tÕeliselt armastada · tÕeline armastus on hoolida teisest inimesest ilma midagi vastu ootamata...
TRANSCRIPT
KUIDAS OMA LAST
TÕELISELT ARMASTADA
www.mentorinspira.ee
GREG BAER
www.reallove.com
ME KONTROLLIME LAPSI
1.Vihaga 2.Reeglitega
3. Või anname neile kõik, mida nad soovivad
KUIDAS ME PANEME LAPSE KUULETUMA?
• peame epistlit • karistame • manipuleerime • tõmbume eemale • palume • anname „altkäemaksu“ (ostame asju) • viime psühholoogi juurde
KUI LAPS EI KUULETU, SÜÜDISTAME
• kooli • televisiooni • valitsust • valesid sõpru • ja lapsi endid
MEIE ÜLESANNE VANEMANA ON MITTE ANDA LAPSELE KÕIKE, MIDA TA TAHAB,
VAID ÕPETADA TEDA
KUIDAS OLLA
ÕNNELIK, ARMASTAV JA
VASTUTUSTUNDLIK
TEGELIK PÕHJUS, ET LAPS EI KUULETU
ME POLE KUNAGI ÕPPINUD OLEMA
TÕELISELT ARMASTAVAD LAPSEVANEMAD
MU LAPS VAJAB KÕIGE ENAM ARMASTUST
Kujutle, et istutad taime ja mõne päeva pärast on ta närbunud
MU LAPS VAJAB KÕIGE ENAM ARMASTUST
Sa võid • vihastada ja karjuda taime peale • solvuda, pettuda, et ta ei vasta sinu ootustele • võid ta lehed roheliseks värvida Aga kõige lihtsam oleks teda KASTA
SÜMPTOMID
Nii nagu taim ei suuda öelda, et kasta mind, ei saa ka laps täpselt aru, miks tal on ebamugav tunne ja ta lihtsalt muutub • pirtsakaks • sõnakuulmatuks • vinguvaks • vastutustundetuks
SÜMPTOMID
Vanemaks saades muutub • vihaseks • mossitavaks • väldib vanemaid • on vägivaldne • on sõprade meele järgi • kasutab narkootilisi aineid
SÜMPTOMID
KUI LAPS KÄITUB „HALVASTI“,
SIIS SEE ON MÄRK,
ET TEMA ARMASTATUD OLEMISE VAJADUS ON RAHULDAMATA
TINGIMUSLIK ARMASTUS
IGA „HALB“ KÄITUMINE
ON VAID REAKTSIOON VALULE, MIDA LAPS TUNNEB,
KUI TEDA ARMASTATAKSE AINULT SIIS KUI TA ON „HEA“ LAPS
MITTE SELLEPÄRAST, KES TA TEGELIKULT ON
TEGELIK PROBLEEM ON VAJA LAHENDADA,
MITTE TEGELEDA SÜMTOMITEGA
Sajandeid surid meremehed skorbuuti ja ikka raviti nende haavu või igemeid, kuid ei teatud, et on meremeestele on vaja C vitamiini. Lapsele on vaja tõelist armastust, kuid seda kahjuks ei teata
TÕELINE ARMASTUS = VITAMIIN C HINGELE
TÕELISE ARMASTUSE DEFINITSIOON
TÕELINE ARMASTUS ON HOOLIDA TEISEST
INIMESEST ILMA MIDAGI VASTU OOTAMATA "Ma hoolin su tunnetest.„ MITTE : "Mulle meeldib, kuidas sa mind ennast tundma paned.“
IGA TINGIMUSTETA AKTSEPTEERIMINE SEOB MEID LAPSEGA, MILLEST OMAKORDA TEKIVAD TUGEVAD SIDEMED, MIS TÄIDAVAD MEID TÕELISE JA PÜSIVA ÕNNETUNDEGA
LAPSE TUNDED
Kui me hoolime lapse tunnetest, siis nad tunnevad • et kuuluvad meie ellu • meiega tugevat sidet • end terviklikuna, kindlalt ja mitte üksikuna
KUI VIHASTAME JA PETTUME LAPSES
Olenemata sellest, kui palju • raha • energiat • aega me kulutame lastele - iga kord kui me väljendame oma viha ja pettumust, nad tunnevad ennast • tühjana • hirmununa • ära tõugatuna ja üksikuna
EMOTSIOONIST
REAKTSIOONINI
Neokorteks lubab meil mõelda ja tegutseda
ratsionaalselt, inimlikult
Limbiline
süsteem emotsioonide eest vastutaja
(rõõm, viha, mure, hirm, üllatus, vastikus)
