teaching syllabus for dagaare (senior high school...

i

M I N I S T R Y O F E D U C A T I O N

TEACHING SYLLABUS FOR DAGAARE

(SENIOR HIGH SCHOOL 1-3)

Enquiries and comments on this syllabus should be addressed to:

The Director Curriculum Research and Development Division (CRDD) Ghana Education Service P. O. Box 2739 Accra Ghana Tel: 021-683668 021-683651

Republic of Ghana

ii

September 2010

DAGAARE KÔKÔRE ANE O YIPÔGE SELABOSERE

DABAÅKOROÅ KYÂYUOBU: A gane åa poô toma e la “The new Educational Reform Syllabus Review Committee (NERSRC)” toma leâpeâroo naå e a “new Educational Reform Implementation Committee” yelnyârre naå yi “CRDD”. A “NERIC” yelnyâraa wuli ka zannoo ne kannoo dâle a selabosere naå na daane karembiiri eå ka ba maå tõô de zannoo maale ne yâlâ ba laåkpeâbo poô. A yelnyâraa åa boôra la selabosere naå na teâ a karembiiri hakelâ, a e ka ba yâå yuoro ka ba maå boôrô yelpaapa zannoo. A DAGAARE KÔKÔRE ANE A YIPÔGE WULUU ANANSO Kôkôre ba e yelyaga yoå bone, o e la gama daga naå taa te yipôge, teâroå/teârâ, bommaale gôôloå, teenââ ane t……-e-yeltarre zaa naå be o poô. Kôkôre e la booree zaa yelsôglaa naå maå Nyôge noba lantaa, a la e sori ba naå maå tu a vâå ka a boorô wullo ba baapaaba a ba yipôge ne ba lesiri. Yipôge maå wullo la lâ boore åa naå da waa, lâ ba naå waa bee lâ ba naå na waa-nendaare kaåa. A Dagaare kôkôre ane te yipôge zannoo paa na

(i) soå la a karembiiri ka ba baå a kôkôre meâroå, o yelibu ka a seå. (ii) a vâå ka ba nimmie yuo, ka ba de a gôôloå na ba naå zanne a Dagaare ane yipôge, ka a taa tôna a ba laåkpeâbo poô

(iii) a soå ka ba baå kyâ nôna a ba yipôge yeltuuri ane kyiire a kyâ soå ba ka ba toŸ a taa. (iv) a soå ka ba baå ba laåkpeâbo, elâdi a ne kponnuu yelkpeârre naå be ba yie poore ane a tendaa zaa. (v) a vâå ka ba taa gyeremâ korô boore yobo kôkôrââ ane ba yipôge yeltarre.

YELNYÔGRE YÂRÂÂ A zannoo gaågye åa boôbo la ka o soå a karembiiri ka ba.

(i) toŸ baå ba kôkôre nandaare ne wuobu dôlô. (ii) maaleå baå a kyâ nônô a ba kôkôre ane ba yipôge. (iii) Taa pôloo ane a ba kôkôre zâgroå, a ba saakonnoå ane ba yipôge. (iv) teâroå faa ba naå taa kyaare ne te yipôge leâre. (v) Leâ baå ka a te yelwombaå maå soå la ka te yel-erre tori ka te net e laåkpeâbo noba nomô. (vi) Leâpeâre a te yipôge anaå naå seå ne sâgre emmo

A SELABOSE ÅA WUOBU ANE O MEÂROÅ A selabose åa a yuoni poô poå eå la bôgre anaare. FOÔLAA 1 - Fonology FOÔLAA 2 - Kannebaåaapare/kôkôre kyegebo FOÔLAA 3 - Sâgre/sâgebo FOÔLAA 4 - Yelbaåyizie/yelkaama ane Yipôge

iii

A bôgre ama wullo la a gôôroå ne yâåa na a Karembiiri naå seå ka ba baå a Dagaare kôkôre ne a ba yipôge. FOÔLAA 1 - FONOLOGY A bôge åa kôlage la begâ naå kyaare yâlâ yelibu ane yeltuuri mine naå be yâlâ yelibu saåa FOÔLAA 2 - KANNEBAÅAAPARE A foôlaa åa kôlage la kanneteenoo ane kanne-yârââ a laå ne leâroo. O yelnyôgraa la ka o la maaleå teene kannoo gôôroå eå kyâ baå daa a kannoo ane kannebaåaapare ka o do saa. Aseå ka te baå ka a leâroo a vuo åa seå ne la lâ bonso, Kannebaåaapare eâ yelnimmizeâ ka anaå wa ta yâlâ leâroo. FOÔLAA 3 - SÂGEBO A foôlaa åa meå kôlage la kôkôre merâ ane yelyagesâgraa sâgebo. FOÔLAA 4 - YELBAÅYIZIE/KAAMA A foôlaa åa meå kôlage, la yelwombaå – yipôge ane lesiri ane pampana yâlâ naå erâ. A karembiiri meå na maå la nyâ la gama mine a kôkôreå. Ka ba baå yelbaåyizie gyâlbo. WULUU DÔLÔ A selabose åa taa la hakelteâ yelwulli mine naå na soå ka karembiiri maå tonô a zannoo toma bamenne. Ama be la a wuluu ne zannoo yel-erre karema ne a karembiiri tontonne teemâ poô. A teemâ åa meå kyaare la a karembiiri toma naå kyaare te nyôvore yeltarre. Karemamine seå ka ba de wuluudôla naå na yuo a karembiiri, yâå ka ba tõô toå a toma bamenne. A SELABOSE YELKÔLAGRE WUOBU YELNYÔGRE YÂRÂÂ A foôlaa kaåa zaa maå piili ne la yelnyôgre yârââ. A yelnyôgre yârââ kaåa zaa maå wullo la yâå, gôôroå ane yelsonne na a karembie naå seå ka o baå a kannoo baaroo saåa. Kanne a yelnyôgre yârââ åa ka a kpâ velaa sâre ka fo pãã piili wullo a foôlaa toma. Ka fõõ wa wuli a foôlaa åa yâlâ baare, aseå ka fo lamboreå leâ gaa te kanne a yelnyôgre yârââ åa laboreå. Lâå na vâå ka fo baå ka fo sereå tu la a yelnyôgre zaa ka a ta. FOÔLLE ANE ULLI A selabose sâge eå la foôlle ane ulli poô. A foôlaa kaåa zaa maå taa la yâmbuli. A foôlaa kaåa zaa meå maå taa la ulli. A foôlbile maå taa la yâmbulii ane gôôloå naå yitaa. A selabose poå eå la teemâ (column) anuu Ana la: Foôlbile; yelnyôgre pukyaare, yelzanne/yelbulo, Wuluu ane zannoo yeltuuri ane peârnyaabo. A teemâ ama bigre la a ama a pareå kyâ! Teemâ 1 - ulli: A yelzu la maå poå eå a ulli poô. Aseå ka fo tu a ulli naå sage biå tu taa lâ, ama, ka a karemaå teâre ka o na gaå la a ulli mine bare, kyâ gaa nimmitôôre te de a mine wuli ba, kyâ leâ wa puoriå meå na waa la velaa. Teemâ 2 - Yelnyôgre Pukyaare: Teemâ – 2 meå wullo la yelnyôgre pukyaare naå maå tori ulli zaa.

iv

A yelnyôgre pukyaaraa maå wullo la yâå, gôôloå bee yelsonne a karembie naå seå ka o taa a tõô mannewuli a wuluu ne zannoo baaroo saåa. A yelnyôgre Pukyaare maå piili ne la nambare aseå 1.3.5 bee 2.2.1.A nambare ama la wullo a sommo yizie “Syllabus Reference Numbers”. A namba dândeå soba wullo la selabose sommoyizie. A ayi soba wullo la foôlaa, kaa a ata wullo a yelnyôgre pukyaare yizie. Aseå, 1.3.5 wuli ka foôle – 1, foôlbile – 3 ane yelnyôgre Pukyaaraa – 5. Lâwaana meå 1.3.5 wullo la yelnyôgre Pukyaaraa 5, naå yi foôlbile 3 meå naå yi foôlaa 1. A lâ wuli ka a selabose sommo yizie namba 2.2.1 wuli ka yelnyôgre Pukyaaraa 1 naå yi foôlbile – 2 meå naå yi foôlaa – 2. A selabosere sommo yizie nambare åa la maå soå karemataaba/ganzanneba tontonneba. A maå la tõô soå la a karema ka o kaa iri gyennoo. Te de foôlebile – 2 naå yi foôle – 2 taa yelnyôgre pukyaaree 2.2.1 a te ta 2.2.5. A karema na pôge boôrô ka a o nyonnoo soorebie yi 2.2.3 ane 2.2.4 kyâ bare a ata na naå kyâre. A åaa, a karema na lugri la a yelnyôgre Pukyaare naå be a foôlbilii ane a foôlaa poô ka a na soå a wuli bone na bee gôôloå na o naå sereå wuli a biiri a karendie poô. Fo na la nyâ la ka a yelnyôgre Pukyaare kaåa zaa maå kyaare la bon a karembie naå na tõô toå a zannoo baaroo saåa. A yelnyôgre Pukyaaraa maå piili ne la “a karembie na toô -------“A åaa wuli ka aseå ka fo soå a karembie zaa naå taa yelwonni ba yeni yeni zaa. A åaa wuli ka fo taa la a bi… boåyeni boåyeni zaa teâroå. Ka lâ soå ka a biiri yaga tõô baå a yelnyôgraa. Teemâ 3 - Yelkôlagre: A ‘teemâ’ ata poô maå wullo la yelbulo fo naå kaa iri ana de wuli a karembiiri a foôlbile zaa poô. Saåa kaåa a yelkôlagre maå pigi la a yâlâ zaa fo naå teâre ka fo wuli. Saåa kaåa meå, fo na tõô de la yelpaaba mine poô a yi lâ yâ kpâzie naå waa. Teemâ 4 - Wuluu ane zannoo yeltuuri. Yel-erre naå na soå ka a karembiiri menne toå a toma la maå be a teemâ anaare poô. Mô kyâ ta maå vâå ka a karembiiri maå laå kanna. Yâlâ naå na soå la ka ba meå maå poô a wuluu ne zannoo poô. Vâå ka ba maå teâre gaa tôôre, a taa nyonono, kyâ baå yâlâ eebo a fo wuluu yeltuuri poô. Fo na tõô leâre la a wuluu/zannoo yel-erre ayi lâ anaå tutaa. Fo na tõô poô la amine meå ka lâ tõô soå ka karembiiri tõô zanne velaa. Aåa te naå daå wuli lâ, a zannoo yelkpoå la ka a karembiiri tõô de a yâå na ba naå zanne na soå bamenne a sakuuri poô ane ba baaroo puoriå. A Dagaare kôkôre ne o Yipôge poô, a yelnimmizeâ la ka a karembiiri tõô baå yâlâ yelibu, kyâ baå ba yipôge meå yâlâ. Kaapôge ziiri mine na pôge be la a foôlbilii ka, a seå ka a karema leâre a yelnyôgre pukyaare, lâ a naå na soå ka o yelboôre nyâ. Teemâ 5 - Peârnyaabo: Noôre-terebo ane toma naå na soå a karembiiri peârnyaabo la be a teemâ – 5 poô. Peârnyaabo toma åa na tõô waa la noôre soorebie, Karendie poô toma, yelyage sâgre, karembiiri laågbuli toma ane amine kaåa. Maå mô kyâ soore a biiri soorebie, ko ba toma naå na e ka ba teâre gaa tôôre. Ka lâ na soå ka ba yâå yuo kyaare Dagaare kôkôre ane ba yipôge. Ka lâ sereå wuli ka ba zannââ la. A noôre – terebo peârnyaabo zaa naane lâ. Karema na mô la kyâ meå bô o meåâ sobie a kuuri a biiri yâå ka ba sereå toå toma wuli ka ba nyôge la a zannoo bôgre ane a gôôloå na naå be a yelnyôgre Pukyaare poô. Aseå ka a karema baå ka a selabose åa ba leâre a wuluudôla zie. A paa e la ferebo ka a karema maale wuluudôla o naå na maå de wuli ne a foôllaa kaåa zaa. YÂLÂ NAÅ MAÅ WULI KA KAREMBIIRI ZAANÂÂ LA (PROFILE DIMENSIONS) A yâlâ naå wuli ka biiri zannââ da piili la 1998 selabosere waana. A yelwullaa kyaare la nensaalaa yel-erre. A yel-erre naå gaå boåyeni la maå wuli ka a karembie zannââ la. Te na tõô de la eroå yelbiri naå are ko yelnyôgre Pukyaaraa. Aseå A karembie na tõô bigri -----. Ka a karembieå wa tõô (bigri) yeli a zannoo baaroo saåa, lâ na wuli ka a karembie la nyâ la, yâmpaalaa”. Ka onaå wa tõô manne, kyoôre iri, tere yelde damanne ane amine taaba wuli ka a karembie sereå zannââ la a zannoo baaroo saåa.

