Täpselt ajastatud energeetika-aruteluPõlevkivienergeetika ei kao veel niipea23. jaanuaril Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud esindusliku põlevkivienergeetika- alase foorumi eel andis M&Mle intervjuu TTÜ e n e rg e e tik a te a d u s- konna dekaan prof Olev Liik.

M iks ü ld se se llin efo o ru m ja ju s t nüüd?

Me püüam e ühiselt leida la­hendusi, mis saab pärast seda, kui NRG-leping on ära lange­nud. Oleme juba m itu aasta t leppinud paratam atusega, et osalus e lektrijaam ades m üüakse. N üüd peam e ü h i­selt arutam a, mis siis saab, kui võõrkapital ei osale jaam ade renoveerim ises. Kas saam e ikka ise hakkam a?

Kui k au a saam e v ee l p õ h ilis e o sa e le k tr is t p õ lev k iv i p õ letad es?

L äh iaegadel veel 90% ja rohkem gi E estis k a s u ta ta ­v as t e lek tris t tu leb põlev­k ivist, en t on tä ie s ti tõe­pärane ja ak tsep teeritud , et see osalus hakkab vähene­ma. K indlasti jääb põlevkivi baaskoorm use katm iseks

lähem ad 15-20 a a s ta t. Kui väikseks võib selle o sa tä h t­sus kujuneda, osutavad eda­sised uuringud. E esti ei saa m inna seda teed, et kogu elek ter im porditakse.

Igal k ü tu se l on oma head

ja vead. Põlevkivi meil piisab, sam u ti on olem as in f ra ­s tru k tu u r ja kogem us selle k asu tam iseks, aga n ä itek s ka innovatiivsed tehn ilised lah en d u sed vanade sead ­m ete uuendam iseks.

vaata lk 2

TTÜ I ühiselamulette sõitsid kolim isautod

7. ja a n u a ri kekspäeval sõitsid T allinna T ehn ikaü li­kooli tä ie liku lt renoveeritud I üh ise lam u (A kadeem ia 5) e tte esim esed kolim isautod. K uigi esim esel ko rrusel töö veel käis, olid ülem ised juba u u te e lan ike vastuvõ tuks valm is. E uro tasem el reno­veeritud üh iselam us on 497 kohta, mis kõik m üüdi välja paari nädalaga ning seda juba m itu kuud enne avam ist. R uum ilahendus on bok- sipõhine. Boksid on kaheto- alised - kum m aski elab kaks tudengit. Igas boksis on WC, köögi- ja dušinurk . V arsti peaks saam a lisaks k a a ­beltelevisioonile kasu tada ka in te rn e ti pü siü h en d u st ja üh ise lam u arvu tivõrku . Hoone keldrikorrusel asuvad selvepesu la ja saun. E sim e­sele korrusele eh itatakse eri- toad liikum ispuuetega üliõpilastele.

Ü hiselam u renoveerim ine algas m ullu 1 .juulil. Ü m ber­

ehituse käigus uuendati tä ie ­liku lt hoone sooja-, elektri- ja ven tila tsioon iseadm ed , k a ­tu s , uksed-aknad, põ randad jne.

R enoveerim ispro jek t va l­mis a rh itek tu u rib ü ro o s F il­te r ja T aras, eh ita ja oli AS M erko E h itus. E h itu sm ak ­sum use ne to h in n ak s k u ­junes 27 m ln krooni (ilm a sisustuse ta), ruu tm eetrih in - naks seega um bes 4440 kroo­n i. Ü hiselam u operaa to rik s on TTÜ Ü liõpilasküla MTÜ. T urvasüsteem põhineb kiip- kaardiga pääslal.

Esimesi sissekolijaid terv i­ta s id TTÜ rek to r A ndres Keevallik ja haldusprorektor Peep Jonas.

K evadsem estri a lguseks on kõik ehitustööd lõpetatud ja v iim ased uue e luasem e saan u d tudeng id om a tu b a ­desse asunud .

M&M

Vaata Pilte lk 6!

Kolmanda kuldsponsorina sai plaadiGebert Rüf FoundationTTÜ teadustegevuse spondeerim ise eest sai kuldplaadi Gebert R üf Foundation. Seda olid vastu võtm as M ax Schweizer ja ajakirjanik R udolf Herm ann Neue Zürcher Zeitung’ist.K uldsponsori p laad i andsid üle rek to r A ndres K eevallik ja Šveitsi teaduskoord inaato r Peep Palum aa. Sam as a u ta su s ­ta ti dok toran t Angela Ivaskit teaduspreem ia “Swiss Science Award 2001” auhinna võitmise puhul.

Energeetikafoorumi korraldasid Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi, kes olid esindatud tippjuhtide tasemel. Andres Keevallik, Gunnar Okk ja Mati Jostov jälgisid tähelepanelikult fooru­mi kulgu ja ütlesid oma sõna sekka.

Kõrghariduse riikliku kool itustell i musekavandamisest

H aridusm inisteerium is on koos­ta tu d eelnõu, ku idas h ak a ta kõrghariduse riiklikku koolitustelli- m ust kavandam a. P araku pole se l­les arvestatud mitmeid olulisi tehn i­ka- ja tehnoloogiaharidust p uudu ­tavaid põhimõtteid, mis m uuhulgas on Riigikogus juba poliitilise toetuse leidnud või vähem alt parlam end is käsitle tud . Seetõttu võttisk i TTÜ nõukogu aastav ah e tu se eel vastu otsuse, milles tegi ettepaneku kooli­tustellim use kavandam isel läh tuda Riigikogus 6. detsembril 2001. aastal heakskiidetud otsuse “Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 2002- 2006 “T eadm ispõhine E esti”“ põhim õtetest n ing a rv es tad a p ea ­m inistri 7. detsem bril 2000. aas ta l Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsim use “Teadus- ja arendustege­vuse o lukorrast ja va litsu se polii­tikast selles valdkonnas” ettekandes öeldut, et “analüüsides riikide ja rah ­vaste konkurentsivõim et m aailm as, on teadlased esile tõstnud ju s t teh- nikahariduse ülim alt olulist rolli rii­kide arengus ning endale konkurent­sieeliste loomises. E riti suur puudus kõrge kvalifikatsiooniga in im estest on uu te toodete ja teen u s te a re n ­damisega seotud teh n ik av a ld ­kondades, sealhulgas infotehnoloo­gia vallas.”

