KEELESILLA LOOMINE LÄBI PÄRIMUSKULTUURI

 

EESTI KEELE MITTEFORMAALNE ÕPPE

Projekti rahastab Kultuuriministeerium ja toetab Integratsiooni Sihtasutus.

Eesmärk on luua võimalusi, tehnoloogiad ja võtteid eesti keele kasutamiseks loomulikus  suhtluskeskkonnas ning seeläbi tõsta eesti keele madalamatel tasemetel (A1-B1 tase) kõnelejate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel igapäevaelus ja tööalaselt.

Sihtgrupp: Ida-Virumaa, Peipsiääre ja Mustevee valla eesti keelest erinevat emakeelt kõnelevad alushariduse töötajad

Projekti viivad  läbi Huvi OÜ täienduskoolitusasutuse koolitajad Jelena Sepp, Piret Kukk, Külli  Mõtsla.

Kohtumised leiavad aset Nelijärve Puhkekeskuses ja Eesti Vabaõhumuuseumis.

Tagasiside Vaivara Lasteaia osalejateltУчастие педагогов детского сада Вайвара в проекте «Создание языкового моста через культурные традиции»

Этой осенью, работники детского сада Вайвара приняли участие в интересном, а главное полезном проекте «Создание языкового моста через культурные традиции».

Главной целью проекта являлось развитие уверенности в общении на эстонском языке у работников детского сада в регионе Ида-Вирумаа.

Помимо нашего детского сада, который представляли два учителя и два помощника учителя, в проекте приняло участие ещё 11 детских садов Ида-Вирумаа.

Так как участники проекта, имели разный уровень знания эстонского языка, наши наставники подбадривали нас как могли и делали всё возможное чтобы мы не

боялись говорить на эстонском языке.

Следует отметить, что занятия были весёлые, активные и разнообразные. Проводилось много языковых и музыкальных игр на свежем воздухе, создавались театральные постановки, так же участники проекта совместно готовили и дегустировали еду.

Хотелось бы поделиться своими впечатлениями и рассказать подробнее о второй двухдневной встрече, которая прошла в октябре месяце в центре отдыха Нелиярве.

В первый день участников проекта разделили на две группы, каждая из которых могла посетить два мастер-класса. На каждый мастер-класс отводилось 1, 5 часа.

На первом мастер-классе мы слушали различные рассказы на эстонском языке и воспроизводили их на бумаге в виде оригами или рисунка. Это было что-то новое для нас, чего мы ранее не использовали в нашей работе.

На втором мастер-классе мы пели различные песни на эстонском языке, играли в музыкальные игры, танцевали и водили хороводы. Для улучшения и развития речи мы читали детские считалочки и поговорки.

Во второй половине дня мы мастерили кукол. Особенностью было то, что мы не использовали ниток и иголок. Нам была выдана ткань, из которой мы умудрялись делать кукол, зайцев и птичек.

Затем участники проекта должны были разделиться на группы и приготовить театральную постановку к следующему дню. Мы не стали ничего выдумывать, наша группа состояла из четырёх человек, все работники детского сада Вайвара. Постановку выбрали простую «Как животные приобрели себе хвостики». Эту сказку ставили в прошлом году с детьми ко дню театра.

Мы написали сценарий на эстонском языке, а из предложенного материала (ткань, бумага, клей и т.д) подготовили костюмы и декорации. Даже музыку для выхода каждого персонажа подобрали сами.

На следующий день, каждая группа показала свою постановку. Все представленные варианты были замечательные, трогательные и очень весёлые. Сразу было видно, что все «актёры» профессионалы своего дела.

Что касается нашей сказки, то она получилась задорной, но самое главное со смыслом и заканчивалась замечательной музыкальной игрой «Поймай хвостик…»

Наши наставники были довольны тем, что все участники проекта говорили между собой на эстонском языке, большенство говорили с ошибками, использовали жесты, мимику, язык тела, но они говорили! Что и являлось основной целью нашего проекта.

