tuleohutuse voldik

Kodu tuleohutuse

MEELESPEA

PÄÄSTEAMET

OHTLIK! SOOVITAME! PANE TÄHELE!

Iga päev põleb Eestis kolm kodu.Õnnetused saavad sageli alguse:

Ruumides suitsetamisest 3

Lahtise tule kasutamisest 4

Elektriseadmete kasutamisest 10

Toidu valmistamisest 13

Ahju või kamina kütmisest 16

Tööriistade kasutamisest 20

Lisaks vaata:

Suitsuanduri soetamine ja paigaldamine 21

Suitsuanduri hooldamine 22

Käitumine tulekahju korral 23

Tulekustutite märgistused 26

KODUTULEOHUTUSE

MEELESPEA

2

RUUMIS SUITSETAMINE

Paljud inimesed, kes suitsetasid voodis lamades või tugitoolis istudes on enda põhjustatud põlengushukkunud.

• Kodus olles suitseta alati õues.• Kustuta sigaret soovitavalt veega täidetud tuhatoosis.

RUUMISSUITSETAMINE

3

Süttimisohtlikele esemetele ohtlikult lähedale pandudküünlad põhjustavad tulekahju.

LAHTINE TULI

LAHTINE TULI

4

Aknad, kardinad ja tuul

Küünlakaunistused

Lapsed

• Toast lahkudes kustuta alati küünal.• Kasuta mittesüttivast materjalist küünla alust.• Veendu, et küünla läheduses poleks süttivaid esemeid või kangaid.

LAHTINE TULI

LAHTINE TULI

Lemmikloomad

5

Ilma aluseta teeküünlad

• Ka rõdu on hoone osa. Ära grilli rõdul. • Grill paiguta tasasele pinnale hoonest eemale.• Lahtise leegiga (puud) grilli hoonest vähemalt viie meetri kaugusel.• Söega grilli hoonest vähemalt kahe meetri kaugusel.

LAHTINE TULI

Kodus põhjustab sageli tulekahju õues grillimine või lõkke tegemine.

GRILL

6

2 m

5 m

• Tee lõket mittesüttival pinnal, ära jäta seda üksi ja hoia käepärast ämber veega või tulekustuti.• Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 8 meetri

kaugusel hoonetest.• Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15 meetri

kaugusel hoonetest.• Üle kolme meetrise lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku

omavalitsuse luba. • Kulu põletamine on keelatud.

LÕKE

LAHTINE TULI

7

8 m

15 m

• Hoia tikke ja välgumihklit lastele kättesaamatus kohas ja selgita neile, mis juhtub kui tulega mängid.

LAHTINE TULI

Tikkude või välgumihkliga mängivad lapsed võivad põhjustada tulekahju.

LAPSED

8

• Kui sulle kuuluvas majas ei ela kedagi, sulge see hoolikalt.

TÜHI MAJA JA KODUTUD

LAHTINE TULI

Tühjas majas tuld tegevad kodutud põhjustavad sageli tulekahju.

9

Piltidel on mõned tüüpilised ohuolukorrad. Siin aitab elektriku kutsumine, kes kõrvaldab probleemid või annab nõu, mis järjekorras olukorda paremaks muuta.

ELEKTER JA ELEKTRI-SEADMED

Sageli on kodudes vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippumajäetud, võib puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad.Neist võib saada surmava elektrilöögi.

ELEKTER JA ELEKTRISEADMED

Kui elektriseade läheb põlema:

• pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett;• eemalda seade vooluvõrgust ja kustuta seejärel leegid; • kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on

E- märgistusega kustuti (vt lk 26-27), sellega saab kustutada isegipinge all olevaid seadmeid.

E

10



� Elektri- ja pikendusjuhtmeid paigutatakseraskete esemete alla ja uste vahele. Nii saabjuhe kahjustada ning seade võib süttida.

• Vajadusel tee seina või uksepiida sisse süvend või auk.

• Kui pistikupesi napib, aga soovid siiski uut aparaati voolu võrku ühendada, tõmba hetkel mittevajalike seadmete juhtmed seinast ja kasuta vabanenud pistikupesi.