Nõukogu pidas oma otsusega v a ­jalikuks juh tida tähelepanu sellele, et riikliku koolitustellim use (RKT) kavandam isel tu leb kooskõlas ü li­kooliseadusega (§ 13') p rio r iteetse p õh im õtten a a rv esta d a k õ rg ­h a r id u seg a sp e ts ia l is t id e v a ja ­d ust töö tu ru l. E esti rah v u sv ah e­lise konkurentsivõim e kasvu ta g a ­m iseks tu leb p rio ritee tseks lugeda tehn ika ja tehnoloogia n ing E esti teadus- ja arendustegevuse s tra te e ­gia võtm evaldkondadega (kasutaja- sõbralikud infotehnoloogiad ja info­ühiskonna areng, m a te rja liteh ­noloogiad, biotehnoloogia) seotud tehnika, tootmise ja ehituse ning loo­dus-, täppis- ja arvutiteaduste õppe- valdkondi. O ppevaldkondade/õppe- suundade vaheliste proportsioonide m ääratlem isel tu leb läh tu d a E u ­roopa Liidu, eriti Põhjamaade v asta­vatest proportsioonidest. N äiteks 1998. aastal oli Eesti ettevõtetes hõi­vatud vaid 0,66 tead last ja inseneri 1000 tõotaja kohta. Euroopa Liidu näita ja on 2,5. K õig ist ü liõ p ila s ­te s t õpib in se n e r ite a d u s i S o o ­m es 22 % ja E e stis a in u lt 11% (Riigikogu stenogramm, 7.12.2000).

E esti vajab p rio ritee tse tes õppe- valdkondades sen isest enam m a­g is tr i- ja d o k to r ita sem el lõ p eta ­ja id . RKT kavandam ise eelnõu sellele eesm ärgile ei vasta, sest näeb e tte tehn ika , tootm ise ja eh ituse ning loodus- ja täpp isteaduste vald­kondades, võrreldes kutsekõrghari- dusliku õppega, tellim use vähen­dam ist m itte a inu lt suhtarvudes vaid koguni ka absoluutarvudes.

RKT koostam isel tuleb arvesse võ tta Delfi-m eetodi rakendam ise tu lem u sen a ilm nenud kasvava ja kah an ev a tööhõivelise nõudlusega koolitusalade pingerida.

Nõukogu a rv a tes rakenduskõrg ­koolid ei ole vähem alt lähiaastail val­mis p laneeritavale k iirelt kasvavale ü liõp ilaskon tingend ile kvaliteetse teh n ilise h a rid u se andm iseks. Seepärast tuleb jä tk a ta ja osas õppe- va ldkondades la iendada rak en - d u sk õ r g h a r id u se an d m ist ü li­k o o lid e s ja n en d e k o lled žites

Täiesti arusaam atu on õppevald- k o n d a d e l i ig ita m in e m ajan ­d u ss e k to r ite v a h e l ning seejärel m ajandussek to rite tööhõive prog­nooside a lu se l riik lik u koo litu ste l­lim use k u jundam ine . RKT k av an ­dam ise ee lnõus (lk 10) on m ärg i­tu d , e t te r ts ia a rs e k to r is s e k u u lu ­vad õppevaldkonnad: h a ridus, hu- m a n i ta a r ia ja k u n s tid , s o ts ia a l­te ad u sed , ä r in d u s ja õigus, te rv is ja h eao lu n in g te e n in d u s . S e k u n d a a rs e k to r is s e k u u lu v ad õ p p ev a ld k o n n ad : loodus- ja tä p ­p is te a d u se d n ing te h n ik a , to o t­m ine ja e h itu s . Ö eld u t k ah tp id i m õista ilm se lt ei saa. S iis tu leb aga m õista , e t te h n ik a ja tehnoloogia, sa m u ti loodus- ja tä p p is te a d u s te õp p ev a ld k o n d ad e (n ä ite k s a rv u ­ti te a d u s e õ p p esu u n a) lõ p e tanud on h õ iv a tu d m itte a in u l t sekun- d a a rs e k to r is , vaid ü h a enam ka te r ts ia a rs e k to ris . V iim ase o sa tä h t­sus su u ren eb p ideva lt ning a ren e ­nud riikides töötab seal juba üle 2/3 töö jõust.

Põhim õtteliselt tuleb aga igati toe­ta d a riik lik u koolitustellim use k u ­jundam ise k in d la te a luste väl­ja töö tam is t ja seega ka selles vald­konnas “läb ip a is tv u se” su u ren ­damist.

Täpselt ajastatud energeefika-arutelu

Põlevkiviga konkureerivad elektri eksport te is test riik idest, aga ka teised kütused, elektrijaam ade ehi­tam ine maagaasile, puidule, turbale. (Foorum ijärgsel pressikonverentsil pakkus prof Liik välja ka tuumajaa­m a ehitam ise võimaluse. - M.U.). Tõenäoliselt luuakse suurim ate töös­tusettevõtete, näiteks potentsiaalse tselluloositehase juurde oma spetsii­filised elektrijaam ad.

