TÄNA TEATAJAS:• Kaubanduskoja liikmed —

Baltic Energy Services OÜ

• Ettevõtlikkus paneb silmad särama

KAUBANDUSKODA

PIDAS KEVADBALLI JA

ANDIS ÜLE

AUMÄRGIDloe lähemalt lk 2

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 10 • 16. MAI 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

2

- K E V A D B A L L -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA 2012. AASTA AUMÄRGID SAID:

I KLASSI AUMÄRGID:• Ivar Dembovski, AS Rait juhatuse esimees• Raul-Roman Tavast, Roman Tavast OÜ taasasutaja• Sonny Aswani, Eesti Aukonsul Singapuris

II KLASSI AUMÄRGID:• Andi Kasak, Saint-Gobain Glass Estonia AS juht • Tiit Kolk, AS-i Repo Vabrikud juhatuse esimees• Signe Ratso, Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor

III KLASSI AUMÄRGID:• Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja • Priit Tamm, Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees

TOOMAS LUMANJuhatuse esimees

Väljavõte Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõnest Kevadballil.

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

aubanduskoja üheks rollikson olnud ikka ettevõtjateva-

helise koostöö ärgitamine ja ühistetegevuste kaudu suhtlusvõimalus -te pakkumine. Täna on selleks sa -muti ideaalsed võimalused. Äsjavalminud Kaubanduskoja liikmeterahuloluküsitluse tulemustest näh -tub, et Kevadball on üks nendesttraditsioonilistest koosviibimisevõimalustest, mida hinnatakseaasta-aastalt järjest enam.

Täna Eesti ettevõtete äriplaane japrognoose vaadates, näen sealtenamasti mõõdukat optimismi japlaane kasvuks. Tõsi, need plaanidon jäänud oluliselt mõõdukama -teks ja lühemaajalisteks kui 4-5 aastat tagasi, kuid samas on needenamasti pikemad ja positiivsemadkui aasta-kaks tagasi. On ilmselge,et ettevõtluses tuleb seada uusisihte, püstitada uusi eesmärkening areneda. Mis sellest, kui täna -ne reaalsus ei võimalda teha jää-vaid plaane järgmiseks viisaasta -kuks, kuid võimaldab määratledaselle, millises valdkonnas tahameolla tugevad, millistele klientideleoma tooteid või teenuseid müüaning milliseid sihtturge järgnevaaasta jooksul hõivata. Ehk on sobiliköelda, et kvaliteet prognoosi miseson hakanud kasvama ja kvantiteetkahenema. Arvan, et sel viisil omaettevõtete tegevust planeeridesoleme ka pikaajaliselt edukad.

Mul on hea meel, et viimased aas-tad on kasvatanud meie inimesteettevõtlusaktiivsust ja sundinudpaljusid ise ettevõtlikumad olema.Aasta-aastalt on kasvanud niitegutsevate kui ka eksportivateettevõtete arv. Tõsi, eks meie ette võtted on ka järjest väikse-maks muutunud, kuid ettevõtlus-aktiivsuses näen siiski positiiv-seid mär ke.

Loomulikult peame jätkuvalt pa-nustama sellele, et meie nooredoleksid ettevõtlikud ja julgeksidpalgatöö asemel ettevõtja elukutsevalida, kuid suures plaanis on meieinimeste ettevõtlikkusega võrdle -misi hästi. Üha sagedamini kuu -leme, kuidas noored ja tublid ette -võtjad on oma äridega edukaltalus tanud USAs, kuidas IT-ettevõt-jad toimetavad nii Brasiilias kui kaOmaanis ja kuidas turismi- ja di -sainiettevõtjaid käivad uusi kon-takte loomas Hiinas, Jaapanis jaSingapuris. Julgeksin öelda, et vi-sioon väikesest riigist, mille ette -võtjad on tuntud ja tegutsevadaktiivselt ning edukalt üle maa -ilma, on viimastel aastatel ühareaalsemaks saamas. Tahan vaidloota, et Eestis jätkuks piisavalttarkust ja tahet ettevõtlusaktiiv-sust ja entusiasmi julgustada ningmitte seda erinevate uute kohus-tuste ja regulatsioonidega summu-tada või eemale peletada.

Lausudes siin tunnustavaid sõnuettevõtjate kohta, tahaksin samaöelda ka riigi osas. Kahjuks ei olesee niisama lihtne. Ei saa öelda, etoleks põhjust väga kriitiline olla,kuid on siiski palju küsimusi, mil-lega tegelemine tundub täna taha -plaanile jäänud olevat. Justkuiootaksime, et keegi tuleb meie eestotsuseid langetama.

Ajal, kui Eestist siiski mõnevõrraparemal arengujärjel olevas Soo -mes räägitakse sellest, kas sealnekohalike omavalitsuste optimaalnearv oleks 66 või 70, jooksevad meilalgatatud diskussioonid haldusre-formi teostamisest üksteise järelliiva. Ja nii nendime koos mitmeterahvusvaheliste organisatsiooni -dega aasta aasta järel, et meil onkohaliku omavalitsuse üksuseidliiga palju. Ma ei ole kunagi pool -danud teiste riikide näidete üks-ühele kopeerimist ning seda eisoovita me ka täna. Kuid kui riigis,mida oleme sageli endale eesku-juks seadnud, mitmetel juhtudel kapõhjusega, on leitud, et optimaalneomavalitsuse suurus oleks 40-60tuhat elanikku, kuluks meilegi äraanalüüs, mis näitaks, milliseidteenuseid peaks üks omavalitsuspakkuma ja millised peaksid olematema ressursid ja elanike arv, mismeie tingimustesse kõige pareminisobiksid. Kuni selle ajani, jääb ülevaid nentida, et eestlased on era -

kordselt suure valitsemissoovigarahvas, kes ei saa kuidagi loobuda226 valla- ja linnavalitsusest.Leian, et hirmu ei pea me tundmaka selle ees, et võiks reformi tule-musena riik kohalikust elust kau-geneda. Neid näiteid, kuidas jubatäna on ettevõtlikud kogukonnadvabatahtlikult, kohaliku arenguteemadel kaasa rääkimas, leiabmitmeid — paljud neist aktiivse-maltki kui omavalitsused. Miksmitte selles suunas liikuda?

Teine teema, millel peatumist olu -liseks pean, on küsimus, kuidastagada, et meie hariduse kvaliteetmuutuks veelgi kõrgemaks ja õpi-laste väljalangevus koolist vähe -neks miinimumini. Me ei ole niisuur rahvas, et saaksime lubadaendale olukorda, kus igal aastaljääb põhikool pooleli ligemale 300õpilasel ehk neil jääb omandamataka põhiharidus. Riigi arengu seisu -kohalt on haritud inimesed täht-saim vara, millesse panustamata eiole pikemajaliselt edu oodata. Kunaei ole loota, et avastaksime üleöönafta või gaasivaraud, peamepanustama meie inimestesse. Ja eimaksa ka loota, et keegi meie eestseda tegema tuleb. Nii soovingi, ettäna algatatud koolivõrgu korras -tamine peatselt ka reaalsete sam-mudeni jõuaks ja, et sellega veelhoog ei raugeks sest teha on pii -savalt. �

ETTEVÕTLUSAKTIIVSUS VAJAB JULGUSTAMIST,MITTE UUTE KOHUSTUSTE JA

REGULATSIOONIDEGA SUMMUTAMIST

K

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIEttevõtlusaktiivsus vajab julgustamist, mitte 3uute kohustuste ja regulatsioonidega summutamist

SEADUSANDLUS

Vedelkütuse seaduse muutmine 5

EUROOPA UUDISED

Finantsraamistikust. Jätkuvalt. 6

EKSPORT

Koostamisel on Eesti välisinvesteeringute 9ja ekspordi tegevuskava

ETTEVÕTLIKKUS

Ettevõtlikkus paneb silmad särama 10

STRATEEGILINE FILANTROOPIA

Heast tegevusest ja vabast tahtest 11

HARIDUSPOLIITIKA

Õpingute ebaõnnestumise kulud 12

KAUBANDUSKOJA LIIKMED

Baltic Energy Services OÜ 13

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE

Keskkonna- ja tervisesõbralikud ehitusvahud 14

VÄLISSUHTED

Eesti aukonsulid ameerikas tutvustavad 15ennast ja oma osariiki: Arizona ja California

TAGASIVAADE

Ukrainast üldiselt ja tagasivaade toimunud 16seminarile „IX teeviit Ukrainasse”

Ida-Viru ettevõtjad kohtusid Läänemere 18riikide saatkondade esindajatega

UUED ALGATUSED

JCI BeWise rikastab Eesti kõrgharidust 19tuues koolidesse praktikutest külalislektorid

TEATED 20LIIKMELT LIIKMELE 24RIIGIHANKETEATED 25KOOSTÖÖPAKKUMISED 25UUED LIIKMED 26

22. mai Praktiline pärastlõuna maksukonsultandiga:

erisoodustused ja kaasnevad kohustused-võimalused

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

23. mai Seminar „Põhjalikult käibemaksust maksuameti pilgu läbi”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

23.–24. mai SEEAC: Kontaktkohtumiste üritus säästliku ehituse,

energia, keskkonna ja ligipääsetavusega tegelejatele

Västerasis RootsisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

30. mai Seminar „Erisoodustuste ja dividendide maksustamine

ning maksuvaidlused” (vene keeles)Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

31. mai Malta-Eesti ärifoorum

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

2. juuni Kaubanduskoja Tenniseturniir

Pärnu Kesklinna tenniseväljakutel (Ringi 14a)Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

6. juuni Tarbijakaitseteemaline infopäev Suunanäitaja 2012

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

11. juuni Poola kontaktpäev

Meriton Grand Conference & Spa Hotellis (Paldiski mnt. 4, Tallinn)Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

13.-14. juuni Kontaktkohtumiste üritus „GR Business Days“

LuksemburgisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

astav tagatise nõue seati sis -se võrdlemisi hiljuti — aasta

tagasi. Tagatise suurus sõltub et-tevõtja tegevusest. Isik, kes müübkütuse aktsiisilaost tarbimissepeab esitama tagatiseks üldjuhul 1 000 000 eurot ning isik, kesmüüb juba tarbimisse lubatud kü-tust 100 000 eurot. Tagatise suu-rused on välja arvutatud sellistekütusemüüjate poolt tekitatavakeskmise käibemaksu riski aluselehk siis arvesse on võetud potent -siaalset võimalikku laekumata jää-vat käibemaksu suurust. Kehtivvedelkütuse seadus näeb ette kavõimaluse vastava tagatise suurustmuuta, st suurendada või vähen-dada. Täpsustavalt tuleb küll mai -nida, et kehtiva seaduse koha selt on1 000 000 euro suurust tagatist või-malik 2012. aasta jooksul vähen-dada äärmiselt piiratud juhtudel.

Siinkohal on oluline rõhutada, etkäesoleva aasta alguses tehtud Riigikohtu lahend tõi eelkirjeldatudregulatsiooni teatud muudatusi.Suuresti vastava Riigikohtu lahen -di pinnalt on ette valmistatud kakäesoleva artikli aluseks olev sea -duse eelnõu (Eelnõu). Vastav Rii -gikohtu lahend tunnistas mh keh -te tuks vedelkütuse seaduse sätte,mille kohaselt tarbimisse lubatudkütuse müüja tagatist (100 000eurot) võis vähendada ainult isikuosas, kes oli vastavas valdkonnastegutsenud vähemalt kolm aastat.

Nimetatud muudatus puudutabalates 2013. aasta 1. jaanuarist kakütuse müüjaid, kelle tagatis onvähemalt 1 000 000 eurot.

Eelnõu peamine eesmärk on regu -leerida põhjalikumalt vedelkütuseseaduses tagatise vähendamisealuseid lihtsustamaks Maksu- jaTolliameti tegevust, muuta seekontrollitavamaks ja vähendadavõimalikke kaebusi. Eelnõugasoovitakse kehtestada sarnasedalused ja kriteeriumid, mis regu -leerivad tagatise suurendamist, katagatise vähendamisele.

Eelnõu näeb kõige muu kõrvalmak suhaldurile ette täiendava või-maluse suurendada juba esitatudja aktsepteeritud tagatist väljas -pool tagatise uuendamise menet -lust (st enne tagatise tavapärasekehtivuse lõppu). Tagatise suuren-damine tuleb Eelnõu kohaselt kõnealla eelkõige olukorras, kus isikugaseotud riskid või muud tagatisevähendamise aluseks olnud asja -olud muutuvad esitatud tagatisekehtivuse ajal. Sellises olukorras onmaksuhalduril õigus nõuda täien-davaid asjassepuutuvaid andmeid.

Kehtiv seadus sätestab ühe tagatisevähendamise kriteeriumina võrdle -misi üldiselt lihtsalt isiku laitmatuärialase reputatsiooni. Eelnõugasoovitakse antud regulatsioonipisut laiendada ja võimaldada taga-

tise vähendamise eeldu sena kohal-dada laitmatu ärialase reputatsiooninõuet ka äriühingu juht- ja kontrol-lorgani liikmetele, samuti kütusemüüja äripartneri tele.

Täiendavalt sätestatakse Eelnõustagatise vähendamise üle kaalut-lemisel kriteeriumitena isiku juh-timis- või kontrollorgani liikmevõimelisus ehk pädevus kütusekäitlemise valdkonnas tegutseda,samuti varasem ettevõtlusegategelemise kogemus ja ettevõttetehtud investeeringud kütusekäitlemise valdkonnas.

Kehtiv seadus näeb ette, et taga-tise vähendamise otsus tehakse10 tööpäeva jooksul taotlusesaamise päevast arvates. Eelnõukohaselt on maksuhalduril edas-pidi 30 kalendripäeva aega vastavaotsuse tegemiseks. Vastava täht -aja pikendamist põhjendatakseEelnõu seletuskirjas asjaoluga, etmuudatusega seoses tuleb mak-suhalduril tagatise vähendamiselkaalutleda oluliselt rohkem asja -olusid kui eelnevalt ning seemuudab otsuse tegemise protsessipikemaks ja töömahukamaks.

Kokkuvõttes võib öelda, et eelkõigepeaks Eelnõu parandama õigus -selgust kütuse müüjatele, sest täp-sustatakse kriteeriume, millestmaksu haldur tagatise vähendami -sel lähtub. �

VEDELKÜTUSE SEADUSE MUUTMINE

E E L N Õ UE E S M Ä R G I D :

Vedelkütuse müüjad peavad seaduse kohaselt Maksu- ja Tolliametile esitama

tagatise, mille eesmärgiks on tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamine.

Teisiti öeldes peaks tagatis ära hoidma riigile laekumata maksudest tuleneva

kahju tekkimise, kui kütusemüüja peaks osutuma mitteausaks ettevõtjaks.