• Kui usaldad oma elektrisüsteemi, võid kasutada korraga ühte „vargapesa“ või pikendus- juhet. See olgu aga laitmatult korras.

Tänapäeval on kodus palju kodutehnikat. Kui elektrisüsteem on vanaja pistikupesi ei jätku, laotakse „vargapesadest“ ja pikendusjuhmetestohtlikke „torne“ või „usse“ . Tulemuseks on juhtmete ülekoormus.

11

• Kui kilp on töökorras, ei pruugi oht olla suur. Siiski, ära kasuta korraga mitut suure energiatarbimisega seadet.


Vana elektrikilp võib olla märk, et eluruumi voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi see, kui on paigaldatud uus juhtmestik.


• Elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist. • Ära jäta elektriseadmeid kodust lahkudes vooluvõrku.• Iseseisvalt töötavad seadmed (näiteks külmkapp või veeboiler)

olgu laitmatus tehnilises korras.

Kõik käepäraste vahenditega parandatud elektriseadmed on ohtlikud. Kindlad ohu märgid onsulamis- või põlemisjäljed. Õnnetusi juhtub ka seadmetega, mis on väliselt täiesti korras.

12

• Söögi valmistamise ajal viibi köögis. • Kui valmistad mõnd pikka aega valmivat rooga – näiteks

ahjupraadi või kooki, kasuta taimerit mis lülitab küttekehaõigeaegselt välja. Võid kasutada ka munakella või mobiiltelefonimeelespead, mis annab helinaga märku toidu valmimisest. Ka sel juhul ole köögi läheduses.

TOIDU VALMISTAMINE

TOIDUVALMISTA-

MINE

Enamik köögist alguse saavatesttulekahjudest on seotud toidu järelevalveta jätmisega.

13

TOIDUVALMISTA-

MINE

TOIDU VALMISTAMINE

Kui õli läheb pannil või potis põlema:

1. Lülita pliit välja (puupliidil lohista anum kuumalt alalt eemale);

2. Pane anumale kaas peale või kustuta leegid F klassi (vt lk 27) tulekustuti või tuletekiga;

3. Oota kuni temperatuur on anumas piisavalt langenud ja leeke uuesti ei teki.

OFF OFF OFF

14

TOIDU VALMISTAMINE

TOIDUVALMISTA-

MINE

NB!Ära iialgi

kustuta õli või rasva VEEGA!See tekitab plahvatuse

ja paiskab tule kõikjale laiali

F

15

KÜTTE-KOLDED

KÜTTEKOLDED

• Kanna koduse küttesüsteemi eest regulaarselt hoolt, siis ei juhtu õnnetusi ning tuba on ka soe.

• Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisselangenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.

• Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks.• Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524.

Katkised, hooldamata, valesti ehitatud või ebaõigesti kasutatavad küttekolded põhjustavad tulekahjusid.

• Katkised kütteseadmed. • Valesti või omavoliliselt ehitatud küttekolded.

16

• Ahju ülekütmine.Soojuspaisumisel tekivad praod või süttib tahm.

• Ahi hakkab sooja andma alles siis, kuikütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäiskaks kuni kolm korda päevas.

• Ära sulge siibrit liiga vara.• Head nõu oma ahju kütmise kohta

saad korstnapühkijalt.

• Küttekolde ees hoitav põlevmaterjal.• Rohkeid sädemeid tekitava materjali

kasutamine.

• Ära ladusta põlevmaterjali küttekoldeees ega vahetus läheduses.

• Võimalusel (eriti kamina puhul) kasutalehtpuid.

• Nii kamina kui ahju ukse ees peab olematulekindlast materjalist kaitse.

KÜTTEKOLDED

KÜTTE-KOLDED

17

Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagukoldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütte-seadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cmkülgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kuiväiksem.

KÜTTE-KOLDED

KÜTTEKOLDED

• Kasutuses oleva küttekolde korsten peab igal aastal enne kütteperioodi olema pühitud.

• Ära põleta küttekoldes plastikut,kilet, tekstiili ega liimi, lakk- võivärvaineid sisaldavaid materjale,näiteks puitplaati.

