AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

AASTATKODUMAISE

EEST VÄLJAS

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDU-UUDISED EUROOPAST

20161. JUULI

INFOLEHT3

Suurbritannia Põllumees-te Liidu (National Farmers Union) presidendi Meurig Raymondi sõnul on Brexiti tulemusena oodata lühiaja-list toiduhindade tõusu, ku-na Ühendkuningriik on sõl-tuv toidu impordist. Seni 3 miljardi naela väärtuses eu-rotoetusi saanud põllume-hed on jäetud segastesse ve-tesse.

„Kahjuks toodame vaid 60% Suurb-ritannias tarbitavast toidust, see-ga oleme sõltuvad impordist. Nae-la nõrgenemine tähendab importtoi-du kallinemist. Võime kergesti sat-tuda muu maailma pantvangiks ju-hul, kui tegu on näiteks kliimaka-tastroofi või valuuta nõrkusega,“ sõ-nas Meurig.

Löögi all on kaubandus ja põllumajandustoetusedTeine suur murekoht on kaubandus, täpsemalt Briti toodete eksport Eu-

roopa Liitu ning kehtestatavad im-pordimaksud.

“Ühendkuningriik ekspordib EL-i 38% riigis toodetavast lambalihast, seega sõltume suuresti EL nõud-lusest. Ekspordime ka üle 3 miljo-ni tonni nisu ja otra aastas, samu-ti veiseliha ning juustu. Kõik sekto-rid kannatavad, juhul kui kaotame need ekspordivõimalused, kuid haa-vatavaim on lambakasvatussektor.“

Teadmata on, kas Suurbritan-nia valitsus katab 2,4 kuni 3 miljar-di euro – sõltuvalt kursist – suuru-sed ÜPP toetused. 2014. aastal oli Briti farmeri keskmine sissetulek pi-sut üle 20 000 naela ning 55% sel-lest moodustasid EL toetused. Bre-xiti pooldajad (sh ÜK põllumajan-dusminister Geroge Eustice) luba-sid referendumi kampaania käigus, et ÜK valitsus katab EL toetused sa-mal määral. NFU presidendi sõnul ei ole vaatamata lubadustele veel üht-ki märki sellest, milline täpselt toe-tusskeem välja nägema hakkab. „Lu-bame, et teeme valitsusel jalgealu-

se tuliseks, et eurotoetused saaksid kaetud,“ sõnas Meurig.

Neonikotinoidid taas kasutuselePositiivseks küljeks on aga, et Su-urbritannia ei ole enam seotud EL-s kehtiva neonikotinoidide kasutami-se keeluga, millest korduvalt erandit taotleti. Meurig rõhutas, et Briti põl-lumajanduspoliitika ei kaota loodus-kaitse aspekti. Kui põllumajandus-tootmine on kasumlik, investeerivad farmerid nii oma ettevõttesse kui ka ümbritsevasse keskkonda, sõnas ta.

Copa-Cogeca: põllumehed ei pea kinni maksma poliitika hindaCopa-Cogeca peasekretäri Pekka Pesoneni sõnul on Brexit ühtviisi kurb nii Suurbritannia kui ka EL far-meritele, kuid organisatsioonidel tu-leb teha kõik, et põllumajandussek-tor ei peaks kinni maksma poliitilis-te otsuste hinda.

Copa-Cogeca hindab väga kõrgelt Ühendkuningriigi põlluamajandus-organisatsioonide panust ja abi EL põllumajanduspoliitika väljatööta-misel. Analüüsime veel Brexiti mõ-ju, vastavalt EL institutsioonide ja Briti valitsuse otsustele. Olulisim on aga tagada turu stabiilsus ja välti-da katkestusi, arvestades EL ja Su-urbritannia kaubandussuhete ula-tuslikkust ja tähtsust. Töötame sel-le nimel, et ei EL ega Suurbritannia põllumajandussektor peaks maksma poliitiliste otsuste eest. Lahkumislä-birääkimised peaksid jõudma lõpu-le kahe aasta jooksul, nii nagu näeb ette Lissaboni leping, ütles Pesonen.

Brexit kergitab Suurbritannias toiduainete hindu ja jätab farmerid segastesse vetesse

2 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016TARNEAHEL

Võitlus ebaõiglaste kaubandustavadega: Euroopa Parlament kutsub ELi tegudele7. juunil vastu võetud reso-lutsioonis kutsuvad saadi-kud Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekud, kuidas tõhustada võitlust ebaõiglas-te kaubandustavadega toidu-ainete tarneahelas. Eesmär-giks on tagada õiglane tasu põllumeestele ja laiem va-lik tarbijatele ning õiglased ja läbipaistvad suhted toidu-tootjate, -tarnijate ja -turus-tajate vahel, et vältida üle-tootmist ja toidu raiskamist.

“Tänaseni tehtu ei ole piisavalt efek-tiivne, mistõttu esitamegi uuesti soovitused. Rohkem tuleb tööd te-ha toidutootjate ja kaupluseketti-de suhete parandamiseks, seda eri-ti nn hirmufaktori vähendamiseks. Euroopa Komisjon peab tegutsema aktiivsemalt ebaõiglaste kaubandus-tavade vastaste vahendite väljatöö-tamisega,“ ütles raportöör Edward Czesak (ECR, PL).

Selleks, et parandada põlluma-jandustootjate olukorda toiduainete sektoris, tuleb tegeleda ebaõiglaste kaubandustavade probleemiga, mis tuleneb peamiselt tulu ja võimu ta-sakaalustamatusest toiduainete tar-neahelas, öeldakse häältega 600 poolt, 48 vastu, 24 erapooletut vas-tu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis rõhutatakse, et toodete müümine tootmiskuludest madalama hinnaga ja tõsised kuri-tarvitused seoses selliste põlluma-

janduslike põhitoiduainetega na-gu piimatooted või puu- ja juurvil-jad, mida suured jaemüüjad paku-vad klientide meelitamiseks alla tu-ruhinna, ohustavad sellise toodan-gu pikaajalist jätkusuutlikkust.

Ebaõiglastel kaubandustavadel on põllumajandustootjate jaoks tõsised negatiivsed tagajärjed: väiksem ka-sum, eeldatust kõrgemad kulud, toi-du ületootmine ja raiskamine ning raskused finantsplaneerimisel. Saa-dikud rõhutavad, et sellised negatiiv-sed tagajärjed vähendavad lõppkok-kuvõttes tarbijate valikuvõimalusi.

Vabatahtlikud ja isereguleeruvad süsteemid võivad pakkuda kulutõ-husaid võimalusi turul ausa käitu-mise tagamiseks ja ebaõiglaste kau-bandustavade likvideerimiseks, leia-vad saadikud, kuid lisavad, et siia-ni on selliste süsteemide edu olnud tagasihoidlik. Põhjustena tuuakse välja piisav jõustamise puudumine;

põllumajandustootjate alaesindatus; pole erapooletuid juhtimisstruktuu-re ja vaidluste lahendamise mehha-nismides ei arvestata tarnijate “hir-mufaktoriga”.

Selleks, et võidelda ebaõiglas-te kaubandustavadega ja tagada, et Euroopa põllumajandustootjatel ja tarbijatel on võimalus saada kasu õiglastest müümise ja ostmise tingi-mustest, on vaja ka ELi tasandi raa-mõigusakte, leiavad saadikud vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis märgitakse, et tar-neahelaalgatust ning muid liikmes-riikide ja ELi tasandi vabatahtlik-ke süsteeme tuleks edasi arendada ja edendada täiendusena liikmesrii-kide mõjusatele ja tugevatele jõus-tamismehhanismidele. Samas tuleb tagada anonüümsete kaebuste esi-tamise võimalus ja hoiatava mõjuga karistuste kehtestamine ning tege-vuse koordineerimine ELi tasandil.

