vilsandi a2 est - keskkonnaamettallinna 2, kuressaare tel 453 3120, 455 0550 [email protected]...
TRANSCRIPT
Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Vilsandirahvuspark
Foto: Kirjuhahk, M. Martinson Foto: Hallhüljes, M. Martinson
VILSANDI RAHVUSPARK paikneb Saare
maakonnas Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi
rajamise eellugu algas 1910. aastal, kui moodustati Vaika
linnukaitseala, mille esimeseks järelevaatajaks sai Artur Toom.
Vaika linnukaitseala oli esimene kaitseala Baltimaades. 1957.
aastal loodud Vaika riiklik looduskaitseala nimetati 1971. aastal
Vilsandi riiklikuks looduskaitsealaks, millest 1993. aastal sai
Vilsandi rahvuspark.
Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk on rannikumaastiku ja
-mere, linnurikaste väikesaarte ning kultuuripärandi kaitse. Vil-
sandi rahvuspark hõlmab umbes 24 000 ha suuruse maismaa- ja
mereala, olles Eesti kõige merelisem rahvuspark. Lääne-Saa-
remaa rannajoon on väga tugevalt liigendatud, leidub ohtralt
mitmesuguseid rannikumoodustisi – astanguid, rannavalle,
maasääri ning rannikuluiteid. Rahvuspargis on üle 150 saare,
laiu, rahu ja kari. See on saarterikkaim piirkond Eestis. Siia
jääb ka Eesti maismaa läänepoolseim punkt – Nootamaa saar.
Rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku, et kaitsta üle-
euroopalise tähtsusega liike ning säilitada nende elupaiku. Rah-
vuspark kuulub ka Ramsari märgalade nimistusse.
VILSANDI RAHVUSPARGI KESKUS asub 16.sajandil rajatud Loona mõisas, kuhu viib kaunis kiviaeda-
dega piiratud vahtraallee. Oma praeguseni säilinud klassitsistliku
välimuse sai peahoone 19. sajandi alguspoolel. Suures pargis on
lisaks peamajale säilinud tõllakuur, ait-kuivati, aednikumaja, kar-
jakastell ning piimakelder.
Mõisa lähedal paikneb kiviaja asulakoht ja muistsed matmispai-
gad. Asulakoht on kuulunud hülgeküttidele ja merekaluritele. Lisaks
on leitud siit 13. sajandist pärinev maa-alune kalmistu.
Endises karjakastellis, tänases näitusemajas töötab teabepunkt.
Külastajad saavad tutvuda püsinäitusega, mis annab hea ülevaate
piirkonna ajaloost ja loodusväärtustest. Loona kivimajas on fossiilide
ehk kivististe väljapanek. Neist enamik on leitud rahvuspargist.
Mõisast viib Kiirassaare sadamasse romantiline vana tee. Kes-
kuse ligidal paiknevas Miku metsapargis on tähistatud loodusrada
ja seal saab proovida vanu metsatöid.
Foto: Kiipsaare majakas, K. Paomees
Foto: Vilsandi külamaastik 1930ndal, Saaremaa Muuseumi arhiiv
Foto: Matkajad Vilsandil, L. Sepp
Foto: Rand-seahernes, M. Sepp
Foto: Soeginina pank, T. Faust
Foto: Loona mõis, L. Michelson
Kauneid vaateid merele saab nautida Soeginina ja Elda pankadelt.
Soeginina pangal leidub siluri ajastu kivistisi ning pangapealses
lehtmetsas kasvab rohkelt kaitsealust luuderohtu. Soeginina pangalt
avaneb vaade Innarahule, kus käivad lesimas ja jäävaestel talvedel
poegimas hallhülged. Elda pank on oma ümbruse poolest Soegini-
nast erinev – pangapealne on lage ning mererannal paljandub ilus
paepõrand.
KULTUURIPÄRANDVilsandi rahvuspargi maastike kujundamisel on olulist rolli män-
ginud põlluharimine, karjakasvatus ja merega seotud tegevused.
Maastikus on säilinud tuulikud, hajaasustusega külad ja Vilsandi, Oju
ning Kiipsaare tuletornid. Külad on üldiselt väikesed, nende ümber
ja sees paiknevad tihedad kiviaedade read. Kunagiste suuremate
külade keskusteks olid mõisad - Loona, Kuusnõmme ja Atla. Tänaseni
on neist säilinud Loona mõisa kompleks. Suursugune ilme on ka
Vilsandi saarel asuval Tolli talul.
