· web viewauthor: maria cossu : created date: 01/12/2017 23:44:00 : title: kokkuvõte...

ET

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Brüssel, 5. jaanuar 2017

14.–15. DETSEMBRI 2016. AASTA

TÄISKOGU ISTUNGJÄRK

KOKKUVÕTE VASTUVÕETUD ARVAMUSTEST

Käesolev dokument on kättesaadav ELi ametlikes keeltes komitee kodulehel:

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.fr.documents#/boxTab1-2

Dokumendis nimetatud arvamustega saab tutvuda internetis, kasutades komitee otsingumootorit:

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinions-search

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 1/28

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.opinions-search

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.fr.documents#/boxTab1-2

Sisukord

1. MAJANDUSJUHTIMINE / MAKSUSTAMINE......................................................................32. SISETURG....................................................................................................................................83. KESKKOND, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS............................................................104. TARBIJAD / SOTSIAALKÜSIMUSED / RÄNNE.................................................................145. TÖÖSTUS / INNOVATSIOON.................................................................................................196. JULGEOLEK..............................................................................................................................237. TRANSPORT / KOMMUNIKATSIOON................................................................................248. VÄLISSUHTED..........................................................................................................................26

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 2/28

Täiskogu 14.–15. detsembri 2016. aasta istungjärgul osalesid Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans ning Euroopa Komisjoni tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen, samuti anti üle kodanikuühiskonna auhind.

Istungjärgul võeti vastu järgmised arvamused

1. MAJANDUSJUHTIMINE / MAKSUSTAMINE

Määrus, millega muudetakse määrust Euroopa riskikapitalifondide kohta ja määrust Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta

Raportöör: Giuseppe Guerini (eri elualade rühm – IT)

Kaasraportöör: Michael Ikrath (tööandjate rühm – AT)

Viide: COM(2016) 461 final - 2016/0221 CODEESC-2016-04486-AC-TRA

Põhipunktid

Komitee tervitab Euroopa Komisjoni algatust näha enneaegselt ette Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) määruste läbivaatamine.

Komitee on seisukohal, et seesuguse reguleerimisega on võimalik üldiselt piirata erinevate tõlgenduste ohtu riiklikul tasandil ning edendada sellega kapitaliturgude liidu loomist.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi tasandil on praegu palju rahastamisallikaid ja seetõttu ootab komitee Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ümberkorraldamisega seoses tihedamat koordineerimist olemasolevate allikatega. Tagada tuleb, et komisjon leevendab oluliselt seni väga piiratud juurdepääsukriteeriume ning muid piiravaid tingimusi,

Laiendamaks sellistes investeerimisfondides osalemist, teeb komitee ettepaneku suurendada institutsiooniväliste investorite osalemist.

Lisaks peab komitee sama oluliseks ka raamtingimuste loomist, mis võimaldavad sotsiaalsete investeerimisfondide (sotsiaalsed ettevõtted ja sotsiaalsektori organisatsioonid) rahastamiseesmärkidel positiivselt areneda.

Kontaktisik: Krisztina Perlaky-Tóth(Tel 00 32 2 546 97 40 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 3/28

mailto:[email protected]

Euroopa statistikaprogrammi 2018–2020 pikendamine

Raportöör: Petru Sorin Dandea (töötajate rühm – RO)

Viide: COM(2016) 557 finalEESC-2016-05294-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


soosib ja toetab Euroopa Komisjoni algatust pikendada praegust Euroopa statistikaprogrammi aastateks 2018–2020 ning toetab komisjoni eelistatavat poliitikavarianti;

on seisukohal, et praeguste toodete parandamine ja uute toodete väljaarendamine on vajalik selleks, et mõõta ELi edusamme ÜRO säästva arengu strateegia eesmärkide saavutamisel.

innustab komisjoni edendama statistilisi uuringuid vabatahtliku töö majandusliku väärtuse hindamiseks.

on seisukohal, et komisjoni pakutud uued üleilmastumise mõõtmise statistikatooted peaksid hõlmama ka statistilisi uuringuid, mis võimaldaksid mõõta selle positiivset või negatiivset mõju ühtsele turule;

soovitab kiiresti tuvastada rände- ja varjupaigatemaatika statistiliste uuringute puudused ja need kõrvaldada;

toetab komisjoni ettepanekut käivitada uurimistöö ELi tulevase sotsiaaluuringu jaoks; soovitab samuti liikmesriikidel suurendada investeeringuid Euroopa statistikasüsteemi

arendamisse ning nõuab, et nii Eurostatile kui ka riiklikele statistikaametitele tagatakse parimad võimalikud töötajaid ning rahalised ja IT-vahendid. Samas ei tohi kõnealune tegevus tuua andmeesitajate, majapidamiste ja ettevõtjate jaoks kaasa halduskoormuse ülemäärast suurenemist.


Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamine (EFSI 2.0)

Raportöör: Alberto Mazzola (tööandjate rühm – IT)


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 4/28


Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kindlalt komisjoni algatust pikendada EFSI kestust ja suurendada selle rahastamist, tunneb heameelt EFSI esimese aasta positiivsete tulemuste üle ning peab VKE investeerimiskomponenti edukaks.


soovitab, et EFSI 2.0 eesmärk oleks erakapitali järjest suurem kaasamine, ning rõhutab turule orienteeritud rõhuasetuse säilitamise tähtsust, et tugevdada EFSI täiendavust;

nõuab suuremat geograafilise katvuse tasakaalu kogu ELis; soovitab tugevdada EFSI kasutamise sotsiaalset mõõdet; pooldab EFSI kasutamist selleks, et aidata kaasa jagatud tööstuse ja kahesuguse kasutusega

tehnoloogia baasi arendamisele Euroopa kaitsesektoris; soovitab toetada Euroopa investeerimisnõustamise keskust ning parandada teadlikkust EFSI

rahastamisest.


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 5/28


Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) läbivaatamine

Raportöör: Stefano Palmieri (töötajad – IT)

Viide: COM(2016) 603 final - COM(2016) 604 final - COM(2016) 605 finalEESC-2016-05349-00-00-AC-TRA

Põhipunktid


leiab, et kehtivas ja 2020. aasta järgses finantsraamistikus tuleb suunata ressursid programmidesse, mille abil suudetakse- taaskäivitada majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaga seotud areng, tööhõive, innovatsioon ja

konkurentsivõime;- reageerida rände- ja pagulaskriisile, sisejulgeoleku küsimustele, väljaspool tekkivatele

hädaolukordadele ja põllumajandussektori kriisile;

on seisukohal, et arutelus mitmeaastase finantsraamistiku üle tuleb keskenduda selle funktsionaalsusele – nii eraldatud vahendite kui ka eelarvestruktuuri osas –, et varustada ELi oma strateegiliste prioriteetide elluviimiseks vajalike vahenditega, suurendamata kodanike ja ettevõtjate maksukoormust, ehk anda Euroopa tasandil lisaväärtust;

nõustub komitee vahendite suurendamisega mõnele väga tõhusaks peetavale kulukategooriale, nagu programm „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Erasmus+“, COSME programm ja Wifi4EU, samuti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi laiendamine ja noorte tööhõive algatus (mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kvantitatiivne osa);

toetab eesmärki luua lihtsamad ja paindlikumad üldised ja valdkondlikud finantseeskirjad ning seetõttu tunneb eriti heameelt ELi vahenditest abi saajate halduskoormuse vähendamise ning kontrolli, auditi ja aruandluse lihtsustamise üle (mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kvalitatiivne osa);

leiab, et järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike kestus tuleks viia kooskõlla komisjoni ja parlamendi poliitilise tsükliga;

toetab komisjoni jõupingutusi uut liiki omavahendite kasutusele võtmiseks, vähendades liikmesriikide osamaksete süsteemi;

jagab sõnumit, et liit vajab rohkem (ja paremat) Euroopat ja mitte vähem Euroopat; ELi kriis tuleneb strateegilise nägemuse puudumisest Euroopa tuleviku kohta.

Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 99 09 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 6/28


Maksude vältimise vastased tavad hübriidsete ebakõlade osas

Raportöör: Mihai Ivașcu (eri elualade rühm – RO)


Põhipunktid


hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni jõupingutusi võitluses agressiivse maksuplaneerimisega; on seisukohal, et kui võetakse vastu ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse

direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (edaspidi nimetatud direktiiviks), suureneks äriühingute tulumaksust saadud tulu kõigis liikmesriikides märkimisväärselt;

on seisukohal, et direktiiv saavutab oma täieliku potentsiaali üksnes siis, kui sarnaseid eeskirju rakendatakse ka kolmandates riikides;

leiab siiski, et liikmesriigid peaksid uurima ka hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete põhjuseid, kõrvaldama võimalikud lüngad ja hoidma ära agressiivse maksuplaneerimise, mitte ainult püüdma maksutulu saada;

soovitab kõigil liikmesriikidel uurida võimalust võtta kasutusele ja rakendada sanktsioone maksumaksjate suhtes, kes saavad kasu hübriidseid ebakõlasid hõlmavatest kokkulepetest, et selliseid tavasid ennetada ja/või käsitleda.

Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 99 09 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 7/28


2. SISETURG

Euroopa standardimise 2017. aasta töökava

Üksikraportöör: Elżbieta Szadzińska (eri elualade rühm – PL)


Põhipunktid

Komitee rõhutab taas standardite tähtsust siseturu konkurentsivõime suurendamise, uuenduslike toodete ja teenuste arendamise ning nende kvaliteedi ja ohutuse parandamise jaoks tarbijate, töötajate, ettevõtjate ja keskkonna kasuks.

Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana toetab komitee sellist standardimissüsteemi, mis vastab nii ühiskonna kui ka majanduse vajadustele.

Pluralistliku Euroopa standardimissüsteemi tagamine määruse (EL) nr 1025/2012 III lisas osutatud organisatsioonide kaasamisel tagab senisest suurema läbipaistvuse ja parema juurdepääsu kõnealusele süsteemile.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, kaasates nad Euroopa standardite väljatöötamisse ja rakendamisse ning suurendades asjakohaste meetmete abil nende teadlikkust standarditest saadavast kasust.

Komitee toetab ettepanekut käivitada standardimise üle institutsioonidevaheline dialoog, nagu ta väljendas juba varasemas arvamuses.

Kontaktisik: Jean-Pierre Faure(Tel 00 32 2 546 96 15 – e-post: [email protected])

PRIIP / kuupäev

Pearaportöör: Daniel Mareels (tööandjate rühm – BE)

Viide: COM(2016) 709 final – 2016/0355 (COD)EESC-2016-06321-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut ja leiab, et üheaastase perioodi valik on vastuvõetav, seda enam et määruse jõustumise tähtaeg langeb nüüd kokku uue, II finantsinstrumentide turgude paketi (MiFiD II) jõustumisega.

Komitee arvates on hädavajalik, et selline tähtaja edasilükkamine jääks ühekordseks erandiks. Seejuures ei tohi ohtu sattuda PRIIPide määruse eesmärgid ja saavutused. Seetõttu peavad

võimalikud kohandused delegeeritud õigusaktis sobima eelnimetatud raamistikku.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 8/28


Kontaktisik: Luís Lobo(Tel.: 00 32 2 546 97 17 – email: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 9/28


3. KESKKOND, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

Pärast 2020. aastat ühist põllumajanduspoliitikat mõjutavad tegurid (omaalgatuslik arvamus)

Raportöör: Simo TIAINEN (eri elualade rühm – FI)

Viide: EESC-2016-00801-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Pool sajandit on ühine põllumajanduspoliitika aidanud Euroopa Liitu üles ehitada. Praegusel hetkel peaks põhiküsimuste juurde tagasipöördumine olema võimalus leida ühise põllumajanduspoliitika jaoks uus pikaajaline nägemus, et anda selgeid ja konkreetseid suuniseid mitte ainult põllumajandustootjatele, vaid ka miljonitele kodanikele. Nagu komitee on järjepidevalt märkinud, peaks tulevane ühine põllumajanduspoliitika kaitsma Euroopa põllumajandusmudelit, mis põhineb toiduainetega varustamise sõltumatuse, säästvuse ning Euroopa kodanike – olgu nad põllumajandustootjad, põllumajandustöötajad või tarbijad – tegelikele vajadustele vastamise põhimõtetel.

Komitee peab tervitatavaks esialgseid arutelusid ja mõtteid ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2020. aastat. Kuigi aluslepingus sätestatud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ei ole kunagi olnud nii asjakohased, on äärmiselt oluline põhjalikult analüüsida praegust ühist põllumajanduspoliitikat ja eelmise reformi tulemust. Käesoleva arvamuse eesmärk on teha mõned soovitused ja osaleda ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemalises arutelus.

Arvestades ühise põllumajanduspoliitika keerukust ja raskusi viimase reformi elluviimisel, vajavad põllumajandustootjad eeskätt poliitilist stabiilsust ja pikaajalist nägemust põllumajanduspoliitikast. Eriti Lissaboni lepingu raames on paratamatult vaja mitut aastat, et pidada arutelusid, jagada eesmärke, arutada probleeme ja leida lahendusi. Seepärast peaksid Euroopa institutsioonid kiiresti kokku leppima praeguse ühise põllumajanduspoliitika pikendamises vähemalt kahe aasta võrra.

Ühise põllumajanduspoliitika ajakava tuleks kooskõlastada Euroopa Parlamendi valimistega ning selle sätted võiksid olla kohaldatavad kümne aasta jooksul võimalusega teha iga viie aasta järel vahekokkuvõte. See ettepanek peaks suurendama põllumajandussektori stabiilsust, võimaldama sujuvamat arengut ning andma nii Euroopa Parlamendile kui ka Euroopa Komisjonile võimaluse tegeleda kõigi tekkida võivate probleemidega.

Ühise põllumajanduspoliitikaga tuleks aidata rohkem kaasa noorte ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamisele mitte ainult sihipäraste vahenditega, vaid tõeliselt stabiilse poliitikaga. Põllumajandustootjad vajavad tõepoolest rohkem stabiilsust, et olla võimelised investeerima aastakümneteks ja võtma vastu põlvkondadevahetuse väljakutse.

