teadmistepõhine biomajandus - eesti arenguressurss? · Ülikooliteaduse roll rikkuse loomisel ehk...
TRANSCRIPT
Teadmistepõhine biomajandus - Eesti arenguressurss?
Andres KoppelEesti Maaülikool
Seminar T&A tegevus ja majanduse konkurentsivõime
Tallinn 21.02.2007
Ülikooliteaduse roll rikkuse loomiselehk miks investeerida teadusse
ehk 6 viisi kuidas teadus toetab praktikat
Kasuliku teadmuse hulk kasvabkodifitseeritud teadmus (explicit knowledge) kaudne teadmus (tacit knowledge= know-how)
Kõrge oskustasemega kõrgharidusega noored kui värske tööjõud Uute meetodite ja seadmete loomineUute võrgustike loomine ja sotsiaalsete suhete arendamine. Teadlased on liikuvad, loovad uusi suhtluskanaleid (välissuhtlus).Võimekus lahendada tehnoloogilisi probleeme kasvabUute ettevõtete teke
kodifitseeritud teadmus (explicit knowledge) = Otsene kirjapandud info (artiklid, patendid). Selle arvestuses oleme tublid. Statistika, analüüsid rahastamismudelid. kaudne teadmus (tacit knowledge= know-how) osalejate oskused, kogemused = teadjamehe fenomen. Teadmuse väljakiirgamine. Seda me veel ei oska hinnata. Kuidas mõõta ja hinnata?
Kasulik teadmus
Teooria ja praktika. Majandusedu ja teaduslik rikkus: pilk gloobusele ehk teadusartikkel ja
majandusedu
Allikas: DA King, Nature 15.07.2004
Majanduslik vs teaduslik rikkus: Riikide publikatsioonide tsiteeritavuse erikaal (tsit/ GDP) vs GDP/elaniku kohta
Järeldusvõimalused:
a. Majanduslik edu sõltub otse teaduslikust edust
b. Majanduslikult arenenud riigis õitseb ka teadus
c. Seos on keerukas
c1. riikide eri arengumudelid ?
c2. riikide mastaabiefekt: vaadakem sarnaseid
Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust . Artiklid ?
(Explicit knowledge)
SCI artiklid 1 milj elaniku kohta 2003 a. Allikad Current Science, 10 12.2006, Eesti kohta: Haridus- ja teadusministeerium. Eesti-2003- 485, 2005- 587
0 200 400 600 800 1000 1200
Rootsi
Shveits
Iisrael
Sooma
Taani
Holland
UK
Austraalia
Kanada
Uus-Meremaa
Norra
USA
Singapur
Austria
Saksamaa
Prantsumaa
Eesti
Jaapan
Hispaania
Kreeka
Lõuna-Korea
Portugal
Poola
Venamaa
Argentiina
Brasiilia
Hiina
India
Mida järeldada - Kas Eesti parem kui Jaapan ja sama hea kui Saksamaa ja Prantsusmaa ?
Eesti teadus-valdkondade pingerida (1995-2005) (Allikas:
Jüri Allik- 03.2006)
----Multidistsiplinaarne22
----Majandusteadus21
813.882,249579Maateadus20
687.615,998788Kliiniline meditsiin19
679.6190394Immunoloogia18
632.26423187Sotsiaalteadused17
611.187261Arvutiteadus16
556.9643,8486,296KÕIK VALDKONNAD KOKKU
524.48609136Pühhiaatria ja psühholoogia15
492.59820316Tehnikateadus14
495.234,227808Füüsika13
4710.181,262124Mikrobioloogia12
4416.933,251192Molekulaarbioloogia ja geneetika11
423.8821756Põllumajandusteadus10
402.2326148Matemaatika9
3311.42,302202Neuroteadus ja käitumine8
309.141,582173Astronoomia7
286.253,958633Taime- ja loomateadus6
2811.314,084361Bioloogia ja biokeemia5
278.513,463407Keskkond/ökoloogia4
268.15,851722Keemia3
1810.1285084Farmakoloogia ja toksikoloogia2
46.931,372198Materjaliteadus1
Eesti KohtIFViitedArtiklidValdkondJrk
Eesti teadusvaldkondade mõjukuse koht maailma riikide seas.
Arvutatud artiklite tsiteeritavuse alusel arvestades valdkondade erinevusi
Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust? Patendid (explicit knowledge)
Patendid Eestis
37431892006
32661152004
37171632005
31492692003
264113582002
187142572001
Eesti isikutele väljaantud patente registris
Kustutatud registrist Eesti isikutele kuuluvaid
sh Eesti isikutele
Patentide arvAasta
Allikas: Eesti Patendiameti patendiregister
Võrdluseks: patente 1 milj elaniku kohta 2000: USA-300;Soome 280, Rootsi 240. Korea (2003) ca 100. Koreas : USAs registreeritud patendid/SCI publikatsioonid 1:4.
Eestis sama suhe patendid/SCI publ < 1: 100
Eestlaste patendid kokku?
15 Eesti teadlasel, kes kuuluvad 100 enimtsiteeritud teadlase hulka, on kokku 264 patenti. (Peet Kask- 48, Mart Ustav 37, Andres Metspalu 24….)
Patendid mujal
Allikas: J. Aaviksoo-Eesti topp 100 teadlased, ettekanne nov 2006
Teooria ja praktika. Millega mõõta teaduse efektiivsust? Kaudne teadmus.