Rahvusparki jäävad mitmed esimese ja teise maailmasõja aegsed
ning hilisemad nõukogude ajast pärinevad militaarsed objektid.
Papissaare sadamas on säilinud esimese maailmasõja aegsed vesi-
lennukite angaarid, ohvitseride kasiino ja teisi ajaloolisi hooneid.
Sadamasse viib Kihelkonnalt samal ajal ehitatud munakivitee.
Vilsandi rahvuspargi vaimse pärandi moodustab rikkaliku koha-
pärimuse ja traditsioonilise elulaadi – kalapüük, laevaehitus ja muud
merega seotud tegevused – ning tavade kõrval ka sajandipikkused
loodusteaduslikud uuringud.
Vilsandi rahvuspark on tuntud kui linnuriik. Registreeritud on ligi
250 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 114. Piirkond on lindudele
oluline nii pesitsus-, rände- kui talvitusalana. Laidudel ja rannikul
pesitsevad erinevad kajakad, pardid ja tiirud. Haruldastest lii-
kidest on siin esindatud merikotkas, kassikakk, tutkas ning
niidurüdi.
Suurimetajatest võib piirkonnas kohata põtra, hirve, mets-
kitse ja metssiga. Rahvuspargi aladele jäävad Eesti suurimad
hallhülge lesilad. Kalastik on tänu erinevatele merelistele elu-
paikadele mitmekesine. Euroopalise tähtsusega liikidest on
esindatud merisiig, lõhi, jõesilm ja võldas. Rannikualadel elab
haruldane kahepaikne juttselg-kärnkonn ehk kõre, madalates
mageveekogudes omapärase eluviisiga apteegi- ehk kirjukaan.
Rahvuspark on liigirikas ka putukate poolest. Loopealsed
pakuvad elupaiku punnpeadele, võrkliblikatele, käristajatele ja
veel mitmetele haruldastele putukatele.
Pehme mereline kliima ja paepealne mullastik on loonud eel-
duse mitmekesise taimkatte tekkeks. Valitsevateks taimekoos-
lusteks on loopealsed ja loometsad. Siin esineb palju levila piiril
kasvavaid taimeliike ning seetõttu on haruldaste taimeliikide
arv suur. Rahvuspargist on leitud enam kui 520 liiki soontaimi.
Eriliselt haruldased on ajutistes madalates riimveeloikudes ehk
silmades kasvavad silmjärvikad.
VILSANDI SAAR on ida-lääne suunas umbes 6 km pikk
ning kohati kuni 2 km laiune. Saar koosneb kahest osast –Suur- ja Väike-
Vilsandist. Kahe saare vahelist kitsast ala kutsutakse Vahemereks.
Siinsed rannamaastikud on eriilmelised. Leidub nii dolomiitseid
kaljurannikuid kui ka tasaseid rannaniite. Mereranda ilmestavad
kadastikud ja pilliroog. Suur-Vilsandi keskosas kasvab kuivale
pinnasele omane loopealne männik. Väike-Vilsandi metsad on seevastu
niiskemad. Rannikul liikudes näeb igas suunas merel väikesaari.
Üks kaunimaid on saarest põhja poole jääv kiviklibune Vesiloo.
Saarele iseloomulikemateks taimedeks on merikapsas, meripuju,
niidu-asparhernes, valge ja kollane kukehari. Kiviaedadelt ja kal-
juselt mererannalt võib leida haruldast läikivat kurereha ja taani
merisalatit. Levinud on mitmed orhideeliigid nagu arukäpp, rohekas
käokeel, hall käpp ja balti sõrmkäpp. Saarelt on leitud ka mitmeid
haruldasi seeneliike.
Püsielanikkond tekkis saarel 18. sajandil, kui siia asusid elama
Lääne-Saaremaa talupered. Peamiseks sissetulekuallikaks oli meren-
dus, kalapüük ja loomakasvatus. Saare pärandmaastikku ilmesta-
vad pukktuulikud, kiviaiad, Vilsandi tuletorn ja merepäästejaama
paadikuur. Aastal 1890 ehitatud Vilsandi tuletorn on Saaremaa
vanim säilinud plinkiv majakas. Selle lähistel asub ilmajaam, kus
on merelist kliimat uuritud pikalt. Vilsandi saar on Eesti kõige päi-
kesepaistelisem koht.