v

A l]â waana meå, ka a karembieå wa tõô maale yâlâ biå, sâgre, wuo yelkpeâåaa, a de yâlâ lantaa wuli ka a karembie sereå de la a yâmpaa baa tonô ne toma. A yelnyôgre Pukyaare kaåa zaa maå taa la eroå yelbiri naå wullo lâ a karembie yel-erre. “yâå”, bon na ba naå na de toå ne toma, ane amine ana la yele na a sakue naå seå ka a boôre, kyâ a ba waa lâ. Pampana åa sakue naå wullo teâroå dâdârââ toma yoå kyâ maå bare a teâroå zuluå toma. A yel åa naå be a sakue poô wuli ka a biiri na tõô maå leâ teâre la yâlâ ane sooroo ka a Dagaare kôkôre maå tori ka a seå. Ka tâgebo kaåa na be a noba naå maå gaa sakuuri baare, aseå ka a biiri maå de a yâå na ba naå zanne toå ne toma, a gyâle yâlâ, a sâgre yâlâ biå, a kyâ maå la kuuri ba yâå maale ne yelpaaba. A lâ seå meå ka ba maå tõô de ba yâå a sâge ne yelpaaba, a tõô sâge yelwiiri, ane d…âbaå ane a kôkôre yelkpâglâ na zaa. Yâlâ naå maå wuli ka neâ zannââ la maå bigre la yel-erre naå kyaare wuluu, zannoo ane peârnyaabo. A Dagaare kôkôre ane te yipôge taa la yâlâ parââ ayi naå wuli ka neâ zannââ la; Yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la: (PROFILE DIMENSION). Yâå ane Baåaapare - 30% De yâå toå toma - 70% A gôôloå Parââ anaaare la ama: Kyâllebaåaa pare - 10% Kannebaåaapare - 20% Yâlâ yelibu gôôroå - 30% Sâgebo - 40% A yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la ane gôôloå na baå laå la taa. Aseå: Kyâlloo - yâå ane yâlâ tâgâ bammo. Kannoo - Yâå ane Baåaapare Yelyaga - De yâå toå toma Sâgebo - De yâå toå toma Kôkôre ne yipôge zannoo seå ka taa yel-erre ayi. Ana la “Yâå “ane” de yâå toå toma”, ane “Neâ na toô de la kyâlloo ane kannoo a wuli ‘yâå’ ane ‘de yâå toå toma.” A de yâlâ yelibu ane sâgre meå wuli ‘de yâå toå ne toma’. Kyâlloo ane kannoo waa la “yel-derre gôôroå,” ka yelibu ne sâgebo meå e”yele maaloo gôôroå”. A Dagaare kôkôre ane 0 yipôge zannoo poô, ba ba maaleå teenâ kyelloo yaga a SHS poô bonso, ba maå dôge la a bie eå a kôkôre ne a yipôge na poô. A åaa zuiå, ‘yelyaga yelibu,” “kannoo” ane sâgre la ka ba maaleå teenâ a selabose åa poô. A Dagaare kôkôre ne o yipôge taa la bigruu ne mannoo ane kôkôgaale naå wuli yelbie muno. Ama la ka ba boôlô “Kinesics” and “Paralang” naå be a kôkôre poô. Amamine la a gôôloå kyâlââ nate naå seå ka te de wullo ne “Kyâlebaåaapare a karendebilii poô. Yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la ane gôôloå kaåa zaa maå taa la tegroå kaåa kôô zaa poô maå kyaare wuluu, zannoo ane peârnyaabo. A bommannaa a puluå kyâ wullo la yâlâ naå wuli nimizeâ na naå seå ka a karema de a eå a o wuluu, zanno ane gyennoo yeltarreå ka neâ zannââ la ane gôôroå. Ka a seå ka

vi

a soå o, o wuluu toma poô. Ka a karemaå de a gôôroå parââ anaare åa zaa wa lantaa wuli ka Dagaare kôkôre ane o yipôge a sakuuri poô na sereå taa la ôå ôôbo. A bommannaa åa wullo la dôgroå naå be yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la ane a zannoo gôôroå anaare. Dôgroå naå be yâlâ naå wuli ka neâ zannââå ane zannoo gôôloå

Yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la.

Yelderre gôôloå Bommaale Gôôloå Kyâlloo Kannoo Sâgre Yâlâ yelibu Lantaa

Yâå ane Baåaapare 10 20 - - 30 De yâå toå toma - - 40 30 70 Azaa lantaa 10 20 40 30 100

“Yâå” ane “Baåaapare taa la tegroå naå ta 30% ka a “De yâå toå toma” meå taa tegroå, naå ta 70%, aåa ama åa a bommannaa åa naå be a sazuå. A teemâ baaraaa soba wullo la zannoo gôôloå parââ anaare. A maaloo gôôloå tegroå ta la 70%, ka a yelderre gôôloå meå ta a 30% tegroå. A yelbi-nimmizeere naå kyaare yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la mannoo la ama: Yâå ane Baåaapare Yâå la na tõô teâre, teâwuli, bigri, pore, manne, yelbulo, ne teâre. Yâå la neâ naå na tõô teâre môlô lâ yelkaåa o naå daå zanne. Baåaapare meå la neâ naå na tõô mannewuli, Kyoôre iri, leâre, leâ maale sâge, a tere yelmannewulli, a bonne yeli yeli na naå na baå e. Yâlâpare bammo la lâ neâ naå na tõô e baå yâlâ muni, ka yeli e yelyelaa bee foto bee bonseenaa. De yâå toå toma A yeli naå wullo ka neâ zannââ la kyaare la “maaloo”. Lâ neâ naå na tõô de yâå toå ne toma aåa a ama naå be a selabose poô. A maå taa la yel-erre yaga kyaare nensaalaa gyogo. A yeli åa tazie mine la; maaloo, yâlâ welebo, yelbilii de lantaa, ane peârnyaabo. Aseå ka fo wuli a ama kaåazaa ka a seå. A yâlâ naå wuli ka neâ zannââ “De yâå toå toma” zaa la lantaa a e a zannoo parââ åa zaa anaare. A ama welebo la be a puliå kyâ: Maaloo – Neâ naå na tõô de begre toå toma, wuluudôla, gyâlebo ane amine kaåa. Welebo/Gyâlebo – Wuli boma poå eå bilii bilii, wuli boma tââtââ, de manne taa, wâlebo, ane amine. De bombilii lantaa - Neâ na tõô maale la bompaalaa De bon tââtââ lantaa maale bone, a wele, ane amine Peârnyaabo – ka neâ na tõô pugi o tô, de bon tââtââ nandaare manne taa, peâre yâlâ, di dâmâ, kpuli yâlâ zu, ane amine. Peârnyaabo wuli la neâ naå na tõô peâre yâlâ nyâ a veâloå bee a tegroå naå seå lâ. Peârnyaabo la seå ka fo teâre gaa tôôre a gaå a yel-erre ama zaa. A åaa zuiå ka zannezanne maå ba gârâ nimmitôôre seå ba maå seå ka ba peârnyâ yâlâ. Aseå ka fo maå daå piili a fo karembiiri a gôôloå åa ka ba ban a wa tõô peâre yâlâ nyâ ba zannoo åa poô. TOMA ZÂGRE KAABO SOBIE

vii

Ka karemaå na tõô nyonne a biiri velaa, aseå ka o kaa iri yelnyôgre Pukyaare naå sereå be a selabose poô. A yelnyôgre Pukyaare åa a selabose poô maå la bone a karembie naå seå ka o taa. Ka fõõ maale nyonnoo naå taa a yelnyôgre fo naå wuli, a nyonnoo åa tô la ka ba boôlô. “Criterion – Referenced Test”. Gbââ yaga a karema koå tõô wuli a o nyonnoo yelnyôgre zaa a tââmâ a yuoni poô. A nyonnoo sobie o naå maå tu e la: karendie toma, yiri toma, biiri laåkpare toma ane amine taaba. A ama zaa seå ka a kyaare yelnyôgre fo naå kanne a vuo na poô.

A biiri tombinni meâroå la maå soå a karema ka o tόô maale nyonnoo soorebie a zannoo vuo napoô (End of Term) Biiri tombinni meâroå naå wullo nyonnoo peepare, yâlâ naå wuli ka neâ zannââ la, peepa tegroå ane a magre.

Yâlâ naå wuli Ka neâ zannââ la

Peepa 1

Peepa 2

A magre zaa lantaa Yâlâ naå wuli ka neâ zannââ tegroå

Yâå ane Baåaapare

Foôlaa A: kaa iri nô-iri (soorebie 40) naå kyaare

1. Yelwombaå 2. Yipôge 3. Kôkôre bege

Foôlaa B: Soorebie naå kyaare kôkôre bege Foôlaa C: Fonology Foôlaa D: Leâroo

-

100

60%

De Yeå toå toma

-

Foôlaa A: Sâgemannaa – (50 magre) Foôlaa B: Kannebaåaa pare (20 magre) Foôlaa C: Yelbaåyizie yelkaama (30 magre) 1. Yelyôllaa (Feroo la) 2. Kaa iri d…âbaå bee yelwiiraa

100

40%

A magre zaa lantaa

100

100

200

Kôô zaa poô Tegroå

60

40

100

100

Lâ te naå na maå tu peâre yâlâ.

viii

Peepad]ândâå 1: A peepa åa poå eå la Foôlaa anaare. Ka a kaåa zaa nyonnoo maå kyaare a ama naå tu Foôlaa A: (40 marks) A zage åa seå ka o taa kaa iri nô-iri soorebie (40) naå kyaare yelwombaå, Yipôge ane kôkôre merâ. A seå ka ba de miti lezaayi ne pie (50 minutes) toå ne a toma. Foôlaa B: (15 marks) – A zage B meå seå ka o taa soorebie anuu. Ka a kaåa zaa maå taa magre ata. Ka a zaa lantaa ta 15 marks. Foôlaa C: (25 marks) Magre lezare ane anuu (25) ayi ‘fonology eå]â. A soorebie na e la ayi, ka a karembiiri kaa iri boåyen: Foôlaa D: (20 marks). Magre lezare (20) a kyaare leâroo. A magre zaa lantaa na e la kôô, a sâgre sigi 60%. Peepa Ayi (2): A peepa na kyaare la lâ neâ naå na maå de o yâå a maale yâlâ. A Foôlaa åa magre terebo la ama. Foôlaa A: A zage åa na kyaare la sâgemannaa aseå lâtâ, yelsâgraa ane amine. Ka a karembiiri kaa iri boåyeni (50 marks) Foôlaa B: A soorebie na yi la kannebaåaapare (20 marks) Foôlaa C: A Foôlaa åa kyaare la sâgekannebaå naå na yi gama naba naå na kanne poô. (30 marks). A peepa ayi na taa la magre 100, a sâgre sigi 40%. A karema naå wullo a SHS 4 biiri seå ka o vâå ka ba baå a WASSCE nyoonoo peepare meâroå ane lâ ba naå na nare bamenne kyâllâ ne o. A seå ka fob baå ka, ka fõõ sereå tuuro a nyonnoo peepare meâroå naå be a sazuå kyâ, fo karembiiri na tõô paase la velaa WASSCE nyonnoo saåa. A WASSCE poô, kaa iri nô-iri soorebie, ane kannebaåaapare soorebie ane sâgemannaa magre maå e la boåyeni. A nyonnoo maå poå eå la foôlaa ayi. A foôlaa A la kaa iri nô-iri soorebie, ka a foôlaa B meå e kannebaåaapare ane sâgemannaa soorebie. A karema naå kanna a yuomo ata (3) biiri seå ka o e o biiri kawane kyaare ne a WASSCE. Ka ba baå o nimmiri a nare go a Zannoo Vuo (Term) Nyonnoo A zannoo vuo åa nyonnoo maå kôlage la a boma na zaa yâ naå zanne a zannoo vuo na poô. A zannoo vuo 3 soba nyonnoo soorebie seå ka a kôlage lyelnyôgre Pukyaare na naå kyaare a zannoo vuo ata na zaa. A derâ a tegroå a korôba a wullo a nimmizeâ naå seå lâ. Aseå, a karema na pôge maale la a nyonnoo soorebie 20%, a zannoo vuo dândâå soba, a maale 20% a zannoo vuo ayi soba, kyâ maale 60% a zannoo vuo ata soba. A bommannaa åa naå tuuro, wullo la a zannoo vuo baaroo nyonnoo meâroå. A meâroå wullo la a nyonnoo boåyeni naå poå eå foôle ayi. A ane B a paa de sakuuri poô tombinni. A zannoo vuo åa na taala kaa iri nô-iri soorebie ane nô-iri åmaara. SHS 1 - Soorebie 30 ka ba de miti 45

ix

SHS 2 - Soorebie 40 ka ba de miti 60 SHS 3 - Soorebie 40 kaba de miti 60 A peârnyaabo a sazuå wullo la nyonnoo naå taa foôle ayi. Foôlaa A la kaa iri nô-iri seå ka o taa soorebie pie. Foôlaa B meå la sâgemannaa soorebie naå ta 20. Kaåazaa maå taa la maare 2. Ka a zaa lantaa e magre 40. A karembiiri tombinni maå kôlage la a foôlle zaa anuu naå be a selabose poô. Ka a magre meå yi boma 100, kyâ ka ba sâgre a ka a te sigitta 50% aåa a teemâ baaraa naå wuli lâ. A magre åa naå be a tuulo anuu sobaå meå seå ka ba sâgre a ka a te seå a tuulo baaraa magre na. Aneazaa ka a magre zaa lantaa e la 140, a na sâgre sigi la 100. A karembiiri areziiri na yi la a sâgre sigi magre 100 åa poôå. A na e la nimmizeâ ka a wuluu sobie ane a biiri tombinni zaa dâle lyâlâ naå wuli ka neâ zannââ la ane gôôloå naå be Dagaare poô ka neâå na maale bibiiri tombinni, kaa iri yelnyôgre Pukyaare naå be a selabose yelnyôgre poô. A selabose yelnyôgre pukyaare kaåa zaa maå are ko la yâlâ a karembie naå seå ka o baå Sommo sobie naå kyaare bibiiri tombinni A yelpaalaa åa “School Based Assessment System (SBA), ona la ka te da boôla “Continuous assessment (karembiiri tombinni), la ka te na maå de toå ne toma a yi September 2008. A ‘SBA’ åa e la yelsoå kaåa naå na soå ka zannoo kyânâ velaa. A’SBA’ e la yelkaåa naå maå sonnô a sakuuri poô, ka zannoo yâlâ kyânâ velaa. A maå vâå ka a sakuuri tombinni zaa a paaloå poô yitaa. A maå la soå ka a sakuuri tombinni yeltuuri sigi. Biå begre ka karemamine tuuro ire soorebie ane tomparââ A maå la biå la areziiri a zannoo gaågyere poô. A maå la biå a biiri magre terebo ane ba areziiri, sobie. A la wuli begre mine a karemamine naå maå tu a wuli ka a magre sereå taa la dâlloo. A maå la teâ la karemamine hakelâ kyaare ne lâ banaå na maaleå wuli karembiiri yelkpeâne naå be a selabose poô. A ‘SBA’ paalaa åa na wuli la tombinni 12, kyâ a boåkoroo da taa la tombinni 33. Ka åaa wuli ka a karemamine toma åmaa barââ la. A tombinni 12 taa la toma 1, toma 2, toma 3 ane toma – 4. A toma 1-4 seå ka ba to åa a sakuuri vuo dândâå (1st term) poô, ka a toma 5-8 meå seå ka a toå a sakuuri vuo ayi poô (2nd Term), ka 9-12 meå toå sakuuri vuo ata poô (3rd Term). A toma boåyeni zaa na maå e la a karembie meåa tontonne a kyuu d]ândâå baaraa poô. A paa wuli ka fo na toå la toma 1, a sakuuri vudândâå, a kyuudândâå baaraa, a toå toma 5, meå seå ka a toå a sakuuri vuo ayi poô (2nd Term) a kyuudândâå baaraa, ka a toma ata meå toå a sakuuri vuo ata (3rd Term) a kyuudândâå baaraa poô. A toma ayi soba e la laågbuli kyâ taa yelnyôgre ayi bee ata a karema naå teâre ka a waa la tuo. A yelnyôgre kaa iri åa na baå waa la anaå naå taa tôna. Ka aseå ka a karembiiri moô nimmiri a zannoo eåa. Toma ayi soba meå seå ka o toå a sakuuri vuo dândâå a kyuuri ayi baaraa saåa. Ka a toma ata meå seå ka a karema maå kaa ka a karembie kaåa maå toå a toma omeåa a kyuuri ata baaraa saåa. Toma 4 (8, 12/seå ka a toå a sakuuri vuo na zaa poô (the whole term). Azuiå ba na ko la sakue zaa tonnôâ awae a poå eå ziiri ata a sakuuri vuo kaåa zaa poô (each term). A seå ka a karembie maå kaa iri tonnôyeni a vuo kaåa zaa poô. A sakuuri vuo ayi (2nd term) toma na maå e la laågbuli toma. A tonnôâ åa seå ka a soå karembiiri ka, ba de ba yâå ane gôôloå ba naå zanne a sakuuri vuo na toå ne toma. Aseå yelwiiri sâgebo, bôrefô ne Dagaare kôkôre poô, a de Nasasoô ane kuntaå (science and mathematics) a toå ne toma. A yi a ‘SBA’ puoriå, aseå ka a karema de a karembiiri tontonne, a peâre nyâ a karembiiri bammo naå ta lâ.

