Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele

Veikko Maripuu

Redgate Capital, Senior Partner

Aprill 2012

Finantseerimisvõimaluste ülevaade Finantseerimisallikad

Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid

Eesti väljakutsed

Finantseerimisallikate ülevaade

Omakapital Võõrkapital Muu finantseerimine

Tüüp Osalejad Tüüp Osalejad Tüüp Osalejad

Omanikud Ettevõtte omanikud –

säästud, kasum Pangalaen

Kommerts-

pangad Käibekapital

Tarnijad,

kliendid jms

Tutvusringkond Tuttavad, sugulased Tutvusringkond Tuttavad,

sugulased

EU

toetusfondid

EAS, PRIA,

MES jne

Stardikapital Jõukad eraisikud,

toetusprogrammid

Riiklikud

programmid Kredex, MES Mezzanine

Institutsioo-

nid

Riskikapital

(Venture Capital)

Institutsioonid, jõukad

eraisikud

Erakapital

(Private Equity)

Institutsioonid, jõukad

eraisikud

Strateegilised

investorid

Enamasti tööstusharus

tegutsevad ettevõtted

Börs Institutsioonid,

eraisikud Börs (võlakirjad)

Institutsioonid,

eraisikud

Alternatiivbörs Institutsioonid Reguleerimata

turg Institutsioonid

Börsiväline turg Institutsioonid

KA

PIT

AL

ITU

RG

L

EP

ING

UL

INE

FIN

AN

TS

EE

RIM

IST

UR

G

Finantseerimine ettevõtte eri arenguetappidel

Algus Esmane

kasv

Laienemine Küpsus Ümber-

korraldused

Ideest tulu

teenimise

alguseni

Tulust

kasumini

Turuosa kiire

võitmine, turgude

laiendamine jms

Saavutatud turuosa

ja turgude hoidmine,

mõõdukas kasv

Turu langus,

turukaotus,

restruktureerimine,

väljumine

€ 10-300tuh 100tuh-3mln 500tuh-20mln 1mln-150mln 500tuh-100mln

Säästud

Toetusprogrammid

Stardikapital

Riskikapital

Erakapital

Mezzanine

Strateegiline

Avalik emissioon (IPO)

Alternatiivbörs

Eta

pp

O

ma

ka

pit

ali f

ina

nts

ee

rim

ine

Stardikapital

Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)

Asutaja(d)

Starditoetus

Tutvusringkond „Äriinglid“: enamasti

erasikud, lähenemine

väga individuaalne

Vähemusosalus 10-200tuh Muud eraisikud

Fondid

Vähemusosalus (alates

20%) 50-300tuh

Kohalikud

Globaalsed

Peamiselt tehnoloogia-

ja tervishoiusektor,

äärmiselt individuaalne

Stardikapital on uue ettevõtte äriidee(de) esimene rahastaja. Selle abil peaks ettevõte

jõudma ideest müügini ning seejärel: a) muutuma jätkusuutlikuks; b) hankima uut

rahastamist riskikapitali käest või; c) hääbuma

Sihtrühm: Ettevõtlik ambitsioon ja paljulubav äriidee

Riskikapital

Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)

Asutaja(d)

Riikl programmid Omakapitali laen

Tutvusringkond Vähemusosalus

100tuh-

0.5mln Muud eraisikud

Fondid Vähemusosalus (alates

10%)

Riskiinvestor osaleb

aktiivselt juhtimises

Lisaks kapitalile pakub

riskikapitalist oma

kogemusi, sidemeid

Kohalikud 300tuh-

2mln

Rahvus-

vahelised

Väga individuaalne

lähenemine

500tuh-

10mln

Riskikapital finantseerib varases arengujärgus ning enamasti end veel mittetõestanud

äriajalooga ettevõtteid, mis alles hakkavad tulu teenima ning on seetõttu kõrgema

riskitasemega. Pangalaenu selles faasis tavaliselt ei anta

Sihtrühm: väikeettevõtted ja SME-d

Erakapital

Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)

Asutaja(d)

Riikl programmid

Tutvusringkond Enamasti

vähemusosalus

300tuh-

1mln Muud eraisikud

Fondid Kontroll- või kollektiivne

kontroll või

enamusosalus

Investeerimisperioodi

pikkus võib olla pikem

võrreldes riskikapitaliga

Kohalikud 750tuh-

5mln

Regiooni

investeerijad

KIE fondide huvi kasv

4mln-50mln

(100mln)