Ajutüvi ütleb, millal joosta ja millal peituda,
hoiab keha käigus ja elus
PALJUDE ARGIPÄEV
Positiivsed
emotsioonid
Negatiivsed
emotsioonid
„PÕHJUSTAJAD“
Ulakad lapsed
Eriarvamused
abikaasaga
Finants-
probleemid
Vanemad
Pinged
pereliikmete
vahel
Teiste viha ja negatiivsed
emotsioonid
Kaotused
Füüsiline ja
mentaalne kurnatus
Alkohol, rohud
Krooniline või
korduv stress
Haigused
Liiklus
VIHJED
Kulmud
kortsus
Lõualihased
pinges
Veri voolab
kätesse ja
jalgadesse
Hingamine
kiireneb
Sundmõtted
ajavad närvi
Adrenaliini
tulv - tahaks
kohe rünnata
LEKKIV PANG kui ärrituvuse analoog
VIHAGA TOIMETULEK
ÄRRITAJA
HINNANG/JÄRELDUS
VIHA
PIDURID
REAKTSIOON
VIHA TÜÜBID
Viha enese poole
Viha väljapoole
Pettumus
Konstruktiivne
viha
VIHAGA TOIMETULEK
ÄRRITAJA
VIHA
PIDURID
REAKTSIOON
HINNANG/JÄRELDUS
VIHAGA TOIMETULEK
* Saavad alguse kasvatusest ja kogemustest * Neil on kaugeleulatuvad tagajärjed, sest meil on veendumusi, mis puudutavad: - meid ennast - teisi (mis mõjutavad meie järeldusi) - viha ja selle väljendumist - pidureid - reaktsioonide põhjendatust
VIHAGA TOIMETULEK
Kõnekeeles öeldakse, et on „heas“ või halvas tujus Mõjutavad sarnaselt veendumustega meie elu igast küljest Peamised meeleolu mõjutajad on: - tervislik seisund - ööpäevarütm - liikumine - toitumine - sõltuvusainete tarvitamine - uni, selle kvaliteet - stress - sotsiaalsed tegurid
????
VIHAGA TOIMETULEK
ÄRRITAJA
HINNANG/JÄRELDUS
VIHA
PIDURID
REAKTSIOON
Su
Me õpetame oma käitumisega lapsele • kui sa käitud hästi, siis ma armastan sind
• kui sa käitud halvasti, siis ma sind ei armasta
Su
Laps õpib, et peab hakkama meie heakskiitu/ armastust oma käitumisega OSTMA
Su
„Enamus aega olen ju armastav, aga vahel valan viha välja. Peab ju ennast väljendama!“
MIDA TEEB VIHA?
Kujutle, et kohtume 10-ks minutiks. 9 minutit 10-st olen ma soe, sõbralik ja mõistev, aga viimasel minutil karjun su peale ja ajan sind rihmaga mööda tuba taga.
Mis on efekt? Kas sa mäletad neid toredaid 9 minutit? Kas sa tunned ennast kindlalt ja armastatuna nüüd minuga koos? Muidugi mitte.
1 minut hirmu ja valu ületavad 9 minutit rahu ja rõõmu
MIKS ME EI ANNA LAPSELE TÕELIST
ARMASTUST?
• sest meil endal pole seda
• me oleme tühjad ja hirmunud ja täiesti haaratud omaenda vajaduste rahuldamisega ja enesekaitsega
MIKS?
Sest meie vanemad reageerisid meie eksimustele • kulmukortsutuse • ärritunud ohke • silmade pööritamise • kurjustamisega
• Ka meie õpetajad ei andnud heakskiitu kui olime aeglase taibuga või rahutud
• Ja meie sõbrad olid meie sõbrad siis kui olime nende meele järgi
Selline TINGIMUSLIKU HEAKSKIIDU muster on meid saatnud kogu elu
ÕPPISIME KUNAGI, ET..
...INIMESED KIIDAVAD MEID HEAKS, KUI ME TEEME, MIDA NAD TAHAVAD JA ME TEEME, MIDA IGANES, ET NENDE HEAKSKIITU PÄLVIDA
Me ei suuda oma lapsi tingimusteta armastada sellepärast, et ka me ise pole tõelist armastust alates lapsepõlvest saanud. Me ei saa anda seda, mida meil pole.
