas ja Viimsi koobas (Kuradikoobas) Lubja külas. Viimsi valla mandriosas on kaks

kaitsealust parki - Viimsi sanglepik Haabneeme alevikus ja Viimsi mõisa park Viimsi

alevikus. Kohaliku kaitse alla on võetud Mäealuse maastikukaitseala.

Ükski keskkonnaregistrisse kantud riiklikul tasandil kaitstav loodusobjekt ei jää Projektiga

kavandatavate tegevuste mõjualasse.

Alates 11.03.2008. avalikul väljapanekul oleva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu

teemaplaneeringuga Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (AS Pöyry Entec töö nr.609)

tehakse ettepanek võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektidena kaitse

alla lisaks:

- Krillimäe maastikukaitseala;

- Leppneeme –Tammneeme maastikukaitseala;

- Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala;

- Mäealuse kaitseala piiranguvööndi laiendus;

- Rohuneeme maastikukaitseala.

Kaitsealade kaitse-eeskirjad on toodud teemaplaneeringu seletuskirja lisades 7 ja 5.

KMH ekspertgrupp koostas skeemi, millele on kantud Projektiga kavandatud veehaarde

puurkaevude asukohavariandid, mis võivad teemaplaneeringuga kavandatavale ja

olemasolevatele maastikukaitsealadele (rohevõrgustiku elementidele) olulist mõju avaldada.

Skeemi koostamiseks on kasutatud teemaplaneeringu koosseisus olevat kaarti Rohevõrgustik

ja miljööväärtuslikud alad (AS Pöyry Entec 2008). Skeem on KMH aruande lisas 3.3.


23

5. TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA SELLE ULATUS

5.1. VIIMSI VALLA PÕHJAVEEVARU OPTIMAALNE KASUTUSVARIANT

Geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste ning põhjavee keemilise koostise määramiseks

rajati kavandatava Metsasihi veehaarde piirkonda katsepuurkaevud (rühm 1), millele Viimsi

Vallavalitsus määras oma 29.03.2007 korraldusega nr 191 projekteerimistingimused.

Projekteerimistingimuste määramise üheks aluseks oli Harjumaa Keskkonnateenistuse

12.03.2007 kirjaga nr 30-6-2/15017-2 antud nõusolek nimetatud projekteerimistingimustega.

Puurkaevud on ette nähtud KMH koostamiseks vajalike lähteandmete saamiseks ning nende

rajamist, vajalike proovimaterjalide võtmist ja analüüsimist korraldas Eesti Geoloogiakeskuse

Hüdrogeoloogia osakond. Katsepuurimiste tulemuste kohta koostati aruanne Viimsi valla

põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant, mis on KMH aruande lisas 2.1. Käesolevas peatükis

on väljavõte viidatud aruande arvutuslikust osast ja peamistest järeldustest. Oma

kommentaarid uurimustööle kirjutas akadeemik Jüri Martin. Need on toodud KMH aruande

lisas 2.

Põhjavee optimaalse kasutusvariandi valikul tuleb arvestada keeruliste hüdrogeoloogiliste

tingimustega, sest veevõtu kontsentreerumine võib kutsuda esile põhjavee survetaseme

üleliigse alanemise ja suurema mineraalsusega vee sissetõmbamise aluskorrast või mere poolt.

Töös tehakse veetaseme alanemise arvutused veekihtide kaupa mõlema veehaarde töötamise

variandi korral. Rajatavat veehaaret hakkavad mõjutama Haabneeme ja Pirita veehaare.

Arvutused tehakse põhjaveevaru kehtivusaja lõpuni, s.t arvutustes võetakse veehaarde

töötamise ajaks 8030 ööpäeva.

I variandi puhul arvestatakse järgmiste andmetega:

- veevõtt rajatavast “Metsasihi” veehaardest on 2000 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 700

m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 1300 m³/ööpäevas;


24

- veevõtt Haabneeme veehaardest on kokku 1500 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 500


- veevõtt Pirita veehaardest on kokku 7700 m³/ööpäevas, s.h Voronka veekihist 2500


- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Haabneeme veehaarde keskmeni on 2400 m;

- kaugus Metsasihi veehaarde keskmest Pirita veehaarde keskmeni on 6000 m;

- Metsasihi veehaarde raskuskeskme kaugus äärmisest puurkaevude rühmast on 700 m.

Metsasihi veehaarde töötamisel tootlikkusega 2000 m³/ööpäevas arvutatakse Voronka veekihi

survetaseme alanemine valemi 1 järgi:

Svr = So+ SH + SP (1),

kus So – veetaseme alandus veehaarde keskmes enda töötamisest;

SH – veetaseme alandus Haabneeme veehaarde töötamise mõjust;

SP – veetaseme alandus Pirita veehaarde töötamise mõjust;

So arvutatakse valemist (2) mittestatsionaarse liikumise võrrandi järgi (Бочевер, 1968):

kus Q – veevõtt, 700 m³/ööpäevas;

km – veejuhtivus, 100 m²/ööpäevas;

a – piesojuhtivus, 105 m²/ööpäevas;

ro = 700 m;

t = 8030 ööpäeva.


25

Veetaseme alanemine Metsasihi veehaarde keskmes Pirita veehaarde mõjul arvutatakse

valemiga 3:

Voronka veekihi põhjavee survetaseme alandus Metsasihi veehaarde keskmes võib ulatuda

11,4 m. Praegune põhjavee survetaseme absoluutkõrgus veehaarde keskmes on ca –2,5 m, siis

2030. a ulatub põhjavee survetaseme absoluutkõrgus –13,9 m. Tõenäoliselt võib tegelik

veepinna alandus teiste veehaarete mõjust tulla väiksem, sest veevõtt Pirita veehaardest

kinnitatud põhjaveevaru ulatuses on suurendatud.

Metsasihi veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule nr 1153, mis avab samuti Voronka

veekihti, arvutatakse valemi (3) järgi:

kus Ro – kaugus veehaardest vaatluskaevuni 1153, 3300 m;

kmV = 100 m²/ööpäevas.

Rohuneeme vaatluskaevus 1153 alaneb põhjavee survetase uue veehaarde mõjul 2,9 m võrra.

2008. aasta seireandmete põhjal on puurkaevu keskmine survetase -2,37 m, millele lisandub


26

alandus 2,9 m. Seega alaneb 2030. aasta lõpuks vee survetase kuni -5,27 m abs. k, mis ühtib

prognoositud veetasemega (Tamm, 2004).

Gdovi veekihi põhjaveetaseme alanemine veehaarde töötamisest ja teiste veehaarete

töötamise mõjust arvutatakse valemite 1 ja 2 järgi.


27

Gdovi veekihi survetase alaneb Metsasihi veehaarde keskmes 2030. aastaks 5,01 m võrra, kui

veehaarde tootlikkus veekihist on 1300 m³/ööpäevas. Põhjavee survetase jääb seega

absoluutkõrgusele -9,2 m.

Veehaarde mõju Rohuneeme vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, arvutatakse

valemi (3) järgi:

Rohuneeme vaatluskaevus nr 1152 alaneb survetase Metsasihi veehaarde mõjul 0,85 m. Seega

2030. aasta lõpuks on keskmine survetase –3,93 m, mis on väiksem prognoositust (Tamm,

2004).

II variandi kohaselt on keskse Metsasihi veehaarde tootlikkus 3500 m³/ööpäevas, s.h

Voronka veekihist 1200 m³/ööpäevas ja Gdovi veekihist 2300 m³/ööpäevas. Haabneeme

veehaare suletakse.


28

Veetaseme alanemine Voronka veekihis arvutatakse valemi (1) järgi:

Põhjavee survetaseme alanemine Pirita veehaarde mõjul SP arvutatakse valemi (3) järgi:

Seega jääb põhjavee survetase Voronka veekihis 2030. aastal absoluutkõrgusele ca -15,2 m

(2007. a veetase võetud -2,5 m).


29

Veetaseme alanemine Gdovi veekihis, kui Q = 2300 m³/ööpäevas:

II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme

vaatluskaevule nr 1153, mis avab Voronka veekihti, valemi (3) järgi:

Seega vaatluskaevus nr 1153 alaneb survetase 4,9 m võrra ja aastaks 2030 saavutab survetase

absoluutkõrguse -7,27 m, mis on madalam lubatavast veetasemest.


30

II veehaarde variandi puhul määratakse keskse veehaarde töötamise mõju Rohuneeme

vaatluskaevule 1152, mis avab Gdovi veekihti, valemi (3) järgi:

Seega 2030. aasta lõpuks alaneb vaatluskaevu 1152 survetase Metsasihi veehaarde töötamise

mõjul 1,55 m võrra ja jääb absoluutkõrgusele -4,63 m. Lubatud prognoositud survetase Viimsi

poolsaare tipus on -5 m (Tamm, 2004).

Arvutuste põhjal alaneb mõlema veekasutusvariandi korral Voronka veekihi survetase

Metsasihi veehaarde keskmes intensiivsemalt kui Gdovi veekihi survetase.

I variandi korral (keskse veehaarde tootlikkus 2000 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaardest

1500 m³/ööpäevas) alaneb Voronka veekihi survetase rajatava veehaarde keskmes 11,4 m

võrra ja jääb absoluutkõrgusele -13,9 m. Gdovi veekihi survetase alaneb 5 m võrra ja jääb

absoluutkõrgusele -9,11 m. Veekihtide survetaseme vahe on 4,8 m, s.t Gdovi veekihi

survetase on Voronka veekihi survetasemest 4,8 m võrra kõrgemal.

II variandi korral (Metsasihi veehaarde tootlikkus on 3500 m³/ööpäevas, Haabneeme veehaare

suletakse) suureneb veekihtide survetaseme vahe veelgi. Survetase veehaarde keskmes alaneb

Voronka veekihis 12,7 m võrra ja Gdovi veekihis 5,6 m võrra. Veekihtide survetasemed

jäävad absoluutkõrgusele -15,2 m ja -9,7 m, survetasemete vahe on 5,5 m.

II põhjavee kasutamisvariandi korral kerkib reaalne oht, et Voronka veekihi põhjavee

kvaliteet halveneb (Cl--sisaldus suureneb, süvenevad anaeroobsed tingimused) vee

juurdevoolu tõttu Gdovi veekihist või mere poolt. Voronka veekihi survetaseme alanemine


31

Metsasihi veehaarde keskmes põhjustab survetaseme üleliigse alanemise vaatluskaevus 1153,

mis asub poolsaare tipus. See piirkond on merevee sissetungimiseks kõige soodsam.