Tagatis puudutab üksnes käibemaksust tulenevat maksukohustust.

V• Reguleerida põhja-

likumalt vedelkütuse

seaduses tagatise

vähendamise aluseid

lihtsustamaks Maksu-

ja Tolliameti tegevust,

muuta see kontrolli-

tavamaks ja vähen-

dada võimalikke

kaebusi.

• Kehtestada sarnased

alused ja kriteeriumid,

mis reguleerivad taga-

tise suurendamist.

Eelnõu ja selle seletus-

kirjaga saab lähemalt

tutvuda Koja kodulehel

aadressil www.koda.ee.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

6

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

üüdseks on Euroopa Ko -misjon teinud konkreetse

ettepaneku võtta vastu määrus,millega määratakse kindlaks mit-meaastane finantsraamistik aas-tateks 2014–2020. Ettepanekkujutab endast Euroopa Komisjoni29. juuni 2011. aasta teatise „Eu-roopa 2020. aasta strateegia alu -seks olev eelarve” normatiivsetülevõtmist. Mitmeaastane finants -raamistik tervikuna nõuab kokku 1 025 miljardit eurot, mis on 1,05 %Euroopa Liidu kogurahvatulust jamillele lisandub 58,5 miljarditmuudeks kuludeks, mis ei kuulumitmeaastasesse finantsraamis -tikku (Euroopa RegionaalarenguFond ja Globaliseerumisega Koha -nemise Euroopa Fond). Kokku onsee (inflatsiooni arvestamata)peaaegu sama suur kui eelnevaperioodi (2007–2013) mitmeaas-tane finantsraamistik, mille suu-ruseks oli kehtestatud 994 miljar -dit eurot. Seega on jutt päris suur-test summadest. Võrreldes eel-nevaga ehk siis käimasolevape rioodiga kavandatakse loomu-likult ka muudatusi. Kulude poolepealt on need järg mised:

• raamistikku on lihtsustatud,sest programme ja eesmärke onvähem, mis vähendab toetuse-

saajate halduskoormust ja hõl-bustab mõju hindamist;

• vähenevad vahendid struktuu-rifondidele (ERF, ESF, Ühtekuu-luvusfond), millele eraldataksenagu Euroopa ühendamise ra-hastulegi 355 miljardi asemel336 miljardit eurot, kuna prae-guste järkjärgulise kasutusele -võtu ja kaotamise piirkondadeasemel luuakse uus ülemineku -piirkondade kategooria;

• luuakse nii ühine struktuuri-fondide ning maaelu arengu jakalanduse strateegiline raa mis -tik kui ka teadustegevuse ja in-novatsiooni raamprogramm„Ho risont 2020”, milles põhirollon Euroopa Innovatsiooni- jaTehnoloogiainstituudil;

• uus Euroopa ühendamise rahas -tu suureulatuslike transpordi-,energia- ning info- ja kommu-nikatsioonitehnoloogia võrkudejaoks (40 miljardit + 10 miljarditeurot Ühtekuuluvusfondist);

• käivitatakse ühise põllumajan-duspoliitika (ÜPP) reform ja vä -hendatakse veidi selle osakaalukogueelarves (60 miljardit eurotaastas) ja reaalarvudes, mis onrohkem seotud keskkonnaalas -te dünaamikatega (greening) jasuurema paindlikkuse taotlu-sega;

• suurenevad vahendid teadus -tegevuse ja innovatsiooni,hariduse ja koolituse jaoks (80miljardit eurot).

See tühendab, et kulude poolepealt soovib Euroopa Komisjonoma prioriteetides ainult ELitasandil elluviidavaid lahendusi,millel on oma selge Euroopa lisa -väärtus, kus ELi tasandil kulutatudeuro annaks parema tulemuse kuiriigi tasandil kulutatu.

Tulude poole pealt on kavandatudjärkjärguline üleminek valdavaltkogurahvatulul põhinevate sisse-maksete põhiselt eelarvelt lihtsus-tatud eelarvele, mis põhineb nntõelistel omavahenditel reformitudkorrigeerimismehhanismidega.Täpsemalt teeb komisjon ette -pane ku kaotada praegune käibe-maksupõhine omavahend ja võttaselle asemel alates hiljemalt 2018.aastast kasutusele omavahenditesüsteem, mis põhineks finantste-hingute maksul ja uue käibemak-sul. Komisjoni hinnangul võimal -daks see rohkem ühtlustada eri riikide süsteeme ning kaotadamaksuvabastused ja erandid. Suurprobleem uue finantsraamistikujuures tundub olevat ka eri riikidenägemuses Euroopa finants- ja

FINANTSRAAMISTIKUST. JÄTKUVALT.

O L U L I N E :

Kuigi olen Teataja veergudel Euroopa Liidu (EL) järgmist

finantsraamistikku ositi tutvustanud, on teema sedavõrd ulatuslik

ja Brüsselis hetkel ka oluline, et kirjutan sellest ka alljärgnevalt.

N• Komisjon teeb ette -

paneku kaotada

praegune käibemaksu -

põhine omavahend ja

võtta selle asemel

alates hiljemalt 2018.

aastast kasutusele

omavahendite

süsteem, mis

põhineks finantste-

hingute maksul ja

uue käibemaksul.

• Komisjoni hinnangul

võimaldaks see

rohkem ühtlustada

eri riikide süsteeme

ning kaotada maksu-

vabastused ja erandid.

7

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

SIIM KALLAS: VENE RINDELTULEBTEGUTSEDA ÜHTSELT

Kaup peab õigel ajal õigesse kohtajõudma. Ilma selleta pole edukasäritegevus võimalik. Hästi korral-datud logistilised ahelad on võt-metähtsusega.Euroopa logistiliste lahendusteseisukohalt on olulised suhtedkolmandate riikidega üle maa -ilma, sealhulgas Venemaaga.Transport on valdkond, kus Eu-roopa Liidu ja Venemaa huvid niipõimuvad, langevad kokku kui kavastanduvad. Alates mõlemapoo le soovist, et autoveod kao-taksid piiriületusega võimalikultvähe aega, kuni ELi soovini mak-sta Siberi ülelendude eest vähempraegu Venemaa kehtestatudeba õiglaselt kõrgetest tasudest.Olen praeguses ametis neli kordapidanud üsna ulatuslikke läbi -rääkimisi Vene transpordipoliitikajuhtidega ja partnereid hästitundma õppinud. Transpordi-suhteid Venemaaga mõjutavadüleilmne majanduskeskkond, ma-janduslikud kaalutlused, meieva-heliste probleemide ajaloolinetaust ning mõlema poole huvid.Asjaolusid tuleb tunda ja arves-tada, siis on võimalik leida prak-tilisi lahendusi.

Lisainfo aadressil: http://blogs.ec.europa.eu/estonia/siim-kallas-vene-rindel-tuleb-tegutseda-uhtselt

PAAVO PALK:KUIDAS TEKKISÜHTSE MIINIMUMPALGAEUROMÜÜT

Ajakirjandusest on lipsanud läbiteave Euroopa Komisjoni kavan-datava üleeuroopalise miinimum -palga kohta. See on järjekordneeuromüüt. Millest selline kuulu-jutt tekkis?Komisjon avalikustas 18. aprilliluue tööhõive paketi, mis kesken -dub tööhõive suurendamisele jatöötajate ühest liikmesriigist teisesuundumise hõlbustamisele.Tööhõive pakett on loogilinerekordilise tööpuuduse taustal(10,2% ELis veebruaris 2012),see seondub liikmesriikide poolttänavu märtsi tippkohtumiselkokkulepituga, ELi 2020. aastaeesmärkidega, mis eeldavad aas-taks 2020 ELis 17,6 miljoni (Eestis38 000) uue töökoha loomist.Juba mitu aastat soovitab komis -jon tööjõu maksustamise vähen-damist. ELi tööturu loomiseks soovitakse,et töötud saaksid vähemalt kuuskuud abiraha ka teises liikmes -riigis viibides. Olu lisel kohal komisjoni pakuta -vas on meetmed kindlustundesuu rendamiseks töökohtadel ningjätku suutliku palga tagaminetöötajatele.

Lisainfo aadressil: http://blogs.ec.europa.eu/estonia/kuidas-tekkis-uhtse-miinimumpalga-euromuut

UUS STRATEEGIALASTE INTERNETI-KASUTUSE TURVALISEMAKSMUUTMISEKS

Euroopa Komisjon on koostanudkava, kuidas anda lastele vaja-likke oskusi ja vahendeid, et nadsaaksid turvaliselt kasutada kõikidigitaalmaailma võimalusi. Stra-teegia eesmärk on luua interak-tiivse, loomingulise ja hariduslikuinternetisisu turg Euroopa Ko -misjoni, liikmesriikide, mobiilside-operaatorite, mobiiltelefonidetootjate ja suhtlusvõrgustikkehaldavate ettevõtjate koostöös.Euroopa Komisjoni asepresident,õigusküsimuste volinik VivianeReding: „Internet pakub lastele jateismelistele uusi eneseväljen-dus- ja loomevõimalusi. Kuna internetti ei loodud algselt mittelastele, vaid täiskasvanutele,peame tagama, et lapsed saaksidinternetti turvaliselt kasutada.”Internetti kasutab praegu 75%lastest, neist kolmandik mobiil-telefoni kaudu. Kuna interneti-kasutuse tavad on liikmesriigitiküllalt erinevad, on suuri kõiku-misi ka selles, kui palju on loodudspetsiaalselt lastele mõeldud ra-kendusi ja millised on laste või-malused turvaliselt internettikasutada. Seetõttu on ka ettevõt-jatel raske turustada ELis lapse-sõbralikke teenuseid ja tooteid.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/information_society/activities/sip/policy/index_en.htm

EUROOPA UUDISEDvõlakriisi lahendamisega seondu-valt. Osad soovivad tulevasi fi-nants vahendeid vähendada jara ha kasutada riikide siseselt kriisitagajärgedega toimetulemiseks,teised soovivad veelgi suurematELi tasandi finantsvõimendust,väites, et muidu pole võimalik la-hendada neid ülesandeid, midakomisjon oma erinevate poliiti -katega on juba Euroopale ettenäinud. Senised vaevalised läbi -rääkimised sunnivad küll tunnis -tama, et vähemalt märkimis väär -ne hulk riikidest on seisukohal, etEuroopa rahalised kohustusedpeavad piirduma miinimumiga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaal -komitee (EMSK) aga on oma veelmitte lõplikus arvamuses asunudseisukohale, et Euroopa Liidu eel -arve suurendamine on soovitav javajalik. Praegu ei ole Euroopa Liiduleelarvelisi vahendeid oma polii -tilise strateegia elluviimiseks egauue Lissaboni lepinguga võetudkohustuste täitmiseks.

EMSK peab eriti oluliseks õigeidstrateegilisi prioriteete, mida võibpidada Euroopa avalikeks hüve -deks. Euroopa Komisjoni näge-muses on need: teadus- ja aren -dustegevus, ühis kaitse, toidugakindlustatus, sisse ränne ja varju-paigaõigus, vastus kliimamuutus -tele, Euroopa tähtsusega taristu-investee ringud energeetika, kom-muni katsiooni ja siseturu valdkon-nas. Samas ei ole nende priori -teetide üle eriti arutatud. Vähe-masti EMSK peab finantstehingutemaksu keh testamist selleks võlu-vitsakeseks, mis Euroopa tulevastrahapuud kasvatada aitaks.

Kokkuvõtteks võib nentida, et kuigihetkel on teadmata, mis summa -des Euroopa Liidu järgmine fi-nants perspektiiv vastu võetakse,on õigete prioriteetsete valdkon-dade määratlemine võtmetähtsu -sega. Seda ka meil Eestis. �

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

SAKSAMAA LIITVABARIIGI SUURSAATKONDPAKUB 2013.AASTAL KOLMELEEESTLASELERAHVUSVAHELISTPARLAMENDI-STIPENDIUMI (IPS)

Saksamaa Liidupäeva rahastatudja koostöös kolme Berliini üli koo -liga – Freie Universität, Humboldt-Universität ja Technische Uni -versität – läbiviidav programm IPSvõimaldab Kesk- ja Ida-Euroopa ri-ikide ning USA kvalifitseeritud,poliitikast huvitatud ja ülikoolilõpetanud noortel tutvuda Saksa -maa parlamentaarse valitsemis-süsteemiga.Programm viiakse läbi ajavahe -mikus 1. märtsist kuni 31. juulini2013. Peale kaks kuni kolm nädalatkestvaid sissejuhatavaid loenguidläbivad stipendiaadid praktikamõne Liidupäeva saadiku büroos,kus neil on võimalik saada mitme -külgseid kogemusi üldisest parla-menditööst ja poliitiliste teemadekäsitlusest rahvaesinduses. Sellajal on stipendiaatidel reeglina või-malik külastada ka „oma” saadikuvalimisringkonda. Samal perioodiltoimuvad seminarid nii Saksamaaeri paigus kui ka Brüsselis.Kandideerimisdokumendid tulebesitada Saksa saatkonnale Tallin -nas hiljemalt 30. juuniks käesole-val aastal.

Täpsem teave on saadaval inter-netis Liidupäeva veebileheküljel:http://www.bundestag.de/bun-destag/europa_internationales/internat_austausch/ips/index.jsp

EUROOPAKOMISJONIVOLINIK DALLI KUULUTAS VÄLJAELI NELJANDATERVISHOIU-TEEMALISEAJAKIRJANDUS-KONKURSI

Euroopa Komis joni tervise- ja tar-bijaküsimuste volinik John Dalli kuulutas 3. mail Brüsselis välja nel- janda tervishoiuteemalise ajakir-janduskonkursi. Ajakirjanikelt, kessoo vivad konkursil osaleda, ooda -takse artikleid järgmistel teemadel:• Kampaaniaga „Euroopa patsien-

tide heaks” seotud teemad. Siiahulka kuuluvad farmaatsia-tooted, piiriülesed tervishoiu-teenused, haruldased haigu -sed, tervishoiutöötajad, patsi-entide ohutus, elundidoonorlusja -siirdamine, vähk, vaktsinee -rimine, antibiootikumide kasu-tamisega seotud ohud, vaimnetervis, Alzheimeri tõbi ja muuddementsuse vormid.

• Tegusa ja tervena vananemine,arvestades, et 2012. aasta onkuulutatud aktiivsena vanane-mise ja põlvkondadevahelisesolidaarsuse Euroopa aastaks.

• Eriauhind pannakse välja pari-male suitsetamise mahajätmi -sest rääkivale artiklile.

