UudislehtJuuni 2016

Esimene lend VICTA õppureid saab lõputunnistused!

Euroopa üks tunnustatu-maid juhtimiseksperte Manf-red Kets de Vriesi annab õn-nele oma sisu: „Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisi-seltskond. Õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatama-tult kilomeetreid lugedes. Toetudes oma teadmistele ja kogemustele. Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota.

VICTA on osa teie teekon-nast. Loodan, et see aasta koos teel olles pakkus elu erinevaid emotsioone - rõõ-mu ja muret, vigadest õppi-

mis ja õnnestumisi…  Ühe aastaga läbida kahe aasta teekond, see polnud kindlas-ti lihtne. Tee saite sellega hakkama. Ka meie, õpetajad, saime sellega hakkama.

Te olete VIKKi vilistlased. Suur tänu kõigile, kes panus-tasid VICTA õppegrupi õn-nestumisse – te  andsite õp-pijatele võimaluse luua tule-vikku. Kasutage oma sõprus-konda, kooli vilistlaskonda, et suuri asju koos ellu viia. Valige õige suund, õppige ja nautige läbitud teekonda! 

Tarmo LoodusViljandi Kutseõppe-

keskuse direktor

Anton, AllarEhasoo, JanekEinmann, ErkoHoltsmeier, MartinIngel, AlanJaska, ÜlleKuldsaar, EmilLehtmets, KadriOts, KarliReinsalu, MikkSaarepuu, KaurSihver, HendrikTiitus, Kevin

Tuisk, Karl-MeelisVaher, JaakVäin, Mihkel

Koos praeguste lõpetajatega alustanud 7 õppurit lõpetavad augustis, 2 jätkavad õpinguid VIKK’is teisel õppekaval ja 5 õpilast leidsid omale teise valdkonna.

Meeskonna nimel õnnitleme neid kõiki ja soovime kordaminekuid edaspidiseks!

Lõpetajad juuni 2016

Juuni 20162

10 kuud tagasi ja täna

VICTA algatus on saanud palju toetajaid ning tõsiasi, et tööjõuturul on puudu IKT-spetsialistidest annab meile kinnitust, et teeme õiget asja!

Septembris 2015 alustas Viljandi Kut-seõppekeskuses õpinguid grupp tegu-said IT-huvilisi, kus neile pakuti võima-lust ühe aastaga saada tarkvaraaren-daja 4. taseme oskused ja eksami soo-ritamisel kutsetunnistus. VICTA alga-tuse nn prooviaasta oma valude ja võ-ludega on seljatatud ja meil on rõõm tõdeda, et esimese õppegrupi lõpeta-jaid on lausa 16.

Huvi VICTA vastu on endiselt suur ja päringuid õppima asumise ja kandi-deerimise kohta saabub igapäevaselt. VICTA algatus on saanud palju toeta-jaid ning tõsiasi, et tööjõuturul on puu-du IKT-spetsialistidest annab meile kin-nitust, et teeme õiget asja!

Paraku ei saa me avada gruppi 2016 aasta septembris, kuid kindlasti ava-me uue kandideerimisvooru VICTA õp-pegrupile suvel 2017. Seni teostame

põhjaliku analüüsi ning teeme järeldu-si ja kokkuvõtteid meie esimesest len-nust. Selleks on meile suureks abiks sellel aastal lõpetajad, kes andsid mei-le tagasisidet.

Koostöös IKT-spetsialistide, ettevõt-jatega ning õppuritega arendame õppe-kava ja praktikameetmeid. Kõik ettepa-nekud ja tekkinud küsimused on endi-

selt oodatud meilile info@victa.ee.

Tahame tänada kõiki, kes on ai-danud meil VICTA’le hoogu sisse lükata ja õpilastega esimesel aas-tal tööd teinud: Viljandi Kutseõp-pekeskus, Tarmo Loodus, Ülvi Paas, Ott Kukk, Kaiko Kaur, Jaa-nus Alnek, Kalle Kolberg, Tiit

Remmel, Andre Sääsk, José Prieto ja Margus Maido.

Edu ja õnnestumisi meie esimese lennu lõpetajatele ja kohtumiseni juba septembris 2017.

Valik kaitstud lõputöid1. Millest Sinu lõputöö räägib?