Kokkuvõte:

Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude andmetele

ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja. Viimsi valla

põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on ühisveevarustussüsteemi

väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat Haabneeme veehaaret, mille vee

kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi veehaarde esimesse etappi

planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant rahuldab nii veekihtide

survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest pikaajalist prognoositavat

seisundit (2030 aastani).

Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib

põhjustada merevee sissetungi ja poolsaare põhjapoolsete puurkaevude survetaseme olulise

alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.

Lõplik otsus ühisveevarustussüsteemi väljaehitamise kohta langetatakse peale

Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke

kaalutlusi.

5.2. JÄÄTMETEKKEGA KAASNEV MÕJU VEEPUHASTUSJAAMAS

Hinnangute koostamise alusmaterjalina on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel

vastavalt lepingule K-11-1-2005/1643 Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud hinnangut

põhjavee radioaktiivsuse vähendamise veetöötlustehnoloogia efektiivsusele ning AS Viimsi

Vesi poolt ehitusprojekti lähteandmete täpsustamiseks koostatud puhastusjaama eelprojekt ja

muud AS-ist Viimsi Vesi saadud informatsiooni. Töö sisaldab kõiki AS-i Viimsi Vesi

puurkaevudest aastatel 2004-2005 määratud radioloogilisi mõõtmisi. Radioloogilised

mõõtmised on tehtud vee-ettevõtte 32 puurkaevust 19-s, mis annab üldistatud järelduste

tegemiseks piisava statistilise esindatuse Viimsi vee radioloogilisest seisukorrast.

Mõõtmistulemused on toodud tabelis 5.1.


32

Tabel 5.1: Viimsi valla põhjavee 19 puurkaevu radioloogilised näitajad

Puurkaevu katastri nr

Veeproovi võtmise kuupäev

226Ra, Bq/l

(mõõtmise määramatus, %)

228Ra, Bq/l

(mõõtmise määramatus, %

Triitium, Bq/l

(mõõtmise määramatus, %)

Oodatav efektiivdoos, mSv/aastas

412

12.04.05 0.47(10) 0.39(10) 11 (30) 0,29

5157 12.04.05 0.43(10) 0.23(15) 7.9 (30) 0,20 188 12.04.05 0.17(15) 0.32(10) 9.2 (30) 0,20

188* 21.04.04 0,35 0,38 - 0,26 154 12.04.05 0.27(15) 0.87(10) 6.0 (35) 0,49 183 12.04.05 0.34(10) 0.46(10) 7.9 (30) 0,30 172 12.04.05 0.48(10) 0.72(10) 5.5 (35) 0,46 179 12.04.05 0.40(10) 0.16(15) 11.6 (30) 0,16 477 12.04.05 0.65(10) 1.18(10) 4.9 (35) 0,73 187 13.04.05 0.13(15) <MDA 5.3 (35) 0,08

187* 01.04.04 0,12 0,21 - 0,13 162 13.04.05 0.52(10) 0.16(15) 5.5 (35) 0,19 161 13.04.05 0.34(10) 0.55(10) 6.1 (30) 0,35

14798 13.04.05 0.29(15) 0.40(10) 7.0 (30) 0,26 170* 01.04.04 0,39 0,82 - 0,49 424* 01.04.04 0,18 0,28 - 0,18 184* 01.04.04 0,49 0,48 - 0,34

14538* 01.04.04 0,33 0,28 - 0,21 160* 01.04.04 0,46 0,65 - 0,42 163* 01.04.04. 0,17 0,24 - 0,16 8914 20.05.04 0,14 0,14 0,24

Varasemate Kambrium-Vendi (K-V) veehaarde radioloogiliste uuringute põhjal

(Sotsiaalministeeriumi tellimusel Kiirguskeskuse poolt koostatud „Joogivee radioaktiivsusest

põhjustatud terviseriski hinnang” 2005 a.) on välja selgitanud, et K-V veehaarde suurimaks

probleemiks on 226Ra ja 228Ra kõrged aktiivsuse kontsentratsioonid, moodustades

efektiivdoosi kujunemisest üle 90%. Doosihindamisel ei ole arvestatud 210Pb panust, mille

kontsentratsioon Eesti Geoloogiakeskuse andmetel võib ulatuda K-V veehaarde proovides

kuni 0.15*C(226Ra). Kuna teostatud analüüsides kas ei ole 210Pbmääratud või jääb 210Pb

sisaldus allapoole mõõtemeetodi minimaalset detekteerimispiiri, mille tõttu tema otsene

määramine gammaspektromeetriliselt ei ole võimalik, on ka käesolevas hinnangus tehtud


33

arvutused nende kahe Ra isotoobi põhjal. 210Pb mittearvestamine ei muuda töö eesmärgiks

olevaid põhilisi järeldusi. 226Ra ja 228Ra lagunemisest tingitud parandustegureid käesolevas

hinnanguis nende nukliidide pikast poolestuseast tulenevalt võrreldes süsteemi

veevahetuskiirusega, arvutustes kasutatud ei ole.

Veepuhastussüsteemi aastase radioaktiivsete heitmete ning puhastussüsteemi radioaktiivsuse

hetkekoguste määramiseks on kasutatud järgmisi lähteandmeid (Tabel 5. 2).

Tabel 5.2: Veetöötlusjaama tehnilised lähteandmed

nimetus ühik

jaama tootlikkus m3/d

keskmine 4000

maksimaalne 6000 226Ra ja 228Ra eralduse

efektiivsus % 90

uhtevee mahuti maht m3/tk 50

filtrite veemaht m3/tk ......

mahuti materjal klaasplast

filtrite välisseina materjal teras AISI 316 222Rn aereerimise efektiivsus % 100

Tabelis 5.2 toodud mahuti lähteandmetena on kasutatud AS Viimsi Vesi poolt viidatud

mahutite ja Filtrite koostematerjalide tarnijaid. Mahuti arvutustel võeti eeskujuks Vesmaco

OÜ poolt pakutav 50 m3 klaasplastist mahuti. Arvestades, et tootja hinnangul jaguneb

mahutite klaasmaterjali ja polüestervaigu peamine koostisaine kaaluliselt pooleks, eeldati

mahuti elementkoostisena puuduliku informatsiooni tõttu järgmist: 37% SiO2, 7% Na2O,

5,3% CaO, 0,7% Al2O3, 50% C10H8O4. Täpse materjali koostise puudumine ei muuda siiski

saadud tulemusi arvestataval määral.

Tabelites 5.3 ja 5.4 toodud arvväärtused on arvutatud eeldusel, et filtermaterjal ei akumuleeri 226,228Ra ning kogu radioaktiivne jääde pestakse filtritest välja uhteveega. Puudub

informatsioon selle kohta kas ja millisel määral võib filtermaterjalis või süsteemi erinevates

osades toimuda 226, 228Ra sadenemine ja kontsentreerumine.


34

Tabelites toodud aktiivsused ja efektiivdoosid on arvutatud kolme eri juhu jaoks:

1) käesolevaks hetkeks 19 puurkaevu proovide 226Ra ja 228Ra aritmeetilise keskväärtuse jaoks;

2) ülemise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise suurimaid mõõdetud

aktiivsuse kontsentratsioone;

3) alumise piirväärtusena on kasutatud 226Ra ja 228Ra 19 mõõtmise väiksemaid mõõdetud

aktiivsuse kontsentratsioone.

Tabel 5.3: Puhastusjaama filtrite uhteveega aastas toodetavate radioaktiivsete heitmete

226Ra ja 228Ra aktiivsused 226Ra ja 228Ra heitmete kogused

(puurkaevude aritmeetilised keskmised)

rad. heitmed (keskm. tootlikkus) MBq/a 226Ra 440 228Ra 551

rad. heitmed (max. tootlikkus) 226Ra 660 228Ra 826

226Ra ja 228Ra heitmete piirväärtused

(puurkaevude min. ja max väärtused)

rad. heitmed (keskm. Tootlikkus – 4000

m3) MBq/a 226Ra min 154 226Ra max 854 228Ra min 179 228Ra max 1 550

rad. heitmed (max. tootlikkus – 6000 m3) 226Ra min 231 226Ra max 1 280 228Ra min 269 228Ra max 2 330


35

Tabel 5.4: Puhastussüsteemi 226Ra ja 228Ra aktiivsus puhastussüsteemis

uhtevee

mahutid (2tk) filtrid (5 tk) 226Ra MBq MBq

min 1,69 2,11 keskm 4,84 5,17

max 9,17 9,79 228Ra

min 1,97 3,35 keskm 5,91 6,31

max 16,6 14,0

Kiirgusseadus sätestab § 17 lõikega 2 ja 7 tegevuses kasutatavate radionukliide aktiivsuste või

eriaktiivsuste vabastustasemed, mille piirmääradest väiksemate koguste puhul

kiirgustegevusluba taotlema ei pea. Joonistel 5.1 ja 5.2 on esitatud uhtevees sisalduva 226Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed piirväärtused ning aastased 226Ra ja 228Ra

minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete

toodang planeeritavas veetöötlusjaamas.

Saadud tulemused näitavad, et tekitatud radionukliidide kogused ületavad Vabariigi Valitsuse

30. aprilli 2003. a määrusega nr 163 kehtestatud vabastamistasemeid nii 226Ra kui ka 228Ra

radionukliidi osas. Samuti ületatakse Keskkonnaministri 15. veebruari 2005. a määrusega nr

10 kehtestatud, aastas keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete

aktiivsuse piirmäära (1,0E+6) vedelikele 226Ra radionukliidi jaoks.


