Keskkonnaamet

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 30.07.2013 käskkirjaga nr 1-4.1/13/363.

HÄDAOLUKORDADE RISKIANALÜÜS

Ulatuslik rannikureostus

Tallinn 2013

SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Hädaolukorra määratlemine ............................................................................................... 5 2 Ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine ............................................................................ 8 3 Riskide analüüsimine ....................................................................................................... 10

3.1 Tõenäosuse analüüs ja hinnang ................................................................................ 10

3.2 Tagajärgede analüüs ja hinnang ............................................................................... 14 4 Riskiklassi määramine ...................................................................................................... 17 5 Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed .......................................... 18

5.1 Olemasolevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed............ 18 5.1.1 Planeerimine ......................................................................................................... 18

5.1.2 Valmisolek ........................................................................................................... 18 5.2 Täiendavalt vajaminevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad

meetmed ............................................................................................................................... 22 6 Riskiankeet ....................................................................................................................... 24

6.1 Üldine ....................................................................................................................... 24 7 Lisa 1 Ülevaade laevaliiklusest Läänemerel .................................................................... 30

8 Lisa 2 Varjealad ja ankrualad ........................................................................................... 34

Sissejuhatus Käesolev riskianalüüs tuleneb hädaolukorra seadusest ja on koostatud vastavalt siseministri 18.02.2010. a määrusele nr 5 ning Vabariigi Valitsuse 25.04.2013.a korraldusele nr 208. Ulatuslik rannikureostuse käsitlemine ühe võimaliku hädaolukorrana on põhjendatud antud reageerimise ressursimahukuse, tagajärgede ulatuslikkuse ning looduskeskkonnale tekitata-va kahju tõttu. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on välja selgitada ja hinnata Eestis toimuda võivaid ulatus-likke rannikureostusi, neid põhjustavaid ohte ning hinnata nende toimumise tõenäosust ja tagajärgi ning kavandada vajalikud hädaolukorda ennetavad ja/või tagajärgi leevendavad meetmed. Riskianalüüsi regionaalne tasand on täiendavalt kirjeldatud 6. peatükis toodud riskiankeetides. Regionaalsete päästekeskuste ja Keskkonnaameti regioonide piirid ei kattu. Nende omavahe-line suhe on ära toodud järgmise skeemil (värvidega Keskkonnaameti regioonid, lilla joonega piirkondlikud päästekeskused, valge joonega maakonnapiirid):

Keskkonnaamet:

Harju-Järva-Rapla regioon (HJR) – roheline

Viru regioon (V) – kollane

Jõgeva-Tartu regioon (JT) – beež

Põlva-Valga-Võru regioon (PVV) – lilla

Pärnu-Viljandi regioon (PV) – punane

Hiiu-Lääne-Saare regioon (HLS) – sinine. Analüüsi on koostanud Keskkonnaamet, kaasates Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriu-mi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni, Politsei- ja Piiri-valveameti, Päästeameti, Häirekeskuse, Veeteede Ameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Ter-viseameti järgmises koosseisus (ametkondade tähestikulises järjestuses):

Häirekeskus: o Eva Rinne

Keskkonnaamet: o Teet Koitjärv (töörühma juht)

Keskkonnainspektsioon: o Himot Maran

Keskkonnaministeerium: o Ergo Pärn o Silver Vahtra o Agnes Villmann

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium o Merily Must o Rando Paurson

Politsei- ja Piirivalveamet o Peeter Moora o Tiit Põder o Tauno Mettis

Päästeamet: o Kady Danilas o Ivar Frantsuzov

Siseministeerium o Tuuli Räim o René Allik

Tehnilise Järelevalve Amet o Arvo Rammus

Terviseamet: o Aune Annus o Mare Oder o Mihkel Tamme

Veeteede Amet: o Ain Randi

Veterinaar- ja Toiduamet: o Tarmo Serva o Aivar Vuks

1 Hädaolukorra määratlemine Ulatuslik rannikureostus on nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete (edaspidi ainete) sattumine Läänemere rannikukeskkonda koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse (edaspidi reostuse) ning suure keskkonnakahju või suure varalise kahju või tõsised ja ulatus-likud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muuhulgas häired päästetöö toimimises). Ulatusliku rannikureostuse korral määratletakse hädaolukorrana sündmused, kui eelmaini-tud reostus on rannikul ja selle likvideerimine on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess, põhjustades selle tõttu olulise kahju looduskeskkonnale (koristustööde hulk alates 5 tonnist või rannariba(de)l, mille pikkuseks on kokku üle 10 km ning koristustööd võtavad aega üle 7 ööpäeva). Läänemere rannikule lisaks on otstarbekas analüüsida riske ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve rannikul (edaspidi Peipsi järv), kuna nendel järvede rannikul oleks reostuse likvideerimine tehniliselt sarnane merel või mererannikul toimuvate likvideerimisega. Sellised rannikureostused tekitavad ulatusliku kahju eelkõige keskkonnale – nii elusale kui elutule loodusele, samuti võib halveneda reostunud piirkonna majanduslik võimekus ja mai-ne. Hädaolukorda iseloomustab tihe seotus ulatusliku merereostuse likvideerimise võimeku-sega, sest enamikel juhtudel läheb ulatuslik merereostus üle ulatuslikuks rannikureostuseks, kui reostust ei suudeta merel avastada, likvideerida või lokaliseerida. Eesti on tihedalt seotud merega. Arvukate lahtede, poolsaarte ja saarte tõttu on riigi ranna-joone pikkuseks 3794 km, kusjuures rannajoon on tugevalt liigestatud. Saarte ja laidude arv Eesti rannikuvetes ulatub 1500ni. Eesti 15 maakonnast 7 (Harju-, Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaa) on Läänemere rannikumaakonnad ning neis maakondades kokku elab 69% kogu riigi rahvastikust. Peipsi rannajoone pikkus Eestis on 175 km.1 Peipsi järvel on 4 rannikumaakonda (Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaa). Rannikud on suure loodusliku väärtusega alad. Rannikualadel asub kolm rahvusparki viiest2, 4 rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)3 ja 25 rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA)4. Lääne-Eesti saared ja Väinameri on biosfääri programmiala (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala). Lisaks veel hoiualad, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Peipsi järvel või rannas on 8 rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala)5 ja 4 rahvus-vahelise tähtsusega linnuala6 Lisaks veel hoiualad, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad.

1 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi3 (20.05.2013)

2 Lahemaa, Matsalu ja Vilsandi.

3 Matsalu rahvuspark (3EE001), Puhtu-Laelatu-Nehatu (3EE008), Laidevahe looduskaitseala (3EE011) ning

Hiiumaa laiud ja Käina laht (3EE005). 4 Kabli (EE058), Kahtla-Kübassaare (EE063), Karala-Pilguse (EE014), Kasti laht (EE020), Kolga laht (EE072),

Koorunõmme (EE066), Kunda (EE076), Kura kurk (EE049), Kõrgessaare-mudaste rannik (EE001), Küdema

laht (EE011), Lahemaa (EE073), Luitemaa (EE030), Lõu laht (EE016), Mullutu (EE065), Nõva-Osmussaar

(EE045), Pakri (EE070), Pärnu laht (EE059), Riksu rannik (EE015), Siiksaare-Oessaare lahed (EE021), Sutu

laht (EE048), Tagamõisa poolsaar (EE012), Vaindloo saar (EE077), Vanamõisa laht (EE002), Vilsandi saarestik

(EE013), Väinameri (EE067). 5 Smolnitsa (EE0070101), Järvevälja (EE0070122), Sahmeni (EE0070126), Lahepera (EE0080319), Emajõe-

Suursoo (EE0080323), Lüübnitsa (EE0080231), Karisilla oja (EE0080231), Värska (EE0080215),

Eestit läbivad suured üle-euroopalised lindude rändekoridorid, mis läbivad esmajoones Lää-ne- ja Loode-Eestit, Lääne-Eesti saari (eriti Lääne-Saaremaad ja Sõrve poolsaart), Väinamerd ja Soome lahe lääneosa. Lindude rändekoridorid on viimasel ajal aga hakanud liikuma ida-suunas, hõlmates seega ka Soome lahe idaosa. Merereostuse korral saab kannatada peale mereelustiku esmajoones linnustik. Eesti lääneranniku lähedal asub tiheda liiklusega rahvusvaheline laevatee ning Soome laht on

