Ovulatsiooniesile-kutsumine

The information contained is not intended for distribution in the USA and Canada.

VILJATUSRAVIKLIINIKUTE

KONTAKTID

Ida-Tallinna Keskhaigla

viljatusravikeskus

Hariduse 6, Tallinn

Telefon: 666 19 00

www.itk.ee

Lääne-Tallinna Keskhaigla

reproduktiivmeditsiini keskus

Sõle 23, Tallinn

Telefon: 666 58 88; 53 04 3155

www.lapsesoov.ee

Nova Vita Kliinik

Tammsaare tee 47, Tallinn

Telefon: 605 96 09; 56 24 0027

www.novavita.ee

Fertility Clinic Nordic

Pärnu mnt 67a, Tallinn

Telefon: 607 00 17

www.fertilityclinicnordic.com

Tartu Ülikooli Kliinikum

naistekliinik

L. Puusepa 8, Tartu

Telefon: 731 99 01

www.kliinikum.ee/naistekliinik

Elite Kliinik

Sangla 63, Tartu

Telefon: 740 99 30

www.elitekliinik.ee

EE-N

ON

F-00

043

3

SISUKORD

Sissejuhatus

Kuidas on viljatus seotud ovulatsiooniga?

Viljakuse ja vanuse seos

Ovulatsiooniprobleemid

Kuidas toimub viljastumine?

Hormoonide roll

Kuidas saan aru, kas mul toimub ovulatsioon?

Uuringud ovulatsioonihäirete tuvastamiseks

Miks mul ei toimu ovulatsiooni?

Elustiili muudatused

Mida kujutab endast ovulatsiooni esilekutsumine?

Hormoonravi

Munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom

Ovulatsiooni jälgimine

Abistav reproduktsioonitehnoloogia (ART)

Emakasisene viljastamine (IUI)

Kehaväline viljastamine (IVF)

Seemneraku tsütoplasmasisene injektsioon (ICSI)

Toimetulek stressiga

Toimetulekuvõtete kontroll-loend

Kokkuvõte

4

6

8

8

10

12

14

16

20

22

24

26

29

30

32

32

34

36

40

44

45

4 5

SISSEJUHATUS

Mõnel naisel ei pruugi ovulatsiooni toimuda (st munasari ei

vabasta igal kuul munarakku) või toimub see ebakorrapäraselt.

See omakorda mõjutab võimalust rasestuda. Põhjuseid võib olla

mitmesuguseid: stress, kaaluprobleemid, liigne treenimine,

hormoonide tasakaalu või reproduktiivsüsteemi häired. Vahel

otsest põhjust ei selgugi. Tegemist võib olla mööduva või

pikaajalise probleemiga.

Naistel, kellel ei toimu ovulatsiooni loomulikult, võib olla abi

ovulatsiooni esilekutsumisest (ehk induktsioonist). Selle jaoks

stimuleeritakse hormoonravimitega munasarju tootma munarakku,

et võimaldada munaraku viljastumist mehe seemnerakuga.

Selles käsiraamatus selgitatakse üksikasjalikult, kuidas

ovulatsioon toimub ja antakse ülevaade vastavatest uuringutest

ja ravivõimalustest. Samuti käsitletakse ovulatsiooniprobleemide

võimalikke põhjusi ja seda, kuidas võib ovulatsiooni esilekutsumine

teid aidata.

Viljatuse diagnoos võib mõistagi olla ehmatav ning on loomulik,

et teid valdavad tugevad emotsioonid. Ilmselt on aegu, kus

soovite saada rohkem tuge, julgustust või soovitusi probleemide

ja stressiga toimetulekuks. On väga tähtis, et räägiksite kogu

diagnoosimis- ja raviprotsessi kestel oma tunnetest nii partneri

kui ka usaldusväärsete sõprade ja pereliikmetega. Igasuguste

murede ja küsimuste puhul võite abi saada ka oma

ravimeeskonnalt ja nõustajatelt.

Ligikaudu 25%naiste viljakusprobleemidest

1on tingitud ovulatsioonihäiretest .

6

KUIDAS ON VILJATUS SEOTUD

OVULATSIOONIGA?

Viljatuseks nimetatakse olukorda, kus paaril on raskusi lapse

eostamisega või nad ei ole võimelised last eostama. Sobivam

meditsiiniline termin on „subfertiilsus“. See ei tähenda, et te ei

saa lapsi, vaid seda, et võite rasestumiseks vajada ravi või abi.

Sõna „viljatus“ kasutatakse üldjuhul siis, kui paaril ei ole

õnnestunud last eostada 12 kuu jooksul vaatamata

rasestumisvastastest vahenditest loobumisele ja regulaarsele2suguelule . Viljakust mõjutab suuresti naise vanus,

mistõttu peaksid üle 35-aastased naised arsti

poole pöörduma pärast kuut kuud edutut1proovimist . Viljastumisraskusi esineb

umbes ühel paaril kuuest ning umbes

pooltel neist paaridest läheb

probleemi lahendamiseks vaja3meditsiinilist abi .

NAISE VILJATUSE PÕHJUSED:

vanus üle 35 aastapolütsüstiliste munasarjade sündroomovulatsiooni puudumine või ebakorrapärane ovulatsioonelustiil/harjumused (nt suitsetamine, üle- või alakaalulisus,uimastite kasutamine, pidev väsimus)munajuhade sulgusendometrioosmüoomid (healoomulised moodustised emaka silelihaskoes)probleemid emakakaelaga, nt viljastumiseksebasoodne emakakaelalima

7

9

VILJAKUSE JA VANUSE SEOS

Tänapäeval hakkab üha enam naisi lapsesaamisele mõtlemaalles 30. eluaastate keskpaigas, näiteks karjääriga seotud võimuudel rahalistel põhjustel. Arvestada tuleb aga ka sellega, etviljakus (st elujõuliste munarakkude arv ja kvaliteet) hakkabkahanema alates 35. eluaastast ning 40. eluaastaks ontõenäosus rasestuda juba märkimisväärselt vähenenud. See,et elujõuliste munarakkude arv naise munasarjades vanusekasvades väheneb, ongi üks viljatuse põhjuseid.