x

‘SBA’ toma Maale Emmo Aseå ka a ‘SHS’ karembiiri toå toma naå kyaare peârnyaabo, ane s]âge-wogri ane amine Bôrefô kôkôre poô. A sobie ama la na soå ka a karema maale a toma ama taaba eå. 1. Kyâyuobu - 20% 2. Nambaå (Bigruu, enfuomo ane amine) - 60% 3. Zukpulluu - 20% Aseå ka karema wuli karembiiri ka ba baå ka aseå ka ba maå de bigruu ane a enfuomo ka a soå ba ka ba tõô sâge a kyâyuobu ane a zukpulluu velaa. A magre na a karema naå maå tere ayi nyonnoo, yiri toma ane a laågbuli toma, a zaa laå la taa e la 60%. A yelnimmizeâ la ka karembiiri zannoo zâge do, ayi te naå na teâ ba, ka ba sâge yelwiiri, sâgemanne ane sâge parââ. Sobie mine naå kyaare a ‘SBA’ åa na yi la a ‘GES’ ta a saakue zaa. LÂ TE NAÅ NA DE ‘SBA’ MAGRE ANE A SAKUURI VUO BAAROO NYONNOO MAGRE LANTAA A magre zaa lantaa naå na wuli a karembie arezie na seå la taa. Aåa ama 50, ka ama meå 50. Ka a zaa laåtaa wuli a karembie arezie a sakuuri vuo naå. A ‘SBA’ 30% magre na ba poô a ama a WAEC naå na de WASSCE nyonnoo poô. KAREMBIRII AREZIE SOBIE Ka karemaå wa makerâ a karembiiri toma ennâ, aseå ka o wuli sobie na o naå na tu tere a magre. A maaloo yeltuuri (Marking Schame) Aseå ka, ka soorebiriå taa magre 10, kyâ ka a soorebiri taa yelbulo anaare, aseå ka fo tere magre ayi yelbulii zaa. Ka a lantaa e anii. Fo na tõô ko la a karembie a magre ayi na kyâlee ayi lâ o naå sâge a yelbulo ka a tutaa. Ka kaa iri nô-iri wa la, fo na tõô maale la magre terebo sobie naå na soå ka fo baare wieouå. Ka a karemaå wa de ka karembiiri tombinni ane a magre terebo sobie tori soå, ana soma la ka a sakue tuuro a yeltuuri ama a puliå. A magre terebo sobie a sazuå wullo la lâ a karembie naå mô seå. Karema na tõô de la yelåmaara ama meå pugi ne a karembie. Grade A: 80- 100% - Excellent 1. Taa lâ Grade B: 70 – 79% - Very Good 2. Fo môâ la Grade C: 60 – 69% - Good 3. Na tõô mô gaå la lâ Grade D: 45 – 59% - Credit (satisfactory) 4. Moôrô lâ Grade E: 35 – 44% - Pass 5. Ba taa nimmizeâ kaarendieå Grade F: 34% - Fail 6. Naå moorô yaga. Ane amine taaba

xi

SINIA HAE SAKUURI (SHS)

DAGAARE KÔKÔRE ANE YIPÔGE (ELECTIVE) SELABOSE

YUOMO AYI (SHS1)

YUOMO ATA (SHS 2)

YUOMO ANAARE (SHS 3)

FOÔLAA 1: FONOLOGY

Foôlbile 1: Kôkôre

Foôlbile 2: Yâlâyelibu Nandaare

Foôlbile 3: Sâgebie voonoo ane sâgebo

Foôlbile 4: Sâgebinyaane bigruu

Foblbile 5: Sâgebinyaane puobu

FOÔLAA 1: FONOLOGY

Foôlbile 1: Sâgebinyaane tutaaloå, fogiyiibu ane

bôrebo.

Foôlbile 2: Sâgebidaare bigruu ane a puobu

Foôlbile 3: voonebie ane nyô-âremâ voonebie

Foôlbile 4: Kôkôtâge

FOÔLAA 1: FONOLOGY

Foôlbile 1: kôkôgaale

Foôlbile 2: sâgebinyaaåne kpâtaaloå

Foôlbile 3: sâgebinyaane vôltaa ane sâgebinyaane

yôkpâtaa.

Foôlbile 4: naaneboôloo

FOÔLAA 2: KANNEBAÅAAPARE

Foôlbile 1: Kanne ka a kpâ

(a) Kanne bô yelzu ane yâlâ naå teâ (b) Kanne teenaa

Foôlbile 2: Yelzu Pukyaaraa ane yâlâ naå teâ

Foôlbile 3: Yeldegâ

Foôlbile 4: Leâroo

FOÔLAA 2: KANNEBAÅAA PARE

Foôlbile 1: Kanne kaa kpâ

Foôlbile 2: Kanne yârââ

Foôlbile 3: Yeizu pukyaaraa ane yâlâ naå

teâ(kannooå) Foôlbile 4 sâge gôôloå sobie Foôlbile 5 Leâroo

FOÔLAA 2: KANNEBAÅAAPARE

Foôlbile 1: Leâpeâroo

(a) Kanne bôyelzu ne eebo toma

(b) Kanne teeno tommo

Foôlbile 2: Kyoôroo

Foôlbile3: Leâroo

FOÔLAA 3: SÂGEBO

Foôlbile 1: Yelbie gaågyere

Foôlbile 2: Yagroå

Foôlbile 3: Basagebo

Foôlbile 4: Yelbiemaaloo

Foôlbile 5: Yâlâ magoo

Foôlbile 6: Sâgemannaa mannoo, bigruu

FOÔLAA 3: SÂGEBO

Foôlbile 1: Eroå kyellaa ane eroå nimburee

Foôlbile 2: Wagre (Pampanada, pampana

erâgârâlda erâ gârâ) (Nawagre) Ebaare

wagre

Foôlbile 3: Yuori yelåmaa

Foôlbile 4: Eroå yelåmaa

Foôlbile 5: Eroå kyôntutaa

Foôlbile 6: Eronwuluu Yelåmaa

Foôlbile 7: Bigruu

Foôlbile 8: yelbiegaågyere zage pôgraa zannoo

(tagemarre aroozie yelbiteenaa

yelbilôôenne

Foôlbile 9: Sâgemannaa

(i) Mannoo (ii) Bigruu

(iii) Nôkpeâne

(iv) Lâtâ sâgebo

FOÔLAA 3: SÂGEBO

Foôlbile 1: Yelgbôge

Foôlbile 2: Eroå yelbie kyôntutaa.

Foôlbile 3: Yâlâ ane yâlâ parââ.

Foôlbile 4: Yâlâ kyaabo yelbie tutaaloå yâlâ

poô(svo..). Foôlbile 5 Yâlâ leâmannoo

Foôlbile 6; Sâgemannaa

(i) Mannoo, bigruu nôkpeâne

(ii) Yelsâgraa

(iii) Leâ sâgebo

(iv) Nôkpeâne

(v) Dama diibu

xii

YUOåYENI (SHS 1)

YUOMO AYI (SHS 2)

YUOMO ATA (SHS 3)

FOÔLAA 4: YELBAÅYIZIE ANE TE YIPÔGE

Foôlbile 1: Yelbaåyizie tuuruå

(i) Yelbaåyizie muni pare

(ii) Parââ (yelwombaå ne

sâgekannebaå)

(iii) Yelsoore (iv) yelzu,

yelnyôgraa/yelwullaa,

zie/wagre,

deândeânemâ,

paabo

Foôlbile 2: Yelkaama:

yelmannaa/damannaa

yeltulmo, yeldegâ,

Nensaaloå ane amine.

Foôlbile 3: Doååmaakyâkotaa

Foôlbile 4: Kponnuu kpeâbo (Initiation Rites)

Foôlbile 5: Gyogo (Politeness)

FOÔLAA 4: YELBAÅYIZIE ANE TE YIPÔGE

Foôlbile 1: Koåkombie

Foôlbile 2: Lô-åmaara a ne, Lô-wogri

Foôlbile 3: Saadayel

Foôlbile 4: Yiele – Biyaale, toma, zôôre yiele

Foôlbile 5: Kyiire ne polloo

Foôlbile 6: Saakonnoå sârââ diibu sobie

Foôlbile 7: Kponnuu

Foôlbile 8: Yâlâyelibu-

(i) gaågaa/gyili,/eel kôkôre

(ii) mannewulli ane bommanne

(iii) eågane yelyaga

Gama

1. Yelyôllaa/Deâmbaå ane yelwiiri

FOÔLAA 4: YELBAÅYIZIE ANETE YIPÔGE

Foôlbile 1: Sekpôga

Foôlbile 2: Kaaloo (traditional prayer)

Foôlbile 3 Koe maaloo.

Foôlbile 4 Kyândi

Foôlbile 5: Te zenâ laåkpeâbo yeltarre,

(gyogo, gargardi)

Foôlbile 6: Kultaa ane wâltaa

Foôlbile 7 Sâgekannebaå(yelwiiri).

Gama

1. Yelyôllaa/deâmbaå ane yelwiiri

1

SENIOR HIGH SCHOOL – YUONI BOåYENI 1

FOÔLAA 1

DAGAARE KÔKÔRE ANE O YIPÔGE (ELECTIVE) SELABOSE

FONOLOGY

Yelnyôge yârââ: A karembie na tõô:

i. nyâ la yâå kaåa kyaare ne bone naå la kôkôre ane o yeltarre. ii. Zanne a yâlâ yelibo nandaare, voonebie, ane sâgebie naå be a kôkôre poô ane lâ a naå maå tu taa.

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE

WULUU ANE ZANNOO YEL-ERRE

PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1: KÔKÔRE FOÔLBILE 2 YÂLÂYELBU NANDAARE

A karembie na tõô 1.1.1 manne la bone naå la kôkôre. 1.1.2 wuli la kôkôre tontonne ata. 1.2.1 manne boma naå la yâlâ

yeli/bu nandaare a wuli amine anaare.

Kôkôre la voonnoo tuuruå kaåa noba naå maå de terâ ne duoro. Kôkôre tontonne Yâlâ yelibu Baå te yipôge Ka baapaaba baå ba Yipôge O waa la wullu kaåa bale ane amine. Tontonnema: Nôgbâmâ, zelle, nyema, talambaaloå ane amine.

A karema na de ne la -+a biiri w…â ka ba gyâle nyâ bone naå la kôkôre. Karema na de ne la o biiri w…â ka ba di dâmmo kyaare ne kôkôre tontonne. Karema manne naane boôloo kyâ de ba w…â ka ba tõô maale voombidaare ka a soå ka ba tõô baå a yâlâ yelbu nandaare. Aseå/p,b,m,s,t/.

Karembiiri manne bone naå la kôkôre ane o kpâglâ na. Karembiiri sâge a kyâ manne kôkôre tontonne ata. Karembiiri maale bommannaa a wuli a yâlâ yelbu nandaare.

Units/Topics that are not part of a language’s phonology, grammar or culture should be avoided by teachers. For example, Ga and Dangme teachers should avoid the topic “vowel harmony”.

2

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 3 Kaa nyâ bô tââtââloå naå be sâgebie voonoo ane a sâgeboå.

A karembie na tõô 1.3.1 Kaa iri sâgebinyaaåe voonoo

ane a sâgebo a kôkôre poô.

1.3.2. Kaa bô sâgebidaare voonoo

a kôkôreå. 13.3 Kaa bô sâgebidaare voonoo ane a sâgebo a kôkôreå,

Sâgebinyaaåne Voonoo sâgebo /æ/ æ /e/ e /â/ â /i/ i /u/ u /Ʊ/ /o/ o Sâgebidaare voonoo /b/ /d/ /f/ /g/ /h/ /s/ /m/ /å/ etc Sâgebidaare Voonoo Sâgebo /b/ b /p/ p /k/ k /m/ m /d/ d /ny/ ny

Karema na de ne la karembiiri weâ ka ba di dâmmo kyaare ne sâgebinyaaåne voonoo ne a sâgebo. Karema di dâmmo kyaare na sâgebidaare voonoo a kôkôreå. Karema ne karembiiri na di la dâmmo kyaare ne sâgebidaare voonoo ane a sâgebo.

Karema na sâge la yelbie mine dôgle a dankyinsôglaa zuå. A vâå ka karembiiri toô soômaa a sâgebinyaaå kyâ wuli a voonoo. Karema na sâge la yelbie mine dôgle a dankyinsôglaa zu a vâå ka karembiiri toô soômaa a sâgebidaare parââå kyâ wuli a voonoo.

3

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 SÂGEBINYAANE BIGRUU Foôlbile 5 SÂGEBINYAAÅNE PUOBU.

1.4.1 bigri sâgebinyaaåne voonoo a kôkôreå.

1.5.1 wuli sâgebinyaaåne ariziiri yelbie poô.

Yâlâ voonoo naå maå daa yi ka begre zaa ba kyebe Sâgebinyaaåne bigruu Nôgbama beree Viirikyigibu Baviirikyigibu Yârebo Zelle dotazie Pôgebo Bapôgebaare Pôgkyâlee Yuobu Zelle naaneboôloo zie Nimitôôre Sensoglensoga Puori/kpaare. Zelle nyaga. Sâgebinyaaåne arziiri yelbie piiluu, sensoglensoga ane a baaroo. .