Ühelt poolt tuleks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtta põllumajandusmudelite mitmekesisust ja piirkondlikke iseärasusi ning teiselt poolt selle majanduslike, sotsiaalsete ja

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 10/28

keskkonnaalaste eesmärkide mitmekesisust. Oma toiduainete tootmine ja oma põllumajandus on tähtis osa maailma iga rahvuse kultuurist. Euroopa toidupoliitika peaks põhinema tervislikul ja kvaliteetsel toidul ning looma koostoimet ühise põllumajanduspoliitikaga. Ühise põllumajanduspoliitika üks peamisi põhimõtteid peaks olema kõigi ELi piirkondade põllumajanduse elus ja jätkusuutlikuna hoidmine.

Ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi esmane prioriteet peaks olema lihtsustamine. Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine peab olema sujuvam ning välja tuleb töötada mõistlikumad kontrolli- ja karistussüsteemid. Äärmiselt oluline on tagada põllumajandustootjatele õigeaegsete maksete tegemine.

Arvestades, et see on ainus poliitikavaldkond, millesse saab otseselt sekkuda Euroopa tasandil, ning et ühenduse eelistamise kadumine toob kaasa madalamad tootjahinnad, peab tulevane ühine põllumajanduspoliitika suutma vastata kõigile selle ees seisvatele väljakutsetele, sealhulgas turgude ebastabiilsusele. Seega on vaja, et põllumajanduse eelarvet suurendataks Euroopa tasandil.

2017. aastal jätkab Euroopa Komisjon oma tööd ja konsulteerib laialdaselt ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ja ajakohastamise üle. On oluline, et Euroopa kodanikuühiskonnal oleks selles protsessis aktiivne roll. Komitee peaks moodustama uurimisrühma selle protsessi jälgimiseks ja sellesse panuse andmiseks.

Kontaktisik: Maarit Laurila(Tel 00 32 2 546 97 39 – e-post: [email protected])

Jõupingutuste jagamist käsitlev otsus 2030 ning maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF)

Raportöör: Tellervo Kylä-Harakka-Ruonala (tööandjate rühm – I)

Viide: COM(2016) 482 final – 2016/0231 CODCOM(2016) 479 final – 2016/0230 CODEESC-2016-04477-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni õigeaegsete ettepanekute üle rakendada Euroopa Liidu võetud kohustust vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandussektorites ja kogu ühiskonnas. Komitee rõhutab siiski vajadust võtta samal ajal arvesse kliimamuutuste leevendamise üleilmset pikaajalist ülesannet. Selleks tuleb põhjalikult hinnata, kas ELi praegune kliimapoliitika alane lähenemisviis üleilmse, ELi ja riikliku tasandi jõupingutuste suhtes on asjakohane, et sillutada teed CO2-neutraalse maailmani jõudmiseks.

Seoses jõupingutuste jagamisega nõustub komitee täielikult seisukohaga, et õigluse ja kulutõhususe tagamiseks tuleb arvestada liikmesriikidevahelisi erinevusi. Tõelise kulutõhususe saavutamiseks õiglasel viisil tuleks jõupingutuste jagamise arvutamisel käsitleda siiski mõlemat tahku samal ajal ja

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 11/28


kõigis liikmesriikides ning seada eesmärgid nii, et suhtelised kulud oleksid iga liikmesriigi jaoks samad. Puuduste tõttu jõupingutuste jagamisel peab komitee oluliseks võtta kasutusele paindlikkusmehhanismid ja neid edasi arendada.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) integreerimisega 2030. aasta raamistikku lisatakse ELi kliimapoliitikasse oluline uus element. Bioressursipõhiste loodusvarade säästev kasutamine ja aktiivne majandamine, st jätkusuutlik biomajandus, sh säästev metsamajandamine ja kliimasõbralik toidutööstus, on selles üleminekus põhielement. Põllumajanduse ja metsanduse osatähtsus eeldab ELi kliimapoliitikalt terviklikku lähenemisviisi. Arvesse tuleb võtta nii heitkoguste vähendamist kui ka CO2 sidumist, aga ka kohandamisest ja toiduga kindlustatusest tulenevaid probleeme.

Komitee peab oluliseks, et kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist hinnataks teaduslikult, läbipaistvalt ja ühiste parameetrite alusel. Komitee palub komisjonil töötada välja maakorralduse ja metsamajandamise arvestuseeskirjad nii, et need kajastaksid heitkoguste ja CO2 sidumise tegelikku määra. Lisaks sellele peavad liikmesriigid määratlema metsadega seotud heitkoguste riiklikud võrdlustasemed vastavalt metsaressursside kavandatud säästvale kasutamisele. Samuti on oluline vältida LULUCFi alla kuuluvate biomassiga seonduvate heitkoguste kahekordset arvestust teistes sektorites.

Komitee julgustab iga liikmesriiki koostama LULUCFi sektori jaoks ambitsioonikad riiklikud alt ülespoole meetmed, kaasates kodanikuühiskonna tihedalt riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi protsessi. Samuti tunnistab komitee, et kõrgelennuliste ettepanekute õnnestumiseks on vaja märkimisväärseid rahalisi vahendeid.

Kontaktisik: Stella Brozek-Everaert(Tel 00 32 2 546 92 02 – e-post: [email protected])

Põhjamere põhjalähedaste kalavarude mitmeaastane kava

Raportöör: Thomas McDonogh (tööandjate rühm – IE)

Viide: COM(2016) 493 – 2016/0238 CODEESC-2016-04324-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Põhjamere püügipiirkonnad ja sellega piirnevad alad on kalanduse seisukohast väga keerulised. See piirkond hõlmab vähemalt seitsme rannikuäärse liikmesriigi ja ka Norra laevu, kes kasutavad arvukate kala- ja karbiliikide püügiks väga erinevaid püügivahendeid. Põhiprobleem seisneb selles, et paljusid kõige olulisemaid põhjalähedasi kalavarusid (st neid, kes elutsevad merepõhjas või selle lähedal) püütakse segapüügi käigus. Praktikas tähendab see, et iga kord, kui laev püügivahendit kasutab, moodustub tema saak mitmest eri liigist. Sellise segapüügi tulemusel sõltub saagi koostis sellest, millist tüüpi püügivahendeid, millal ja kus on kasutatud.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 12/28


Kui kehtestatud lossimiskohustus on täielikult rakendatud, muutub kvooti ületava saagi vette tagasi laskmine ebaseaduslikuks. Seega peavad laevad võib-olla lõpetama püügitegevuse aasta alguses, kui nende kvoot kõige piiravama kalavaru suhtes on ammendatud. Sellisel juhul saaks kõige piiravamast kalavarust püüki piirav liik, kuna asjaomase kalavaru kvoot ammendatakse ja seetõttu ei ole enam võimalik muid kalavarusid püüda.

Praegu reguleeritakse Põhjamere põhjalähedasi kalavarusid kahe majandamiskavaga, mis ei ole kooskõlas uue ühise kalanduspoliitikaga. See on kaasa toonud koormavad eeskirjad Põhjameres põhjalähedasi liike püüdvatele kaluritele (peamiselt VKEd ja mikroettevõtted). Mõjutatud liikmesriigid ja sidusrühmad on alates 2011. aastast soovinud uut majandamisraamistikku.

Eespool nimetatud probleemidega tegelemiseks on kõnealuse algatuse eesmärk: i) vähendada alapüügi ohtu, ii) kehtestada kalastussuremuse sihttasemete vahemikud (FMSY), iii) kehtestada biomassiga seotud kaitsemeetmed, mis on alusmääruse kohaselt kooskõlas ettevaatusprintsiibiga, iv) lihtsustada lossimiskohustuse rakendamist, v) luua vajalik raamistik Põhjamere piirkonna piirkondadeks jaotamiseks ning vi) kaotada merepäevade süsteem.

