Vene aeg Eestis

1721-1918

Venemaad valitsenud monarhid (al 1721 Venemaa keisririik)

1682 – 1725 Peeter I 1725 – 1727 Katariina I 1727 – 1730 Peeter II 1730 – 1740 Anna Ivanovna 1740 – 1741 Ivan VI 1741 – 1762 Jelizaveta Petrovna 1762 Peeter III 1762 – 1796 Katariina II Suur 1796 – 1801 Paul I 1801 – 1825 Aleksander I 1825 – 1855 Nikolai I 1855 – 1881 Aleksander II Vabastaja 1881 – 1894 Aleksander III 1894 – 1917 Nikolai II

Asustus

Pärast Põhjasõda elas Eestis u 170000 inimest(sõda, näljahäda, katk) Kirikud olid metsa kasvanud. Põllud kasvatasid sööti. Koduloomi ei olnud. Mõisad nägid välja nagu rehielamud.

1858. aastaks elas umbes 750000 inimest(loomulik iive, immigratsioon)

Asustus

Eesti oli agraarmaa Linnaelanikke – u 5% (sakslased – 40-50%;

eestlased – 30-40%, muud rahvused – 10%) Talupoegi – u 95% Aadlikke – u 0,5-1%Sotsiaalne jaotus: sakslased ja mittesakslasedKui talupojal õnnestus sotsiaalselt tõusta, siis ta Saksastus (kuni 20. saj)

Balti erikord (1721-1783; 1796-1880)

Balti erikord – Eesti- ja Liivimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Balti aadlil säilis omavalitsus (koostati aadlimatriklid) Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Eesti- ja Liivimaad eraldas lutheri usk, saksa keel ja

tollipiir. Eesti- ja Liivimaa kubermangud Restitutsioon – riigistatud mõisate tagasiandmineKindralkuberneri ülesanded:Kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine.Riigitulude laekumise jälgimine.

Balti erikord

Põhjused: Vallutatud alade

püsimajäämine Kohaliku balti aadli

poolehoiu võitmine

Foto: wikipedia.org

Balti erikord

Kohaliku aadli seast valiti 2 valitsusnõunikku, kelle ülesandeks jäi enamjaolt Baltikumi valitsemine, kuna kindralkubernerid viibisid alailma Peterburis.

Aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkond.

Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Rüütelkonnad püüdsid ka kirikut kontrollida, nõudes

endile kohad kiriku juhtorganites. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis

Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused.

Balti erikord

+ hoidis ära põliselanikevenestumise ja saksastumise

+ aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära

+ võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga ja tagas piirkonna kiire arengu

- baltisaksa aadli piiramatu võim

- eestlaste õiguste mahasurumine

- pärisorjuse süvenemine

Talurahva olukord (Roseni deklaratsioon)

Otto Fabian Roseni(Roseni deklaratsiooni- 1739) järgi oli siinne talupoeg pärisori: Talupoega võis pärandada, vahetada, müüa. Talupoeg ja tema vara kuulusid mõisale. Maa kasutamiseks tuli teha mõisakoormisi, mille

suurus polnud piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale, mitte

riigile.

Sellist suhtumist asus toetama ka riigivõim ja talupoeg kaotas kõik oma senised õigused, mistõttu algasid ulatuslikud põgenemised Soome, Rootsi ja Pihkvasse.

Mõisa- ja talupõllundus

• Viljakaubandus• Tollivaba kauplemisõigus - vilja väljavedu Rootsi.• Uus viljatarbija u 50000- meheline Vene sõjavägi.• Peamine väljaveetav kaup Vene turule - viin.• Viinaköökide kütmiseks raiuti maha põlismetsad.• Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. • Pandi alus senisest ulatuslikumale loomakasvatusele

mõisates ja see omakorda parandas põldude viljakust.

Kaubandus

Väljavedu

Vili Metsamaterjal Lina Kanep Viin Liha

Sissevedu

Sool Raud Tubakas Heeringas Luksuskaubad Riie