M il m ääral sõ ltub põlev­k iv ie n e r g e e tik a k on k u ren tsi- v õ im e lisu s p õ levk iv i k aevan ­d am ise , tö ö tlem ise ja k a su ta ­m ise e fek tiiv su sest?

Toodangu hinna määravad paljud komponendid. T ähtis on põlevkivi h ind, selle m äärab kaevandam ise efektiivsus, sam uti nn rohelised m aksud. Kui on poliitilist huvi põlevkivi kaevandam ist poliitiliselt kõrgesti m aksustada, võib see põlevkivi h inna viia väga kõrgele. E lek tri tootm ishinda mõjutab ka põlevkivi põletamise kasutegur, mis­sugused on em issioonitegurid, s .t palju tuleb saaste t. Siis on inves­teeringud ja jaam a käituskulud, mis sum m as moodustavadki lõpuks h in­na.

K as p õ lev k iv ien erg ee tik a on m aailm as haru ldane? M issu ­gu n e on E esti tase?

M inu andm eil on vaid Iisraelis

algus lk 1sam a kütus tööstuslikult kasutusel, põlevkivivarusid on aga paljudes rii­kides. Mujal on veel alles parem aid kü tuseid , mida põletada ning põlevkivi juurde jõutakse ilm selt a l­les edaspidi. Eestis muid m aavarasid peale tu rb a aga selleks o ts tarbeks polegi. Teisalt on selge, et vastavat tehn ikat võivad arendada vaid ra h ­vusvahelised suurfirm ad, kellel on selleks p iisavalt rah a ja katsebaas. T eaduslik uurim ine on kü ll E estis võimalik, katsestendid jäävad aga ka edaspidi energeetikafirm ade kanda.

Kas p õ lev k iv ien erg ee tik a jä t­kam ine toob kaasa e lek tri h inna pöördum atu kasvu?

20 a a s ta t ei ole E esti energee­tikasse tehtud suuri investeeringuid, viimane oli Iru elektrijaam. Pole pan­dud raha ka elektrivõrkudesse, neid on vaid p isu t p a randa tud . Oleme seisus, kus tuleb teha suuri inves­teeringuid või m uidu meil ei ole enam peagi kogu energeetika t. K eskkonna- ja kvaliteed inõuetega kooskõlla viim ine nõuab sam u ti investeeringuid . Lõpuks peab kõik selle ikka tarbija kinni maksma. Tei­salt, taastuvate energiaallikate nagu tuule- või vee-energia evitam isel oleksid investeeringud veelgi suure­mad.

Küsitles Mart Ummelas

TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA 2001gile TTÜ A rengufondi ja V ilist­laskogu stipend ium . Viis edukat v ilistlast liitus isik likult TTÜ Vilist- laskap ita liga , k ir ju ta ti alla ka m it­mele uuele koostööleppele. A rengu­fond on jõudnud m ärk im isväärse tähiseni: stipendium ide kogusumma küün ib kolm veerand miljoni kroo­nini.

alqus lk 3

17. septemberT e h n i k a ­

ülikooli 83. aas­tapäeval an ti p õ h j a l i k u u u e n d u sk u u r i läbi teinud au ­las (arh itek tid Andres ja Reet Põime) to im u­nud nõukogu p i d u l i k u l

is tu n g il P lansapanga ju h a tu se esi­m ehele In d r e k N e iv e ltile üle tu n ­n is tu s A asta V ilis tlaseks valim ise ko h ta . TTÜ eh itu se ökonoomika eria la l lõpe tanud N eivelt on 2001. a a s ta s t ka TTÜ K uratoorium i e si­m ees.

E sim esed TTÜ te e n e te m e d a lid M ente et M anu pälv isid p rof J a a k L eim ann, p ro f R aim und-Johannes U b ar, p ro f R ein Jü rg e n so n , p ro f Ju h a n L augis ja v ilis tlane Toomas L um an . K u ld m ärg i sa id 25 te e n e k a t tö ö ta ja t.

TTÜ doktorid ip lom id said 7 u u t te a d u s d o k to r i t Edi K u ld e rk n u p , K uno Ja n so n , V ita li P o dgu rsk i, J ü r i Jo lle r, G erh a rd M effert, Igor Penkov , M artin E erm e.

16. oktooberES Sadolin ASi ju h a tu se esim ees

Rein Reile ja fin an tsd irek to r Eda Anton võtsid firm a esindajaina v as­tu TTÜ teise kuldsponsori plaadi.

29. oktoobrilTTÜ Kuratoorium esimees Indrek

Neivelti juhtim isel h indas T allinna Tehnikaülikooli tegevuse aastal 2000 “väga heaks”. Esile tõ s te ti ak tiivset ehitus- ja rem onditegevust, posi­tiivseks peeti dekanaatide taastam ist endistes funktsioonides, toe ta ti loo- dusteaduskonna loom ist, tehnoloo­giakeskuse m oodustam ist, sam u ti T allinna Tehnoloogiapargi a s u ­tam ist.

6. novemberT äienduskoolituse keskuse üm ­

berkorraldam ise tu lem usena loodud TTÜ avatud ülikooli ju h a ta jak s sai Andrus Karu. Tegemist on isem ajan­dava, tasu lise üksusega, kus kõrg­h a rid u s t on võim alik om andada aas ta te eest m itm esugustel põhjus­tel tavapärase õpingutee pooleli j ä t ­nud inim estel.

B EST -E ston ia eestvõ tte l valiti klubis Club Decolte järjekordne Miss TTÜ, kelleks sa i 2 0 aas tan e r a h ­vam ajanduse e ria la ko lm anda aa s ­ta ü liõp ilane N a ta lia T šu rak ova. E sim eseks p r in tse ss ik s v a liti Mir- jam Pisa, te iseks p rin tsessiks Katre Abel.