ELi tervishoiuteemalise ajakirjan-duskonkursi reeglid:• Välja antakse kolm auhinda:

esi mese koha võitja saab 6000eurot, teise koha võitja 2500 jakolmanda koha võitja 1500eurot. Selle aasta eriauhinnavõitja saab auhinnaks 3000eurot.

• Konkursil osalejad peavad ole -ma mõne Euroopa Liidu liik -mesriigi 18-aastased või vane -mad kodanikud või residendid.

• Iga osavõtja võib esitada kõigerohkem kaks artiklit; osaledavõivad ka maksimaalselt viiestisikust koosnevad võistkonnad.

• Artiklid peavad olema kirju-tatud ühes ELi ametlikus keelesning olema algselt avaldatudkas trükimeedias või Internetis.

• Artikli pikkus ei tohi ületada 20 000 tähemärki (koos tühiku -tega).

Täpsemad reeglid ja tingimusedning teave võitjate valimise korrakohta on kirjas konkursi veebilehel:http://ec.europa.eu/health-eu/journalist_prize/index_en.htm

UUE DIREKTIIVIGATAGATAKSE KODANIKELEÕIGUS SAADAKRIMINAAL-MENETLUSESTEAVET

Euroopa Liidu justiitsministrid kiit-sid 27. aprillil heaks EuroopaKomisjoni esitatud uue õigusakti,millega tagatakse kahtlusaluseleõigus saada kriminaalmenetlusesteavet. Direktiivi kohaselt tulebkriminaalkuriteos kahtlustatavaleselgitada tema õigusi talle mõiste-tavas keeles. See tähendab, et ELiriigid annavad igale kinnipeetulevõi isikule, kelle suhtes on väljaantud Euroopa vahistamismäärus,õigus te deklaratsiooni, kus on kir-jas kõik isiku põhiõigused krimi-naal menet luses.„Õigus õiglasele kohtumõistmiseleon Euroopa õigussüsteemide üksalustalasid,” sõnas komisjoni ase -president ja ELi õigusküsimuste

volinik Viviane Reding. „ELi uus õigusakt aitab seda õigust au seeshoida, tagades, et kahtlustatavatteavitatakse selgelt ja viivitama -tult tema õigustest.”

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-rights/index_en.htm

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

9

- E K S P O R T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

egevuskava „Made in Estonia“püüab leida vastust kahele

küsimusele: kuidas aidata kaasatavälisinvesteeringuid ning kuidastõsta Eesti ettevõtete rahvusvahe-list konkurentsivõimet. Uue tege-vuskavaga soovib riik jätkata jubaaastatel 2009-2011 alustatud te -gevusi (näiteks ekspordialastekoolituste läbiviimine, välismes-sidel Eesti ettevõtteid koondavaühisekspositsioonide organisee -rimine, kontaktreiside korralda -mine). Samas plaanitakse käivitadaka mitmeid vajalikke uusi tegevusi.

Kuidas suurendada

välisinvesteeringuid?

„Made in Estonia“ näeb ette mit-meid tegevusi, mille abil on võima-lik tõsta Eesti investeerimis kesk -konna konkurentsivõimet ning suurendada välisinvesteeringutemahtu. Tegevuskava kohaselt onriigi prioriteediks Eesti investeeri -miskeskkonna tuntuse suurenda -mine. Selleks tuleb keskendudaEesti kui investeeringute sihtmaatutvustamisele peamiselt Soomeja Rootsi väike- ja keskmise suu-rusega ettevõtetele. Samuti näebtegevuskava ette, et senisest

enam on vaja keskenduda potent -siaalsete investorite tuvastamiselening neile individuaalsete ja konk -reetsete koostööpakkumiste tege -misele. Riigi eesmärgiks on kaasataka senisest enam kõrgema lisand-väärtusega välisinvesteeringuid.Aastatel 2012-2014 on fookusesrohemajanduse (cleantech) vald-konna investeeringute kaasamine(näiteks elektriautode temaatikagaseotud välisinvesteeringute too -mine Eestisse).

Välisinvesteeringute mahu suu -rendamiseks on vaja arendada kainfrastruktuuri. Tegevuskava näebmuuhulgas ette, et riik peakssoodustama tööstusparkide välja -arendamist, lihtsustama riigimaavõõrandamist, koolitama välisin-vestoritega kokkupuutuvaid amet-nikke ning lihtsustama kõrgeltkvalifitseeritud tööjõul Eestissesisenemist erialase töötamise ees -märgil. Riigi majanduse konku -rentsi võime seisukohalt on olulisetähtsusega veel rahvusvahelistetranspordiühenduste arendamine.Tegevuskava kohaselt tuleb kas-vatada otselennuühenduste arvuning jätkata Rail Baltic projekti ettevalmistamist.

Kuidas tõsta Eesti ettevõtete

ekspordivõimekust?

Tegevuskavaga „Made in Estonia“soovib riik kasvatada väike- jakesk mise suurusega ettevõtete os-akaalu Eesti ekspordi struktuurisning suurendada kõrget lisand-väärtust loovate eksportööride osakaalu. Nimetatud alaeesmärki -de täitmiseks näeb tegevuskavaette, et lihtsustada tuleb Eesti et-te võtete uutele sihtturgudele mi -nekut. See tähendab, et ettevõ -tetele tuleb pakkuda ekspordiala-seid nõustamis- ja infoteenuseidning tõsta üldist ekspordialastteadlikkust. Samuti tuleb arendadaEesti ettevõtete töötajate eks -pordi alast kompetentsi.

Eesti ettevõtete ekspordi arenda -mise riigipoolsed meetmed on suu natud praegu peamiselt eri -nevatele otsetoetustele, mis väl-jastatakse läbi EASi. Uue tege vus -kavaga nihkub rõhuasetus toetus-põhiselt lähenemiselt nõustamis-ja teenustepõhisele mudelile. Seetähendab, et riik aitab vastavalt igaeksportiva või ekspordiga alustavaettevõtte soovidele ja ressurssidelekoostada optimaalset ekspordi -

plaani, mis sisaldab erinevaid tege-vusi: näiteks sihtturu konsultat-sioon, ekspordi turundustoetus,erinevad koolitused, välismessid,turundusüritused.

„Made in Estonia“ näeb ette ka mit-meid uusi tegevusi ettevõtete eks -pordisuutlikkuse tõstmiseks. Näi -teks alustatakse sellel aastal Eestipõhilisi ekspordi sihtturgusidkäsitlevate sektorispetsiifiliste fak-tilehtede koostamist. Samuti ha -katakse tegevuskava kohaseltvälja andma ekspordi käsiraamatutalustavatele eksportööridele. 2013.aastal alustatakse välisturgudeleksisteerivate ärivõimaluste kohtasignaalide kogumise süsteemi käi -vitamise ja juurutamisega. �

KOOSTAMISEL ON EESTI

VÄLISINVESTEERINGUTE JA EKSPORDI TEGEVUSKAVARiik on töötamas välja Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava

„Made in Estonia” aastateks 2012-2014. Tegevuskava paneb paika strateegilised

prioriteedid ja tegevused, mille eesmärgiks on välisinvesteeringute suurendamine

ning Eesti ettevõtete ekspordisuutlikkuse tõstmine.

T

Tegevuskavaga saab

põhjalikumalt tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee.

MERLE TIIGISOONEttevõtlusõppe projektijuht

Ettevõtete koostöövõr-

gustiku „Unistused ellu!“

tegevust koordineerib

Eesti Kaubandus-Töös-

tuskoda. Koordinaatori

ülesannetega kaasnevate

kulude katmist toetab

Majandus- ja Kommu-

nikatsiooniministeerium.

U N I S T U S E DE L L U !

3. mail oli Tartus Dorpat Konverentsikeskuses 130 noort silmapaari ja lisaks ka palju

vanemaid ettevõtlikkusest nakatunud inimesi, eesotsas Eesti Vabariigi Presidendiga.

Kõik ühel nõul — maailma on võimalik ise muuta paremaks, kui vaid julgeda ja tahta.

Ettevõtlikkus on ellusuh-

tumine ja hoiak. Ettevõt-

likud inimesed julgevad

unistada ning tahavad ja

suudavad oma unistusi

teoks teha. Sellised ini me -

sed saavad hakkama nii

enda kui ka kogukonna elu

korraldamisega, oska vad

töötajana oskuslikumalt

märgata ja haarata võima -

lusi ning just selliste inimes-

te eestvedamisel luuakse

ühiskonnas lisa väärtus kas

siis ärilistes või sotsiaal -

setes ettevõtmistes.

WWW.UNISTUSEDELLU.EE

ETTEVÕTLIKKUS PANEB SILMAD SÄRAMA.NOORTE ETTEVÕTLIKKUST TOETAV ENTRUM

OLI SEL AASTAL LÕUNA-EESTIS.

Pildil on ENTRUM ettevõtlike algatuste konkursi peapreemia võitnud meeskond koos president Ilvese, ENTRUM idee ellukutsuja Sandor Liive ning meeskonna juhendaja Annika Jaansooga. Otepää neiud Teele Jakobson, Gerle Trifanov,

Iti Uusküla ja Kerli Suviste algatasid Eesti-sisese õpilasvahetusprogrammi VeniVidiVici.

oimus Eesti Energia noorteettevõtlikkuse arengupro-

grammi ENTRUM Lõuna-Eestiauhinnagala, kus autasustati pari-maid noorte poolt algatatud ja elluviidud projekte. Kogu õppe aas -ta vältel said sügisel ENTRUMIGAlii tunud 475 noort kogenud juhen-dajate abiga suurendada oma tead-misi ja praktilisi oskusi oma elujuhtimise ja eesmärkide saavuta -mise vallas. Kokku algatati 98 Eestielu edendavat tegevust, millest 33mõjukamat ja sihikindlamat jõudisfinaali. ENTRUM tegevjuht Darja

Saar: „Need noored teavad, miks onoluline järjepidev ja hästi planeeri-tud tegevus, meeskonnatöö, heakoos töö partneritega ja usk, etraskus test hoolimata on võimalikoma algatus eduka lõpuni viia.Noored kogesid, et nende tegevu -sest sõltub nende endi edukus jaEesti majanduslik heaolu.“ Presi-dent Toomas Hendrik Ilves rõhutasoma sõnavõtus, et ette võtlik el-lusuhtumine on ühiskonna arenguvõti ja tänaste noorte ette võtlik -kuse toe tamine on alus tu levaseleparemale Eestile. Kohal viibinud

viis maavanemat, part ner organi -sat sioonide juhid ja ette võtjad olidkõik ühte meelt, et ettevõtlikkuhoiakut tuleb levitada ja see onmeie kõigi võimuses, kui annameoma käitumisega eeskuju ja innus-tame-julgustame lapsi ja noori omaunistusi ellu viima.

Eelmisel õppeaastal oli ENTUMIda-Virumaal, järgmisel kaasatakseEdela-Eesti ja siis Kesk-Eesti noo red.Nelja aastaga on plaanis Eesti 14-17aastastele noortele, kes õpivad väl-jaspool Tallinnat, ring peale teha.

T

10

- E T T E V O ̃ T L I K K U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

änapäeval on ju paraku (võiõnneks) nii, et niipea, kui

vastused on selgeks õpitud,muu tuvad küsimused ja prob-leemid. Keerukad ülesanded oneeldanud ja soodustanud mõt-tekaasluse ja sünergia teket.

Majandusliku otstarbekuse nõuepaneb staažikat tegutsejat para ta-matult ennast mingil määral kor-dama, ühesuguseid asju tege ma,kogemusi ära kasutama. Ausaltöeldes tunneme end vahel kui ora -vad rattas, mida ise käigus hoiame.

Äri pole aga kogu elu

Et oleks tore ja et enesest paremi -ni aru saada ning rohkem lugu pi-dada, on vaja ka hoopis muid asjuteha. Neid, mida lihtsalt tundubõige teha.Oleme väga seda meelt, et tõeli -selt vaba inimene peaks tegemaseda, mida ta ise õigeks peab —olemata sealjuures majandus-likust huvist kallutatud. Olematasõltuv kellestki välisest või mil -lestki oma mõtteviisis, harjumus -tes. Ehk teisisõnu — meile ontähtis saada teha häid ja vajalikkeasju, olemata kogu aeg rahasmõõdetavad. Sestap oleme endajaoks olulistes teemades eriti viimastel aastatel üritanud üha

rohkem kaasa tegutseda majan-duslikku kasu taotlemata.

Esimese põlvkonna ettevõtjatekogemus näitab, et kui tahtamidagi hästi ja professionaalseltteha, võib see täita terve elu,võtta kogu aja. Mingil hetkel teki-tab selline hõivatus tervel inime-sel kahtlusi, kas elu möödub ikkaõigeid asju tehes. Või täidad vaidvõetud kohustusi, antud luba -dusi, teiste soove ja nõudmisi.

Head teha on uhke,

rõõmustav ja jõuduandev

Meile tundub mõistlik heakstege vuseks panustada millegikordumatuga: oma eriliste os-kustega ja ideede ning koge-muste ja annetega. Üheks vägaegoistlikuks põhjuseks heakstahteks ja tasuta tegutsemisekson spontaansuse ning vabaduseleidmine endas, teisenemine.Rattast ja raamist välja minneson lihtsam uut avastada

Alkoholi teema on tõsine

teema ja tekitab enamikul

inimestel vastakaid tundeid

Me armastame vahel veini juuaka lõunasöökide juurde, olemekülastanud veinimesse ja päris

paljusid veinikeldreid. Vahel vali -me nende järgi isegi puhkuse -sihtkohti.

Keegi meist on matnud alkohoo-likust eksabikaasa. Mitmetel onmeenutada kahjustatud suhteidja üleliigseid muretsemisi-hoolit-semisi. Keegi meist kaotas viinaleisa. Meie hea tuttav tipptegija leidis end hiljuti Tallinn-Tartumaanteel vastassuuna vööndistja oletas, et ju oli hetkeks uinu -nud. Pärast rääkis ta murelikult,et joob viimasel ajal klaasikesevõi paar veini igal õhtul.

Meil tekkis tahtmine midagi teha,et aidata suurendada inimestesõltumatust alkoholist. Muidugipole see meie ainus huvi. Olemeotsustanud sedagi, et eelkõigetuleb toetada noori, sest nendepeas on tulevikumõtted. �

HEAST TEGEVUSEST JA VABAST TAHTESTMeie SELFis arvame, et Eestis on hea elada.

Väikese konsultatsioonifirma arendamine on meile

23 aasta jooksul pakkunud suurepäraseid ja

kordumatuid võimalusi ja väljakutseid. Igav pole

kunagi olnud. Eredad kogemused on aidanud areneda

koos klientidega ning kaasa aidata tõeliste muuda-

tuste teostumisele nii riigiasutustes kui äriettevõttes.

