2 3jaanuar 2017 jaanuar 2017

TEKST KAIRIT KÜTT FOTOD ERAKOGUD / KADRI-ANN SALUMÄEPROOVI JÄRELE

Soovid maailma veidi kõrgemalt uurida? Uurisime Ronimismi-nisteeriumi treeneritelt Henri Rummolt ja Mikael Orkomiehelt lähemalt, mida kujutab endast kaljuronimine siseruumides.

Kõrgusi vallutama!KAS TEADSID, ET...SISERONIMINE ON VÄLJA ARENENUD MÄGIRONIMI-SEST – SEE OLI VAREM PUHTALT VIIS, KUIDAS END MÄGEDEL RONIMI-SEKS ETTE VALMISTADA. AASTAKÜMNETE JOOKSUL ON SISERONIMISEST ARENENUD ISESEISEV SPORDIALA, MILLES VÕISTELDAKSE 2020. AASTA TOKYO OLÜMPIA-MÄNGUDEL.

Ronimine ...• on alternatiiv jõutreeningutele oma keha raskusega;

• annab koormuse kogu kehale;• arendab tasakaalu, koordinatsiooni ja kehatunnetust;

• annab võimaluse ennast ületada ja tõstab julgust.

• viib ronija oskuste tõustes hästi ilu-satesse ja (soovi korral) põnevatesse kohtadesse.

Treenerite sõnul võib sees ronimise jagada köieronimiseks ja bouldering’iks. Köieronimisseinad on tavaliselt enam kui kümme meetrit kõrged ja neil ronitakse ronimisvööga köiejulgestuses. Bouldering (inglise keeles tähendab boulder rändrah-nu, toim.) tähendab aga seda, et ronitakse ilma köieta. Bouldering’i võib nimetada ronimise bowling’uks, kus piisab lihtsalt kohale ilmumisest ja susside rentimisest - pole vaja teada midagi vöödest, köitest või julgestusvahenditest. Kõrgust pole ka karta, sest ronitakse ainult 4 meetri kõrgusele ja julgustust annavad põrandal olevad 30 cm paksud poroloonmatid.

KAS SEE SOBIB SULLE?„Ronimist kasutatakse vahel taastusravi osana ja ronimisseintel võib kohtuda ka pararonijatega,” sõnab Mikael. „Eestis ronivad samadel seintel näiteks viieaas-tased lapsed ja 20−30-aastased tugevad mehed. Võib öelda, et samamoodi nagu igaüks leiab endale jõusaalis paraja suurusega hantli, leidub ka ronimissaalis väljakutseid kõigile. Ronimisrajad anna-vad igale harrastajale justkui mõistatuse, millele peab lahenduse leidma. Ronimise võlu peitubki selle mängulisuses – pari-mad rajad on need, mida peab proovima mitu korda.”

Ronimine sobib nii meestele kui naistele. „Naisi, muide, soosib fakt, et hea tehnika asendab jõudu. Mehed saavad alguses hakkama puhtalt jõuga, kuid naistel on vaja juba varakult nutikust rakendama hakata.”

Henri ütleb, et kõige olulisem on esimesel korral mitte üle mõelda, ja lisab, et esimestel kordadel liigub iga inimene seinal kohmakalt. „Meie kehad tahavad automaatselt kätega tõmmates

üles liikuda, kuid see mõjub koormavalt. Efektiivsel ronimisel teevad suurema osa tööst ära hoopis jalad. Mida kauem oled ronimisega tegelenud, seda enam õpid vertikaalis liikudes käte koormust vähen-dama, asendades selle näiteks jalgadele oskuslikult tasakaalu mängimisega,” sõnab Henri ja Mikael lisab, et algajal tasuks saali minnes leida juhendajaks treener või valveinstruktor.

MIDA MEELES PIDADA?Kindlaid reegleid ronimistreeningutel pole. Esimestel aastatel on parim viis areneda mitu korda nädalas ronida. Ronimisseintel on tohutult palju eri raskusastmetega radu, mida teatud aja järel muudetakse. Neil radadel võib välja mõelda ka lõpmatu arvu kombinatsioone. Tänu sellele õpib ronija iga kord uusi lii-gutusi ja lihvib kehatunnetust, arendades ka tehnikat. Ühel hetkel hakkavad raske-matel radadel rolli mängima ka sellised faktorid nagu sõrmejõud, vastupidavus ja üldine füüsiline vorm. Treenerite sõnul on ronimist toetavaid alasid palju. „Näiteks maadlejad, judokad, surfarid ja ujujad on tihti ronijatena kiired arenema, kuna neil on tugev haardejõud. Samas näiteks jooks-jad ei pruugi olla kätest nii tugevad kui jalgadest. Kulturistide ja kuulitõukajatega ei kohtu ronimisseintel kuigi tihti, kuna suured lihased on ronides pigem lisaras-kus kui eelis.”

Harrastaja Ave Alviste „Ronimisministeeriumisse tööle minnes sidusin end ka roni-misega. Vaatasin mitu kuud teisi ja mõtlesin, et tahaksin ka ise seintele jõuda. Raske on olla kohapeal ja mitte ronima kibeleda! Varem ei teadnud ma ronimisest palju, kuid nähes seda positiivsust, mis alaga kaasneb, teadsin, et pean proovima. Lisaks füüsilisele koormusele pakub see välja-kutset ka vaimselt. Alguses arvasin, et pikkus ja hea painduvus on olulised, kuid

tegelikult on tegevuse võtmeks järjepidev töö iseendaga, tahe, püsivus ja eneseusk. Kõik muu on aren-datav. Ronimine kinnitab ka mõtteviisi, et igale probleemile on rohkem kui üks lahendus

– ronimisel „mõistatusi” lahen-dades õpid lahti mõtestama ka teisi elulisi muresid. Algajal soovitaksin lihtsalt kohale tulla, sest ronimisoskust ja füüsilist vormi parandab lihtsalt sellega tegelemine, mitte ükski raamat ega vabanduste otsimine.”

Tallinna Zelluloosi vabaajakeskuses asub bouldering’ile pühenda-tud Ronimisministeerium, mis on Balti riikide suurim siseroni-mishall. Köieronimist saab harrastada Lasnamäe ker-gejõustikuhallis ja Kristiine spordihallis, samuti Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis (TÜASK), Rakvere spordihallis ja Võru ekstreempargis. Nii Kristiines, TÜASK-is kui ka Käina ujulas asuvad väikse-mad bouldering’i seinad.

Kus Eestis ronida saab?

Mikael ja Henri ei piidu ainult siseruumides ronimisega.

Ave Alviste