HARILAIU POOLSAAR Harilaid on pikliku kuju ja lainja rannajoonega poolsaar rahvuspargi
põhjaosas. Mõned sajandid tagasi oli Harilaid veel saar, mis nüüd-
seks on ühenduses Tagamõisa poolsaarega. Suurema osa Harilaiust
võtavad enda alla männimets ja vanast merelahest tekkinud järv –
Laialepa laht.
Mere kulutava-kuhjava tegevuse tulemusena muutub rannajoon
Harilaiul, eriti Kiipsaare nukil, pidevalt. Seal paiknev tuletorn ehitati
1933. aastal poolsaare keskele. Nüüdseks on Kiipsaare majakas
kaugel merevees ning vahepeal Saaremaa Pisa torniks kutsutud
viltune meremärk on end taas sirgu ajanud.
Poolsaart iseloomustab mitmekesisus, sealjuures mitmete
kaitsealaluste taimede kasvamine. Neist haruldaseimad on rand-
ogaputk, rand-orashein, hanepaju ja loim-vesipaunikas. Kuivadel
nõmmedel kasvab rohkesti samblaid ja samblikke, liivasel rannikul
rand-seahernest ning rand-luidekaera. Imetajatest võib poolsaarel
kohata metskitse, hirve, põtra, rebast, metssiga ning halljänest. Hari-
laid on läbirändel lindude peatuskohaks. Talvituspaigana kasutavad
piirkonda kirjuhahad. Kahepaiksetest leidub siin kõret ja rabakonna.
Laevarahu on hallhüljeste puhkeala.
KUUSNÕMME POOLSAAR Loodesuunaline Kuusnõmme poolsaar on suures osas kaetud männi-
metsaga, millest osa moodustab vana loodusmets. Poolsaarel leidub
madalaveelisi järvi, mida siin kutsutakse silmadeks. Haruldustest
kasvavad siin alpi võipätakas, saaremaa robirohi ja mägi-naiste-
puna. Orhideeliikidest aga valge tolmpea, kärbesõis ning saaremaa
sõrmkäpp.
Peaaegu inimtühi ja vaikne poolsaar on paljude lindude ja loo-
made meelispaik. Siin võib sageli kohata rästikuid, vanadel mändidel
armastavad istuda merikotkad.
Kuusnõmme mõis rajati 16. sajandil. Mõisa omanikud vahetusid
tihti, kuna kehvad põllumaad ei suutnud palju tulu anda. 1922.
aastal alustas mõisa peamajas tööd Tartu ülikooli bioloogiajaam,
mille juhatajaks sai prof. Johannes Piiper. Poolsaarele rajati Tartu
Ülikooli katsemets, nn Ameerika mets. Uurimis- ja praktikatööd
kestsid rahvuspargi aladel ligi 20 aastat. Mõisa peahoone hävis
tulekahjus aastal 1984.
KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet
Hiiu-Lääne-Saare regioonTallinna 22, 93819 Kuressaare
tel 452 [email protected]
www.keskkonnaamet.ee
KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond
Viljandi mnt. 18b, 11216 [email protected] www.rmk.ee
Trükise koostaja: Maris SeppEsikaane foto: Vilsandi majakas,
L. MichelsonKüljendus: Akriibia OÜ
Trükk: Aktaprint AS
©Keskkonnaamet 2012
VILSANDIrahvuspark
Foto: Valge tolmpea, T. Faust
KÜLASTAJA MEELESPEA● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekitata
kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks
vajad omaniku luba.● Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teedel,
jalgrattaga teedel ja radadel. ● Telkida ja lõket võid teha ainult selleks ettevalmistatud ja tähis-
tatud kohtades (vt kaarti). Lahkudes ole veendunud, et lõke on
kustunud.● Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.● Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.● Looduses tegutse jälgi jätmata. Võta oma prügi kaasa.● Kalasta vastavalt kehtivale kalapüügiseadusele ja Vilsandi rahvus-
pargi kaitse-eeskirjale.