Naisel on sündides umbes 400 000 munarakku ja juurde neidei teki. Viljakatel aastatel küpseb naisel igal kuul tavaliselt vaidüks munarakk. Lapseeas hakkab munarakkude arv vähenemaja see jätkub täiskasvanueas. Munarakkude arvu kahandab kaovulatsioon, kuid vähesel määral, kuna igal kuul hävinebiseenesest umbes 600 munarakku. Suurem osa munarakkudestimendub aegamööda organismi kudedesse. Oluline on märkida,et ovulatsiooni esilekutsumine ei põhjusta enneaegsetmenopausi. Vanematel naistel võivad rasestumist takistada kaharvem suguelu pikaajalises suhtes, muud haigused jateatavate ravimite kasutamine.

OVULATSIOONIPROBLEEMID

Ovulatsiooniks nimetatakse protsessi, mille jooksul munarakkvalmib ja vabaneb munasarjast. See on menstruaaltsükliviljakaim aeg. Menstruaaltsükli ülesanne on võimaldadamunaraku küpsemist ja selle vabanemist munasarjast ningvalmistada emakat ette embrüo (ehk viljastatud munaraku)vastuvõtmiseks ja toitmiseks.

Rasestumine sõltub sellest, kas munasari vabastab elujõulisemunaraku, mida elujõuline seemnerakk suudab viljastada. Kuiteie menstruatsioon on aga ebakorrapärane või puudub see teilüldse, võib munarakkude valmimine ja vabastamine ollahäiritud. Ebakorrapärane menstruatsioon (oligomenorröa) võimenstruatsiooni puudumine (amenorröa) on kõige sagedamini

põhjustatud ühe menstruaaltsüklit reguleeriva hormoonipuudusest. Selle vastu on olemas efektiivsed ravimid.

Ovulatsioonihäireid seostatakse ka tugeva alakaaluga,ülekaaluga või suure kaalumuutusega. Lisaks võivadovulatsioonihäired tekkida juhul, kui munasarjad ise ei võtanormaalses koguses hormoone vastu. Ovulatsiooni ei pruugitoimuda ka juhul, kui munasarjad on eemaldatud,ning munasarjakahjustustevõi -haiguste korral.

Kui teil ei oleõnnestunud ühe aasta

jooksul rasestuda,peaksite nõu pidama

oma günekoloogiga võipöörduma viljatusravi

kliinikusse.Üle 35-aastased naised

peaksid arsti poolepöörduma pärastkuut kuud edutut

1proovimist .

8

1110

KUIDAS TOIMUB VILJASTUMINE?

Viljastumine on keerukas kombinatsioon eri teguritest jaajastusest. Seda võib kirjeldada viie etapina.

1. ETAPP

4. ETAPP

2. ETAPP

3. ETAPP

5. ETAPP

Menstruaaltsükli esimesel poolel stimuleerivadhormoonid ühes munasarjas ühe folliikuli kasvuja valmimist. Samal ajal soodustab teine hormoonemaka siselimaskesta kasvu, et valmistada sedaette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks.

Munaraku küpsedes suureneb järsult hormoonidesisaldus, kutsudes esile munaraku vabastamise.Ovulatsiooni täpne aeg sõltub naise menstruaal-tsüklist. Tavapärases 28-päevases tsüklis toimubovulatsioon 13. ja 15. päeva vahel, kusjuurestsükliarvestus algab menstruatsiooni esimesestpäevast. Folliikul rebeneb ja vabastab viljastumis-võimelise munaraku, mis alustab teed muna-juhasse. Folliikulist järelejäänud kest aitab eritadahormooni, mis omakorda valmistab endomeetriumiehk emaka siselimaskesta ette viljastatudmunaraku pesastumiseks.

Teel munajuhast emakasse võib munarakkviljastuda. Seemnerakud suudavad naiseorganismis elujõulisena püsida 48–72 tundi. Naisesuguteedesse jõudnud seemnerakkude hordidestsuudab munaraku kaitsekesta läbistada jamunaraku viljastada vaid üks. Viljastumiselühinevad naise ja mehe geenid ning viljastatudmunarakust saab embrüo.

Teel emakasse jaguneb embrüol paar esimestrakku. Vahetult enne pesastumist murrab embrüoend munaraku kestast välja.

Kuus päeva pärast viljastumist kinnitub embrüoemakaõõnt vooderdavasse toitainerikkasselimaskesta. Seejärel moodustub platsenta, misvarustab embrüot ema vereringest pärit toitaineteja gaasidega. Raseduse hoidmiseks vabastaborganism vajalikke hormoone. Kui viljastumist eitoimu või embrüo mingil põhjusel ei pesastu,eritub emaka siselimaskest koos menstruaalveregaja algab uus tsükkel.

2

3

1

4

5

TSÜKKEL – ÜKS SÕNA, KAKS TÄHENDUST

Kui arst räägib tsüklist, võib see tähendada menstruaaltsüklit. Kuiteil on käimas ovulatsiooni esilekutsumise ravi või mõni keerukamravi, näiteks IVF, võib see tähendada ka ravitsüklit. Esialgu võivadviljatusega seotud terminid ja väljendid (eriti lühendid) tekitadaomajagu segadust, kuid meditsiinikeelega harjub kiiresti.

1312

HORMOONIDE ROLL

Raseduse teke sõltub suurel määral sellest, kui hästisuudavad koostööd teha naistel reproduktiivtsüklit jameestel seemnerakkude arengut reguleerivad hormoonid.Osa hormoone vabaneb hüpotalamusest ehktundekühmualumikust ja ajuripatsist. Teatavadnaissuguhormoonid tekivad aga munasarjadesja meessuguhormoonid munandites.

Folliikuleid stimuleerivhormoon (FSH)

Naistel stimuleerib ajuripatsivabastatav folliikuleid stimuleerivhormoon (FSH) munarakkude kasvuja arengut ning soodustab östrogeeni teket.