T

SELF II nõustab pro bono

Heateo toetusportfelli

kuuluvat sotsiaalset

ettevõtet Terve Eesti Siht-

asutus, aidates tõhustada

värske alkoholiprogrammi

koolitussuunda.

„Unistused ellu!” koostöö-

võrgustiku töö kogub tuure

Kuidas läheb aga Kaubanduskojapoolt ellu kutsutud ettevõtetekoos töövõrgustikul „Unistusedellu!“, mis on samuti suunatudEesti noorte ettevõtlikkuse toeta -misele ja mille üheks partneriks onka Eesti Energia? Kõige parem onseda asja uurida muidugi meie vee-bipesast www.unistusedellu.ee.

Võrgustikuga on liitunud juba üle 50ettevõtte ja organisatsiooni. Osadetegevus ei ole veel andmebaasisavalikult nähtav, sest andmete jatoetustegevuste täpsus tamine onpooleli. Andmebaasi täiendamine javõrgustiku töö koordineerimineongi meie igapäevane töö.

Üksteisega kogemusi jagades jateemakohast infot vahetades onigal võrgustiku partneril võimalikoma toetustegevusi üldiste aren -gutega paremini sidustada ningühiskonnas suuremat lisaväärtustluua. Sügisel on plaanis ka silmast-silma kokku saada ja omavahel ko-gemusi jagada. Samuti uurime, misettevõtlikkuse arendamiseks Eestierinevates struktuurides tehtud onja kus maal on ettevõtlusõppe rak-endamine meie haridussüsteemis.

Ootame võrgustikuga liituma kakõiki neid ettevõtteid, kes tahaksidpanustada noorte ettevõtlikkuseedendamisse Eestis, kuid ei teaveel, kuidas seda teha või pelgavadtegevuse kulukust. Panustadasaab ka näiteks osaledes noore inimese või õpetaja juhendajana,tutvustades oma ettevõtte vald-konda või võimaldades koolilasteltulla oma ettevõttesse õppekäi -gule. Nii saamegi paljudest väikes -test headest tegudest kokku suureja toimiva koostöövõrgustiku. Tuleliitu sinagi väärt algatusega ja saaosa ühistegevusest ettevõtlikuhoiaku edendamisel ja infost ette -võtlikkuse teemal! �

KARIN HANGOKonsultatsiooniettevõtte SELF II loovjuht

11

- STRATEEGILINE FILANTROOPIA -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

astavalt Haridus- ja Teadus-ministeeriumi kogutud and-

metele on üldhariduskoolideskok ku viimasel kahel aastal mõ -nevõrra suurenenud väljalangejatearv, kuid võrreldes õppeaastaga2007/2008 on väljalangenuidvähenenud ning viimasel neljalaastal on üldhariduskoolist välja -langenud 2-2,5% õpilastest. Kut-sehariduskoolidest on väljalan ge -jate hulk oluliselt suurem kui üld-hariduskoolides. Väljalangevus onviimastel aastatel olnud vahemi -kus 17,9-20,3%. Viimasel kahelõppeaastal on väljalangejate arvisegi suurenenud.

Euroopa Liidu eesmärgiks on koo -list väljalangemise määr hoida alla10%. 2010. aastal oli liidu kesk -mine väljalangevuse määr 14,1%,Eesti aga 11,6%. Eestist väiksemkoolist väljalangemise määr oli2010. aasta statistika põhjal näi -teks Põhjamaades (Soome, Rootsi,Taani), Leedus, Austrias, Tšehhis.Eestist oluliselt kõrgem koolist väl-jalangenute määr oli aga Lõuna-Euroopa riikides (Itaalia, Hispaania,Portugal, Malta) ning mõnevõrrakõrgem koolist väljalangemise määrnäiteks Saksamaal, Suurbritannias,Belgias, Prantsusmaal, Küprosel. Kuna haridus võib mõjutada nii inimese palgataset kui ka üldist

heaolu, siis õpingute ebaõnnestu-mine võib kaasa tuua kulude suurenemise või vähendada niiisiklikke tulusid (madalamad pal-gatulud, kehvemad tervisenäita-jad) kui puudutada ka ühiskondalaiemalt, olgu seda siis läbi otsesterahaliste kulude (saamatajäävadmaksud, kõrgemad sotsiaalkind-lustuskulud) või üldisema heaoluvähenemise kaudu (rohkem kuri -tegevust, vähem kodanikuaktiiv-sust).

Nimetatud analüüsis on küll öel-dud, et õpingute ebaõnnestumisekulusid ei saa mõõta päris reaal-teadustele omase täpsusega. Kuiaga suudetaks vähendada õpingudenneaegselt katkestanute hulkapoole võrra ning viia 725 hetkelpõhiharidusega jäävat noort kesk -

misele keskharitu tasemele, siisoleks nende inimeste tulevase pal-gatulu nüüdisväärtus kokku 16,5miljonit eurot suurem, kui ta ontäna, riigile laekuvate tööjõumak-sude nüüdisväärtus oleks 11 mil -jonit eurot suurem, kasu rahvatervisele oleks hinnatav 27,6 mil -jonile eurole, ära jääks ca 1,4 mil -joni euro väärtuses kuritege vu- sega seotud kulusid ning sotsi-aalkulud väheneksid 0,1 miljonieuro võrra.

Kokku tähendab see seda, et riikning inimene kaotab õpinguteebaõnnestumise tõttu 56,6 mil -jonit eurot. Kui suudetaks pooledühel aastakäigul sündinud põhi-haridusega jääjatest viia kesk -hariduseni, võiks sellisest tege -vusest tulenev kogutulu ulatuda0,35%ni SKPst. Hariduse ja palka -de vahelist seost on majandus -teaduses palju uuritud ning lühi -dalt kokku võttes on analüüsis öel-dud, et haridusel on ka selge pro-duktiivsust tõstev mõju — üksaasta kooliharidust tõstab toot-likkust ca 10% võrra.

Ka töötavate inimeste haridustasetvaadates joonistub selgelt välja, etkõrgema haridustasemega on hõi -ves olemine suurem, väiksed eri -nevused on siiski meeste ja naiste

osas: kõrgharidusega meeste hõiveprotsent on 89%, naistel 82%;keskharidusega meestest on töögahõivatud 81% ning naistest 72%ning põhiharidusega meestest67% ning naistest vaid 57%.

Lähtuvalt analüüsi tulemustest ontöö autorid leidnud, et õpinguteebaõnnestumine on koolisüsteemiebaõnnestumine, ehk olukord, kuskoolisüsteem ei suuda pakkudakvaliteetset haridust kõikidele.Kuna õpingute ebaõnnestuminemõjutab otseselt riigi kulusid ja tu-lusid — inimesed, kes teenivad roh -kem, maksavad enam makse ningtarbivad vähem sotsiaaltoetusi,kuritegevus on väiksem ning pa -rem tervis vabastab ressursse teis -te hüvede pakkumiseks — siisjärelikult varajase koolistlahkumi -se probleemiga tasub tegeleda. �

ÕPINGUTE EBAÕNNESTUMISE KULUDEesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR on analüüsinud kulusid,

mis ühiskonnale tekivad, kui noored kooli katkestavad —

nende kulude hulka on muuhulgas loetud väiksemast sissetulekust tingitud

saamata jäänud maksud, kõrgemad sotsiaalkulud, suurem kuritegevus.

V

Pikemalt on võimalik

analüüsiga tutvuda

CENTAR kodulehel

www.centar.ee/index.php

?id=10475

Riik ning inimenekaotab õpinguteebaõnnestumise tõttu56,6 miljonit eurot.Haridusel on selge produktiivsust tõstevmõju — üks aasta kooliharidust tõstab tootlikkust ca 10% võrra.

12

- H A R I D U S P O L I I T I K A -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

KAIDI TALSENToimetaja

13

- K O J A L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

illega ettevõte

tegeleb?

Baltic Energy Services OÜ, lühidaltBES, on 2009. aastal loo dud sõl-tumatu energiaturu ette võte.Tegutsedes igapäevaselt energia-turul, suudame oma klientidelepakkuda asjatundlikku ning tule-mustele orienteeritud portfellihal-dus- ning avatud tarne tee nust.Meie eesmärgiks on koostada omaklientidele parim võimalik energia-portfell. Baltic Energy Services OÜ tegut-seb nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.Seetõttu oleme valmis oma teenu-seid pakkuma kõikides nimetatudriikides ning väga paljud ettevõt-ted, kellel on üksused ka Lätis jaLeedus, on otsustanud elektriostuühiselt koordineerida. Kuid ühis -ostu on võimalik teha ka ainultEesti siseselt. Hoolimata sellest,kas elektrit ostetakse ühiselt võieraldi, on suurematel elektritarbi-jatel mõistlik luua omale nägemusja strateegia vabaturul toimimi -seks. See on vajalik põhitegevusterahavoogude õigeks hindamiseksning süsteemide ja ressurssideparemaks planeerimiseks. Paljudpikaajaliste strateegiatega ettevõt-ted on meilt küsinud abi oma ener-giatarbimise ja tootmise võima -luste hindamisel just muutuvaelektrituru kontekstis. Meie koge-

mus näitab, et osaledes aktiivseltelektriturul ning kasutades erine -vaid ostmise võimalusi, kujunebpikaajaliseks võiduks ca 2-3 eurotMWh kohta. BES pakub oma klientidele järgmisiteenuseid: • Elektrienergia ostustrateegia

koostamine, konsultatsioon.• Efektiivne juurdepääs elektri -

börsile, juhul kui on soovi ostaelekter otse börsilt.

• Soodne elektribörsi maaklerlus,kui on soovi osta elekter börsihinnaga.

• Paindlik avatud tarne teenusenergiabilansi tagamiseks.

2013. aastal toimub

elektrituru täielik avanemine,

mida toob see endaga kaasa

äritarbijale? Milline on

prognoositav hinna tõus?

2013. aasta algusest avaneb Eestiselektriturg. See toob kaasa olulisimuutusi nii eratarbijale kui ka äri-ettevõtetele. Eelkõige tähendab turu avamine,et tarbijatel tekib õigus valida en-dale elektrienergia müüja, kuidtuleb tähele panna, et võrgutee -nuse osutajat valida ei saa. Kui vaa-data elektrienergia arvet, siis sellelon kajastatud eraldi elektrienergia,võrguteenus, taastuvenergia tasuning aktsiis. Turg avaneb ning va-

likuvõimalus tekib ainult esimeselekomponendile. Teise elektrimüüjavalimine ei mõjuta kuidagi elektri -energia varustust, see on endiseltvõrguettevõtja kohustus. Elektribörsil arvutatakse hind nõud -luse ja pakkumise tulemusena igakstunniks. Ehk enam ei kooskõlastaelektrienergia hinda Konkurentsi-amet, vaid see kujuneb pakkumiseja nõudluse alusel. Elektribörs on in-dikaator, mille põhjal kujunevad kalõppklientidele pakutavad hinnad.Kindlasti ei pea tarbija hakkama igatund elektrihinda jälgima ja tar-bimist reguleerima. Parim lahenduson valida omale elektriturgudel kau-plemisele spetsialiseerunud partner,kes ise jälgib kliendi elektriportfelli jaannab kliendile asjakohast nõu. Palju on küsitud meie käest hinna -prognoosi 2013. aastaks. Oluline onmärkida, et elektrituru hind Eestison muutuv ning täpselt hinda etteprognoosida on väga raske, kuimitte isegi võimatu. Viimase aastakeskmine elektrienergia börsihindkliendile (st sisaldab ka kaasnevaidteenustasusud) on olnud ca 45eurot/MWh juures. Täna kehtivsuletud turu hind on 31 eurot/MWh.Siit võib igaüks ise arvutada,milline on orienteeruv hinnatõuselektri ener giale. Samas tuleb tä -hele pan na, et koguarvest moo -dustab elektrienergia ainult ühe

BALTIC ENERGY SERVICES OÜ

M

2013. aastal toimub elektrituru täielik avanemine. Mida see ettevõtjate jaoks tähendab

ja millega arvestada tasuks, küsisime käesoleval aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga

liitunud ettevõttelt Baltic Energy Services. Lisaks uurisime lähemalt, millega 2009.

aastal asutatud ettevõte tegeleb ning miks otsustati Kaubanduskojaga liituda.

Küsis: KAIDI TALSEN Toimetaja

Vastas: ANDRÉ ALTJÕEBaltic Energy Services bilansihaldur

Eelkõige tähendabturu avamine,et tarbijatel tekibõigus valida endaleelektrienergiamüüja, kuidtuleb tähele panna,et võrguteenuse osutajat valida ei saa.

14

- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

hitustooteid arendatakse pi-devalt edasi. Tänapäevased

ehitusmaterjalid ei ole oma kvali-teedilt, keskkonna- ja inimsõbra-likkuselt kaugeltki võrreldavadaastatetagustega. Üks paremaidnäited sellest on ehitusvahtudesümboliks muutunud polüuretaan-ehk PU-vaht.

Polüuretaantooted, sealhulgas kaehitusvahud, on enamasti valmis-tatud diisotsüanaatidest ja nn po-lüoolkomponendist. Need on põhi-lised komponendid polüuretaanidevalmistamisel. Lisaks sellele lisatak -se veel mitmesuguseid lisandeid,katalüsaatoreid ja stabilisaatoreid.

Kuigi monomeersed diisotsüanaa-did on kõrge keemistemperatuu-riga ained, on nad ikkagi teatudmääral lenduvad ja selletõttu oht-likud (mürgised, mutageensed jne).Erilist ohtu kujutavad need ainedinimestele, kes nende materjali -dega igapäevaselt kokku puutuvad(lao ja kaupluste töötajad, lõpp -kasutajad ja ka tootjad). Kui tekibpolümeer, siis monomeersed diiso -tsüanaadid lähevad mittelenduvapolümeeri koostisesse ja keemilise

reaktsiooni tulemusena nimetatudpolümeerid enam monomeerseidisotsüanaate ei sisalda.

Ehitusvahtudele, mis sisaldavadrohkem kui 0,1% monomeerseidisotsüanaate on alates käesolevastaastast kehtestatud piirangudnen de turustamisel jaekaubandu -ses ning täiendavad markeerimis-nõuded ohulausetega balloonil.See on väljakutse kõigi ehitus-keemiat tootvate ettevõtete jaoks,sealhulgas ka Põhjamaade turuliid rivuugihermeetikute ja ehitusvah-tude tootja Krimelte jaoks.