• Pühkimata korsten.

Küttekolle ajab suitsu pidevalt sisse ja selle välispinnale on tekkinud tahmajäljed.

18

• Siibri varane sulgemine põhjustab vingumürgitusi ja surma.

KÜTTEKOLDED

KÜTTE-KOLDED

• Kui sul on puuküttega ahi, pliit või kamin, hangi vinguandur. Näiteks liiga varase siibri sulgemise korral eraldub vingugaas ilma suitsuta ja tavaline suitsuandur seda ei tuvasta.

19

Vingumürgituse esmane tunnus on enese-tunde halvenemine: peavalu, iiveldus, oksen-damine, väsimus. Kindel ohumärk on see, kuisarnased sümptomid esinevad samaaegselt kateistel toas viibivatel inimestel ja enesetunnemuutub paremaks väljaspool ruumi viibides.

• Ära sulge siibrit, kuinäed veel tuld võisiniselt hõõguvaidsöetükke.

vinguandur

TÖÖ-RIISTADE

KASUTAMINE

TÖÖRIISTADE KASUTAMINE

� Jää pärast töö lõpetamist mõneksajaks paigale ja veendu, et tulekahjuoht on möödunud.

• Eemalda ketaslõikurit kasutadeslähedusest kõik põlevmaterjalid. Kuisee pole võimalik, kata süttimisoht-likud kohad mittepõlevast materja-list kattega – näiteks plekiga.

• Kui torud on külmunud, pöördutorutöid tegeva ettevõtte poole.

• Tulekahjud saavad alguse ketaslõikuri kasutamisestsiseruumides või leek-lambiga torude sulata-misest talvel.

• Sageli tekib tulekahjumõnda aega pärast töölõpetamist.

20

• Enamik hukkunutega tulekahjudest toimub öisel ajal kui inimesed magavad.

• Tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga.

Suitsuandur hoiatab valjude piiksudega tulekahju eest selle algstaadiumis ja annab tegutsemiseks vajalikku lisaaega.

Suitsuanduri soetamisel tuleb jälgida, et:• seadmel on tähis CE (anduri tagaküljel) ja viide standardile EN 14604.

Ilma nende tähisteta suitsuandurit ei tohi Eestis ega mujal EuroopaLiidus müüa;

• pakendis on eestikeelne paigaldus ja hooldusjuhend – loe see läbi ja hoiakoos ostutšekiga alles. Nii leiad müüja kontaktid, kelle poole pöördudagarantiiperioodi ajal;

• seadmel või kasutusjuhendis on märgitud seadme soovituslik ümber-vahetamise aeg;

• seadmel on kirjas soovitatavad patarei tüübid ja koodid. Neid peab kind-lasti jälgima uue patarei soetamisel. Vale märgistusega patarei kasuta-mine võib olla üks põhjus, miks suitsuandur läheb põhjuseta häirerežiimi.

SUITSUANDURI SOETAMINE JA PAIGALDAMINE

SUITSU-ANDUR

• Paigalda suitsuandur magamistoa eesasuva toa, koridori või esiku lakke. Sealavastab ta kõigist eluruumi osadest algu-se saanud tulekahju ja hoiatab magajaid.

• Lisakaitseks paigalda andur ka magamis-tuppa ja ülejäänud tubadesse.

• Köögis või vannitoas võib suitsuanduraurude tõttu anda häiret ka siis kui tule-kahju pole. Sinna pole mõtet andureidpaigaldada.

• Avatud köögiga ruumis paigalda andurelutoapoolsesse ossa.

21

SUITSU-ANDUR

SUITSUANDURI HOOLDAMINE

• Mitmekordses majas paigalda lisa-kaitseks vähemalt üks suitsuandur igale korrusele.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus suitsuandurpole töökorras ja ei hakanud tulekahju tekkides tööle.

• Vähemalt kord nädalas kontrolli testnupule vaju-tades andurit. Kui nupuvajutusele piiksu ei järgne,vaheta kohe patarei. Patarei tühjenemisest annabandur märku üksikute piiksudega.

• Eakatele on suitsuanduri testimisel hea abimeesharjavars või jalutuskepp.