Karema na soå la karembiiri ka ba mannewuli bone naå la sâgebinyaaåne. Karema ne karembiiri na di la dâmmo kyaare ne voonebinyaaåne bigruu. Karema na soå la karembiiri ka ba maale voonebinyaaåne bondemannewulaa.

Karembiiri na de la yelbie mannewuli ne voonoo naå be yelbie piiluu, sensoglensoga ane a baaroo.

Karembiiri tere a fonâtek bigruu kyaare ne sâgebinyaaåne anaare yelbie a kôkôreå. Karembiiri na maale la sâgebinyaaåne bondemannewulaa. Daga

WI WM WF

Karembiiri na bô la yelbie a table åa poô ka a wullo sâgebinyaaåne areziiri yelbie poô.

4

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOÅYENI 1 FOÔLAA 2


KANNEBAÅAAPARE

i. nyâ la kannebaåaapare gôôloå ii. bô nyâ yelseåkpegâ, a de a toå ne toma iii. nyâ leâroo gôôloå

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 KANNE KA A KPÂ FOÔLBILE 2 A yelzu ane yâlâ naå teâ FOÔLBILE 3 Yeldegâ FOÔLBILE 4 LEÂROO

A karembie na tõô 2.1.1 kanne la gane bee yelsâgraa

o meåâ 2.2.1 bô iri a yelzu a sâgre poô 2.2.2 bô iri yâlâ naå teârâ a yelzu

foôlbile zaa poô 2.3.1 manne wuli la bone naå la yelseåkpegâ, a tere a yelseå- kpegâ mine kyâ de amine meå sage ne yâlâ. 2.4.1 de leâroo gôôloå a leâre ne

yâlâ naå yi. Bôrefô gaa ne Dagaare a la leâre Dagaare gaa ne Bôrefô

Kanne gane, yelsâgraa bee foôlaa. Yelzu ane yâlâ naå teârâ. Dagaaba yeldegâ Leâ peâre leâroo gôôloå kyâ de a toå ne toma.

Karema soå karembiiri ka ba de yelzuri, fotori, mapore ane amine a bô ne a gane bee foôlaa yelnyôgraa. Di dâmmo kyaare yelbie, yeldegâ, yelåmaa ane yelkaama a yelsâgraa poô. Kanne ka a biiri woå. Nômuu kannoo. Karema sâge yâlâ dôgle a dankyinsôglaa zu. E ka a biiri sâge yâlâ wuli ka ba sagââ bee ba basagebo kyaare ne a yâlâ. Kaa biiri bayi bee bataå wa tere ba toma, ka a karema manne yelzu ane yâlâ naå teârâ ka a kyaane. Karema de yeldemannewulli a manne ne yeldegâ muni ko a biiri. Vâå ka a biiri meå tere amine naå kyaare Naa kũũ duoro terebo ane nenweâ meå deme. Karema soå a karembiiri ka ba leâre foôlle.

Karembiiri na iri la soorebie nôâ. Karembiiri kaa iri a yelzu a dabegre bee yelsâgraa poô. Karembiiri sâge yeldegâ anuu kyâ de a maale ne yâlâ. Karembiiri leâre yelsâgre Bôrefô kôkôre poô a gaa ne Dagaare.


5

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOÅYENI 1

FOÔLAA 3

DAGAARE KÔKÔRE NE O YIPÔGE (ELECTIVE) SELABOSE

SÂGEBO YELNYÔGE YÂRÂÂ: A KAREMBIE NA TÕÔ:

i. nyôge la a kôkôre merâ o kôkôre poô a de toå ne toma ii. taa sâgemanne gôôloå

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 YELBIE GAÅGYERE

A karembie na tõô 3.1.1 t…â wuli la kyâ bigri bone naå

la yelbie gaågyere 3.1.2 sâgre a yelbie gaågyere eå

gaågye bârâ ane gaågye bilii poô

Yelbie gaågyere: Yoe, eroå, bigruu, eronwuluu, aroozie, tagemarre ane amine. Yelbie gaågye-bârâ ne yelbikpâgelâ. Gaågye-bârâ/zage Yuori Eroå Bigruu Eronwuluu Gaågye-bilii Aroozie Tagemaraa Yelbiteene ane amine

Karema de soorebie ne a nôâ iribu soå a biiri ka ba wuli yelbiri gaågye. Aseå Boå yuori ka te maå de ko yelbiri naå are ko ziiri yoe, noba, teere, boma ane amine? Boå yuori ka te maå ko yelbi-yeme ne a yagroå? Boå yuori ka te maå ko yelbie naå wullo yelkaåa eebo, sobie ne a yeltarre? Boå yuori ka te maå ko yelbie naå taa wagre? Wola ka te maå boôle yelbie naå bigre yoe. Boå yuori ka te de ka o are ko boma semmo.

Karema sâge yelbie naå wullo yoe, eroå, bigruu, eronwulluu ane amine. A e ka a biiri de a eå a yelbie gaågyere poô.

`Units/Topics that are not part of a language’s phonology, grammar or culture should be avoided by teachers. For example, Ga and Dangme teachers should avoid the topic “vowel harmony”.

6

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 2 YAGROÅ FOÔLBILE 3 BASAGEBO

A karembie na tõô 3.2.1 manne wuli la bone naå la

yagroå 3.2.2 kaa iri yagroå marre

Dagaareå 3.3.1 wuli sagebo ne basagebo

tââtââ. 3.3.2 Wuli basagebo marre

Dagaare poô

boåyeni boåyaga: Yoe mine ba taa yagroå aseå kõô, mui, tane, sikiri, yaaroå, ane amine. Yagroå marre Aseå - re - ni - li - ne - ma - le - mine - amine Sagebo Basagebo Basagebo marre - ba - koå - ta - amine

Karema sâge yo-yeme ane a yagroå a soå karembiiri ka ba nyâ a tââtââ Karema sâge eroå wagre. A Vâå ka a karembiiri de a eå basagebo poô. Karema soå karembiiri ka ba kaa iri basageb marre yâlâ poô.

Karema sâge yoe, a vâå ka a karembiiri sâge a yagroå. Karema soå karembiiri ka ba bô yoe mine naå ba taa yagroå. Karembiiri leâre sagebo yâlâ eå basegeboyâlâ poô.

7

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 YELBIE MAALOO/WUOBU FOÔLBILE 5 YÂLÂ MAGOO FOÔLBILE 6 YELYAGESÂGRAA/ SÂGEMANNAA DÂMMANNAA MANNOO DÂMBIGRAA YÂLÂ EEBO TUTAALOÅ

A karembie na tõô 3.4.1 Manne wuli la lâ te åaå maå

maale yelbipaaba Dagaare poôå

3.4.2 Wuli a ama ane gaågyere na

poô a yelbipaaba naå be 3.5.1 de baaroo, sooroo, mannoo

ane pânnoo toå ne toma ka a tori

3.6.1 manne la ba baåkoroå ka a

yelzuri tutaa 3.6.2 Bigri boma ane yelerre ka a

yelzuri tutaa velaa 3.6.3 de yelbie naå seå neå a

manne ne yâlâ eebo tutaaloå

Yelbie maaloo Marre, Yelbikparre maaloo, nyô-âremâ kôkôgaale, pulluu ane amine. Yâlâ magoo magre

i. Sooroo (?) ii. Mannoo (:) iii. Pânnoo (;) iv. Baaroo (.)

Yelzuri tutaaloå wagre mannoo tutaaaloå. Yelzuri naå tutaa ane yelbie naå seå neå. Aseå bigruu ne eronwuluu. Yâlâ mannoo tutaaloå. Aseå lâtâ te naå maå doge seåkāā zeâre.

Karema manne lâ te naå maå de marre, pulluu, kôkôgaale ane a mine maale ne yelbipaaba. Karema wuli lâ ba naå maå de a maale ne yâlâ. Karema na soå la a karembiiri ka ba leâ manne yâlâmine ba naå daå e bee a nyâ. Karema kaa ka a yelzuri tutaa velaa. Karema ne a biiri di dâmmo Kyaare ne boma bigruu, noba ane yel-erre mine bigruu. Karema ne karembiiri di dâmmo Kyaare ne yâlâ mannoo tutaaloå.

Karembiiri sâge yeldemanne wulli ayi ayi ne a ama: Marre Yelbikparre, pulluu ane a mine. Ko karembiiri yelsâgre åmaa bee foôlbile a vâå ka ba de a magre eå a areziiri. Karembiiri na sâge la mannoo naå ta yelbie 250 a kyaare yelzu zaa. Karembiiri sâge yelzu naå kyaare bigruu. Karembiiri sâge sâgemannaa naå kyaare ne yâlâ eebo tutaaloå yelbie (350)

8

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOÅYENI 1 FOÔLAA 4


YELBAÅYIZIE ANE YIPÔGE

YELNYÔGE YÂRÂÂ: A KAREMBIE NA TÕÔ: i. baå la yelbaåyizie muni ane o parââ, o yelsoore ne o kaama. ii. wuli kyâ bigri so-emmo yeltuuri a te laåkpeâbo poô. iii. Baå eveâle ne gyogi-veâle sieree/tôna

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 YELBAÅYIZIE TUURUÅ

A karembie na tõô 4.1.1 wuli la bone naå la

yelbaåyizie 4.1.2 pore yelbaåyizie parââ ayi 4.1.3 sâge yelbaåyizie yelsoore

(Yelwombaå ne sâgekannebaå)

Yelbaåyizie muni – A teå na zu dâmmo diibu gyogo neâ naå maå pâle ko o tô Yelwombaå sâgekannebaå Yelwombaå yelsoore

i. A ba taa wuoro ii. O taa la kyilluu iii. O taa la wolla iv. A yideme zaa la so o

Ane amine. Sâgekannebaå yelsoore

i. O taa la sâgrâ ii. O ba kyille iii. O kpâ la gama poô iv. Wolla kyebe ane

amine

Karema lôô sekpôgre a kyâ iri o muni a vâå ka a biiri nyâ a veâloå naå be a yelbie ne a tutaaloå, ane lâ a naå waana ne eåyuo. Aseå kannyiri daana la peârâ nasaraa bere. Karema soå karembiiri ka ba baå yelbaåyizie parââ ayi na. Karema soå a karembiiri ka ba boôle yelwombaå ne sâgekannebaå yelsoore

Karembiiri mô kyâ tere yelbaåyizie muni bamenne. Karembiiri sâge sâgekannebaå gama mine Dagaare poô. Karembiiri sâge yelwombaå ne sâåekannebaå yelsoore ata ata.


9

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 YELBAÅYIZIE TUURUÅ FOÔLBILE 2 YELKAAMA BIE FOÔLBILE 3 SENSELLOÅ

A karembie na tõô 4.1.4 wuli yelwombaå ne sâge –

kannebaå kaama 4.2.1 kaa iri yelkaama yelyaga ane

yelsâgraa poô 4.3.1 mannewuli bone naå la

Donselâ 4.3.2 bigri donselâ meâroå

Yelsoore

i. yelzu ii. yelnyôgraa iii. wagre/zie iv. deândeânemâ v. paabo, yelwonni ane

amine Yelkaama bie

i. meele eå ii. yelmanna/damannaa iii. Nensaaloå iv. Yeltulmo ane amine

Senselloo na poô a deândeânemâ naå waa donne ane nensaaba Meâroå

i. kyâyuobu ii. poô yâlâ iii. zukpulluu iv. sensellâ poô yiele

Karema ne karembiiri gyâle yâlâ Kyaare yelsoore Karema de yelmannewulli bigri ne a yelkaama. Karema selle ka karembiiri woå kyâ meå selle. Karema ne a karembiiri di dâmmo kyaare sensellâ tônô

Karembiiri wuli kyâ sâge a yelsoore åa mine: - deândeânemâ - wagre naå be a

senselloo Karembiiri tere yelkaama yeldemanne wulli. Karembiiri sâge sensellâ a mare ba karenderiå

10

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 KPONNUÅ POÔ KPEÂBO YELTUURI FOÔLBILE 5 GYEREMÂ TEREBO ANE GYOGISOÅ

A karembie na tõô 4.4.1 bigri la kponnuå poô kpeâbo 4.4.2 wuli so-emmo sieree naå seå

lâ te zenâ laåkpeâboå 4.5.1 tere yâlâ ata naå la so ka a

seå ka te taa gyeremâ ko taa 4.5.2 wuli sobie ata naå wullo

gyeremâ terebo

Wuli kponnuå poô kpeâbo muni/pare O waa la te yipôge a kyâ naå maå wuli noba naå tonô ne o. A yel-erre mine seå ka te sâgre a. Gyeremâ sobie. 1. Yâlâ yelibu Maå tere gyeremâ kyâ yeli yâlâ. Aseå N sôrô fo Yaa yaa Gyaande 2. Yel-erre Dôô kyâ puori bee de bone neâ zie. Laare morroo Tammo Gyogo i. eebo naå wullo guol-soå ii. waa ne ne baaloå ne kyânnoå iii. fo maå nyâ la gyeremâ yi noba zie.

Karema na tõô bô la neâ/gôbaa ka o wa yeli yâlâ ko a biiri. Karema vâå ka a biiri åmâ nôkpeâne kyaare. Te zenâ laåkpeâbo, so-emmo åa taa la tôna ko te be? Karema vâå ka biiri deâå, deâne åmaa lâ kyaare (a) yelyelli nembabu (b) yel-erre nembabu Karema ne karembiiri di dâmmo kyaare ne nembabu yelkyârre naå kyaare i. a neâ/ a soba meåa. ii. onaå a naå kyaare iii. a soba dôgreba iv. a laåkpeârbâ Karema ne karembiiri di dâmmo kyaare ne gyogo na anaå seå ka fo taa ka fooå wa sôrô bone bee ka neâå wa e ka o suuri iri.

Karembiiri deâå, deâne kyaare so-emmo yeltuuri. Karembiiri åmâ nôkpeâne kyaare a yelzu åa. Karembiiri sâge yâlâ ata naå wullo gyeremâ terebo. Karembiiri na manne wuli la bone na gyogo ba naå na wuli ba suuri iribu saåa.

11

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOMO AYI 2

FOÔLAA 1

DAGAARE KôKôRE ANE O YIPôGE (ELECTIVE) SELABOSE FONOLOGY

i. bigri la voonebinyaaåne ane voonebidaare a kyâ manne bone naå la voonebinyaaåe kpâtaaloå. ii. baå bone naå la kôkôtâgâ a kyâ manne o meâroå a kôkôre poô. iii. baå bon naå la kôkôgaale ane kôkôtâgâ kyâ mannewuli kôkôtâgâ meâroå.