üks Euroopa tihedama laevaliiklusega alasid (vt Joonis 2). Eestis on kolm sadamat, mis on

määratud varjumispaikadeks: Muuga, Paldiski Lõunasadam ja Kunda sadam ning Saaremaa läheduses kaks laevade mereala-varjumispaika: Tagalahe suudmeala ja Sõrve poolsaare ka-

guosa (Joonis 6).7

Sadamate (Tallinn, Paldiski, Pärnu ja Kunda) läheduses on omakorda 22 ankruala või –paika (Joonis 7 kuni Joonis 10). Eraldi õigusakte ankrualade loomise ja kasutamise kohta ei ole – ankruala käsitletakse kui eripiirkonda vastavalt Meresõiduohutuse seadusele. Uue ankruala loomise vajadust näeb kas Veeteede Amet ise või pöördub keegi vastava ettepanekuga Vee-teede Ameti poole. Veeteede Amet menetleb protsessi ja uue ankruala kooskõlastamine kõigi pädevate institutsioonidega (kaasa arvatud Keskkonnaministeerium). Kui kõik asjasse puutuvad isikud on nõusoleku andnud, avaldab Veeteede Amet teate Naviteabes. Vanad ankrualad ajaloolised ja on olnud nendes kohtades juba aastakümneid. Laevaliiklus-teenistus (VTS) korraldab oma vastutusalas laevaliiklust ja aitab kaasa laevaliikluse ohutuse tagamisele ka ankrualades. Sisuliselt reguleerib Veeteede Amet ankruala kasutamist, kui ankruala on liiga täis või kui tuule suund antud ankrualas ei pruugi mingile laevale olla ohutu. VTS korraldab laevaliiklust ankrualades andes laevadele informatsiooni ankrualas olevatest teistes laevadest, ilmastikuoludest, laeva triivimisest ja kooskõlastades sobiva koha laeva ankurdamiseks ankrualas. Samuti küsitakse ankru hiivamisel alati üle, kas ankur on „clear“. Läänemeri on ökoloogiliselt kergesti ohustatav mereala oma madala soolasisalduse, väikese mahutavuse, põhjapoolse asendi ja vähese veevahetumise tõttu. Riimveeline Läänemeri on kiiresti eutrofeeruv veekogu, sest vett saastatakse pidevalt ja veevahetus ookeaniga on väga aeglane (vesi uueneb 25-35 aastaga), mistõttu enamik biogeene ja toiteaineid akumuleerub Läänemeres endas. Läänemeri on väike ja suletud mereala, mistõttu merre sattunud ained kanduvad kiiresti rannavööndisse. Külm ja hapnikuvaene keskkond aeglustab ainete loodus-likku hävimist. Talvine jääkate omakorda raskendab ainete kokkukorjamist. Oma ökosüsteemi poolest (mereelupaigad, meretaimestik, linnustik) on reostuse suhtes tundlik praktiliselt kogu Eesti mereala, sest valdavas ulatuses on tegemist võrdlemisi madala merega ning sealt käib läbi lindude ränne ning asuvad ka paljude lindude pesitsuspaigad. Taimestik ulatub meres kuni 10 m sügavuseni. Reostus ohustab eeskätt just meretaimestikku ning sellega seotud loomastikku. Reostus mõjub kõige kiiremini just kõvapõhjalistel kasvu-kohtadel kasvavale meretaimestikule. Suurem on reostuse mõju ehk madalikel, kus elustik

6 Loode-Peipsi (EE0080112), Lahepera järve linnuala (EE0080372), Emajõe suudmeala ja Piirisaare linnuala

(EE 0080373), Räpina poldri linnuala (EE0080372). 7 Vabariigi Valitsuse 18.08.2005.a määrus nr 529 Varjumispaikade määramine.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13212823 (16.02.2011)

on eriti liigirikas ja isendirohke. Ohustatud merepiirkondade elupaikade kaardistamisele tu-leb pöörata erilist tähelepanu. Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on ohustatud mere ääres asuvad linnad ning ujumisran-dadega puhkepiirkonnad, samuti rannakalandus ning laevaliiklus. Geograafiliselt on kõige rohkem ohustatud need rannikualad, kus reostuse likvideerimine on raskendatud liigestatuse ja madala rannikuvee tõttu, mille tõttu on reostuse viibeaeg suurim. Siia kuuluvad esmajoones Väinamere madalaveelised rannikualad (Matsalu laht, Haapsalu laht), samuti, Kihnu madal jt. Katastroofi jälgede likvideerimine randadelt on eriti vaevarikas ja aeganõudev. Reostuse lik-videerimise ja sellele järgneva eluslooduse taastamistööde eesmärgiks on taastada reostu-nud piirkondades eluslooduse enesetaastamisvõime. Kuna reostuse likvideerimine merel on lihtsam ja odavam kui rannikul, siis rannikureostuse vältimiseks on äärmiselt oluline reostuse võimalikult varajase avastamise ning merel reostu-se likvideerimise võimekuse suurendamine. Vastavat tegevus käsitletakse ulatusliku mere-reostuse riskianalüüsis.

2 Ohtude väljaselgitamine ja kirjeldamine Ulatuslikku rannikureostust tekitavad võimalikud ohud on järgmised:

1. Rannikureostus merereostuse tagajärjel. Suurima tõenäosusega võib rannikureostus olla merereostuse tagajärg, mis on põhjustatud naftatankeri õnnetusest või õnnetu-sest muu laevaga, mida soodustavad sesoonselt keerulised navigatsioonitingimused. Potentsiaalselt ohtlikud kohad laevade kokkupõrkeks ja sellest johtuva reostuse tek-keks nii navigatsiooni- kui ka muude vigade tõttu on laevateede ristumiskohad, mis asuvad Soome lahes, Liivi lahes ja Kura kurgus, kus põhilised liiklusvood ristuvad sa-damatesse suunduvate või väljuvate liiklusvoogudega. Samas Soome lahes on raken-dunud laevaliikluse korraldamise süsteemid (GOFREP, VTS), mille eesmärk on ära hoida mereõnnetusi ja sel moel vähendada keskkonnariske (tõstavad muuhulgas reostust tekitavatest ohuolukordadest teavitamise operatiivsust). Laevad, kui tehnili-sed objektid võivad põhjustada reostuse lisaks navigeerimisveale ka tehnilise õnnetu-se ja force majeure tagajärjel. Selliseks hädaolukorraks saab esmajoones nimetada Kirde-Eesti rannikureostust 2006. aastal.

2. Laevaheitmete (sh pilsi- ja ballastvesi) vette laskmine. Laevaheitmete vette laskmine on üks sagedasemaid merereostuse tekitajaid. Senini on reostus meres hajunud en-ne, kui konkreetseid reostuse likvideerimise meetmeid on saanud kasutusele võtta, mis aga ei vähenda ohu suurust. Eriti sagedaseks tuleb lugeda pilsi- ja ballastveega reostuse juhtumeid. Ballastvete peamine oht on seal sisalduvad võõrliigid, kuid bal-lastvesi sisaldab ka naftajääke.

3. Sadama akvatooriumilt rannikule jõudnud reostus. Sadama pidaja vastutab sadama akvatooriumil reostuse ennetamise, avastamise ja likvideerimise eest. Kui sadama pi-daja ei suuda reostusele piiri panna sadama akvatooriumil, võib see levida sealt välja. Täiendav riskirühm on sadamas töötavad nafta- ja muude ainete käitlusettevõtted ja laod. Eestis on olnud sadamates tekkinud naftareostusjuhtumeid, mis pole aga üle kasvanud rannikureostusjuhtumiteks. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid käsitleb “Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoo-nes” riskianalüüs, mis sisaldab ka vastavate ettevõtete nimekirja.

4. Varjumispaikadest rannikule jõudnud reostus. Varjumispaik on kas varjusadam (Muuga, Paldiski Lõunasadam ja Kunda) või ohutu mereala (varjumispaik) (Tagalahe suudmeala ja Sõrve poolsaare kaguosa), kus on võimalik anda abivajavale laevale (Ship in need of assistance8) piisavat abi, et võimaldada laeval seejärel suunduda lae-varemonditehasesse. Enamasti tähendab see, et kõrvaldatakse leke ja sooritatakse vajadusel lasti ja kütuse siirdeoperatsioonid. Varjumispaigad on valitud nõnda, et nad pakuksid laevadele maksimaalselt varju minimaalsete mõjudega keskkonnale, elani-kele ja piirkonna majandustingimustele. Varjumispaikade valikul on hinnatud ära nende võimalik mõju ümbritsevale piirkonnale.9 Reostusleke varjuvalt laevalt on väga tõenäoline. Eestis senini sellist reostust esinenud pole.

5. Ankrualadelt rannikule jõudnud reostus. Ankruala on merendusteatmikes või -kaartidel soovitatud või nõutud veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad või-vad ohutult seista ankrus, oodates sadamasse viimist, või sooritada vajalikke lastimis-

8 IMO Resolution 949 (2004), Guidlines on Places of Refuge for Ships in need of Assistance.

http://www5.imo.org/SharePoint/blastDataHelper.asp/data_id%3D9042/949.pdf (16.02.2011) 9 Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul/ TTÜ Meresüsteemide Instituut;

Tellija: Keskkonnaministeerium. – Tallinn, 2007.

töid.10 Ankrualad asuvad tihtipeale suhteliselt ranniku lähedal, mistõttu seal tekkiv reostus põhjustab viivitamatult ka rannikureostuse. Ankrualade valikul pole nende mõju keskkonnale reeglina hinnatud.