Luteiniseeriv hormoon(LH)

Naistel on ajuripatsi eritatavluteiniseeriv hormoon (LH) vajaliköstrogeenide tootmiseks. Samutistimuleerib see munasarjamunarakku vabastama.

Gonadotropiinivabastajahormoon (GnRH)

Folliikuleid stimuleeriva hormooni jaluteiniseeriva hormooni eritumistvereringesse soodustab gonadotropiinivabastajahormoon (GnRH), midatoodab hüpotalamus.

Östrogeen

Naissuguhormoon östrogeen soodustabmunaraku küpsemist ja aitab emakatraseduseks ette valmistada. Munarakuküpsedes östrogeenisisaldus suureneb,jõudes tipptasemele umbes kaks päevaenne ovulatsiooni. Organism toodabkolme liiki östrogeeni: östroon,östradiool ja östriool. Sageli viidatakseneile ühise nimetusega „östrogeen“.

Progesteroon

Progesteroon valmistab emakasiselimaskesta ehk endomeetriumi etteviljastatud munaraku pesastumiseks.Progesterooni hakkab veres määratavaskoguses tekkima alles pärastovulatsiooni.

KUIDAS SAAN ARU, KAS MULTOIMUB OVULATSIOON?

Kui teie menstruaaltsükkel on korrapärane, võite olla üsna kindel, et teil toimub ovulatsioon (olenemata tsükli pikkusest).Ovulatsioonipäeva arvestamiseks lahutage keskmisesttsüklipikkusest 14 päeva. Näiteks 28-päevase tsükli korral onovulatsioon seega 14. päeval, kuid kui see on lühem, näiteks25 päeva, siis saame sellest 14 päeva mahalahutamisel

teada, et ovulatsioon on 11. päeval.

Ovulatsioonipäeva saab kindlaks teha ka mitmesugustemärkide põhjal.

Emakakaela lima. Enne ovulatsiooni võite märgata muutusi tupeeritises. Kogu menstruaaltsükli jooksul eritub emakakaelast

(emakaava) limataolist sekreeti. Enne ovulatsiooni muutub emakakaela lima läbipaistvaks, sarnanedes tekstuurilt toore

munavalgega. Tänu sellisele tekstuurile on seemnerakkudel -hõlpsam tupest ja emakakaelast edasi liikuda. Ovulatsiooni

välisel ajal on emakakaela lima teistsugune – kreemja s.tekstuuriga ning värvuselt valkjas või kollaka

Menstruatsioonieelsed sümptomid. Paljudel naistel esineb menstruaaltsüklis selliseid sümptomeid nagu kõhupuhitus,

-rindade pakitsemine ja meeleolumuutused. Ovulatsiooni häiretega naistel, näiteks polütsüstiliste munasarjade

sündroomi või endometrioosi korral, võivad need sümptomid sageli olla tugevamad. Ka ovulatsiooni ajal võib esineda alakõhuvalu,

mis peaks taanduma paari tunnimöödudes.

1514

1716

Temperatuur. Pärast ovulatsiooni naise basaaltemperatuurtõuseb ning on kõrgem kogu ülejäänud tsükli jooksul. See onsellepärast, et ovulatsiooni ajal toodab organism ka rohkemprogesterooni, mis aitab valmistada emakat ette embrüopesastumiseks ja raseduseks. Basaaltemperatuuri tuleb mõõtaigal hommikul basaaltermomeetriga (saadaval apteekides) kohepärast ärkamist ning enne söömist ja joomist. Pärast kaht võikolme kuud temperatuuri ülesmärkimist graakule onloodetavasti näha teatavat mustrit, mille põhjal saate väljaselgitada ovulatsioonipäeva. Enne ovulatsiooni temperatuurtavaliselt langeb – see on märk luteiniseeriva hormoonisisalduse järsust suurenemisest. See on hea aeg vahekorraks.

UURINGUD OVULATSIOONI-HÄIRETE TUVASTAMISEKS

Lisaks eespool nimetatud sümptomite jälgimisele võib arstovulatsiooni puudumise või ebakorrapärase ovulatsiooni põhjuseväljaselgitamiseks ja ravivõimaluste soovitamiseks teha teilelisauuringud.

Ultraheliuuring

Ultraheliuuringul, mida nimetatakse katupesiseseks ehk vaginaalseks ultraheliks, viib arstvõi meditsiiniõde teie tuppe pika sõrmejämeduseanduri, et kontrollida järgmist:

menstruaaltsüklit mõjutavate iseärasuste,näiteks munasarjatsüstide või endometrioosiolemasoluemaka limaskesta paksus ja see, kuidasemakas reageerib hormoonide eritumiselemunasarjade suurus ja folliikulite arvmunasarjades

Hormoonide analüüs

Hormoonide sisalduse määramise abil on sageli võimalik väljaselgitada, kas naisel toimub ovulatsioon (nt progesterooni,folliikuleid stimuleeriva hormooni ja luteiniseeriva hormoonisisalduse põhjal) või mis ovulatsiooniprobleeme põhjustab(nt ovulatsiooni toimumist takistava hormooni prolaktiinisisalduse põhjal). Oluline on välistada muud põhjused, naguvarajane menopaus, polütsüstiliste munasarjade sündroom jakilpnäärmehaigused, kuna ovulatsiooni esilekutsumine ei pruugimõnel juhul sobida.

Luteiniseeriva hormooni ovulatsioonitestid. Apteegis onsaadaval testid, millega saab määrata luteiniseeriva hormoonisisalduse uriinis. Need aitavad kindlaks teha luteiniseerivahormooni sisalduse järsu suurenemise, mis annab märkulähenevast ovulatsioonist. Luteiniseeriva hormooni sisaldusesuurenemine ei pruugi aga tingimata viidata munarakuvabanemisele.

Folliikuleid stimuleeriv hormoon ja luteiniseeriv hormoon.Mõnele naisele võidakse teha vereanalüüs, et kontrollida, kastema organism eritab neid hormoone piisavas koguses.Tavaliselt tehakse selline vereanalüüs menstruatsiooni teiselpäeval.

