Teooria ja meetodid värvikategooriate ja -põhinimede

ajaloolise arengu rekonstrueerimiseks

Urmas SutropDoktorikooli suveseminaril 26.08.10

Meie värvinimede uurimisgrupp• Orienteeritud välitööle• eesti keel (lms, sugri)• lõunaeesti (lms, sugri)• soome (lms, sugri)• ungari (ugri, sugri)• põhja- ja lõunaudmurdi (permi, sugri)• komi (permi, sugri)• eesti viipekeel (klassifitseerimata)• tšehhi (lääne-slaavi, igermaani)• itaalia (romaani, igermaani)• leedu (balti, igermaani)• türgi (altai)• hiina – 7 hani keelt (sino-tiibeti)• ……..

jätk

• Värvinimede areng lastel (eesti ja ungari)• Põhivärvinimede semiootika• Värvinimed läänemeresoome murretes

(geolingvistika)• Jne, jne

• + maitse, lõhna, temperatuuri, muusika sõnavara, elusa looduse rahvataksonoomia jt

Teooria

• Põhivärvinimede teooria• Berlin ja Kay (1969) Basic color terms:

their universality and evolution.

• Mõnede reeglid

• Keelepuu teooria

Värvinimede evolutsiooni skeem BjaK 1969

Reegel 1: Põhiliste värvus-vastutoimete kategooriate visuaalsed ning lingvistilised suhted

(Kay et al. 1991. Biocultural Implications of Systems of Color Naming)

VALGE I

PUNANE----KOLLANE----ROHELINE----SININE I

MUST

KOLLANE

Sellest järelduvad

• võimalikud liht- ja liitvärvikategooriad, millele vastab põhivärvinimi

Lihtkategooriad

• must • valge• punane• kollane• roheline• sinine

Võimalikud liitkategooriad• punane-kollane• valge-kollane• valge-punane-kollane• ------------------------------• kollane-roheline• kollane-roheline-sinine• *kollane-roheline-sinine-must• roheline-sinine (GRUE)• roheline-sinine-must• sinine-must___________*pole leitud

Sama originaalis (Biocult. impl.)

Keelepuudel on

• sügavus ja laius

• Sügavus on sõlmede arv algkeelest tänapäevase keeleni

• Laius on sõlmede arv mingil keelepuu lõikel

Keelepuu teooria

Rijkhoff, Jan, Dik Bakker, Kees Hengveld, and Peter Kahrel (1991)“A method of language sampling”. Studies in Language 17: 169-203.

“Keelepuu”

Uralic (37)Finnic (11) Mari (2) Mordvin (2) Permian (3) Komi (2)

Udmurt  [udm] Sami (10) Eastern (5) Southern (1) Western (4)

Northern (3) Southern (1)

Samoyed (6) Northern Samoyed (2) Kamas  [xas]Nenets  [yrk]Nganasan  [nio]Selkup  [sel]

Hungarian  [hun] Khanty  [kca] Mansi  [mns]

Ethnologue keelepuu

• Sellise puu tunnistamise korral polegi enam midagi rekontrueerida

B ja K algsed implikatsioonid

1. Igas keeles on must ja valge (tume ja hele)2. Kui on kolm värvimõistet, siis on seal punane3. Siis tulevad kollane ja roheline (või vastupidi)4. Siis tuleb sinine (kuus PVN)5. Siis tuleb pruun (seitse PVN)6. Siis tulevad vabas järjekorras hall, roosa,

oranž ja lilla (lõpuks 7. staadiumil kokku 11 PVN)

Kay ja McDaniel 1978: 639

Kay ja Maffi 1999

Vabandust

• Järgnevad slaidid on inglise keeles

Uralic reconstructions I & III. Proto-Uralic contact period (Finnic, Ugric, Samoyedic

& Yukaghir):WHITE / LIGHT & BLACK / DARK

II. Proto-Uralic period:WHITE / LIGHT

> RED-YELLOW / DAWNBLACK / DARK

II. Finno-Ugric:WHITE / LIGHT

> RED / BLOODBLACK / DARK

Stage I. Proto-Uralic contact period: Finnic, Ugric, Samoyedic, and Yukaghir

Stage I. Itelmen, Southern Chukotko-Kamchatkan

Stage II. Proto-Uralic

Stage II. Northern Yukaghir

Stage II. Finno-Ugric

Uralic reconstructions III

III. Late proto-Uralic eastward centre (Mordvinic & Samoyedic)

WHITE / LIGHT > RED-YELLOW / DAWN > YELLOW-GREEN-BLUE /

BLACK / DARK BILE, GALL; BITTER

III. Finno-Permic (Ugric is already separate branch)

WHITE / LIGHT > RED / BLOOD > YELLOW-GREEN /

BLACK / DARK POISON, BITTER

Stage III. Late Proto-Uralic eastward centre: Mordvinic, Samoyedic

Stage III. Finno-Permic

Stage III. Finno-Cheremisic

Stage III. Southern Yukaghir

Uralic reconstructions IVIV. Finnic:

WHITE / LIGHT > RED / BLOOD > YELLOW-GREEN / > BLUE

BLACK / DARK POISON, BITTER

IV. West-Finnic

WHITE / LIGHT > RED / HAIR > YELLOW-GREEN / > BLUE

BLACK / DARK POISON, BITTER

NOTE: Hungarian had a GREEN-BLUE complex kék ‘blue’

Stage IV. Finnic

Stage IV. West-Finnic

Stage V. Estonian

Stage V. Estonian, 2nd half of the 19th century

Stage VI. Estonian, end of the 19th century

Stage VII. Modern Estonian

Uurali keelepuuN. Kann ja L. Kettunen u 1920

Tänan!