„Koostöö Tartu Ülikooliga keemi -kutega seisneb infootsingute teos -tamises ja selle põhjal meetoditeleidmises, mis võimaldaksid viiatooted ELi nõuetega vastavusse.Koostöö käigus on välja töötatud jaka praktikas testitud uut tüüpi ehi-tusvahu eellane, mis ei sisaldamonomeerset isotsüanaati üldse.Paar alternatiivset meetodit onveel katsetusjärgus. Samuti on väljatöötamisel analüüsimeetodidtoodete ELi nõuetele vastavuse kon-trollimiseks,” ütles Toomas Sepper,OÜ Krimelte tootearendusjuht �

KESKKONNA- JA TERVISESÕBRALIKUD EHITUSVAHUD

Kõik, kes on kunagi

ehituse või remondiga

kokku puutunud, on

ilmselt kuulnud ehitus-

vahtudest. Vaht on

abiks uste ja akende

paigaldamisel, torude

isoleerimisel ja kinnita-

misel, avauste ja

tühimike täitmisel,

seinapaneelide, katuse-

kivide fikseerimisel

ning soojus- ja

heliisolatsioonis.

E

osa! Tänane hinnanguline turuava mise mõju elektrienergia kogu -arvele on ca 23% kandis. Elektri ostukulusid on võimalik optimeerida ka ostu ühiselt korral-dades. Kui teie ettevõte tegutsebmitmes kohas, siis on mõistlik elektriostu koondada. Samuti või-vad seda teha erinevad ettevõtted.Ühist elektriostu on võimalik kor-raldada ka kõigis Balti riikides, nagume seda ka täna mitmetel klientidelteha aitame. Seeläbi on sageli või-malik saavutada odavamat hinda jatagada väiksemad halduskulud.Kindlasti on oluline endale teadvus-tada, et elektrimüüja vahetamine eitähenda mitte mingeid muudatusivõrguteenuses ning elektri kvali-teedis. Erinevalt laialt levinud arva-musest, ei sisalda elektrimüüjavahetamine endas riski jääda ilmaelektrita ning samuti ei saa tänanevõrguettevõtja tõsta võrguteenusetariife, kui elektrit ostetakse teiseltmüüjalt. Juhul kui seda tehakse onpõhjust pöörduda turu regulaatoripoole.

Millised on ettevõtte

tulevikuplaanid?

Meie kõige suurem prioriteet het-kel on valmistumine 2013. aastaelektrituru avanemiseks Eestis.Soovime olla tunnustatud part-nerid elektritarbijatele ning usume,et oma senise kogemusega suu-dame oma positsioone Eestistugevdada. Plaanime ka edaspidijätkada laienemist Läti ja Leedu suunal ning isegi mujalgi.

Miks otsustasite

Kaubanduskojaga liituda?

Baltic Energy Services OÜ otsustasastuda Eesti Kaubandus-Tööstus -koja liikmeks 2012 aasta kevadel.Leiame, et läbi Kaubandus-Töös-tuskoja on meil paremad võima -lused osaleda majanduspoliitilistesotsustusprotsessides ning ette -võtluskeskkonna kujundamisel.Usume, et Koja liikmete hulgas onneid, kellele saame olla kasulikud. �

LEA AASAMAAMajandusametnik Eesti VabariigiSuursaatkonnas Washingtonis

15

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

RIZONA

Aukonsul Michael Chan

Doktorikraad rahvusvahelise õigu -ses, valdab hiina, hispaania, inglisekeelt, töötasandil prantsuse keelt,õpib eesti keelt.

Omab laialdast juhtimiskogemustja häid kontakte hotellindus-, toot-mis-, arendus-, pangandus-, tele -kommunikatsiooni valdkonnas (shFortune 500 ettevõtted), õigus -järelvalves ja valitsuses. Pikaaja-line töökogemus erinevates nõu -kogudes nt Pacific Rim AdvisoryCouncil: eksport/import nõusta-mine Hiina suunal, ArchitecturalAppeals Board: vastutus elamu -arendusest Phoenixis.

Täna pakub konsultatsiooniteenu-seid avalikus ja erasektoris: Ari-

zonas, New Yorgis, Los Angeleses,Hongkongis, Singapuris, Filipiinideland Panamas. Lisaks juhib ette -võtet Red Tea Group, Arizona kon-sulaarametkonda ja perele kuulubrõiva kaubamärk Lafayette 148 NY.

Olulisemat Arizona (AZ)

majandusest

AZs asuvad suurettevõtete pea -korterid: Amazon, Raytheon, FirstSolar, Suntech, Boeing, eBay/PayPal, Mayo Clinic, SouthwestAirlines, US Airways, Raytheon,Honeywell, General Dynamics,Lockheed Martin, Northrop Grum-man, Boeing and Orbital Sciences.

Suurimad tööstused:• Tootmine: AZ toodab kõike ala -

tes toiduainetest mikrokiipide ni,suurimad tootmisrajatised Phoe -nixi ja Tucsoni piirkondades.

EESTI AUKONSULID AMEERIKAS

TUTVUSTAVAD ENNAST JA OMA OSARIIKI:

ARIZONA JA CALIFORNIA

A R I Z O N A O S A R I I K :

USA on maailma suurim majandus, viies kaubanduspartner Eestile, ahvatlev

suure potentsiaaliga turg eesti ettevõtetele ja hea reisisihtkoht turistidele.

Aukonsulid töötavad Eesti huvide teenistuses ja koostöös Eesti diplomaatidega.

Aukonsulite roll on eriti oluline riikides, mille vahemaad on väga suured ja

diplomaatide käed kõikjale ei ulatu — et esindada riigi huve, toetada kodanikke

ja ettevõtlust. USAs esindavad täna lisaks riigiametnikele Eestit oma osariikides

üle Ameerika 11 aukonsulit. Nimekiri aina kasvab. Aukonsulite põhiaja võtavad

konsulaarküsimused, prioriteetsel kohal aga ka suunanäitamine ettevõtjatele

kontaktide ja osariigi taustainfo kogumisel. Efektiivsema tulemuse saavutamiseks

koordineerivad koostööd aukonsulitega majandusametnik või teised diplomaadid

nii USAs kui ka teistes saatkondades. Seekordses artiklis toome ära USA

kahe osariigi aukonsulite taustainfo ja osariikide eripärad.

A• Elanikkond: 6,5 miljonit • Pindala: 295 234 km2 (suuruselt 6. osariik)• Pealinn: Phoenix• Senaatorid: John McCain (R), Jon Kyl (R)• Naaberosariigid: California, Colorado, Nevada, New Mexico, Utah • Välispiir: Mehhikoga (626 km)• SKP: 255 963 miljonit USD (vers Soome 232 000)• SKP per capita: 40,828 USD (osakaal USA SKPst 1,8%)• Osariigi koduleht: www.az.gov• Osariigi hüüdnimed: The Grand Canyon State, The Copper State

C A L I F O R N I A O S A R I I K :

• Elanikkond: 34 miljonit, suurima rahvaarvuga osariik • Pindala: 423 970 km2

• Pealinn: Sacramento• SKP: 1 911 822 miljonit USD (vers Itaalia 2 037 000)• SKP per capita: 51,914 USD (USA SKPst 13,34%)• Osariigi koduleht: www.ca.gov, www.business.ca.gov• Osariigi hüüdnimi: The Golden State

16

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

kraina majanduse põhiprob-leemiks on nimetatud toot-

mise struktuuri, mida pole muude -tud kogu iseseisvusperioodi jook-sul. See takistab Ukraina konku -rentsivõimelisust maailma turgu -del. Samuti püsib kõrgena Ukrainasõltuvus Vene gaasist ja üheks tõsiseks probleemiks on varima-jandus — erinevatel hinnangutelmoodustab varimajanduse osakaalUkrainas koguni 60% SKPst.

Ukraina 2011. aasta majanduskasvoli ametlikel andmetel 4,7% ninginflatsioon jäi 5% piirimaile. Uk -raina mulluseid majandusnäitajaidvõib seletada soodsa konjunktuu -riga, mille tulemusena kasvas eks -port ja eriti metallide nõudlus maa -ilmaturul, rekordilise viljasaagiga jaUkraina Rahvuspanga jõulise re -gu leerimisega, mis aitas ohjeldadainflatsiooni.

Ukraina suurimateks kaubandus-partneriteks on EL ja Venemaa (EL jätkuvalt ka Ukraina suurim investor). Järgnevad Türgi, Hiina jaIndia. Ukraina sõltub olulisel mää -ral eksportturgudest — ca 30%kogutööstusest moodustab me -tallurgia ehk 47% riigi SKPst jagaranteerib riigile 34% valuutatu-lust. 2011. aasta 9 kuu jooksul tehtiUkrainasse otseseid välisinvestee -ringuid 5,5 miljardi USD ulatuses.

Ukraina on Eesti ekspordi-

partnerite hulgas 20. kohal

Eesti on aastaid kaubelnud Uk -rainaga positiivse bilansiga. Majan-dus- ja Kommunikatsiooniminis -teeriumi andmetel püsis Ukrainaosatähtsus Eesti koguekspordisaastatel 2005-2008 pooleteiseprotsendi tasemel, koguimpordisaga oli ta osatähtsus ühe protsendipiires. 2009. aastal mõjutas üle -ilmne majanduskriis negatiivseltka Eesti ja Ukraina vahelist kau -bavahetust, mil ekspordi ja impordimahud langesid oluliselt. 2010.

U• Kaevandamine: Kulda, hõbe-dat ja teisi maake on AZi kae-vandatud üle sajandi, kuid riikon tõeliselt kuulus vase poo -lest. Kogu USAs kaevadata vastvasest pärineb 60% AZst.

• Turism: Riigi üks suurimaidtööstusharusid. 2008. aastalkülastas Arizonat rohkem kui37 mln turisti, sektoris töö -kohti 170 000.

• Muu: AZ on kasvav uurimis- jaarendustöö tõmbekeskuses(hub): biotehnoloogia, lennun-dus, kosmos, kaitse, päikese -energia jt taastuvad energiad.

Ettevõtlusinfo allikas

M. Chan soovitab parima allikana(partnerite leidmisest ette võtteloomiseni) Arizona Commerce Au-thorityt: www.azcommerce.comning soovi korral loob ise esma-kontakti.

CALIFORNIA

California (CA) majandus oneraldi seisvalt maailma 8., SKPssepanustajad vastavalt: • 18% hari dus ja tervishoid, • 17% kinnisvarateenused, • 16% kaubandus, transport,

võrguteenused, • 12% valitsus, • 10% tootmine, • 9% professionaalsed ja

tehnilised teenused, • 6% finants, kindlustus, • 6% informatsioon, • 4% ehitus, • 2% põllumajandus ja

kaevandus.

Aukonsul Jaak Treiman

Õigusteadust ja politoloogiat(M.A) õppinud Jaak Treimann onsuurema osa karjäärist tegutse-nud juristi ja advokaadina äriõigu-se valdkonnas — nõustamisestkuni korporatsioonide loomise jaettevõtete liitmiseni. Kohalike ja

rahvusvaheliste klientide tege-vusvaldkond on varieerunudkindlustusest tööstuseni ja mee -lelahtusärist IKTni.

Töökohtade loetelus on olulinenimetada tema oma erapraksistTreiman, Schiffman and Curry,juhina Cardservice Internationaljuriidilises üksuses. Selle ülem-inekul First Data Corportationomandisse jätkas Treiman töödvanemnõunikuna.

Täna on Treiman kaasomanikunategev valitsusvälises organisat-sioonis Innovation Democracy Inc.aidates identifitseerida ja kasvadaväikestel ent olulise tähtsusegakohalikel innovatsioonidel, tuueskasu kohalikele kogukondadele.Täna põhitegevus Afganistanis jaSomaalias.

Tähelepanekuid California

kolmest piirkonnast

CA põhjaosa olulisimad linnad onSan Francisco, San Jose, Sacra-mento. Regiooni võib pidada defacto maailmaliidriks kõrgtehno -loogias, hästi tuntud ka rahan-duse, biomeditsiini ja clean powerpoolest. Olulised tööstusvaldkon -nad: turism, transport, põlluma-jandus. CA keskosa on põhiliseltkeskendunud põllumajandusele.Olulisemad linnad Fresno, Bak-ers field. CA lõunaosa majanduseolulisemad panustajad: lennu- jakosmosetehnoloogiatööstus, rõi-vatööstus, äriteenused, finants -teenused, tervishoiuteenused jabiomeditsiin, rahvusvahelinetrans port, rahvusvaheline kau -bandus, meelelahutustööstus,tehnoloogia, reisimine ja turism.Regiooni prominentsust rahvus-vahelises kaubanduses tõendabca 50 välisettevõtte peakorteriasukoht. Los Angelese ja LongBeachi sadamad on USA suuri-mad.

California olulisemad tööstused:• Põllumajandustoodangu poo -

lest on CA teistest osariikidestkaks korda suurem ning too -dab suurimat sissetulekut jaon osariigi suurim tööstus. CAon maailma suuruselt viiestoidu- ja põllumajandustoode -te tarnija. TOP 5 tooted: piima-tooted, kasvuhoone tooted/istikud, viinamarjad, mandlidja veised.

• Tootmises USAs juhtiv osa -riik: peamised artiklid elektri -seadmed, sõjalised sidesead -med, elektroonilised süstee -mid õhusõidukitele ja raket-tidele. Järgnevad arvutid- jaelektroonikaseadmed, toidu-ainetööstus, rõivad, metalli-tooted, mööbel.

• Autotööstuses jäädakse taha -poole vaid Detroitist. Lisakskolmele suurele USA tootjaleon esindatud ka Honda, Maz-da, Nissan, Toyota, Volkswa-gen ja Volvo. Oluline panus ko-halikku majandusse ka raske -masinate tootmisel, nafta-toodetel, kemikaalidel. Kalas-tamise saagikuses esi rinnas,väärtuselt olulisim tuu nikala,järgneb mõõkkala. �

Lisainfo Eesti aukonsulite

kohta USAs:

www.vm.ee/?q=node/5482

või Eesti Suursaatkonnast:

www.estemb.org/est .

Loetelu kõigist Eesti

aukonsulitest:

www.vm.ee/?q=taxonomy/

term/125 .

KRISTY TÄTTARTeenuste osakonna projektijuht

17

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

aastal kasvas eksport 2009. aas -taga võrreldes 22% ja import 57%võrra. Kaubavahetuse kogukäiveoli 160 miljonit eurot, millest eks -port moodustas 88 miljonit eurotja import 72 miljonit eurot. 2011.aastal moodustas Eesti eksportUkrainasse 105,8 miljonit eurot jaimport Ukrainast 102,1 miljoniteurot. Olulisemad ekspordiartiklidolid 2011. aastal keemiatööstuse jasellega seotud tööstusharudetooted (20,3%), mineraalsed too -ted (18,5%), masinad ja mehaa -nilised seadmed (9,3%), metallid jametallitooted (8,7%) ning põllu -majandussaadused, toidukaubad jajoogid (8,5%). Suurimateks impor-diartikliteks olid samal ajal metal-lid ja metallitooted (44,9%), mine -raalsed tooted (13,3%), trans-pordivahendid (11,7%), masinad jamehhaanilised seadmed (6,4%).