Progesteroon. Progresteroonisisalduse vereanalüüsigakontrollitakse, kas naisel on toimunud ovulatsioon. Seda onkõige mõistlikum teha seitsmendal ovulatsioonijärgsel päeval.Kui teie tsükkel on ebakorrapärane, ei ole sellest analüüsistkasu.

Prolaktiin. Rinnapiima teket stimuleeriva hormooni prolaktiinisuur sisaldus võib takistada ovulatsiooni toimumist.Prolaktiinisisalduse vereanalüüsi võib teha ükskõik milliseltsükli päeval.

1918

Anti-Mülleri hormoon. Anti-Mülleri hormooni (AMH)vereanalüüsi abil on võimalik kindlaks teha, kui paljumunarakke naisel on alles jäänud. AMHd toodavad väikesedfolliikulid munasarjades ja selle sisaldust võib määrata ükskõikmillisel menstruaaltsükli päeval. Väike AMH sisaldus võib viidatasellele, et naisel on vähe munarakke. Suur AMH sisaldus võibaga olla märk polütsüstiliste munasarjade sündroomist.

VAHEKORRA AJASTAMINE

Selleks et rasestumistõenäosusoleks võimalikult suur, onsoovitatav olla vahekorrasvähemalt kolm või neli päevaenne ovulatsiooni jaovulatsioonipäeval.

2120

MIKS MUL EI TOIMUOVULATSIOONI?

Enamikul juhtudel ei toimu ovulatsiooni seetõttu, et organismison häiritud hormoonide eritumist reguleerivate signaalideedastus, mis takistab loomulikku ovulatsiooni.

Ajuripatsi ehk hüpofüüsi häired on üldnimetus häiretele, mille tõttu toimub ovulatsioon harva või ebakorrapäraselt

(oligo-ovulatsioon). Ajuripatsi puudulikkus esineb juhul, kuiovulatsiooni ja menstruatsiooni ei toimu üldse (vastavaltanovulatsioon ja amennoröa).

Ajuripatsi puudulikkusel ei ole kindlaid sümptomeid, kuidovulatsioonihäiretega inimestel võib olla teatavaid ühiseidtunnuseid, muu hulgas järgmised:

amenorröa (menstruatsiooni puudumine)ebakorrapärane menstruaaltsükkeloligomenorröa (harv menstruatsioon)rasvumusliigne kaalulangusliigne kaalutõusrinnapiima erituminehirsutism (ebaharilik või liigne karvakasv kehal ja näol)akne

Ülekaalulisus. Ovulatsiooniprobleemide riski võib suurendada4see, kui kaalute ideaalkaalust rohkem . Kaalukaotusega võib

normaalne ovulatsioon taastuda. Ülekaalulisust seostatakse kapolütsüstiliste munasarjade sündroomiga.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom. Selle haiguse korralvalmivad munasarjades munarakud, kuid need ei vabanemunajuhadesse, vaid jäävad munasarja ja muutuvadtsüstideks.

Endometrioos. Endometrioosi korral hakkab emakaõõntvooderdav rakukude (emaka limaskest ehk endomeetrium)kasvama väljaspool emakat, näiteks munasarjades,munajuhades ja emaka välispinnal. Munasarjadel võibendomeetrium kasvades moodustada ka tsüste ja seeläbitakistada ovulatsiooni toimumist.

Liigne treenimine / alakaalulisus. Rasket treeningutharrastavatel, eriti alakaalulistel (ideaalkaalust 20% vähemkaaluvatel) naistel võib samuti ovulatsioon puududa.Mõõdukamalt treenides ja korralikult toitudes võib ovulatsioontaastuda.

Stress. Emotsionaalne ja muud laadi stress, näiteks lein, võibnaise tervist ja ka viljakust oluliselt kahjustada.

Enamikul ovulatsiooniprobleemidega naistel puudubmenstruatsioon – seda nimetatakse amenorröaks. Primaarseksamenorröaks nimetatakse seda, kui tüdrukul ei olemenstruatsioon alanud 16. eluaastaks, enamasti hormoonidepuudulikkuse tõttu. Sekundaarne amenorröa esineb naistel,kellel on menstruatsioon alanud õiges eas, kuid on hilisemaseas katkenud enam kui kuueks kuuks.

Samal ajal võib naisel esineda alljärgnevaidprobleeme/haigusi.

POLÜTSÜSTILISTE MUNASARJADESÜNDROOMI RAVI

Kui teil on diagnoositud polütsüstiliste munasarjadesündroom (PCOS), võib arst teile lisaks klomifeentsitraadilevälja kirjutada metformiini, mis vähendab veresuhkrusisaldust. Kodulehel www.infomaterjalid.eeon avaldatud polütsüstiliste munasarjadesündroomi teemaline käsiraamat.

2322

Ajuripatsi kasvaja. Märksa harvem ovulatsiooniprobleemidepõhjus on ajuripatsi kasvaja, mis võib soodustada rinnapiimateket stimuleeriva hormooni prolaktiini eritumist suurteskogustes.

Ovariaalpuudulikkus. Tegemist on haigusseisundiga, millekorral munasarjades ei valmi enam munarakke, näiteksenneaegse menopausi tõttu.

ELUSTIILI MUUDATUSED

Lisaks ovulatsiooniuuringutele soovitab arst teile tõenäoliseltmõnda lihtsat igapäevaelulist muudatust, mida saate koherakendama asuda. Nende muudatustega saate loomulikul viisilsuurendada oma viljakust ning ka arsti soovitatud ravi võibolla efektiivsem.

Hoiduge ebaseaduslikest uimastitest, näitekskokaiin, heroiin või kanep.

Toituge mitmekesiselt – tarbige ohtralt puu- jaköögivilju ning mõistlikus koguses teravilju, lihaja mereande.

Kui olete alakaaluline, siis ärge liialdagetreenimisega. Kui olete ülekaaluline, on soovitatavregulaarselt liikuda.

Loobuge suitsetamisest.