36

Joonis 5.1: Uhtevee mahutites sisalduv 26Ra ja 228Ra aktiivsuse minimaalsed ja maksimaalsed

piirväärtused

Joonis 5.2: Aastane 226Ra ja 228Ra minimaalsete ja maksimaalsete piirväärtuste ning

keskväärtuste põhjal arvutatud heitmete toodang planeeritavas veetöötlusjaamas


37

Kokkuvõte:

Aasta jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete

suured süsteemikogused (hetksisaldused) ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära

ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa

taotluse menetlemise käigus võib olla vajalik täiendava keskkonnamõju hindamise

läbiviimine või eksperthinnangu koostamine kuna käesoleva KMH tegemise ajal ei ole

Projekt valmis staadiumini, mis võimaldaks lõplikult hinnata kõiki kiirgustegevusega

kaasnevaid aspekte (üheks olulise aspektina võib eeldada Ra poolt rikastatud filtrite pesuvee

hilisemat keskkonnalevi, puhastusfiltrite uhetevee 226Ra ja 228Ra võimalikku väljasadenemist

ja kontsentreerumist kanalisatsioonitorudes, filtermaterjalide saastumise määra, jne).

Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat

kiirgustegevusluba omavale ettevõttele, et need keskkonnaohutult ladestada.

5.3. MÜRA JA VIBRATSIOON

5.3.1. Müra teke ja selle levik

Müra on heli, mis inimest häirib ja koormab, tema tervist ohustab või kahjustab. Müra mõju

inimesele seisneb peamiselt häirimises. Müra tõttu kannatab suhtluskeskkond, võivad tekkida

une- ja keskendumishäired, mis omakorda tekitavad stressi. Seetõttu võib kõrge müratase olla

kaudseks põhjuseks krooniliste haiguste sagenemisele.

Eesti ja muu maailma senise praktika kohaselt ei ole kavandatav veepuhastusjaam oluline

müraallikas. Müra tugevust veepuhastusjaama piirkonnas ei ole võimalik prognoosida, sest

KMH tegemise ajaks ei ole veel valminud jaama lõplik ehituslik- ja tehnoloogiline projekt.

Ehitusprojekti realiseerimisel on vaja teostada mürataseme kontrollmõõtmised, et hinnata kas

müratase vastab kehtestatud normidele. Kui müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi

peab ettevõte koostama tegevuskava mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ning veepuhastusjaama hoone ehitustööd põhjustavad ajutist

mürataseme tõusu ehitustööde piirkonnas. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada

kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada ehitustööd viisil, et mis tagaks nõuetest

kinnipidamise. Peale ehitustööde lõppu probleem taandub.


38

Lubatud müratasemed sõltuvalt maakasutuse iseloomust sätestab sotsiaalministri 04.03.2002.a

määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõuetega tuleb arvestada ka ehitusprojektide

koostamisel ning ehitustööde korraldamisel. Maakasutuse iseloom müra normeerimiseks on

määratud üldplaneeringu alusel.

Kavandata veehaarde piirkonnas rakendub määruse kohane müra piirtase I kategooriale

(looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad), mis on

päevasel ajal 45 dBA ja öisel ajal 35 dBA.

Kavandatava veepuhastusjaama alal rakendub määruse kohane müra piirtase III kategooriale

(segaala - elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted), mis

on olemasolevatel aladel päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA.

Vee - ja kanalisatsioonitrassid rajatakse peamiselt III ja II kategooria (laste- ja õppeasutused,

tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates)

aladele. II kategooria alade müra piirtase on olemasolevatel aladel päevasel ajal 55 dBA ja

öisel ajal 40 dBA.

Kokkuvõte:

Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas. Ehitustööde

korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada ehitustööd

viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale ehitustööde lõppu

probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud mürataseme tõusu pidada

oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.

Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui

müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava

mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.


39

5.3.2. Vibratsioon

Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine paesesse pinnasesse võib põhjustada vibratsiooni,

mille levimine sõltub maapinna ja pinnakatte omadustest. Vibratsioon võib lähedalasuvates

ehitistes põhjustada konstruktsiooni vibreerimisest tingitud helisid. Vibratsioonitaset pole

võimalik hinnata. Seda saab määrata. Lähtudes sellest saab siis tarvitusele võtta asjakohased

abinõud.

Sotsiaalministri 17.05.2002.a määrusega nr 78 on kehtestatud Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Määrusega

kehtestatakse inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks

üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või

kasutada sellisel viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ei ületa määrusega sätestatud piirväärtusi. Määruse nõudeid tuleb arvestada samuti

ehitusprojektide koostamisel.

Kokkuvõte:

Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni

põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik

kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi

olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.

5.4. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

5.4.1. Metsasihi veehaare

Metsasihi veehaare on kavandatud riigimetsa (maatükk nr 79, kat nr 89001:003:0292).

Torustikud rajatakse piki metsasihte või olemasolevatesse kraavidesse. Metsaalal on erineva

liituvuse ja struktuuriga metsakooslused, millede tervislik seisund on keskmine. Paiguti

esineb puude surevust üle keskmise määra, puuvõrade keskmine liituvus on erinev ka seoses

raietega. Puurkaevu gruppide ja nende ühendustorustike ehitamine võib põhjustada ajutist

veerežiimi muutumist. Veerežiimi muutus mistahes majandustegevuse tagajärjel võib

suurendada võrade surevust millele järgneb mõne aasta pärast puude kuivamine. Uuringute


40

kohaselt võib ladva kuivamisest puu suremiseni kuluda kuni 7 aastat. Puuliikidest on

veerežiimi muutuste suhtes tundlikumad kuused.

Ehitustegevus (ja rajatiste hilisem teenindamine) põhjustavad metsakoosluste füüsilist

kahjustamist taimede ja pinnakatte lõhkumise ja tallamise näol. Mõju ulatus ja kestvus

olenevad ehitustöödeks kasutatavast tehnikast, ehitustööde korraldamisest ja kasutatavast

tehnoloogiast. Metsa alustaimestik taastub üldjuhul kuni viie aasta jooksul, raadamisel

langetatud puude asendamise võimalikkuse ja vajalikkuse otsustab metsa valdaja (RMK)

vastavalt ala kaitse eeskirjale, Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätetele.

Metsasihi veehaarde esimese ehitusetapi ja selle ühendustorustike rajamisel on oluline mõju

ehitustööde lähemasse piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta veehaarde

rajamine piirkonna metsakooslusi ja -maastikku määral, mis ohustaks loodava Krillimäe

maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.

Põhjavee keemilise koostise olulise varieerumise tõttu (vt. Lisa 2.1) tõttu on arendajal

soovitav kaaluda puurkaevude koondamist Anija metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse

otsa (vt. plaan lisas 3). Lahenduse väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate

metsasihtidega. Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde

mahtu loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri

objektide rajamist rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1.

grupp) asuksid rohevõrgustiku tugialal. Sellist lahendust käsitletakse KMH käigus tekkinud

täiendava alternatiivina (alternatiiv 4).

5.4.2. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Projektiga kavandatakse Metsasihi veehaarde ühendamist Viimsi paltoole ehitatava

veepuhastusjaamaga. Kavandatav trass läbib loodavat Haabneeme klindiastangu

maastikukaitseala, mis ühtlasi on olemasoleva kõrghaljastusega rohevõrgustiku koridor.

Vastavalt kaitse-eeskirja projektile moodustatakse maastikukaitseala Põhja - Eesti klindi,

väärtuslike pangaaluste metsakoosluste ning pärandmaastiku kaitseks.


41

Arendaja kava kohaselt (vt lisa 2.4.) rajatakse torutrass kinnise diagonaalse suundpuurimise

(Directional Drills) meetodil läbi klindi. Selline lahendus väldib klindile tehnokoridori

rajamise vajaduse. Sama meetodit kasutades rajatakse torujuhe väärtusliku pangaaluse metsa

alal, et vältida trassi kraavide kaevamiseks väärtusliku metsa raadamise vajadust.

Olemasolevate ehitusgeoloogilise materjalide kohaselt11 ei põhjusta torustiku rajamine läbi

klindi pinnavee valgumist mööda torustiku välispinda alla, mis võiks muuta veereziimi

pangaaluses metsas niiskemaks. Kui liigvesi sademeterikkal perioodil lokaalselt siiski

koguneb, tuleb see maaparanduslike võtetega ära juhtida.

Vaatamata valitud tehnoloogiatele võib torujuhtme rajamisel läbi kavandatava Haabneeme

klindiastangu maastikukaitseala olla lokaalne negatiivne mõju ehitustööde lähemasse

piirkonda jäävatele metsakooslustele. Siiski ei mõjuta see klindi terviklikkust ja metsakooslust

määral, mis ohustaks loodava maastikukaitseala looduskaitselist väärtust.

Rohevõrgustiku funktsioneerimise tagamiseks on oluline, et kavandatavate infrastruktuuri

objektidega ei lõigataks läbi rohevõrgustiku elemente ning ehitiste ja rajatiste näol ei loodaks

loomadele liikumistakistusi ka mitte rohevõrgustiku äärealadele. Projektiga kavandatud

torustikud järgivad olemasolevaid teid, tänavaid, metsaihte ja raudteekoridori. Mitmed uued

torustiku lõigud (piki Viimsi- Randvere teed) rajatakse horisontaalsuundpuurimise meetodil.

Uusi tehnokoridoride rajamisi ei ole ette nähtud. Maa - alune torustik ei kujuta endast

loomadele liikumistakistust. Kui puurkaevude esimes eehitusjärgu grupid ehitatakse algselt

kavandatavale asukohale, siis ei tohi nende sanitaarkaitseala piirata aiaga, et mitte looa

loomadele liikumistakistusi. Puurkaevude alternatiivse asukoha puhul rohevõrgustiku tugialal

tuleb arendajal piirdeaedade rajamist siiski kaaluda, et tagada kehtivatest puurkaevu

sanitaarkaitseala nõuetest (vt. ptk. 5.6.2.) kinnipidamine. Seetõttu ei ole kavandataval

tegevusel Viimsi poolsaare rohevõrgustiku toimimisele ja terviklikkusele negatiivset mõju.

Kokkuvõte: Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna

metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu

maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus)

kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest

11 Veepuhastusjaama Ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti Geoloogiakeskus 2006


42

nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks

esmatähtis.

Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vajalik kujundada enne

AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist rahastamisotsuse tegemiseks. Viimsi

Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja. Kui vallavalitsus

otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana sisuliselt andnud

põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise projektiga

kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides.