Kaubavahetuse dünaamikat jälgi -des selgub, et Ukraina on Eesti et-tevõtetele muutumas kaubaturustteenusteturuks: kasvab tehnoloo -giamahukate kaupade osakaal võr-reldes muude kaubagruppidega.Ekspordis kasvab suurema lisa väär-tusega kaupade osa ja impor dis kas -vab Ukraina transiit kau pade osa -kaal. Arvestades Ukraina kogemusiteadusmahuka tootmise ja tööstusevallas, on võimalusi koos tööks info-ja telekommuni kat siooni ning ener-geetika valdkonnas.

Ukraina turul tegutseb mitmeidEesti ettevõtteid järgmistes tege-vusvaldkondades: keemia- ja mi -neraalsed tooted, loomsed tooted(külmutatud kala ja kalatooted),valmistoidukaubad ja joogid, me -talltooted ja masinad; samuti hulgi-ja jaekaubandus, kinnisvara ja ehitus, finantsvahendus, turvaäri.

Üldiselt on Eesti kaupadel ningteenustel Ukrainas traditsioo -niliselt hea maine.

Nišivaldkonnad, mis võiksid pak-kuda huvi Eesti ettevõtjatele, onjärgmised:• agraarsektor

(kasvav trend ju hul, kui teostub maareform);

• toiduainetetööstus (jätkuvaltpo pulaarne on alkohol);

• IKT valdkond (sh teenused mobiilside abil), e-lahendused;

• finantssektor;• jae- ja hulgikaubandus, laondus;• ehitus, kinnisvara arendamine;• energeetika,

sh taastuvener geetika;• jätkuvalt suur on riigi

transiidi potentsiaal.

Eesti ettevõtetel, kes Ukraina turultegutsevad ja kauplevad ontekkinud probleeme ja raskusi.Samasugused probleemid saavadosaks paljudele teistele EuroopaLiidu ning kolmandate riikide et-tevõtjatele. Olulisemad mured on:• reiderlus ehk ettevõtete pa-

hatahtlik ülevõtmine, mis onUkrainas laialt levinud majan-duskuritegu (selle vältimisekstuleks tegevuse algusest pealeomada juristi, kes garanteerib,et teie firma dokumendid onalati korras ja kooskõlas sea -dusega — seadus muutub vägakiiresti ja ootamatult, prakti -liselt iga 2 nädala tagant);

• väga levinud on kaupade tolli -väärtuse mitmekordne tõst-mine nende lahtitollimisel;

• käibemaksu tagastamisega seo- tud raskused, peamiselt ekspor -di pealt või seoses valitsuse mää -rusega, mis tagab käibemaksu -vaba tarnimist Ukrainasse;

• probleemid sertifitseerimise,veterinaar- ja fütosanitaarkon-trolli vallas;

• riigiettevõtete võlad või täit-mata kohustused;

• keeruline ja aeganõudev asjaa-jamine, pidevalt muutuv seadu-sandlus, bürokraatia;

• laialdane korruptsioon;• raskused elamis- ja töölubade

saamisega (peamiselt perekon-naliikmete jaoks).

Kahjuks peab ütlema, et ettevõt -luskeskkonna ja investeerimis-klii ma halvenemine on viimasteaas tate süvenev trend. OlukordUkrainas on poliitiliselt pinev ningsee avaldab mõju ka ettevõtlus -keskkonnale, korruptsiooni tase onjätkuvalt väga kõrge.

Välisinvestorite õiguskaitse Uk -rainas on nõrk ning välisminis-teerium soovitab Eesti ettevõtetelseda silmas pidada oma investee -rimisotsuse tegemisel. Samuti tasubolla äärmiselt tähelepanelik suhtlu -ses riiklike institutsioo ni de ga (tolli -amet, maksuamet, erine vad ins -pekt sioonid ja agentuurid) — kõikvajalikud formaalsused peavadolema hoolikalt täidetud. Välismi -nisteeriumi ja Eesti Kiievi saat -konna rolliks on jagada infor mat -siooni võimalike riskide kohta ningprobleemide ilmnemisel võimalusepiires abistada, kuid investeeri mis-otsus ning ettevõtlusriskid jäävadlõpuks siiski ettevõtte otsus tada.

IX Teeviit Ukrainasse

13. aprillil Eesti Kaubandus-Töös-tuskojas toimunud järjekorras jubaüheksandal Ukraina-teema liselseminaril kõiki neid teemasid kaarutati. Oma avasõnades julgustasnii Uk raina suursaadik Tallinnas Viktor Kryzhanovsky kui ka Eesti suur saadik Kiievis Lauri Lepik

UKRAINAST ÜLDISELT JA TAGASIVAADE TOIMUNUD SEMINARILE

„IX TEEVIIT UKRAINASSE”Vaatamata sellele, et maikuus Krimmi poolsaarel toimuval Kesk-Euroopa

presidentide koosolekul on otsustanud mitte osaleda mitmete riikide esindajad

ja et mõned riigid tahavad boikoteerida jalgpalli EM-i või vähemalt selle

Ukrainas toimuvat osa, toimivad riikidevahelised majandussuhted endiselt.

Üldiselt on Eesti kaupadel ning teenustel Ukrainas traditsiooniliselt hea maine.

MARGUS ILMJÄRVJõhvi esinduse juhataja

18

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

rituse eesmärgiks oli julgus -tada ärikontaktide leidmi sest

huvitatud ettevõtjaid suht lema sihtriikide saatkondadega ninganda saatkondadele infot Viru-maa investeerimisvõimalustest jasiinsete firmade poolt pa kutavat-est toodetest ja teenus test.

Visiidil osalejad tutvusid Sillamäesadamaga, aktsiaseltsiga MolycorpSilmet ning kolme Narvas asu vatööstuspargiga. Päev lõp pes Narva

Kutsehariduskeskuses, kus kohtu-misel ettevõtjatega räägiti saatkon-dade võimalustest aidata siinsetelfirmadel välisrii kidest ärikontakteleida, aga ka erinevate riikide et-tevõtlusklii mast ja ärikultuuristning muu dest organisatsioonidest,kelle abiga pakkuda oma tooteid jateenuseid välisturgudel. Kohtu-misel osalenud Välisministee riumiesindaja tutvustas Eesti välis-esinduste poolt ettevõtjatele pa-kutavaid teenuseid. �

IDA-VIRU ETTEVÕTJAD KOHTUSID LÄÄNEMERE RIIKIDESAATKONDADE ESINDAJATEGAEesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse,

Europe Direct Jõhvi infopunkti ja Ida-Viru Maavalitsuse

kutsel tutvusid Saksa, Taani, Rootsi ja Soome

saatkondade töötajad 26. aprillil Ida-Virumaa

ettevõtete ja tööstusparkidega.

Ü

Kohtumine Sillamäe sadama ja AS-i Molycorp Silmet juhtkonnaga.

ettevõtjaid saatondi oma tegevus -tesse rohkem kaasama. Ukrainasuursaadik kutsus Eesti ettevõtjaidaktiivsemalt suhtlema Tallinnasasuva Ukraina saatkonnaga jalubas omalt poolt tegevuse aren-damisele kaasa aidata. Eesti suur-saadik julgustas oma korda Eestiettevõtjaid võtma ühendust Eestisaatkonnaga Kiie vis ja seda mitteainult probleemide korral. Saat-konnal oleks heameel olla kursisEesti ettevõtete tegevusegaselles riigis ja kaasa aidata prob-leemide lahendamisele pigemvarem kui hiljem.

Sihtturuseminaridel tavaks, andisUkraina praegusest majandus -olukorrast suurepärase ülevaate jaandis nõuandeid sealsel turultegutsemiseks EASi Kiievi esindajaDenis Priimägi, kes rääkis üsnaavameelselt poliitikast ja sellemõjust majandusarengule. Temasõnade kohaselt oleks kõik palju lihtsam, kui äritegevust aetaks turumajanduse reeglite, mittetutvus- ja sugulussidemete järgi.

Väga tähtsad on infovahetus jakontaktid. Saatkonna majandus -ametnikuga ja EASi välisesindajagavõib alati ja igas majandus- ja äri-valdkonda puudutavas küsimusesühendust võtta. Ukrainas tegutse-vaid Eesti ettevõtjaid ja tippjuhteühendab Eesti Äri AssotsiatsioonUkrainas (EBAU). Lisaks tegutsebUkrainas Euroopa Äriassotsiat-sioon, mis ühendab enamikku ELiettevõtteid, importööre ja on vägaaktiivne oma liikmete õigustekaitsmisel kõikvõimalike töögrup-pide kaudu. Kasuks tulevad ka kon-taktid Kiievis tegutseva Ameerikakaubanduskojaga.

Kreston GCG maksude osakonnaekspert ja vanemjurist RomanSinelnikov tutvustas seminarilmuudatusi seadusandluses jamaksustamisel, õigusbüroo Delladirektor advokaat Ruslan Stolberg

esitles omandi juhtimisega seo-tud probleeme.

Oma ettevõtte kogemustest Uk -rainaga ja Ukraina ehitusmaterja -lide turust rääkis väga huvitavaltAkzo Nobel/ES Sadolini kommert-direktor Neeme Tulp, kes jagas kanõuandeid ja soovitusi. Ukraina in-terneti- ja meediaturust andis üle-vaate Delfi Ukraina direktor ElenaKabakova, kaugmüügi eeliseidtutvustas Eesti Posti partner-suhete juht Aleksandr Schekotin.

Kõik seminaril osalejad märkisid, etimport ja eksport on kasvamas kriisieelsele tasemele ning et 2011.aastal oli tõus juba 20-40%. Et-tevõtjad usuvad kasvu jätkumist kakäesoleval aastal. Kokkuvõttekstõdeti, et riskid on küll suured, kuidka äripotentsiaal tohutu.

Loodame, et kõik seminaril osale -nud said piisavalt informatsiooniUkraina praeguse olukorra kohta jaka vastused oma jooksvatele küsi -mustele. �

Seminari materjalidega saab

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel Toimunud ürituste

rubriigis (www.koda.ee >

Koolitused ja üritused >

Toimunud üritused),

lisa saab lugeda Välisminis-

teeriumi koduleheküljelt

(www.vm.ee> Välispoliitika>

Välismajandussuhted>Äri-

diplomaatia>Maaülevaated

eksportööridele >Ukraina)

MARTIN RAUDBeWise projektijuht

19

- U U E D A L G A T U S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

raktikutest külalislektoriteülikoolidesse viimise pro-

jekt JCI BeWise valiti ka Ette -võtluse Arendamise Sihtasutuse(EAS) ettevõtlikkuse arendamiseja ettevõtlikkusteadlikkuse tõst-mise projektikonkursil 114 pro-jekti seast 3 parima projekti hulka.EASi otsus toetada projekti raha -liselt võimaldas projekti eestve da-jatel muuta projekt üle-eestili -seks, haridusele lisaväärtust pak -kuvaks projektiks.

BeWise teeb koostööd 6 ülikooliga.2010. aastal alustati koostöödTallinna Tehnikaülikooliga, Tallin -na Ülikooliga ning Tallinna Tehni -kakõrgkooliga, 2011. aastal lisan -du sid Estonian Business School,Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool.BeWise loengutest on kahe aastajooksul osa võtnud ligikaudu 2400inimest. Kokku on toimunud üle 90erineva loengu. Loenguid annavadEttevõtlike Noorte Koja enda liik -med, kes on omandanud juba väär-tuslikke kogemusi ettevõtluses jakellest enamus on läbinud amet-liku treeneri koolituse. Kokku käibkoolitamas üle 50 vabatahtliku

lektori ning neile lisaks erinevadkülalislektorid eesotsas tuntudpangandus- ja majandusspetsialistErkki Raasukesega ning JCI maa-ilma president Kentaro HaradagaJaapanist. Kogemusi jagatakseväga erinevates valdkondades näi -teks projektijuhtimine, turundus,logistika, innovatsioon ja nii edasi.

Loenguid on andma ootatud kaKaubanduskoja liikmed!

BeWise loengud on kõigile tasuta.Ka Ettevõtlike Noorte Koja tipp-spetsialistid ja juhid käivad loen-guid andmas oma vabast ajast jatahtest. Projekti meeskond, keskoosneb valdavalt JCI Tallinn va -batahtlikest, samuti projektis elluviimise eest rahalist tasu ei saa.Projekti kulud kaetakse toetajate jasihtotstarbelise fondifinantsee rin -gu abil. Projekti teeb unikaalseksjust asjaolu, et külalislektorid käi-vad ülikoolides esinemas omastheast tahtest, andes vabataht-likkuse aastal tähelepanuväärseteeskuju, kuidas igaüks saab panus-tada ühiskonda ja meie oma eluparemaks muuta.

BeWise on hea formaat tipptegi-jatele, kuidas oma teadmisi kasu-tades saab luua uut väärtustühis konna jaoks. „Eestis on paljuettevõtliku vaimuga nutikaidnoori, kellel jääb puudu vajalikestpraktilistest teadmistest ja sellegaseotud algatusjulgusest. See pro-jekt aitab tudengitel siduda kõrg -koolist saadavaid teoreetilisi tead -misi reaalse eluga ja aitab kiireminielus edasi jõuda,” ütles ütles pro-jekti idee autor ja eesvedaja MartinRaud. ”Tagasiside ülikoolidelt ja tu-dengitelt on olnud väga positiivneja see annab usku, et teeme õigetasja,” lisas ta.

Koostöös üliõpilasesindustega toi -mub ka palju avatud loenguidlaiemale publikule, kuhu nii esine-jad kui teemad valib projektimees -kond ise. Lisaks tehakse koostööderinevate institutsioonidega nagunäiteks TTÜ ettevõtluskeskus, kusBeWise lektorid aitasid läbi viiapraktikumide sarja, mille tulemu -sena anti impuss uute üliõpilasfir-made tekkeks. Lisaks on koostöödtehtud projektidega Logistikasemi-nar, Start Smart, Project Kick-Off.

Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI onrahvusvaheline võrgustik kuni 40aastastele aktiivsetele inimestele.JCI pakub oma liikmetele kesk-konda oma juhtimisoskuste, sot-siaalse vastutustunde, ettevõt-likkuse ja rahvusvahelise koostööarendamiseks, et innustada nooriinimesi looma positiivset muutustühiskonda. JCI tegutseb täna roh-kem kui 100 maailma riigis. LisaksEASile toetavad BeWise projekti JCITallinn, JCI Estonia, kullerfirma DPDEesti AS ja KPMG Baltics OÜ. �

BeWise on JCI poolt ellukutsutud haridusprojekt, mille eesmärk on tuua

ülikoolidesse praktikutest külalislektoreid ja seeläbi muuta teoreetiline õpe

seotumaks reaalse eluga. JCI BeWise'i korraldavasse JCI kontaktvõrgustikku kuulub

mitusada ettevõtjat, spetsialisti või keskastme juhti erinevatest valdkondadest,

kes käivad ülikoolides tasuta loenguid andmas vastavalt ülikoolide päringutele.