Lõputöö tegin ma fi rmale Summukas. Neil oli vaja programmi, mis prindiks pi-letile kõik sisestatud andmed ja oluline oli, et andmeid saaks printerile saata läbi võrgu näiteks tahvelarvutiga.

Minu tehtud programm on ühendu-ses Google Drive serveriga, kus on teh-tud sisestusvorm ja sealt saab tõmma-ta andmeid otse programmi. Rakendu-ses saab sisestada andmeid sarnaselt Google Docs’ile või siis printida juba ole-masolevaid andmeid. Printimisnupule vajutades genereerib arvuti vajaliku fai-li ning saadab selle printerile. 

2. Mida Sulle lõputöö tegemine andis, mis olid raskused?

Lõputöös pidin palju uurima JavaScrip-ti funktsioone ning kuidas Node.js moo-dulid töötavad.

Kõige raskem oligi välja nuputada uus lahendus printimiseks, et ei peaks kasu-tama printeriga kaasas olevat programmi ning seda, kuidas andmeid saaks läbi in-terneti saata minu tehtud programmile. 

3. Kuidas sujus töö juhendajaga/juhen-datavatega ja mida Sa ise sellest õppi-sid?

Juhendaja aitas alati, kui mul oli küsi-musi ja õppisin paljuski ka internetist probleemidele lahendusi leidma. 

Juuni 20163

1. Millest Sinu lõputöö räägib?Minu lõputööks oli androidile mõel-

dud rakendus- Avasta Viljandit. Tegu on põhimõtteliselt turismirakendusega, mis sisaldab endas vajalikke andmeid, koh-ti ja asutusi, mida turistil või Viljandit kü-lastaval inimesel võib vaja minna.

Tahtsin arendada mobiilirakendu-se, kus kõik vajalik oleks ühes kohas koos, et inimene ei peaks erinevatest allikatest otsima infot, mida tal vaja on. Rakendus on tehtud Android Studio-ga, mis on androidrakenduste arenda-miseks mõeldud programm. Õppisime tundma ja kasutasime programmi tun-dides ning nende teadmiste pealt on põhimõtteliselt Avasta Viljandit raken-dus loodud, samuti on kasutatud uusi teadmisi nii Android Studio kui ka Java programmeerimiskeele kohta.

Avasta Viljandit on jagatud üheksas-se kategooriasse, mis kajastavad infot, mida ma vajalikuks ja oluliseks pidasin.

Kategooriateks on Viljandi ülevaa-de ja ajalugu, vaatamisväärsused, aja-viide, sündmused, toitlustus, majutus, ööelu, teenused (tanklad ja pangad) ning lisainfo (turismiinfokeskuse and-med).

Esilehel on iga kategooria jaoks nupp, millele vajutades, suunatakse

edasi vastavale lehele, kus kuvatakse siis nimekiri vastavatest valikutest ning lisainfo.

Sündmuste leht kuvab kultuurika-va.ee veebilehe, kus on kõik Viljandi sündmused kergelt kättesaadavad.

Arvan, et sain lõputööga kenasti hakkama, kuna sain valmis sellise ra-kenduse nagu tahtsin ja leian, et kui see kunagi üles läheb, siis võib sellest olla abi ja kasu Viljandi turistidel.

2. Mida Sulle lõputöö tegemine andis, mis olid raskused?

Kuna see oli mu esimene tõsine mobii-lirakendus, siis sain tunda, kuidas käib ühe m o b i i l i r a ke n d u s e arendamine. Õppisin palju just Android Stu-dio programmi kohta, selle lisavõimalustest ja kuidas üldse sellist android rakendust teha. Lõputööd tehes õppisin väga palju ka Viljandi kohta ja leid-sin selliseid kohti, mida ma enne ei tead-

nud, olles siin peaaegu terve oma elu elanud. Raskusi väga polnud, algul oli natuke raske ennast käima saada, kuna ei osanud kohe millestki alustada, kuid hiljem läks kõik hästi.

Vahepeal muutus natuke tüütuks, kuna suurem osa rakenduse arendu-sest oli korduv, aga kõik läks hästi.

3. Kuidas sujus töö juhendajaga/ju-hendatavatega ja mida Sa ise sellest

õppisid?Juhendajaga suht-

lemine oli hea, roh-kem käis see küll just lõputöö kirjaliku osa suhtes, andes nõu-andeid, kuidas ma peaks tööd pare-maks tegema ja mida rohkem lahti seleta-ma, aga kokkuvõttes oli suhtlus asjalik ja sain sellest kasu.