SEE ON SELGITUS, MITTE SU VANEMATE
SÜÜDISTAMINE
• Kui mitu korda su isa sind kallistas ja ütles, et ta armastab sind? • Kui mitu korda su ema lihtsalt kuulas sind või enamalt jaolt andis nõu • Kui sa tegid vigu, kas sa tundsid, et oled ikkagi vanemate poolt armastatud?
Kujutle, et sul on nälg ja sul on laual 5 EUR - su viimane raha. Sa kavatsed just selle eest midagi süüa osta, aga ma tulen ja võtan 5 EURi laualt ja põgenen Kuidas sa ennast tunned? Muidugi vihasena ja pettununa
Aga nüüd kujutle sama stsenaariumit, ainult sul
on panga arvel 20 miljonit EUR Kuidas sa suhtud minusse kui ma jooksen nüüd Selle 5 EURiga minema?
Olukord oli mõlemal juhul sama, aga sa OTSUSTASID reageerida erinevalt Sa said vihaseks esimesel korral ainult sellepärast, et sul polnud 20 miljon EURi See ongi vahe Kui sinus endas on piisavalt armastust, siis teiste käitumine ei röövi sinu meelerahu
Su
ME VIHASTAME TEISTE PEALE MITTE SELLEPÄRAST, MIDA NAD TEEVAD VAID SELLEPÄRAST, ET MEIL ON
ARMASTUSEPUUDUS (meil on ainult 5 emotsionaalset EUR)
VIHA on ARMASTUSEPUUDUSE TUNNUS
ARMASTUSE IMITATSIOON
KUI POLE VÕIMALIK SAADA
TÕELIST ARMASTUST,
SIIS KASUTATAKSE
IMITATSIOONI
ARMASTUSE IMITATSIOON
1. IMETLUS
2. VÕIM
3. NAUDING
4. TURVALISUS
PROBLEEMID IMITATSIOONIGA
• aetakse sassi päris armastusega
• rahulolu tekitav mõju on lühiajaline
• imitatsiooni saamine tuleb välja teenida
• tekitab sõltuvust, sest “maitseb” hästi
• iga järgmise doosi saamiseks tuleb rohkem ja rohkem panustada (sõltuvuse põhimehhanism)
SAAMISE JA KAITSE
KÄITUMINE
1. VALETAMINE
2. RÜNDAMINE
3. OHVRI MÄNGIMINE
4. PÕGENEMINE
5. KLAMMERDUMINE
LAPSEVANEMA 3 PEAMIST KOHUSTUST
1.Armastada oma last
2.Õpetada oma lapsele KUIDAS armastada teisi
inimesi
3.Õpetada oma lapsele vastutust
KUI MU LAPS KÄITUB „HALVASTI“
(valetab, ründab, klammerdub, mängib ohvrit,
põgeneb)
SIIS SEE NÄITAB, ET TA EI TUNNE ENNAST ARMASTATUNA
1. VALETAMINE
VALETAMINE
MIKS LAPS VALETAB?
• tahab vältida vanema pettumust ja viha
• või meeldida teistele
KUIDAS LAPSED VALETAVAD?
1.„Ma ei tea, ema, kes tegi selle akna katki“ (kuigi ise tegi)
2.Süüdistavad teisi: „Tema tegi!“
3.Ütlevad „Aitäh!“ mitte sellepärast, et on tõeliselt tänulikud, vaid vanemad vihastavad kui ma tänulik pole
KUIDAS LAPS VALETAMA ÕPIB ?
• jälgides ja imiteerides sõpru
• jälgides meid
• ise katsetades
JUBA MA SALAJA PROOVIN SU KINGI.....
LAHENDUS
Ema võiks võtta Mari sülle ja öelda: „Mäletad ma rääkisin, et ära mängi mu kleitidega õues, aga sa tegid seda ja sellepärast on mu kleit nüüd määrdunud. Lähme paneme selle nüüd koos pesumasinasse.“ NB! Kõik on öeldud ilma vihase toonita!
Me ise valetame ka mitu korda päevas, ilma et seda ise märkaksime • Kui hilineme, laseme käiku hädavale: "Liiklus
oli õudne" ( et mitte võtta vastutust oma viletsa ajaplaneerimisoskuse eest)
• "Polnud aega seda asja ära teha" (aga tegime terve päev kõike muud)
• Kui me ei taha telefonis kellegagi rääkida, palume abikaasat või last, et ta ütleks: "Teda pole kodus."