Erakapital teeb investeeringuid börsil mittenoteeritud ettevõtetesse. Ettevõtete tegevus

on jõudnud hilisemasse arengustaadiumisse, genereerivad enamasti stabiilset

rahavoogu, on sihtmärgid restruktureerimisele vms

Sihtrühm: SME-d, suuremad ettevõtted

Mezzanine

Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)

Riikl programmid Allutatud laen

Fondid Reeglina jooksev

intress pluss

kapitaliseeritud intress

(pluss

konverteerimisvõimalus)

Tagatised puuduvad või

on mitmendal järjekohal

Valmis toetama kasvule

orienteeritud, väljaostu,

rekapitaliseerimis-

tehinguid

Kohalikud

Hetkel peaaegu

olematu pakkumine

1-5mln

Regiooni

investeerijad

Balti suunal pakkumine

piiratud

3mln-30mln

(100mln)

Mezzanine on hübriidinstrument, mida võib kohandada paindlikult, kasutades nt.

allutatud, konverteeritava laenu instrumente, mitmetasandilist intressistruktuuri jne.

Kasutatakse, kui pangalaenu saamine (tagatiste puudumise ja/või ebasobiva

riskiprofiili tõttu) on võimatu ning kus omakapitali investori kaasamine pole otstarbekas

Kapitaliturud

Eesti kapitaliturgudel (reguleeritud aktsiaturg ja võlakirjaturg) on väga vaikne,

kauplemismahud rekordmadalal tasemel

2007. aastal Eestis tutvustatud alternatiivturg “First North” ei ole veel käivitunud

Aktsiabörsi statistika Nasdaq OMX Tallinn Nasdaq OMX Helsinki Warsaw SE

Turukapitalisatsioon (30.3.12)

mln EUR 1 410 117 141 121 059

% SKT-st 12.1% 89.3% 40.2%

Kauplemiskäive (2011)

mln EUR 187 138 200 64 925

% SKT-st 1.2% 72.1% 17.0%

Uued emissioonid

1999-2008 8 41 325

2009- - n/a 297

Noteeritud ettevõtted

Arv 15 123 426

100 000 el kohta 1.14 2.27 1.11

Finantseerimisvõimaluste ülevaade Finantseerimisallikad

Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid

Eesti väljakutsed

Õnnestunud finantseerimistehingu eeldused

Lugu Selge lugu ja loogilised põhjendused lisakapitali vajaduseks.