Copa-Cogeca kiidab Europarlamendi üleskutset tarneahelat tasakaalustava seadusandluse loomiseksCopa-Cogeca tervitas Euro-parlamendis valdava häälte-enamusega kinnitatud nõud-mist Euroopa Komisjoni-le seadusandluse koostami-seks ebaausate kaubandus-tavadega võitlemiseks. Ter-vet ELi puudutavate problee-midega tegelemiseks on vaja ka EL ülest lahendust.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen ütles: “On suurepärane, et eu-rosaadikud mõistsid, et seadusand-lik raamistik EL tasandil on oluli-ne võitlemaks ebaausate kauban-dusvõtetega ja tagada, et Euroo-pa farmerid ja tarbijad saavad ka-su ausast kaubandusest. Copa-Co-geca on sellest rääkinud juba kaua aega. On ebaõiglane, et põllumehed

terves Euroopas on aina enam suru-tud töötlejate ja kaubanduse surve vahele. Hind, mille põllumees oma toote eest saab, ei kata sageli isegi tootmiskulusid. Müük alla omahin-na peab lõppema.”

Copa-Cogeca ootab nüüd Euroo-pa Komisjonilt parlamendi raportis märgitu arvesse võtmist ning EL ül-ese seadusandluse koostamist.

Ebaausate kaubandustavade arutelul Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees osales Europarlamendi asepresident Mairead McGuinness

33/2016 | 1. JUULI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast POLIITIKA

Koda palus peaministrilt toetust kriisis Eesti põllumajandussektorileEesti Põllumajandus-Kau-banduskoda pöördus 28.-29. juunini toimuva Euroo-pa Ülemkogu kohtumise eel peaminister Taavi Rõi-vase poole, et tuletada pea-ministrile meelde Venemaa majandussanktsioon ide ränka hinda Eesti põlluma-jandustootjate jaoks. Tekki-nud olukorras on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liit eraldaks täiendavaid vahen-deid põllumajandustootja-te olukorra leevendamiseks väljaspool EL ühise põlluma-janduspoliitika eelarvet.

Peaministrile enne võidupüha saa-detud kirjas kutsutakse peaminist-rit üles Euroopa Ülemkogul toe-tama ettepanekuid, mille eesmär-giks on leida võimalusi Euroopa Lii-du põllumajandustootjatele Vene-maa vastaste majandussanktsiooni-de tõttu tekkivate kahjude kompen-seerimiseks. „Teatavasti on Vene-maa vastusanktsioonid EL-i toidu-ainete impordikeelu näol eriti valu-salt tabanud just Eesti põllumajan-dustootjaid, mistõttu on hädavaja-lik leida lisalahendusi meie toidu-tootmise kestlikkuse kindlustami-seks.,“ märgitakse pöördumises.

Kirjas tõdetakse tunnustavalt, et Euroopa Komisjon on viimase paari aasta jooksul suhteliselt operatiiv-selt rakendanud EL ühise põlluma-janduspoliitika raames ettenähtud meetmeid põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks ja turgu-de stabiliseerimiseks. Samas on sel-ge, et ühise põllumajanduspoliitika eelarvet silmas pidades pole prae-guses kriisis tekkinud tootjate kah-jusid võimalik kompenseerida kau-geltki piisavas ulatuses.

Peaministrile saadetud pöördu-misest avaldatakse nördimust, et Eesti põllumajandusettevõtetele põhjustab mõõtmatuid lisaproblee-me viimaste valitsuskoalitsioonide ja ka praegu ametisoleva valitsuska-

bineti otsus lõpetada riigieelarvest üleminekutoetuste maksmine. Ees-ti Põllumajandus-Kaubanduskoda tunnustab küll valitsuse mullust ot-sust maksta Eesti piima- ja sealiha-tootjatele täiendavat kriisiabi, kuid see toetus on antud olukorras olnud kahjuks ilmselgelt ebapiisav (eri-ti oluliselt vähenenud otsetoetuste kontsekstis).

Kirjas selgitatakse, et Venemaa näol oleme kaotanud olulise ekspor-dituru Euroopa Liidust ja Eestist pä-rit piimatoodetele, lihale ning puu- ja köögiviljale. Venemaa impordi-keeld tähendab Euroopa põlluma-jandusele rohkem kui 5 miljardi euro suuruse aastase ekspordikäibe ära-kukkumist. Vaatamata jõupingutus-tele uute turustuskanalite leidmiseks on tasakaal põllumajandussaaduste turgudel jätkuvalt tugevasti häiritud ning turuhinnad ei kata põllumajan-dustootjate poolt tehtavaid kulutusi toiduainete tootmiseks.

Euroopa Liidus toodetud puu- ja köögivilja ning sealiha ekspordi-väärtus on 2015. aastal 5-10% vä-henenud. Sellele lisaks on Euroopa Liit avanud oma turu Ukraina too-detele. Kuna ka Ukraina jaoks on Venemaa turg suletud, siis on EL-i turg Ukraina toodete eksportimisel peamiseks alternatiiviks. 2015. aas-tal ületas EL väliskaubandusbilansi puudujääk Ukrainaga põllumajan-dussaaduste ja toidukaupade osas 3 miljardi euro taseme. Samuti on üleval põhjendatud kartused, et Ve-nemaa turu sulgumine Türgi puu- ja köögiviljale paneb turutasakaa-lu EL-i turul veelgi suurema surve alla. Türgi valitsus on ette valmis-tamas ka veiseliha uusi impordiees-kirju, mille mõju meie lihaveisekas-vatusele võib olla väga negatiivne.

„Euroopa Liit on uuendamas Ve-nemaa vastaseid sanktsioone, mis omakorda tähendab, et ka EL põllu-majandustootjaid otseselt puuduta-vate vastusanktsioonide lõppu pole lähemas tulevikus võimalik loota. Selles olukorras on kriitilise tähtsu-

sega, et Euroopa Liit eraldaks täien-davaid vahendeid põllumajandus-tootjate olukorra leevendamiseks väljaspool EL ühise põllumajandus-poliitika eelarvet. Vaid lisatoetus annaks põllumajandusettevõtetele võimaluse jätkusuutlikult kohaneda tekkinud uue turuolukorraga.,“ rõ-hutatakse pöördumises.

Olukorras, kus oleme Eestis eel-kõige poliitiliste otsuste mõjul sü-gavasse kriisi sattunud põllumajan-dussektoris kaotanud juba üle 10% Eesti piimakarjakasvatusest ja üle 20% seakasvatusest, on jätkuvalt vajalikud nii üle-euroopalised jõu-pingutused kui ka Eesti valitsuse otsused kohaliku põllumajandus- ja toidutootmise kestlikkuse kindlus-tamiseks.

Pöördumise lõpus loodetakse, et peaminister mõistab Venemaa vas-taste majandussanktsioonide hin-da Eesti ja Euroopa Liidu põlluma-jandus- ja toidusektori jaoks. Sankt-sioonide kehtestamise põhjused po-le kuhugi kadunud, mistõttu ei sea koda neid ka kahtluse alla, kuid Eu-roopa Liit ja liikmesriikide valitsu-sed peavad senisest selgemalt tead-vustama, et meie põllumehed ük-sinda ei suuda ilma ühiskonna so-lidaarsuseta sanktsioonide koormat enam pikalt kanda.

