tegelikud andmed vs registrid

Tegelikud andmed versus

registrid

Linnade ja Valdade Päevad 2015 aastal

Statistikaamet

Diana Beltadze

Andmed

Küsitlusandmed

Registriandmed

Suurandmed Avaandmed

1. Arvestab valdkonna üldiste

arengusuundadega

2. Kliendi vajadustest lähtuv

3. Kompetentside kasvatamine

ja professionaalse meeskonna

hoidmine

4. Fokusseeritud valitud

tehnoloogiatele ja partneritele

Küsitlusandmed

Statistika tootmise lähtekohti

Tegelikud andmed vs registrid 25.03.2015

Andmete kvaliteedi nõuded

Kriteeriumid Mõõdik

Asjakohasus Väljundtunnuste arv

Objektide kaetus Objektide olemasolu

Üksiktunnuste kadu Üksiktunnuste kadu on väiksem kui 10%

Aadresside vastavus Aadressi vigu on vähem kui 5%

Ajakohasus Andmed on avaldatud vähemalt 12 kuu jooksul peale

loendusmomenti

Õigeaegsus Andmed on tähtaegselt avaldatud

Kättesaadavus Vastavalt tarbijate soovile,

järgides kehtivat haldusjaotust ja

andmete konfidentsiaalsuse nõudeid

Võrreldavus Rahvusvaheliselt nõutavad hüperkuubid on esitatud

Seostatavus Kõigi oluliste üksiktunnuste osas on tabuleeritud

vähemalt 3-punktiline aegrida


Lahendatud aadresside osatähtsus (30.11.2014),

Maa-ameti andmed

Igal omavalitsustel on tarvis teada tegelikke

andmeid, et teada

1. kas koolidesse on lapsi tulemas,

2. kas tuleb ehitada juurde lasteaedu või reorganiseerida

olemasolevaid,

3. arendada bussiliiklust,

4. kui palju on potentsiaalseid sotsiaalabi vajajaid, kus nad

elavad,

5. kas piirkonnas on vabu töökäsi, missugused on

potentsiaalsete töötajate oskused

6. missugused on piirkonna inimeste elamistingimused,

7. kuidas vastab elamufond elanike vajadustele jne.


Euroopa kogemus

Parim võimalik metoodika on registrite kasutus loenduseks

(9 -riigi kogemus):

elanikkonna vastamiskoormus praktiliselt puudub,

pole probleeme vastamismääraga,

odavaim, sest ei sisalda välitöid.

Registripõhise loenduse eeldused:

1. vajalike registrite olemasolu;

2. vajalike registrite kaetus, st et nad katavad kogu elanikkonna;

3. vajalike registrite andmete pidev aktualiseerimine ja kõrge kvaliteet,

mis tagatakse järjekindla kontrollimisega;

4. registrite ühitatavus (sh kõigi aadresside vastavus aadressi

standardile);

5. registrite definitsioonide ja mõistete vastavus rahvaloendustes

(rahvusvaheliselt) kasutatavatele.


REGREL registrid (kokku 17) ja nende vahelised

seosed


Eesti hariduse

infosüsteem

Töötukassa, EMPIS(0145)

EMTA(TSD)

Riiklik pensioni

kindlustuse register

Teised registrid

(KVKR, KIRST,

KIR,KPR,STAR,

ETR )

