89

TEHNILINE JOONESTAMINE Kujutised Kujutiste liigid. Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest.

Sele 50. Põhilised vaated. a – põhilised vaate suunad; b – põhiliste vaadete paigaldus; 1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 – vasakultvaade; 4 – paremaltvaade; 5 – altvaade; 6 – tagandvaade.

90

Sele 51. Esimese ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. Sele 52. Kolmanda ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. Vaadete pealkirjaldamine. Vaadete nimetusi üldjuhul joonisele ei märgita. Kui vaated on nihutatud peakujutise suhtes, ilmneb tarvidus vaadete pelkirjastamiseks.

Sele 53. A – peakujutisest eraldatud vaade; B – piiratud kohtvaade; C – piiramata kohtvaade.

91

Sele 54. Lisavaade.

Sele 55. a - pööratud lisavaade; b - pööramismärgi geomeetriline kuju. Kui lisavaade on joonestatud pööratud asendis, tehakse kujutise tähttähisele juurde pööramise märk.

Sele 56. Kohtvaated

92

Lõiked Lõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole.

Sele 57. a – lõike märgistamine ja tähistamine lähtekujutise juures; b – tähttähised lõikekujutise all või selle kohal üleval.

Sele 58. Horisontaalse tasapinnaga tehtud lõige.

93

Lõiked mitme tasapinnaga Liitlõiked on tehtud kahe või enama lõikepinnaga. Astmeline lõige Lõikepinnad paiknevad astmeliselt ja on eset läbides üksteisega paralleelsed. Kõikidele astmetele langevaid elemente kujutatakse ühel tasapinnal asuvatena, kusjuures astmete vahejooni ei joonestata.

Sele 59. Astmeline lõige. Murdlõige See on liitlõike liik, kus lõikepinnad omavahel lõikuvad

Sele 60. A-A on horisontaalsete tasapidadega tehtud astmeline lõige;

B-B on vertikaalsete tasapindadega tehtud murdlõige.

94

Sele 61. A-A on murdlõige; B-B on lõige horisontaalse tasapinnaga; C-C on pööratud lõige; D on kohtvaade; E on vaade (sümmeetrilisi objekte kujutatakse osaliselt).

Sele 62. Poolvaatlõige; üks ääriku avadest on tinglikult toodud lõikesse.

95

Sele 63. Kohtlõiked Sele 64. Eseme pöördkeha kujuline osa poolvaatlõikes.

Sele 65. Kohtlõiked.

96

Väljatoodud elemendid Kui eseme üheltki kujutiselt ei selgu teatud elemendi konstruktsioon või ei saa väikese mõõtsuhte tõttu sinna juurde märkida mõõtmeid ja muud tarviliku, tuleb see element joonise vabale pinnale suurendavas mõõtsuhtes välja tuua. Need iseärasused ümbritsetakse peene pidevjoonega (joon B) ja identifitseeritakse suure tähega. Ümbritsetud ala joonestatakse kindlaksmääratud suuremas mõõtkavas ja varustatakse sama tunnustähega.

Sele 66. Väljatoodud elemendid. Lihtsustused ja tinglikkused joonisel Joonestamisel rakendatakse mitmesuguseid tinglikke ja lihtsustavaid kujutamisvõtteid.

97

Sele 67. Katkestused

Sele 68. Ketasfreesi hammaste kujutamine Sele 69 Korduvate elementide (kodarate) kujutamine

Sele 70. Sümmeetrilised kujutised

98

Sele 71. Sümmeetriliste lõigete näitamine joonisel

Sele 72. Sümmeetriliste vaadete ja lõigete kujutamine joonisel

99

Sele 73. Lõikepinna ette jääva elemendi näitamine joonisel

Sele 74. Rihvelduse näitamine Sele 75. Laotatud kujutisemärk joonisel

100

Sele 75. Õhukesest materjalist detaili pinnalaotus

Sele 76. Silindrilise pinnaga tehtud lõige, mis esitatakse laotatud kujul

101

Šabloonid Sagedamini käsitletakse kaht šablooni: raadiusemõõdikut ja keermekammi.

Sele 77. Šabloonid: a- raadiusemõõdik; b- keermekamm meeterkeerme sammu määramiseks; c- keermekamm tollkeerme sammmu määramiseks

102

Baasi mõiste Kõikide mõõtmete kandmisel joonisele juhindutakse eseme konstruktsioonist ja tema töötlemise tehnoloogiast. Võidakse silmas pidada mõõtmete kasutamise sobivust valmistoote kontrollimisel või hilisemal paigaldamisel.

Sele 78. Tehnoloogilise ja konstruktiivse Sele 79. Töödeldud ja töötlemata pindade baasi kombineeritud rakendamine mõtmestamine

Sele 80. Mõõtmete märkimine kasutatavuse printsiibil treimisel

103

Sele 81. Freesitud soone, puuritud ava ja treitud sisesoone mõõtmestamine

Sele 82. Sise- ja väliselementide mõõtmete grupeerimine. Mõõmestamine katkestatud mõõtjoontega

104

105

Sele 83. Faasi mõõtmestamine

106

Pinnastruktuuri kujutamine joonisel ISO 1302-1978 järgi

107

108

109

110

111

KASUTATUD KIRJANDUS 1. ISO 128:1982 Technikcal drawings – General principles of presentation (Tehnilised

joonised: Kujutamise põhialsed). 2. ISO 129:1985 Technical drawings - General principles, definitions, methods of execution

and special indications (Tehnilised joonised. Mõõtmestamine. Üldalused, teostusviisid,ja erinõuded).

3. ISO 406: 1987 Technikcal drawings – Tolerancing of linear and angular dimensions (Tehnilised joonised. Joon- ja nurgamõõtmete tolerantside tähistamine).

4. ISO 1101: 1983 Technical drawings – Geometrical tolerancing – Tolerancing of form, orientation and runout – Generalities, definitions, symbols, indications on drawings (Tehnilised joonised. Geomeetriliste parmeetrite tolerantsid. Kuju, suuna ja viskumise tolerantsid. Üldalused, määrangud, tingmärgid, märkime joonistele).

5. ISO 1302: 1987 Technikcal drawings - Method of indicating surface texture on drawings (Tehnilised joonised. Pinnakareduse tähistamise reeglid.).

6. ISO 5457: 1980 Technical drawings – Sizes and layout of drawings sheet (tehnilised joonised. Formaadid ja ja nende vormistamine).

7. ISO 5459: 1981 Technical drawings - Geometrical tolerancing – Datums and datums systems for geometrical tolerances (Tehnilised joonised. Baasid ja mõõtmetoerantside määramise süstemid).

8. ISO 6410: 1981 Technical drawings – Conventional representation of threaded parts (Tehnilised joonised. Keermestatud detailide tinglik kujutamine).

9. Jaan Riives Andri Teaste Rein Mägi – Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat.Tln. : Valgus 1996. 176 lk.

10. H. Aasmäe E. Targo K. Tippo H Täär Tolerantsid, istud ja tehniline mõõmine. Tln. : Valgus 1996. 520 lk.