Pöördumist peaministrile ajen-das tegema Tšehhi Vabariigi ettepa-nek lisada ülemkogu järeldustesse tekst, mille kohaselt EL liikmesriiki-de juhid paluvad Euroopa Komisjo-nilt „viivitamatult rakendada kõiki vajalikke toetusmeetmeid, sh hul-gas vajaduse korral anda ka rahalist abi põllumeestele“. Ülemkogu järel-dustes kutsutakse ühtlasi kõiki tar-neahela osalisi üles aitama saavu-tada turutasakaalu. Väljaande Ag-riFacts andmetel toetasid ülemko-gu ettevalmistuste ajal Tšehhi ette-panekut Poola, Prantsmaa, Horvaa-tia, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Portugali, Hispaania, Luksembur-gi, Belgia, Bulgaaria ja Soome saa-dikud.

4 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016PIIM

Rahvusvahelisel piimaturul positiivsed arengud

Piimalehmade arv on langenud alla 90 000 piiri

28. juunil toimus Brüsse-lis piimaturu vaatluskeskuse juhtgrupi kohtumine, millel analüüsiti viimaseid arenguid piimaturul. Kohtumisel osale-sid erinevate Euroopa piima-tootmise tarneahelaga seotud organisatsioonide esindajad (põllumajandustootjad, ühis-tud, piimatööstused, kauple-jad, jaekaubandus)

Käesoleva aasta esimese nelja kuu piimatoodang kasvas 5,6% võrrel-des möödunud aasta sama perioodi-ga (esimese kolme kuu võrdluses oli kasv lausa 6,8%). Aprillis oli tootmi-se kasv möödunud aasta sama kuuga võrreldes 1,6% (st et turule lisandus 220 000 tonni piima), seejuures kas-vas piima kokkuost tööstuste poolt kõige enam Hollandis, Itaalias, Sak-samaal ja Poolas.

Keskmiseks piima kokkuostuhin-naks taluväravas kujunes aprillis 27,3 c/kg, mis on viie aasta keskmisest hinnast 19% madalam. Maiks prog-noositakse EL-28 keskmise hinna lan-gust 26,6 sendini/kg. Piimatoodete hindade paranemine pole piima kok-kuostuhinda veel mõjutanud. Eksper-did ei oota hindade kasvu enne selle aasta septembrit.

Eraladustamise skeemi raames on ladudesse seisma pandud 102 000 tonni võid, 28 200 tonni lõssipulbrit (2016. aastal) ja 48 000 tonni juustu teise taotlusvooru raames. Sekkumis-

varudesse on müüdud 296 500 tonni lõssipulbrit (nii fikseeritud hinna kui pakkumismenetluse teel). 30. juunist jätkub lõssipulbri sekkumiskokkuost fikseeritud hinna alusel kuni 350 000 tonni täitumiseni.

Piimatoodete hinnad on alates maist üldiselt paranenud, eriti või ja piimapulbri osas. Siiski on hinnad jät-kuvalt madalamad kui aasta alguses (v.a vadakupulbril). Lõssipulbri hin-nad on kõikunud sekkumishinna lä-hedal, siiski on märgata väikest hin-natõusu. Valuutakursside areng on seda arengut natuke tasakaalusta-nud, kui väljendada EL piimatoode-te hindu USA dollarites. Vaatamata valuutakursi mõjule on maailmaturu peamistes ekspordipiirkondades pii-matoodete hinnad üldiselt kasvanud.

Komisjoni suvise lühiajalise prog-noosi kohaselt EL piimatootmine tä-navu teisel poolaastal väheneb. Aasta kokkuvõttes oodatakse kokku ostetud piimakoguse 1,4% kasvu.

El piimatoodete varusid hinnates tõdeti, et tootjate ladudes on lõssi-pulbri varude tase mõistlikul tasemel, sest sekkumiskokkuost on üleliigse koguse turult ära võtnud. Ühtlasi oo-datakse, et lõssipulbri müük sekku-misvarudesse lähinädalatel väheneb kooskõlas turuolukorra paranemise-ga. Või varusid hinnatakse mõistli-kuks, arvestades tugevat nõudlust või järele nii sise- kui välisturgudel. Kuna juustu tootmine on suurenenud suh-teliselt vähe, siis peetakse ka juustu-

varude taset pigem mõistlikuks.Maailma tasemel on piimatootmi-

ne tänavu jaanuarist aprillini 3% kas-vanud. FAO prognoosib tänavu maa-ilma piimatoodangu 1,6% kasvu. USA piimatootmine aprillis suurenes 1,2%, kasvu toetas lehmade produk-tiivsuse tõus ja piimalehmade arvu suurenemine. USDA prognoosib USA piimatoodangu tänavuseks aastaseks kasvuks 1,9%. Uus-Meremaa ja Aust-raalia lõpetavad piimatootmise hoo-ajad negatiivsete numbritega, tootmi-se vähenemist oodatakse ka järgmi-seks hooajaks (prognoositakse toot-mise 2-5% vähenemist).

EL piimatoodete eksport oli aprillis heal tasemel, peamiseks sihtriigiks nii mahu kui väärtuse mõttes oli Hiina. Vaid lõssipulbri eksport vähenes, mil-le põhjuseid nähakse sekkumiskokku-ostus ja rahvusvahelise nõudluse vä-henemises. Üldiselt peetakse nõud-lust rahvusvahelistel turgudel heaks, välja arvatud mõnedes naftariikides.

EL jaeturul on vähenenud joogipii-ma tarbimine Prantsusmaal, Portuga-lis, Hispaanias ja Suurbritannias. Po-sitiivsemad arengud tarbimise osas on täheldatavad lisandväärtusega lin-napiimatoodete osas. Prantsusmaal on väga hea nõudlus mahepiimatoo-dete osas.

Kokkuvõttes leiti, et kuigi meele-olud turgudel on üldiselt paranenud, siis on jätkuvalt vajalik vähendada piima pakkumist.

PRIA loomade registri andmetel on piimalehmade arv Eestis 19. juu-ni 2016 seisuga langenud 88 529 loo-mani, veel käesoleva aasta esimeses kvartalis oli piimalehmi 90 138. Kaks aastat tagasi, enne Venemaa embar-go kehtestamist küündis lehmade arv Eestis 98 572 loomani, mis tähendab, et loomade arvukus on paari aasta-ga vähenenud 10,2%. Lehmapidajate arv on kahe aastaga vähenenud roh-kem kui viiendiku võrra. Piima kok-kuostuhind Eestis oli selle aasta maiks langenud 0,21 euroni/kg, mis on ca 30% madalam tootmise omahinnast.

53/2016 | 1. JUULI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Põllumajanduspoliitikale lisaks on tarvis terviklikku toidupoliitikatEuroopa Majandus- ja Sot-siaalkomitee kiitis mai lõpus heaks arvamuse toidusüstee-mide jätkusuutlikkuse koh-ta. Euroopa Liidu eesistuja-maa Hollandi palvel koosta-tud arvamuse raportööriks oli Mindaugas Maciulevičius, kes igapäevaselt juhib Lee-du talutoodete turustamise-ga tegelevat ühistut. Arvamu-ses rõhutatakse muuhulgas ka Eesti seakasvatuse jaoks olulist sigade Aafrika katku probleemi.

Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhu-tab oma arvamuses, et sigade Aaf-rika katku puhang on näide sellest, kuidas loomahaigused võivad toidu-süsteemi kahjustada. Komitee kiitis ühtlasi ettepaneku, mille kohaselt tuleks taudide puhkemisel hüvita-da üldiste avalike huvide tõttu keh-testatavatest kauplemispiirangutest tekkiv majanduslik kahju põlluma-jandusettevõtjatele.