Наш проект закончился в ноябре.

Благодаря нашим наставникам Елене Сепп, Пирет Кукк и Кюлли Мытсла проект

удался на все 100%

Команда нашего детского сада решила поблагодарить наставников и подарить им баночку печенья, которые мы испекли с нашими детками на уроке кулинарии. Наш проект

« Создание языкового моста через культурные традиции» подошёл к концу. Все участники проекта получили по диплому и вкусному кусочку торта. Спасибо и побольше таких проектов.

Коллектив детского сада Вайвара  Александра Городничева, Надежда Ишанязова, Ольга Чувильская, Ингрит Седакова

KEELESILLA LOOMINE LÄBI PÄRIMUSKULTUURI

III kohtumineEesti Vabaõhumuuseum 16.november 2018

Kolmas ja ühtlasi viimane kohtumine projektis „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ toimus Tallinnas, Eesti Vabaõhumuuseumi Setu talu laudas. Eesmärgiks oli tutvustada osalejatele eestlaste taluarhitektuuri, elulaadi ja rahvakombeid ning õdusas õhkkonnas projektile ilus punkt panna.

Viimasel projektikohtumisel esitlesid kõik osalenud lasteaiad fotoseeria või video vahendusel kodust ülesannet. Osalejatel tuli valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Koolituse läbiviijad olid meeldivalt üllatunud, millise põhjalikkusega olid projektis osalejad

täitnud oma koduse ülesande. Lastega oli läbi viidud mitmeid erinevaid koolitusel omandatud tegevusi, kusjuures kasutati ka palju lõimitud tegevusi.

Kõik osalenud lasteaiad olid kohusetundlikult täitnud ka teise koduse ülesande, milleks oli teise kohtumise lavastusmängu stsenaariumi esitamine enne viimast kohtumist.

Kõik lavastusmängud läbisid keelekorrektuuri ja nii tuli ka viimasel kohtumisel õpimapile lavastusmängude näol tubli täiendus.

Peale ettekandeid suunduti õuesõppe tegevusele, mis seekord nägi ette muuseumi eksponaatidega tutvumist. Kindlasti tuli külastada Sassi-Jaani talu, Köstriaseme talu, Kolu kõrtsi, Lau külapoodi ja Sepa talu. Osalejatel tuli lugeda nende eksponaatide kohta käivat informatsiooni ning leida vastused ristsõnas esitatud küsimustele. Antud ülesandega saadi hästi hakkama. Küsimusele, mis teile kõige enam meeldis? toodi vastuseks, et „lihtsalt oli huvitav“, „rookatused“, „loomad muuseumi õuealal“, „suur

veski“ jms.

Projektis osalejad jäid kogu koolitusprogrammiga väga rahule ning avaldasid soovi, et midagi sellist võiks ka edaspidi toimuda. Eriti märgiti ära saadud teadmiste praktilist poolt, mida oma igapäevatöös saab koheselt kasutada ning mida paljud juba ka kasutanud on.

Projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ lõpetas pidulik tordi söömine ning kõik osalejad said endale ka vastavasisulise tõendi.

KEELESILLA LOOMINE LÄBI PÄRIMUSKULTUURI

II kohtumineNelijärve, 19.-20.oktoober 2018

Taaskohtumine algas eelnenu meenutamisega ning järgneva kahe päeva tutvustamisega.

Esimesel päeval jagunesid kohalolijad kahte gruppi, et siis 1,5 tunni kaupa kahest töötoast osa saada.

Esimeses töötoas uuriti, milliseid erinevaid võimalusi, nagu joonistamine ja voltimine,  saab lugude jutustamisel kasutada. Kuulati mitmesuguseid lugusid ning püüti juhendaja jutu järgi paberit voltida ja joonistada. Osalejad tegid tutvust lugude ülesehituse ehk nö lugude selgrooga.