6. Maismaalt merre või Peipsi järve valguv reostus. Maismaalt võib Läänemerre või Peipsi järve sattuda reostus ka liiklusõnnetuse või mingi aine hoidla lekkimise tagajär-jel. Selliste hoidlate hulka võivad kuuluda mere- või Peipsi järve äärsete linnade kat-lamajade kütusehoidlad. Peipsi järve puhul on tegemist suhteliselt madala (keskmine sügavus on 7,1 m) piiriveekoguga ning järve Eesti-poolsesse ossa võib reostus sattuda ka Vene Föderatsioonist (Pihkva, Gdov), sest hoovused toovad Peipsi idarannikult vee läänerannikule11. Narva jõge käsitletakse ulatusliku keskkonnareostuse riskianalüüsis.

10

Mereviki (Veeteede Amet) http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ankruala (31.05.2013) 11

Peipsi/ Toimetanud Ervin Pihu ja Anto Raukas. Tallinn, 1999, lk 46 (ISBN 9985-881-12-5)

3 Riskide analüüsimine

3.1 Tõenäosuse analüüs ja hinnang 2011. aastal liikus Eesti mandrialaga piirneval Läänemerel HELCOMi andmeil järgmine hulk aluseid (liikide järgi absoluutarvudes ja suhtes aluste koguhulka)12:

Asukoht (arves-tuslik loendus-joon)

Reisi Kuivlast Tanker Muu Teadmata Kokku alu-seid

Ida-Gotland 1681 5%

20850 61%

7158 21%

2086 6%

2415 7%

34190 100%

Soome laht 5613 13%

23338 54%

7416 17%

3956 9%

2789 7%

43112 100%

Kura kurk 840 8%

7153 70%

1253 12%

547 5%

4795% 10272 100%

Ülevaadet Läänemere laevaliiklusest (joonised) vaata lisast 1. Läänemerel liikus 2011. a 411440 laeva (neist 51,0% kuivlastilaevad ja 15,9% tankerid). Lae-valiikluse dünaamikat kajastab Lisa 1 Ülevaade laevaliiklusest Läänemerel. 2011. a aastal toimus kogu Läänemerel 121 laevaõnnetust, millest 11 tekitasid ka merereos-tuse. Eestis selliseid õnnetusi 2011. a polnud. Üks levinumatest laevaõnnetuse liikidest Läänemeres on madalikule sõitmine. Ühepõhjalise tankeri madalikule sõitmine tekitaks paratamatult nii ulatusliku merereostuse kui ka sellel järgneva ulatusliku rannikureostuse. Tankeriõnnetuste arv Läänemeres on HELCOMi andmeil järgmine (vt Joonis 5):

2000.a – 12

2001.a – 13

2002.a – 11

2003.a – 11

2004.a – 15

2005.a – 22

2006.a – 24

2007.a – 18

2008.a – 16

2009.a – 22

2010.a – 14

2011.a - 19

12

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 2011. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013)

Laevaõnnetused Eesti vetes 2000 – 2012 (Veeteede Ameti andmeil): 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Laevaõnnetused Eesti vetes 11 15 24 13 7 7 10 8 6 4 7 14 8

Eesti laevad 5 6 8 5 2 1 6 1 4 1 3 5 5

Välisriigi laevad 6 9 16 8 5 6 4 7 2 3 4 9 3

Laevaõnnetuste juhtumid

Madalikule sõit 5 7 9 4 3 2 2 2 2 1 6 4

Kokkupõrge või kontakt 2 5 5 3 3 5 6 4 2 1 3 1

Laevaruumide täitumine veega 1 1 1

Tulekahju või plahvatus 2 3 1 1 2 2 1

Tormi- või jääkah-justus 1 2 2 1

Tehnilised rikked 1 1 3 2 1 2

Keskkonnareostus 1

Laevahukk 1 1 1 1 1

Muud juhtumid 2 1 1 1 2 2 1

Inimestega juh-tunud õnnetused

Laevaõnnetuses vigastada saanud inimeste arv 1 1

Laevaõnnetustes hukkunud inimeste arv 1 3 2 1

Eesti vastutusalas toimunud õnnetustega pole aastail 2007-2009 ja 2011-2012 keskkonna-restust kaasnenud. 2010. aastal oli üks keskkonnareostusega juhtum, millega ei kaasnenud rannikureostust. Merereostusjuhtumid:

1993 tanker „Kihnu“ Kopli lahes madalikul- lekkis 100 tonni masuuti;

2000 tanker „Alambra“ Muuga sadamas 250 tonni toornaftat;

2006 jaanuar looderanniku reostus, korjati kokku rannalt 10 tonni naftasaadusi; hukkus 4000-20000 lindu, reostatud 35 km rannariba - ulatuslik rannikureos-tus;2006 märtsis uppunud kaubalaev Runner4 - 100 tonni naftasaadusi.

Oht mere- ja rannikureostuse tekkimisele ankrualadel: 02.01.2010.a sõitis navigeerimisvea tõttu Aegna saare idaküljel, ankruala India lähe-

duses madalikule Hong Kongi lipu all tanker „Pacific Empire“. Keskkonnareostust ei

tekkinud, õnnetuses keegi kannatada ei saanud. Tanker tõmmati madalikult lahti samal

päeval, seejärel suundus laev ankrualale Muuga sadama juures. Tuukriülevaatusel tu-

vastati tankeril ulatuslikud põhjavigastused vööris ja vasaku parda neljanda ballasti-

tanki piirkonnas.

24.09.2012.a. sõitis madalikule tanker „Kyeema Spirit“ Aegna saarest idas asuval ank-

rualal. Tanker kogumahuga 60 000 tonni oli ilma lastita üritades jääda ankrusse. Il-

mastikuoludest tingituna ei õnnestunud see manööver ja tanker sõitis madalikule. Ma-

dalikule sõit ei põhjustanud keskkonnareostust. Laeva küttetankides oli 2446 m³ lae-

vakütust. Tanker tõmmati madalikult lahti ja sõitis Soome dokki, kus fikseeriti suured

põhjavigastused, sealhulgas küttetankide vigastused.

Eluslooduse reostusjuhtumid, kui mere- ega rannikureostust ei tuvastatud:

26.-29.02.2012 leidsid ornitoloogid Sõrve säärelt (Saaremaa) naftaseid linde (kokku 9 auli, 2 rohukosklat, 1 sõtkas)13. Naftareostust nii Sõrve säärel kui ka Läänemerel ei tu-vastatud. Lätis (Kurzeme) naftaseid linde ei olnud tuvastatud, teatas Läti Looduskait-seamet (Dabas aizsardzības pārvalde) Keskkonnaametile.

Muude ainete reostusjuhtumid:

Eestis pole kemikaalireostusjuhtumeid ei merel ega rannikul olnud, kuid 20.12.2011 lekkis läbi keevisõmbluse rebendi Söderhamnis (Rootsi) Arizona Chemical AB Långröri laoplatsilt Põhjalahte umbes 800 m3 töötlemata tallõli. 24.12.2011 õhtuks oli kemi-kaalilõik 2 km pikk ning 600 m lai ja suundus kirdesse – Pori linna (Soome) suunas. Reostus aga Soome rannikule ei jõudnud ning 28.12.2011 lõpetas Rootsi ning 30.12.2011 ka Soome tõrjetööd. Rootsis koguti kokku umbes 400 m3 tallõli ning Soo-mes vaid umbes 30 liitrit tallõli. Osa reostusest vajus kas merepõhja või jäi veesam-basse.14

Eestis toimunud juhtumeist kasvas vaid üks 2006. aastal jaanuaris üle rannikureostusjuhtu-miks. Ülejäänutel oli olemas ka rannikureostuse oht, mis aga ei realiseerunud. Meie kõige tõsisem rannikureostuse juhtum toimus 2006. a jaanuaris Loode-Eestis Lääne-maal, kust korjati kokku rannalt 10 tonni naftasaadusi, hukkus 4000-20000 lindu ja reostatud oli 35 km rannariba. Väiksemas mahus rannikureostus, mis ei kvalifitseeru ulatuslikuks, toimus ka 2007. a oktoob-ris Sõrve poolsaare tipus. Merereostuste avastamine Suurem osa merereostustest avastatakse EMSA satelliitpiltide abil (2012.a. – 8 pilti mere-reostusest), Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalga seirelendude käigus (2012.a. – 13 avasta-tud merereostust) ja piirivalvelaevadelt patrulli käigus (2012.a. – 3 merereostust). Kokku sai Politsei- ja Piirivalveamet 2012.a 33 merereostusteadet. 2012.aastal sai Politsei- ja Piirivalve-ameti Mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus (JRCC Tallinn) 237 satelliitpilti, mis teeb keskmiseks piltide arvuks nädalas 4,5 pilti. Võimalikust merereostusest aasta jooksul andis häiret ainult 8 satelliitpilti, mis annab ~ 3,4% kogupiltide üldarvust. Satelliitpilte saame senini EMSA poolt tasuta. Kõige efektiivsem reostuste esmaavastaja 2012.a aastal on olnud seega Lennusalk (arvestades avastatud merereostusjuhtumite koguhulka 2012. aastal).