Matkarajad läbivad karjatatavaid alasid, mis võivad olla piiratud elektrikarjusega.● Kasuta aedade läbimiseks selleks ettevalmistatud läbikäike ja
väravaid.● Ära võta kinni karjusetraatidest ja muudest metallosadest, nendes
võib olla elekter.● Elektrikarjuse värava avamiseks kasuta plastkäepidet.● Enda järel sulge väravad korralikult.● Ära häiri ega toida kariloomi.
Käkisilma-Vilsandi matkarada:Kasutatav madala ja sooja mereveega, kui vool pole Käkisilma kana-
lis tugev. Enne kui asud matkama, küsi täpsemat infot Vilsandi
rahvuspargi keskusest.
Nähes looduse või külastusrajatiste kahjustamist, teata sellest kesk-
konnainspektsioonile tel 1313.
KÜLASTUSINFORMK Vilsandi rahvuspargi teabepunkt
Loona küla, Kihelkonna vald
tel 454 6880, 5301 2772
www.rmk.ee
Loona mõisa infopunkt
Loona küla, Kihelkonna vald
tel 454 6510
www.loonamanor.ee
Turismiinfokeskus
Tallinna 2, Kuressaare
tel 453 3120, 455 0550
www.visitsaaremaa.ee
www.lymanda.ee
www.kihelkonna.ee
www.vilsandi.ee
www.saaremaanaturetourism.eu
üüü
®P
®P
®P
E
E
E2
Eerik
saar
e
Root
siküla
Lätin
iidi
Kih
elko
nna
Kuus
nõm
me
Taga
mõisa
Met
sakü
laKu
ralas
e
Kure
vere
Vilsa
ndi
Kiira
ssaa
re
Tam
mes
e
Vedr
uka
Austl
a
Virit
a
Loon
a
Undv
a Kalm
u
Kulli
Lääg
i
Vahv
a
Neem
e
Vaigu
Tohk
u
Põllu
küla
Mõis
aküla
Leed
ri
Kõru
se
Atla
Veer
e
Lüm
anda
Sepis
e Kotsm
a
Kärd
u
Oju
Liiva
Rann
aküla
Kehil
a
Abaja
Aas
tejä
rv Tiig
i jär
v
Mee
lusm
aa s
oo
Põd
ragu
järv
Laia
lepa
laht
UU
DE
PA
NG
A L
AH
T
Taug
abe
järv
Sara
piku
järv
Killa
tu jä
rv
Saka
järv
Naa
le la
ht
Kad
asoo
Loon
alai
d
Noo
tam
aa
Uus
Noo
tam
aa
Sala
vam
aa
Laim
adal
Väik
e-Vi
lsan
di
VIL
SA
ND
IS
AA
RA
uksa
are
laht
Küt
ialu
ne(L
uige
laht
)
Vesi
loo
KI
HE
LK
ON
NA
L
AH
T
Suur
-Vils
andi
Laas
irah
u
Suur
Kol
mek
ivir
ahu
Oju
rahu
Juks
irah
upo
olsa
ar
Eeri
ksaa
repo
olsa
ar
Um
alak
otid
Kuu
snõm
me
pool
saar
Suur
-si
lm
Kir
esilmK
iris
ilm
KU
US
NÕ
MM
E L
AH
T Kur
gura
hu
Võr
krah
uR
oogl
aid
Lam
bara
huH
ülge
ster
ahu
Laur
isaa
r
Urv
ed
Kirisilm
a
lõugas
Lellu
-ta
gune
Hül
jest
erah
u
KII
RA
SS
AA
RE
LA
HT
Väik
eAn
tsul
aid
Suur
Ant
sula
id
Saar
eauk
Püs
ku-S
itik
/Se
pasi
tikSu
ur-S
itik
Vesik
u oja
Sauelaht
Lülle
laht K
avas
oo jä
rv
Papi
ssaa
repo
olsa
ar
Aba
ja la
ht
Telv
emaa
Pih