29. novemberNoorte infomess Teeviit tõi P irita

nä itu sekom pleksi küm neid tu h a n ­deid noori, kes põlesid soovist edasi õppida. Tehnikaülikooli väljapaneku ju u res oli p idevalt tung lem ist. M essiku jundusele and is ilm et nn tudeng ituba koos 2korruselise n a ri­ga, millel raskustest! tehti.

30. novemberT allinna Tehnikaülikooli ja V ilist­

laskogu esm akordse lt k o rra ld a tu d aas ta lõ p u b a llil ta n ts is 230 paari. Tehnikaülikooli balli külalised aval­dasid üksm eelse t soovi, et see pidu m uudetaks trad itsiooniks.

6. detsemberTTÜ põhjaliku uuenduskuuri läbi­

nud spord isaali kogunes tuha tkond in im est selle p idu liku le avam isele. Avaviske korvirõngasse tegi haldus­p ro rek to r P e e p J o n a s . Spordihoo­ne laienes 1000 m2 võrra, juurde tuli p inda treen ingu teks ja võistlusteks.

DetsemberToim usid talvised lõpuaktused:

kraadieelõppe, diplomiõppe ja baka­laureuseõppe lõpetas 420, m agist­riõppe 47 inimest, cum laude lõpeta­jaid oli 21. Kokku lõpetas 2001. a TTÜ 1378 noort spetsia lis ti, neist cum laude 78.

17. detsemberAvaliku loenguga “Ülikoolid aka­

deemilise kapitalism i tõm betuules” esines akadeem ik, TTÜ info teh­noloogia teaduskonna a rv u titeh n i­ka ja —diagnostika õppetooli ju h a ta ­ja prof R aim und-Johanns Ubar.

18. detsemberToim us ülikooli nõukogu a a s ta

v iim an e is tu n g , kus te h t i ka kokkuvõte aasast: 13 is tung il võeti v a s tu 132 ü likoo li k äek ä ik u su u n a v a t o tsu st.

18. septemberO h tra lt huvilisi saabus värskete

ü llitis te , trük ilõhna lise ja kõva­kaanelise “TTÜ aastaraam atu 2000” ning pehmem as köites ja pilkupüüd­vam a “T allinna T ehnikaülikool aasta l 2000” esitlusele. A astaraam a­tu kollektiivi ju h t V ahur Mägi esitles ka oma artiklikogum ikku “Nägus ja kebja”.

M ustam äe lin n ak u s ava ti TTU puidu töö tlem ise õppetooli Puidu- m aja. Hoone uuenda ti tä ie lik u lt ja seal eh ita ti välja tänapäeva nõuetele v as tav ven tila tsioon . P u idu töö t­lem ise õppetooli sisustam isele a ita ­sid kaasa m itu mööbli- ja puidutöös­tuse ettevõtet, peatöövõtja oli eh itus­firm a S kanska EMV.

TTÜ au las oli uue isese isvusa ja esimene teklitserem oonia. Üliõpilasi te rv itanud rek to r A ndres K eevallik rõhutas, et tänases ülikoolis on kõige täh tsam tudeng . Ü liõp ilaste le a n ti koos tekliga kä tte ka tek lis ta tu u t ja ülevaade Tehnikaülikooli vorm im üt­si ajaloost.

9. detsemberT e h n ik a ü lik o o li A k a d e e m ilis e

N a isk o o r i 50. sü n n ip ä e v a le “E s ­to n ia ” k o n ts e r d is a a l i k o g u n e s id k o o ri e ils e d ja tä n a s e d la u l ja d , k o o rim u u s ik a a u s ta ja d ja sõbrad . O rk e s t r i ja v i l i s t la s n a is k o o r i k a a s a b i l tõ u s u jo o n e s k u lg e n u d k o n ts e rd i lõ p e ta s to rm il is e a p la u s i ä r a te e n in u d U rm a s S is a s k i “K a n ta a t A r m a s tu s e le ”. J u u b e l ik s v a lm is k o o ri e s im e n e CD p la a t .

20. detsemberA vati T allinna Tehnikaülikooli

m ajandusteaduskonna renoveeritud õpperuum id Koplis, TTÜ ajaloolises peahoones. Nende uuendam isel on palju vaeva näinud teaduskond oma dekaani prof Alari Purju juhtim isel, aga mõjus on olnud ka kogu ülikooli toetus. Remonditi esimene korrus ja v ah e ta ti katus, uued ruum id said söökla ja raam atukogu, laienes fua­jee ja tekkis p iisavalt ruum i kon- toripindadeks ning tudengeile loen­gute vahelise vaba aja veetmiseks.

22. november

8. november

9. novemberSuure hu lga tu d en g ite p ingsa

tähelepanu all toimus esimene robo­tite võistlus Eestis - Robotex 2001 — T allinna T ehnikaülikooli ja T a rtu Ülikooli tudeng ivõ is tkondade a r ­vukal osavõtul. Seekord võitsid ta r t ­lased kiiruses, tipikad arvuliselt.

14. novemberT allinna Raekojas a n ti jä rjekord ­

selt paariküm nele parim ale tuden-

10. oktoober

TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA 2001

Rektor A ndres K eeva llik avas TTÜ tä isau tom aatse kaugjälg itava ja kaugjuhitava katlam aja. Avamisel osales ka katlam aja eh itanud AS N apali ju h a tu se esim ees T oom as L aanpere. K atlam aja varu s tab soojaga kogu M ustam äe ülikoolilin- nakut ja ühiselamuid. Lisaks sellele hoiab kokku raha.

23.veebruarTallinna Tehnikaülikoolist pälvisid

Eesti Vabariigi riikliku teaduspree­mia kaks kollektiivi: keem iatehnika instituudi direktori prof Rein Mun- teri ja TTÜ Geoloogia Instituudi alus­põhja osakonna ju h a ta ja D im itri Kaljo juhtim isel töötanud.