• Me meelitame inimesi, et neile meeldida
• Miks me tahame inimestele meeldida ja ära hoida nende halvakspanu?
• Sest me tahame, et keegi armastaks meid vaatamata meie vigadele, eksimustele ja hirmudele
OLLA AKTSEPTEERITUD
=
OLLA ARMASTATUD
• Selleks et teised saaksid sind armastada ja aktsepteerida, on vaja teistel näha KES SA TEGELIKULT OLED
• Kui sa varjad oma tõelist olemust ja näitad vaid häid külgi, siis teised kiidavad su need küljed heaks, aga sa tunned ennast ikkagi üksikuna ja mittearmastatuna.
MIKS SA EI NÄITA OMA TÕELIST OLEMUST?
Sest sa usud, et neid külgi, mida sa ei näita, pole võimalik armastada
Me õpetame lapsi vihaga, pettumusega ja autasudega oma vigu peitma...
... seepärast peavad nad varjama, kes nad tegelikult on
...ja see paneb nad tundma end tühja ja üksikuna
ÕNNE VALEM
TÕDE – NÄITAD, KES SA OLED
TAGASISIDE – „MA NÄEN SIND“ „MA AKTSEPTEERIN SIND“ TULEMUS - TUNNED ENNAST ARMASTATUNA
RÜNDAMINE
vihaga
kriitikaga
sarkasmiga
süütunde tekitamisega...
...manipuleerime inimesi andma meile midagi
mida vajame kui tunneme ennast tühjana
KUIDAS LAPS ÕPIB VIHA KASUTAMA, ET SAADA
OMA TAHTMIST
2-aastane Mati saab vähem tähelepanu kui vastsündinud õde. Ühel päeval ta karjub EI, ja saab kogu ema tähelepanu endale.
Nii ta õpib, et viha on kasulik relv.
Hiljem elus tema pere ja töötajad kardavad tema viha, aga ta saab kõik, mis tahab viha abil. Kuigi inimesed täidavad tema soove, siis vaatamata võimule tunneb ta ennast üksi, sest inimesed ei taha olla tema läheduses kuna kardavad teda
KUI LAPS ON VIHANE....
... siis ta tahab olla • nähtud • aktsepteeritud • armastatud
• Me võiksime ka lastele õpetada, et kui keegi on vihane või valetab, siis ta ei tunne ennast tõeliselt amastatuna ja on õnnetu.
• Vihased inimesed ei saa kokkuleppele.
• Kui lapsed kaklevad videomängu pärast,
"Mõlemad lähevad oma tuppa, rahunevad ja mõtlevad millal ja kui kaua ta tahab mängida. Kui olete rahunenud, siis kohtute elutoas ja lepite kokku - kes millal mängib.“ TÄHTIS SIIN: rahunemine ja omaette oma soovidele ja lahendustele mõtlemine
KUIDAS ÕPETADA
LAPSELE
VASTUTUSTUNNET
• Hea on teha iga nädal pere koosolekuid, et jagada ülesanded ja pidada nõu
• Et laps õpiks vastutust tehke nimekiri kodutöödest
• Igaüks valib ise "objekti" ja vastutab. • Et ei oleks mitmeti mõistetavust, on igal
obejektil aeg, millal see "üle vaadatakse" N: iga laupäeva lõunaks on muru niidetud igal õhtul kella 10-ks on köök korras
• Lapsed õpivad vastutust samal moel nagu jalgpalli või klaverit mängima - praktiseerides
• Kui laps on vastutustundlik, siis on ta õnnelik ja tunneb ennast tugevana
Aga lapsel peaks olema VALIKUD, et tunnetada TAGAJÄRGI
„Ma vaatan, et sa pole valinud kodutööde ära tegemist ja see vaevab sind, kuigi me emaga pole selle kohta midagi öelnud. Teeme ühe eksperimendi, pühendu kodutöödele 3 päeva ja jäta kõik muu kõrvale, iga õhtu räägi mulle mis sa ära tegid, vaatame mis seis on 3 päeva pärast.“