Vajame terviklikku poliitikatArvestades kiireloomulist vajadust tegeleda toidu tootmise ja tarbimi-se mitmete majanduslike, keskkond-like ja sotsiaalsete tagajärgedega, kutsub Euroopa Majandus- ja Sot-siaalkomitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ELi selge poliitika ja rakenduskava jät-kusuutliku, vastupidava, tervisli-ku, õiglase ja kliimasõbraliku toidu-süsteemi loomiseks, mis julgustab koostööd ja vastastikust mõistmist toidu tarneahela kõigi sidusrühma-de vahel. Tuleb tagada parem järje-pidevus ning toiduga seotud poliiti-liste eesmärkide ja vahendite (näi-teks seoses põllumajanduse, kesk-konna, tervishoiu, kliima, tööhõive-ga jne) integreerimine, võttes arves-se jätkusuutlikkuse kolme sammast.

Jätkusuutlikele toidusüsteemide-le üleminekuks on lisaks põlluma-janduspoliitikale tarvis terviklik-ku toidupoliitikat, mis on kohanda-tud biomajanduse laiapõhjalise stra-teegiaga. Erinevate leeride tekki-

mist põhjustavate arutelude asemel on tarvis valdkonnaülest mõtlemist, mis toob kokku komisjoni peadirek-toraadid, liikmesriikide erinevad ministeeriumid ja institutsioonid koos kohalike ja piirkondlike oma-valitsustega ning sidusrühmad eri-nevatest toidusüsteemidest, et tege-leda omavahel seotud probleemide-ga. Komitee loodab, et mõistetakse toidu tootmise ja tarbimise omava-helist seotust ning et töötatakse väl-ja sobilik Euroopa poliitiline lähene-misviis (sh erinevad eraalgatused), mille abil kaardistatakse jätkusuut-likkuse, tervise ja vastupidavuse-ni jõudmiseks vajalikud meetmed. Ka ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika etendavad ELis tulevikus olulist rolli.

Oluline on tootmisahela põhine lähenemineKindlasti on tarvis üle minna jät-kusuutlikumatele toidusüsteemi-dele, hõlmates kõik etapid alates tootmisest kuni tarbimiseni: toot-jad peavad kasvatama rohkem toi-tu, vähendades selle keskkonnamõ-ju, ning tarbijaid tuleb julgustada võtma kasutusele väiksema CO2-ja-lajäljega toitvaid ja tervislikke toitu-misviise. EL peaks suurendama jõu-pingutusi ÜRO säästva arengu ees-märkide rakendamiseks, kuna need tagavad üliolulise raamistiku ühi-seks tegutsemiseks, mille eesmärk on jõuda 2030. aastaks maailma jät-kusuutliku toitmiseni.

Komitee hinnangul on kõigi toi-dutarneahelasse kuuluvate ette-võtjate stabiilne ja mõistlik sisse-tulek vajalik, et tagada jätkusuutli-kud ja püsivad edasised investeerin-gud põllumajanduse keskkonnateh-noloogiatesse ja kliimasõbralikesse tehnikatesse.

Toidutootmise keskkonna-mõju vähendamineKomitee kinnitab, et ükski toidu-tootmissüsteem üksinda ei suuda maailma ohutult toita, aga erineva-te tavapäraste, uuenduslike ja ag-roökoloogiliste tavade kooslus võiks

aidata paremini tegeleda praeguste toidutootmissüsteemide poolt kesk-konnale ja kliimale avaldatava mõ-juga. Eelkõige võiks täppispõlluma-janduse (mis hõlmab IKT ja satelliit-süsteemide edasiarendamist) ja ag-roökoloogia kooslus täiendada tava-pärast põllumajandust, võimaldades selliste põhimõtete ja tavade komp-lekti, mis on mõeldud põllumajan-dussüsteemide jätkusuutlikkuse suurendamiseks, sh näiteks biomas-si parem kasutamine, biomassi va-rude parem ladustamine ja mobili-seerimine, soodsate mullastikutin-gimuste tagamine, põllumajandus-kultuuride mitmekesistamise eden-damine ning pestitsiidide kasutami-se minimeerimine.

Suletud põllumajandusmudelite tugevam toetamine võib viia fossiil-kütusevaba põllumajanduseni. Ühi-se põllumajanduspoliitika reformi käigus on võetud kasutusele meet-mete kooslus (rohestamine, põllu-majanduse kliima- ja keskkonnatoe-tuskavad jms), mida võib käsitada sammuna õiges suunas.

ELi poliitikameetmed ning konk-reetsed teadus- ja innovatsioo-niprogrammid kombinatsioonis toi-dutootjatele suunatud rahaliste stii-mulitega peaksid edendama järk-järgulist üleminekut fossiilkütuste-vabadele põllumajandusmudelitele ning toetama ressursside, sh maa, vee ja toitainete tõhusamat kasuta-mist kogu tootmissüsteemis.

Vähem jäätmeidToidujäätmete tekke vältimine ja vä-hendamine on toiduahela kõigi osa-liste ühine vastutus. Komitee tun-neb heameelt ringmajanduse pake-tis esitatud komisjoni plaani üle ra-jada sidusrühmade platvorm, et ai-data kujundada vajalikke meetmeid ning jagada parimaid tavasid toidu-jäätmete tekke vältimise ja vähen-damise valdkonnas. Komitee kut-sub komisjoni üles uurima, kuidas kohaldatakse liikmesriikides tege-likkuses toidukasutuse hierarhiat, sh seoses majanduslike stiimulitega, mis võivad anda ettevõtjatele vastu-

6 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

olulisi signaale. Jäätmehierarhia tõ-husa kohaldamise toetamiseks kut-sub komitee samuti vaatama läbi määruse (EÜ) nr 1069/2009, et lu-bada inimtarbimiseks sobimatu toi-du kasutamist loomasöödana, kui see on ohutu.

Kõik algab tarbimisestJätkusuutlikke toiduvalikuid tuleb edendada, suurendades nende kät-

tesaadavust ja juurdepääsetavust tarbijate jaoks. Jätkusuutlike toidu-ainete tarbimist tuleks soodusta-da, luues keskkonnasäästlike riigi-hangete või muude lähenemisviisi-de abil suurema nõudluse turul. Ko-mitee kutsub liikmesriike üles vaa-tama läbi riiklikud toitumissuuni-sed, et peegeldada jätkusuutlikkust, ning toetada toitumisalast haridust koolide õppekavades. EL peaks sa-

muti edendama päritolu märgis-tamist, toiduainete jätkusuutlik-kust selgelt väljendavate märgistus-te ning ELi-üleste tervislikumat toi-tu ja toitumist käsitlevate visuaalse-te reklaamikampaaniate väljatööta-mist.

Loe pikemalt: http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.nat-opinions.37923

Cees Veerman põllumajandusturgude tulevikust: imesid teha ei ole võimalik, keskenduge struktuurimuudatusteleMai lõpus Hollandis toimu-nud Copa-Cogeca presiidiumi koosolekul tutvustas DG AGRI kõrgetasemelise põllumajan-dusturgude ekspertgrupi juht Cees Veerman grupi tegevus-kava ja seni saavutatut. Tegu on 10 liikmesriigist pärit 12 eksperdist koosneva grupiga, kes on koostamas raportit EL põllumajandusturu toimimi-se kohta ning raporti põhjal esitatakse komisjonile soovi-tused edasiste poliitikate ku-jundamiseks.