1. märtsAvaliku loenguga esines “S tra ­

teegiline positsioneerim ine” TTÜ m ajandusteaduskonna o rg an isa t­siooni ja juhtim ise õppetooli juhataja prof Jaak Leimann.

9. märtsTallinna linnapea Jü ri Mõis ja TTÜ

rektor A ndres K eevallik k ir ju ta s id a lla sta tuud ile , mis ta a s ta b TTÜ üliõpilastele Ja a n Poska nim elise stipendium i andm ise. O m aaegne Tallinna linnavalitsus asu ta s kolm päeva pärast Poska surm a tem a kui linnapea ja Tartu rahulepingule alla­kirjutanud Eesti välism inistri m äles­tuse jäädvustam iseks stipendium i, mida nüüd haka takse andm a Eesti arengu seisukohalt täh tsa te erialade üliõpilastele TTÜs.

24. märtsT allinna T ehnikaülikooli õppe­

jõudude korvpalliklubi KAPA tä h is ­ta s ju u b e litu rn iiri ja m eeleoluka peoga om a 50. aastapäeva . Kapa- ka te keskm ine vanus on 57 a a s ta t ja keskm ine pikkus 179 cm.

TTÜ V ilist­laskogu korra­lisel koos­olekul valiti uueks esim e­heks T oom as L um an, ase- e s i m e h e k s Aare Kitsing ja liikmeiks Jaak Leim ann, Too­

mas Annus, Andres Keevallik, Sulev Luiga, Tiit Vähi, Andres Sarri, Gun­nar Okk, Toomas Sõmera ja E lm ar K ruusm a.

19. aprillTTÜ tudeng id heiskasid Kevad­

päevade m ärgiks m asti oma lipu. M eelelahu tuse kõrval (nt küsitava väärtusega telekaloopimine) oli päe­vadel ka sisukam pool, m ille täh t- esinejaks oli rahandusm inister Siim

26. aprillR ektor A ndres Keevallik ku tsus

Glehni lossi pidulikule pressilõunale suurim ate Eesti m eediakanalite esin­dajad. R ektor and is koos abilistega ü levaa te TTÜ arengukava põhiseisukohtadest, tu tvustas suure­joonelisi eh ituskavasid M ustam äe cam puse väljaehitam iseks ja vastas a jakirjanike arvukaile küsim ustele.

7. maiTehnikaülikool, EMT ja Ericsson

E esti ra jasid koostööprojekti tu le ­m usena m obiilrakenduste a ren ­duskeskuse MAI (Mobile Applica­tions Initiatiue). See on test- keskkond, mis võim aldab model­leerida uusim aid GPRS ja UMTS - mobiilsidevõrke, kuid annab ka es­m akordselt Eestis ettevõtjaile või­m aluse uudsete m obiilrakenduste testim iseks. Uus keskus on tipptase­mel.

24. maiTTÜ elektroenergeetika in s titu u ­

di ja Eesti Elektroenergeetika Seltsi korraldusel 10. korda toimunud elekt­roenergeetika päeva täh tsü n d ­m useks kujunes energiasüsteem ide laboratoorium i avamine TTÜ Ener- geetikateaduskonna majas. Samal päeval TTÜ esimeseks kuldspon­soriks n im etatud rahvusvahelise kontserni ABB kogusummas enam kui 1 120 000 krooni maksvaid sead­meid oli üle andm a saabunud ABB Balti regiooni juh t Bo Hendriksson.

13. juuniE esti Panga p residen t V ahur

Kraft, Kaubandus-Tööstuskoja juha­tuse esimees Toomas Lum an, TTÜ rek to r Andres Keevallik ja TÜ rek ­tor Jaak Aaviksoo allkirjastasid ühise tegutsemise lepingu, millega algatati s ih tasu tuse Strateegiliste A lgatuste Keskus. Keskuse eesmärgiks on m ääratleda Eesti ühiskonna ja m a­janduse arengutrende. Algkapital on 2,4 mln krooni.

JuuniToimusid kevadised lõpuaktused:

kevadel lõpetas ülikooli 892 noort, neist 57 tudengit cum laude, m agist­rikraadi sai 126 lõpetajat.

6. juuliTTÜ rek to r Andres Keevallik ja

ülikooli am etiliitude organisatsiooni esim ees Toivo Roosimaa k irju tasid a lla uuele kollektiivlepingule, mis kehtib kuni 31.12.2002.

6. augustT allinna Tehnoloogiapargi r a ­

jam ise ühise tegutsem ise protokolli allkirjastasid Tehnikaülikooli, H ari­

dusm inisteerium i, M ajandusm inis­teeriumi, Tallinna Linnavalitsuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Loodava Tehnoloogiapargi funktsiooniks on k o rrastada in fra ­s tru k tu u r , luua parem ad töötingi­mused ü lem aailm selt tu n n u s ta tu d firmade kaasam iseks, anda indu ja motivatsiooni meie tead lastele oma tu lem uste rakendam iseks.

17. augustEestit külastas Helsingi Tehnika­

ülikooli rek tor Paavo Uronen. TTÜ rektori Andres Keevallikuga aru ta ti põhjalikult kaksikülikooli idee teos­tam ist.

AugustTulevases olümpialinnas Pekingis

toimus üliõpilasspordi suursündm us — 21. suveuniversiaad. Eesti 37-liik- melise delegatsiooni koosseisus osa­les TTÜst 9 üliõpilassportlast. Pa- rim ini esines kolm ikhüppaja L auri Leis, kes saavutas kõrgetasemelises võistluses kaheksanda koha.