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 SÂGEBINYAAÅNE TUTAALOÅ, FOGIYIIBU ANE MORMOROO.

A karembie na tõô 1.2.1 Manne la bon naå la

sâgebinyaaåne tutaaloå. 1.1.2 Kaa iri sâgebinyaaåne tutaaloå ane a kpâtaaloå yelbie poô. 1.1.3 Mannewuli bon naå la

sâgebinyaaåne mormoroo.

Ziiri sâgebinyaaåne naå na tuuro taa ka sâgebidaa kye a kpakyagaå. Aseå: /pie/ /baa/ /teâ/ /noô/ Sâgebinyaaåne tutaaloå yelbie poô. Aseå: /piiri/ /toori/ /boore/ /peere/ Sâgebinyaaåne kpâtaaloå /dire/ /bare/ /mare/ /zoro/ /zenâ/ Sâgebinyaaåne bôrebo yelbie boôloo saåa. Aseå: K;o (ka o) K;o (ko o)

Karema ne karembiiri na di dâmmo kyaare ne bon naåla sâgebinyaaåne tutaaloå. Karema na piili ne la lâ a zelle naå na do ta, a wa gaa zelle kyâlee ane nôgbama yâroo. Karema ne a karembiiri gyâle nyâ bone naå la sâgebinyaane tutaaloå ane kpâtaaloå. Karema soå biiri ka ba kaa iri yelbie na naå tu a sâgebinyaane kpâtaaloå merâ. Karema ne a karembiiri na di la dâmmo kyaare ne bone naå so ka a yelbie mine ba maå tuuro a merâ åa. Karema na soå la karembiiri ka ba wuli yelbie mine kparebo saåa sâgebinyaaåne naå maå mormore.

Karembiiri na poå la karembiiri eå gaåyere a vâå ka ba sâge yelbie pie. Ka yelbie ayoôbo wullo sâ gebinyaaåne tutaaloå,ka anaare meå wullo sâgebinyaaåne kpâaaloå. Karembiiri na sâge la yelbie mine boôloo saåa sâgebinyaaåne naå maå mormore.

12

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOƆBILE 2 SÂGEBIDAARE BIGRUU NE A PUOBU FOÔLBILE 3 NOÔRE, ANE NYÔ-ÂRREÅ VOONEBIE

A karembie na tõô

1.2.1. bigri sâgebidaare voonoo a kôkôreå. 1.2.2. wuli sâgebidaare areziiri yâlâ poô. 1,1,1 bigri la lâ te naå maå maale noôre ane nyô-erreå voonebie 1.1.1 kaa iri la voonbie mine meå

naå taa nyô-ârreå 1.1.2 kaa iri la nyô-âremâ tontonne

Dagaare kôkôre poô

Sâgebidaare puridaayi, Aseå:b,p,g,k Sâgebidafoore Aseå: f, v ane amine. Sâgebidaare areziiri Niåe,soga ane baaraa. Noôre voonebie A yâlâ sâseâ maå deâ daa yila a noôre poô yoå / a, e, I --- p, f z ---/ Nyô-ârreå voonibie A yâlâ sâseâ maå tuuro la a nyôbogi yoå-/m, n, å --- / Nyô-ârreå voonebie A yâlâ sâseâ maå yi la noôre ane a nyôbogi zaa ayi. /… ũ ĩ â Ÿ / sâgebinyaa ne yoå la na tõô leâ nyô-âremâ. Nyô-eremâ tontonne i. ka te maale yelbipaaba a

kôkôre poô ii. ka te wuli kôkô-kpâglâ tââtââ.

Karema na soå la karembiiri ka bigri sâgebidaare voonoo. Karema na de ne la karembiiri weâ ka ba sâge yelbie naå taa sâgebidaare a piiluu,soga ane baaraa. Karema de yel-e mannoo yeltuuri, a manne wuli a voonoo ata ama parââ. Ana la a noôre, a nyô-ârreå ane a nyô-ârreå. i. Karema de ne a biiri w…â ka bana tõô

boôle a sâgebidaare åa ne nyô-âre Aseå:/s, k, f ----- /

ii. Karema soå ka a biiri leâre sâgebi-nyaane ne nyô-erreå Aseå: / a (ã) â, (â) ô, (Ÿ) u, (ũ)

Karema ne a karembiiri di dâmâ kyaare ne nyô-âremâ tontonne a kyâ sâge a biå.

Karembiiri sâgebidaare anuu kyâ wuli a voonoo.

piiluu soga baaraa

Karembiiri de ba nôâ toå ne toma kyaare: noôre, ane nyô-âremâ voonoo. Karembiiri kyâlle yelbie na a karema naå boôlô ne nyô-âremâ, a kyâ sâge a biå. Poå karembiiri eå gaågyere poô, a vâå ka ba sâge yelbie åaå taa nyô-âremâ 20.

13

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 KÔKÔGAALE FOÔLBILE 5 KÔKÔTÂGE

A karembie na tõô 1.4.1 manne wuli bone naå la

kôkôgaale 1.4.2 wuli kôkôgaale parââ 1.4.3 sâge kôkôgaale tontonne ata 1.3.1 kaa iri la kôkôtâge Dagaare

yelbie poô 1.3.2 Kaa iri kôkôtâge meâroå

Dagaare poô

Kôkôgaale la kôkôre voone duobu bee o sigruu yâlâ yelibu saåa. Kôkôgaale parââ aseå – duoraa, kôkôgbôge ane sigraa. Tontonne i. wuli kôkôkpâglâ tââtââ ii. wuli yelbie ayi sâgebo naå

yitaa kyâ ka a boôloo ba yitaa.

iii. wuli yelbie, yelåmaara bee yelgbôgre muno naå ba yitaa

Kôkôtâge meâroå aseå: V- C- CV- CCV- CVC- CVV-

Karema sâge yelbie naå taa kôkôgaale tââtââ, kyâ soå a biiri ka ba nyâ a tââtââ. karema de kôkôgaale soå ka karembiiri nyâ kôkôgaale tââtââ aseå, duoraa, gbôge sigraa. Karema ne a karembiiri di dâmmo kyaare ne kôkôgaale karema na de la yelbie gampâlâ soå ne karembiiri ka ba boôle a yelbie kyâ wuli zie na a kôkôtâge naå be. Karema na de la yelbie soå ne karembiiri ka ba wuli kôkôtâge meâroå Dagaare poô. tontonne.

Karembiiri toå toma kyaare ne kôkôgaale tââtââ. Karema sâge yelbie anii, ka karembiiri sâge eå a kôkôgaale Karembiiri tere bamenne yelbie, a kyâ wuli a kôkôtege. Karema sâge yelbie a dankyinsôglaa zu, a vâå ka a biiri wuli a kôkôtâge ziiri magre.

14

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOMO AYI 2 FOÔLAA 2


KANNEBAÅAAPARE

YELNYÔGE YÂRÂÂ: A KAREMBIE NA TÕÔ:

i. la maaleå nyâ la kannebaåaapare gôôloå ii. la maaleå nyâ la leâroo gôôloå

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 KANNE KA A KPÂ a. kannebô yelzu. b. kanne teenaa FOÔLBILE 2 A yelzu ane yâlâ naå teâ FOÔLBILE 3 Gôôloå sobie(kannoo poô.)

A karembie na tõô 2.1.1 Kanne la sâgre bee gane o

meåa. a. wuli a gane yelbulo b. kanne teene kyâ iri a

soorebie nôâ 2.4.2 kaairi yelzu yelsâgraa poô. 2.4.3 Kaa iri yâlâ naå teâ a yelzu

yelsâgraa poô. 2.3.1 mannewuli bon naå la gôôloå

sobie, bô gôôloå yelbie anuu a de a maale ne yâlâ.

Kanne, yelsâgraa bee gane. Yelzu ane yâlâ naå teâ a yelzu. Gôôloå yelbie aseå: Nensaaloå, areleârema, pulluu, lanleebu, yel-eåkoŸ, yeltulmo ane amine.

Karema na soå la karembiiri ka ba de yelzuri, enfuomo, mapore ane a mine mannewuli, yelsâgraa bee gane yelkôlagre Karema ane a biiri na di la dâmmo kyaare ne yelbie, yelåmaara, yelseåkpegâ naå be a yelsâgraa poô. Ka ama soå ka ba nyâ, Kannebaåaapare gôôloå. Kanne ka a biiri woå, Kyâ meå tôgle. Nômuu kannoo. Karema soå karembiiri ka ba kaa iri a yelzu ane yâlâ naå teâ a yelzu yelsâgraa poô. karema bô sâgemannaa a soå a biiri ka ba kaa iri gôôloå yelbie.

Karembiiri na iri la soorebie nôâ, a sâgre poô. Karembiiri kaa iri a yelzu a dabegre bee yelsâgraa poô. Karembiiri sâge yeldegâ anuu kyâ de a maale ne yâlâ.


15

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 LEÂROO

A karembie na tõô 2.4.1 manne la bone naå la leâroo

a kyâ nyâ gôôloå mine naå kyaare lâ ban aå na leâre yelgboli ane foôlbilii.

Sobiri na neâ naå na tu a de duoro naå yi kôkôre kaåa a leâre eå a kôkôre na fo naå boôrô. A kôkôre na a duoro naå yi. A kôkôre na fo naå na leâre a duoro eå. Bammo naå kyaare a kôkôre bege. Baå a kôkôâ zaa ayi yipôge. A seå ka fo maå leâre a yâlâ tâgâ

(i) Karema soå karembiiri ka ba pore yoe, bigruu, eronwuluu, eroå naå yi a Bôrefô kôkôre kyâ tere a muni ne Dagaare. (ii) Karema ne karembiiri leâre toma naå kyaare yelbiri yelåmaa, yâlâ ane foôlbile.

Karembiiri leâre Bôrefô yâlâ eå Dagaare poô a leâre Dagaare yâlâ eå Bôrefô poô.

16


FOÔLAA 3


SÂGEBO YELNYÔGE YÂRÂÂ: A KAREMBIE NA TÕÔ:

i. la maaleå nyâ yâå a kyaare a kôkôre bege. ii. maaleå nyâ yâå gôôloå naå kyaare segemannaa parââ.

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 EROÅ KYELAA ANE EROÅ NEMBUREE EROÅ WAGRE

A karembie na tõô 3.1.1 wuli la eroå kyelaa ane eroå

nimburee tââtââ 3.1.2 boôle eroå kyelaa ane eroå

nimburee yeli kyâ sâge ne yâlâ

Eroå kyelaa ne eroå nimburee. Eroå kyelaa maå taa eterâ, kyâ ka eroå nimburee ba taa eterâ. Pampana wagre i. Wa ka te gaa ii. de ka te kuli Da wagre i. O da wa la kyâ ii. O da di la saao Da erâ gârâ i. O da gârâ la be Pampana erâ gârâ N nyuuro la daa ane amine

Karema de soorebie ane a nôâ iri bu karembiiri zie aseå i. Boå ka fo di zaameå ten- soga? ii. Boå wagre ka fo da gaå zaameå? iii. Nembuo ka fo pôge fo naå gârâ

sakuuri? iv. Wola ka fo e gaa sakuuri zenâ?

Karema na sâge la a karembiiri nô-iri dôgle dankyinsôglaa zu, a di dâmâ a wuli eroå kyelaa ane eroå nimburee tââtââ. Karema sâge yâlâ ayi dôgle a dankyinsôglaa zu. Ka kaåa e pampana/da wagre. O paa e ka ba di dama a soå ka karembiiri wâle pampana/da wagre. Ane amine.

Karembiiri maale yâlâ anuu naå wullo eroå kyelaa ane eroå nimburee. Karembiiri sâge yâlâ anuu anuu kyaare eroå kyelaa ane eroå nimburee. Karembiiri sâge yâlâ ayi ayi a kyaare wagre parââ.


17

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 3 YUORI YELÅMAA FOÔLBILE 4 EROÅ YEL-ÅMAA

A karembie na tõô 3.3.1 bigri la yuori yelåmaa 3.3.2 bigri yuori yelåmaa

waaloå/meâroå 3.4.1 bigiri eroå yelåmaa 3.4.2 bigri eroå yelåmaa meâroå 3.4.3 wuli eroå yelåmaa areziiri

yelgbôge poô

Yelåmaa la yelbiri bee yelbie naå sâge tutaa soå lâ a kôkôreå a tonô yuori, erâ bee eterâ, eroå, bigruu bee eronwuluu toma. Yo-yeni yuori yelåmaa: Bayuo, Ayôô. Yo-yaga yuori yelåmaa, A bidôô, N yôôpôga A dôôbil-wogi A pôgebil-åmaa. i. Eroå meåâ yoå ii. Eroå kpâglaa eroå meåa Eroå meåâ: Bayôô da boôle la Ayuo. Kpâglaa + eroå: A dôôbil-wogi na boôlô la a pôgebil-åmaa na.

Karema ne karembiiri na di la dama kyaare ne bone naå la yelåmaa. Karema sâge yâlâ a dôgle a dankyinsôglaa zu, a vâå ka a biiri wuli yoe areziiri ane a tontonne. i. Bayôô da boôle la Ayuo ii. A dôôlee da boôle la N yôôpôge/

yôôpuulee. iii. A dôôbilwogi na boôla la a

pôgebilåmaa na. Karema na sâge la yelgbolo dôgle a dankyinsôglaa zu a soå a biiri ka ba kaa iri eroå yelåmaa a kyâ di dâmmo kyaare ne a meâroå ane a areziiri

Karembiiri na wuli la yuori yelåmaa tontonne yâlâ poô. Karembiiri na maale la eroå yelåmaara ayoôbo a de a tônne ne a yuori yelåmaara ba naå da maale.