5.5. MÕJU MEREKESKKONNALE

5.5.1. Heitvee juhtimine merekeskkonda

Kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale avaldub heitvee juhtimises Tallinna ja Muuga

lahte. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (AS Entec 2002)

kohaselt on valla perspektiivne reoveekogus 2014. aastaks 4894 m3/ööpäevas (20 000

inimekvivalenti), sealhulgas Lääneranniku piirkonnas 3402 m3/ööpäevas ja Idaranniku

piirkonnas 1173 m3/ööpäevas.

KMH käigus käsitletakse reovee puhastamise alternatiividena selle juhtimist AS-i Tallinna

Vesi Paljassaare reoveepuhastisse ja AS-i Tallinna Sadam Muuga sadama reoveepuhastisse.

Vastavad eelkokkulepped mõlema puhastusseadme omanikuga on arendajal olemas. Heitvesi

juhitakse puhastist vastavalt Tallinna ja Muuga lahte.

Heitvee juhtimine suublasse on reguleeritud Veeseaduse, Vabariigi Valitsuse määrusega nr

269 kehtestatud Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ja puhastusseadme

omanikule väljastatud vee erikasutuslubadega ning ettevõtte omaregulatsiooni

dokumentidega. Kehtivatest nõuetest kinnipidamine tagab keskkonna kahjustamise vältimise.

Praegu juhitakse Viimsi poolsaarel kogutav reovesi (ca 1000 m3/ööpäevas) AS-i Tallinna Vesi

Paljassaare puhastusseadmetesse, puhastatakse seal ning nõuetekohaselt puhastatud heitvesi

suunatakse Tallinna lahte. Mingit olulist keskkonnareostust Viimsi valla reovee puhastamine

koos Tallinna linna reoveega ning heitvee suublasse juhtimine seni põhjustanud ei ole. AS


43

Tallinna Vesi lähtub heitvee suublasse juhtimisel vee erikasutusloa nr. HR01037 tingimustest.

Lisaks on ettevõttele väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi kvaliteedisertifikaadid ISO

14000 ja EMAS, mis tõendavad, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse

juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele. Ettevõte tegeleb pidevalt oma süsteemide

uuendamise ning erinevate riskide analüüsiga ja kriisisituatsioonide ennetamisega, et vältida

puhastamata reovee avariilist merre sattumist.

Viimsi vallast kogutav perspektiivne suurim reovee hulk moodustaks hinnanguliselt 2 - 3 %

Paljassaare puhastusseadmetes puhastatava reovee koguhulgast. Seetõttu ei ole ka praegu

kogutava reoveehulga suurenemisel maksimaalse arvutusliku vooluhulgani tegemist

puhastusseadmete koormuse olulise kasvuga. Tallinna lahe reostuskoormus ei suurene määral,

mis võiks muuta lahe keskkonnaseisundit.

AS Tallinna Vesi on koostanud erinevaid tegevuskavasid avarii- ja kriisisituatsioonides

käitumiseks. Suure avarii korral (üldine elektrikatkestus, heitveepuhasti seiskumine) juhitakse

kogu kanaliseeritav reovesi läbi eelvoolude otse merre. Merre väljalasud on projekteeritud ja

välja ehitatud kõikide reoveepumplate juures. Viimsi poolsaare reovesi juhitakse sellises

avariisituatsioonis merre Viimsis ning osaliselt Pirita linnaosas. Selliste suurte

avariisituatsioonide negatiivset mõju merekeskkonnale ei ole võimalik tänapäevaste tehniliste

ja materiaalsete võimalustega vältida, sest kogu Harjumaa pinnavee eelvooluks on Läänemeri.

Pearõhk tuleb pöörata avariide ennetamisele ning sellega tegelevad igapäevaselt nii AS

Viimsi Vesi kui ka AS Tallinna Vesi.

Muuga sadama reoveepuhasti hetkevõimsus on 3000 m3 ööpäevas ning reservvõimsus 2000

m3. Reservvõimsusest piisab Idaranniku kanalisatsioonipiirkonna reovee maksimaalse

arvutusliku hulga töötlemiseks. Puhasti vajab lämmastiku ja fosfori ärastuse võimaluse

lisamist, et heitvesi vastaks Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 kehtestatud Heitvee

veekogusse või pinnasesse juhtimise kord sätestatud nõuetele. Muuga sadama reoveepuhasti

rekonstrueerimist on kavandatud ÜF Ida - Harju veekaitseprojekti raames. Rekonstrueerimist

koordineerib loodav ühisettevõte (vt. ptk. 3.1.3). Lõplik otsus Viimsi valla territooriumilt

kogutava reovee Muuga sadama reoveepuhastisse suunamise kohta langetatakse peale

Ühtekuuluvusfondi otsuse saamist AS-i Viimsi Vesi taotlusele võttes arvesse majanduslikke

kaalutlusi.


44

Tallinna Sadam AS-ile on välja antud vee erikasutusluba nr. HR01046, mis sätestab

muuhulgas tingimused heitvee juhtimiseks Muuga lahte läbi Muuga sadama heitvee

süvamerrelasu. Luba kehtib 2013. aastani. Heitveekoguste olulise suurendamise kava korral

peab loa valdaja sellest Harjumaa Keskkonnateenistust teavitama, et kaaluda olemasoleva loa

tingimuste muutmist või uue vee erikasutusloa taotlemise vajadust.

AS-ile Tallinna Sadam on väljastatud keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001:2004

kvaliteedisertifikaat, mis tõendab, et ettevõtte tegevus (sh. heitvee puhastamine ja suublasse

juhtimine) vastab keskkonnakvaliteedi nõuetele.

5.5.2. Hajareostuse mõju merekeskkonnale

Harjumaa Keskkonnateenistuse veebilehe andmetel ei ole Viimsi suvilapiirkondade heitvee

ärajuhtimise süsteemid sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on tegelikult

imbkaevud, kust reostus satub pinnasesse ja kraavidesse ning sealt merre. Praktiliselt ei ole

võimalik kontrollida kogumismahutite tühjendamise regulaarsust ja imbsüsteemidest

pinnasesse juhitava heitvee vastavust kehtestatud normidele. Seetõttu on hädavajalik, et

kohalik omavalitsus töötaks välja mehhanismid, et liita olemasolevad suvila- ja

elamupiirkonnad rajatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (nt. soodustused liitumistasude

maksmisel, vastavate tingimuste seadmine ümberehituste tegemise lubade menetlemisel jms).

5.5.3. Kavandatava tegevuse mõju sademe - ja pinnavete ärajuhtimissüsteemidele

Viimsi valla sademe- ja pinnavete ärajuhtimine on reguleeritud Projekteerimisbüroo AS Maa

ja Vesi poolt koostatud Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeemiga

ja ei ole käesoleva Projekti osa. Valdavalt on pinnavete äravoolu suund Viimsi poolsaarel

Muuga ja Tallinna lahte. Kuna AS-il Tallinna Vesi puudub Meriväljal sademevee

eelvoolutorustik, siis ei ole Viimsi poolsaare sademe- ja pinnavete juhtimine AS-i Tallinna

Vesi süsteemidesse lähiaastatel võimalik.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojekt tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei

rikutaks olemasolevaid sademe- ja liigvee ärajuhtimissüsteeme.


45

Kokkuvõte:

Projektiga kavandatud reovee puhastamise lahendused ei oma olulist negatiivset

keskkonnamõju kui jälgitakse õigusaktide, tegevuslubade ja keskkonnajuhtimissüsteemide

sätetega kehtestatud norme ja tegevusjuhiseid.

Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase

puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist

pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata

piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk.

Seetõttu on kavandatava tegevuse pikaajaline mõju merekeskkonnale positiivne.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei


5.6. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE

Kavandatud tegevuse kontekstis on olulised loodusressursid põhjavesi ja Viimsi poolsaare

maaressurss.

5.6.1. Põhjaveeressursi kasutamine

Põhjaveeressursi kasutamine on Eestis reguleeritud riiklike regulatsiooniaktidega (vt. ptk

4.2.1.). Nende alusel on igale omavalitsusele kasutamiseks kinnitatud põhjaveevaru, mille

piires omavalitsus saab oma arengut planeerida. Varude kinnitamisel on jälgitud säästva

arengu põhimõtteid. Projekti eesmärk on paremini kasutada Viimsi vallale kinnitatud

põhjaveevarusid, muuhulgas vähendada vee kadu torustikes.

5.6.2. Maaressursi kasutamine

Projektiga kavandatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ehitatakse olemasoleva tee- ja

tänavavõrgu teekatte alla. Selline infrastruktuuri koondamine on tavapärane praktika nii Eestis


46

kui mujal Euroopas, mis on kooskõlas säästva arengu põhimõtetega maaressursi säästva

kasutamise osas (Beer, A. 2000) .

Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m

puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude

reas puurkaevude vaheline maa (Veeseaduse § 28 p 2 lg 2). Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal,

mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse Looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda

piiranguvööndi kitsendusi. Keelatud on lageraie, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks

määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks.

Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja

tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise, metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja

veeseirega seotud tööülesandeid (Veeseaduse § 28 p 5).

Rajatavate puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad

kavandatava Krillimäe maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate

piirangutega v.a. piirang inimeste viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp

vajalikuks rakendada veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala

ulatust 200 -le meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid

selliselt, inimestele oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld.

Kokkuvõte:

Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või

tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti

realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele.

Puurkaevud tuleb paigutada maastikule nii (vähemalt 50 m kaugusele teest), et puurkaevu

sanitaarkaitseala nõude täitmine ei takistaks olemasolevate teede (Metsasihi tee) edasist

kasutamist.

Ekspertgrupp ei pea vajalikuks rakendada loodaval Krillimäe maastikukaitseala territooriumil

Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le

meetrile.


47

5.7. MÕJU INIMESTE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE

5.7.1. Joogivee kvaliteedinõuded

Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta,

eesmärk on kaitsta inimese tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude

eest, tagades olmevee tervislikkus ja puhtus. Direktiivi lisas I on ära toodud olmevee

kvaliteedistandardite parameetrid A, B ja C osas. A osas on toodud olmevee

mikrobioloogilised parameetrid, B osas keemilised parameetrid ja C osas

indikaatorparameetrid, muuhulgas ka radioaktiivsus. Kumulatiivne doos võib

indikaatorparameetri kohaselt olla 0,10 mSV aastas.