P

Lisainfo:

bewise.jcitallinn.ee ja

www.facebook.com/jci.bewise.

Kontaktisik:

MARTIN RAUD

BeWise projektijuht

Tel: 5563 8495

E-post: bewise@jci.ee

JCI BEWISE RIKASTAB EESTI KÕRGHARIDUST TUUES KOOLIDESSE PRAKTIKUTEST KÜLALISLEKTORID

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

Seminar

Põhjalikult käibemaksust maksuameti pilgu läbi23. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab kolmapäeval, 23. mail kell 10-16Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Põhjalikult käibemaksustmaksuameti pilgu läbi”, mille sihtgrupp on raamatupidajad, finantstöötajad. Lek-tor on Kaia Loob, Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude talituse juhataja.

Käibemaks on teema, mille põhjalikumat käsitlemist on soovinud paljud Kauban-duskoja seminaridel osalenud inimesed. Seminaril annab Maksu- ja Tolliametikaudsete maksude talituse juhataja Kaia Loob ülevaate käibemaksuseadusemuudatustest ning enam probleeme tekitanud käibemaksuga maksustamiseküsimuste käsitlemisest maksuameti tõlgenduse ja praktika alusel.

Käsitletavad teemad:

1. Kaupade ja teenuste maksustamine käibemaksuga

ning aktuaalseid probleeme maksustamisel ja deklareerimisel:

• käibedeklaratsiooni täitmise põhimõtted;• kaupade maksustamine ja VD aruande täitmine;• teenuste maksustamine ja VD aruande täitmine;• kinnisasjade maksustamine ja siseriiklik pöördmaksustamine;• sisendkäibemaksu mahaarvamine.

2. Muudatused alates 01.04.2012:

• muudatused liisinguandjate käibemaksuarvestuses;• aktsiisikauba maksustamine aktsiisilaos;• siseriiklik pöördmaksustamine laieneb ka kullale;• suureneb isikute ring, kellel on õigus kauba impordi

vormistamisel kasutada tolliprotseduuri 42;• täpsustatakse 9% maksumäära kasutamist perioodilise

väljaande maksustamisel.

3. Muudatused alates 01.01.2013:

• transpordivahendite üürile, rendile andmise maksustamine;• nõuded arvete säilitamisele ja viidetele tehingute kohta.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 60 eurot, mitteliikmetele 120 eurot,lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

KÜSITLUS ETTEVÕTJATE HULGAS —

KAVANDATAVAD KOHUSTUSLIKUDNÕUDED TÖÖSTUSLIKELE KÜLMU-

TUSSEADMETELE!

Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate uute kohustusliketööstuslikele külmutusseadmetele kohaldatavate norma -tiividega ootame ettevõtjate tagasisidet antud teemal.

Uute normatiivide eesmärgiks on reguleerida külmutus -seadmete mõju keskkonnale ning see on seotud külmutite,külmseadmete, kiirjahutuskappide ning külmkambritega japuudutab eelkõige külmutusseadmeid tootvaid, paigal-davaid ja kasutavaid ettevõtjaid!

Kuna toodete nõuetega vastavusse viimisega võivad kaas -neda ka suuremad kulutused, siis soovib Euroopa Komisjonka ettevõtjate arvamusi antud küsimuses kuulda võtta!

VASTAMINE ON ANONÜÜMNE NING TEIE TAGASISIDET OOTAME 21. MAIKS

KÜSIMUSTIKU LEIATE KAUBANDUSKOJA KODULEHELTWWW.KODA.EE VÕI WWW.ENTERPRISE-EUROPE.EE

Kõigi vastanute vahel loosime välja kinkekaardi vabalt valitud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

korraldatud seminaril osalemiseks!

Küsimustiku leiate Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee ning www.enterprise-europe.eevõi QR-koodi abil:

21

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

Kontaktkohtumiste üritus

GR Business Days13.-14. juunil Luksemburgis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Eesti ettevõtteid osalema 13.-14. juunil Luksemburgistoimuval kontaktkohtumiste üritusel, mida korraldatakse paralleelselt messiga „Greater Region Business Days“. Osalema on oodatud ettevõtted, institutsioonid, organisatsioonid jt,kes tegelevad säästliku ehituse, energia, keskkonna, IKT, e-kaubanduse ja internetiturunduse,metalli- ja masinatööstuse, transpordi ja logistika, teenustepakkumise jmt valdkondades. Lisainformatsioon ürituse kohta: www.b2faironline.com/GR-BUSINESSDAYS2012.

Lisaks Greater Regioni (GR ehk Greater Region hõlmab Luksemburgi Suurhertsogiriigi, BelgiaValloonia, Prantsusmaa Lorraine’i ning Saksamaa Rheiland-Pfalzi ja Saarimaa piirkonnad)spetsialistidele oodatakse osalejaid ligi 10 riigist.

Kontaktkohtumiste üritused on oma iseloomult individuaalsed kohtumised teiste ürituseleregistreerunud osalejatega. Registreerunud osalejate lühitutvustustega saab internet teeleelnevalt tutvuda ja kohtumisi saab juba eelnevalt kokku leppida — see annab unikaalse või-maluse ettevõtetele, ametiasutustele, organisatsioonidele, ülikoolidele, uurimisinstitut-sioonidele jt kohtuda lühikese aja jooksul ühes kohas võimalikult paljude potentsiaalsetevarustajate, klientide ja teiste koostööpartneritega.

Osalemine kontaktkohtumiste üritusel maksab 175 eurot ja teisele inimesele samast firmast 75 eurot ning osalemispakett sisaldab:• tasuta sissepääs messile „Greter Region Business Days“,

töötubadesse ja konverentsile;• registreerunud ettevõtte/organisatsiooni tegevusvaldkonna ja koostöösoovide

avaldamine ürituse online-kataloogis, mis on internetis kõigile kättesaadav;• võimalust registreerunud osalejate hulgast otsida endale huvipakkuvaid

kontakte ja nendega eelnevalt kohtumine kokku leppida;• vastavalt teie soovidele individuaalsete kohtumiste ajakava

kokku panemine korraldajate poolt;• kontaktkohtumiste läbiviimisel vajaminevad tõlketeenused;• kohtumisteks ettevalmistatud ala kasutamine messihallis;• osalemine ava- ja lõputseremoonial ja kontaktkohtumiste

ürituse networking vastuvõtul;• suupisted ja karastusjoogid kohtumiste jooksul;• messikeskuse ja hotelli vaheline bussiühendus.

Mida varem registreerute, seda varem teie potentsiaalsed koostööpartnerid teie osalemisttähele panevad ja ka ise üritusele registreeruvad.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.eewww.b2faironline.com/GR-BUSINESSDAYS2012

Suunanäitaja 2012 6. juunil Kaubanduskojas

Suure huvi tõttu korraldavad Tarbijakaitse-amet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda veelühe infopäeva 6. juunil Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja II korruse saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn).Infopäeva juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskojapeadirektor Mait Palts.

Ettevõtjatele ning ettevõttes töötavatele ini -mestele mõeldud infopäev annab ülevaate keh -tivatest õigusaktidest ning nõuetest, millegaigapäevaselt kokku puutute. Seekordne „Suu-nanäitaja” keskendub pretensiooni esitamiseõiguse ja müügigarantii temaatikale. Infopäe-val saad vastuse küsimustele:

• Mis tulemusi näitas Eesti poodides

läbi viidud kontrollost?

• Mis vahe on pretensiooni esitamise

õigusel ja garantiil?

• Millised on kaebuse esitamisel

poolte õigused ja kohustused?

• Kuidas tõendada ostu ja tooteviga?

• Kuidas käituda esmakordse ja

korduva tootmisdefekti puhul?

• Kuidas toimub kaebuste lahendamine

tarbijakaebuste komisjonis?

• Millised on poolte õigused ja

kohustused e-poest ostes?

• Mida silmas pidada vouchereid

pakkudes ja vahendades?

• Milliseid infomaterjale on teinud

Tarbijakaitseamet ja kust on need

kättesaadavad?

Osavõtutasu on 25 eurot, grupisoodustusalates 10 inimesest 20 eurot. Hindadele lisan-dub käibemaks. Registreerumine kuni 4. juu -nini. Täpsemat päevakava on nähtav koolitus -te ja ürituste kalendrist Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja kodulehel www.koda.ee.

Kasuta seda suurepärast võimalust ka omameeskonna koolitamiseks!

Lisainfo ja registreerumine:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.eewww.koda.ee

22

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

Laiendage oma rahvusvaheliste kontaktide võrku —koguge uusi ideid ja sõlmige uusi rahvusvahelisi kontaktekontaktkohtumiste üritusel

Baltic Business Arena18.-19. juunil Kopenhaagenis

Taani Euroopa Liidu eesistujamaana ja Euroopa Komisjon korraldavad järjekorras juba 14.Balti Arengufoorumi Üldkoosoleku ja Euroopa Komisjoni 3. Balti mere Strateegiafoorumi —konverentsi, kuhu oodatakse ligi 700 osalejat (nii ettevõtjad kui poliitikud).

Konverentsi erilise osana korraldatakse 18.-19. juunini kontaktkohtumised ettevõtjaile „BalticBusiness Arena”, kus konverentsil osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koos-töövõimalusi arutada ning osalema oodatakse ka teisi järgmiste tegevusalade esindajaid:• Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte-

ja jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning vastav konsultatsioon ja teenused);• Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused);• Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm);• Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne);• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm).

Osalema on oodatud nii ostjad, kes otsivad uusi innovatiivseid tooteid/teenuseid; tood-ete/teenuste uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõt-teid ja ideid vahetada kui ka finantsinstituudid ja organisatsioonid. Detailsem informatsioonürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/balticbusiness2012.

Ürituse osalemistasu 200 eurot sisaldab järgmist:

• osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele;• kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;• individuaalse kohtumiste ajakava koostamine;• osalemine spetsiaalsetes töötubades, seminaridel;• lõunasöögid 18. ja 19. juunil;• kohv ja suupisted kohtumiste toimumise ajal,• osalemine 18. juuni õhtusel networking-üritusel.

Kümne Eesti ettevõtte osalemistasu tasutakse korraldajate poolt, lisaks antakse ka reisitoe-tust umbes 200 euro ulatuses.

Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõik alljärgnevad tingimused:

• ettevõte peab olema Eestis registreeritud;• osaleja on väikese- või keskmise suurusega ettevõte;• ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;• osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat

või soovib leida uusi innovatiivseid lahendusi/tooteid.

Registreerumise tähtaeg on 6. juuni.

Juhi rahvusvahelisimeeskondi ning vii oma ideeduutele turgudeleRahvusvahelistele ettevõtjatele suunatud konverents Check-IN14.-15. septembril Tartus

JCI Eesti Ettevõtlike Noorte Koda annab teada,et 14.-15. septembril toimub Tartus rahvusva-helistele ettevõtjatele suunatud konverentsCheck-IN. Konverentsi kesk mes on ideede viimine välisturgudele, rahvusvahelise mees-konna kujundamine ning juhti mine tänases piirideta maailmas.

Konverentsil õpib osaleja koostama edukat äri -strateegiat välisturu jaoks ning saab teada,kuidas muuta end ja oma ideid välismaiste tur-gude tarvis atraktiivseks. Lisaks saab osalejalaiad teadmised sellest, kuidas juhtida rahvus-vahelisi tiime. Check-IN’ile tulevad esinemamaailmakuulus mainekujundaja Tony AperiaNordic Brand Academy’st, ettevõtluse arendajaArne Strand ja globaalne investeerimispankurJohn Longhurst Inglismaalt ning teised spet-sialistid Eestist ja välismaalt. Täielikku esinejatenimekirja võib leida konverentsi koduleheltwww.conference-checkin.com.

Konverentsiga Check-IN soovib Eesti EttevõtlikeNoorte Koda anda panuse Eesti ettevõtluskesk-konna edendamisse ning julgustada prae gusi jatulevasi ettevõtjaid tegema reaalseid samme omaideede ja toodete rahvusvaheliseks muutmiseks.Konverentsil osalejateks on umbes 400 rahvus-vahelist ettevõtjat või ettevõtlustee alustajat niiEestist, Skandinaaviast kui ka Balti maadest.

Soodushinnaga saab konverentsile registree -ruda 1. juunini! Koja liikmetele -15% soodustusnii eelregistreerumise kui ka tavahinnast.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo: www.conference-checkin.com E-post: info@conference-checkin.com

23

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAARTel: 604 0082 E-post: marju.naar@koda.eewww.koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:EVA MARANTel: 604 0083 • E-post: eva@koda.eewww.koda.ee

Praktiline pärastlõuna maksukonsultandiga:

Erisoodustused ja sellega kaasnevad kohustused-võimalused22. mail Kaubanduskojas

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) toimub EestiKaubandus-Tööstuskoja ja Rödl & Partner Audit OÜ koos-töös korraldatav „Praktiline pärastlõuna maksukonsul-tandiga: erisoodustused ja sellega kaasnevad kohustused-võimalused”.

Lektor Virve Aru töötab Rödl & Partner Audit OÜs(www.roedl.ee) alates 2002. aastast maksukonsultandina.Eelnevalt on ta töötanud 5 aastat maksukonsultandina audiitorfirmas Ernst & Young Eesti AS. Virve Aru omab viieaasta pikkust töökogemust maksuameti keskaparaadistulu- ja käibemaksu peaspetsialistina.

Seminaril käsitletavad teemad:

• Erisoodustuse mõistest

(sh erisoodustuse saajate ring).

• Sõiduautode kasutamisega seotud erisoodustused

(sh tööle-koju, töölähetuses sõidud —

kas isikliku või tööandja autoga).

• Töölähetusega kaasnevad erisoodustused.

• Koolituskulud ja erisoodustus.

• Vastuvõtukulu ja erisoodustus.

• Kauba või teenuse ostmise-müümisega seotud

erisoodustus.

• Töötervishoiukulud ja erisoodustus.

• Erisoodustuse maksustamise erisused

piiriülesel töötamisel.