Vältige alkoholitarbimist. Austraalia alkoholisuunistekohaselt on rasedatel või rasedust planeerivatelnaistel kõige ohutum alkoholisttäielikult loobuda.

Terved mehed ei tohikstarbida üle kahe alkoholiühiku

5päevas .

2524

MIDA KUJUTAB ENDASTOVULATSIOONIESILEKUTSUMINE?

Kui teil on tuvastatud ovulatsioonihäire, arutab arst teiegavõimalikke ravivariante, et taastada normaalne ovulatsioon jaseega suurendada viljakust.

Ovulatsiooni esilekutsumine (ehk induktsioon) kujutab endastravi, millega stimuleeritakse munaraku valmimist javabastamist juhul, kui naisel ei toimu ovulatsiooni loomulikulteel.

Selleks tuleb kasutada kas suukaudseid või süstitavaidviljakusravimeid, mis aitavad suurendada folliikuleidstimuleeriva hormooni (FSH) eritumist. Folliikuli valmimiseksvõib piisata vaid väikesest hormoonravimi annusest. Ravimeidvõetakse menstruaaltsükli alguses. Kogu tsükli jooksultehakse teile vereanalüüse, et mõõta östrogeenisisaldust,ja ultraheliuuringuid, et kindlaks teha ovulatsiooniaeg.Sel viisil saate teada, millal on parim aeg vahekorraks.Tulemuste põhjal saab arst samuti muuta ravimi annust, etravi vastaks võimalikult hästi teie vajadustele.

1. päev 3. päev 10. või 11.päev 14. päev

Ravimitevõtmisealgus

Vereanalüüshormoonisi-saldusemääramiseks

Ultraheliuuringovulatsioonituvastamiseks

menstruatsiooni-tsüklis

OVULATSIOONI ESILEKUTSUMINETABLETTIDEGA

SUPEROVULATSIOON VÕIMUNASARJADE KONTROLLITUDHÜPERSTIMULATSIOON

Võib-olla olete kuulnud superovulatsioonist või munasarjadekontrollitud hüperstimulatsioonist, mille eesmärk onstimuleerida enam kui ühe munaraku küpsemist naisel, kellelei ole probleeme ovulatsiooniga. Nende ravimeetodite korral onviljakusravimite annus suurem ning neid kasutatakse koosabistava reproduktsioonitehnoloogiaga (nt IVF), kui vaja onenam kui üht munarakku (munarakke saab hilisemakskasutamiseks külmutada). Ovulatsiooni esilekutsumisel onaga eesmärk vaid ühe munaraku küpsemine.

2726

HORMOONRAVI

Klomifeentsitraat

Ovulatsioonihäirete, eelkõige polütsüstiliste munasarjadesündroomist põhjustatud ovulatsioonihäirete ravi alustatakseenamasti klomifeentsitraadi tabletiraviga.

Kui naise menstruaaltsükkel on korrapärane, eritab hüpotalamusehk tundekühmualumik (paljusid organismi funktsioonekontrolliv ajuosa) tsükli alguses hormooni, mida nimetataksegonadotropiini vabastajahormooniks (GnRH). Kui seda hormoonieritub liiga vähe või palju, pärsib see folliikulite normaalsetarengut ja seetõttu ei toimu ovulatsiooni. Klomifeentsitraatstimuleerib gonadotropiini vabastajahormooni eritumist, misomakorda paneb ajuripatsit tootma rohkem folliikuleidstimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH).Need kaks hormooni soodustavad munarakke ümbritsevatevedelikuga täidetud põiekeste (folliikulite) arengut. Kui teil ei oleõnnestunud pärast kolme esilekutsutud ovulatsiooni rasedaksjääda, on soovitatav ravi klomifeentsitraadiga pooleli jätta.Teie arst annab nõu, mitu ravitsüklit peaksite läbima. Kuiklomifeentsitraat teil ei toimi, võib arst teile välja kirjutadafolliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivathormooni sisaldavaid ravimeid,st gonadotropiine.

Kuidas sedakasutatakse?

Klomifeentsitraati turustataksesuukaudsete tablettidena ningenamasti võetakse seda kordööpäevas viie päeva jooksul.Arst ütleb teile, millisel tsüklipäeval peaksite raviklomifeentsitraadigaalustama.

Gonadotropiinid

Kui klomifeentsitraat ei toimi, määratakse teile järgmiseksravietapiks enamasti teist tüüpi, tugevama toimega ravim –gonadotropiinid, mis on inimorganismis looduslikult leiduvafolliikuleid stimuleeriva hormooni, luteiniseeriva hormooni jainimese kooriongonadotropiini sünteetilised vormid.

Kui klomifeentsitraat stimuleerib gonadotropiini vabastaja-hormooni (GnRH) eritumist, siis gonadotropiinide toime avaldubmunasarjas, kus need soodustavad folliikulite (vedelikugatäidetud põiekesed, milles on munarakud) arengut. Ideaalseljuhul ei tohiks lõpuni küpseda enam kui üks-kaks munarakku –kui neid küpseb rohkem, võib see suurendada mitmikraseduseriski.

Gonadotropiinravi ajal peate käima arsti juures või kliinikus,kus kontrollitakse vereanalüüside ja ultraheliuuringutega seda,kui palju teil munarakke valmib ja kas kõik on korras. Visiitidearv oleneb asjaoludest, kuid enamikul naistel piisab neljast-viiest vereanalüüsist ja ühest ultraheliuuringust. Ultraheli-uuringul viiakse teie tuppe sõrmejämedune andur.

Gonadotropiinide klassi kuulub mitu eri ravimit.

Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) soodustab munarakkeümbritsevate folliikulite arengut.

Luteiniseeriv hormoon (LH) sarnaneb inimorganismisloomulikult tekkiva luteiniseeriva hormooniga. Sedasoovitatakse naistele, kellel on tuvastatud teatavate loomulikusreproduktiivtsüklis osalevate hormoonide puudulikkus.Luteiniseerivat hormooni kasutatakse koos folliikuleidstimuleeriva hormooniga folliikulite arengu soodustamiseks.