SeptemberÕ ppeaasta a lguses ü le ta s TTÜ

tu d en g ite a rv 9000 p iiri (9194). V õrreldes ee lm is te a a s ta te g a su u ren es k o n k u rss n ii b a k a la u ­reuse- ja d ip lom iõppesse ku i ka m ag istri- ja doktoriõppesse. E riti su u r oli tõ u s m ag istriõppes , kus 2000. a oli konkurss 2,21 ja 2001. a 3,23. Sel õppeaastal õpib T ehn i­kaülikoolis 1119 m ag istran ti ja 274 d ok to ran ti.

Septembriks sai uue kuue peahoo­ne II korruse nn pikk koridor, mis tänu klaasist auditooriumite ja kabi­nettide ustele on avatud päevaval­gusele. Suviste rem ontide käigus uuendati m itm ed auditoorium id ja laborid. Suur oli tööde m aht keemia- teaduskonnas ja toiduainete in s ti­tuudis.

1. septemberLõpetati süsteem itehnika te a ­

duskonna tegevus ja viidi selle koosseisust au tom aatikainstituu t ja elektroonikainstituu t infotehnoloo­gia teaduskonna koosseisu, mida de­kaanina juhib prof Rein Jürgenson.

4. septemberR ekto r A ndres K eevalliku jõ u ­

lisel in its ia tiiv il ko rra lda ti briifing a k tu a a ls e te l en e rg e e tik a te e - m adel. P ikem a sõnavõtuga põlev- k iv ivarudest, u u te s t tehnoloogiat­e s t p õ lev k iv ien e rg ee tik as ja nende m õjust keskkonnale esines TTÜ so o ju s teh n ik a in s ti tu u d i d irek to r p ro f Arvo O ts. E nergee- tik a te a d u s k o n n a dek aan p rof Olev L iik p e a tu s e le k tr ih in n a ku junem isel ja e le k tr iv a ru s tu se l.

12. septemberIlm us TTÜ tudengilehe “S tu ­

dioosus” esimene kuueleheline A4- formaadis number. Leht ilmub kord kuus ja on Tehnikaülikooli ajalehe erinum breina ilm unud “Tudengi- ekstra” järeltulija. Leht ilmub kahes keeles.

jä rgneb lk 4

17. aprillJaanuarTTÜ geeni­

t e h n o l o o g i a keskuse dot­sent m oleku­la a rb io lo o g ia õ p p e t o o l i s P r i i t K oger- m a n sai Eesti noore teadlase preemia, mida

m akstakse Vabariigi Presidendi kulltuurirahastust.

1.veebruar

Kallas.

Sa ilm usid d irigend ina TTÜ/TPI puhkpilliorkestri ette 1985. a oktoob­ris meie tollaegse peadirigendi And­res A varanna kutsel ning avaldasid m uljet m itm e asjaga. Õ ppisid väga ru ttu selgeks meie kõigi eesnim ed. S uu tsid ja suudad praegugi noodi­pultide vahel osavalt laveerides ime­kiiresti liikuda, et kellelegi vajalikku nooti u la tad a , a id a ta kellelgi teisel õiget nooti kaan te vahelt üles leida või se lg itada noodi jä rg i, m illiseid helisid peaks m ängija kuuldavale tooma. Õppisid püüdliku lt m õistma meie nalju ja v ig u rju tte n ing neile v ää rilise lt — v ä ä rik a lt (m itte)rea- geerim a. E t Sa tä p se lt ja a ru s a a ­davalt ju h a tad , tundub loom ulik - Sinu õpetaja Tallinna Riiklikus Kon­servatoorium is oli ju H elm ut Oru- sa a r — ise n iih ä s ti d irigen t ku i ka pillimees. Kuue aasta eest asusid Sa pead irigend i kohale. See täh en d as Sulle sen isest p ingsam at ideede ge­n e ree rim is t ja tööd nende elluv ii­misel. O rk estri trad itsioon ide nim ekirja on lisandunud igaaastased advendikontserdid , kevadised ring­

Reet Brauer 50reisid deviisi all “Tunne Eestim aad” ning harjutused ja esinemised erine­vate koosseisudega ansam blitega . S inu ju h a tu se l on o rkes te r m äng i­nud V enem aal, Soomes, Rootsis, Saksam aal, Itaalias ning loomulikult ka B altim aades. G audeam us XII pakkus Sulle võimaluse olla puhkpil­liorkestrite üldjuht.

Ei tohi unustada, et S inu põhitöö on noorte d irigentide Õpetamine Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Sinu viimase aja õpilased on pea kõik aeg­a ja lt meiega k aa sa m äng inud või meie ees dirigendina k ä tt proovinud. Tarm o ju h a tab meid S inu kõrval juba kuus a a s ta t. Sinu hoolitsevat su h tu m ist oma õpilastesse iseloo­m ustab ühe teh n ik aü liõ p ilasest pillim ehe arvam us: “O leksid meil Tehnikaülikoolis kõik sellised õppe­jõud, oleks mul kool juba kolm kor­da lõpetatud!” Sul on meeldiv kom ­me kanda pidulikel puhkudel (maa)- kodukihelkonna rahvarõivaid .

Soovime Sulle Sinu sünnipäeval, e t Sul ikka jä tkuks energiat (ja et Sa vajaduse korra l suudaks ted a öko­noom sem alt k asu tad a , usa ldades mõne v äh em täh tsa asja tegem ise teistele)! E t Sul jätkuks terv ist (diri­gentide terv is p id i olem a m aailm a parim)!

Õnne, õnne, õnne!

Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkester ja

Kultuurikeskus

24. ja a n u a r i l 2002

Eduard Schults 707. jaanuaril täh istas oma 70. sünni­

päeva T a llinna T ehnikaülikooli em eriitp rofessor E duard Schults. S ündinud on ta 1932.a a s ta l L en in ­gradis. J u u b ila r lõpetas k iitu sega T allinna E lek trom ehaan ika T ehn i­kum i raad io teh n ik a e ria la l 1950. aastal. Õpingud jätkusid Leningradi B on tš-B ru jev itši-n im elises E lek t­ro teh n ik a S id e in stitu u d is , m ille ta 1956. aasta l raadioside ja raadiolevi e ria la l k iitu seg a lõpetas. Tehnika- kandidaadi k raadi väitles ta 1963. a ja dotsendi teadusliku kutse sai 1970; 1981-1986 oli raadiotehnika kateedri ju h a ta ja . A asta te l 1995-2000 oli juubilar TTÜ professor, juhatades nii raadio- ja s id e teh n ik a in s ti tu u ti (1996-2000) kui te lek o m m u n ik a t­siooni õppetooli.

E duard Schults on töö tanud te h ­niku ja insenerina raadioringhäälin- gu T a llin n a saa te jaam as, T allinna telev isioonikeskuses, raadiorelee- liinil n r 3 ja teadusliku l tööl aasta il 1963-1965 E lek tro tehn ika TU in s ti­tuud is. TPIs a lu s ta s tööd 1965. aastast, algul au tom aatika kateedris ning hiljem raad io tehnika kateedris selle loom isest 1966.aastal vanem õ­petaja ja dotsendina. Ta luges im pul­si- ja te lev is ioon itehn ika ku rsusi, juhendas õppe-uurim istöid, diplomi- pro jek teerim ist jm . T eaduslik u u ri­mistöö on põhiliselt seotud optiliste ja televisioonimeetodite kasu tam ise­ga im pu lss-signaalide re g is tre e r i­miseks n ing analüüsiks.

Ju u b ila r i le m eeldib kõrgusi v a l­

lu tada nii otseses kui kaudses mõttes. A lpinistide grupis vallu tas ta 1960. aastal Pam iiris nim etu kuplikujulise igilumise mäe, mida tänapäeval tu n ­nem e E stonia m äetipuna (6211 m eetrit). Veel vaid mõned mark sõnad: Eesti volitatud insener, Eesti E lektroonikaühingu juha tu se luge. Eesti Teadlaste Liidu liige, NL aura dist; olnud TTÜ akadeemilise* kohtu liige, TTÜ nõukogu liige, Ringhäälin­gunõukogu liige. O sanik Orjaku küla Sireli talus H iium aal jne.

Juub ilar on õnnelikus abielus, hea isa tü ta r K ristiinale ja poeg M ar­gusele ning vanaisana eriti uhke kaksikvendade Randm äri ja Oliveri üle.

Õ nnitlem e juub ilari täh tpäeval n ing soovime jä tk u v a t edu, op ti­mismi ja tugevat tervist!

Kolleegid raadio- ja sidetehnika instituudist.

Õppeosakonna juhataja M aiki tldamÕpetaja, kes kartis saada õpetajaks

Väike tum edapäine naine pakatab juba varahom m iku l energ iast. Ei saagi aru, kas tem a kabinet on liiga suur või on seal lih tsa lt vähe mööblit. „Varsti on siin kõik vajalik olemas!" lau sub kaks n ä d a la t am etis olnud õppeosakonna juha ta ja M aiki Udam veendunult. Tundub, e t tegem ist on hakkaja , konkreetse ja veidi ü lla ta ­va tegelasega siin hom m ikuselt une­levas miljöös.

O otam atuid ja ü lla tava id k ä ä n a ­kuid pakub Maiki Udam i elukäikki. L õpetanud üheks T allinna eliitkoo­liks peetud 42. keskkooli saksa keele eriklassi, astus läbinisti linnatüdruk õppim a EPAsse m etsam ajandust. L ih tsalt seepärast, et tol aasta l lava­k u n s tik a teed ris se vastu v õ ttu pol­nud.

„Tahtsin õppida midagi täiesti teist­sugust. Loodus on m ind a la ti huvi­tanud. Bioloogiat- geograafiat ei ta h t­nud ma õppim a m inna - kartsin , et

saan õpetajaks. Mu esivanem ad on olnud kolm põlve õpetajad... J a ikka sain ma selleks ka ise!“ Aga sinna oli veel pikk tee. Kõrgkooli kõrvalt õp­pis M aiki neli a a s ta t Ja a n Toominga d raam astuud io s. E sim esena meel- detulev roll on tüdruk-kes-kõiki-ar- m astas ja s isseas tu m ise tü ü d id est p im e -p in g v iin -k e s - ta n ts ib -k ö ie l. S tuudioaega m ahuvad ka mõned peaosad ja täna on juba raske öelda, kas tem a dubleeris Liina O lm arut või oli see vastupidi. Toominga stuudio baasil loodi T artu lasteteater. “Palju käisim e e tendustega koolides ja lasteaedades." K ui valida tu li - kas tea te r või pere, langes valik viimase kasuks. Tütre sünd oli põhjuseks, et A lutagusele tööle su u n a tu d kooli­ta tu d „m etsam ees“ sinna kunagi ei jõudnudki. Järgm ine sam m ü lla ta s taas - Maiki U dam ist sai Ruila kooli keem iaõpetaja. Oli ta ju kõrgkoolis saanud korralikud teadm ised kõigis

reaa la in e te s . K ard e tu d õpe ta ­jaam etit on ta pidanud päris p ikalt - õpetanud nii koolilapsi, tudengeid kui täiskasvanuid . Keemia asendus küll üsna k iire lt rootsi keelega. G ustav Adolfi G üm naasium is õpeta jaks oldud aegu m eenu tades ü tleb ta kõige m õnusam aks isese isvuse ja vabaduse, võim aluse te h a omaloo­m ingut. H arid u sm in is tee riu m i kõrghariduse ta litu se ju h a ta ja am eti­koha p lussidena aga vaheldusrikast tööd, suh tlem ist erinevate in im este­ga ja võim alust palju reisida. V ahe­peal jõud is ta olla E esti H um an i­taa rin stituud is avalike suhete ju h t ja rootsi keele õppejõud.

