RAHVUSVAHELINE TERVISHOIU VALDKONNA ÜLIÕPILASKONVERENTS

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 2017

VEEBRUAR 2017 / nr. 14

TARTU TERVISHOIUKÕRGKOOLI AJAKIRI

TERVIS MEIE KÄTES:üliõpilaskonverents Tartus

EAKAD JA TALV – nipid ja soovitused

GRETE JELTSOV seab pigem eesmärke kui unistab niisama

TOIMETUSELT

Tervist! on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakiri. Asukoht veebis: www.nooruse.ee/tervist! ISSN 2346-5816 Postiaadress: Nooruse 5, Tartu 50411

Vastutav väljaandja: Jaanika Niinepuu, jaanikaniinepuu@nooruse.ee, 737 0260Toimetus:Toimetus: Silvia Teras, Jonna Sild, Kristel Lai-uste, Gethel Laiuste, Roman Paluste, Hedo Mägi, Getter Nuut, Ksenia Ivanova, Aino ToomesaluKujundus: Artur Kuus, Kaisa ReimandMakett ja küljendus: Artur KuusKolleegium: Ele Hansen, Merlis Karja-Kännaste, Ermo Kruuse, Kalmer Marimaa, Eliise Ott, Janika Pael, Anne Vahtramäe ja Merle Varik.Järgmine veebiajakiri ilmub 26. mail 2017.

Meil on rahulepingud, riigipiiride puutumatust re-guleerivad lepingud, mittekallaletungilepingud, koostöölepingud, kvaliteedilepingud. On isegi abi-elulepingud. Meil on terved raamatukogutäied iga-suguseid erinevaid kokkuleppeid, pakte, seadusi, reegleid, mis puudutavad inimeste omavahelisi suh-teid kas riikide või üksikisikute tasandil. Üllatav, kui paljut meie suhtlemises ja suhetes saame ja tahame ning isegi peame reguleerima mingite allkirjasta-tud dokumentidega.

Huvitav, et sõpruse kohta pole enamasti kokku-leppeid, seadusi või kirjapandud reegleid tehtud. Kui on, siis pole tegu sõprusega. Neid dokumente ei teh-ta vist seepärast, et need ei tööta. Isegi kui reeglista-tud soovitused või nõuanded on heast südamest ja parimal eesmärgil antud – ikka ei tööta. Mäletan, kuidas lasteaias pärast mõnd põnnide omavahelist näginat pandi lapsed kõigepealt andeks paluma, siis ära leppima ja seejärel järgnes käsk: „Ja nüüd haka-ke sõpradeks!“

No nii ei saa ju. Sõprust ei saa kamandada. Või käskida. Või tekitada.

Sirvisin just Lisa Swerlingi ja Ralph Lazari pil-tidega raamatukest „Friendship is...“. 270 lehekül-ge vahvaid joonitusi ja selgitavaid tekste, mida kõi-ke on sõprus. Ja ikka jääb küsimus: mis ta siis on?

On see tõesti pidev inspiratsiooniallikas? Või aus tagasiside? Või prii teraapia? Või koos vanane-mine? Või vanade lugude ikka ja jälle meenutami-ne? Või jagatud võit? Või koos spaa külastamine? Või lauamängude mängimine? Või kõik see ja pal-ju enamatki veel?

Või on sõprus hoopis usaldus ja uskumine? Toetus ja toetamine? Nutt ja naer? Osa saamine ja jagamine? Lähedus ja ruumi jätmine? Ei tea. Aga et sõprus üks hea asi on, seda tean küll. Ja et päris sõp-

ru saab olla vähe. Väga päris sõpru vaid üks või kaks. Ja et seda hinnalisemad nad on. Ning et nendele tä-helepanu pööramine vaid sõbrapäeval oleks ilmsel-gelt liiga vähe.

Sõbralikkusega on lugu teine. See ei eelda puuda soola koos ärasöömist või mingit erilist sisetunnet. Sõbalik võib olla lihtsalt nii otsustades, seda vali-kut tehes. Sõbralikkus võib olla põhiväärtus teistes-se suhtumisel ja see ei eelda midagi vastu, sest see on minu isiklik soov ja tahtmine.

Sõbralik olemine on eeldus sõpruseks. Sõbralik olemisest võidame me kõik – teised ja meie ise. Sõbralikkus annab meile teistmoodi prillid maa-ilma vaatamiseks. Sõbralikult, irooniata tehtud krii-tika ei tee niimoodi haiget ja ei peleta kedagi eemale. Sõbralikkus innustab parima poole püüdlema. Sõb-ralikkusega saab inimesi enda poole võita. Sõbralik-kusega saab inimestevahelisi kuristikke ületada. Sõb-ralikkus ei maksa midagi, kuid on ometi hinnaline. Sõbralik saab olla väga-väga paljudega. Kõikidega.

Ehk ei peagi sõbrapäeval oma sõpra-de arvuga kelkima – kel Facebookis 100, kel 1500, kel 3000 sõpra. Ehk mõtleks sellele ühele või neile kahe-le, kes erilised, ja oleks kõikide teis-tega lihtsalt sõbralik. Ja siis oleks sõbralik ka sõbrapäevale järgneval päeval. Ja ülejärgmisel. Ja nii ikka edasi, kuni sõbralik-olemisest on saa-nud harjumus ja seejärel sügav veen-dumus, et just nii - sõbralikult - on-gi parim viis elada.