Inimese kooriongonadotropiini (hCG) süstitakse üks või kakspäeva pärast viimast folliikuleid stimuleeriva hormooni annust,et soodustada munaraku lõpuni küpsemist ja selle vabanemistmunasarjast. hCG süstimise päeval ja sellele järgneval päevalon paaril soovitatav olla vahekorras.

2928

Kuidas sedakasutatakse?

Folliikuleid stimuleerivathormooni (ja vajaduse korralluteiniseerivat hormooni)manustab naine iseendalenahaaluse süstina, tavaliselthõlpsasti kasutatava pensüstlaabil. Süst tehakse naha allakõhupiirkonda või reide. Ravikestus oleneb patsiendiasjaoludest. Ravimi annuseja ravi kestuse otsustabarst.

Kui munarakk on lõpuniküpsenud, süstitakse teilenaha alla hCGd (inimesekooriongonadotropiini), missoodustab munarakuvabanemist.

Progesteroon

Ovulatsioonihäirete, eelkõige polütsüstiliste munasarjadeMunasarjade kontrollitud stimulatsiooni korral võib arst teileluteaalfaasiks (menstruaaltsükli teine pool, mille jooksul võibtoimuda viljastumine ja embrüo pesastumine) välja kirjutadaprogesterooni näiteks vaginaalsuposiidide või -geeli kujul, etvalmistada emaka limaskesta paremini ette embrüopesastumiseks.

MUNASARJADE HÜPER-STIMULATSIOONI SÜNDROOM

Munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom on haigus, millekorral eri viljakusravimid on munasarju liigselt stimuleerinud.Mõnel juhul võib see olla eluohtlik. Munasarjad võivadsuureneda ja nendesse võib koguneda liigselt vedelikku.Sellest annavad märku valu ja paistetus alakõhus ningraskematel juhtudel võib haigus põhjustada hingamis- võiurineerimisprobleeme. Kui kahtlustate endal selliseidsümptomeid, võtke kohe ühendust omaravimeeskonnaga.

MITMIKRASEDUSE RISK

Munasarjad on ülimalt tundlikud, mistõttu ei ole folliikuleidstimuleeriva hormooni õige annuse määramine alati nii lihtne.Viljakusravimite toimel võib valmida enam kui üks folliikul – seetõttuon sel ajal vajalik hoolikas jälgimine vereanalüüside ja ultraheli-uuringutega.

Kui valmib enam kui üks folliikul ja on võimalus mitmikrasedusetekkeks, võib arst rasedustüsistuste riski tõttu soovitada teilajutiselt vahekorrast hoiduda. Samuti võib sel ajal olla vastu-näidustatud hCG süstimine.

Kui naisel on probleeme rasestumisega, võiks kaksikrasedustpidada õnnistuseks, kuid kaksikrasedusega on suuremtõenäosus tüsistusteks, näiteks enneaegse sünnigaseotud terviseriskid.

3130

OVULATSIOONI JÄLGIMINE

Selleks et jälgida teie menstruaaltsüklit ja teha kindlaksravi alustamise aeg, teeb arst teile ultraheliuuringu ja mituvereanalüüsi. Nii saab arst munasarjades toimuvast selgemaülevaate. Vereanalüüside tulemuste alusel määrataksekindlaks järgmisel päeval süstitava ravimi annus.

Ultraheliuuring. Teid võidakse kutsuda ultraheliuuringu(te)le,et uurida munasarju ja kontrollida teatava aja tagantfolliikulite arengut munasarjas alates tsükli kaheksandastpäevast või enne seda. Uuringu viib läbi arst, meditsiiniõdevõi ultrahelitehnik. Küpsedes muutuvad folliikulidsuuremaks. Ultraheliuuringutega saab arst jälgida ravimitetoimet folliikulite kasvule ja suurusele ning otsustada,millal oleks mõistlik teha hCG süst munaraku vabastamisesoodustamiseks.

Ultraheliuuring võidakse tehaabdominaalselt (kõhult),kuid enamasti tehakse seevaginaalselt (tupesiseselt).Helilained ei ole tuntavadning protseduur onminimaalselt invasiivneja tavaliselt valutu.

Vereanalüüsid. Iga paari päeva tagant tehtavadöstrogeenisisalduse vereanalüüsid aitavad kontrollida,kas ravi folliikuleid stimuleeriva hormooniga toimib.Folliikulid eritavad valmides järjest suurenevas kogusesöstrogeeni. Koos ultraheliuuringuga aitavad vereanalüüsidkindlaks teha, millal oleks kõige soodsam süstida hCGd,et esile kutsuda ovulatsiooni.

Korrapärased vereanalüüsid vähendavad kamitmikraseduse ja liigstimuleerimise riski.

ABISTAV REPRODUKTSIOONI-TEHNOLOOGIA (ART)

Hormoonravimite ja tervislikuma eluviisi abil on võimaliksuurendada ovulatsiooni toimumise ja lõppkokkuvõttesrasestumise tõenäosust. Kui ka sellest abi ei ole, on järgmineravivõimalus abistav reproduktsioonitehnoloogia (ART). Abistavreproduktsioonitehnoloogia on üldnimetus eri meetoditele, milleabil viiakse seemnerakud ja munarakud kokku kunstlikul võiosaliselt kunstlikul viisil.

Rasestumistõenäosuse suurendamiseks soovitatakse sageli koosovulatsiooni esilekutsumisega proovida emakasisest viljastamist(intrauteriinne inseminatsioon, IUI). Muud ovulatsiooniesilekutsumisega koos kasutatavad abistava reproduktsiooni-tehnoloogia protseduurid on näiteks kehaväline viljastamine(IVF) ja seemneraku tsütoplasmasisene süstimine (ICSI).

EMAKASISENE VILJASTAMINE(IUI)

Kunstlikul kehasisesel viljastamisel (AI) viiakse seemnerakudotse naise suguteedesse. Selleks kasutatakse sageli emakasisestviljastamist ehk intrauteriinset inseminatsiooni (IUI), millekorral seemnerakud viiakse umbes ovulatsiooni ajal otseemakasse, et soodustada nende liikumist munarakuni. Samalajal võtab naine tavaliselt ravimeid ovulatsiooniesilekutsumiseks.