18

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5 EROÅ KYÔNTUTAA FOÔLBILE 6 ERONWULUU YELÅMAA FOÔLBILE 7 BIGRUU YELBIE

A karembie na tõô 3.5.1 manne wuli la bone naå la

eroå kyôntutaa 3.5.2 maale yelgbôgre naå taa eroå

kyôntutaa a kyâ la wuli eroå kyôntutaa a yelgbôgre poô

3.6.1 bigri eronwuluu yelåmaa 3.6.2 kaa iri yelåmaara mine meå

naå na toô toå eronwuluu toma

3.7.1 tere la bigruu tontonne bee a

arzie. 3.7.2 kaa iri bigruu parââ 3.7.3 de bigruu parââ toå ne toma

Eroå yelbie naå kyôntutaa yâlâ poô ka tagemaraa kyebe. Eronwuluu yoå Eronwuluu + Eronwuluu Eronwuluu + Eronwuluu + eronwuluu. Tontonne Bigruu maå pege la yuori Arezie Bigri Ponne Bigri nambonna

Karema sâge eroå kyôntutaa dôgle a dankyinsôglaa a vâå ka a biiri baå a meâroå a yâlâ poô. Karema sâge yeldemannewulli a dôgle a dankyinsôglaa zu, a kyâ vâå ka a biiri kaa iri eronwuluu yelåmaa, a di dâmmo kyaare ne o meâroå, o tontonne ane a arzie. Karema de yuori yelåmaa ane yelgbôge soå ka a biiri kaa iri i. Bigri Ponne arzie ne o tontonne

yelåmaa poô ii. Bigri nambonna arzie ne o tontonne

yelgbôge poô.

Karembiiri sâge yâlâ anuu naå wullo eroå kyôntutaa. Karembiiri maale eronwuluu yelåmaara anuu, de a kyogi ne a eroå yelåmaara na ba naå daå e a zannoo vuo na naå pare. Karemabiiri maale yâlâ anaare naå taa bigri ponne ane bigri nambonna.

19

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 8 YELBIE GAÅGYE KPÂGLÂ (tagemarre yelbiteene, aroozie, yelbilôôenne, ane amine). FOÔLBILE 9 YELYAGESÂGRAA BIGRUU WULUBU (TUULUU) NÔKPEÂNE FOÔLBILE 9 LÂTÂ SÂGEBO

A karembie na tõô 3.8.1 wuli yelbie gaågyebilii

tontonne 3.9.1 leâ teâre yelmanne, yelbigri

ane yelwullaa sâgebo gôôloå. 3.9.2 wuli ba teâroå kyaare ne

yelzu kaåa 3.9.3 Sâge la zômenne lâtâre ka a

tori

Yelbie Gaågye-kpâglâ Tagemarre, aroozie yelbiteene, kpâglâ yelbilôôenne ane amine. Mannoo, bigruu ane wulluu (expository). åmâ nôkpeâne wuli fo sage bee fo basagebo. Baaloå: kôkôgaale, la na wuli ka zômeåa lâtâ la Meâroå.

Karema na de la yeldemannewulli a soå ka a biiri kaa iri yelbie gaågyebilii tontonne. Aseå tagemarre, ane, bee, kyâ, i. ane: wullo la de laå taa. Aseå

Bayuo ne Ayôô ii. ane: - wullo la tutaaloå – Aseå A

dôô ane o pôge waâ la. iii. Bee: - wullo la kaa iribu, aseå

sôglaa bee pelaa. iv. Kyâ: - wullo la tââtââloå, aseå

Dakoraa da di la a zeâre kyâ ka o bie zagre

v. Aroozie wullo la bezie ane (relation|)

Leâpeâre: Leâ gaa SHS 2 foôlaa 3, foôlbile 6 (SHS 2 sections 3, unit 6) Karema na tere la yelzu. Aseå Pôgeba la taa toma yaga a gaå dôba. A soå a karembiiri ka ba tõô teâre lâ ba naå boôrô ka ba yeli a yâlâ. Karema soå a biiri ka ba bigri zômenne lâtâ meâroå.

i. sâgrâ bezie ii. Bebiri iii. Puoro iv. Poôyâlâ v. Zukpulluu vi. Sâgrâ yuori

Karema sâge yâlâ naå taa yelbie gaågye kpâglâ, a tõô soômaa a parââå, kyâ vâå ka karembiiri wuli a tontonne. Karema ko biiri yelzu ka ba sâge. Karembiiri maale zie ka ba åmâ nôkpeâne. Karema tere yelzu naå kyaare nôkpeâne ka a karembiiri sâge. Karembiiri sâge lâtâ ko ba zômenne.

20


FOÔLAA 4 DAGAARE KÔKÔRE ANE O YIPÔGE (ELECTIVE) SELABOSE


i. baå la a kyâ wuli eåyuo kaåa kyaare ne yipôge ane yelbaåyizie ba laåkpeâboå ii. nyâ gôôtoå kyaare sâgre gyâlebo a kyâ baå a gama na ba naå na kanne poô yâlâ

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 KOÅKOMBIE

FOÔLBILE 2 LÔ-ÅMAARA ANE LÔ-WOGRI

A karembie na tõô 4.1.1 mannewuli la koåkombie

beree ane a yelsoore 4.1.2 wuli koåkombie tôna/tegroå te

laåkpeâboå 4.2.1 wuli la lô-åmaara ne lô-wogri

tââtââ. 4.2.2 Wuli lô-åmaara ne lô-wogri

tôna.

Dâmâ diibu 1. kôkôre yelkaama i. aseå, pulluu voonebielanleebu ii. tâgebo, a koåkono yel-erre a kyâlkyâllbâ meå yel-erre ane a mine. Tônô/Sieree (a) Ka te pugi a kpeemâ. (b) A maå vâå la ka a koåkono gôôloå kpâtabe. (c) A e wuluu ko baapaaba. (d) Ka yipôge maå bebe. (e) A dôre tonfaerebâ. (f) A vâå ka noba enne nyiiri ka ba koå ka ba enne māā. Lô-åmaa maå taa la lôôbo, ka a seå kafo teâre gaa tôôre kyâ tere a nô-iri. Lô-wogri-meå, gbââ yaga bibiiri la maå lôôra lô-wogri. A nô-iri na baå waa la zirii bee yelmeåa.

Karema ne a karembiiri di dâmmâ kyaare lâ noba naå maå wuo koåkombie. Karema soå a biiri ka ba di dâmmâ kyaare ne koåkombie parââ. A karema na to ô boôle la koåkono ka o wa wuli ba. Karema soå a karembiiri ka ba bô lô-åmaara ane lô-wogri tââtââ. Karema tere yeldemannewulli ka karembiiri iri a nôâ. Karema ne biiri di dâmmo kyaare lô-åmaara ne lô-wogri meâroå.

Karembiiri sâge koåkombie åmaa lâ, aåa duulo anii. Karema maale lô-åmaara ne lô-wogri kyakya ko a karembiiri.

21

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 3 SAADAYEL FOÔLBILE 4 YIELE (BIYAALE, TOMA, ZÔÔRE)

A karembie na tõô 4.3.1 Kaa iri saadayel, kyâ di

dâmmo kyaare ne a tôna. 4.4.1 mannewuli la bone naå la

yiele a kyâ wuli a tôna a te laåkpeâboå

Meâroå i. Kyâyuobu/Piiluu ii. A yelibu iii. A sooroo

Saadayel Sensello naå wullo noba mine yipôge. Yiele i. Biyaale yiele la yiele na naå

maå bâllâ bibile ka o bare konni bee gbiri kyâ ka o ma toå toma.

ii. Toma yiele la yiele ba naå maå yiele toma saåa.

iii. Zôôre yiele la yiele baå maå yiele zôôre saåa bee yeltuo saåa

Tônô/Sieree Ka noba zanne yieli paaba. Ka noba zelle leârâ A mine maå wullo ka a bie zanne kannyiri taabo.

Karema tere yeldemannewullaa a kyâ boôle a karembiiri mine ka ba manne bone ba naå baå kyaare ne ba bale ane bal-yobo. Dama diibu kyaare saadayel ane o kaama. Karema soå a karembiiri ka ba kaa iri a kyâ sâge saadayel tôna/sieree. Karema tere yeldemannewulli kyâ soore a biiri ka ba meå poô amine. Karema kaa iri yiele mine ka o ne a biiri di dâmmo kyaare a.

Karembiiri gaa te soore baå lâ ba bale naå piili. Karembiiri sâge yiele eå ba gama poô.

22

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5 KYIIRE ANE POLLOO

A karembie na tõô 4.5.1 manne kyâ kaa iri la kyiire 4.5.2 wuli la yâlâ ata naå so ka fo

teâre ka te naå taa a kyiire bee lôô bare.

Noôre yelbayelli ane yel-baerre mine naå kyaare puoruu bee yel-kaåa. Kyiire Parââ i. Noôre kyiire Aseå: Dôô bee pôge naå na to o tô kpala kyeâbo. - Bie naå boôle o ma bee o saa soôba. - Neâ naå boôle o tô yuori tensogbeene ane amine. Yel-erre kyiire - T…… neâ naå de eå o tô bondirii bee o tô bonnyuuri poô. - Dôô naå kyâ o pôge daåaa lage - a gaå ne fo z…… neâ. - Moô poô sâgaå - Ba ba tona toma takôdaa daare. - Neâ naå gaa samane åmempuorizie. Ane amine. - Gyog-sonne taabo zuiå. - Lāāfeeloå zuiå - Koôlô maale emmo zuiå ane amine. Karema soå a biiri ka ba poå kyiire eå anaå naå taa dôgroå ane anaå naå ba taa, a di dâmmo kyaare a tââtââ. Karema kaa iri kyiire ayi kyaare te zenâ laåkpeâbo. Karema na baå boôle la a te Dagaaba neåkpoå kaåa, ka o wa yeli kyiire yâlâ.

Karema vâå ka a biiri boôle a kyiire mine, kyâ poå a eå noôre kyiire bee yel-erre kyiire poô. Karema ne a biiri di dâmmo kyaare kyiire piiluu. Karema boôle a biiri mine ka ba wuli kyiire mine naå be a ba laåkpeâboå. Karema soå a biiri ka ba poå a kyiire ama eå noôre kyiire ane yel- erre kyiire poô. Karema ne a biiri di dâmmâ kyaare kyiire yizie. Karema ne a biiri di dâmmâ yaare kyiire yârââ lâ.

Karembiiri sâge noôre kyiire anaare. Karembiiri åmâ nôkpeâne kyaare kyiire tôna bee a sâge yâlâ kyaare ne o.

23

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5 (CONT’D) POLLOO FOÔLBILE 6 SĀĀKONNOÅ SÂRÂÂ DIIBU SOBIE FOÔLBILE 7 KPONNUU

A karembie na tõô 4.5.3 kaa iri la kyâ manne bone naå

la polloo 4.5.4 kaa iri kyâ di dâmmâ kyaare

dôgroå na ba naå maå ko neâ naå saa polloo kyiire.

4.6.1 kaa iri la yelwonni ane a

parââ. 4.6.2 wuli sobie na ba naå maå tu

maale a yelwonni 4.6.3 wuli te sāākonnoå sârââ diibu

tônô ata 4.7.1 wuli la kponnuu a kyâ kaa iri

o diibu suglitaa.

Neâ naå maå eå noôre ko åmene, bagre bee kpenne ka o na soå o yeltuo poô. A yiri poô. A ba laåkpeâbo poô A neâ ne o laåkpeârbâ zie A paaloå poô Ba maå tõô maale la noba eå. O daa ba e tuo. Zie neâ naå na tõô zanne yelwonni maaloo sobie. Kponnuu la neâ naå maå de ne o taa w…â a maala ba yâlâ ennâ. Kponnuu diibu suglitaa - A die poô - Sakuuri poô - A laåkpeâbo poô - Toma zie - A paaloå poô

i. Karema vâå ka a biiri pore polloo

mine naå be a ba laåkpeâboå. ii. Karema ne biiri di dâmmo kyaare

dôgroå ba naå maå ko neâ naå sāā polloo kyiire.

i. Karema soå a biiri ka ba kaa iri

yelwonni na naå maå sāā a ba laåkpeâbo poô.

Karema ne a karembiiri di dâmmâ kyaare ne lâ ba naå maå e maale yâlâ. Karema ne a karembiiri di dama kyaare a sāākonnoå sârââ diibu sieree ne a yelkyârre. Karema de sooroo ne nôâ iribu soå a karembiiri ka ba gyâle nyâ bone naå la kponnuu. A seå, Aå la maå kaara a yâlâ eebo sobietuubu. i. A die poô? ii. A yiri poô? iii. A sakuuri poô? iv. Te laåkpeâbo poô? v. Toma zie? vi. A paaloå?

Karembiiri sâge polloo ayi ayi naå kyaare bagre åmene bee boåkaåa Karembiiri sâge polloo ayi ane a dôgroå. Karembiiri sâge yelwonni ayi naå maå pôge noba a yiri poô bee ba laåkpeâboå. Karembiiri bigri lâ a naå seå ka ba maå maale yâlâ ziiri zaaå. Karembiiri åmâ nôkpeâne kyaare ne “Te sāākonnoå sârââ åmaabo sobie la taa dâlebo a gaå a kôôtore”. Karembiiri manne bone naå so ka a karemazuzeâ la maå kaara a sakuuri sobie. Karembiiri manne wuli bone naå so ka ba dôgreba maå de w…â yâlâ maaloo poô.

24

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 7 (CONT’D) KPONNUU FOÔLBILE – 8 YÂLÂ YELIBU

A karembie na tõô 4.7.2 sâge la noba naå be kponuu

poô ferebo toma ata. 4.7.3 sâge fo ananso anuu kyaare

ne bone naå so ka a seå ka te ennâ buuro korô kponnuu gyeremâ

4.8.1 kaa iri la kyâ manne wuli lâ te

naå maå yeli yâlâ ayi noôre yelyaga puoriå

4.8.2 mannewuli kyâ wuli a yâlâ na

naå ba yi a noôre poô. 4.8.3 Sâge gaågaa/gyilil/eelii

kôkôre tontonne

i. ka o kaa ka noba tuuro a

begre ba naå biå. ii. Ka o kaara ka a noba zeå ne

emmaaroå ane nôlaå. iii. Ka ka a noba zaa zeå laafeâ

ane amine. - A maå wa ne la zenlaafeâ. - Te maå taa la gyeremâ korô

taa - A vâå la ka neâ zaa baå ka o

taa la emmaaroå. - A maå soå la ka neâ zaa

tonô o ferebo toma. - A soå ka yeltarre gârâ soå a

te naå. - A maå ko la neåkpoå faåa

ka o na tõô toå o ferebo toma. Ane amine.

Eåa yelyaga, mannoo bondemannewulli, gaågaa gyile/eelâ yelyaga. Nadaare yâlâ yelibu, mannoo, bondemannewulli: zugôgroo, nulaale, gbie nyorebo, kôlbaa neâ naå de leå teâ zuå, pânzeâleebu ane amine. Gaågaa/Gyili/Eelii åmeâbo – duoro emmo, puubu, boôle noba laå taa, ane amine.