lala
id
Vass
ikla
id Kad
akla
id
Kes
knin
a
Pitk
anin
a la
ht
(Alli
ka la
ht)
Lehm
alah
t
Laib
ula
ht
Pautsaare laht
Pitk
anin
a
Pos
ti-la
htVa
rese
-m
aa lahtVe
nede
-la
ht
Mee
ndre
-ni
na la
ht
Jaag
arah
u
Pitk
laid
Tarj
amaa
HA
AG
I L
ÕU
GA
S
Har
ilaid
Ara
soo
järv
Tipi
laht
Säär
elah
tLa
ukab
e jä
rv
Und
va n
ina
Und
va p
ank
Kol
lingu
nuk
k
Koj
alan
ukk
Suur
iku
pank
Taga
mõi
sapo
olsa
ar
Ook
lem
a jä
rv
Kilj
a tu
oja
Sepi
se o
ja
Kilja
tu o
ja
Kai
bist
eso
o
Noo
gim
aa
Kal
arah
u
Käk
imaa
Lind
erah
uR
öpim
aa
Riin
urah
u
Laus
ma
LÄ
ÄN
EM
ER
I
Vahe
lmin
era
hu
Oos
tem
adal
Kuu
snõm
me
rahu
Kihelkonna oja
Püs
keld
ira
hud
Püs
keld
iab
aja
Roj
aab
aja
AT
LA
LA
HT
Läku
lõug
as
Ris
tisso
o
Lahu
ksi
järv
Kai
dasm
aalõ
ugas
Eld
a po
olsa
ar
Elda
pan
k
Köö
ve lõ
ugas
LÜM
AN
DA
VALD
KIH
ELK
ON
NA
VALD
Soeg
inin
a lõ
ugas
Soeg
inin
a
Inna
rahu
Soeg
inin
apa
nk
Oos
tejä
rv
VIL
SA
ND
IR
AH
VU
SP
AR
K
VIL
SA
ND
IR
AH
VU
SP
AR
K
TAG
AM
ÕIS
AP
UIS
NII
TK
ESK
NÕ
MM
ELK
A
VII
DU
MÄ
ELK
A
Laev
arah
ure
serv
aat
Lõun
a-Va
ika
rese
rvaa
t
Noo
tam
aare
serv
aat
Inna
rahu
rese
rvaa
t
Sala
va s
kv
Aher
ahu
skv
Laas
irah
u sk
v
Säin
aste
skv
Kurg
uahu
skv
Laur
i skv
Pihl
alai
u sk
v
Telv
e sk
v
Sepa
siti
ku s
kv
Am
eeri
ka m
ets
Mik
u m
etsa
park
Papi
ssaa
re
Alum
ise
Vaik
a sk
v
Orj
assa
are
nukk
Pang
anuk
k Kub
jam
a sä
är
Mat
urah
u
Taga
mõi
sa
Veer
e
Tam
mes
e
Kure
vere
Jaag
arah
u
Oju
küla
Kehi
late
eris
t
Paju
mõi
sa
Kihe
lkon
na
Sepa Lo
ona
Liiv
a
Kuus
nõm
me
Mõi
sakü
la
Lüm
anda
Kool
i
Atla
Atla
kül
a
Põllu
Kõru
se
Kuressaare
Lüma
nda
Vahe
mer
eab
ajas
Pun
asek
ivir
ahu
Uss
irah
u
Mih
klir
ahu
Säär
deva
nukk
Koe
raku
iv Ruu
na-
laid
Säär
emaa
nuk
k
Nin
avär
ava
nukk
Urv
erah
u Kara
la
Pun
asek
ivir
ahu
Käk
isilm
Atla
Vika
ti
Jaag
arah
u
Kiljat
u oj
a
Kiis
a la
ht
Pank
/ C
liff
Kõv
akat
tega
tee
/ Sur
face
d ro
adK
ruus
katte
ga te
e; b
ussi
peat
us /
Gra
vel r
oad;
bus
stop
Pinn
aste
e / U
npav
ed ro
adRa
da /
Path
§
Kai
tsea
la p
iir /
Cons
erva
tion
area
bou
ndar
yVa
llapi
ir / M
unic
ipal
ity b
ound
ary
Har
ilaiu
mat
kara
da /
Har
ilaiu
hik
ing
trail
Käk
isilm
a-Vi
lsan
di m
atka
rada
/K
äkis
ilma-
Vils
andi
hik
ing
trail
Vils
andi
mat
kara
da /
Vils
andi
hik
ing
trail
Liik
umis
piira
ng (1
5.04
-15.