Veermani sõnul on veel vara tule-mustest rääkida. Seni on kõne all ol-nud näiteks turu läbipaistvus - mil-liseid andmeid liikmesriigid esitavad, kas need on usaldusväärsed ja värs-ked; millised võivad olla hinnakõiku-mised tulevikus, kuidas toimub riski-de hajutamine osapoolte vahel, põllu-majandussektori väliselt. Vaadeldak-

se lepingulisi suhteid, ebaausate kau-bandustavade mõju, võimalikke kol-lektiivseid eneseabivahendeid indivi-duaalsete põllumeeste jaoks, näiteks konkurentsiseaduse raames; finants-instrumente ning teid, kuidas need kättesaadavaks teha, näiteks laenu-de näol.

ÜPP tulevikku kommenteerides sõnas Veerman, et üldiselt on ooda-ta suuri poliitilisi muudatusi. Muu-tumas on Euroopa Komisjoni ja par-lamendi fookus põllumajandussek-tori toetamisel – farmeri toetamisest maksumaksja raha eest liigutakse pi-gem nn farmeri eneseabi toetamise-le. Globaliseerumist ja turule suu-natuse protsessi ei saa tagasi pööra-ta. Piimakvoodi kehtivuse lõppu näh-ti vabanemispäevana, kuid reaalsus kujunes teistsuguseks Venemaa im-pordikeelu ja teiste tingimuste kok-kulangevuse tõttu; kvoodi taastami-ne aga ei tule kõne alla. Tulevikus on igasuguste toetuste maksmise eeltin-

gimuseks strukturaalne kohandumi-ne ning säästlik tootmine. Esile on kerkinud uusi valdkondi, mis nõua-vad maksumaksja raha (nt põgenike-kriis). Ees on ootamas rasked ettevõt-mised. Ekspertgrupp saab siinjuures aidata, kuid mitte imesid teha. Üldi-ne eesmärk on parendada farmeri po-sitsiooni tarneahelas, millest ka põl-lumajandusvolinik Hogan on isikli-kult väga huvitatud.

Ühist lahendust kõigile ei ole, ka-vas on välja pakkuda erinevaid või-malusi. Selleks kogutakse andmeid nn parimatest praktikatest, sh väljast-poolt Euroopa Liitu. Ekspertgrupp soovib, et selleteemaline arutelu hoo-gustuks ka organisatsioonides ning teretulnud oleks nende kaastöö.

Copa-Cogeca on oma seisukoha välja töötamiseks loonud töögrupi. Oodatud on ettepanekud ning info nn parimate praktikate, aga ka reaal-elus ebatõhusaks osutunud meetmete ja läbikukkumiste kohta.

Põllumajandusturgude kõrgetasemeline ekspertgrupp koos põllumajandusvolinik Phil Hoganiga. Foto: Euroopa Komisjon

73/2016 | 1. JUULI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA

Põllumajandusvolinik valmistab ette uut abipaketti kriisi leevendamiseks piimandussektoris

Copa-Cogeca soovib Euroopa Liidult kiiret abi põllumeeste likviidsusprobleemi leevendamiseks

Juuni lõpus toimunud EL põllumajandusministrite nõukogu koosolekul teatas volinik Phil Hogan, et ette-valmistamisel on uus abipa-kett piimatootjatele. Eelda-tavasti suunatakse erakor-ralised maksed neile, kes vä-hendavad tootmist eesmär-giga turgu tasakaalustada.

Hogani sõnul kasvasid piimatarned EL-s 2016. aasta esimese nelja kuu

jooksul 5,6% võrreldes eelmise aas-ta sama ajaga. EL eksport aga ei suu-da kaugeltki tootmise suurenemise-ga toime tulla, seega on nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine vaja-lik. Seni ei ole liikmesriigid artik-li 222 (kokkulepped tootmise vaba-tahtlikuks piiramiseks) rakendami-se vastu kuigivõrd huvi üles näida-nud.

Volinik ei kõnelenud abieelar-ve suurusest ega allikast, kuid tõe-näoliselt on see võrreldav 2015. aas-

ta septembrikuise abipaketiga (ligi 500 miljonit eurot). Hogan kutsus kaheksat liikmesriiki, kes eelmist abi veel välja maksnud ei ole, seda koheselt tegema.

Juulis esitab volinik eeldatavas-ti ettepaneku vähese tähtsusega rii-giabi (de minimis) piirmäära tõst-miseks 15 000 eurolt 30 000 euro-ni kolme aasta jooksul, mis rakenda-takse edasise 5-6 kuu jooksul.

Copa-Cogeca piimanduse töögrupp on koostamas et-tepanekuid piimanduskriisi leevendamiseks. Eraldi kä-sitletakse lühi- ning pikema perspektiiviga meetmeid.

Kuigi Taani ja Hollandi piimandus-turul on märgata väikesi positiivseid arenguid, on kõikide liikmesriikide piimatootjate põletavaim valuküsi-mus likviidsusprobleem. Mõned Co-pa-Cogeca liikmed väljendasid eri-list muret noortalunike pärast, kes on hiljuti teinud suuri investeerin-guid ning samal ajal on õhukese fi-nantsajaloo tõttu pankade silmis kõige ebausaldusväärsemad klien-did, mis sunnib kriisi tingimustes tootmist lõpetama. Seega otsusta-ti EL-lt nõuda kiiresti täiendavat ra-halist abi kriisi madalpunkti ületa-miseks.

Abi jaotamine põhjustab vaidlusiTuliseid vaidlusi põhjustasid aga võimaliku rahalise abi jaotamise põ-himõtted. Lõunapoolsemad riigid (Itaalia, Hispaania, Portugal, Prant-

susmaa) nõudsid häälekalt, et igasu-gused meetmed peaksid olema kõi-kidele liikmesriikidele ühised ning rakenduma kohustuslikult ja üht-moodi, et vältida konkurentsimoo-nutusi. Samad riigid soovisid raha-lise abi suunata ajutiseks tootmise vähendamiseks, mis aga oli vastu-võetamatu piima eksportivatele rii-kidele ehk Saksamaale, Skandinaa-viamaadele, Ühendkuningriigile, Ii-rimaale, Hollandile ja Balti riikide-le, kelle hinnangul oleks see vastu-olus igasuguste turureeglitega ning selle asemel tuleks abiraha suuna-ta likviidsusprobleemide leevenda-miseks.

Saksamaa soovis võimalust edas-pidigi riigiabi maksta, mida toetas ka Hispaania, ning ühtlasi rõhutas vajadust üle vaadata tootja-töötle-ja (ühistu) suhted, mis peaksid või-maldama ise nõudluse ja pakkumise vahekorda korrigeerida. Ettepanek ühistuid tugevdada (nt nende liitmi-se teel) toetasid üldiselt kõik riigid, nagu ka nõuet mitte kasutada suu-natud abi andmiseks EL kriisireser-vi ning soovitada komisjonil loobu-da kvooditrahvide sissenõudmisest.

Soome peab vajalikuks ka abi struktuurimuudatuste läbiviimi-seks. Abi võiks kasutada ka pensio-nile minevate ja tootmist lõpetada soovivate põllumeeste toetamiseks, et võimaldada neil soovi korral teha seda planeeritust varem.

Arutletakse ka pikaajaliste meetmete ülePikemaajalistest meetmetest räägi-ti lähemalt piima kohustuslikust pä-ritolumärgistusest, mis põhjustab samuti rohkelt lahkarvamusi Copa-Cogeca liikmete vahel. Kohustusli-ku päritolumärgistuse idee vedaja on traditsiooniliselt Itaalia, samas kui Põhjala riigid ja Saksamaa suh-tuvad sellesse üpris jahedalt. Prant-susmaa esindaja aga teavitas hiljuti-sest meelemuutusest: varem oldi pä-ritolumärgistuse vastu, kuid nüüd leitakse, et kriisi tingimustes võiks kohustuslik päritolumärgistus hoo-piski kasuks tulla. Arutelud pikaaja-liste meetmete osas jätkuvad ning liikmesorganisatsioonide ettepane-kud on teretulnud.