Direktiivi Artikkel 4 punkt 1 kohaselt on olmevesi tervislik ja puhas kui see vastab lisa I A ja

B osas sätestatud miinimumnõuetele (ehk mikrobioloogilistele ja keemilistele parameetritele).

Artikli 5 punktis 2 on öeldud, et lisa I C osas sätestatud parameetrite osas on tarvis väärtused

kindlaks määrata üksnes seire eesmärgil ning artikliga 8 ettenähtud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 8 käsitleb parandusmeetmeid ja kasutuspiiranguid öeldes muuhulgas, et

parandusmeetmed on ette nähtud olmevee kvaliteedi taastamiseks. Direktiivi preambula

punkti 27 kohaselt tuleb indikaatorfunktsiooniga parameetrite mittevastavuse korral kaaluda,

kas mittevastavus kujutab ohtu inimese tervisele ning rõhutatud on, et elanikkonda tuleb

võimalikest terviseohtudest igakülgselt teavitada.

Seega on direktiivi mõte, et olmevee kasutamisel määratakse vee radioaktiivsus ainult seire

eesmärgil või selle kvaliteedi taastamiseks reostuse korral. Eesti Kambriumi- Vendi

põhjaveekihi vee radioaktiivsuse tase ei ole reostuse tagajärg vaid tegemist on meie põhjavee

loodusliku omadusega, mis direktiivi artikli 4 punkt 1 kohaselt on tervislik ja puhas.

Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tehti muudatused meie seadusandlusesse, muuhulgas

„Veeseadusesse“. „Veeseaduse“ § 13 lõike 4 alusel kehtestati Sotsiaalministri 2. jaanuari

2003. a määrus nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava

pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ mille § 5 sätestab nõuded joogiveeallikana

kasutada kavatsetavale põhjaveele:


48

(1) … Joogivee tootmiseks alates 500 m³ ööpäevas tuleb enne joogiveeallika kasutuselevõttu

teha põhjavee kvaliteedi uuring vähemalt 2 korda aastas keemilistele näitajatele ja 4 korda

aastas mikrobioloogilistele näitajatele. Analüüsitavate näitajate väärtused ei tohi ületada

käesoleva määruse lisas 2 toodud näitajate piirväärtusi.

Määruse lisas 2 toodud efektiivdoosi piirväärtus on 0,10 mSv/aastas kõigil põhjavee

kvaliteediklassidel.

Määruse § 3 punkt 3 kohaselt ei tohi valida joogiveeallikaks pinna- või põhjavett, mille

näitajate piirväärtused ületavad III kvaliteediklassi näitajate piirväärtusi.

5.7.2. Joogivee kvaliteet

Kavandatava tegevuse mõju inimsete tervisele ja heaolule avaldub nõuetekohase kvaliteediga

joogivee tarbimise võimaluse loomises. Viimsi poolsaare Kambriumi-Vendi veekompleksi

põhjavesi ei vasta kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Seetõttu vajab põhjavesi

joogiveena kasutamiseks eelnevat töötlust rajatavas veepuhastusjaamas.

Viimsi poolsaare suvilapiirkondade ja hajaasustuse elamute heitvee ärajuhtimise süsteemid ei

ole sageli nõuetekohaselt rajatud. Kogumiskaevud on sageli tegelikult imbkaevud, kust

reostus satub pinnasesse ja sealt põhjavette. Kuna hajaasustuses kasutatakse joogiveena

tavaliselt madalate kaevude (ülemiste põhjaveekihtide) vett, siis on oht, et käimla- ja / või

pesuveed võivad sattuda otse joogivette. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine tagab

nende piirkondade elanikele bakterioloogiliselt puhta joogivee.

Rajatavasse kanalisatsioonivõrku ühendatakse kokku ca 8500 elanikku, mis tõstab

kanalisatsiooniga ühendusmäära seniselt 52% majapidamistest 95% valla territooriumil

asuvatest majapidamistest.


49

5.7.3. Kavandatava veepuhastusjaama poolt põhjustatud võimalikud töötajate ja

piirkonna elanikkonna efektiivdoosid

Efektiivdoosi arvutusteks on kasutatud rahvusvaheliselt tunnustatud modelleerimistarkvara

Microshield 6.02. Efektiivdoosi arvutuste doosipunktid on valitud järgnevalt:

a) Uhtevee mahuti pikitelje keskpikkusest kahe mahuti vahelistes punktides kaugustel 10

cm, 125 cm mahuti välisseintest (vt. joonis 3) ning 10 m kaugusel mahuti välisseinast.

Doosipunktide asukohaks on valitud suurima ruuminurgaga punktid antud kaugusel

allikast;

b) teise astme filtri filtrisamba poolkõrgusel filtri välisseinast 10 cm, 100 cm ja 290 cm

kaugusel kahe filtri vahel (vt. joonis 5.3) ja filtrite hoone filtritele lähima välisseina

taga hoone keskteljel 15 cm kaugusel seinast (vt. joonis 5. 3).

Efektiivdoosi arvutused on tehtud 19 mõõdetud veeproovi 226Ra ja 228Ra aktiivsuse

kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise väärtuste ning mõõdetud maksimaalsete aktiivsuse

kontsentratsioonide põhjal. Arvutustes on eeldatud, et 228Ra on tasakaalus oma lühiealise

tütarnukliidi 228Ac; 226Ra puhul on eeldatud, et 222Rn aereerimise efektiivsus on 100%.

Seetõttu ei ole 226Ra tütarnukliidid 222Rn, 218,214Po, 214Pb ja 214Bi tasakaalus ja efektiivdoosi

arvutustes on eeldatud 226Ra tütarnukliidide sissekasvamise algseks aktiivsuse

kontsentratsiooniks 0 Bq/kg ning maksimaalseks sissekasvamise perioodiks 5 päeva. Samuti

on eeldatud Rn leket filtritest ühe töötsükli jooksul marginaalseks. Uhtevee mahutite poolt

põhjustatud doosihinnangute arvutustes on 226Ra tütarnukliide sissekasvamine samuti arvesse

võetud algse 222Rn aktiivsusega 0 Bq/kg. Vee keskmiseks hoiuajaks uhtevee mahutites on

eeldatud 3 ööpäeva. Eeldatud on ka, et kogu radioaktiivne jääde filtreeritakse teise astme

filtritest uhteveega välja.

Uhtevee mahuti ning teise astme filtri poolt tekitatud efektiivdoosi väärtused on saadud

tabelis 5.5 toodud lähteandmeid kasutades.


50

Tabel 5.5: Efektiivdooside arvutamisel kasutatud lähteandmed.

Uhtevee mahuti Filter

pikkus (cm) 1100 205 raadius (cm) 121,5 150 välissein teras teras välisseina paksus (cm) 0,5 0,3 vee maht (m3) 50 ..... mahuti eeldatav aktiivsus (MBq)

226Ra 2,42 228Ra 2,96

filtri eeldatav aktiivsus (MBq) 226Ra 0,86 228Ra 1,05

filtrite hoone betoonvälisseina paksus (cm) 15

Tabel 5.6: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel

efektiivdoos (proovide aritm. keskm.) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 125 1000nSv/h 14,8 10,1 0,50mSv/a 0,129 0,088 0,0044

Tabel 5.7: Efektiivdoosi ekvivalendid tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal, kahe uhtevee mahuti vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 125, 240 cm) ning mahuti välisseinast 10 m kaugusel

efektiivdoos (proovide max. aktiivsus) Kaugus mahuti välisseinast (cm) 10 cm 125 1000nSv/h 42,2 36,2 1,81mSv/a 0,370 0,317 0,016


51

Tabel 5.8: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1. 226Ra ja 228Ra aktiivsuse kontsentratsioonide aritmeetilise keskmise põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist

kaugus filtrite välisseinast (hoones) (cm)

hoone välisseina taga (cm)

10 100 290 15 nSv/h 8,8 5,4 8,80 0,3 mSv/a 0,077 0,048 0,077 0,0028

Tabel 5.9: Efektiivdoosi ekvivalendid kahe 2. astme filtri vahel erinevatel kaugustel mahutist (10, 100, 290 cm) tabeli 1 226Ra ja 228Ra kõrgeimate aktiivsuse kontsentratsioonide põhjal. Efektiivdoosi arvutustes ei ole arvestatud filtrites sisalduva vee poolt tekitatud varjestust ja gamma-kiirguse hajumist

kaugus filtrite välisseinast (hoones) (cm)

hoone välisseina taga (cm)

10 100 290 15 nSv/h 20,5 12,6 6,3 0,74 mSv/a 0,180 0,111 0,180 0,0065

Tabelites 5.6-5.9 toodud efektiivdooside väärtused on arvutatud eeldusel, et kiirgusdoosi neeldumine on isotroopne antud doosipunktis. Joonisel 5.3 on märgitud punaste ringidega uhtevee mahutite ja filtrite poolt põhjustatud efektiivdooside arvutamiseks kasutatud doosipunktide ligikaudsed asukohad.


52

Joonis 5.3: Filtrite hoone ning uhetvee mahutite asendiplaan. Punasega tähistatud kohad viitavad doosipunktide asupaikadele Lisas 2.2 on toodud kõikide hinnangus kasutatud doosipunktide jaoks arvutatud

efektiivdoosid formaadis, millisena väljastab Microshield doosiarvutuste aruanded koos

lähteandmetega.

Tulemustest järeldub, et veepuhastusjaama töötajate efektiivdoosid jäävad oluliselt alla

Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud piirmääradele (kiirgustöötaja viie järjestikuse aasta

piirmäär 100 mSv tingimusel, et ühe aasta jooksul mitte üle 50 mSv/a). Tabelites 5.6-5.9

toodud efektiivdooside suurused on arvutatud eeldusel, et töötaja on eksponeeritud

kiirgusallikale ööpäeva- ja aastaringselt. Selleks, et määrata töötajate reaalseid efektiivdoosi

suurusi, oleks vaja hinnata töötajate poolt aasta jooksul viibitud aega kiirgusallikate lähedal.