13

Sõrve linnujaama päevaraamat. http://tarsiger.com/paivakirja/index.php?asema=sorve&m=2&y=2012

(20.05.2013). 14

Õlilaik Põhjalahel. http://www.koitjarv.ee/et/ajaveeb/paeevakohast/264-olilaik-pohjalahel (20.05.2013)

Satelliitpiltidelt avastatud merereostust kontrollitakse täiendavalt Lennusalga lennukiga või piirivalvelaevaga. Lennusalga lennukitelt merereostuse avastamise võimekust saab suuren-dada seirelendude lisamisega (näiteks 2013.aastaks on planeeritud 2-3 seirelendu nädalas), mis jääb siiski tunduvalt maha Soome seirelendude sagedusele, mis lendavad praktiliselt iga päeva. Piirivalvelaevadelt on samuti võimalik merereostust avastada, hetkel on teenistuses 4 laeva, kuid see avastamise moodus on ebaefektiivne. Laevadelt ei ole võimalik seirata suurt veeala ja meil puuduvad ka spetsiaalsed radarid merereostuse leidmiseks. Võimalikust merereostusest on kohustatud teatama ka liinilaevad ja kaubalaevad, samuti ka teised merel liiklejad. Merereostust on võimelised likvideerima Eestis 2 piirivalvelaeva ja 2 Veeteede Ameti laeva. Likvideerimisvõimekust lisab uute multifunktsionaalsete laevade kasutuselevõtmine. Mere-reostust likvideerima on võimalik kutsuda ka naaberriikide vastava varustusega laevu ja era-sektorit. Merereostuse avastamist ja likvideerimist koordineerib ja juhib JRCC Tallinn. JRCC Tallinna koordinaatorite operatiivsest ja professionaalsest tegutsemisest sõltub merereostusele rea-geerimise ja edasise likvideerimise kiirus. Kokkuvõte Seoses sellega, et viimase 15 aasta jooksul on esinenud 3 hädaolukorraks kvalifitseeritud rannikureostuse juhtumit ning arvestades asjaoluga, et Eesti võimekus ulatuslikku merereos-tust tõkestada või likvideerida ei vasta veel HELCOM soovitustele (lisaks piisavale reostustõr-je võimekuse puudumisele on oluline tegur ka ilm, mis ei lase tihti korjetööd merel teosta-da), tähendab see seda, et merereostus toob enamikel juhtudel kaasa rannikureostuse. See-ga võib rannikureostuse tõenäosust hinnata suureks nagu on hinnatud ka ulatusliku mere-reostuse toimumise tõenäosust.

Aste Tõenäosus Tõenäosus 4 aasta jooksul Selgitus

1 Väga väike > 0,005 % > 1 võimalus 20 000-st

2 Väike > 0,05 % > 1 võimalus 2 000-st

3 Keskmine > 0,5 % > 1 võimalus 200-st

4 Suur > 5 % > 1 võimalus 20-st

5 Väga suur > 50 % > 1 võimalus 2-st

Sellest tulenevalt, on hädaolukorra esinemise tõenäosus siseministri 18.02.2010. a määruses nr 5 toodud hindamise tabeli kohaselt „suur“ (4).

3.2 Tagajärgede analüüs ja hinnang Ulatusliku rannikureostuse tagajärgi on analüüsitud järgmistest valdkondadest lähtuvalt:

mõju rannikumere ja ranniku elusloodusele,

mõju inimeste elule ja tervisele,

mõju inimeste varale ja tegevuskeskkonnale,

mõju elutähtsale teenusele. Mõju rannikumere ja ranniku elusloodusele Nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete mõju rannikumere organismidele sõl-tub paljudest faktoritest. Peamised nendest on:

1. ainete kogus, 2. ainete koostis, 3. ainete vorm (värske, kulunud, emulgeeritud) 4. ainete olek (lahustunud, suspensioonis, hajunud, adsorbeeritud osakeste peale), 5)

mõju kestus, 5. neustoni, planktoni, nektoni ja bentose kaasatus, 6. organismide vanus, 7. varasemad reostused piirkonnas, 8. aastaaeg, 9. looduslikud temperatuuri, soolsuse jms mõjud keskkonnale, 10. mõjustatud elupaiga tüüp, 11. reostustõrje meetmed (füüsilised meetodid ja keemiliste dispersantide kasutus).15

Kemikaalide puhul võib muutuda oluliseks ka nende käitumine vees, sest vajudes põhja või jäädes veesambasse avaldab kemikaal vee-elustikule suurt negatiivset mõju. „Naftareostuse pikaajalised negatiivsed efektid rannikumeres ilmnevad tihti kaudselt läbi elupaikade degradeerumise. Mõnedes rannikumere ökosüsteemides adsorbeerivad heljumi osakesed süsivesinikke ja teisi Nafta komponente. Nafta settib koos nende osakestega me-repõhja ja imbub settesse ning püsib seal aastaid, tekitades pikaajalisi probleeme bentiliste koosluste stabiilsusele ja tervisele. Nafta, mis moodustab osakeste pinnal kile, omab väikse-mat efektiivse pinnakihi pindala võrreldes vabalt vees oleva Naftaga, mis märkimisväärselt vähendab mikroobse lagundamise kiirust. Madalad hapniku kontsentratsioonid sügavates settekihtides samuti pärssivad Nafta bakteriaalset lagunemist. Reostusained võivad vabane-da aastaid hiljem, näiteks tormide ajal. Seega võivad elupaigad jääda organismidele eba-soodsateks väga pikkade ajaperioodide jooksul.“16 Kalastik on ohustatud kogu rannikumeres koos merre suubuvate jõgede suudmealadega, kus paiknevad mageveeliste, mere- ja siirdekalade kudemis- ning toitumisalad ja/või alalised elupaigad. Reostuse suhtes ohustatud liikideks tuleks meie vetes lugeda kõiki siirdekalu: lõ-he, meriforell, siig, jõesilm, angerjas, säinas jt. Mageveelistest kalaliikidest on ohustatud ah-

15

Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul/ TTÜ Meresüsteemide Instituut;

Tellija: Keskkonnaministeerium. – Tallinn, 2007. – Lk 28. 16

Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul/ TTÜ Meresüsteemide Instituut;

Tellija: Keskkonnaministeerium. – Tallinn, 2007. – Lk 29.

ven, koha, haug jt ning merekaladest räim, kilu, lest, mille kude- ja/või toitumisalad jäävad rannikumerre või merre suubuvatesse jõgedesse. Reostus vähendab lindude sulestiku isolatsiooni, mis võib põhjustada surma hüpotermia ta-gajärjel. Loomad ja linnud võivad hukkuda ka vedelikukaotuse või toiduahela mürgistuse tagajärjel. Reostus ohustab Eestis lindudest seitset liigirühma ühtekokku 64 liigiga (18% Eestis regist-reeritud liikidest). Kõrgesse riskirühma kuuluvaid liike on 48 ehk 75% reostuse poolt ohusta-tud liikidest. Looduskaitseseaduse kaitsekategooriatesse kuulub reostuse poolt ohustatud liikidest 21 ehk 33% (nende seas olev kirjuhahk on lausa globaalselt ohustatud liik). Linnudi-rektiivi I lisasse kuulub nendest 15 linnuliiki (23%). Imetajatest on reostuse läbi enim ohustatud viigerhüljes ja hallhüljes. Esimene neist kuulub II ja teine III kaitsekategooriasse. Rannikureostus mõjutab oluliselt rannaala taimestikku ja pinnakatet. Lisaks on rannaalad lindude pesitsuskohad. Reostuse korjamine rannast ning selle pinnakatte ja taimestiku taas-tamine on väga töömahukas ja kulukas tegevus. Eriti keeruline ja kulukas on reostuse korja-mine ja eluslooduse taastamine väikestel isoleeritud saartel ja laidudel. Ulatusliku rannikureostuse mõju rannikumere ja ranniku elusloodusele on „väga raske“ (D), sest sündmuskohal toimub suur muutus ühe või mitme liigi isendite arvukuses. Suure muutuse väärtus sõltub konkreetsest liigist. Kaitse all oleva ühe isendi hukkumine on suur muudatus. Hästi sigiva ning laia levikuga liigi üsna suure arvu isendite hukkumine võib olla vähese tähtsusega, eelkõige juhul, kui muutus mahub populatsiooni arvukuse loodusliku kõikumise piiridesse. Väga raske tagajärg on ka muutus ökosüsteemi talitlemises, sellise muutuse tekkimise eelset olukorda on tavaliselt väga raske taastada. Mõju inimeste elule ja tervisele. Tuginedes rahvusvahelisele praktikale ja statistikale ei esine reeglina ulatusliku rannikureos-tuse puhul hukkunuid ega vigastatuid, samuti puudub reaalne oht inimese elule ja tervisele, kui rannikusaaste korjajad kasutavad kaitsevarustust ning päästjad ei puutu otseselt kokku valdavalt süsivesinike gruppi kuuluva petrooleumitootest pärineva saastega ei naha- ega hingamiselundkonna kontakti kaudu. Ulatusliku rannikureostuse mõju inimeste elule ja tervisele on „vähetähtis“ (A). Mõju inimeste varale ja tegevuskeskkonnale. Rannik ja rannikumeri on väärtuslikud mitte ainult kalavarude- ja energiaallikana, vaid ka kui transpordi, rekreatsiooni ja turismi alad. Puhkeväärtuslike paikade reostumine avaldab otsest negatiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Negatiivne mõju kommerts- ja harrastuskalastusele ilmneb söödavate liikide (kalad, koorikloomad, limused) söögikõlbmatuks muutumises. Veesõidukid ja püügivahendid võivad saastuda ainetega. Negatiivne majanduslik mõju ilmneb ka teatud tööstusprotsesside puhul, mis vajavad puhta merevee kasutamist. Reostus võib põhjustada selliste tegevuste ajutist