Lapsed teavad mis on ÕIGE ja mis on VALE, nad tunnevad ennast õnnelikuna kui kohustused on täidetud. Me peaksime neile lihtsalt andma ÕIGED TÖÖRIISTAD, mitte sundima asju ära tegema
3 päeva pärast võiks küsida: „Sa tundud õnnelikum kui 3 päeva tagasi, kas kodutööd on nüüd KÕIK tehtud?“
KIGAÜKS VASTUTAB OMA TUNNETE JA
REAGEERIMISVIISI EEST
Hea oleks õpetada last vastutama oma reageeringute ja tunnete eest
KIGAÜKS VASTUTAB OMA TUNNETE JA
REAGEERIMISVIISI EEST
• 3 meest kõnnivad metsateel • Sa lähed ja müksad esimest meest, see
vihastab • Sa müksad teist mees - see ei tee väljagi • Sa müksad kolmandat meest - see naeratab ja
müksab vastu, on sõbralik LOO MORAAL: SEE ON SINU VALIK , KUIDAS SA ÄRRITAJALE REAGEERID
OHVRINA KÄITUMINE
Miks inimesed käituvad ohvrina? Et saada tähelepanu • „Vaata, mis nad mulle tegid“ • “Vaata, mis nad oleksid pidanud tegema“ • „See pole minu süü!“ • „Kui minul on valus, siis pead ka sina valu
tundma“
3. OHVRINA KÄITUMINE
OHVRINA KÄITUMINE
Ohvrid kasutavad nõudmisi ootusi süütunnet et panna teised tegema seda, mida nad tahavad
KUIDAS LAPSED KASUTAVAD
OHVRI KÄITUMIST...
• ...kui nad tahavad, et neile midagi ostetaks: "Aga kõigil mu sõpradel on IPad, see pole õiglane, et minul pole!"
• „Aga kõik teised ju lähevad!„ • "Paluuuuuuuuun!"
• Lapsed saavad ohvrina käitudes küll tähelepanu, kuid mitte tõelist armastust ja tunnevad ikka ennast üksi
• Tegelikult lapsed, kes käituvad ohvrina on vastutustundetud, laisad ja ära hellitatud ja seda käitumisviisi nad õpivad
MEILT
KUIDAS NII?
• Me kaebleme oma töökaaslaste, sõprade sugulaste üle laste läheduses
• Süüdistame teisi kuidas nad meiega käituvad, selle asemel et võtta...
... vastutus oma tunnete ja tegude ees
4. PÕGENEMINE
PÕGENEMINE
LAPSED • Ei suhtle meiega • Kasutavad narkootilisi aineid • Istuvad tundide kaupa internetis
MEIE • Ei puuduta neid • Ei vaata neile silma • Ei veeda nendega aega
KOKKUVÕTE
Lapsed kasutavad neid käitumisviise, mis on nende iseloomule sobilikud või mille kohta neil on edukogemus
1. VALETAMINE
2. RÜNDAMINE
3. OHVRI MÄNGIMINE
4. PÕGENEMINE
5. KLAMMERDUMINE
KUI INIMESED KASUTAVAD SAAMISE JA
KAITSE KÄITUMST....
......siis nad ütlevad selle käitumisega: • „Palun armasta mind, ma olen nii tühi!“
• „Ma ei armasta sind!“
Pea meeles, et laps käitub neil 5-l moel vad sellepärast, et ta on „uppumas“ ilma armastuseta
TULEME TAGASI VIHA JUURDE
Ilma tõelise armastuseta on inimene HIRMUL ja ta kaitseb ennast VIHAGA
HIRM VIHA
LAHENDUS
KUI SA TUNNED ENNAST ARMASTATUNA, SIIS SA POLE VIHANE
TULEME TAGASI VIHA JUURDE
• Me oleme õppinud, et laps kuuletub vihale, kuid see paneb ta ennast tundma õnnetuna ja üksikuna
• Sinu viha kogedes ta kuuleb „MA EI ARMASTA
SIND! Ja lapse hirm ja tühjusetunne kasvavad ja nad vastavad 5-l moel - põgenevad, käituvad ohvrina, ründavad, valetavad, klammerduvad
TULEME TAGASI VIHA JUURDE
NB! INIMENE EI KUULE SIND KUI SA OLED VIHANE, sest ta on hirmunud ja sisalikuaju mõju all • "Mitu korda ma pean sulle ütlema..." (laps ei
kuule sind kui sa oled vihane)
MIKS SA ÜLDSE VIHASTAD LAPSE PEALE?