3332

Seda protseduuri kasutatakse tihti juhul, kui naisel onendometrioos, esineb probleeme mehe seemnerakkude arvu,kontsentratsiooni või liikuvusega, kui paaril on seksuaal-vahekorda takistavad füüsilised probleemid või viljatuse põhjuson teadmata. Alguses seemnerakud n-ö puhastatakse, st neederaldatakse seemnevedelikust, et eemaldada hormoonid jamuud ained, ning seejärel viiakse need emakakaela. Kuiseemnerakkude kvaliteet on halvem, viiakse seemnerakud naisesuguteedes kaugemale, et vähendada vahemaad, mis on vajaläbida munarakuni jõudmiseks. Emakasisest viljastamist saabteha ka doonorspermaga, kas siis anonüümselt spermadoonoriltvõi tuttavalt isikult.

3534

KEHAVÄLINE VILJASTAMINE (IVF)

Kehaväline ehk in vitro viljastamine (IVF) oli esimene abistavareproduktsioonitehnoloogia protseduur ning on tänini üks enimkasutatavaid lahendusi. IVF-tsükli käigus kogutakse munarakudja seemnerakud ning need viiakse viljastamiseks kokku laboris.Tavaliselt kasutab naine hormoonravimeid, et valmiksvõimalikult palju munarakke.

Munarakkude kogumise protseduuriks on vajalik kergesedatsioon, kohalik tuimastus või mõnel juhul ka narkoos. Arsttuvastab ultraheliuuringul küpsed folliikulid ning viib seejäreltupe kaudu munasarja nõela, et tõmmata küpsenud folliikulistõrna vaakumiga välja vedelik. Vedelikku uuritakse kohemikroskoobi all, et kindlaks teha, kas munaraku kogumineõnnestus. Seda protsessi korratakse kõikide küpsete folliikulitegamõlemast munasarjast. Seejärel viiakse seemnerakud naisekehatemperatuurile seadistatud inkubaatoris munarakkudegakokku. Järgmisel päeval uuritakse munarakke mikroskoobiga,et kontrollida, kas toimunud on viljastumine. Kui munarakk onviljastatud, on arenenud embrüod mõne päeva pärast valmisemakasse siirdamiseks.

Doonorseemnerakud

Kui mehe organism ei tooda seemnerakke, seemnerakkudekvaliteet on väga kehv või esineb geneetiliste haigusteülekandumise risk, kasutatakse viljastamisel doonorspermat.Tänapäeval kasutatakse doonorspermat harvemini, sestelujõuliste seemnerakkude eraldamise meetodid on oluliseltarenenud.

Paari jaoks valitud seemnerakud sarnanevad geneetiliseltmaterjalilt võimalikult suures ulatuses meespartneriomadustega, nt silma- ja juuksevärv, pikkus ja kehaehitus.

Selle variandi puhul tuleb arvesse võtta mitmesuguseidkaalutlusi, näiteks kas rääkida doonorsperma kasutamisestsõpradele või pereliikmetele ja kas laps peaks suuremakssaades teadma oma päritolu.

Doonormunarakud

Naistel, kes soovivad last, kuid kel ei ole võimalikkasutada enda munarakke ehk ovotsüüte, on üksravivõimalus munarakudoonorlus. Munarakud võivadolla pärit anonüümselt doonorilt või lähedaselt sõbraltvõi sugulaselt. Protsessi toetamiseks läbib doonormunasarjade stimulatsiooni. Enne selliste ravitsüklitealustamist tuleb teha põhjalikud meditsiiniliseduuringud ja käia nõustamisel.

Embrüo siirdamine ei ole keeruline protsess ning selleks ei olenarkoos vajalik. Embrüo(d) viiakse läbi kateetri emakasse.Siiratavate embrüote arv oleneb naise vanusest, viljatusepõhjustest, võimalikest varasematest rasedustest ja muudestteguritest. Ideaalsel juhul üks viljastatud munarakkudestpesastub ja areneb edasi, nagu tavaliseraseduse puhul.

3736

SEEMNERAKU TSÜTOPLASMA-SISENE INJEKTSIOON (ICSI)

Seemneraku tsütoplasmasisene injektsioon tehaksemikroskoobiga mikromanipulatsiooni seadmete abil. Sellekäigus süstitakse munarakku üks seemnerakk. Seemnerakutsütoplasmasisest injektsiooni kasutatakse juhul, kuiseemnerakk ei ole võimeline munaraku kesta läbistama. Kuimunarakk on viljastatud, siiratakse embrüo emakasse, naguon kirjeldatud IVFi käsitlevas punktis.

MILLISEIDTUNDEIDVÕITE KOGEDA

Kuidas elada ülekahenädalane ootamisaeg?

Pärast embrüo siirdamist saab rasedus-testiga tõese vastuse alles umbes kahenädala möödudes. See kahenädalaneootamisaeg, st aeg enne oodatavatmenstruatsiooni, on rasestuda soovivalenaisele mõistagi närvesööv, muret-tekitav ja ärev.

Järgnevalt leiate mõned näpunäited,kuidas see ootamisaeg rahulikumaltüle elada.

3938

Ärge mõelge üleliia raseduse sümptomitest –see, et te end rasedana tunnete, ei pruugi tähendada,et te ka päriselt rase olete. Raseduse sümptomid võivadosutuda hoopis mõne ravimi kõrvaltoimeks.

Hoidke end tegevuses –tehke tööd, planeerige põnevaid ettevõtmisi, et mõtted mujale viia.

Lubage endale 15–30 minutit päevas, et mõelda rasedusest,kirjutada üles oma mõtted, uurida materjale internetis või arutadateemat oma partneri või toetavatesõprade/pereliikmetega.

Proovige lõõgastuda,näiteks rahustava hingamise või mediteerimise abil.

Ärge tehke rasedustesti –võimalus saada positiivne rasedustest enne oodatavatmenstruatsiooni on väga väike. Samuti võivad ravimidanda valepositiivse testitulemuse.