Elanikkonna efektiivdoosid jäävad samuti oluliselt alla Kiirgusseaduse § 38 alusel kehtestatud

piirmäärale (1 mSv/a). Teoreetiline ülemine piir jääb ka kiirgusallika vahetus läheduses

allapoole elanikkonna piirmäära (0,37 mSv/a mahutite läheduses ja 0,18 mSv/a filtrite


53

vahetus läheduses) Siiski võib eeldada, et elanikkond ei pääse väga lähedale puhastusjaamale,

millisel juhul kiirgusallikate poolt tekitatud efektiivdoos on väiksem käesolevas hinnangus

saadud maksimaalsetest väärtustest mitme suurusjärgu võrra. Seda illustreerib efektiivdoosi

arvutus doosipunktis, mis asub 10 m kaugusel uhetvee mahutitest (0.016 mSv/a).

Võrdluseks tabeli 5.6-5.9 toodud efektiivdoosi väärtustele – UNSCEARi (United Nations

Scientific Committee on the effects of Atomic Radiation) andmetel on maailma keskmine

üksikisiku efektiivdoosi suuruseks 2,8 mSv/a, millest peamise osa moodustab mitmesugune

looduslik kiirgus. TÜ FI poolt tehtud mõõtmistulemuste põhjal tehtud hinnangud Põhja-Eesti

rannikualade keskmise välise loodusliku (keskkonna gamma-kiirgus ja kosmiline kiirgus)

doosikiiruse jaoks on andnud tulemuseks 138 nSv/h (võrdle tabelite 5.6 - 5.9 ülemiste

ridadega). Seega, võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee

puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad

oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.

Kokkuvõte:

Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa

Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks

Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama

kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati

Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks

kehtestamise vajadus.

Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga

joogiveevarustuse ning liitumisvõimaluse kanalisatsioonisüsteemiga. Nendest aspektidest

lähtudes on kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale positiivne.

Joogivee puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest

puhastussüsteemis tingitud efektiivdoosi väärtused jäävad oluliselt alla Kiirgusseaduse alusel

elanikkonnale ja veepuhastusjaama töötajatele kehtestatud piirmäärale. Efektiivdoosid jäävad

oluliselt alla looduslikule foonile isegi puhastusjaama vahetus läheduses.


54

5.8. KUMULEERUVAD MÕJUD

Kumulatiivse mõju 12 termini alla koondatakse enamasti kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja

koosmõju. Nimetatud kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või

vähemal määral. Keskkonnamõju hindamise praktikas käsitletakse kõiki kolme tüüpi mõjusid

koondnimetusega kumulatiivsed mõjud, mis sisulises mõttes on õigustatud, sest

kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. 13

Koosmõjude hulka kuuluvaid olulisi mõjude kombinatsioone, mis tekiksid Projekti eelistatud

alternatiivi ellurakendamise tagajärjel kui võetakse arvesse KMH käigus antud soovitusi ja

leevendavaid meetmeid, ei esine.

12 Kumulatiivne mõju (liitmõju) – üksikute, eraldi toimivate mõjude summaarne mõju, näiteks eri kavade ja projektide ellurakendamisel samaaegselt tekkiv mõju. Terminit kasutatakse inimtegevusega kaasnevate riskide hindamisel looduskeskkonnale ja inimese tervisele keskkonnamõju hindamisel, keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja mõju hindamisel Natura 2000 alale. – Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi (sõnastik); vt http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=540 13 Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions. Autorid: L. J. Walker, J. Johnston. EC DG XI Environment, Nuclear Safety & Civil Protection, NE80328/D1/3, May 1999; vt http://ec.europa.eu/environment/eia/eia-studies-and-reports/guidel.pdf


55

6. NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED

Igasugune arendustegevus, sealhulgas olulise positiivse sotsiaalse mõjuga arendustegevus, on

alati seotud lõivu maksmisega keskkonnale. Siiski on võimalik loodusele tehtavat kahju

oluliselt vähendada, kui õigeaegselt võetakse kasutusele meetmed, mis aitavad keskkonda

säästa.

Viimsi valla uue veehaarde, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning veepuhastusjaama ehitamise

negatiivse keskkonnamõju leevendamise peamine võimalus on torustike rajamine

horisontaalsuundpuurimise meetodil. Selle meetodi rakendamine aitab vältida torude

paigaldamiseks vajalike pinnasetöid piirkondades, kus see on keskkonnakaitseliselt

ebasoovitav - metsaaladel, väärtuslike niidualade piiril ja tiheasustuspiirkondades. Sõltuvalt

pinnase geoloogiast vähendab selle meetodi kasutamine oluliselt müra ja vibratsiooni teket

ehitustegevuse ajal ning vajalike ehitusmaterjalide (liiv, killustik, täitepinnas) kasutamise

vajadust. Käesolevas KMH-s ei anta konkreetseid mahtusid kui palju arendaja peaks torustike

rajamiseks kasutama horisontaalsuundpuurimise meetodit, sest arendaja rahalised võimalused

Projekti realiseerimiseks selguvad alles peale Ühtekuuluvusfondi rahastamisotsuse ja selle

tingimuste teatavakssaamist. Keskkonnakaitseliselt on kõige olulisem kasutada viidatud

meetodit Metsasihi veehaarde ühendustorustike rajamiseks loodava Krillimäe

maastikukaitseala territooriumil ja kontaktalal, Haabneeme klindiastangu koosseisus oleva

väärtusliku pangaaluse metsa piirkonnas ning loodava Leppneeme- Tammneeme ja Mäealuse

maastikukaitseala vahel kulgeval Viimsi - Randvere teel.

Ehitustegevuse füüsilised mõjud keskkonnale (puude ja taimestiku ning eluta looduse

elementide kahjustamine, müra ja vibratsiooni teke) ja hilisem objekti heakorrastamine

sõltuvad suurel määral ehitustegevuse korraldamisest ja ehitusettevõtte töökultuurist.

Eksperdid ei saa anda konkreetseid soovitusi ehitustööde korraldamiseks enne

ehitusprojektide koostamist ja ehitusettevõtja selgumist kuid arendaja peab ehitushangete ja -

järelevalve korraldamisel töökultuuri aspekti silmas pidama.

Plaanil lisas 3.3. toodud Metsasihi veehaarde puurkaevu gruppide asukohad on umbkaudsed.

Puurkaevugruppide konkreetse asukoha määramise otsustusprotsessi tuleb kaasata Anija

metskonna esindaja, et arvestatud oleks muuhulgas metsakoosluste ökoloogilise väärtusega.


56

7. ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID 0 - alternatiivi rakendamisel ei esitata Ühtekuuluvusfondile AS-i Viimsi Vesi

rahastamistalust.

Projektiga hõlmatud arendustegevus on kavandatud Viimsi valla mitmete

arengudokumentidega (sh. ÜVK arengukava ja Viimsi valla arengukava) ning sellega on

arvestanud nii Viimsi valla elanikud kui valla juhid arengu planeerimisel. Vajadus uue

veehaarde ja veepuhastusjaama väljaehitamiseks ning infrastruktuuri kaasajastamiseks on

ilmne. Nendest töödest loobumine tooks endaga kaasa olulise negatiivse mõju inimeste

tervisele ja heaolule, Viimsi valla säästvale arendamisele kui looduskeskkonnale. AS-il

Viimsi Vesi puuduvad võimalused rahastada kõiki kavandatud töid omafinantseeringute arvel

ning reaalsed alternatiivsed rahastusallikad. Seetõttu on 0- alternatiivi rakendamine olulise

negatiivse mõjuga nii Viimsi valla üldisele arengule kui loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale.

Kavandatud tegevuse elluviimisel rajatakse 8 puurkaevude grupist koosnev metsasihi

veehaare, veetöötlusjaam Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse

välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile.

Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud töö „Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne

kasutusvariant“ tulemuste kohaselt võib Metsasihi veehaarde selline väljaehitamine


alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu. Samast tööst selgus, et Viimsi

poolsaare põhjavee keemiline koostis varieerub oluliselt, ning seetõttu ei ole otstarbekas

veehaarde kavandatud asukohas väljaehitamine. Lisaks põhjustaks puurkaevugruppide ja

nende ühendustorustiku rajamine loodava Krillimäe maastikukaitseala keskel olulist kahju

piirkonna metsakooslustele. Kõiki nimetatud aspekte arvesse võttes on Metsasihi veehaarde

kavandatud kujul väljaehitamine keskkonnakaitseliselt lubamatu ja majanduslikult

ebaotstarbekas.

1. alternatiivi rakendamisel ehitatakse välja Metsasihi veehaarde 1. ehitusetapp, mille

tootlikkus on 2000 m3 vett ööpäevas säilitades Haabneeme aleviku 4 puurkaevu, mille

tootlikkus on 1500 m3/ööpäevas. Selline lahendusvariant on piirkonna hüdroloogiliste


57

tingimuste poolest sobiv kuid olulise negatiivse mõjuga loodava krillimäe maastikukaitseala

metsakooslustele. Lisaks tingib kõrge kloriidide sisaldusega põhjavee kasutamine suuri

kulutusi selle puhastamiseks normidele vastavaks joogiveeks. Seetõttu ei saa 1. alternatiivi

rakendamist pidada eelistatuks ei keskkonnakaitselisest ega majanduslikust aspektist

lähtuvalt.

4. Alternatiivi rakendamisel koondatakse Metsasihi veehaarde puurkaevude grupid Anija

metskonna maatüki nr 72 lõunapoolsesse otsa juba välja ehitatud 1. puurkaevudegrupist edela

poole, ehitatakse veetöötlusjaam kavandatud asukohale ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse

välja veetorustikud vastavalt KMH aruande lisas 3.2 toodud veetorustike perspektiivskeemile.

Selline lahendus vähendaks oluliselt torustike rajamiseks vajalike kaevetööde mahtu loodaval

Krillimäe maastikukaitseala territooriumil ning väldib uute infrastruktuuri objektide rajamist

rohevõrgustiku tuumalale, sest kõik puurkaevude grupid (va. olemasolev 1. grupp) asuksid

rohevõrgustiku tugialal. Puurkaevugruppide selline asetus on keskkonnakaitseliselt kõige

väiksemate mõjudega tagades samas Viimsi valla varustamise joogiveega vajalikus mahus.

Vähenevad kulutused veetöötlusele kuna selle piirkonna põhjavee keemiline koostis vastab

paremini joogiveele esitatavatele kvaliteedinõuetele. Kõiki eelnimetatud aspekte arvesse

võttes on 4. alternatiivi rakendamine Viimsi valla joogiveevarustuse süsteemi välja

ehitamiseks KMH käigus käsitletud variantidest parim lahendus nii

keskkonnakaitseliselt kui sotsiaalmajanduslikult.