Rahvastikuregister

TÖR

RKOARR

Ehitisregister

ADS süsteem

Punane –

isikukoodiga

seostamine

Sinine – Äriregistri

koodiga seostamine

Roheline –

Aadressiobjekti

koodiga seostamine,

Äriregister

Loendustunnused registritest

korras, kvaliteedi probleem, kvaliteedi parandamine

Rahvaloendus 9.02.15

Tunnus RR

ET

R

EH

IS

EM

TA

TÖ

R

EH

R

KR

AR

IRE

G

RK

OA

RR

ST

AR

KIR

ST

KV

KR

PK

R

EM

PIS

VA

NG

IS

/K

IR

KO

PIS

AD

S

RE

L 2

01

1

Alaline elukoht X X X X

Eelmine alaline elukoht X X X X X X

Sugu X

Vanus X

Seaduslik perekonnaseis X X

Sünniriik/-koht X X X

Kodakondsus X X X

Leibkonnaliikmete

omavahelised seosed X X

Töökoha asukoht X X X

Hõiveseisund X X X X X X X X X X

Amet X

Majandusharu X X X

Tööalane staatus X X

Haridustase X X X X

Riiki saabumise aasta X X X

Leibkonna eluruumi

kasutamise alus X X X X X

Eluruumide kohta

kogutavad andmed X X X X X

Teeme registrid korda!

Loenduse aluseks võivad olla riiklikud registrid .Selle

loomulikuks eelduseks on, et registrid oleksid korras, et

neid jooksvalt täiendatakse ja andmed oleksid õiged. Seda

nõuab loendus ja see on vajalik kõigile, kes

registriandmeid kasutavad.

ametkondade vaheline koostöö

halduskoormus

registreerimiskultuur

Tänases päevas loeb see, et kui registrite andmeid rohkem

kasutatakse, seda paremad need on ja mida paremad on

andmed, seda rohkem neid kasutatakse.


Elukoha probleem – kus inimesed

Eestis elavad?

Reaalselt ei toimi rahvastikuregistri seaduses pandud

kohustus registreerida enda tegelik elukoht § 391. Isiku

kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest

Maakonniti on suured erinevused

25.03.2015 Tegelikud andmed vs registrid

Piloodi ja rahvastikuarvestuse

erinevus maakonna järgi, %


REGREL piloodi tunnuste kvaliteet

Tunnus Korrektselt

täidetud

väärtuste arv

sh allikas

RR

sh allikas

REL2011

sh

allikas

EHIS

Täitmata,

arv

Täitmata,

%

Kokku

Alaline elukoht

(KOV)

1 354 749 1 354 749 X X 140 0,01 1 354 889

Sugu 1 354 889 1 354 889 X X 0 0,00 1 354 889

Vanus 1 354 889 1 354 889 X X 0 0,00 1 354 889

Seaduslik

perekonnaseis

1 306 053 1 306 053 X X 48 836 3,60 1 354 889

Sünniriik 1 354 708 514 471 840 237 X 181 0,01 1 354 889

Sünnikoht

(MK, KOV)

1 132 330 492 014 640 316 X 10 326 0,90 1 142 656

Kodakondsus 1 354 642 1 354 642 X X 247 0,02 1 354 889

Kõrgeim

haridustase

1 122 596 53 068 827 602 241 992 22 739 1,99 1 145 335

Rahvus 1 306 754 795 146 511 608 X 48 135 3,55 1 354 889

Emakeel 1 315 399 962 200 353 199 X 39 490 2,91 1 354 889

täna tulevik

2030 aastal alla 1 euro

per capita

kulud

A B

2020

c

Kui midagi ei

muuda, siis

loenduskulu

kaks korda kallim

kui 2011 aastal

13.4 miljonit

eurot

Kui arendusprojektid ellu viia

registrites, siis 2020 loendus on

sama kallis kui 2011 aasta

loendus

Loenduskuludest

Rahvaloendus 9.02.15

D

aeg

Kasutatud materjal

1. Statistikaameti K. Sõstra esitlus “Ajurünnak

suurandmete teemal”, slaid nr 10.

2. Maa-ameti ülevaade aadresside korrastamise

projekti seisust ,slaid nr 4.

3. Statistikaameti ülevaade REGREL piloodi

tulemustest 2014 aastal, slaid nr 11.

4. Soovitus:Eesti Statistika Kvartalikiri nr 1/2015

“Valmistudes registripõhiseks loenduseks”


tegelikud andmed vs registrid

Documents