Komitee toetab komisjoni pakutud meetmeid, millest paljud on esitatud 2016. aasta Põhjamere ja Skagerraki töörühma aruandes1.

Kontaktisik: Arturo Iñiguez(Tel 00 32 2 546 87 68 – e-post: [email protected] )

1 25. aprillist 5. maini 2016 Saksamaal Hamburgis kogunenud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Põhjamere ja Skagerraki põhjalähedaste kalavarude hindamise töörühma aruanne.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 13/28


4. TARBIJAD / SOTSIAALKÜSIMUSED / RÄNNE

Teel ELi sidusa tööjõusisserände poliitika poole seoses ELi sinise kaardiga

Raportöör: Peter Clever (tööandjate rühm – DE)


Põhipunktid

Arvamuses tuletatakse meelde, et demograafiliste muutuste taustal sõltub EL muu hulgas ka kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisserändest, et tagada majanduskasv ja heaolu. Seepärast on vaja Euroopa ühist strateegiat kutseoskusega töötajate leidmiseks, sest ülemaailmses konkurentsis kutseoskusega töötajate pärast saab Euroopa tervikuna võtta tugevama lähtepunkti kui liikmesriigid üksikuna.

Arvamuses kiidetakse sinise kaardi läbivaatamine üldiselt heaks, sest sellega muudetakse sinine kaart ELi sisenemisviisina atraktiivsemaks ning eelkõige lihtsustatakse märkimisväärselt sinise kaardi omanike liikuvust ELis.

Ühine strateegia kolmandatest riikidest pärit kutseoskusega töötajate leidmiseks peaks olema laiaulatuslik ja hõlmama kõiki asjakohaseid valdkondi alates esimesest pöördumisest sisserändest huvitatud kutseoskustega töötajate poole kuni pensioniõiguste käsitlemiseni. Selles tuleks arvestada ka sisserändajaid, kes omandavad osa oma kõrgharidusest vastuvõtvas riigis. Samuti tuleb arvesse võtta kutseoskusega töötajate sisserände mõju päritoluriikides.

Samuti on oluline saavutada võimalikult suur üksmeel, mis võimaldab liikmesriikidel kõnealust strateegiat tunnustada ning ELi tasandil otsustatud meetmeid järjekindlalt ellu viia. Seejuures tuleb tihedalt kaasata siseriiklikud ja Euroopa sotsiaalpartnerid. Kolmandate riikide kodanikke tööle võttes peab tagama võrdsed võimalused ja välistama diskrimineerimise.

Arvamuses nõustutakse sellega, et vastuvõtupoliitika osas võivad ühised eeskirjad lihtsustada kolmandate riikide kodanike juurdepääsu Euroopa tööturgudele. Ent vastuvõtupoliitika täielik ühtlustamine ei tundu praeguses olukorras mõistlik ega ka vajalik.

Kuigi komisjon pakub välja ühtse ELi-ülese süsteemi, asendades paralleelsed riiklikud süsteemid kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö jaoks, on komitee siiski seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek läheb praeguses olukorras liiga kaugele, kuna sellega võetakse liikmesriikidelt võimalus säilitada oma konkreetsetele vajadustele vastavad juurdepääsuteed kõrgema tasandi kutseoskustega töötajate jaoks.

Arvamuses nõustutakse meetmetega sinise kaardi väljastamise lihtsustamiseks, kuid jäädakse skeptiliseks palgakünniste langetamise suhtes. Keskmisest sissetulekust madalam väärtus kõrgema tasandi kutseoskustega töötajate puhul ei ole vastuvõetav.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 14/28

Sama kehtib vabatahtliku võimaluse kohta asendada kõrghariduskraad asjakohase töökogemusega.

Lisaks sellele märgitakse arvamuses, et oluline on saavutada võimalikult suur üksmeel, mis võimaldab liikmesriikidel läbivaadatud sinise kaardi süsteemi tunnustada ning ELi tasandil otsustatud meetmeid järjekindlalt ellu viia. Seejuures tuleb tihedalt kaasata siseriiklikud ja Euroopa sotsiaalpartnerid. Kolmandate riikide kodanikke tööle võttes peab tagama võrdsed võimalused ja välistama diskrimineerimise.

Kontaktisik: Ana Dumitrache(Tel 00 32 2 546 81 31 – e-post: [email protected])

Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamine

Raportöörid: Vladimíra Drbalová (tööandjate rühm – CZ)Ellen Nygren (SE–II)


Põhipunktid

Praeguses, 1996. aastast pärinevas töötajate lähetamise direktiivis on sätestatud peamised töötingimused vastuvõtvas liikmesriigis juhul, kui töötaja lähetatakse ühest liikmesriigist teise, sealhulgas töötasu miinimummäärad; maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg; tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus; töötervishoid, -ohutus ja -hügieen, kaitsemeetmed ning mittediskrimineerimise sätted.

Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamise eesmärk on teha muudatusi kolmes põhivaldkonnas

Lähetatud töötajate tasustamistingimused: tasustamine ei hõlma ainult töötasu miinimummäärasid, vaid ka muid elemente nagu boonused või, vajaduse korral, hüvitised.

Eeskirjad vahendatud renditööjõu kohta: riiklikud eeskirjad vahendatud renditööjõu kohta kehtivad juhul, kui välisriigi ettevõtjad lähetavad töötajaid.

Pikaajaline lähetus: kui lähetuse kestus ületab 24 kuud, kehtivad vastuvõtva liikmesriigi tööõiguses sätestatud tingimused, kui see on lähetatud töötaja jaoks soodne.

Komitee arvamuse alguses selgitatakse seost hiljutise jõustamisdirektiivi 2014/67/EL ja töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamise vahel.

Komitee toetab jõustamisdirektiivi eesmärki parandada töötajate lähetamise direktiivi ühtset tõlgendamist ja rakendamist.

Kahes direktiivis käsitletakse töötajate lähetamise tava eri aspekte. Need mitte üksnes ei täienda teineteist, vaid jõustamisdirektiivi rakendamise oodatavad tulemused võiksid anda ka selgema ülevaate tegelikust olukorrast.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 15/28


Komitee pooldab põhimõtteliselt komisjoni ettepanekut töötajate lähetamise direktiiv uuesti sõnastada. Samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on Euroopa sotsiaalõiguste samba alustala.

Komitee on seisukohal, et tasu suuruse võrdlusalus on kollektiivlepingud.

Komitee toonitab, et sotsiaalpartnerite ainuõiguslikku rolli ei järgitud, ning imestab, miks ei käivitatud nendega nõuetekohase konsulteerimise protsessi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 154 lõikega 2.

Komitee avaldab põhimõttelist toetust sellele, et komisjon on konkreetselt kindlaks määranud lähetuste maksimaalse kestuse. Kestuse piiramine 24 kuuga on samm õiges suunas, kuid kestuse piiramine 6 kuuga oleks tegelikele ettevõtlustingimustele lähemal.

Komitee kutsub üles tooma töötajate lähetamise direktiivis selgelt välja, et direktiivi näol on tegemist miinimum-, mitte maksimumstandardiga. Selleks tuleb laiendada õiguslikku alust.