Karema ne a biiri di dama kyaare ne noba naå be kponnur poô. Karema ne o biiri na di la dama kyaare bone naå so ka a seå ka te ennâl buuro bee a korô kponnuu gyeremâ. Karema de a biiri weâ ka ba kaa iri lâ te naå maå yeli yâlâ ayi noôre yelyaga puoriå. Karema manne a te eågane yâlâ yelibu mine ka a karembiiri wuli a muno/pare. Karema de sooroo ane nô-iri a soå a karembiiri ka ba kaa iri gaågaa/gyili/eel tontonne.

Karembiiri sâge a noba bama ferebo toma. i. A sakuuri karembi

zuzeâ ii. Karema zuzeâ iii. Naa iv. MP/DCE/Assembly

member etc. Karembiiri sâge ba ananso ata kyaare ne bone naå so ka a seå ka. Karembiiri tuuro a sakuuri begre.

Sâge mannoo ane yeldemannewulli åaå be a Dagaare ane a muno.

25

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 9 SÂGEKANNEBAÅ (YELYÔLLAA ANE DEÂMBAÅ) SÂGEKANNBAÅ (Neâ naå teâre yeli a sâge senselloo ane senselloo naå kyaare neâ nyôvore yelmeåa bee yelkaåa eebo yelmega. SEGEKANNBAÅ (YELZU ANE YELNYÔRAA/YELWULLAA)

A karembie na tõô 4.9.1 wuli la yelyôllaa ane

deâmbaå tââtââ 4.9.2 wuli neâ naå teâre yeli

sensello ane senselloo naå kyaare neâ/noba nyôvore yelmeåa tââtââ.

4.9.3 wuli la a lyelzu ane a

yelwullaa yelwiiraa poô

Yelyôllaa ane D…âbaå Yelyôllaa: Sâgre la a maå poå eå dorââ ane foôlbillii poô. Deâbaå: Ba maå sâge la ka ba deân ka noba nyâ. O maå poå eå la deâååmaara poô. Neâ naå teâre yeli senselloo – O maå waa la senselloo neâ naå teâre o yâå poô a sâge. Senselloo naå kyaare neâ/noba nyôvore yelmeåa: O maå e la senselloo naå kyaare neâ/noba mine nyôvore yelmeåâ. Neâ naå sâge senselloo kyaare omeåa nyôvore. Yelzu: A senselloo zaa ba naå kyoôre eå yelbiri bee yelåmaa poô. Yelnyôgraa/yelwullaa: yâå/dôrebo na zaa te naåmaå zanne ka teneeå wa kanne sensellâ. Te maå nyâ la yelwullaa ayi a yelzu poô. A pāā de sâge ne yâlâ.

Karema soå a karembiiri ka ba pore yelyôlle gama mine Dagaare poô. Karema soå karembiiri ka ba pore d…âbaå gama mine a Dagaare poô. Karema de ne a karembiiri w…â ka ba de a sensellâ gama eå neâ naå maå teâre yeli o yâå a sâge ane sensellâ naå kyaare neâkaåa bee noba mine nyôvore yelmeåâ. Karema de yel sâgraa, Senselloo, yelwiiraa, a wele o a kyâ de o wuli ne a yelzu ne a yelwullaa tââtââ.

Karembiiri sâge yelsoore ayi naå wullo yelyôllaa ne d…âbaå tââtââ. Karembiiri kanne yelwiiraa, a gyâle o kyâ wuli a yelzu ne a yelwullaa/yelnyôgraa.

26

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOMO ATA 3

FOÔLAA 1


FONOLOGY

i. bigri la voonebinyaane ane voonebidaare a kyâ manne bone naå la voonebinyaane kpâtaaloå. ii. baå bone naå la kôkôtâge a kyâ manne o meâroå a Dagaare poô.

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 SÂGEBINYAAÅNE KPÂTAALOÅ.

A karembie na tõô 1.1.1 Mannewuli bone naå la

sâgebinyaaåne kpâtaaloå 1.1.2 Kaa iri yelbie mine naå tuuro

a sâgebinyaane bege.

1.1.3 Kaa iri yelbie mine naå ba tu

a sâgebinyaane merâ a kyâ wuli bone naå so.

Sâgebinyaaåne kpâtaaloå. Sâgebimuåyuori Aseå:a, e, i, o, u,. Sâbebimumpôgre Aseå:a, â,ô,o(Ʋ). Asâgebimuno ama naå be a gaågyere ama kaåa zaa poô la na baå tu taa yelbiri poô. Aseå: bie boô tuo teâ pie tôâ

Karema de a o karembiiri w…â ka ba bô yelbie naå tuuro a sâgelbinyaane kpâtaaloå Karema ne a karembiiri na di la dâmmo kyaare ne bone naå so ka a yelbie mine ba maå tuuro a merâ åa.

Sâge yelbie awola kyâ vâå ka karembiiri kaa iri a anaå naå tuuro a sâgebinyaane bege Karembiiri sâge yelbie pie naå tuuro a kôkôre sâgebo merâ.


27

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 2 SÂGIBINYAAÅNE VƆLTAA ANE YƆKPÂTAA FOƆLBILE 3 NAANABOƆLOO

A karembie na tõô 1.2.1 tere la yâlâ na mine poô te

naå maå nyâ vôltaa ane yôkpâtaa a yelbie ane yelåmaara a Dagaare poô

1.1.4 wuli la sâgebie mine naå

maå kpare taa kyâ ka a voonoo waa yeni.

Vôltaa: a voonebiri kaåa maå fere la o tô, ka o na de a o meâroå. Aseå ka o k’o, Ne o N’0. Yôkpâtaa: a voonebiri maå bebe la kyâ fo ba wono o voonoo. Aseå (atâ) taâ (tâ) Saâ, Lezaâ. sâgebikparre, Aseå:kp, gb, åm, ny, gy,ky,ane amine.

i. Karema tere yâlâ naå wullo

voonebie vôltaa ii. Karema de yeldemannewulli wuli

ne a biiri voonebie vôltaa. iii. Karema de yeldemannewulli soå

bigri ne voonebie yôkpâtaa/ yôglekpâtaa.

Karema na soå la karembiiri ka ba bô sâgebie na naå maå kpare taa.

Karembiiri sâge yelbie mine naå taa sâgebikparre a poô.


28


FOÔLAA 2


KANNEBAÅAAPARE


i. maaleå baå la kannebaåaapare gôôloå mine ii. nyâ kyoôroo gôôloå iii. maaleå baå leâroo meå gôôloå

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 (a) KANNE YÂRÂÂ (LEÂPEÂROO) (b) KANNE TEENAA (LEÂPEÂROO) FOÔLBILE 2 LEÂROO

A karembie na tõô 2.1.1 kanne la kanne yârââ lâ a

kyaare ne kanne yârââ. 2.1.2 Kanne la yelsâgre ka a kpâ 2.2.1 nyâ leâroo sobie mine 2.2.2 toå toma yaga kyaare ne

leâroo

Kanne yelsâgraa, foôlaa bee gama. Yelzuri ane yâlâ naå maå soå a yelzu ka a taa tontonne tââtââ.

Karema soå a biiri ka ba kanne a dabegre dândâå ane a peglâ ayi naå de weâ a dabegâ naå tu poô. Karema soå a biiri ka ba kanne a foôlaa zaa a kyâ leâ maale eå a kanne o soå a nyâ a yelbulo. Karema ne a biiri di dâmâ kyaare lâ ba naå na bô a yelzu yâlâ poô. Karema tu soorebie ane a nô-iri zie a vâå ka a biiri kaa iri yâlâ naå maå soå a yelzu tontonne. Karema soå a biiri ka ba toå toma kyaare ne yâlâ iruå iruå naå taa yelteâraa boåyeni.

Karembiiri kanne foôlle ba naå ba nyâ kyâ iri a soorebie nôâ Karembiiri toå toma kyaare leâroo.


29


FOÔLAA 3


SÂGEBO


i. la nyâ la yâmpaalaa kyaare yelgbôge ane o kaama. ii. Nyâ la gôôloå naå kyaare yâlâ daa daa lâ ane yâlâ leâ maaleyelbie iii. Toå toma yaga a kyaare gôôloå naå be sâgemannaa sâgeboå

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 YELGBÔGE

A karembie na tõô 3.1.1 manne la bone naå la

yelgbôge 3.1.2 wuli yelgbôge sommeåa ane

yelgbôge yieme tââtââ 3.1.3 kaa iri yelgbôge parââ ane a

tontonne

A yelgbôge i. Yelgbôge sommeåa ii Yelgbôge yieme Yelgbôge Parââ Yuori yelgbôge Eronwuluu yelgbôge Bigruu Yelgbôge.

Karema de sooroo ne a nô-iri soå karembiiri ka ba kaa iri yelgbôge kaama. i. yelgbôge na baå waa la yelbie ayi bee a gaå lâ kyâ taa erâ ane eroå kpâglaa. Aseå 1. Åmeneå baå 2. Bayôô da pânnee la 3. A pôgebilii pâgrâ la a laare A yelgbôgre ama a sazuå taa la erâ ane eroå kpâglâ naå taa pare. Aseå ii. Karema de yelgbôge arzie tontonne soå ne karembiiri ka ba kaa iri yelgbôge, eronwuluu yelgbôge, bigruu yelgbôge ane yuori yelgbôge.

Karembiiri sâge yeldemanne wulli anuu, anuu, ka a wullo yelgbôge sommeåa ane yelgbôge yieme. Karembiiri sâge yâlâ ayi ayi naå taa i. Yuori yelgbôge, ii. Bigruu yelgbôge ane iii Eronwuluu yelgbôge


30

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 2 YÂLÂ PARÂÂ FOÔLBILE 3 YÂLÂ LEÂ TU KO TÔ

A karembie na tõô 3.2.1 kaa iri la yâlâ parââ,

beree/meâroå ane a tontonne

3.3.1 wuli la noôreyâlâ ane yâlâ tu

ko tô tââtââ

Yâlâ: Parââ Beree/Meâroå i. Yelgboli/yeldaa ii. Yelkpara iii. Yel-leremâ

Totonne i. Yelyelbaraa ii. Sooroo iii. Feroo yeli/Sôroo iv. Miiyeluu/Tannoo Noôreyâlâ - A yelbie menne a soba naå

yeli - Yelyuoraa/yel-ograa (“ “) - bee mannoo/bonwullaa (:) Yâlâ leâ mannoo - A yâlâ yelibu wagre maå

kyilliå, ka a yoleârâ, wagre eronwuluu ane bezie eronwuluu meå maå kyilli la.

- A ba maå taa yelyuoroo (“ “) bee mannoo (:)

Karema leâ tuuli teâre karembiiri bone naå la yelgbôge. A soå a karembiiri ka ba baå ka yelgboli ne yelgbôge sommeåa waa la boåyeni. Karema sâge yeldemannewulli, a soå a biiri ka ba kaa iri a parââ meâroå ne a tontonne. Tontonne i. Yelyelbaraa, sooroo, Ferooyeli/sôroo miiyeluu/tannoo ane a mine. Karema soå a karembiiri ka ba maale yâlâ kyaare ne noôryâlâ. Aseå i. N na yi la sori bieou O yeli ka “N na yi

la sori bieou” ii. Kôå kpâ te la. O yeli ka “kôå kpe te

la”. Karema soå a karembiiri ka ba leâ noôreyâlâ gaa ne mannoo.

i. O yeli ka “o na gaa la sori bieu” ii. O yeli ka “Kôå kpâ te la”.

Karembiiri sâge yelgbolo/yeldaare pie. Karembiiri maale yâlâ pie pie kyaare ne yelkpara ne yel-leremâ. Karema sâge noôryâlâ a vâå ka a biiri leâre eå yâlâ leâ mannoo poô

31

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 YÂLÂ GYÂLBU (MEÂROÅ NANDAARE) FOÔLBILE 5 (a) SÂGEMANAA i. MANNOO II. BIGRUU III. MANNEWULUU IV. NÔKPEÂNE (b) YELYAGA SÂGEBO

A karembie na tõô 3.4.1 kaa iri a kôkôre merâ

tontonne yâlâ poô 3.5.1 leâ teâre la mannoo Bigruu

Mannewuluu ane Nôkpeâne sâgebo gôôloå

3.5.2 maale sobie ba naå maå tu

sâge yelyaga. 3.5.3 Sâge yelyaga ka o soma

Kôkôre bege tontonne Erâ – subjects(s) Eroå – verb(v) Eterâ – objects(ob)

- complement(c) - Adjunct(A)

Mannoo Bigruu Mannewuluu Nôkpeâne A yelyaga seå ka o taa: i. Yelzu ii. Poôyâlâ iii.Zukpulluu. Nembârâ kaa iribu aseå Mr. chairman/Dakogisoba Namine ane amine Kpulluu sobie N baarââ la Barka/Bareka

Karema soå a biiri ka ba kaa iri yelgbôge tontonne ane a arziiri a peâre nyâ o meâroå yâlâ poô Aseå: Bayôô seâ la E eroå zaameå, te da pôge la a Perâsedâre (eroå) eterâ A dôôlee na naå su a kparsôglaa la zu a boô (eterâ) zu a boô eroå eterâ Karema peâre nyâ ka a biiri daå woåââ bee kanne la yelsâgraa. Vâå ka ba di dâmmo kyaare yelsâgraa. Karema ne biiri di dâmmo kyaare yelsâgraa tôna. Karema bô yelzu, ka ba di dâmmo kyaare ne o.

Karema sâge yâlâ anuu ka karembiiri de a poå eå a kaama åa poô. Erâ, Eroå ane eterâ Karembiiri sâge yelzu naå kyaare sâgemannaa. Karembiiri sâge yelsâgraa kyaare yelzu kaåa.