katkemist.17 Kokkuvõttes saab kannatada piirkonna maine nii kodu kui välismaal, mis võib mõjutada kogu majandus- kui elukeskkonda. Samuti võib reostus vähendada veetranspordi võimalusi. Kokkuvõtvalt, reostuse mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning ökosüsteemsetele teenustele avaldub järgmiselt:

Negatiivne mõju kalandusele, sh kalavarude arvukuse ja liigirikkuse vähenemine.

Kalakasvatuste kahjustused

Veetranspordi võimaluste vähenemine

Rannikualade rekreatiivse väärtuse vähenemine ja turismi aktiivsuse madaldumine, reostatud alade esteetilise väärtuse vähenemine

Rannikuala maine kahjustumine. Antud mõju on rahaliselt keeruline hinnata ja sõltub reostunud ala asukohast, kasutusaktiiv-susest ja reostuse iseloomust. Raskusastet määrates on arvestatud reostuse likvideerimise kulusid. Ulatusliku rannikureostuse mõju inimeste varale võib hinnata „raskeks“ (C), sest tuginedes rahvusvaheliste reostusjuhtumite likvideerimise praktikale on nii reostuse likvideerimise, kui otsesed ja kaudsed varalised kahjud 3 195 582,40 – 12 718 418,06 eurot. Mõju elutähtsale teenusele. Ulatusliku rannikureostuse mõju elutähtsale teenusele võib avalduda mitme teenuse osas: meretransport, sadamate toimimine ning päästetöö toimimine eritehnika, inimressursi ja juhtimisalase ressursi hõivamise tõttu. Ulatusliku rannikureostuse mõju elutähtsale teenusele võib pidada „raskeks“ (C), sest võib tekkida rohkem kui ühe päevane häire teenuste toimepidevuses. Vajalik tagavara-süsteemide või alternatiivsete meetmete rakendamine. Lähtudes eelnevast, vaatamata inimese elule ja tervisele tekitatava tagajärje hinnangule „vähetähtis“ (A) ning mõju inimese varale ja tegevuskeskkonnale ning elutähtsale teenusele on hinnatud „raskeks“ (C), on ulatusliku rannikureostuse poolt põhjustatud tagajärgede raskusastme koondhinnang „väga raske“ (D). Koondhinnang lähtub Läänemere aeglasest veevahetusest ning puhastus-, reostustõrjetöö ja eluslooduse taastamistegevuse keeruku-sest ja suurest maksumusest.

17

Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul/ TTÜ Meresüsteemide Instituut;

Tellija: Keskkonnaministeerium. – Tallinn, 2007. – Lk 34.

4 Riskiklassi määramine Ulatusliku rannikureostuse riskiklass tulenevalt toimumise tõenäosusest ja tagajärgede ras-kusastmest on 4D ehk tegemist on väga kõrge riskiga, milleks tuleb valmistuda ning planee-rida hädaolukorda ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

t

õen

äosu

s

5

4 4D

3

2

1

A B C D E

tagajärg

5 Hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meetmed

5.1 Olemasolevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevendavad meet-med

5.1.1 Planeerimine

Ametkondadevahelise koostöö tõstmine Siseminister on oma 10.04.2008.a käskkirjaga nr 131L moodustanud Reostustõrje operatiivse ekspertgrupi (OEG), kuhu kuuluvad järgmiste ametkondade ja teadusasutuste esindajad: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Keskkonnaamet, Tartu Üli-kooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Eesti Mereaka-deemia, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. OEG töö eesmärk on reostustõrjes pädevust omavate asutuste/organisatsioonide võimekuse koondamine merereostuse või selle vahetu ohu korral. 2013. aastal on Siseministeeriumil kavas OEG töö ümberkorraldamine ja ajakohastamine. Ankrualal Muuga I on vaja üle vaadata ankruala idapiir ning ankruala ohutu kasutamise või-malused.

5.1.2 Valmisolek Ametkondadevahelise koostöövõimekuse tõstmine Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tellimisel on Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžis korraldatud koostöökoolitusi kõigi ametkondade esindajaile, kes erinevate hädaolukordade likvideerimise puhul koostööd teevad. Vabariigi valitsus on oma 04.08.2011.a korraldusega nr 340 kinnitanud „Ulatuslikust mere- või rannikureostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani“, mis sätestab amet-kondade ülesanded vastavate hädaolukordade lahendamisel ja eluslooduse taastamisel. Vabariigi Valitsus on oma 06.01.2011.a määrusega nr 5 vastu võtnud Päästesündmusel osa-leva riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö korra, millega kehtestatakse erinevate ametkondade (ka Keskkonnaameti) ülesanded päästesündmuse lahendamisel. Keskkonnaministeerium on oma 17.02.2006.a määrusesse nr 13 Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuste tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord lisanud 2010.a keskkonnakorralduse programmi uue meetme, mis võimaldab arendada HOLPis määratud asutustel hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hä-daolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekust ja selleks SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus projektipõhist rahastamist taotleda.

Keskkonnaminister on oma 07.01.2011.a määrusega nr 3 „Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkondade rahastamiseks esitatud projektitaot-luste hindamise tingimused ja kord, taotluste hindamise kriteeriumid, otsuse tegemise kord, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise kord ning aruandluse kord” muutmine“ lisanud Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatavaks valdkonnaks ka merekeskkonna. Merekeskkonna programmi eesmärk on Läänemere merekeskkonna hea seisundi saavuta-mine ja säilitamine, selleks vajalike uuringute ja arendustööde toetamine ning võimalike suurõnnetuste efektiivse reostustõrje tagamiseks vajaliku ennetava tegevuse toetamine. Keskkonnaamet ja Päästeamet on sõlminud Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) lepingu vaba-tahtlike kaasamiseks eluslooduse taastamiseks päästesündmuse ning eluslooduse taastamis-tegevuse korral. Tehnilise võimekuse arendamine Siseministeerium on hankinud linnuhaigla Päästeameti ja Keskkonnaameti ühiskasutusse kuni 1000 linnu üheaegseks rehabiliteerimiseks. Lisaks on hankinud Keskkonnaamet iseseis-valt vahendid kuni 100 linnu rehabiliteerimiseks. Alates 2012. aastast on linnuhaigla ladusta-tud Päästeameti Logistikakeskuses. Osa Keskkonnaameti eluslooduse pääste- ja taastamisva-rustust on hoiul Kuressaares, et tagada Saaremaal toimuva hädaolukorra operatiivsem la-hendamine. Keskkonnaamet on 2013. aastal liitunud ESTER-sidega, mis tagab ühetaolise ja operatiivse side kõigi ametkondade, kes tegelevad rannikureostuse likvideerimisega, vahel. Keskkonnainspektsioonil ja Keskkonnaametil on olemas võimekus modelleerimiskeskkonna SeaTrackWeb kasutamiseks. Kõikide mere- ja rannikureostuse likvideerimisega tegelevate ametkondade käsutuses on OilRiskWeb (http://oilrisk-web.eu/), mis on välja töötatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt Euroopa Liidu toetusel ja mille abil on võimalik planeerida reostuse likvideerimiseks ühisressursse ja tuvastada reostunud piirkonnaga seotud loodus-kaitselisi väärtusi. Euroopa Liidu tasandil suurendab meresõiduohutust hetkel katsetamise järgus olev satelliit-navigatsioonisüsteemi EGNOS tihendamine (eriti Põhja- ja Ida-Euroopas) ning geopositsioneerimissüsteemi GALILEO käivitamine. Samuti neid teenusi kasutavate raken-duste väljatöötamist. Siseministeeriumi haldusala reostustõrje võimekuse tõstmine Päästeamet on sõlminud koostöökokkulepped naaberriikidega suuremahuliste naftakorje-tööde (naftareostuse korjetööd 3 teenus) teostamise tõhustamiseks ja vajadusel abi saami-seks.

Siseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2013-2016 on kavandatud tagada järgmine võimekus18: Merereostusseire ja -tõrje teenus

2013-2016 on tagatud alates reostuse avastamisest vähemalt 2 tunni jooksul reostu-

se ulatuse ja omaduse identifitseerimine ning operatsiooni käivitamisest otsuse te-

gemine (2011 tase: 2 tundi),

2013-2016 on tagatud reostustõrjelaevade meeskondadele 1 kord kuus reostustõrje

tehnika ja -vahendite harjutuste korraldamine (2011 tase: 1 kord kuus), 1 kord kvar-

talis avamerepoomi veeskamise õppuse korraldamine (2011 tase: 1 kord kvartalis)

ning 2-l rahvusvahelisel õppusel osalemine (2011 tase: 1).

2013-2016 on tagatud merereostuse avastamise tagamiseks vähemalt kaks seirelen-

du nädalas (30% pimedal ajal) (2011 tase: 2). Selleks:

o tagatakse 2013-2016 lennukite ES-PLY ja ES- PLW plaanilised hooldus- ja re-

monditöödega lennuressurss kuni aastani 2018;

o tagatakse vähemalt ühe õhusõiduki pidev valmisolek kiireloomulisteks välja-

kutseteks ning plaanipärasteks piirivalvamise ja mereseire patrull-lendudeks;

o analüüsitakse 2013 uute õhusõidukite soetamise vajadust ja võimalusi.

o 2013-2016 tagatakse multifunktsionaalset laeva PVL-101 kasutamine vähe-

malt 60% ulatuses kuu tööajafondist riskianalüüsis määratud piirkondades.

Laeva põhiülesandeks on järjepideva reostuse seire- ja ennetustööde teosta-

mine võimaldades pääste- ja reostustõrjetegevusi läbi viia rasketes ilmastiku-

tingimustes ning Soome lahe keerulistes jääoludes. Selleks tagatakse piisavad

tegevuskulud multifunktsionaalse laeva PVL-101 teenistuses hoidmiseks.

o Vastavalt HELCOM konventsioonile kaasatakse ulatuslikule merereostuse kor-

ral naaberriikide reostustõrje laevu ja tehnikat mahus, millega on tagatud kuni

5 000 tonni reostuse likvideerimise merealadelt 3 ööpäeva jooksul.

Naftareostuskorje teenus

Taseme hoidmiseks on jätkuvalt tagatud esmaste naftareostuse maismaa korjetööde

võimekus 4 riiklikus päästekomandos (Haapsalu, Kohtla-Järve, Tõrvandi, Kopli) (so

olemasoleva võimekuse säilitamine, 2011 tase samuti 4).

18

http://www.siseministeerium.ee/17410/ (20.05.2013)

Koostöö naaberriikidega abi saamiseks ja osutamiseks suuremahuliste naftareostuse

korjetööde teostamisel on tagatud järgmiselt:

o Soome ja Eesti Siseministeeriumi vahel on sõlmitud päästeala leping,

o Rootsi SMB ja Eesti Päästeameti vahel on sõlmitud leping, mida iga-aastaselt

ei muudeta, kuid koostatakse iga aastaselt tööplaan kus kajastatakse põhi-

teemad (käsitletud on ka päästetööde tegemine, mis hõlmab ka naftareostus-

tõrjet).

Politsei-ja Piirivalveamet

EMSA satelliitpiltide abil merereostust avastada on odavaim ja kiireim võimalus, mil-lega on täidetud võimalikult varase avastamise meede. Oluline on jätkuvalt tagada olemasolev teenus (4,5 pilti nädalas) olemasoleva hinnaga (tasuta).

Keskkonnaameti sisese eluslooduse taastamisvõimekuse säilitamine Keskkonnaameti juhtkonnas on loodud ametikoht (nõunik), kelle ametiülesandeks on häda-olukordade lahendamise ning vigastatud metsloomade rehabilitatsiooni korraldamine ja koordineerimine. Keskkonnaameti peadirektori 28.02.2012.a käskkirjaga nr 1-4.1/12/132 on kinnitatud „Juh-timisskeem elusloodusega seotud hädaolukordade lahendamisel“ ja 03.04.2012.a käskkirjaga nr 1-4.1/12/176 on kinnitatud „Elusloodusega seotud hädaolukordade lahendamise juhend“. Kõnealused dokumendid sätestavad Keskkonnaameti erinevate struktuuride ja töötajate tegevuse hädaolukordade likvideerimisel ja eluslooduse taastamisel. Keskkonnaamet on ettevalmistanud Eluslooduse päästeplaani (EPP) eelnõu, mis on kavas kinnitada 2013. aastal. EPPi eesmärk on kirjeldada ära kõik eluslooduse päästetööde etapid ja tegevused.

5.2 Täiendavalt vajaminevad hädaolukorda ennetavad ja tagajärgi leevenda-vad meetmed

Siseministeerium:

Riikliku reostustõrje regulatsiooni uuendamine - riiklik reostustõrje plaan, ulatusliku

mere-või rannikureostuse lahendamise plaani uuendamine (Siseministeerium, Pääs-

teamet)

Politsei- ja Piirivalveamet:

Lennusalga lennukitelt merereostuse avastamise võimekust on vajalik suurendada

seirelendude lisamisega: (2013.aastaks on planeeritud 2-3 seirelendu nädalas) (Näi-

teks Soome lennukid lendavad praktiliselt igal päeval). Optimaalne seirelendude hulk

on 5-6 lendu nädalas. Seirelende tuleb kombineerida laevade kohalolekuga võimaliku

reostuse piirkonnas.

Merereostuse modelleerimisvõimekuse (SeaTrackWeb) väljaarendamine ka Politsei-

ja Piiri-valveametil (PPA).

Kaaluda satelliitpiltide arvu tellimise suurendamist, kuna see on odavam kui lennu-

tund,

Päästeamet ja Keskkonnaamet

Mitteriiklike organisatsioonide kaasamine ohjamistööde planeerimisse ning praktilis-

te tööde korraldamisele.

Päästeamet

Omavalitsuste koolitamine ja teavitamine rannikureostuse riskidest ja reostuse likvi-

deerimise meetoditest tagab tõhusa koostöö nii reostuse varajasel avastamisel kui ka

tõhusal likvideerimisel ning eluslooduse taastamisel.

Ühisõppuste korraldamine ning koostöö harjutamine ametkondade vahel igal juhtu-

mis- ja tegutsemistasandil on äärmiselt oluline, sest ulatusliku rannikureostuse likvi-

deerimine saab toimida vaid hästi koostoimiva, kuid erinevate ametkondade esinda-

jatest ning vabatahtlikest koosneva meeskonnaga.

Mitteriiklike organisatsioonide kaasamine ohjamistööde planeerimisse ning praktilis-

te tööde korraldamisele. Eelöeldust lähtuvalt tagada Eestimaa Looduse Fondile, kel

on vastavad lepingud nii Pääste- kui ka Keskkonnaametiga, muude päästeala vaba-

tahtlike organisatsioonidega võrdne rahastusmudel.

Omavalitsuste koolitamine ja teavitamine rannikureostuse riskidest ja reostuse likvi-

deerimise meetoditest – tagab tõhusa koostöö nii reostuse varajasel avastamisel kui

ka tulemuslikul likvideerimisel ning eluslooduse taastamisel.

Ühisõppuste korraldamine ning koostöö harjutamine ametkondade vahel igal juhtu-

mis- ja tegutsemistasandil (ulatusliku rannikureostuse likvideerimine saab toimida

vaid hästi koostoimiva, kuid erinevate ametkondade esindajatest ning vabatahtlikest

koosneva meeskonnaga).

Vajalik suurendada rannikupoomide varu (praegune Päästeameti võimekus on 2,3

km). 2011 VAAKi on kirjutatud võimekuse tõstmine kuni 10 km-ni, kuid sellist võime-

kust pole senini suudetud tagada. Hetkel on kirjutatud uude ERFi taotlusesse 2 km

poome juurde.

Saaremaal ja Hiiumaal kiirema reageerimise tagamiseks on vajalik täiendava logistili-

se tugipunkti loomine.

Siseministeerium ja Keskkonnaministeerium

Rannikureostuse likvideerimise ja sellele järgneva eluslooduse taastamise rahastami-

se täpsustamine (kaaluda tasuks Soome kogemusi ennetusmeetmete kasutusele

võtmise rahastamisel).