Kontaktisik: Ana Dumitrache(Tel 00 32 2 546 81 31 – e-post: [email protected])

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformipakett II

Raportöör: José Antonio Moreno Díaz (eri elualade rühm – ES)


Põhipunktid

Komiteel hea meel Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile pakutud paranduste üle, näiteks menetlusele juurdepääsuga seonduvate õiguste ja kohustuste selgitamine, haavatavuse mõiste asendamine erivajaduste mõistega ning samuti selged kriteeriumid selle hindamiseks, alaealistele ulatuslikumate tagatiste kehtestamine ning perekonna mõiste laiendamine.

Komitee väljendab muret põhiõiguste piiramise pärast, sh piirangute seadmine vabale liikumisele ja alaealiste õigusele saada haridust, piiril saatjata alaealistele menetluse kohaldamine, turvaliste riikide mõiste analüüsimisel juhtumipõhise käsituse võimalik puudumine, hilisemate taotluste ja kiirendatud menetluste puhul tagatiste vähendamine, kaitseseisundite automaatne läbivaatamine ning vastuvõtutingimuste piirangute näol karistava lähenemisviisi kasutamine.

Miinimumnõuete määruse ettepaneku osas soovitab komitee- hõlmata riigisiseste põgenemise alternatiivide hindamisse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti

kriteeriumid;- jätta välja miinimumnõuete määruse artikli 12 lõike 6, et vältida välistavate tingimuste

automaatset kohaldamist, võtmata arvesse taotleja tausta;

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 16/28


- jagada tõendamiskohustust taotleja ja menetleva ametiasutuse vahel.

Ühise menetluse määruse ettepaneku osas soovitab komitee- kaotada turvalise kolmanda riigi, esimese varjupaigariigi ja turvalise päritoluriigi mõistete ja

tähtaja vähendamise automaatse kohaldamise;- suurendada tagatisi halduskorras kinnipidamise korral, kehtestades selged kinnipidamise

tähtajad ja rakendades seda ainult erandjuhtudel.

Vastuvõtu nõuete direktiivi ettepaneku osas soovitab komitee- võtta kasutusele positiivsetele stiimulitele tuginev lähenemisviis, et hoida ära teisest rännet,

selle asemel et kasutada karistavat lähenemisviisi vastuvõtutingimuste väljaarvamise, vähendamise, tagasivõtmise või asendamise näol;

- kasutada sama õiguslikku vahendit vastuvõtutingimuste, menetluste ja kvalifitseerumise kriteeriumide reguleerimiseks;

- hõlmata kooskõlas Dublini määruse ettepanekuga muud pereliikmed, nagu õed-vennad ja teised sugulased.

Kontaktisik: Barbara Walentynowicz(Tel 00 32 2 546 82 19 – e-post: [email protected])

Tarbija õiguste direktiiv (hindamine)

Raportöör: Bernardo Hernández Bataller (eri elualade rühm – ES)

Kaasraportöör: Alberto Mazzola (tööandjate rühm – IT)

Viide: teabearuanneEESC-2016-03297-00-01-RI-TRA

Põhipunktid


hindas komitee ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide ettekujutusi ja kogemusi, mis nad on saanud tarbija õiguste direktiivi (2011/83/EU) rakendamisel;

kogus teavet ja pakutud lahendusi, tuginedes küsimustikes antud vastustele, viiele teabekogumismissioonile (Riia, Rooma, Varssavi, Madrid, Brüssel) ja arutelule ekspertidega;

viis läbi hindamisanalüüsi, võttes aluseks- teadlikkuse ja tajumise;- rakendamise;- direktiivi reguleerimisala;- direktiivi mõju;- tuleviku väljavaated (ühtne turg, lihtsustamine, tulevikukindlus).

Kontaktisik: Janine Borg(Tel 00 32 2 546 88 79 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 17/28


Tarbijakaitse- ja turundusõigus (toimivuskontroll)

Raportöör: Jorge Pegado Liz (eri elualade rühm – PT)

Viide: teabearuanneEESC-2016-03300-00-01-RI-TRA

Põhipunktid


hindas, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid kogu Euroopa Liidus tajuvad ja kogevad ELi tarbijakaitse- ja turundusõiguse rakendamist liikmesriikides, käsitledes eelkõige direktiivi 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta, direktiivi 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja garantiide kohta, direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta;

kogutud teabe põhjal tehti selle kohta, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonide neid kriteeriume tajuvad, alljärgnevad järeldused.- Kas eesmärgid on saavutatud? (tulemuslikkus)- Millised on sellega kaasnevad kasu ja kulud? (tõhusus)- Kas õigusraamistikus on lünki, vasturääkivusi ja/või kattuvaid elemente? (sidusus)- Kas õigusraamistik lahendab peamised probleemid, mida praegu kogetakse? (asjakohasus)- Kas Euroopa Liidu tegevus annab lisaväärtust? (ELi lisaväärtus)


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 18/28

5. TÖÖSTUS / INNOVATSIOON

„Nudge“-mõtlemise rakendamise poole Euroopa poliitikas (omaalgatuslik arvamus)

Raportöör: Thierry Libaert (eri elualade rühm – FR)


Põhipunktid

Arvamuses edendatakse üldiselt nükke lähenemise kasutamist lisaks tavapärastele avaliku sektori poliitloome vahenditele. Selles tuuakse esile valdkonna hiljutised arengud, eelkõige nükkerühmade loomine mitmetes riikides, sh USA, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, aga ka Euroopa Komisjonis.

Arvamuses esitatakse mitmeid soovitusi.

Edendada avalikus poliitikas traditsiooniliste vahendite kõrval nükke kasutamist, eelkõige selleks, et nükete abil saavutada säästvusega seotud keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja muid eesmärke.

Toetada teabe vahetamist ja heade tavade tutvustamist nükete alal ja aidata kaasa nükete interdistsiplinaarsele uurimisele.

Määratleda nükete kasutamise metoodika ja eetilised normid, tagades esmajoones läbipaistvuse, valikuvabaduse, nükete aluseks oleva teabe usaldusväärsuse ja vältides mis tahes käitumist, mis tekitaks inimestes süütunnet.

Kavandada komitee esimese Euroopa päeva korraldamine nükete teemal.

Arvamus moodustab osa komitee tegevusest, mis on seotud uute jätkusuutlike majandusmudelitega, näiteks arvamused ringmajanduse paketi (NAT/676), funktsionaalse majanduse (INT/784), jagamismajanduse (INT/793), ühistarbimise ja iseregulatsiooni (INT/779) kohta. Seda arutatakse täiskogul toimuval uute majandusmudelite teemalisel debatil koos komisjoni asepresidendi Jyrki Kataineniga.