Õppisin sellest, et alati ei saa asju tagant kiirustada ja alati ei vastata sul-le kohe, vaid tuleb olla kannatlik ja oo-data.

Juuni 20164

1. Millest Sinu lõputöö räägib?kokad.ee on veebi põhine teenus,

mis aitab kokku viia kokad ja tarbijad. Teenusel on kaks põhiomadust esiteks saavad kokad end registreerida veebi-lehel ning seejärel lisada informatsioo-ni seoses oma toitude ja teenustega, teiseks saab tarbija kasutada otsingut endale sobiva eine valimiseks ja telli-miseks. Kui kokk on tellimuse kinnita-nud, siis saab tarbija selle eest tasuda.

Minu ülesanneteks lõputööga seo-ses oli juhendajate käe all kokad.ee ser-veri arendus, mis hõlmas kogu projek-ti sealhulgas: 

turvalisuse tagamist, andmebaasi-de projekteerimist kui ka arendamist, andmebaasi päringute koostamist, ser-

veri poolse funktsionaalsuse arenda-mist.

Lisaks selle projekti arendamisele olin nii projektijuhi kui ka juhendaja roolis kahele kaasõpilasele – Martin Holtsmeierile (all vasakul) ja Kadri Leht-metsale (all paremal) – seoses kliendi (visuaalse)poole arendusega.

Hetkelise seisuga ei ole veel projekt täies mahus valmis, kuid kokad regist-reerivad end jooksvalt ja arendus lä-heb edasi.

2. Mida Sulle lõputöö tegemine andis, mis olid raskused?

Lõputöö tegemine andis mulle palju teadmisi turvalisuse ja paljude erineva-te töövahendite võimaluste kohta.

Peamiseks probleemiks kogu õppe-töö vältel kujunes aja puudus, samas ka ajaplaneerimine üldiselt, sest tänu kogemuste puudumisele ei osanud hin-nata palju ühe või teise etapi läbimine aega võtab.

3. Kuidas sujus töö juhendajaga/ju-hendatavatega ja mida Sa ise sellest õppisid?

Juhendajad olid väga palju abiks ning oskasid väga kiiresti ja efektiivselt probleemidele lahendust pakkuda.

Juhendatavate puhul sujus koostöö üldiselt hästi, mõnel puhul oleks tahtnud näha rohkem aktiivsust ja suhtlust, kuna jooksvalt oleks saanud juba eos suuna-ta ning abistada, kui probleem tekkis.

Juuni 20165

VICTA arendusjuht ja kooliväliste grupitegevuste koordinaator. Infolehe peatoimetaja.

margus.maido@victa.ee, skype: margus.maido, nr: 372 51 02 797

Lõpetajate arvamused VICTA’st on meile väga olulised, seetõttu küsis-me neil tagasisidet.

Millised olid ootused õppima asudes ning kas need said täidetud?

„Ootused olid päris kõrged ja arvasin, et hakkame kohe praktiliste ülesanne-tega pihta ning esimesi koodijuppe lah-ti arutama. Selleni läks aga natuke aega ja korralikum õppetöö algas alles jaa-nuarist.„

„Ootasin oma varasemate teadmis-te rakendamist ja täiendamist, mis an-naks mulle piisavalt enesekindlust; spetsialistide käe all õppimine; inten-siivne õpe. Varasemad teadmised said rakendust ning areng on olnud vägagi rahulolu ja enesekindlust tekitav.„

„Minu ootusteks sügisel alustades, oli saada õppeaasta lõpuks teadmised ja oskused ning enesekindlus, et ma võiksin tööturul edukalt hakkama saa-da ning tööd leida. Usun, et sain vaja-likud oskused ja teadmised, et saaksin tööle asuda oma erialal. Kindlasti olen enesekindlam, et kandideerida huvi-pakkuvatele töökohtadele.

Leian, et minu ootused said täide-tud, samas on hea võimalus minna veel edasi õppima.“

Too välja mõned konkreetsed  näited, mis olid hästi ja mis halvasti?