• Sest sul on ootused oma lapse suhtes
• Sa ei vihasta ju oma naabri peale kui ta su
prügi välja ei vii, sest sul pole temale ootusi
MIDA ME LASTELT OOTAME?
• Kuulekust • Tänulikkust • Austust • Koostöövalmidust • Mõjutatavust
AINUS PÕHJUS MIKS ME EI ARMASTA OMA LAST TINGIMUSTETA ON SEE, ET ME EI ARMASTA ENNAST KA TINGIMUSTETA
TUNNUSED, ET MA EI ARMASTA ENNAST
TINGIMUSTETA
1.Tülitsen 2.Põgenen tülisituatsioonist 3.Vihastan kiiresti 4. Pidevalt tahan tõestada, et mul on õigus 5. Süüdistan teisi enda eksimustes 6. Ootan komplimente teistelt
Inimesed, kes ennast tingimusteta ei armasta käituvad sel moel
KUIDAS ENNAST ARMASTADA
• Taha muutuda • Näita teistele, kes sa oled • Harjuta eneseusku • Lõpeta ise saamise- ja kaitsekäitumine -
põgenemine, valetamine, vihastamine....
LAHENDUS
Kui sa tunnistad kõigepealt endale oma vigu Siis tunnistad neid oma parimale sõbrale, kes aktsepteerib neid vigu sinus
Siis tunned, ennast armastatuna Ja siis suuad ka last rohkem aktsepteerida ja armastada
MIDA SIIS TEHA KUI MA VIHASTAN LAPSE PEALE
• Ütle lapsele: „Ok, ma pean rahunema, me räägime sel teemal hiljem.“ • Siis räägi sõbraga, tunnista talle oma vigu ja kasvatuses tehtud vigu. Vestle kuni sa pole enam vihane
SA PEAD RÄÄKIMA KELLEGAGI VÕI TEGEMA MIDAGI, MIS SIND RAHUSTAB
Ja siis jätka oma vestlust lapsega
KIIRE ESMAABI
VIHA PUHUL
HINGA 10 x SÜGAVALT
VIHAMEETER
Võta eesmärgiks peatada viha kasv
enne kui see jõuab viieni
VIHAMEETER
Konkreetsed tegevused:
* hingamine
* eemaldu
* ütle, et pole sobiv moment
* mõtle millegi meeldiva peale
...skaleeri uuesti ja kui number on
väiksem, siis jätka alustatut
VIHA-FOOR
SPIRITUAALSE ENESEHOOLITSUSE
PÄEVIK
Mis toidab minu hinge E T K N R L P
1. Meditatsioon + + +
2. Jalutuskäik looduses +
3. Sõpradega veedetud aeg +
4. Cappuchino joomine ja lugemine + +
5. Huupi tehtud hea tegu +
6. Inspireeriv film +
ALGUL TUNDUB MÕTE ARMASTADA
TINGIMUSTETA RASKE TÖÖNA, SEST...
....kui meie enda ämber on tühi (armastusest ja energiast) • siis meil endal pole midagi anda • järelikult on vaja kõigepealt oma ämber täita enda eest hoolitsedes ja teistelt täiskasvanutelt saadud tingimusteta armastusega • ja siis täita ka laste ämbrid
KUIDAS TÄITA LASTE ÄMBRIT
• räägi sõpradest, koolist, ütle tema nime • puuduta teda iga päev • vaata talle silma • kuula teda "Ohoo. Räägi mulle rohkem sellest." • veeda temaga aega • ära kunagi räägi temaga vihaselt siis muutub ta enesekindlaks ja õnnelikuks
KUI LAPS TEEB
PAHANDUST
LOOMULIKUD TAGAJÄRJED, MIS SOBIVAD
„KURITÖÖGA“
Kui laps lõhub akna
• siis ta koristab killud • maksab oma taskurahast uue akna
EI OLE ÕIGE KARISTADA SÜÜTUNDE JA
HÄBISTAMISEGA
„Vannituba on segamini, ah niimoodi sa tänadki meid selle IPadi eest, mis me sulle emaga kalli raha eest ostsime!“ • Laps õpib - kui mulle antakse midagi, siis minult oodatakse midagi • Kui ma teen midagi valesti, siis mind ei armastata ja pannakse ennast halvasti tundma
Lapsed aktsepteervad tagajärgi kui • neile on tagajärgedest varem räägitud • neile antakse valida erinevate tagajärgede
vahel
KUI LAPS TEEB VEA JA KÄITUB
VASTUTUSTUNDETULT
Küsi: "Mida sa õppisid sellest kogemusest?"