Kontaktisik: Fabien Porcher(Tel 00 32 2 546 90 98 – e-post: [email protected] )

Uuenduslike ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete edendamine

Raportöör: Antonio Garcìa del Riego (tööandjate rühm – ES)


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 19/28


Põhipunktid


julgustab komisjoni jätkama jõupingutusi poliitiliste ettepanekute väljatöötamiseks, mille eesmärk on edendada uuenduslike ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete loomist;

soovitab, et neid algatusi viiks ellu, juhiks ja koordineeriks üks üksus, mis vastutab hindamise, järelevalve ja sünergiate saavutamise eest uuenduslikes poliitikates, mida viivad ellu eri peadirektoraadid;

nõuab, et need poliitilised ettepanekud- tugevdaksid ühtset turgu;- tugevdaksid klastreid ja ökosüsteeme, milles luuakse uuenduslikke idufirmasid;- arendaksid Euroopa kapitaliturgude omakapitali komponenti;- edendaksid tuleviku töökohti käsitlevat akadeemilist tegevuskava;- viiksid miinimumini uue ettevõtluse algatamisega kaasnevad kulud ja bürokraatia;

nõuab, et komisjon jätkaks oma tööd pikaajaliste ühtlustusprojektidega, nagu näiteks raamatupidamis- ja maksejõuetusstandardid ning akadeemilise ja kutsekvalifikatsiooni automaatne tunnustamine, digitaalse ühtse turu strateegia kiirendatud rakendamine ning kapitaliturgude liidu algatuse täielik rakendamine;

nõuab, et liikmesriikides tugevdataks uute viiside arendamist koostööks ülikoolide ja ettevõtjate vahel;

palub, et Euroopa Investeerimisfond ja Euroopa Investeerimispank toetaksid uuenduslikke ettevõtteid spetsiaalse riskikapitali ja seemnekapitaliga, et lihtsustada tehnosiiret ülikoolidest ja uurimiskeskustest;

soovitab võtta Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) eeskujuks tulevastele ELi eelarvetele, liikudes projektide rahastamise traditsiooniliselt toetuspõhiselt meetodilt palju tõhusamale investeeringutel rajanevale mudelile, mille raames kogutakse projektidele vahendeid.

Kontaktisik: Gerald Klec(Tel 00 32 2 546 9909 – e-post: [email protected])

Asjakohane äriühingute läbipaistvuse raamistik

Raportöör: Vladimíra Drbalová (tööandjate rühm – CZ)


Põhipunktid


peab tähtsaks läbipaistvust, see on oluline nii kõigi osalejate kui ka äriühingute endi jaoks, samuti nende kuvandi parandamiseks ning töötajate, tarbijate ja investorite usalduse suurendamiseks;

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 20/28


tunnistab, et enamik ELis tegutsevaid äriühinguid on tõepoolest läbipaistvad ning investorid ja sidusrühmad pööravad järjest rohkem tähelepanu ettevõtja sotsiaalse vastutuse kvalitatiivsetele näitajatele;

on seisukohal, et samaaegselt tuleb keskenduda nii antava teabe kasulikkusele ja ulatusele kui ka selle kvaliteedile ja õigsusele;

mõistab üldiselt, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad tegutsevad erinevatel tingimustel, mistõttu tuleks eeskirju lihtsustada;

on seisukohal, et kõik teabe avaldamise algatused peaksid hõlmama nii ühtsete näitajate kogu kui ka võtma arvesse äriühingu liiki ja selle tegutsemisvaldkonda;

rõhutab, et töötajad tuleks kaasata sotsiaalpartnerite vahelistesse konsultatsioonidesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja läbipaistvuse poliitika üle.

Kontaktisik:Krisztina Perlaky-Tóth(Tel 00 32 2 546 9740 – e-post: [email protected])

Funktsionaalne majandus

Raportöör: Thierry Libaert (eri elualade rühm — FR)


Põhipunktid

Komitee soovib, et

ühiskonnas toimuks majanduslik üleminek ressursside liigkasutuselt ja raiskamiselt säästvamale etapile, milles väärtustatakse enam kvaliteeti kui kvantiteeti ja luuakse rohkem töökohti;

teenuste ja tooteliikide kohta viidaks läbi põhjalik hindamine, et määratleda eelised ja vajaduse korral tingimused, mida funktsionaalse majanduse rahva huvides toimimiseks arvesse võtta tuleb;

kiirendataks teadusuuringuid ja saavutusi uute funktsionaalse majandusega seotud tootmis-ja tarbimismeetodite alal (ökodisain, ringmajandus, ühistarbimine ja majandus ühise heaolu nimel);

ELi õigusaktide pakett annaks struktuuri funktsionaalse majanduse poolt pakutavatele teenustele, eriti seoses ühistarbimise, aegumise, mõistetavusega tarbija jaoks ning innovaatilistele ettevõtjatele soodsama õigus- ja maksuraamistiku pakkumisega;

väärtustaks piirkondade eeliseid, lõpetaks masstootmise standardimine, mis on osaliselt vastutav praeguse tarbimise rahulolematuse eest, ning võetaks arvesse tootmissüsteemi kõiki välismõjusid;

komitees loodaks uus alaline horisontaalne struktuur kõnealuste arengute analüüsimiseks. Kasulik oleks ka teabevahetusplatvorm, mis muudaks funktsionaalse majanduse algatused Euroopa tasandil nähtavaks.


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 21/28


Jagamismajandus

Raportöör: Carlos Trías Pinto (eri elualade rühm – ES)

Kaasraportöör: Mihai Manoliu tööandjate rühm − RO)


Põhipunktid


leiab detsentraliseeritud digitaalmajanduse uue paradigma valguses, et tuleb kindlalt vältida ebakindlate töösuhete tekkimist ja maksustamisest kõrvalehoidumist ning jälgida, et lisandväärtus ei liiguks laialdaselt tööstusettevõtjatelt digitaalplatvormide eraomanikele;

kutsub komisjoni üles pöörama tähelepanu digitaalsetele platvormidele, et reguleerida ja ühtlustada nende tegevus ning tagada võrdsed tingimused läbipaistvuse, teavitamise, täieliku juurdepääsu, mittediskrimineerimise ja andmete asjakohase kasutamise põhimõtte alusel;

taotleb eraldi metoodika väljatöötamist uue, erinevate standarditega majanduse reguleerimise ja mõõtmise jaoks, asetades kesksele kohale usalduse väärtuse;

soovitab luua alalise horisontaalse struktuuri kõnealuste kujunevate nähtuste analüüsimiseks.


EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 22/28

6. JULGEOLEK

Euroopa kübervastupidavusvõime süsteemi tugevdamine

Raportöör: Thomas McDonogh (tööandjad– IE)


Põhipunktid

Oma arvamuses tervitab Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomitee komisjoni lähenemisviisi kübervastupidavusvõime süsteemi tugevdamiseks ning konkurentsivõimelise ja uuendusliku küberjulgeolekutööstuse soodustamiseks. Komitee leiab, et komisjoni lähenemisviis on kooskõlas hiljuti vastu võetud võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviga (direktiiv 2016/1148) ning ELi küberjulgeoleku strateegiaga.

Lisaks väljendab komitee heameelt, et mitmed komitee varasemates arvamustes esitatud soovitused on hõlmatud kavandatud meetmetesse, et kaitsta elutähtsaid digitaalteenuseid ja -taristut.

Samuti loodab komitee, et kavandatud küberjulgeoleku avaliku ja erasektori lepingulist partnerlust kasutatakse kogu ELis, toetamaks küberjulgeolekualaste ettevõtete arengut.

Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse hinnata Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volitusi 2017. aasta lõpuks ning soovib, et sarnaselt Euroopa Lennundusohutusametile loodaks ELi tasandil küberjulgeoleku eest vastutav asutus.