• Eakatele ja erivajadustega inimestele on loodudspetsiaalsed suitsuandurid ja tulekahju avastamis-seadmed ning lisatarvikud. Nende kohta saab infotpäästeala infotelefonilt 1524.

• Aita oma vanematel ja vanavanematel suitsuanduritpaigaldada ja patareid vahetada!

22

OLE VALMIS!Tulekahju korral satutakse paanikasse jaunustatakse ära elementaarsed asjad.

KÄITUMINE TULEKAHJU KORRAL

KÄITUMINETULEKAHJU

KORRAL

• Et sinuga nii ei juhtuks:1. kavanda evakuatsioonitee. Märgi nii

põhi- kui varutee majast lahkumiseks; 2. joonista see valmis ja pane nähtavasse

kohta rippuma;3. tutvusta plaani kõikidele pereliikmetele; 4. harjutage üheskoos evakuatsioonitee

läbimist, kuni see on kõigil unepealt selge.

evakuatsioonitee

23

kohtumispaik

Hoia evakuatsioonitee takistustest vaba ja uksed seestpoolt avatavad

varuevakuatsioonitee

AVASTADESTULEKAHJU

AVASTADES TULEKAHJU

• Helista hädaabinumbril 112 ja teavita õnnetusest;• Toimeta kõik inimesed võimalikult kiiresti

majast välja ja tulekoldest eemale; • Kui kodus on olemas tulekustuti ja tuli on väikse-

mal pinnal, ürita seda ise kustutada, kuid äraasjatult riski;

• Suurema tulekahju korral, kui põhjus ja asukohtei ole teada, välju hoonest viivitamatult ja jätakustutamine päästjate hooleks;

• Suitsusest ruumist väljudes hoia end võimalikultmadalale, sest seal on rohkem puhast õhku;

• Mürgiste põlemisgaaside eest kaitse hingamisteidveega niisutatud riidega.

112112

24

AVASTADESTULEKAHJU

• Ära kuluta aega põhjuste väljaselgi-tamiseks või isiklike asjade päästmi-seks;

• Kui oled hoonest juba väljunud,mine päästjatele vastu ja anna neilevajalikku infot (näiteks kas keegi onveel hoones);

• Kui hoonest väljumine on takistatud,kogu kõik inimesed ühte, soovitavaltaknaga tuppa ning vooderda ukse-ääred, et takistada suitsu pääsemisttuppa. Hoia telefon käepärast;

• Anna endast valju häälega märku jaoota päästjate saabumist

AVASTADES TULEKAHJU

appi!

25

TULEKUSTUTITE MÄRGISTUS

Enne tulekustuti kasutamist vaata alati selle märgistust või teksti.

C klass

põlevgaaside kustutamiseks.

A klass

tahkete ja põlemisel hõõguvate ainete kustutamiseks.

B klass

põlevvedelike ja põlemisel sulavate ainete kustutamiseks.

Gaas

26

TULEKUSTUTITE MÄRGISTUS

D klass

metallide kustutamiseks.

E klass

pinge all olevate elektriseadmete kustutamiseks.

F klass

toiduõlide ja -rasvade kustutamiseks.

27

Kutsu tuleohutusspetsialist

OMA KOJU!

Lisainfo:

www.suitsuandurid.ee • www.kodutuleohutuks.ee • www.ohutusope.ee • www.korsten.ee

Kui soovid nõuandeid, kuidas oma kodu tuleohutumaks muuta, helista päästeala infotelefonile 1524 ja kutsu tuleohutuse spetsialist koju.

Nõustamise käigus vaatab tuleohutuse spetsialist sinu kodu üle ning selgitab, milles seisnevad tuleohuriskid ja kuidas tagada parimal võimalikul viisil tuleohutus

just sinu kodus.

Päästeala infotelefonil 1524 helista ka siis, kui sul on päästeala, tuleohutuse või veeohutusega seotud küsimusi.

Väljaandja: Päästeamet • Trükk: Uniprint • Kujundus: Disainikorp • Illustratsioonid: Karel Korp

tuleohutuse voldik

Documents