KUIDAS LAHENDADA
PROBLEEME
DDISNEY HARJUTUS
TEOSTAJAD
KRIITIKUD
IDEEDE
GENERAATORID
LOOM KAITSEB TERRITOORIUMI
• Turris kuklakarvad
• Madal urin
• Paljastatud kihvad
ALISTUMISE-KEHTESTAMISE-AGRESSIIVSUSE TELG
KEHTESTAV
KÄITUMINE
AGRESSIIVNE
KÄITUMINE
ALISTUV
KÄITUMINE
ALISTUV KÄITUMINE
Thomas Moriarty uuris erinevaid vanuserühmi
kehtestava käitumise osas
80% - ei ütle oma soove välja
15% - ütleb korra, kui see ei aita, loobuvad
5% - kordab soovi kuni saab soovitu
AGRESSIIVNE KÄITUMINE
a) võidab peaaegu alati kõik vaidlused
b) väljendab oma tundeid, mõtteid, vajadusi
c) võib tunduda, et on tülinorija tüüp –valjuhäälne,
ebaviisakas, sarkastiline, näägutav, domineeriv
KEHTESTAV KÄITUMINE
Inimene astub oma õiguste kaitseks välja
ning
väljendab oma isiklikke vajadusi, väärtusi, muresid
ja mõtteid otsekohesel ja sobival viisil
SITUATSIOON 1
Mees jõuab töölt koju füüsiliselt ja
emotsionaalselt kurnatuna ning vajab
aega, et hinge tõmmata.
Kuid niipea kui ta koju jõuab,
hakkab naine talle rääkima
kõikidest hädadest,
mis teda päeva jooksul on
tabanud.
SITUATSIOON 1
1) Mees kuulab poole kõrvaga naise juttu, piilub
ajalehte, on sisimas närviline ja mõtleb „Küll ta on
egoistlik. Kui ta mind armastaks, teaks ta kuidas ma
praegu ennast tunnen ja laseks mul rahus olla“
2) Mees tormab majas ringi ja
Karjub naisele: „Sa oled kõige
egoistlikum inimene, keda
ma tean. Ma tahan töölt tulles
rahu ja vaikust“
3) Pöördute ümber,
vaatate rääkijale otsa
ja ütlete „Teie jutt segab
mind filmi nautimast.“
SITUATSIOON 2
3) Kohe koju tulles ütleb mees:
„ Ma olen väga väsinud ja
tahan veidi puhata. Kui asi
just väga pakiline pole,
võiksime sellest rääkida
pärast sööki.
Siis olen valmis sind kuulama
ja ka oma päevast rääkima.“
ALISTUVA KÄITUMISE PLUSSID
a) sellise käitumisega õnnestub konflikte vältida ja
teisi kontrollida (piripill, lipitseja, märter on tihti
mõjukamad kui agressor)
b) võimalik teiste heakskiitu pälvida – „nii isetu“
c) väiksem vastutusekoorem - kui asjad viltu
veavad, siis ei süüdistata käsutäitjat
d) teised tahavad neid toetada ja kaitsta
ALISTUVA KÄITUMISE MIINUSED
a) alistuva käitumise hind on elamata elu, kuna
pillab oma aastaid teiste soove täites
b) teesklus varjab tõelist mina, tal võib olla palju
tuttavaid kuid mitte sügavaid suhteid
c) kui inimene alistub, hakkab teisel piinlik, siis
tekib ärritus ja lõpuks halvakspanu
d) teised tahavad neid toetada ja kaitsta
ALISTUV KÄITUMINE
Kui alustate end ohvriks tuues,
lõpetate vihates neid kellele end ohvriks tõite.
-George Bernhard Shaw-
ALISTUVA KÄITUMISE MIINUSED
Alistuvast käitumisest võivad tingitud olla
a) migreen
b) astmahood
c) paljud nahahaigused
d) haavandtõbi
e) artriit
f) krooniline väsimus, hüpertoonia
g) ärevus, depressioon, kompulsiivsus,
paranoia, impotentsus, neuroos
KEHTESTAVA KÄITUMISE PLUSSID
a) nad on nemad ise ja tunnevad endast rõõmu
b) täisväärtuslikud suhted, teistel on kehtestajaga
mugav. Intiimsus – võime teisele väljendada
oma soove, lootusi, hirme, süütundeid.
c) iseenda elu elamine, valikuvabadus
d) mõju avaldamine, edukus töös
VERBAALNE KEHTESTAMINE
Kehtestamine on nagu kirurgia – see eeldab
täpsust.