6 Riskiankeet

6.1 Üldine

Hädaolukorra nimetus Jrk. Nr

Ulatuslik rannikureostus 1

Ülevaatuse kuupäev Järgmise ülevaatuse kuupäev

<reg_kpv> 10.07.2015

Riskianalüüsi koostaja: Keskkonnaamet

Riskianalüüsi kaasatud asutused

Asutus: Funktsioon:

1. Keskkonnaministeerium Tõenäosus ja tagajärjed

2. Siseministeerium Tõenäosus ja tagajärjed

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium

Tõenäosus ja tagajärjed

4. Keskkonnainspektsioon Tõenäosus ja tagajärjed

5. Politsei- ja Piirivalveamet Tõenäosus ja tagajärjed

6. Päästeamet Tõenäosus ja tagajärjed

7. Häirekeskus Tõenäosus ja tagajärjed

8. Veeteede Amet Tõenäosus ja tagajärjed

9. Veterinaar- ja Toiduamet Tõenäosus ja tagajärjed

10. Terviseamet Tõenäosus ja tagajärjed

1. Hädaolukorra määratlus (hädaolukorra ja selle ulatuse kirjeldus)

Ulatuslik rannikureostus on nafta- või naftasaaduste, ohtlike või kahjulike ainete (edaspidi ainete) sattumine Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve või Pihkva järve rannikukeskkonda koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse (edaspidi reostuse) ning suure keskkonnakahju või suure varalise kahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses (muuhulgas häired päästetöö toimimises). Ulatusliku rannikureostuse korral määratletakse hädaolukorrana sündmused, kui eelmaini-tud reostus on rannikul ja selle likvideerimine on tehniliselt keeruline ning aega ja ressurssi nõudev protsess, põhjustades selle tõttu olulise kahju looduskeskkonnale (koristustööde hulk alates 5 tonnist või rannariba(de)l, mille pikkuseks on kokku üle 10 km ning koristustööd võtavad aega üle 7 ööpäeva).

2. Ülevaade hädaolukorda tekitavatest ohtudest

Ulatuslikku rannikureostust tekitavad võimalikud ohud on järgmised: 1. Rannikureostus merereostuse tagajärjel. Suurima tõenäosusega võib rannikureostus

olla merereostuse tagajärg, mis on põhjustatud naftatankeri õnnetusest või õnnetu-sest muu laevaga, mida soodustavad sesoonselt keerulised navigatsioonitingimused. Potentsiaalselt ohtlikud kohad laevade kokkupõrkeks ja sellest johtuva reostuse tek-keks nii navigatsiooni- kui ka muude vigade tõttu on laevateede ristumiskohad, mis asuvad Soome lahes, Liivi lahes ja Kura kurgus, kus põhilised liiklusvood ristuvad sa-damatesse suunduvate või väljuvate liiklusvoogudega. Samas Soome lahes on raken-dunud laevaliikluse korraldamise süsteemid (GOFREP, VTS), mille eesmärk on ära hoida mereõnnetusi ja sel moel vähendada keskkonnariske (tõstavad muuhulgas

reostust tekitavatest ohuolukordadest teavitamise operatiivsust). Laevad, kui tehnili-sed objektid võivad põhjustada reostuse lisaks navigeerimisveale ka tehnilise õnnetu-se ja force majeure tagajärjel. Selliseks hädaolukorraks saab esmajoones nimetada Kirde-Eesti rannikureostust 2006. aastal.

2. Laevaheitmete (sh pilsi- ja ballastvesi) vette laskmine. Laevaheitmete vette laskmine on üks sagedasemaid merereostuse tekitajaid. Senini on reostus meres hajunud en-ne, kui konkreetseid reostuse likvideerimise meetmeid on saanud kasutusele võtta, mis aga ei vähenda ohu suurust. Eriti sagedaseks tuleb lugeda pilsi- ja ballastveega reostuse juhtumeid. Ballastvete peamine oht on seal sisalduvad võõrliigid, kuid bal-lastvesi sisaldab ka naftajääke.

3. Sadama akvatooriumilt rannikule jõudnud reostus. Sadama pidaja vastutab sadama akvatooriumil reostuse ennetamise, avastamise ja likvideerimise eest. Kui sadama pi-daja ei suuda reostusele piiri panna sadama akvatooriumil, võib see levida sealt välja. Täiendav riskirühm on sadamas töötavad nafta- ja muude ainete käitlusettevõtted ja laod. Eestis on olnud sadamates tekkinud naftareostusjuhtumeid, mis pole aga üle kasvanud rannikureostusjuhtumiteks. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid käsitleb “Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoo-nes” riskianalüüs, mis sisaldab ka vastavate ettevõtete nimekirja.

4. Varjumispaikadest rannikule jõudnud reostus. Varjumispaik on kas varjusadam (Muuga, Paldiski Lõunasadam ja Kunda) või ohutu mereala (varjumispaik) (Tagalahe suudmeala ja Sõrve poolsaare kaguosa), kus on võimalik anda abivajavale laevale (Ship in need of assistance19) piisavat abi, et võimaldada laeval seejärel suunduda laevaremonditehasesse. Enamasti tähendab see, et kõrvaldatakse leke ja sooritatakse vajadusel lasti ja kütuse siirdeoperatsioonid. Varjumispaigad on valitud nõnda, et nad pakuksid laevadele maksimaalselt varju minimaalsete mõjudega keskkonnale, elani-kele ja piirkonna majandustingimustele. Varjumispaikade valikul on hinnatud ära nende võimalik mõju ümbritsevale piirkonnale.20 Reostusleke varjuvalt laevalt on vä-ga tõenäoline. Eestis senini sellist reostust esinenud pole.

5. Ankrualadelt rannikule jõudnud reostus. Ankruala on merendusteatmikes või -kaartidel soovitatud või nõutud veeala ankurduseks reidil või mujal, kus laevad või-vad ohutult seista ankrus, oodates sadamasse viimist, või sooritada vajalikke lastimis-töid.21 Ankrualad asuvad tihtipeale suhteliselt ranniku lähedal, mistõttu seal tekkiv reostus põhjustab viivitamatult ka rannikureostuse. Ankrualade valikul pole nende mõju keskkonnale reeglina hinnatud.

6. Maismaalt merre või Peipsi järve valguv reostus. Maismaalt võib Läänemerre või Peipsi järve sattuda reostus ka liiklusõnnetuse või mingi aine hoidla lekkimise tagajär-jel. Selliste hoidlate hulka võivad kuuluda mere- või Peipsi järve äärsete linnade kat-lamajade kütusehoidlad. Peipsi järve puhul on tegemist suhteliselt madala (keskmine sügavus on 7,1 m) piiriveekoguga ning järve Eesti-poolsesse ossa võib reostus sattuda ka Vene Föderatsioonist (Pihkva, Gdov), sest hoovused toovad Peipsi idarannikult vee läänerannikule22. Narva jõge käsitletakse ulatusliku keskkonnareostuse riskianalüüsis.

19

IMO Resolution 949 (2004), Guidlines on Places of Refuge for Ships in need of Assistance.

http://www5.imo.org/SharePoint/blastDataHelper.asp/data_id%3D9042/949.pdf (16.02.2011) 20

Keskkonnamõju uuring varjumispaikade määramiseks Eesti läänerannikul/ TTÜ Meresüsteemide Instituut;

Tellija: Keskkonnaministeerium. – Tallinn, 2007. 21

Mereviki (Veeteede Amet) http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ankruala (31.05.2013) 22

Peipsi/ Toimetanud Ervin Pihu ja Anto Raukas. Tallinn, 1999, lk 46 (ISBN 9985-881-12-5)

3. Ajaloolised faktid varem toimunud sündmuste/hädaolukordade kohta

Merereostusjuhtumid:

1993 tanker „Kihnu“ Kopli lahes madalikul- lekkis 100 tonni masuuti;

2000 tanker „Alambra“ Muuga sadamas 250 tonni toornaftat;

2006 jaanuar looderanniku reostus, korjati kokku rannalt 10 tonni naftasaadusi; hukkus 4000-20000 lindu, reostatud 35 km rannariba - ulatuslik rannikureos-tus;2006 märtsis uppunud kaubalaev Runner4 - 100 tonni naftasaadusi.

Oht mere- ja rannikureostuse tekkimisele ankrualadel: 02.01.2010.a sõitis navigeerimisvea tõttu Aegna saare idaküljel, ankruala India lähe-

duses madalikule Hong Kongi lipu all tanker „Pacific Empire“. Keskkonnareostust ei

tekkinud, õnnetuses keegi kannatada ei saanud. Tanker tõmmati madalikult lahti samal

päeval, seejärel suundus laev ankrualale Muuga sadama juures. Tuukriülevaatusel tu-

vastati tankeril ulatuslikud põhjavigastused vööris ja vasaku parda neljanda ballasti-

tanki piirkonnas.