K üsim usele, m ida M aik i Udam oma praeguselt töökohalt ootab, jääb ta p ikalt m õttesse:

„01en sa ttunud m itm ete m uutuste ja paljude asjade alguste juurde. Ma ta h a k s in pöö ra ta s iin se t õppepoolt näoga hom se suunas. J a loodan, et m inu üm ber on in im esed, kes seda toetavad . M ulle m eeldib siin rah u in im estes ja see, et pole m õ tte tu t tõm blem ist. Keskkond on meeldiv.

Palju on küll tegem ata, aga minu se isukohalt on see a in u lt hea. Kui ring on tä is , m uu tub asi ru tiin ik s . T änases m aailm as on m inu jaoks ebanorm aalne ku i in im ene töötab ühel kohal 40 - 50 a a s ta t - kõik ju muutub. R aputused on vajalikud nii in im esele endale kui kogu o rgan i­satsioonile."

P is itü ta r, kelle p ä ras t ei saanud M aiki U dam ist m etsam eest ega näitlejat, on tänaseks em ast peajagu pikem, ja 1. klassis õppiv poeg veel sam avõrra lühem. Ühine perekond­lik huvi on loodus ja m atkam ine nii paadis, jalgrattal, suuskadel kui k a ­hel jalal.

Maikil on kaks suurt unistust: sel­geks õppida hispaania keel ja sakao- fonimäng. Esimese realiseerim isega ta H um anitaarinstituudis juba tege­leb. Küll teiseni ka jõuab.

Küsitles Ulvi Pihel P. S. Senine õppeosakonna juha ta ja Jaan Võrk on siirdumas pensionite

TPIs aas ta il 1956-61 õppinud Jaan N iin an n e ­ta s M&M toim e­tusele ajalehe “Eesti Sõna” nr.20 (II aastakäik)27. ja a n u a ris t 1942. mille e si­küljelt võib luge­da meie aim a materi ühest täh th e tk e s t - 26. jaan u a ril 1942 to im unud õppetöö p id u ­likust ta a s ­avam isest Saksa okupatsioonivõim ude terase järelevalve all. Kes huvitatud lehte lugema, astugu meie toim etusest läbi. M&M

18. jaanuar - 4. veebruarPeahoone fuajees on näitus

“Mäed kutsuvad”.

28. jaanuar - 3. veebruarA rvutitehnika instituud i prof

Raim und U bar viibib Christ- church’is Uus-M erem aal, kus ta esineb ettekandega ja juhatab sekt­siooni rahvusvahelisel konverentsil “Electronic Design, Test & Applications”.

31. jaanuar - 1. veebruarTTÜ Spordiklubi delegatsioon

eesotsas Heino Lillega kü lastab Helsingi Tehnikaülikooli ja Helsin­gi Kauppakorkeakoulut. T u tvu­takse spordirajatistega, õppe-ja spordialase tegevuse ning uurimistöödega.

1. veebruarTTÜd kü lastab H arbin Gas and

Chemical Co delegatsioon H iinas t jä tkam aks läb irääk im isi põlev- kivitehnoloogia-alase koostöö üle. K ülalised võtab vastu teadus- ja arendusprorek tor prof Peep Sürje, läbirääkimisi peab ja ülikooli tu tv u st­ab TTÜ Põlevkivi Instituudi direktor prof Jü r i Soone.

4.-6. veebruarTTÜ rektor Andres Keevallik, pro­

rek torid Peep Sürje ja Peep Jonas külastavad Kiievi Polütehnilist In sti­tuu ti, kavas on koostöölepingu a lla ­kirjutam ine.

Ulvi Pihelavalike suhete osakond

KÕIGILE! KÕIGILE! KÕIGILE!Eesti Instituu t kutsub kõiki huvilisi, sõltum ata nende vanusest, soost,

usu tunn istusest, jne, osalema

esseevõistluse l M I S T E E B [M IN U J A O K S ] E E S T I S T E E S T I

— millised asjad, nähtused, tavad, harjum used vms kannavad kirjutaja Eesti-tunnet ja miks või kuidas.

K irjutam isel võiks hoiduda katseist leida üh tset ja ü ld istavat süm b­olit või märkide loendit, pigem on oodatud k irjutajate isikliku, kui tahes väikese Eesti-avastuse ja sellega seotud tunnete kirjeldus.

M itte üle kolme lehekülje pikkune (maks 5400 tähem ärki) töö saa ta hiljem alt 10. veebruariks 2002 Eesti In stituu ti kas postitsi (Suur-Karja 14, 10140 Tallinn) või m eilitsi (essee@ einst.ee). Postiga saabuvatele töödele lisada kinnine üm brik autori nime ja kontaktandm etega. M õt­tetihedam ad tööd pälvivad rahalised auhinnad ja avaldatakse trükis. Eesti Instituudil on õigus kõiki konkursile laekunud ideid edaspidi oma töös kasutada.

Täpsemad tingimused leiate aadressil w ww.einst.ee/Eestit otsim as

Austria suursaadiku külaskäik

18. jaanuaril külastas Tallinna Tehnikaülikooli Austria Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis Jakub Forst-Battaglia.Uuel aasta l tegi esimese välisriigi suu rsaad ikuna tu tvum isv isiid i T ehnikaülikooli alles äsja am e­tisse m äära tu d Jak u b Forst- B attaglia. S uursaad ik kohtus TTÜ rek to ri A ndres K eevallikuga ning tu tv u s T ehnikaülikooli õppe- ja teadustegevusega. A ustria saadik tu n d is kõrgendatud huvi meie ülikooli vastu, sest on ise lõpetanud tehnikaülikooli Viinis.

M&M