Teises töötoas mängiti uuemaid ja vanemaid laulumänge.  Lisaks tantsimisele tuli osalejatel  püüda ka eesti keeles kaasa laulda. Kõne paremaks arendamiseks loeti liisusalme ja lasteriime.

Päeva teises pooles  meisterdati erinevaid nukke. Eriliseks tegi selle asjaolu, et nende valmistamise juures ei kasutatud niiti ega nõela. Nii valmisid riidetükkidest nukud, jänesed ja linnud.

Seejärel tuli osalejatel moodustada grupid ning ühiselt otsustada, mis lavastusmängu

 nad järgmisel päeval kaasosalejatele esitavad. Lavastuses pidi igal grupiliikmel olema roll ja  esitama pidi oma repliike eesti keeles. Lavastusmängule sai läheneda loovalt.

Koos oma töögrupiga tuli koostada stsenaarium, teha olemasolevatest vahenditest lavakujundus ja valmistada kostüümid. Kõik töögrupid asusid kohe õhinal asja kallale ning koordinaatoritel jäi üle vaid rõõmu tunda, et omavahel suheldi eesti keeles ning kogu esitamisele tulev tekst kirjutati eesti keeles.

Teisel päeval toimusid lavastuste esiettekanded. Kõik osalejad andsid selles protsessis oma maksimumi. Nalja, esinemislusti, näitlejameisterlikkust ning pealtvaatajate kaasaelamist jagus kõigile asjaosalistele. Töörühmad olid oma etteasteteks tõsiselt valmistunud ning said oma julguse ja nutikuse eest nii kaasosaliste kui ka projekti koordinaatorite poolt suure heakskiidu ning tänusõnade osalisteks. Lavalaudadele jõudis seitse etendust:

I Sügislugu

II Memme musi

III Kolm karu

IV Kuidas loomad endale sabad said

V Karu Oti sünnipäev

VI Tibuke

VII Kaasaegne Tare-tareke

Teise kohtumise lõpetas koduste ülesannete andmine. Nimelt tuleb osalejatel valida eelnevatel kohtumistel läbitehtud tegevuste hulgast kaks ja need koos oma lasteaia lastega läbi viia. Kõik see tuleb jäädvustada fotoseeria või videona ning esitleda eesti keeles viimasel projektikohtumisel. Teiseks tuleb igal töögrupil vormistada enda etenduse stsenaarium, mis läheb projektimappi ning mida siis kõik osalejad saavad edaspidi oma igapäevatöös kasutada.

Projekti viimane kohtumine leiab aset 16.novembril Eesti Vabaõhumuuseumis. Peatse kohtumiseni!

 

KEELESILLA LOOMINE LÄBI

PÄRIMUSKULTUURI

I kohtumine 21.-22.septembril 2018 toimus Nelijärve puhkekeskuses projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ esimene kohtumine.

Projektis osalejate keeletase oli väga erineva ning jäi vahemikku mitteoskajast kuni tase  C1. Väga väikese osa moodustasid inimesed, kelle emakeeleks on eesti keel.

Peale projekti meeskonna ja projekti sisu tutvustamist alustati tutvumismängudega. Kõigepealt pidi iga osaleja ütlema oma eesnime ning sinna juurde sooritama mõne kehalise eneseväljenduse, mida siis teised osalejad kordasi ning järele tegid. Seejärel tuli end eesti tähestiku alusel eesnimede järgi ritta seada. Tutvumismäng „Bingo“ aitas kaasa aktiivsele suhtlemisele, sest igal osalejal oli tarvis teada saada, mida keegi oskab, omab või armastab teha.

Kuna inimesed töötavad Ida-Virumaa erinevates lasteaedades, siis tuli oma meeskonnaga joonistada enda lasteaeda iseloomustav pilt ning kaasosalejatele eesti keeles oma lasteaeda joonistuse vahendusel tutvustada.