Läbimõeldud äriplaan

Fookus Äriplaan keskendugu sellele osale turusegmendist, milles ettevõte

tegelikult tegutseb

Meeskond

Meeskond – kas ühtne, harjunud koos töötama? Kui mõni tulevasele

kasvule oluline ala on katmata, siis võib kaasata uusi eksperte, kuid

olemasolev meeskond tervikuna peab toimima

Kannat-

likkus

Enamasti hinnatakse finantseerimistehingu läbiviimisaega liiga

optimistlikult. Peale esimest kohtumist internetipanga ülekannet ei

järgne. Mida pikema ajalooga on ettevõte, seda kauem läheb aega

investeeringu teostamisega

Õige aeg Ettevalmistuseks on hea iga aeg, investorite juurde minemiseks ei sobi

reeglina suvi, detsember ja jaanuari I pool

Väljumis-

võime

Finantseerimise tegemise hetkel peab olema hinnatav, millal ja kuidas

investeering toob tagasi tehingusumma ja kasumi

Nurjunud finantseerimistehingu põhjused

Ebarealist-

likkus

Äriplaan olgu mõistlik, mõjuma usutavalt nii minevikuga kui

konkurentidega võrreldes

Konserva-

tiivsus

Edukas äriplaan ei saa olla väga konservatiivne – kasvuks lisaraha

hankiva ettevõtja plaanid ei saa olla tagasihoidlikud

NB! Peaaegu kõik ettevõtjad jäävad oma projektsioonidele alla

Sulgumine

detaili

Finantseeringu kaasamine on mitmeetapiline tegevus. Algfaasis tuleks

vältida liigselt detailidesse süübimist

Liigne

eristumine

Kui ettevõtte tooted on nii unikaalsed, et konkurendid selliseid lahendusi

ei kasuta, siis on reeglina tegemist kas ajast ees olevate, tehnoloogiliselt

liiga kallite või suletud turu lahendustega

Lubaduste

mitte-

täitmine

Suhtlemises tuleb säilitada rahulikku meelt. Ei teeks paha olla

tagasihoidlikum lubaduste osas, mis peaks realiseeruma kohe

lähitulevikus ja eriti finantseeringu kaasamise ajal

Finantseerimisvõimaluste ülevaade

Finantseerimisallikad

Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid

Eesti väljakutsed

Eesti ettevõtted vajavad lisafinantseeringuid

Majandusolukorra paranemise taustal muutuvad Eesti ettevõtted ja ettevõtjad

arenguplaanide ja nendega seotud investeeringuvajaduse osas üha julgemaks

Samas on majanduskriisi tagajärjel Eesti ettevõtete likviidsus ja omavahenditest

investeerimise võimekus oluliselt vähenenud

Finantseerimise võimalused on mõnevõrra paranenud, kuid nende valik,

kättesaadavus ning kapitali kaasamisoskus ei kata kasvavaid vajadusi

77% 78%

31%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2005 2008 2011

Ettevõttel puudub vajadus ettevõttevälise finantseeringu järele

Allikas: PraxisKaarna, Risto, Märt Masso, Mari Rell, 2012. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. Tallinn: Poliitikauur ingute Keskus Praxis.

Lisafinantseeringu vajadus

ettevõtete, eriti väike- ja

keskmise suurusega ettevõtete

(VKE) seas on seetõttu järsult

kasvanud

Ettevõtjate meeleolusid

arvestades lähitulevikus vajadus

kasvab

Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – I

Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk

Eesti

finantseerimis-

võimalused on

kitsad – väga

panga- ja

laenukesksed

Ka pangalaenu saamine pole

lihtne. Hoolimata Eesti pankade

odavast rahastamisbaasist ning

vaba raha olemasolust langevad

laenumahud Eestis jätkuvalt

Suhteliselt kergem laenukapitali,

kuid vähene omakapitali

kättesaadavus võib suurendab

pikaajaliselt bilansi

tasakaalustamatust – suhteliselt

suurem kohustuste tase teeb

ettevõtted enam sõltuvaks

laenumaksete graafikutest,

tagatisväärtuste langusest jms

Finantseerimisallikate

valiku laiendamine

Omakapitali ja hübriid-

tüüpi (mezzanine)

finantseerimispakkujate

ja -instrumentide

turuletuleku soosimine,

sh riiklike initsiatiividega

Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – II

Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk

Omakapitali

finantseerimis-

allikate valik on

õhuke

Eestis on vähe omakapitali

finantseerimisallikaid, eriti halb seis

riskikapitali osas

Suurem hulk omakapitali

finantseerijaid asub kaugel, töö

nendega nõuab rohkem

ettevalmistust ja teadmisi

Pakkumine Eesti ettevõtete jaoks

on tihti ebasobiva suurusega. Eriti

vilets on olukord tehingute osas,

kus omakapitali osa tehingust jääb

suurusjärku 2-6 miljonit eurot

Eesti ettevõtted müüvad end liiga

vara strateegilistele ostjatele

Laiem finantseerimis-

allikate kasutamisvõimalus

ettevõtete poolt

Võimaluste loomine

erakapitali fondide

turuletulemiseks ning

mahtude suurenemiseks

sh riikliku/EL

baasilise fondifondi

loomine

Keskkonna loomine

kohalikele

institutsioonidele, et

investeerida kohalikesse

mittelikviidsetesse

varaklassidesse

Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – III

Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk

Kapitaliturg on

äärmiselt vaikne ja

ebaefektiivne

Aktsiaturul kauplemismahud

äärmiselt madalal tasemel

Madal turukapitalisatsioon, väike

emitentide ja instrumentide valik

Võlakirjaturg on peale kriisi

algust sisuliselt külmunud,

finantseerimist kaasavad vaid

üksikud emitendid

Väike investorite hulk, sh

kodumaiste institutsionaalsete

investorite investeerimissoov

koduturul on väga madal

Riigiettevõtete

vähemusosaluse

noteerimine aktsiaturul

Initsiatiivide loomine

kohalikele

institutsioonidele, et

investeerida kohalikesse

varaklassidesse

Rohkem emitente toob

börsile enam investoreid,

suureneb likviidsus

Investorite säästmis- ja

investeerimisvõimaluste

avardumine

Kokkuvõte

Suuremad investeeringud

Laienemisvõima-luste parem ärakasutamine

Lisandväärtuse kasv

Tehnoloogilised edusammud

Lisandväärtuse suurenemine

Konkurentsi-võimelisuse kasv

Rohkem töökohti

Jõukuse suurenemine

Maksubaasi kasv

Laiem finantseerimisallikate valik, kapitalituru arendamine ja finantseerimise

kättesaadavuse laiendamine on iga ettevõtja ning majanduse kui terviku huvides