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 40 eurotja mitteliikmele 80 eurot (lisandub käibemaks). Hindsisaldab seminari materjale ja kohvipause. Registreerumisetähtaeg on 18. mai. Korraldajal on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitus

ISO 26000 juhis sotsiaalseks vastutuseks — mida võiks teada?23. mail Eesti Standardikeskuses

Kolmapäeval, 23. mail toimub Eesti Standardikeskuses (Aru 10, Tallinn)koolitus „ISO 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks) — mida võiks teada?”.Standardi sisu, struktuuri ja kasutusvõimalusi tutvustavad Vastutustund-liku Ettevõtluse Foorumi eksperdid ja standardi eestindajad.

Koolitusel osalemine on tasuta.

Malta-Eesti ärifoorum31. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab seoses Malta presidendi dr GeorgeAbela riigivisiidiga neljapäeval, 31. mail kell 13.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli17, Tallinn) Malta-Eesti ärifoorumi.

Ärifoorumil käsitletakse eelkõige Malta majanduse hetkeseisu, investeerim-isvõimalusi ning koostöö potentsiaali erinevates sektorites sh ka turismis. Foo-rumi programmiga saate tutvuda Koja kodulehel aadressil www.koda.ee.

Ärifoorumil osalemise tasu on 15 eurot (hinnale lisandub käibemaks).

Lisainfo ja registreerumine: www.csr.ee • E-post: tiina@csr.ee

24

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

SMART CITY OÜSmart City Eesti esindus pakub Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele 15% hinnasoodustustkõikidelt oma teenustelt ja lisaks veel 2 tunditasuta nõustamist Venemaa turule sisenemisevõimalustest. Pakkumine kehtib 2012. aastalõpuni. Smart City OÜ asub Technopolis Ülemistel,Lõõtsa 2A majas ning on heaks partneriks Vene-maa turule sisenemisel. Ettevõte pakub täisla-hendusi turunduse, kommunikatsiooni, disaini jastrateegilise nõustamise alal.Lisainfo:

Smart City OÜ | Eesti • Lõõtsa 2a, Tallinnwww.smartcityagency.co/etTel: 646 4607 • Mob: 522 9077

FINANCE PLUS OÜ Finance Plus OÜ teenused on raamatupidamine,majandusaasta aruanded, maksuesindus, fi-nants- ja raamatupidamisalane nõustamine jamaksunõustamine. Finance Plus omab koge-must nii Eesti kui ka rahvusvaheliste klientideteenindamisel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele 15% hinnasoodustust kõikidelt omateenustelt.Lisainfo:

Finance Plus OÜA.H. Tammsaare tee 47, TallinnE-post: info@financeplus.eewww.financeplus.ee

RADIS OÜRadis OÜ pakub õuemööblit, mis on sobilik niiäriettevõtetele välikohvikute-terasside ehita-miseks ja sisustamiseks kui ka koju aiamööbliks.Meie valikus on lehtlad, pergolad, aiamööbel,aiakiiged, mänguväljakud, samuti teeme eritelli-mustooteid. Lisainfo: radis.eeKontakt:

Mauri AbnerTel: 550 5228E-post: mauri@radis.ee

Lisainfo: KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

SAKSA-BALTI KAUBANDUSKODA EESTIS, LÄTIS, LEEDUSSuurtüki 4b, 10133 Tallinn • www.ahk-balt.orgTel: 6 276 940 • Faks: 6 276 950 • E-post: info.ee@ahk-balt.org

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

SAKSA MESSIKALENDER:

MESSID HAMBURGIS

• 04.09.-07.09.2012SMM shipbuilding,machinery & marine technology —international tradefair, HamburgMaailma juhtiv laevaehituse ja meretehnika mess.

• 22.-30.09.2012DU UND DEINE WELTElamus- ja müügimess(käsitöö, kunst, kinke-artiklid, sisustus jms).

• 27.10.-4.11.2012HansebootRahvusvahelinepaadimess Hamburgis.

• 22.-24.11.2012GET NordHoonete automaatikaerialamess: kliimaseadmed, elektroonika, kütteseadmed.

• 30.01.-4.02.2013Spielwarenmesse eG International ToyFair NürnbergRahvusvaheline,maailma suurim mänguasjade mess.

Kontakt:

ELO SAARI

Tel: 6276 946E-post: elo@ahk-balt.org

MESSID BERLIINIS

• 23.05.-24.05.2012IT ProfitsErialamess: IT-lahendused äri- ja avalikule sektorile.

• 31.08.-05.09.2012IFA BerlinRahvusvaheline olmeelektroonika mess.

Kontakt:

ANNELI PIIRAT

Tel: 6276 955berlin.ee@ahk-balt.org

MESSID KÖLNIS

• 15.-19.08.2012GamescomInteraktiivse meelelahutuse ja mängude mess.

• 02.-04.09.2012spoga+gafaAiakaupade mess.

• 02.-04.09.2012Spoga horse (autumn)Rahvusvaheline ratsaspordimess.

• 13.-16.09.2012Kind + JugendRahvusvaheline beebi- ja lastekaupade mess.

• 18.-23.09.2012photokinaFototehnika maailmamess.

Kontakt:

INGRID KORMAŠOV

Tel: 6276 947koelnmesse.ee@ahk-balt.org

MESSID HANNOVERIS

• 23.-27.10.2012EuroBLECH Rahvusvaheline lehtmetalli töötlemisemaailmamess.

Kontakt:

KARIN ALLIKSAAR

Tel: 6276 944hannover.ee@ahk-balt.org

MESSID MÜNCHENIS

• 22.-25.05.2012CERAMITECKeraamika ja pulbermetallurgia.

• 12.-15.06.2012AUTOMATICAAutomaatika ja robootika.

• 16.-21.09.2012IBAPagari- ja kondiitritööstus.

• 13.-16.11.2012ELECTRONICAElektroonikaelemendidja -komponendid.

Kontakt:

KERLI PRESS

Tel: 6276 940muenchen.ee@ahk-balt.org

25

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

Tekstiil, rõivad

• Norras hangitakse alusrõivaid.Tähtaeg 29.06.2012. Kood 5224

• Rootsis hangitakse pikki pükse.Tähtaeg 07.08.2012. Kood 5225

• Lätis hangitakse politsei vormi -rõivaid. Tähtaeg on 22.06.2012.Kood 5226

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Lätis hangitakse koolimööblit.Tähtaeg 18.06.2012. Kood 5227

• Rootsis hangitakse köögitarvi -kuid. Tähtaeg 31.05.2012. Kood 5228

• Rootsis hangitakse hambaravi-toole. Tähtaeg 07.06.2012. Kood 5229

• Rootsis hangitakse laegastegakappe. Tähtaeg 31.05.2012. Kood 5230

Metall, masinad ja seadmed

• Rootsis hangitakse metallitööt -lus pinke. Tähtaeg 07.06.2012. Kood 5231

• Leedus hangitakse sõidukite janende mootorite osasid ning li sa-seadmeid. Tähtaeg 15.06.2012. Kood 5234

• Taanis hangitakse mootoreid.Tähtaeg 08.06.2012. Kood 5235

• Soomes hangitakse tuletõrje-autosid. Tähtaeg 05.06.2012. Kood 5236

IT

• Leedus hangitakse tarkvara-pakette ja infosüsteeme. Täht -aeg 26.06.2012. Kood 5232

• Leedus hangitakse personaal -arvuteid. Tähtaeg 11.06.2012. Kood 5233

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

• Lätis hangitakse ehitustöid.Täht aeg 18.06.2012. Kood 5237

• Norra hangitakse puitu. Tähtaeg06.06.2012. Kood 5238

• Norras hangitakse majaehitus-materjale. Tähtaeg 08.06.2012.Kood 5239

• Rootsis hangitakse majade ehi-tustöid. Tähtaeg 13.06.2012. Kood 5240

Toiduained

• Lätis hangitakse toitlustustee -nuseid. Tähtaeg 08.06.2012. Kood 5241

Muu

• Rootsis hangitakse turu-uurin -guid. Tähtaeg 02.05.2012. Kood 5242

• Rootsis hangitakse puitkütu-seid. Tähtaeg 13.06.2012. Kood 5243

• Rootsis hangitakse teemärgi-seid. Tähtaeg 08.06.2012. Kood 5244

• Leedus hangitakse raamatuid,brošüüre ja infolehti. Tähtaeg20.06.2012. Kood 5245

• Norras hangitakse turvatarvi -kuid. Tähtaeg 28.05.2012. Kood 5246

• Norras hangitakse suulise tõlketeenuseid. Tähtaeg 04.06.2012.Kood 5247

Mujalt maailmast

• Botswana geoloogiliste uurin -gute teostamise hange (Mmam-abula lõuna- ja keskosa). Täht -aeg 20.06.2012. Kood 5248

NATO hanked

• Poola BRASS süsteemi (Broad-casting and Ship Shore System)moderniseerimise hange. Täht -aeg 27.07.2012. Kood 4914

• Kandahari lennuvälja ladusta -misega seotud teenuste osuta -mise hange (Provision of Kanda -har Air Field NATO UnclassifiedStorage Area Network and CISTraining). Tähtaeg 14.06.2012.Kood 4915

• Norra elektroonilise sõjasiht-märkide sihtimissüsteemi (Elec-tronic Warfare Trageting Sys-tem) taastamine NATO FORACSbaasides Norras, Kreekas ja USAs(Floridas). Tähtaeg 24.05.2012.Kood 4916

RIIGIHANKETEATED:

• Poola puiduvärvide-, peitside- jalakkide tootja otsib pikaajalistkoostööpartnerit oma toodeteedasimüügiks. Kood: 2012-03-19-010

• Prantsuse keraamilise mööblitootja (pingid luksushotellidele,spaadele) otsib kauba edasimüü-jaid, müügiagente, arhitekte jadisainereid. Kood: 2012-03-14-016

• Prantsuse valgusteid tootev jakonsulteeriv ettevõte otsib eda -simüüjaid. Kood: 2012-03-14-002

• Belgia ehteid valmistav ettevõteotsib terasest ehete tootjaid. Kood: 2012-04-02-002

• Tšehhi maitsetaimedega kaup -lev ettevõte pakub end varusta-jaks kosmeetika-, toidu-, liköö -ride-, loomasööda- ja farmaat -siaettevõtetele. Kood: 2012-04-13-009

• Itaalia kõrgekvaliteediliste koh -viubade röstimisega tegelev et-te võte otsib kauba edasimüüjaidtoiduainesektorist (hulgi- ja jae-müüjaid). Kood: 2012-05-03-016

• Itaalia PVC, puit-alumiinium -akende ja aknaluukide tootjasoo vib laiendada oma müügi -võrku ja otsib kauba edasimüü-jaid. Kood: 2012-05-03-001

• Itaalia mööblitootja (siseuksed)otsib kauba edasimüüjaid, on huvitatud koostööst hotelliket-tide-, ehitus-ja arhitektuuriet-tevõtetega. Pikemas perspek -tiivis huvitatud ka ettevõttemüügist. Kood: 2012-04-13-022

• Hispaania marmelaaditootja ot -sib kauba vahendajaid. Kood: 2012-05-04-002

• Türgi kodutekstiili jm kangatoot -ja on huvitatud osa või kogu et-te võtte müügist, samuti ühis -ettevõtlusest ja vastastikusesttootmisest. Kood: 2012-03-30-009

• Türgi külmutussüsteemidegategelev ettevõte otsib kaubaedasimüüjaid, müügiagente, onhuvitatud ühisettevõtlusest jaosa või kogu ettevõtte müügist.Pakub transport- ja logistika-teenust, samuti alltöövõttu. Kood: 2012-03-27-007

• Serbia külmutatud puuvilja (vaa -rikas, murakas, ploom, sõstar,kirss, maasikas) tootja ja edasi -müüja pakub ladustamis-, sada-ma- ja ümberlaadimisteenustning otsib kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-04-09-012

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/

koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:KADRI RISTTel: 604 0091

E-post: kadri.rist@koda.ee

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

26

- U U E D L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 9 • 16. MAI 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

TALLINN JA HARJUMAABEST-HALL BALTIC OÜ www.besthall.com 509 4653 BEST-HALL OY esindus Baltimaades.

E BUTIIK OÜ www.ebutiik.ee 502 3456 E-kaubandus ja jaemüük (naiste-, meesterõivad, jalatsid ja aksessuaarid).

ENTRA GRUPP OÜ www.entra.ee 644 3345 Rasketehnika ja nende varuosade ost-müük. Rasketehnika hooldus, remont ja rent.

ESC OÜ www.escgs.com 507 6406 Rahvusvahelised turvateenused.

ESTONIAN BUILDING EXPORT OÜ www.ebe.ee 479 6611 Ehitusmaterjalide eksport. Ehitustegevus. Metallist konstruktsioonide valmistamine.

GEACOM OÜ www.geacom.eu 668 2786 Tõlketeenus, ka tehniliste dokumentide tõlge.

HITEH KINNISVARA OÜ www.sauemois.ee 512 5553 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Turism, autode restaureerimine.

KAERUM OÜ www.kaerum.com 5556 9151 Tööstusseadmete müük.

KOMINOX OÜ www.kominox.com 664 5815 Roostevabast terasest toodete ( torud, lehed, vardad, latid, traat jms.) müük.

NELJAS KORRUS OÜ 504 2945 Juhtimis- ja nõustamistegevus.

SIIDILABOR OÜ www.siidilabor.com 674 0944 Unikaalsete autoriehete ja aksessuaaride disain. Moefotode tootmine Pariisis kataloogide ja reklaamide jaoks, moefotode esindamine, moeürituste korraldamine.

SVEA FINANTSEERIMINE OÜ www.svea.ee 679 9422 Muu laenuandmine v.a pandimajad

VÄHIUURINGUTE TEHNOLOOGIA www.vtak.ee 620 4335 Teadus- ja arendustegevus biotehnoloogia valdkonnas: uudsete vähivastasteARENDUSKESKUS AS ravimikandidaatide avastamine ja arendamine, varajase staadiumi diagnostika-

platvormide arendamine ja rakendamine. Vastavate teenuste pakkumine, osalemine haridusprojektides.

LÄÄNEMAARECOM LT OÜ 522 1336 Jaemüük posti või interneti teel. Muude elektriseadmete tootmine.

LÄÄNE-VIRUMAAVIRU REKLAAMIAGENTUUR OÜ www.virureklaam.ee 322 4274 Sise- ja välireklaam. Reklaamkingitused.

Trükised, kleebised, visiitkaardid, plakatid, fototrükk.

PÄRNUMAAPÄRNUMAA TALUPIDAJATE www.nouanne.ee 443 0923 Raamatupidamisteenus, finantsnõustamine, taimekasvatuslik nõuanne, NÕUANDEKESKUS OÜ koolitus, teabeteenus; FADN andmekorje.

SAAREMAAFIL TEENINDUS OÜ www.fil.ee 5647 7862 Transport. Autoremont ja -ümberehitus.