8 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016KESKKOND

Glüfosaadi-saaga saab lahenduse juulisEuroopa Komisjon otsib või-malusi glüfosaadi kasuta-misloa pikendamiseks järg-miseks 18 kuuks. Euroopa Liidus enimkasutatud her-bitsiidi praegune kasutuslu-ba kaotab kehtivuse 30. juu-nil.

Peale korduvaid erimeelsusi kõiki-des institutsioonides toimus 24. juu-nil hääletus apellatsioonikomitees, mis ei saavutanud samuti häälte-enamust. EL volinike komitee pidi küsimust arutama 27. juunil, kuid see lükkus edasi Brexiti-teemalise erakorralise koosoleku tõttu.

Nüüd on kavas algatada kiireloo-muline kirjalik protseduur ning ot-sus vastu võtta juunikuu viimasel päeval ilma lisaaruteluta. Tõenäo-liselt ei ole vastuolusid selle ette-paneku kinnitamisel ning seega pi-kendataks praegust litsentsi ajuti-selt 18 kuu võrra, mis annab lisaae-ga Euroopa Kemikaalide Agentuuri-le (European Chemicals Agency) uue riskianalüüsi läbiviimiseks, nagu on nõudnud mitmed liikmesriigid.

Europarlament muutis komisjoni esialgset ettepanekut13. aprillil häältega 374 poolt, 225 vastu ja 102 erapooletut vastu võe-tud resolutsioonis ütlesid saadikud, et Euroopa Komisjon peaks glü-fosaadi turule lubamist pikendama vaid järgmiseks 7 aastaks, mitte 15 aastaks, nagu esialgse ettepaneku kohaselt plaaniti.

Võttes arvesse muret glüfosaa-di võimalike kantserogeensete ja endokriinseid häireid põhjustava-te omaduste kohta tuleks selle tu-rulelubamist pikendada vaid seits-meks aastaks ja mitte lubada mitte-professionaalset kasutusviisi. Saadi-kud nõudsid, et kiires korras oleks tagatud glüfosaadi klassifitseerimi-se sõltumatu läbivaatamine ning et Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avalikustaks viivituseta kõik tea-duslikud tõendid, mille põhjal mää-rati glüfosaadile soodne klassifikat-sioon.

Samuti kutsuti Euroopa Komisjo-ni üles mitte heaks kiitma ühtki mit-teprofessionaalset glüfosaadi kasu-tusviisi.

Lisaks paluti Euroopa Komisjonil esitada uus rakendusmääruse eel-nõu, et käsitleda paremini glüfosaati sisaldavate herbitsiidide säästvat ka-sutamist ja kiires korras tagada glü-fosaadi üldise toksilisuse klassifitsee-rimise sõltumatu läbivaatamine.

Ülekaalukat avalikku huvi ar-vestades peaksid Euroopa Komis-jon ja EFSA viivitamatult avalikus-tama kõik teaduslikud tõendid, mil-le põhjal määrati glüfosaadile sood-ne klassifikatsioon ning tehti ettepa-nek selle heakskiitmist uuendada.

Saadikud leidsid samuti, et on lu-bamatu glüfosaadi kasutamine põl-lukultuuri surmamiseks enne sel-le koristamist, eesmärgiga kiiren-dada küpsemist ja lihtsustada ko-ristamist, kuna see toob kaasa palju suurema pestitsiidijääkide sisalduse lõplikus koristatud toodangus ning põhjustab seeläbi suuremat inimeste toidukaudset kokkupuudet.

Glüfosaadi mistahes kasutamist avalikes parkides, mänguplatsidel ja avalikes aedades või nende lähedal ei tohiks heaks kiita, lisavad nad.

Kompromissvariandina kasutusluba 9 aastaksVõttes arvesse Europarlamendi ette-panekuid pakkus Komisjon uue va-riandina välja kinnitada glüfosaa-di kasutusluba 9 aastaks. Ettepanek ei saavutanud kvalifitseeritud hääl-teenamust EL esindajate alalises ko-mitees, mistõttu esitati see kinni-tamiseks apellatsioonikomiteesse. Juuni lõpus toimunud apellatsiooni-komitee koosolekul hääletasid Mal-ta ja Prantsusmaa ettepaneku vas-tu, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Kree-ka, Austria, Portugal ja Luksemburg jäid erapooletuks ning ülejäänud rii-gid toetasid ettepanekut. Liikmes-riikide eksperdid on vahepeal koh-tunud arutlemaks glüfosaadi kasu-tamissoovituste ning keeldude üle. Kõne all on ka kaasneva koostisai-ne tallovamiini keelustamine tervi-seriskide tõttu.

Copa-Cogeca nõuab glüfosaadi kiiret tunnustamistCopa-Cogeca on pühendunud ter-ve käesoleva aasta kevade aktiivse-le lobby-tegevusele kõikides EL ins-titutsioonides glüfosaadi kasutusloa pikendamise huvides. Põllumees-te esindusorganisatsioon väljendab ülimat muret nimetatud taimekait-sevahendi kasutusloa võimaliku pi-kendamata jätmise mõjude kohta ning rahulolematust Euroopa Toidu-ohutusameti (EFSA) teadusliku põh-jenduse arvestamata jätmist EL ins-titutsioonide poolt.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen ütles: “Euroopa Toiduoh-tusamet (EFSA) on kinnitanud glü-fosaadi ohutust ning eeldame, et liikmesriigid tunnustavad seda, ku-na EL seaduste kohaselt peavad ot-sused olema teaduspõhised. Lisaks on EL institutsioonidel ja liikmesrii-kide juhtkondadel võtmeroll kõrge-te toiduohutusnõuete toetamisel. On täiesti vastuvõetamatu, et Euroopa Komisjon keeras selja teadusele ning nõustus protseduuriga, mis võib viia toimeaine keelamisele.”

Glüfosaat on EL-s laialdaselt ka-sutatav herbitsiid ning oluline va-hend põllumeestele, sest see on kät-tesaadav kõikjal EL-s ning kõikides sektorites. Seda kasutatakse põhi-mõtteliselt nii teravilja- kui ka viina-marja-, puuvilja- ja oliivikasvandus-tes võitlemaks umbrohuga. Juhul, kui glüfosaadi kasutusluba EL-s ei pikendata, on toidutootmine ohus, kuna sellele ainele ei ole alternatii-ve. Lisaks põhjustaks keeld ebavõrd-set konkurentsi kolmandate riikide-ga, kus seda kasutatakse ning too-teid eksporditakse EL-i. Peale selle on glüfosaat oluline säästlike põllu-majanduspraktikate puhul nagu mi-nimeeritud mullaharimine, mis ai-tab vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskumist ja mulla erosiooni. Glüfosaadi kasutamine aitab eema-le hoida ka argessiivseid võõrliike, mis on peamisteks elurikkuse vähe-nemise põhjustajateks.

93/2016 | 1. JUULI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast KESKKOND

Kokkulepe mahepõllumajanduse reeglite üle lükkus edasi

Ilmus raport taimetoitainete taaskasutamisest

Copa-Cogeca peab väetisemääruse muudatusettepanekuid pealiskaudseteks

Eesistujamaa Hollandi põl-lumajandusminister Marti-jn van Dam teatas, et „kõik osapooled olid kokkuleppele lähedal“ impordi kontrolli-mise ja tunnustamata koos-tisainete osas, kuid määru-se struktuur, eriti tootmise reegleid puudutav osa, vajab veel edasist tööd.