Näide Eesti Maaülikooli T&A rahastamise struktuurist 2006
Baasfin.7% Teaduse
infrastruktuur9%
ETF grandid12%
Sihtfinantseerimine
27%
Lepingud (Eesti)36%
Lepingud (välismaised)
9%
Ligikaudselt pool rakendusliku kallakuga T&A
projektid = “teadjamehe” fenomen
Kus on mõistlik tasakaal ?
rakendus alusteadus
Mida teha ehk millised on mõistlikud Eesti T&A
arengumudelid?
a. Kõik on korras, meil on strateegiab. Kopeerime “maailma keskmist” c. Teeme väikeriigile sobivaid valikuid
Teadmistepõhine biomajandus – üks Eesti võimalus teha valikuid
Mis on teadmispõhine biomajandus?
VALGE BIOTECH:PUHTAD
BIOPRETSESSIDTOORAINE/SAASTAMINE
EUROOPA TEADMISPÕHINE BIOMAJANDUS Allikas: Christian Patermann, EC GD 12, 2005
Metsast, põllult ja veekogudest pärit bioressursside säästlik kasutamine
“Fork to Farm”Toit, tervis ja
heaolu
Ühiskonna vajadused
Eluteadused& biotech: taastuvad
mittetoidulised ressursid + protsessid
ROHELINE/SININEBIOTECH:
OPTIMEERITUD TOORMATERJALID
TOOTMINE
TÖÖTLEMINE
UUED TOIDUTEHNOLOOGIAD-
TOIDU KVALITEEDI TEGURID-TOITUMINE
“ORGAANILINE” MAJANDAMINE- BIOL. MITMEKESISUS-PIIRKONDLIK ARENG
TOIDU KVALITEEDIKINDLUSTUS-TARBIMISETEADUS
STABIILSUS –BIOLAGUNDATAVUS-FUNKTSIONAALSUS
Eesti eripäraVäga palju taastuvaid loodusvarasid
Eesti on viimase 10 aastaga kõige enam põllumaad kaotanud Euroopa riik. Allikas:FAO2006
Mets 50% pindalastHetkeseis-puiduklaster – 20% ekspordist, T&A peaaegu olematu Allikas:U. Varblane, K. Ukrainski(toim), Eesti puidusektori konkurentsivõime, Tartu 2005
Biomassi potentsiaal energiatootmisel ca 9 TWh/a
Loodusressursi põhine tootmine ilma väärindamata viib kasumi maalt välja. Vaja leida sektorites, kus Eestil omamaine taastuv loodusressurss- puit, toit, biomass uued tehnoloogilised lahendused.Ettevõtjal puudub vajadus koostööks teadlastega (71% küsitletutest- Allikas: Tartu ettevõtlus 2006
Haritava maa pindala suhteline muutus Euroopas 2003 võrrelduna 1992. aastaga
-60,0
-50,0
-40,0
-30,0
-20,0
-10,0
0,0
10,0
20,0
30,0
Ees
ti P
ortu
gal
Bulg
aaria
Poo
la S
uurb
ritan
nia
Hisp
aania
Itaa
lia S
oom
e Ii
rimaa
Lät
i S
aksa
maa
Pra
ntsu
smaa
Euro
opa k
okku
mu
utu
s,
%
Teadmistepõhise biomajanduse kaks näidet Eesti Maaülikoolist
1. Tervislike toiduainete tehnoloogiad (Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia TAK
2005)
Partnerid
Eesti MaaülikoolVeterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Tartu ÜlikoolBiokeemia instituutMikrobioloogia instituut
Eesti Tõuloomakasvatajate ÜhistuPiimaühistu E-PiimStarter ST OÜ
Projektid ja eesmärgid
Toorpiima koostise muutmine biotehnoloogiliste võtetega• tehnoloogia juustu tootmiseks sobivaimate tehnoloogiliste
omadustega piima saamiseks • tehnoloogia parandatud ja muudetud (tervisliku)
rasvhappelise koostisega piima saamiseks• uudne söötmistehnoloogia suunatud koostisega tervisliku
piima saamiseks kasutades sobivate starterbakterite ja prebiootikumidega rikastatud silo
Tervistavate piimatoodete tehnoloogia välja töötamine• tehnoloogia erinevate kontrollitult kõrge biokvaliteedi ja
antiinfektsioosse toimega piimatoodete tootmiseks • laktobatsillide fermentatsiooni biotehnoloogia piimatoodete
allergiseeriva toime vähendamiseks.
Piima parem laapumine
Piima parem laapumine @ rasvhappeline koostisVähem VRH
Söötmis-tehnoloogia
Management
Kliinilised katsed
MikroobiökoloogiaPeptidoomikaProteoomika
Aretus-strateegiadEmbrüo-
tehnoloogia
Tavatoor-piim
Rohkem juustuKõrgkvaliteetsed
piimatooted
Biotehnoloogiline piim
Parem laapumine@ rasvhappeline
koostisVähem VRHBioaktiivsed
peptiidid
Tervislikud piimatooted
Funktsionaalne toitSpetsiaaltoit (või, juust jne)
Antiinfektsioossed
mikroobi-kooslused
ProbiootikudPrebiootikudBioaktiivsed
peptiidid
Teadmistepõhise biomajanduse kaks näidet Eesti Maaülikoolist
2. Taastuvenergia biomassist- Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus
Uurimissuunad:
1. Biomassil põhineva energiaressursi potentsiaal: kultuurid, nende potentsiaal- produktiivsuse mehhanismid, keskkonnamõju
2. Biomassi biomuundamise tehnoloogiad: nt anaeroobne fermentatsioon, ensümaatilinelagundamine
3. Majandusanalüüs
Kokkuvõtteks:
Eesti peaks majanduse konkurentsivõime tõstmiseks T&A tegevuse abil enam tähelepanu pöörama oma reaalsetele võimalustele = oma reaalsete ressursside oskuslikule väärindamisele
Tänan !