Kui tahad nuriseda – tee seda õigete sõnadega
KAS ON VÕIMALIK ENNAST MUUTA?
„Mul sõidab katus ära ja ma ei suuda ennast
kontrollida“ (agressor)
„Olen nagu halvatud. Istun vaikselt oma karbis ja
kannatan“ (alistuja)
Osa verd suunatakse ajust
tugimotoorikasse – põgene, võitle
Tuleb luua uued
käitumisharjumused
KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM
TUNDED
...tunnen ma
MÕJU
sest...“
KÄITUMINE
„Kui sa..
KOLMEOSALINE KEHTESTAV SÕNUM
...tunnen ma
ärritust ja
viha
..sest see
tekitab mulle
lisatööd“
„Kui sa
lauda enda
järelt ära ei
korista
EBAEFEKTIIVSED MEETODID
Enamik kasutab konfliktis ebaefektiivseid
meetodeid
häbistamist
süüdistamist
teesulgusid –
moraali lugemist,
kohtumõistmist
ähvardamist
EBAEFEKTIIVSED MEETODID
„ Kuidas sa võid? Kui sa õpiks oma riideid
korralikult ära panema, teaksid sa kus nad on.
Kuidas ma sinu arvates sellises prügihunnikus su
kingad üles leian. Kui sa kohe oma kingi üles ei
otsi, saad karistada“
EFEKTIIVNE MEETODID
Hommikul - „ Otsi sina oma toast ja mina otsin
alumiselt korruselt “
Õhtul – „Ma tahan sinuga hommikul toimunust
rääkida. Kui sa hommikul oma kingi ei leia, ajab
see mind närvi, sest mul
on endalgi tegemist, et
õigeks ajaks tööle jõuda.“
VÄLJENDA TUNDEID
Tunnete väljendamine kehtestavas sõnumis
mõjutab teise poole otsust käitumist muuta.
Kui inimene suudab negatiivseid tundeid
väljendada, suudab ta ka
positiivseid leida ja väljendada
VÄLJENDA TUNDEID AUSALT
• Vahel ei osata tundele nime anda või aetakse segi („Ma
olen närvis“ – tegelikult vahutab vihast)
• Vahel inimesed liialdavad tunnete kirjeldamisega et
mõjuda veenvamalt , kuid seda ei jääda uskuma
• Vahel valitakse tunde kirjeldamiseks vale sõna
„Kui sa suitsetad, tunnen end ahistatuna, sest silmad
kipitavad.“ (hinnang)
„Kui sa suitsetad, tunnen end ärritunult,
sest silmad kipitavad.“
KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD
Läheb raha maksma
Kahjustab omandit
Raiskab aega
Segab efektiivsust tööl
Tekitab lisatööd
KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD
RAHA – Kui sa kasutad mu autot ja ei võta bensiini
asemele, tunnen ma et mulle tehakse ülekohut, kuna
pean sinu bensiini eest maksma
OMAND – Kui kasutad mu saagi ja jätad selle vihma
kätte – olen ma ärritunud, kuna saag läheb rooste ja
ma ei saa sellega enam tööd teha
AEG – Kui sa mulle järele tulles hilined,
olen pahane, kuna minu aeg läheb sind
oodates raisku
KONKREETSED MÕJUD VEENAVAD
EFEKTIIVSUS TÖÖL – Kui sa mulle tööle helistad ja
pikalt räägid, olen ma pinges, kuna ma ei saa oma
tööd valmis õigeaegselt
LISATÖÖ – Kui sa oma musti riideid pesukorvi ei
pane, olen ärritunud, kuna pean musta pesu otsima
AEG – Kui sa mulle järele tulles hilined,
olen pahane, kuna minu aeg läheb sind
oodates raisku
TEGELIKUD PÕHJUSED
Isa: „Ma saan vihaseks kui tööriistad välja ligunema
jäetakse, aga tegelikult ajab mind närvi, et 90% ajast
ei kohtle mu poeg mind viisakalt“
Naine: „Mind häirib kui mu kihlatu mulle CD plaadid
kriimustatuna tagasi saan, aga tegelikult mind häirib,
et ta peab endastmõistetavaks , et ma tema jaoks
olemas olen. „