Volinik Hogani sõnul on komisjon olnud leidlik ja konstruktiivne püü-des ületada lõhet EL nõukogu ja par-lamendi vahel. Teemaga jätkab Slo-vakkia eesistumine, kes asub ame-tisse 1. juulil.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen kahetseb mahepõllunduse te-maatika edasilükkumist. Usume, et palju häid parandusi on juba tehtud

komisjoni esialgsesse ettepanekusse, näiteks segatootmise (mahe- ja tava-tootmise korraldamine ühes ettevõt-tes) jätkuv lubamine, mis võimaldab mahetootmisele järk-järgult üle min-na. Siiski tuleks uued reeglid kiiresti paika saada, et põllumeestel oleks sel-ge tegutsemisruum. Pikaajalist ebasel-gust ei saa lubada, sest äri- ja investee-ringuotsused ei oota, sõnas Pesonen.

Taimetoitainete kasutamisel mineraalväetiste ja loomasõn-nikuna on olnud oluline roll põllumajandustoodangu mul-jetavaldava kasvu saavutami-sel möödunud sajandi jooksul. Nüüdseks oleme aga jõudnud olukorda, kus toitainete sat-tumine loodusesse kahjustab keskkonda ja inimeste tervist.

Selle süsteemi põhjustatud kahju võib näha veekogude eutrofeerumi-ses, õhusaastes, mis tekitab inimestele terviseprobleeme, kasvuhoonegaasi-de heites, mis toob kaasa kliimamuu-tuse ning elurikkuse kahjustumises nii maal kui vees.

Euroopa RISE fondi esimees, en-dine keskkonnavolinik Janez Potoc-nik on öelnud, et lähiaastatel pea-me muutma praegust ressursimahu-kat majandusmudelit, et tagada toidu-julgeolek Euroopas ja maailmas ning keskkonnahoid. Kasvav toitainete lek-kimine loodusesse on soovimatu taga-

järg, millega tuleb koheselt tegeleda.Raport näitab, et Euroopas saaks

toitainete leket piirata kahe peami-se tegevuse kaudu: loomsete toode-te tarbimise vähendamine ning toitai-nete kasutamise edasine tõhustamine. Siiski saaks toitainete lekkimist kesk-konda vähendada ka jäätmete kasutu-sele võtmisel toitainete allikana. See pakuks ühtlasi intelligentse võimalu-se toitainete allikate mitmekesistami-seks Euroopas.

Raporti koostaja emeriitprofessor Allan Buckwell ütles, et iga tonn toit-aineid, mis on jäätmetest „kinni püü-tud“ ja ümber töödeldud väetiseks, on tonni võrra vähem lekkeid vette, õhku, atmosfääri või maapinnale.

Analüüs näitas, et jäätmekäitluses oleks võimalik taaskasutada 2-5 mil-jonit tonni lämmastikku ja 0,6 miljo-nit tonni fosforit, mis tuleb veepuhas-tusjaamadest, sõnnikust ja toiduainete tarneahelast ning mida praegu ei ka-sutata põllumajandustootmises. Need kogused moodustavad teisisõnu 18-

46% lämmastikust ja 43% fosforist, mida Euroopa Liidus kasutatakse tai-mede väetamiseks.

Kuigi toitainete taastamine ja taas-kasutamine saavad kaasa aidata Eu-roopa põllumajanduse liikumisele ringmajanduse suunas, ei toimu mär-kimiseväärset muudatust ilma ühise tegutsemiseta. RISE raport pakub väl-ja 16 spetsiaalset tegevust, et viia toit-ainete taastamine ja taaskasutamine uuele tasemele.

Rural Investment Support for Euro-pe (RISE) on sõltumatu sihtasutus, mil-le eesmärk on toetada jätkusuutlikku ning rahvusvaheliselt konkurentsivõi-melist maamajandust üle Euroopa, otsi-da võimalusi Euroopa maapiirkondade, sealse keskkonna, elurikkuse, kultuuri-pärandi ja traditsioonide säilitamiseks. Sihtasutus töötab mõttekojana, koon-dades eksperte olulisemate keskkon-na- ja põllumajandusküsimuste käsitle-miseks ning koostades kõrge kvaliteedi-ga ja kõigile kättesaadavaid raporteid koos selgete soovitustega poliitikutele.

Copa-Cogeca tervitab ring-majanduse paketi raames tehtud ettepanekut väetiste määruse laiendamiseks or-gaanilistele väetistele, et EL põllumehed saaksid suure-mad valikuvõimalused ja pa-rema juurdepääsu. Samas

aga ei ole uutel reeglitel pii-savat mõju kogu probleemi lahendamiseks.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-soneni sõnul on taimekasvatuses üks suuremaid kuluartikleid mineraal-väetised, mis moodustavad keskelt-

läbi 30% taimekasvatuse tootmisku-ludest. Muret tekitab komisjoni ette-panek, millega tahetakse kaadmiumi lubatud piirmäära vähendada alla 60mg/kg P2O5, mis võib tõsta väe-tisetootmise hinda. Ühe lahenduse-na nähakse väetiste impordimaksu-de vähendamist.

10 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016PÕLLUMAA

Euroopa Komisjon nõuab Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu ja Slovakkia maaostu piiravate seaduste vastavusse viimist EL reeglitegaEuroopa Komisjon esitas ametliku nõude Bulgaariale, Ungarile, Lätile, Leedule ja Slovakkiale maaostu käsit-levate seaduste muutmiseks, sest praegusel kujul takista-vad need kapitali vaba liiku-mist ning asutamisvabadust.

2003. aastal sõlmitud liitumisleping Euroopa Liiduga kehtestas liikmes-riikidele üleminekuaja, mille jooksul tuli põllumajandusmaa omandamist reguleerivad rahvuslikud reeglid viia kooskõlla EL seadustega. Ülemine-kuaja lõppedes 2014. aastal võtsid Bulgaaria, Ungari, Läti, Leedu ja Slo-vakkia vastu uued põllumajandus-maa ostu reguleerivad seadused.

Need uued seadused sisaldavad mitmeid sätteid, Euroopa Komisjoni

hinnangul takistavad kapitali vaba liikumist ja asutamisvabadust. See võib vähendada huvi piiriüleste in-vesteeringute vastu. Mõned piiran-gud võivad olla õigustatud eesmär-giga takistada spekulatiivseid oste või teenida planeerimise või maa-elu arengu poliitika huve, kuid siis-ki peaksid need olema proportsio-naalsed ning mitte diskrimineerivad teiste EL riikide kodanike suhtes.

Komisjoni nõue esitatakse põh-jendatud arvamuse vormis. Kui ülal-nimetatud riigid ei vii oma seadusi EL reeglitega vastavusse kahe kuu jooksul, siis kaalub Komisjon nen-de riikide kaebamist Euroopa Lii-du Kohtusse. Kirjad liikmesriikidele saadeti käesoleva aasta aprillikuus, kuid saabunud vastused on komisjo-nile endiselt murettekitavad.

Peamine probleem Bulgaaria ja Slovakkia rahvuslikes seadustes on nõue, et maa ostja peab olema rii-gi kauaaegne resident, mis on dis-krimineeriv teiste EL riikide kodani-ke suhtes. Ungaris kehtib äärmiselt piirav süsteem, mis keelab maaos-tu juriidilistel isikutel ning kohustab ostjat ennast põllumajandustege-vust viljelema. Lätis ja Leedus pea-vad maaostjad kvalifitseeruma põl-lumeesteks. Kuigi Komisjon nõus-tub, et kohalikud omavalitsused peavad olema võimelised põlluma-jandusmaa ostu-müüki korralikult reguleerima, et säilitada maa põllu-majanduslikus kasutuses ning eden-dada kohalikku arengut, on mõned sätted liigselt piiravad ja diskrimi-neerivad just investeeringute mee-litamisel maaelu arengu valdkonda.