Meeskonnamängude eesmärgiks oli osalejate koostöösse suunamine. Enim meeldis osalejatele mäng „Viis saart“, mille lõpus pidid kõik osalejad mahutama ennast väikesele piiratud alale. Mäng õpetas üksteist märkama ja teistega arvestama.

Päeva teine pool möödus sügises metsas. Eelnevalt jagati osalejad kaheksasse gruppi nii, et igas grupis oleks eesti keelt valdav inimene ning eesti keelt nii kesk- kui ka algtasemel kõnelejaid.

Õuesõppe  programm „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ viis osalejad Nelijärve matkarajale, kus tuli vastavalt viitadele metsas orienteeruda, leida üles kontrollpunktid ning seal koos meeskonnaga lahendada erinevaid eesti keelega seotud ülesandeid:

I punkti ülesanded: Kirjuta tähestikku puuduvad tähed ja kirjuta iga tähe juurde loodusega seotud sõna.

II-V punkti ülesanded: Neli aastaaega. Leia õige sõna ja kirjuta sõna töölehele. Leia selle aastaaja kuude nimetused ja kirjuta pildi alla.

VI punkti ülesanne: Moodustage antud sõnadest neli lauset ja kirjutage paberile.

VII. Fotojaht. Fotojahi läbiviimiseks said kõik grupid ümbriku, kus oli üks lause. Seelause tuli osalejatel lavastada ning fotografeerida. Lisaks tuli grupil

 

koostada ka oma lause, mis tuli samuti lavastada ning fotona jäädvustada. Mõlemal juhul tegi ülesande raskeks asjaolu, et lauses pidid kõik sõnad algama ühe ja sama tähega. Näiteks: „PÕDER PESI PESUKARUGA PÄKAPIKU PUNASEID PÜKSE PORIST PUHTAKS“, „KALAMEHEL KAKS KALA KAENLAS, KOLM

KALA KORVIS“

Esimese päeva lõpetas jutuõhtu „Lugudega sügisesse“. Jutuvestja ja Rahvakultuuri Keskuse suulise pärimuse spetsialist Piret Päär jutustas lihtsas eesti keeles ning valides kuulajatele kergesti mõistetavaid eesti rahvajutte. Lugude vahele musitseeris Mall Ney harmooniumil. Osalejatele läks väga hinge mahe ja malbe muusikaheli ning jutuvestja siiras, muukeelset kuulajat arvestav ja austav esinemine.

Teisel päeval vaadati kõigepealt tagasi eelmisele päevale. Kõik osalejad said suure ekraani vahendusel teada, mis toimus fotojahil ning kuidas meeskonnad oma ülesanded lahendanud olid. Fotojahil toimuvat tuli meeskondadel eesti keeles kaaslastele tutvustada ning see osutus väga lõbusaks tegevuseks.

Päeva kulminatsiooniks oli töötuba „Keeletoidud – midagi hõrgutavat nii keelele kui meelele“. Sissejuhatuseks mängiti koos lõbus sõnamäng „Supp, moos või kook?“, mis õpetas tundma toiduainete nimetusi. Seejärel asuti erinevate retseptide põhjal oma meeskonnaga koos toitu valmistama. Kui toit oli valmis, tuli teistele eesti keeles rääkida mida valmistati, mis toiduaineid  ja maitseaineid selleks kasutati. Järgmiseks tuli koos oma meeskonnaga koostada ning kujundada üks tervislik, jõukohane ja pildikeeleliselt arusaadav retsept lasteaialastele. Ka seda tuli kõigile

osalejatele eesti keeles tutvustada. Lõpetuseks sooviti „Jätku leiba!“ ja kõik said maitsta, mida üks või teine meeskond oli valmistanud.

Osalejate tagasiside kahele esimesele projekti „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ päevale oli igati positiivne. Jääme rõõmuga ootama järgmist kohtumist.

Jelena, Piret ja Külli.