„Konkreetseid näited on küll raske väl-ja tuua, kuna positiivsed kaalusid kind-lasti negatiivsed üle, kuid välja võib tuua oma ala asjatundjad, kes olid õp-pejõududeks, sest vaatamata õpeta-mise kogemuse vähesusele, olid tun-nid huvitavad ja õpetati seda, mida lä-heb tööturul vaja, mitte ülearust teoo-riat, millest edasisel töötamisel kasu pole.

Hea oli ka päriselu projektide kasu-

tamine õppetöös ja probleemide välja toomine ning kõigiga nende lahenda-mine.„

„Jaanuarist alates läksid tunnid aru-saadavamaks ja hakkas korralikum programmeerimise õppimine, arengut oli näha iga nädalaga, mis oli positiiv-ne. „

„Lõputöö nõuded peaksid olema konkreetsemalt ja varakult üleval, kuna mina alustasin juba detsembris lõpu-töö praktilise osaga, siis oli keeruline tagant järgi esmaseid eesmärke kirja panna analüüsida, miks just tehti nii nagu tehti.“

Sinu ettepanekud õppekava pare-maks muutmisel (mis jäi puudu või oli ülearu)? Hinnang õppejõududele?

„Õppekava kohta ma väga midagi spet-siifilist öelda ei oska, kuid jah, riiklik õp-pekava on selline nagu ta on, väga pal-ju on tegelikult ebavajalikke asju. Õp-pekavas võiks olla rohkem seda, mida läheb kindlasti tööturul vaja. Muidugi on vaja mõned riikliku õppekava osad nagu juhtimise ja ettevõtte teema lä-bida, sest neid läheb elus vaja, et oma ettevõtet alustada, kuid VICTA puhul võiks veel rohkem olla reaalseid pro-jekte ja meeskonnatööd.

Liigselt oli praktika jaoks nõutud tundide arv, sest nende täis saamine võis osutuda keeruliseks eriti kui ar-vestada praktikaperioodi pikkust. Prak-tika võiks olla rohkem projektide peal üles ehitatud ja ettevõttetega seotud, et saada rohkem töökogemust. Projek-tid peaksid olema valdavas osas kohus-tuslikud ehk kui õpilane on liitunud pro-jektiga, siis ta osaleb selle töös aktiiv-selt.“

„Üldjoontes tundub, et saadi hästi hakkama, kuna minu arvates näitab õp-pejõu taset, vähemalt IT valdkonnas, huvi äratamise oskus, ning lõputöödes

oli esindatud peaaegu igas õppeaines tutvustatud töövahendid.

Minu jaoks oli hasarti tekitav José Prieto õpetatavad töövahendid, mida võis järeldada sellest, et suurema osa ajast ei lõppenud arendus tunni lõpu-ga vaid vahel hoopis järgmise päeva hommikul.“

„Minu arust said õppejõud väga hästi hakkama ja tegid oma tööd kor-ralikult. Küsimuste korral alati aidati ja õpetati seda, mis vajalik. Tunnid olid samuti korralikult planeeritud ja alati oli midagi teha. Vaatamata sellele, et mõnedel õppejõududel oli õpetamis-kogemus väike, saadi oma tööga väga hästi hakkama ja kogemuse puudumi-ne ei paistnud välja“

Kas soovitaksid VICTA t oma sõbrale?

„Soovitaksin kindlasti VICTA’t oma sõp-radele ja tänan ka oma sõpra, kes mul-le VICTA’st rääkis ja soovitas mul kan-dideerida.“

„Kui esimese aasta vigadest õpi-takse ehk siis õppekava on algusest peale ilusti paigas ja õppejõud kinni-tatud, siis 1 aastast peaks täiesti pii-sama, et korralikult programmeeri-mist õppida.“

„Ma arvan, et ma soovitaks nende-le sõpradele, kellel on reaalne huvi arenduse vastu, mitte nendele, kes tea-vad ainult, et antud valdkonnas hästi makstakse. Sest reaalsus on, et see valdkond pole kõigile ja kui reaalset huvi pole, siis on see veel vähem tõe-näolisem, et saavutatakse edu. (Ei ole isegi veel päris kindel, mis tasemele tõusta suudan aga eesmärk on tippu.)“

Suured tänud kõigile vastanutele suure toetuse ja heade sõnade eest!

Just teie edaspidised suunavalikud näitavad meile, kas teeme õiget asja -

VICTA meeskond.

Lõpetajate tagasiside õppeaastale