Samuti kutsub komitee komisjoni üles kaaluma küberjulgeoleku mudeli loomist riikliku küberjulgeoleku arendamiseks ja hindamiseks, et mõõta vastupidavusvõime taset igas liikmesriigis.

Rahastamise osas kutsub komitee üles eraldama vajalikke vahendeid küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusele ja Euroopa Kaitseagentuurile.

Isikuandmete kaitse valdkonnas soovitab komitee pakkuda institutsioonide ja avaliku haldusstruktuuri töötajatele koolitust teabehalduse, andmekaitse ja küberjulgeoleku valdkonnas.

Lõpetuseks leiab komitee, et ELi küberjulgeoleku strateegia ja poliitika peab saavutama tulemusi ennekõike järgmistes aspektides: ELi tugev juhtroll; eraelu puutumatuse säilitamine ja põhiõiguste austamine; kodanike teadlikkuse suurendamine; ettevõtjate teadlik ja vastutustundlik tegutsemine; tihe partnerlus valitsuste, erasektori ja kodanike vahel; tehnilised standardid ning piisavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse; tegutsemine rahvusvahelisel tasandil.

Kontaktisik: Cédric Cabanne(Tel 00 32 2 546 9355 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 23/28


7. TRANSPORT / KOMMUNIKATSIOON

Lennunduspakett II

Raportöör: Raymond Hencks (töötajate rühm – LU)

Kaasraportöör: Stefan Back (tööandjate rühm – SE)


Põhipunktid

Komitee pooldab komisjoni ettepanekut, milles kavandatakse uut lähenemisviisi ohutuseeskirjadele, mis põhineb riskihindamisel ja tulemuslikkusel. Komitee on nõus, et Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) peaks koostöös ja kokkuleppel liikmesriikidega jagama suuremat vastutust julgeoleku eest. Nende muudatuste edukas rakendamine töömeetoditesse ja kultuuri eeldab asjakohaseid ressursse ning läbipaistvat ja kaasavat lähenemisviisi. Teised põhipunktid:

Tuleks kaaluda maapealse teeninduse pakkujate ja töötajate sertifitseerimise nõuet, kellel on ohutuse seisukohast kriitiline roll.

Tuleks muuta määrust (EÜ) nr 300/2008, pidades silmas pärast 2008. aastat toimunud arengut. Komisjon oleks samuti pidanud kavandama salongipersonali litsentseerimissüsteemi. Komitee kiidab mehitamata õhusõidukite lisamist ettepaneku kohaldamisalasse ning rõhutab, et

oluline on kehtestada kõrged standardid. Ohutuse suurendamise eesmärgil saadud teavet ei tohi kasutada kohtumenetlustes, välja arvatud

erandlikel asjaoludel, nt tahtliku rikkumise korral. Komitee hoiatab lennuvälja seadmeid puudutavate sertifitseerimis- ja kontrollinõuete liigse

keerukuse ja dubleerimise eest, välja arvatud juhul, kui see on ohutuse tagamise eesmärgil selgelt põhjendatud.

Mitmes ELi liikmesriigis tegutsevatele ettevõtjatele ette nähtud võimalus valida EASA oma pädevaks asutuseks peab vajama pädeva riikliku asutuse või asutuste teavitust.

Tuleb tagada õiglane suhtumine ning komitee kordab oma ettepanekut välja töötada ja rakendada õiglase suhtumise harta.

Komitee ei kiida heaks ettepanekut kehtestada ühtse Euroopa taeva teenuste eest tasu EASA tegevuse rahastamisvahendina.

Komitee ei soovita praeguses etapis muuta märgrenti puudutavaid sisulisi sätteid ning leiab, et seda küsimust tuleks käsitleda määruse 1008/2008 läbivaatamise juures.

Kontaktisik: Andrei Popescu(Tel 00 32 2 546 91 86 – e-post: [email protected])

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 24/28


Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg

Raportöör: Thomas McDonogh (tööandjad – IE)


Põhipunktid

Komitee tervitab komisjoni esitatud tegevuskava. Sellegipoolest tunneb komitee muret, et ELi õigusnormide ja strateegiate väljatöötamise kiirus, rääkimata nende rakendamisest liikmesriigi tasandil, ei suuda sammu pidada digitaalsel turul toimuva arengu kiirusega. Komitee arvates tuleks uurida, kuidas saaks suurendada komisjoni ja liikmesriikide erinevate osaliste vahelist kooskõlastamist ja millised mehhanismid võiksid sellele kaasa aidata.

Komitee rõhutab tungivat vajadust vältida killustumise ohtu, samuti vajadust ELi sidusa lähenemisviisi järele. Vastasel korral tekitavad erinevad riiklikud normid ebakindlust, muudavad idufirmade jaoks kasvamise raskemaks ja võivad piirata digitaalteenuste kättesaadavust.

Komitee soovitab tuvastada täpsemalt, milline on ettevõtjatele ja tarbijatele tekkiv kõige suurem kahju, ning tegeleda seejärel tõhusalt ja üksikasjalikult sellega, mil määral on need probleemid ühised kõikidele veebiplatvormidele ning mil määral on need valdkonnapõhised või hõlmavad vaid üksikuid ettevõtteid. Samuti kutsub komitee veebiplatvormide arendamisel valdkonnaülesele koostööle ja järelevalvele.

Komitee rõhutab, et paljud veebiplatvormid on ühistarbimise oluline osa, ning kinnitab veel kord oma järeldusi ühistarbimise ning eriti tarbijakaitse, töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta.

Komitee kutsub üles looma teadlikkuse ja digikirjaoskuse suurendamise programme igas vanuses inimeste jaoks, kellest kõige haavatavamad on noorimad ja vanimad. Komiteel oleks hea meel, kui selle valdkonna kohta loodaks Euroopa standardina süstemaatiline haridusprogramm. Komitee kutsub komisjoni üles uurima vajadust selle järele, et platvormid pakuksid kasutajasõbralikke kokkuvõtteid. Komitee tervitab komisjoni viidet sellele, et ta tegeleb veebiplatvormide käitumisjuhendiga, mille eesmärk on võidelda vihakõne ja alaealisi kahjustava sisu vastu internetis, ning on seisukohal, et tarvis on kehtestada ka teatavat liiki karistused.

Komitee on siiski pettunud, et komisjon on taas tähelepanuta jätnud veebiplatvormide sotsiaalse mõõtme. Komitee rõhutab, et täpsemalt tuleb määratleda platvormide sotsiaalne vastutus nii oma alaliste töötajate kui ka uusi tööhõive vorme kasutavate töötajate suhtes, ning kutsub üles looma ELi rahvatöö raamistikku, et ennetada töötasu miinimummäärade, tööaja- ja sotsiaalkindlustuseeskirjade kahjustamist või vältimist.

Lõpetuseks innustab komitee komisjoni uurima veebiplatvormide tegevusega seotud maksuaspekte, astudes vastu tavadele, mis on vastuolus võrdsete võimaluste põhimõttega.