32

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5(CONT’D) (C) LÂTÂ SÂGEBO (TOMA ZIE LÂTÂ) (D) LÂTÂ TE NAÅ MAÅ SÂGE KONEÂ NAÅ E KPOÅ GAÅ FO (SEM-FORMAL LETTER) NÔKPEÂNE (E) DAMADIIBU

A karembie na tõô 3.5.4 maale la toma zie gane

sobituuri 3.5.5 de toma zie lâtâ yelbie a

sâge toma lâtâre 3.5.6 sâge toma lâtâ kyaare

yelzu kaåa 3.5.7 de yelbie naå na tu soå a

sâge lâtâ koneâ naå e kpoå gaå fo

3.5.8 sâge la nôkpeâne wuluu

dôla 3.5.9 sâge nôkpeâne kyaare ne

yelzu kaåa. 3.5.10 boôle sobie te naå maå tu

a di dama

SOBIE (a) sâgrâ bezie (b) bebiri (c) A kanna bezie (d) Puoro (e) Yelzu (f) Poôyâlâ/yâlâ nyaa (g) Kpulluu (h) Sori sôroo (i) Sâgrâ yuori (j) Nu-dii Lâtâre te naå maå sâge ko noba naå kore te. Nembagne. SOBIE Bebiri sâgrâ bezie Puoro Kôkôre gaaloo Kpulluu Sâgrâ yuori Kyâyuobu + yelzu sagebo ane basagebo, nembârâ emmo, kôkôgaale. A kpulli a nôkpeâne zu, a wuli fo sagebo bee basagebo. Sobie Neâ naå yele a yâlâ yuori Bon na yâlâ na a soba naå yeli. Tâgebo/Pânnoo

Karema ne a karembiiri di dama kyaare toma zie lâtâ sobie. Karema ne a karembiri di dâmmo kyaare a lâtâ åa tô sâgebo. Karema tere yelzu. Ka a biiri åmâ nôkpeâne kyaare ne ba sagebo bee basagebo. Karema boôle biiri bayi ka ba yi wa deân deâne kyaare yelzu kaåa. Ka a biiri nyâ kyâ meå leâ manne bon ba naå woå.

Karembiiri sâge lâtâ kyaare a yelzu åa. Karembiiri sâge nôkpeâne kyaare ne yelzu. Karembiiri sâge bamenne dama diibu.

33

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5 (CONT’D) (F) DUORO GAMA LÂTÂRE

A karembie na tõô 3.5.11 wuli la sobie na te naå maå

tu a sâge lâtâre eå duoro gama poô

Sobie Yelzu Poôyâlâ Kpulluu Sâgrâ yuori ne o kpâzie (mobile Number) Kôkôre gaaloo Yelbie kaa iribu

Karema tere yelzu ka ba di ne dâmmo kyaare a lâtâ åa meâroå. A foôlbile zaa na maå taa la o yelzu kyâ ka a kpullu taa a sâgre zaa yelzu.

Karembiiri sâge lâtâ kyaare ne yelzu kaåa.

34

SENIOR HIGH SCHOOL – YUOMO ATA 3 FOÔLAA 4


YELBAÅYIZIE ANE YIPÔGE

YELNYÔGE YÂRÂÂ: A KAREMBIE NA TÕÔ: i. la maaleå baå la yelbaåyizie kaama ane yâlâ naå erâ te zenâ laåkpeâboå. ii. taa hakelâ kyaare ne a kannoo gama.

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 1 SEKPÔGA

A karembie na tõô 4.1.1 wuli la bon naå la sekpôga 4.1.2 sâge sekpôga beree ane a

yelsoore 4.1.3 kaa iri la a kyâ di dama

kyaare ne sekpôga parââ 4.1.4 wuli la sekpôga tôna

Yâlâ naå wullo yelmeåâ kyâ taa yelwullaa A sekpôgre: (a) Yelwuoraa naå waa degre lâ (b) A yelwuoraa maå wullo la yelmeåa (c) A wullo meåa baå taabo (d) A yelmeåâ maå sôgle la ane amine Sekpôga muno ne a arziiri A maå soå la ka te - åmaa yel wogi åmaa. - Eå la Tegroå a kôkôre yelbu poô - Wullo noba - Leâ te eebo Ka te korô a yel yele gyeremâ a maå terâ la yelmenne

Karema tere sekpôgre åmaa lâ a kyâ soå biiri ka ba wele bee a gyâle o. Karema tere sekpôga kyâ soå karembiiri ka ba wuli yelkaåa eebo zie ba naå maå lôô a Karema ne a biiri di dâmâ: kyaare ne sekpôgre yelsoore naå be a yelnyôgra poô. Karema boôle a biiri a vâå ka ba tere sekpôga a kyâ soå ka a biiri poå a eå a yelnyôgre/yelwulla a poô. Aseå

i. Meåa sigruu ii. Bieri iii. Kannyiri iv. Nôtuo

Karema ne a karembiiri di dâmâ kyaare ne sekpôga tônô

Karembiiri sâge sekpôga ayi ayi a wuli ziiri n ate naå na toô de a toå ne toma. Karembiiri sâge sekpôga ayi a kyâ wuli a yelwullaa/a kaåa zaa poô. Karembiiri sâge sekpôga ayi ayi a kyaare ne a yelwulli ama meåa sigiruu, Bieri. Karembiiri sâge sekpôga yel-erre annu.


35

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 2 KAALOO (SĀĀKON NOÅ PUORUU) FOƆLBILE 3 KOE MAALOO NE A TƆNA.

A karembie na tõô 4.2.1 manne la bon naå la kaaloo 4.2.2 kaa iri saåa na ba naå maå

kaala 4.2.3 wuli kaaloo tôna 4.3.1 tere yâlâ ata naå maå vâå ka te maala koe.

4.3.2 bô tââtââloå naå be tasaåa koe maaloo ane zenâ koe maaloo

3.4.3mannenwuli Dagaaba sagedeebo kyaare ne k••.

4.3.3 mannewuli k•• parââ.

Sāākonnoå puoruu naå maå wuli yâlâ eebo ane sagedeebo. Yâlâ mine eebo saåa Yâlâ mine naå seå ne kaalo - Pôge yâlâ maaloo, bie dôgebo,

kũũ ane a ũũmu yelmaale, noba peeroo, baaloå ane tige ---- ane amine. - A wullo åmempuori sagebo - A e vuo ka noba maå wuli kyâ

zanne yelpaaba - A maå korô te la emmaaroå te

laåkpeâboå Dagaaba sagedeâ la ka kpenne be la be. A wulo la gyerema O e la te yipôge tuuruå kaåa. Te ferebo toma la Tasaåa/dakoroå saåa koe maaloo ane zenâ deme.. A soba seâ maå yi la te poô kpenne poô. Pii k•• ane Åmene zu (baaloå k••).

Karema wuli lâ ba naå maå kaale a kyâ soå a biiri ka ba di dâmâ kyaare a yelbie na naå maå be kaaloo poô. Karema ne a karembiiri di dama kyaare yâlâ mine eebo saåa ba naå maå kaale. Karema soå a biiri ka ba di dâmâ kyaare kaaloo sieree ane lâ ban aå maå kaale. Karembiiri di dâmmo kyaare na koe maaloo sieree. Karema na de na la karembiiri weâ a ba di dâmmo kyaare tasaåa koe maaloo ane zenâ koe maaloo a bô a tââtââloå. Karema poå karembiiri eå gaågyere poô, a vâå ka ba åâ nôkpeâne kyaare na Dagaaba sagedeebo k•• eåa.. Karema de na karembiiri weâka ba di dâmmo kyaare na k•• pa (Bô neâ naåbaå Dagaba yipôge ka o manne k•• parââ wuli ba.

Karembiiri soore nembâre a baå lâ ba naå maå kaale a kyâ sâge kaalebie. Karembiiri sâge kaaloo ziiri pie. Karembiiri di dâmmâ kyaare kaaloo sieree a te zenâ yeltarre poô. Poå karembiiri eå gaågyere poô a vâå ka ba gyâle bô bon naå so ka a seå ka Dagaaba maala koe. Karembiiri åmâ nôkpeâne kyaare tasaåa koe maaloo ane zenâ koe maaloo. Karembiiri bô nyâDagaaba sagedeebo kyaare ne k•• naå waa te laåkpeâoå. Karembiiri sâe k•• parââ ayi ba naå ba maala a koe.A sâge pii k••parââ ba naå maå maale a koe.

36

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOƆLBILE 4 KYÂNDI

4.4.1 pore kyâ manne wuli kyândi parââ. 4.4.2 manne bon naå la yipôge kyândi 4.4.3 manne lâ neâ naå maå di o tô kyâå aseå PNDC Law 111 naå wuli lâ kyâ bô o ne te yipôge kyândi tââtââloå.

Kyândi waa la te yipôge naå kyaare neâ naå maå di o tô kyâå o tô na k•• puoriå. Neâ naå seå ka o di kyâå. Kyândi yelsonne ane o yelkyârrew PNDC Law 111 yelsonne ane o yelkyârre.

Karema de ne karembiiri weâ ka ba di dâmmo kyaare ne kyândi parââ Karema ne a karembiiri di dâmmo kyaare ne te yipôge kyândi yelsonne ne o yelkyârre. Karema na de na la karembiiri weâ ka ba di dâmmo kyaare ne PNDC Law 111 yelsonne ane o yelkyârre.

Karembiiri lantaa di dâmmo kyaare ne kyândi parââ ayi. Karembiiri po ba menne eå gaågyere a åmâ nôkpeâne kyaare ne te yipôge kyândi yelsonne ane a yelkyârre. Karembiiri åmâ nôkpeâne kyaare ne a PNDC Law 111.

37

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 3 ZENÂ ÅA LAÅKPEÂBO MEÅABANTAABO ANE TE GARGARDI YELWONNI

4.3.1 kaa iri la te pampana

laåkpeâbo, meåa baå taabo ane te elâdi yelwonni mine.

Kaa iri bone naå maå wa ne a meåa

baå taa, elâdi ane te laåkpeâbo yelwonni na mine ane a yelkyârre

Laåkpeâbo, meåabantaabo ane te elâdi yelwonni mine: - Nannyigkpeâne - T……kpeâne - Bibilii gyânterââ - Bagekpeâne - Dāānyu-gaalii - Bâlbâlbâ ane amine Bon naå maå wa ne a yelwonni a te laåkpeâboå Aseå - Naå - Ba taa toma - Dôgreba koå kaa biiri zu - Banyâtôgle - Taaba bâlloo ane amine

Soå a karembiiri ka ba tõô kaa iri yelwonni mine a te laåkpeâboå. Karembiiri kaa iri a bon naå maå wa ne a yelwonni ama ba naå boôle. Poå ba eå gaågyere poô ka ba di dâmâ kyaare bon naå maå wa ne a yelwonni åa.

Poå a biiri eå gaågyere poô, a vâå ka ba di dâmâ kyaare ne a yelwonni na ba naå kaa iri na. A biiri tere bone ba naå nyâ a yi dama ba naå di poô.

38

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 4 KULTAA ANE WÂLTAA

A karembie na tõô 4.4.1 manne wuli bona naå la

kultaa ane o tônô. 4.4.2 wuli iri kultaa parââ 4.4.3 sâge sobi-sonne na mine te naå maå tu de pôge bee a kuli serâ. 4.4.4 Kaa iri yâlâ anaare naå maå

wa ne wâltaa

Kultaa: Dôô ane Pôge naå laå taa. Ka ba dôgreba sage, a tu a yel-tuuri zaa naå seå ne. Tôna/Sieree - Bale barebo - Sâågaå yâlâ be yâ yoå bayi zie - Gyeremâ - Sontaa ane amine - Te yipôge kultaa - Kôôto poô kultaa - Åmempuori kultaa Yâlâ a naå seå ka fo baå - A pôge/dôô yuomo - Nômmo - Yizie - Åmempuori - Gyogo ane amine Yâlâ mine naå maå wa ne wâltaa - Ba baa baare - Gargardi yelwonni - Åmempuori tââtââ - Nannyigri - Badôgebo - Sâågaå-gaalii - Nembabu - Ane amine

Karema de ne a karembiiri w…â ka bo tõô wuli bon na te naå boôla kultaa te laåkpeâboå. Karema soå karembiiri ka ba wuli kultaa parââ a ba laåkpeâboå. Karema de a biiri w…â ka ba di dâmmo kyaare yâlâ neâ naå maå kaa kyâ kuli serâ bee a de pôge. Karema soå karembiiri ka ba di dâmmo kyaare ne yâlâ naå maå wa ne wâltaa.

Karembiiri deân deâne kyaare pôgebeâle. Karembiiri sâge yeldemannewulli anuu kyaare ne te yipôge kultaa. Poå a biiri eå gaågyere poô ka ba di dâmmo kyaare ne yâlâ te naå maå kaa kyâ de pôge bee a kuli serâ Karembiiri sâge sobie ayoôbo naå na baå bege wâltaa.

39

FOÔLBILE

YELNYÔGRE PUKYAARE

YELKÔLAGRE


PEÂRENYAABO

FOÔLBILE 5 SÂGEKANNEBAÅ (SÂGEWIIRAA)

A karembie na tõô 4.5.1 wuli ka yelsâgraa e la

sâgewiiraa

Sâgewiiraa yelsoore - O yelbulo maå be la peglâ poô,

ka a pāā lantaa waa vulantakpoli (stanza) poô.

- O maå vâå la ka yelwogi waa åmaa lâ.

- “Free” verâe - O maå taa la yelkaama - A maå be la a gampâle sogaå - A peglâ kaåa zaa maå piili ne

la sâgebidaa

Karema de d…âbaå, yelyagesâgraa sâgewiiri gama wa ne a karendie. Poå a karembiiri eå gaågyere poô a vâå ka ba de d…âbaå gane ane sâgewiiri, a kaa nyâ kyâ wuli a meâroå tââtââ. Karema de ne karembiiri w…â ka ba di dâmmâ kyaare ne sâgewiiri yelsoore.

Karembiiri sâge sâgewiiri yelsoore anaare.

40

Yelzuri mine te naå na baå de sâge sâgemannaa (Essay Writing) REGENERATIVE HEALTH AND NUTRITION YEIZURI . koŸ yiibu zie

i. saa koŸ ii. baa koŸ iii. kolle iv. boohol v. pômpe vi. koŸ naå zoro

2 KoŸ tôna te laåkpeâboå 3 Pânnoo ane te laafeeloå

RELIGIOUS, MORAL, AND CRITICAL ISSUES OF OUR TIME (RMCI). YEIZURI

1 Te baapaaba tééfaare nyuubu 2 Te laafeeloå ane zimaale 3 Pôgebilii poore taabo 4 Pôge yoå bee dôô yoå biiri kabo 5 Saamo (koŸ, saseâ, koôla ane amine 6 Teere sâlebo ne a kyeâbo. 7 Bondisaama diibu (Food poisoning). 8 Gbââåmeâbo (lôâ, motori v•• naå di yiri , gboe ane amine) 9 Boma maale taabo aseå : bondirii, koŸ, koôla, te wâdonne ane amine. 10 Te baapaaba bonsuuru.

GAMA Dômanaaåmene (prose) Namalneâ (drama) Selected poems from a book by Mr Mark K.K Ali

teaching syllabus for dagaare (senior high school...

Documents