41

TOIMETULEK STRESSIGA

Tänapäeval on viljatusravi üldjuhul väga tulemuslik. Enamikulpaaridel võib aga vaja minna mitut ravitsüklit. Eesmärgilejõudmiseks on oluline õppida toime tulema stressiga.

Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Paljud elavadviljakusprobleeme rängalt üle, teised aga suudavad kohanedaja eluga edasi minna. See, mis aitab ühel inimesel üle saadarasketest emotsionaalsetest probleemidest, ei pruugi sobidateisele. Alljärgnevalt leiate mõned kasulikudvõtted stressiga toimetulekuks.

Rääkige partneriga

Viljatus on paari, mitte üksnes naise või mehe probleem. Endavõi partneri süüdistamine ei vii kuhugi. Vastastikune toetus jaavameelne suhtlus uuringute, diagnoosimise ja ravi kestel võibteie suhet aja jooksul hoopis tugevdada.

Teadlik probleemilahendus

Kui teid vaevab mingi probleem, aitab sageli muret leevendadapõhjalik taustatöö ja teadlikud võtted enesetundeparandamiseks. Selline lähenemisviis on tihtipeale meeltmööda meestele. Mõelge asjad üksipulgi läbi ja pange üheskoos paika ravistrateegia. Märkige kalendrisse plaanid ja eesseisvad sündmused. Planeerimisega tundub aeg kiiremini liikuvat ja sel viisil on üleminek ühest tsüklist teise lihtsam.

Mõnel juhul ei ole teadlik probleemilahendus aga võimalik. Rasedustest näitab õiget tulemust ikkagi alles paari nädala pärast ning ka lapsesoovi iseenesest ei ole võimalik teadlikult alla suruda. Sellistel juhtudel võib abi olla stressi leevendamise võtetest, näiteks mõtete mujale juhtimine ettevõtmistega või sõprade abiga, positiivne mõtlemine, lõõgastumine või nõustajaga rääkimine.

40

4342

Tugeva tugivõrgustiku olulisus

Viljakusprobleemidest rääkimine võib tundudaebamugav, kuid oma tunnete väljendamine võibaidata leevendada stressi. Oluline on otsida abija tuge.

Viljatus on tundlik teema ja paljud inimesed ei pruugiteada, kuidas sellest rääkida. Suunake vestlust ise japüüdke vältida teemasid, mis võiksid teid kurvastada võivalmistada ebamugavust. Ärge kartke öelda, et teil ei oletuju tõsiseks vestluseks, ja küsige, kuidas neil endal läheb.Andke sõpradele mõista, kuidas nad saaksid teid aidata.

Kui soovite saada rohkem emotsionaalset tuge kui teie partnersuudab pakkuda, kuid ei taha rääkida kõigest sõpradega,pakuvad paljud viljatusravikliinikud nõustaja teenuseid.

Viige mõtted mujale

Püüdke võimalikult suurel määral jätkata oma tavapäraseelurütmiga ning säilitada tasakaal. Planeerige lõbusaidettevõtmisi, mis viiksid mõtted viljakusprobleemidelt mujale,näiteks väljasõit partneri või sõbraga. See aitab teil meelipuhastada ja stressi leevendada, eriti ajal, mil teid vaevabteadmatus ja ebakindlus.

4544

TOIMETULEKUVÕTETEKONTROLL-LOEND

Lugege võimalikult palju materjale viljatusest, selle põhjustest ja ravi-võimalustest, et saaksite teha teadlikke otsuseid oma raviskeemi suhtes.

Rääkige kõikidest oma hirmudest ja tunnetest partneriga.

Toetage teineteist, kuid mõistke, et mõnikord on see raske.

Arvestage võimalike masendus- ja ärevushoogudega.

Loobuge tegevustest, mis tekitavad teile stressi, ja püüdkevältida seltskondlikke üritusi (eriti selliseid, kus on paljubeebisid ja lapsi, näiteks ristimine).

Võtke aega iseendale.

Proovige rääkida omaprobleemidest toetavatesõprade või pereliikmetega.

Paluge partnerilarstivisiitidele kaasatulla, et mõistaksitemõlemad, misteiega toimub.Kirjutage ülesküsimused, midasoovite oma arstiltküsida.

KOKKUVÕTE

Ovulatsioonihäiretega naistel võib rasestumiseksabi olla ovulatsiooni esilekutsumisest (ehkinduktsioonist). Tavaliselt on ovulatsiooniesilekutsumine esimene viljatusravi etapp ningkui see esialgu tulemust ei anna, on võimaliklisaks kasutada muid raviprotseduure, naguIUI, IVF ja ICSI.

Vereanalüüsid, ultraheliuuringud ja ravimidkuuluvad asja juurde. Teekondlapsevanemaks saamiseni nõuab kannatustja püsivust.

VIITED

1. American Society for Reproductive Medicine. Infertility: an Overview. Guide for patients. https://www.reproductivefacts.org/globalassets/rf/news-and-publications/bookletsfact-sheets/english-fact-sheets-and-info-booklets/infertility-an_overview_booklet2.pdf. Alla laaditud 26.11.2018.

2. Assisted Conception Taskforce (ACT). „Trying to have a baby. Your step-by-step guide to assisted conception“. Internetis kättesaadav: http://www.assistedconception.net/resources/act_Ratgeber.pdf. Alla laaditud 20.12.2013.

3. Australia National Infertilty Network. Access Australia. http://access.org.au/. Külastatud 27.11.2018.

4. Dağ ZÖ, Dilbaz B. Impact of obesity on infertility in women. J Turk Ger Gynecol Assoc. 2015;16(2):111-7. Published 2015 Jun 1. doi:10.5152/jtgga.2015.15232

5. National Health and Medical Research Council (NHMRC). „Australian Guidelines to reduce health risks from Drinking Alcohol“. 2009. Internetis kättesaadav: http://www.nhmrc.gov.au/health-topics/alcohol-guidelines. Alla laaditud 07.09.2017.