Kontaktisik: Erika Paulinova(Tel 00 32 2 546 84 57 – e-post: [email protected])

8. VÄLISSUHTED

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 25/28


ELi ja Türgi kahepoolsete kaubandussuhete tõhustamine ja tolliliidu ajakohastamine

Raportöör: Dimitris Dimitriadis (tööandjate rühm – EL)

Arvamus: EESC-2016-03440-00-00-AC-TRA

Põhipunktid

Komitee leiab, et Türgi jääb väga oluliseks partneriks ning et on olemas vajalik poliitiline tahe koostöö taseme laiendamiseks, eeldusel et igal ajahetkel on tagatud Euroopa põhiväärtuste ja põhimõtete, sh demokraatia, õigusriigi põhimõtte ning inimõiguste järgimine.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et praeguste sündmuste valguses on kehtiv tolliliidu leping iganenud ning lepinguosalised peavad alustama tõsiseid läbirääkimisi oma majandussuhete tugevdamise üle, sõlmides uut liiki kaubanduslepingu, mis vastaks praegustele vajadustele. Hiljutised kohandused ja eri kaubanduslepetes rakendatud parimad tavad on muutnud jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse kaasamise standardeid.

Komitee teeb ettepaneku hõlmata uue lepingu õiguslikku raamistikku järgmised valdkonnad:

põllumajandus (kõik nõuded on esitatud arvamuses) teenused riigihanked töötlemata tooted ja toorained tarbijakaitse keskkonnakaitse ja säästev areng veterinaaria, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning toiduohutuspoliitika õiguslike režiimide

samaväärsus töötajate õiguste tõhus kaitse ja inimväärsed töökohad töötervishoiu ja -ohutuse kaitse töökohtadel e-kaubanduse hõlbustamine energiapoliitika ja energiajulgeolek innovatsiooni edendamine ja intellektuaalomandi kaitse korruptsiooni ja rahapesu vastane võitlus paremad stiimulid VKEdele lihtsustatud haldusmenetlused ja halduskulude vähendamine investeeringud ja investeerimisalaste õigusaktide ajakohastamine investorite kaitse eesmärgil

ning samaaegne vaidluste erapooletu lahendamise korra sisseviimine Euroopa õigusaktide Türgi õigussüsteemi ülevõtmise ja inkorporeerimise protsessi parandamine rangemad sätted tagamaks, et läbivaadatud lepingu sisu ja selle rakendussätted oleks kooskõlas

ELi õigustikuga.

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 26/28

Komitee leiab, et igasugune kaubandusleping ELi ja Türgi vahel peab sisaldama tõhusat konsulteerimist sotsiaalpartnerite (tööandjad ja töötajad) ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning nende kaasamist nii läbirääkimiste kui ka rakendamise etapil.

Kontaktisik: David Hoić(Tel 00 32 2 546 90 69 – e-post: [email protected])

Väärikas elu: abist sõltumise asemel iseseisvaks

Raportöör: Michael McLoughlin (eri elualade rühm – IE)


Põhipunktid

Arengualane tegelemine põgenike küsimusega peab olema kohandatud vastavalt asjaomasele piirkonnale, tagades samal ajal Euroopa Komisjoni ja teiste institutsioonide ühistegevuse.

Kuigi arengukeskne lähenemisviis võib saavutada märkimisväärseid tulemusi ka olemasolevate eelarvevahenditega, ei tohiks välistada ka vajadust lisavahendite järele.

Teatise elluviimisesse ja toimimise tagamisse tuleks kaasata kodanikuühiskond, lõppkasutajad, arengukoostöö partnerid ja vabaühendused. Tuleks edendada ja parandada sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogi struktuure ja protsesse partner- ja vastuvõtvates riikides, et aidata kaasa selle elluviimisele.

Asjaomastes piirkondades tuleks toetada ja arendada ettevõtlust, mis on elujõuline arenguvõimalus paljude põgenike jaoks.

Haridus- ja koolitusmeetmetes tuleks toetuda elukestvat õpet pooldavale lähenemisviisile. Tuleks kaaluda võimalust teha ELi programmid põgenikele kättesaadavaks.

Tuleks töötada välja sihipärased lähenemisviisid naiste ja noortega seonduvatele põhiküsimustele. Nende rühmadega tuleb konsulteerida ja neid tuleb kaasata mis tahes meetmete elluviimisesse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põgenike vaimsele tervisele.

Teel arengukesksele lähenemisviisile tuleks rakendada rangeimaid aruandlus- ja läbipaistvusnorme.

Kontaktisik: Rafael Bellon Gomez(Tel 00 32 2 546 90 95 – e-post: [email protected])

Arktika-poliitika

Raportöör: Stéphane Buffetaut (tööandjate rühm – FR)


Põhipunktid

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 27/28



Komitee on teadlik Arktika piirkonna tähtsusest Euroopa Liidu ja iseäranis Taani Kuningriigi, Soome ja Rootsi jaoks, kes on Arktika Nõukogu liikmed. Ta on ka teadlik asjaolust, et Euroopa Liit osaleb Arktika Nõukogus üksnes vaatlejana, isegi kui tegelikult on ta võib-olla rangelt võttes vaatleja rolli ületanud.

Teatis rajaneb kolmel sambal – kliimamuutuste küsimus, säästev areng ja rahvusvaheline koostöö –, ent teisalt sõltub tulemuslikkus rahvusvahelise koostöö tulemustest ja piirkonnas elavate rahvaste esindajad seavad esikohale säästva arengu. Seepärast soovitab komitee muuta loetavuse ja tõhususe nimel ELi eesmärkide järjekorda, eriti kuna dokumendis esitatud eesmärgid ja projektid on kiiduväärt ega anna põhjust kriitikaks nende kavatsuste suhtes.

Lisaks märgib komitee, et üks kliimamuutuste tagajärg on uute veeteede avamine põhja, mis loob konkreetseid võimalusi laevanduseks, kalanduseks ja isegi kaevandamiseks, mis toob omakorda aga kaasa Arktikas mereõnnetuste toimumise ohu. Komitee soovitab seega pidada kõige olulisemaks ohutuse ja julgeolekuga seotud küsimusi, seda mitte ainult transpordi küsimustes, vaid ka puurimise valdkonnas, ning rõhutab, et me ei tea veel, millist keskkonnamõju põhjustab veeteede avamine jää sulamise tulemusel.

Komitee toonitab samuti, kui oluline on, et Arktikaga seotud kaalutlused integreeritaks lisaks kliima- ja keskkonnapoliitikale ka teistesse ELi poliitikavaldkondadesse. See kehtib iseäranis ühisese põllumajanduspoliitika, kalandus- ja merenduspoliitika suhtes.

Komitee rõhutab lisaks, et Arktika kohalikule elanikkonnale tuleb tagada võimalus saada kasu võimalustest, mida pakub jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne areng, mille aluseks on väga sageli materiaalsete ja immateriaalsete sidevahendite parandamine. Seegi ei tohi Arktika piirkondade säilitamise ja kliimamuutustega võitlemise käigus jätta arvestamata selle elanikke või neid kahjustada. Komitee kutsub üles võimaldama kodanikuühiskonnal täita aktiivset rolli kohalike rahvaste huvide edendamisel ja murede käsitlemisel.

Kontaktisik: Laura Ernšteina(Tel 00 32 2 546 91 94 – e-post: [email protected])

_____________

EESC-2016-05775-00-01-TCD-TRA (FR/EN) 28/28


· web viewauthor: maria cossu : created date: 01/12/2017 23:44:00 : title: kokkuvõte...

Documents