07)/
Rest
rictio
n of
mov
emen
t(1
5.04
-15.
07)
Rese
rvaa
t (lii
kum
iske
eld)
/N
atur
e re
serv
e (r
estri
ctio
n of
mov
emen
t)
Park
la /
Park
ing
Lõkk
ekoh
t tel
kim
iseg
a/Ca
mpf
ire a
nd c
ampi
ng si
te
Am
eerik
a m
ets /
Am
eric
an F
ores
t
Vaat
etor
n / O
bser
vatio
n to
wer
1:50
000
1 cm
kaa
rdil
= 50
0 m
lood
uses
2®P
Info
punk
t / In
form
atio
n po
int
Kül
astu
skes
kus /
Vis
itors
' cen
tre
©G
eoda
ta 2
012
Uju
mis
koht
/ Sw
imm
ing
plac
e
Tõkk
epuu
/ B
arrie
rM
ajak
as /
Ligh
thou
se
Mõi
s, m
õisa
koht
/M
anor
, pla
ce o
f man
orK
irik
/ Chu
rch
Sada
m /
Har
bour
Har
ilaiu
poo
lsaa
r
Vils
andi
saa
r
####
###
###
###
###
##
qqq
qqq
qqq
qqq
qqq
Kiv
iaed
/ St
one
fenc
e
Mun
akiv
itee
/ Cob
bles
tone
road
Laev
atee
/ Sh
ip li
ne
Nai
stek
ivim
aa
Mik
u m
etsa
park
/ M
iku
Fore
stpa
rk
Puhk
ekoh
t / R
estin
g pl
ace
Väi
ke-
Vils
andi
Auks
aare
laht
Küt
ialu
ne(L
uige
laht
)
Vesi
loo
Laas
irah
u
Oju
rahu
Noo
gim
aa
Lind
erah
u
Riin
u-ra
hu
Laus
ma
LÄ
ÄN
EM
ER
I
Suur
küla
Lõun
a-Va
ika
rese
rvaa
t
Met
sapü
siva
atlu
sala
rese
rvaa
t
Alum
ise
Vaik
a sk
v
Orj
assa
are
nukk
Pang
anuk
k
K
Mat
urah
u
Kusti
Üle
min
eVa
igas
Kes
kmin
eVa
igas
Tori
laht
Sõnn
inin
a
Pitk
anin
anu
kk
Vesi
loo
säär
Aar
ma
laht
Pitk
a-ni
na a
uk
Vahe
mer
i
Kub
jam
aa la
ht
Vahe
mer
e ka
el
Vahe
mer
eab
ajas
Aba
jala
ht
Suur
-Vi
lsan
di
Tolli
Lam
mas
tepa
nk
Vene
küla
Aape
rse
auk
Ang
erja
auk
Aba
jalo
ik
Vika
tiK
uiva
rahu
Mat
urah
ulõ
ugas
Vils
andi
kur
kSiia
pank
Kol
uma
rahu
Kar
irah
u Alu
min
eVa
igas
Mus
tpan
k
Kul
lipan
k
1:40
000
®P2
Laia
lepa
laht
UU
DE
PA
NG
A L
AH
T
HA
AG
I L
ÕU
GA
S
Har
ilaid
Kiip
saar
e nu
kk
Torn
isää
re n
ukk
Ahis
äär
Ahi
säär
elõ
ugas
Aba
dela
htK
ergu
järv
Junk
rula
ht
Silm
akae
l
Uud
epan
k
Haa
bade
alun
e
Nõge
stel
õuga
s
Kel
ba n
ukk
Pih
el-
puua
uk
1:40
000
Sääremägi
Nai
stek
ivi s
kvN
aist
ekiv
imaa
Oos
te-
maa
Naist
ekiv
ikur
k
Süda
me-
rahu
Tori
pers
ealu
ne(S
ilm
a pi
daja
)
Silm
alõ
ugas
Ülb
aku
laht
Silm
a
Kat
ri lõ
ugas
Säär
eots
Silmaoja
Tõri
-jä
rvSa
lujä
rv Nos
sura
hu
Väi
ke-
Non
nijä
rv
Kara
la
1:50
000
Nais
teki
vim
aa
Vils
andi
saa
r
Haril
aiu
pool
saar