113/2016 | 1. JUULI | Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast VÄLISKAUBANDUS

Copa-Cogeca hinnangul on läbirääkimised Mercosuri maadega vastuvõetamatud

Copa- Cogeca hoiatas, et ta-sakaalust väljas pakkumised EL läbirääkimistel Mercosu-ri maadega toovad EL põllu-majandusele kaasa pöördu-matu kahju.

EL põllumajandusministrid 20 liik-mesriigist, sealhulgas Eesti minis-ter, väljendasid viimasel nõukogu koosolekul muret sensitiivsete põl-lumajandustoodete lisamise pärast Mercosuri maadega peetavate va-bakaubanduslepingu läbirääkimis-te paketti. Kohtumisel EL eesistuja-maa Hollandi mesindajatega hoiatas Cogeca president Thomas Magnus-son katastroofiliste tagajärgede eest EL põllumajandusele, eriti veisekas-vatusele. Samuti on EL sealihahin-nad kriitilisel tasemel, olles madala-mad kui 11 aastat tagasi. Piimandus-sektoris on hinnad langenud järjest

25 kuu jooksul ning teiselt poolt pi-gistavad põllumehi ka kõrged sisen-dite hinnad.

Tõsist muret põhjustavad käimas-olevad EL-Mercosuri läbirääkimi-sed, kuna uuringute põhjal riskib EL põllumajandussektor 7 miljardi eu-ro suuruse kaotusega. Samal ajal on Mercosuri maad peamised EL-i eks-portijad – 86% veiseliha ja 70% lin-nuliha impordist EL-i tuleb just nen-dest riikidest. Seetõttu ei ole eraldi hinnakvootide kehtestamine Merco-suri ekspordi edendamiseks vajalik, eriti tingimustes, kus EL ekspordi-võimalused kõnealustesse maadesse on väga piiratud. Samuti ei ole läbi-rääkimiste tingimuste hulgas olnud keskkonnastandardid, toiduohutus ja jälgitavus.

Copa-Cogeca peasekretäri Pek-ka Pesoneni sõnul on täiesti luba-matu panna läbirääkimiste laua-

le tundlikud tooted nagu veiseliha, kuna Mercosuri poolt ei ole vastu-seks tulnud ühtki positiivset pakku-mist. On tõsine kahtlus, et Merco-suril ei ole huvi oma turgu täieli-kult avada, sest nad kasutavad seni-ni õigustamatuid eksporditoetusi ja turukaitse meetmeid. Samuti ei toi-mi Mercosur ühise turuna, mistõttu tuleb tegeleda erinevate kaubandus-reeglite ja turustusstandarditega. Soovitame Euroopa Komisjonil oma pakkumine tagasi võtta ning EL põl-lumajandusministritel seda nõud-mist toetada, lisas ta.

Euroopa Komisjon lubas põlluma-jandusministrite nõukogule, et en-ne uute pakkumiste tegemist viiak-se läbi mõju-uuring. Copa-Cogeca hinnangul tuleks uurida erinevate vabakaubanduslepingute kumula-tiivset mõju, et adekvaatselt hinna-ta reaalselt saavutatavaid tulemusi.

12 Põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast | 1. JUULI | 3/2016BIOMAJANDUS

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

J. Vilmsi 53g10147 Tallinn

Telefon: 600 9349Faks: 600 9350

E-post: info@epkk.eehttp://www.epkk.ee

Lehe väljaandmist toetab:

Biomajandus 2.0 viib piisava rahastuse korral revolutsioonini säästlikkuse edendamiselHollandis Utrechtis toimu-nud biomajanduse teema-lisel konverentsil BioEco-nomyUtrecht2016 kutsus Eu-roopa Biomajanduse Liit (EUBA) üles ELi võtma maailmas juht-rolli suundumisel säästliku ma-dala süsinikuheitega majandu-se poole. Euroopas on olemas kõik võimalused saamaks maa-ilma liidriks biomajanduses, ju-hul kui potentsiaal realiseerida ning saavutada poliitikakujun-dajate toetus.

Biomajandus hõlmab säästlikku toot-mist taastuvatest toorainetest efektiiv-sete innovaatiliste tehnoloogiate abil. Selle väärtus on juba praegu 2 triljonit eurot aastas. Biomajandus pakub Eu-roopa tööd 22 miljonile inimesele, kuid potentsiaal edasiseks arenguks konku-rentsivõime tõstmisel ja pikaajalise ma-janduskasvu saavutamisel on tohutu. Pariisi kliimakokkuleppe järgsel ajastul, mil on tugev surve heitkoguste vähen-damiseks, pakub biomajandus tõhusat lahendust fossiilkütuste asendamiseks ning süsinikdioksiidi heidete vähenda-miseks kuni 2,5 miljardit tonni aastas.

EUBA liikmed koos teiste huvipool-tega tutvustasid Utrechi konverentsil soovitusi, mil viisil saaks Euroopa eden-dada biomajanduse tooteid näiteks rii-gihangetes. Raportis märgitakse, mida on vajalik teha EL, regionaalsel ja liik-mesriikide tasandil, et luua uus dünaa-miline turg kohalikult kasvanud bioma-janduse põhistele toodetele.

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pe-sonen ütles: „Olema Euroopa biomajan-duse arengu murdepunktis. EL stratee-gia on üle vaatamisel ning põhjust on nii rõõmustada heade saavutuste üle kui ka tunnistada vajadust uute meet-mete kehtestamise järele. Vaja on raha-

lisi vahendeid innovatsiooni edendami-seks ja investeeringuteks olemasoleva-tesse ja uutesse biomajandusel põhine-vatesse väärtusahelatesse. Viimased on hea näide viisist, kuidas Euroopa saab arendada taastuvate toodete turgu ja liikumist ringmajanduse suunas.“

Euroopa Tärklisetootjate Liidu te-gevjuht Jamie Fortescue lisas: „Euroo-pal on hulgaliselt taastuvaid ressurs-se, tööstuslik baas ning teadmised, et viia läbi biomajanduse revolutsioon. Nüüd on veel vajalik ligi meelitada roh-kem kaasalööjaid ja investeeringuid ning avatud ja osapooli kaasavat arute-lu, mida toetaks vankumatu sektoriüle-ne poliitiline pühendumus. Tahaksime viie aasta pärast tagasi vaadata Utrech-tis kokkulepitule ja imetleda saavuta-tud tulemusi.“

EuropaBio’s Industrial Biotech nõu-kogu esimees Stephan Tanda sõnas kokkuvõtteks, et EL institutsioonide toetuse ja juhtimise abil on liikmesrii-gid ja regioonid viimase viie aastaga lä-bi teinud suure arengu. Paljudes liik-mesriikides on koostatud täpselt nende vajadustele vastavad tegevuskavad, mis aitavad saavutada elavat ja taastuvat biomajandust. Lisaks on suureks abiks olnud EL biomajanduse arengu rahas-tamine 3,7 miljardi euroga, mille tu-lemusena näeme uute piiriüleste part-nerlusettevõtete sündi ja nutikamate ning säästlikemate toodete ja protses-side väljaarendamist. Selle potentsiaa-li rakendamine koos korraliku toetuse-ga viib Euroopa maailma juhtivale po-sitsioonile biomajanduses.

Hea teadaMaaeluministeeriumi eestvedamisel on koostamisel ka Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030: http://www.agri.ee/et/eesti-biomajanduse-strateegia-aastani-2030