3. Alternatiivi rakendamisel juhitaks Viimsi valla territooriumilt kogutav reovesi edaspidi

Muuga sadama reoveepuhastisse. Keskkonnamõju hindamine ei tuvastanud olulisi

keskkonnakaitselisi eeliseid, mis tingiksid selle alternatiivi eelistamise praegu toimivale

süsteemile, mille kohaselt reovesi kogutakse, antakse üle AS-ile Tallinna Vesi, puhastatakse

Paljassaare puhastusseadmetes ning juhitakse Tallinna lahte. Vajadusel on Viimsi valla reovee

puhastamine Muuga sadama reoveepuhastis võimalik, kui lahendatakse lõplikult

puhastusseadme omandisuhted ning see rekonstrueeritakse. Sellise otsuse saab vastu võtta

majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt.


58

8. KESKKONNASEIRE

Keskkonnaseire seaduse kohaselt on keskkonnaseire eesmärgid:

1) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine;

2) meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja

prognoosimine;

3) keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine;

4) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;

5) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste

väljaselgitamine;

6) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute

tegemine;

7) keskkonnaseisundit iseloomustavate näitajate süsteemi arendamine ja täiendamine;

8) lähteandmete saamine programmide, planeeringute ja arengukavade koostamiseks.

Seire jaguneb riiklikuks, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja keskkonnaseireks. Projekti

mõjualas on esindatud kõik kolm seireliiki. KMH käigus on hinnangute andmiseks kasutatud

kõigi seireliikide andmeid.

AS Viimsi Vesi korraldab seadusandlusest ja talle väljastatud vee erikasutusloa tingimustest

tulenevalt seiret sademevee-, põhjavee- ja joogivee kvaliteedi jälgimiseks. Vastav leping on

sõlmitud Eesti Geoloogiakeskuse Hüdrogeoloogia osakonnaga. Sellele lisaks on Viimsi valla

territooriumil 6 riikliku põhjavee seiresüsteemi puurkaevu. Seire katab kõik olulised aspektid

piisavalt ning seetõttu ei ole dubleerivate seiresüsteemide rakendamine otstarbekas.

AS Tallinna Vesi korraldab heitvee suublasse juhtimiseks seiret vastavalt vee erikasutusloa

tingimustele. KMH käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid kehtiva seirekava muutmise

vajaduse.

Seiremeetmed ja mõõdetavad indikaatorid Viimsi valla rohevõrgustiku elementidele ja

kaitstavate loodusobjektidele avalduva mõju jälgimiseks on välja pakutud Viimsi valla

üldplaneeringu teemaplaneeringu Rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad keskkonnamõju


59

strateegilise hindamise tulemusena (MTÜ Keskkonnakorraldus 2008). Seirekava

rakendamisel katab see piisavalt Projekti rakendamisega rohevõrgustiku elementidele ja

kaitstavatele loodusobjektidele kaasneda võivate mõjude jälgimise.

Hindamistulemuste kohaselt (vt. ptk 5.2) ületavad kavandatavas veepuhastusjaamas aasta

jooksul tekitatud 226Ra ja 228Ra heitmete koguste suurused ja käideldavate heitmete suured

süsteemikogused (hetksisaldused) kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi

vaja taotleda kiirgustegevusluba. Kiirgustegevusloa taotlemisel esitab arendaja

Keskkonnaministeeriumile kirjaliku taotluse mille üks osa on kiirgusseire kava ja andmed

kiirgusseireks kasutatavate seadmete kohta. Nõuded kiirgusseire korraldamiseks on sätestatud

Kiirgusseadusega. Täiendavaid seiremeetmeid rakendada ei ole ekspertide hinnangul vaja,

kuna tegemist on väga nõrkade kiirgusallikatega ja arvestades kiirgusallika vormi puudub

suurendatud risk õnnetusjuhtumite korral.


60

9. AVALIKKUSE KAASAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD JA NENDEGA ARVESTAMINE

KMH programmi avalikustamine toimus 02.02. – 16.02.2007 Viimsi vallavalitsuse

veebilehel, vallavalitsuses ja AS-is Viimsi Vesi. Avaliku arutelu koosolek toimus 16.02.2007

kell 15.00 Viimsi Vallamajas.

Avalikustamisest teatati 05 .02.2007. väljaandes Ametlikud Teadaanded, valla veebilehel ja

02.02.2007 ajalehes Eesti Päevaleht.

Avalikustamise käigus esitas oma ettepanekud KMH programmi kohta Tallinna

Keskkonnaamet ja Harjumaa Keskkonnateenistus. Arendaja ja ekspert võtsid ettepanekud

arvesse või põhjendasid nendega mittearvestamist.

Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia on KMH aruande

lisas 1.

Harjumaa Keskkonnateenistus teatas 29.08.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH

programmi heakskiitmisest.

AS Viimsi Vesi tutvustas ettevõtte plaane uue veehaarde ja veepuhastusjaama

väljaehitamiseks ning põhjavee radioloogilise tasemega seotud probleeme avalikkusele

ajakirjanduse vahendusel 13.03.2008 (SL Õhtuleht artikkel „Kas meie joogivesi on

radioaktiivselt ohtlik?“).


61

10. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS KMH protsessis kasutati nii subjektiivset kogemuslikku (ekspertgrupi arvamus) kui

objektiivset hindamist (olemasolevate uuringute, ekspertiiside jms tulemused). Kvalitatiivselt

ja kvantitatiivselt mõõdetavad mõjud integreeriti ühisesse mõjuhinnangusse.

Keskkonnamõju hindamisel analüüsiti mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võeti arvesse

üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaseadusandluse

nõudeid. Hindamise käigus kirjeldati hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke tagajärgi

keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju.

KMH menetluse korraldamisel ning KMH aruande koostamisel oli aluseks Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus .

Meetodid, mida kasutati käesoleva KMH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte

kategooriasse:

- andmete kogumise ja mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil

määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud

võivad esile tulla;

- hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude

ulatust ja olulisust, sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest).

KMH protsessis kasutati erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutati erinevaid

lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga oli tegemist. Näited mõlemasse

kategooriasse kuuluvate hindamismeetodite kohta on toodud alljärgnevalt:

- ekspertarvamus – vahend, millega saab nii määratleda kui hinnata otseseid, kaudseid ja

kumulatiivseid keskkonnamõjusid; vajadusel korraldatakse ekspertide arutelusid, et vahetada

informatsiooni kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude erinevate aspektide kohta;

- konsultatsioonid – vahend info kogumiseks erinevate tegevuste kohta nii minevikus, olevikus

kui tulevikus, mis võivad mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid;


62

- ruumiline analüüs – kasutatakse erinevat kaardimaterjali, mis võimaldab määratleda ja hinnata

võimalike eri liiki mõjude koosmõju ilmnemist ja välja tuua piirkonnad, kus mõjud võivad

olla kõige olulisemad;

- võrgustiku ja süsteemi analüüs – põhineb kontseptsioonil, et erinevate keskkonnaelementide

vahel on seosed ja vastastikused koosmõjud ning kui ühte elementi eriliselt mõjutatakse, siis

see toob endaga kaasa temaga seotud teiste keskkonnaelementide mõjutamise; kasutati

kumulatiivsete mõjude väljaselgitamisel;

- taluvusvõime analüüs – põhineb teadmisel, et keskkonnas esinevad künnised (taluvuspiirid);

kavandatavat tegevust saab hinnata keskkonna taluvusvõime või kindlaksmääratud

piirväärtuste suhtes, ka koosmõjus teiste tegevustega;

- modelleerimine – analüüsimeetod, mis võimaldab hinnata põhjuse ja tagajärje vahelist suhet

keskkonnatingimuste simuleerimise kaudu, nt õhukvaliteedi või mürataseme modelleerimised

jms.

On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid,

kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valiti töö

käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul

oli võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti

ning aja ja muude ressursside olemasolu.


63

11. JÄRELDUSED

1. Kavandatud tegevus vastab asjassepuutuvate arengukavade ja muude

planeerimisdokumentidega kavandatud arengusuundadele ning selle elluviimine on Viimsi

valla edasise jätkusuutliku arengu üheks peamiseks eelduseks. Arendaja on sõlminud

kaasatavate partneritega peamised eelkokkulepped kavandatu elluviimiseks.

Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla elanikele nõuetekohase kvaliteediga joogivee

varustuse ning on seetõttu olulise positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga.

2. Hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel, mis tuginevad Metsasihi katsepuurkaevude

andmetele ja Eesti Geoloogiakeskuse OÜ hüdrogeoloogilisele uuringule (Lehte Savitskaja.

Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. EGK. Tallinn, 2008) on

ühisveevarustussüsteemi väljaarendamiseks kõige sobivam kasutada olemasolevat

Haabneeme veehaaret, mille vee kvaliteet on pikka aega olnud stabiilne ja uue Metsasihi

veehaarde esimesse etappi planeeritavat veehaaret. Arvutused näitavad, et veehaarde I variant

rahuldab nii veekihtide survetaseme muutuste kui ka vee loodetava kvaliteedi poolest

pikaajalist prognoositavat seisundit (2030 aastani).

Metsasihi veehaarde teise etapi väljaehitamine katsepuurkaevude rühmast põhja poole võib


alanemise ning on seetõttu keskkonnakaitseliselt lubamatu.

3. Projektiga kavandataval tegevusel on oluline mõju ehitustegevuse piirkonna

metsakooslustele, kuid see ei vähenda loodava Krillimäe ja Haabneeme klindiastangu

maastikukaitseala looduskaitselist väärtust. Seetõttu tuleks otsustajal (Viimsi Vallavalitsus)

kaaluda kavandatava tegevuse koos selle leevendavate meetmetega elluviimise toetamist, sest

nõuetekohase kvaliteediga joogiveevarustuse tagamine on Viimsi valla elanike jaoks

esmatähtis.

Kaitsealade valitseja otsus kavandatava tegevuse lubatavuse kohta on vaja kujundada enne

AS-i Viimsi Vesi taotluse Ühtekuuluvusfondile esitamist sellekohase rahastamisotsuse

tegemiseks. Viimsi Vallavalitsus on nii KMH otsustaja kui loodavate kaitsealade valitseja.