24.09.2012.a. sõitis madalikule tanker „Kyeema Spirit“ Aegna saarest idas asuval ank-

rualal. Tanker kogumahuga 60 000 tonni oli ilma lastita üritades jääda ankrusse. Il-

mastikuoludest tingituna ei õnnestunud see manööver ja tanker sõitis madalikule. Ma-

dalikule sõit ei põhjustanud keskkonnareostust. Laeva küttetankides oli 2446 m³ lae-

vakütust. Tanker tõmmati madalikult lahti ja sõitis Soome dokki, kus fikseeriti suured

põhjavigastused, sealhulgas küttetankide vigastused.

Eluslooduse reostusjuhtumid, kui mere- ega rannikureostust ei tuvastatud:

26.-29.02.2012 leidsid ornitoloogid Sõrve säärelt (Saaremaa) naftaseid linde (kokku 9 auli, 2 rohukosklat, 1 sõtkas)23. Naftareostust nii Sõrve säärel kui ka Läänemerel ei tu-vastatud. Lätis (Kurzeme) naftaseid linde ei olnud tuvastatud, teatas Läti Looduskait-seamet (Dabas aizsardzības pārvalde) Keskkonnaametile.

Muude ainete reostusjuhtumid:

Eestis pole kemikaalireostusjuhtumeid ei merel ega rannikul olnud, kuid 20.12.2011 lekkis läbi keevisõmbluse rebendi Söderhamnis (Rootsi) Arizona Chemical AB Långröri laoplatsilt Põhjalahte umbes 800 m3 töötlemata tallõli. 24.12.2011 õhtuks oli kemi-kaalilõik 2 km pikk ning 600 m lai ja suundus kirdesse – Pori linna (Soome) suunas. Reostus aga Soome rannikule ei jõudnud ning 28.12.2011 lõpetas Rootsi ning 30.12.2011 ka Soome tõrjetööd. Rootsis koguti kokku umbes 400 m3 tallõli ning Soo-mes vaid umbes 30 liitrit tallõli. Osa reostusest vajus kas merepõhja või jäi veesam-basse.24

Eestis toimunud juhtumeist kasvas vaid üks 2006. aastal jaanuaris üle rannikureostusjuhtu-miks. Ülejäänutel oli olemas ka rannikureostuse oht, mis aga ei realiseerunud. Meie kõige tõsisem rannikureostuse juhtum toimus 2006. a jaanuaris Loode-Eestis Lääne-maal, kust korjati kokku rannalt 10 tonni naftasaadusi, hukkus 4000-20000 lindu ja reostatud oli 35 km rannariba. Väiksemas mahus rannikureostus, mis ei kvalifitseeru ulatuslikuks, toimus ka 2007. a oktoob-ris Sõrve poolsaare tipus.

23

Sõrve linnujaama päevaraamat. http://tarsiger.com/paivakirja/index.php?asema=sorve&m=2&y=2012

(20.05.2013). 24

Õlilaik Põhjalahel. http://www.koitjarv.ee/et/ajaveeb/paeevakohast/264-olilaik-pohjalahel (20.05.2013)

4. Tõenäosusele antud hinnang (sõnadega): Suur Numbriga: 4

4.1 Rakendatud ja toimivad hädaolukorda ennetavad meetmed:

Planeerimine:

Ametkondadevahelise koostöö tõstmine

Valmisolek:

Ametkondadevahelise koostöövõimekuse tõstmine

Tehnilise võimekuse arendamine

Siseministeeriumi haldusala reostustõrje võimekuse tõstmine

Keskkonnaameti sisese eluslooduse taastamisvõimekuse tõstmine

4.2 Lühike tõenäosusele antud hinnangu põhjendus

Seoses sellega, et viimase 15 aasta jooksul on esinenud 3 hädaolukorraks kvalifitseeritud rannikureostuse juhtumit ning arvestades asjaoluga, et Eesti võimekus ulatuslikku merereos-tust tõkestada või likvideerida ei vasta veel HELCOM soovitustele (lisaks piisavale reostustõr-je võimekuse puudumisele on oluline tegur ka ilm, mis ei lase tihti korjetööd merel teosta-da), tähendab see seda, et merereostus toob enamikel juhtudel kaasa rannikureostuse. See-ga võib rannikureostuse tõenäosust hinnata suureks nagu on hinnatud ka ulatusliku mere-reostuse toimumise tõenäosust.

5. Tagajärgedele antud hinnang (sõnadega): Väga raske Tähega: D

Inimeste elu ja tervis: Vähetähtis (A)

Vara: Raske (C)

Looduskeskkond: Väga raske (D)

Elutähtsad teenused: Raske (C)

Kõige enam mõjutatud elutähtis teenus ja selle tagajärje raskusaste: Meretransport, Sadamate toi-mimine, Päästetööde toimimine

C

5.1 Rakendatavate meetmete olemasolu hädaolukorra realiseerumisel

- Päästeressursi valmisolek - Koostöösüsteem rannikureostuse likvideerimisega seotud partneritega - Koostöösüsteem eluslooduse taastamisega seotud partneritega

5.2 Hädaolukorra tagajärgede iseloomustus

5.2.1 Esmased (olulisemad) tagajärjed

Raskeimad tagajärjed tekivad looduskeskkonnale, varale ja tegevuskeskkonnale, kahju piir-konna mainele ja puhkemajandusele, kustutustööde kulukuse ja keskkonna varaliste kahju-de tõttu. Rasked on tagajärjed ka elutähtsale teenusele meretranspordi ja sadamate toimi-mise peatumise ning päästetöö toimimine eritehnika, inimressursi ja juhtimisalase ressursi hõivamise tõttu.

5.2.2 Teisesed (vähemolulisemad) tagajärjed

Kergemad on ulatusliku rannikureostuse tagajärjed inimeste elule ja tervisele.

6. Riskimaatriks Riskiklass: 3C

7. Hädaolukorda ennetavate meetmete rakendamise vajadus

Asutus: Meede: Ligikaudne maksumus:

Veeteede Amet Laevaliikluse seiresüsteemide edasiarendamine

~760 000 EUR aastas

Politsei- ja Piirivalveamet, Veeteede Amet

Reostuse võimalikult varaja-se avastamise ning merel reostuse likvideerimise või-mekuse suurendamine

Administratiivne meede

8. Hädaolukorra tagajärge leevendavate meetmete rakendamise vajadus

Asutus: Meede: Ligikaudne maksumus:

Veeteede Amet Uute laevade soetamisel õli-tõrje funktsioonidega arves-tamine

Administratiivne meede

Omavalitsused Koolitamine ja teavitamine rannikureostuse riskidest ja reostuse likvideerimise mee-toditest tagab tõhusa koos-töö nii reostuse varajasel avastamisel kui ka tõhusal likvideerimisel ning elusloo-duse taastamisel

Administratiivne meede

Päästeamet Rannikureostuse reageeri-misvõimekuse ja -kiirusesse tõstmine (vajalik suurendada rannikupoomide varu, saarte piirkonnas kiirema reageeri-mise tagamiseks on vajalik täiendava logistilise tugi-punkti loomine)

Vajab täpsemat hinnangut

t

õen

äosu

s

5

4 4D

3

2

1

A B C D E

tagajärg

7 Lisa 1 Ülevaade laevaliiklusest Läänemerel

Joonis 1 Laevaliiklus aluste liikide järgi Läänemerel 2011.a. (HELCOM)25 [pruunikasroheline: tanker; erksinine:

kuivlast; lilla: reisi; rohekassinine: muu; ereroheline: teadmata]

25

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 201109. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013)

Joonis 2 Laevaliikluse tihedus Läänemerel ühe nädala jooksul 2011.a. (HELCOM)26 [mida kollasem, seda tihedam]

26

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 201109. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013)

Joonis 3 Laevade arv Läänemerel 2006-2011 (HELCOM)27

Joonis 4 Teatatud laevaõnnetuste arv 2002-2011 (HELCOM)28 [pruun: reostus; roheline: ilma reostuseta; valge:

teadmata]

27

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 201109. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013) 28

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 201109. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013)

Joonis 5 Tankeriõnnetused Läänemeres 2002-2011 (HELCOM)29 [Lilla joon: majandusvööndi piir; punane joon:

territoriaalmere piir]

29

Report on shipping accidents in the Baltic Sea area during 201109. HELCOM.

http://www.helcom.fi/stc/files/shipping/shipping_accidents_2011.pdf (20.05.2013)

8 Lisa 2 Varjealad ja ankrualad

Joonis 6 Varjealad (punasega)

Joonis 7 Ankrualad (punasega) Tallinna sadamate läheduses

Joonis 8 Ankrualad (punasega) Paldiski sadamate läheduses

Joonis 9 Ankruala (punasega) Pärnu sadama läheduses

Joonis 10 Ankrupaigad (punasega) Kunda sadama läheduses