Kui vallavalitsus otsustajana aktsepteerib KMH aruannet, siis on ta kaitseala valitsejana


64

sisuliselt andnud põhimõttelise nõusoleku Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitamise

projektiga kaasnevate tegevuste lubatavuse kohta kavandatavate maastikukaitsealade piirides.

4. Põhjavee radionukliididest puhastamise käigus veepuhastusjaamas aasta jooksul tekkivad 226Ra ja 228Ra heitmete kogused ja käideldavate heitmete süsteemikogused (hetksisaldused)

ületavad Kiirgusseaduses kehtestatud piirmäära ning seetõttu on AS-il Viimsi Vesi vaja

taotleda kiirgustegevusluba.

Veepuhastusjaama filtrite või filtrimaterjali utiliseerimiseks tuleb need üle anda vastavat

kiirgustegevusluba omavale ettevõttele et need keskkonnaohutult ladestada.

5. Veepuhastusjaama töötajate ja elanikkonna efektiivdoosid jäävad oluliselt alla kehtestatud

piirmääradele. Võimalikud efektiivdoosi väärtused, mis on tingitud joogivee

puhastamisprotsessi käigus rikastuvatest 226Ra ja 228Ra isotoopidest puhastussüsteemis, jäävad

oluliselt alla looduslikule foonile ka puhastusjaama vahetus läheduses.

6. Ehitustööd põhjustavad paratamatult ajutist mürataseme tõusu tööde piirkonnas.

Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtestatud müra normtasemetega ning korraldada

ehitustööd viisil, mis arvestaks võimalusel mürataseme piiramise vajadusega. Peale

ehitustööde lõppu probleem taandub ning seetõttu ei saa ehitustöödest põhjustatud

mürataseme tõusu pidada oluliseks negatiivseks keskkonnamõjuks.

Peale veepuhastusjaama valmimist on vaja teha mürataseme kontrollmõõtmised. Kui

müratase ületab määruses kehtestatud väärtusi peab ettevõte koostama tegevuskava

mürataseme vähendamiseks ja selle ellu viima.

7. Ehitustöödest tingitud võimalik vibratsiooni teke on ajutine ja lakkab peale vibratsiooni

põhjustavate tööde lõppu. Ehitusettevõtjal koostöös projekteerijaga on oluline valida kõik

kasutatavad seadmed ja tehnoloogiad selliselt, et vibratsioon ei põhjustaks kahjustusi

olemasolevatele ehitistele ega rajatistele.

8. Projekti realiseerimine tagab Viimsi valla territooriumil kogutava reovee nõuetekohase

puhastamise ja juhtimise suublasse ning aitab vähendada heitvee kontrollimatut immutamist

pinnasesse või juhtimist pinnaveekogudesse seni ühiskanalisatsiooniga liitumata


65

piirkondades. Seeläbi väheneb ka merre sattuva nõuetekohaselt puhastamata reovee hulk.

Seetõttu on kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale positiivne.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitusprojektid tuleb koostada nii, et nende rajamisega ei


9. Projekti realiseerimine ei põhjusta vallale kinnitatud varusid ületavad veetarbimist või

tarbimise põhjendamatut kasvu kinnitatud varude piires. Seetõttu ei avalda Projekti

realiseerimine negatiivset mõju joogivee, kui loodusressursi kasutamisele.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus teede- ja tänavavõrgu alla on maaressurssi

kasutamisel otstarbekas ning tavapärast praktikat jälgiv.

Põhjavee kaitseks moodustatakse ümber veehaarde sanitaarkaitseala, mille ulatus on 50 m

puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude

reas puurkaevude vaheline maa. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud lageraie,

mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga

sõitmine välja arvatud metsamajandustöödeks. Sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult need

inimesed, kes täidavad keskkonnajärelevalve ja tervisekaitse, veehaarderajatiste teenindamise,

metsa hooldamise, heintaimede niitmise ja veeseirega seotud tööülesandeid. Rajatavate

puurkaevude sanitaarkaitseala nõuetest tulenevad kitsendused kattuvad loodava Krillimäe

maastikukaitseala kaitse eeskirja projektiga kavandatavate piirangutega v.a. piirang inimeste

viibimisele sanitaarkaitsealal. Seetõttu ei pea ekspertgrupp vajalikuks rakendada

Veeseadusest tulenevat võimalust laiendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust 200 -le

meetrile. Arendaja kohustus on tähistada veehaarde sanitaarkaitseala piirid selliselt, inimestele

oleks üheselt arusaadav sanitaarkaitseala ulatus ja seal viibimise keeld.

10. Sotsiaalministeerium on joogiveele kehtestanud rangemad kvaliteedinõuded kui Euroopa

Liidu Nõukogu Direktiiviga 98/83/EÜ nõutud on. Direktiivi põhimõtete kohaselt peaks

Sotsiaalministeerium Viimsi Vallavalitsuse vahendusel Viimsi valla elanikke teavitama

kaalutlustest, elanike tervise seire tulemustest ja teadusuuringutest, mille põhjal otsustati

Sotsiaalministri 02.01.2003. a määrusega nr 1 indikaatorparameetri kvaliteedinormiks

kehtestamise vajadus. Vajadusel peaks Sotsiaalministeerium koordineerima


66

kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, et tagada Viimsi valla elanikele vastuvõetava

hinnaga joogivee tarnimine.

11. Alternatiivide võrdlemisel osutus nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult kõige

otstarbekamaks lahendusvariant, mille kohasaelt Metsasihi veehaare ehitatakse välja Anija

metskonna riigimetsamaa kinnistu lõunapoolsesse otsa kaasates puurkaevugruppide täpse

asukoha määramise otsustusprotsessi Anija metskonna esindaja, rajatakse veepuhastusjaam

Viimsi platoole Lubja külla ning rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja vee- ja

kanalisatsioonitorustikud vastavalt arendaja kavale.


67

12. KASUTATUD MATERJALID

1. Environmental planning for site development. Beer, A., Higgins, C. 2000;

2. Euroopa Liidu Nõukogu Direktiivi 98/83/EÜ 3. november 1998, olmevee kvaliteedi

kohta;

3. Pirita linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö

nr E1106;

4. Sademevee-, põhjavee- ja joogiveeseire 2005. aastal Viimsi vallas. Eesti Geoloogiakeskus

Hüdrogeoloogia osakond;





7. Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030. AS Maves 2004;

8. Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2004-2015. Kinnitatud

Tallinna Linnavolikogu 13. mai 2004 määrusega nr 14;

9. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik. AS

Pöyry Entec töö nr.609;

10. Viimsi valla mandriosa teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik KSH

aruanne. MTÜ Keskkonnakorraldus 2008;

11. Viimsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. AS Entec 2002;

12. Viimsi valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem. Projekteerimisbüroo

AS Maa ja Vesi;

13. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse

Hüdroloogia osakond Tallinn 2008;

14. Veepuhastusjaama ehitusgeoloogiliste tingimuste hindamine Viimsi platool. Eesti

Geoloogiakeskus Hüdrogeoloogia osakond 2006.


68

Internetimaterjalid:

1. Elektrooniline Riigi Teataja http://www. riigiteataja. ee/;

2. Keskkonnalubade Infosüsteem http://klis.envir.ee/klis;

3. Maa- ameti avalik teenus http://www.maaamet.ee/;

4. Eesti Looduse Infosüsteem http://eelis.ic.envir.ee/w4/

5. väljaanne Ametlikud Teadaanded http://www.ametlikudteadaanded.ee/.

6. Keskkonnaministeeriumi veebileht http://www.envir.ee

7. Viimsi valla veebileht http://www.viimsivald.ee/;

8. Harjumaa Keskkonnateenistuse veebileht http://www.envir.ee/harjumaa/.


69

LISAD

1. Dokumendid

1.1. Viimsi Vallavalitsuse 06.10. 2008 korralduse nr. 608 koopia KMH algatamise kohta;

1.2. väljavõte 20.10.2006.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH algatamise kohta;

1.3. Viimsi Vallavalitsuse 01.02.2007 kirja nr. 15-3/390 koopia KMH programmi

avalikustamise kohta;

1.4. KMH programmi avalikustamise teate koopia 02.02.2007 ajalehes „Eesti Päevaleht“;

1.5. väljavõte 05.02.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi

avalikustamise kohta;

1.6. Tallinna Keskkonnaameti 15.02.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia;

1.7. AS Viimsi Vee 15.03.2007. kirja nr 131 koopia;

1.8. Tallinna Keskkonnaameti 19.04.2007 kirja nr 6.1-4.1/267 koopia;

1.9. Harjumaa Keskkonnateenistuse 07.06.2007 kirja nr. 30-12-1/26172-2 koopia;

1.10. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokolli ja osavõtjate registreerimislehe

koopiad;

1.11. AS Viimsi Vesti 08.05.2007.a. kirja nr. 202 koopia;

1.12. väljavõte 29.08.2007.a. väljaandest Ametlikud Teadaanded KMH programmi

heakskiitmise kohta;

1.13. KMH programm.

2. KMH käigus tehtud uuringute aruanded

2.1. Viimsi valla põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant. Eesti Geoloogiakeskuse

Hüdroloogia osakond Tallinn 2008;

2.2 Eksperthinnang kavandatava veepuhastusjaama rajamisega kaasneva radiatsiooniohu

kohta. PhD Madis Kiisk 2008;

2.3. Kommentaarid lähtuvalt L. Savitskaja ja V. Savva uurimistöö „Viimsi valla

põhjaveevaru optimaalne kasutusvariant“. Akadeemik Jüri Martin 2008;

2.4. Viimsi veepuhastusjaam. Vee juurdevoolu ja äravoolu korraldamine suundpuurimisega.

OÜ Agio Ehitus 2008.


70

3. Kaardid ja plaanid

3.1 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veehaarde

asendiplaan;

3.2 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ veetorustike

perspektiivskeem. M 1: 10 000;

3.3 Ühtekuuluvusfondi projekti „Viimsi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitus“ võimalikud

mõjualad Viimsi poolsaare rohevõrgustiku elementidele ja kaitstavatele loodusobjektidele.

1141 kmh aruanne avalikustamisele - viimsi vald · Ühtekuuluvusfondi projekti „viimsi vee- ja...

Documents