Häid sõbralik-olemise päevi!

Anne Vahtramäe, õppejõud

Sõbrapäeval sõprusest ja sõbralikkusest

Sõbrapäeval sõprusest ja sõbralikkusest ........................2

Tervis meie kätes / Health in our Hands ...............4

Nipid ja soovitused – lihtsad toimingud, mis teevad eakate elu turvalisemaks ja tervislikumaks ......................5

Õe eriala talvine vastuvõtt – tsükliõpe! ................................ 7

Avatud Kõrgkool pakub tasuta koolitusi täiskasvanutele ......8

Koolitus multikultuursest teadlikkusest ..........................9

Massaažipraktika kõrgkoolis .............................10

Lühiuudised .......................... 11

Uuel aastal uue struktuuriga .........................12

Kõrgkool tegi juubeliaastal enam kui paarsada head tegu ..............................14

Heategu kõige pisematele ... 15

Vahetustega töö ja öötöö mõju tervisele .......................16

Grete Jeltsovile meeldib mõelda pigem eesmärkidest kui unistustest ......................19

Jalad maas ja ... ....................22

Välisõppejõudude kogemus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ............................23

Hooldustöötaja eriala II kursuse välispraktika Saksamaal ja Soomes ..........24

Üks elundidoonor võib päästa kuni kaheksa inimese elu ............................ 27

Munarakkude külmutamine annab naistele uue võimaluse .............................29

Puhtad käed on tervise pant ........................... 31

Sõpruse tagamaad .............. 33

Ikkagi inimene: Silvia Teras ........................... 35

Jõululaadaga toetati laste toidusegude ostmist .............36

Retrospektiiv ........................ 37

Futuspektiiv ..........................39

SISUKORDveebruar 2017 / nr. 14

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 4

Anna-Liisa Tamm, füsioterapeudi ja tervisekaitse spet-sialisti õppekavade juht

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõputööd on märkimis-väärse tasemega — seda väidet kinnitavad nii mitmed riiklikud kui ka rahvusvahelised tunnustused meie lõ-petajate lõputöödele. Kahjuks aga teame suuresti vaid ise, kui tublid on meie lõpetajad ja lõputööde juhen-dajad, sest enamasti jäävad kaitstud lõputööd raama-tukogu riiulitele tolmuma. Üliõpilaskonverentsid on populaarsed üle maailma, nendel osalemine innus-tab noori pärast esimese astme kõrghariduse oman-damist ka edasi aktiivselt uuendustega kaasas käi-ma, artikleid lugema ja miks mitte ka edasi õppima. Ikka on konverentsidel hea kohata erinevate erialade esindajaid, suhelda teiste nn noorteadlastega, aga ka suurteadlastega, kuulata erinevaid ettekandeid ja aru-tada kohvipausidel kolleegidega uuenduslikke ideid.

Olen ise sage konverentsidel osaleja. Tunnistan ausalt, et isegi kõige tagasihoidlikumalt korraldatud konverents on andnud mõtlemisainet ja teadmisi, mil-lega elus edasi minna. Seega sündis eelmisel kevadel soov konverentsipisikuga ka meie vilistlasi nakatada. Selgus, et kolleegid ja kõrgkooli juhtkond on ideega päri ja seega on unistus jõudnud juba ürituse kor-raldusfaasi ning kõik kulmineerub kõrgkooli esime-se rahvusvahelise üliõpilaskonverentsiga „Health in our Hands“ kõrgkooli sünnipäevanädalal 23.11.2017!

Suulisi- ja stendettekandeid ootame kõigilt 2015. ja 2016. aastal kõrgkooli lõpetanud noortelt, kelle lõ-putöö on seotud tervise valdkonnaga. Ootame nii bakalaureuse- kui ka magistritööde tegijaid sõltu-mata erialast või lõpetatud kõrgkoolist. Abstrakte ja ka ettekandeid (nii suulisi kui ka stendettekandeid) hindab rahvusvaheline teaduskolleegium ning pa-rimad saavad premeeritud hinnaliste auhindadega. Abstrakte saate üritusel osalemiseks saatma hakata alates 1.05.2017.

Konverentsiga on seotud tervishoiualased töötoad gümnasistidele, kus tutvustatakse erinevaid põnevaid tervishoiukõrgkoolides õpetatavaid erialasid. Ooda-tud on kindlasti ka kõik tervishoiuvaldkonnas tööta-vad spetsialistid. Üritus on kõigile osalejatele tasuta! Kõik üritusel osalejad saavad kaasa rääkida parima

suulise- ja stendettekande tegija valimisel, sest vali-takse ka publiku lemmikud, kellele on samuti väga muljetavaldavad auhinnad.

Suur tänu konverentsi korraldusmeeskonnale (Reet Linkberg, Ülle Parm, Saima Hinno, Jaanika Niine-puu), tänu kellele avaneb Tartu Tervishoiu Kõrgkoo-li kodulehel link üliõpilaskonverentsi kohta aadressil www.nooruse.ee/HOH.

Kohtumiseni konverentsil!

Tervis meie kätes Health in our Hands

Suulisi- ja stend-ettekandeid ootame kõigilt 2015. ja 2016.

aastal kõrgkooli lõpetanud noortelt, kelle lõputöö on seotud tervise

valdkonnaga.

STUDENTSCONFERENCE

TARTU2017

RAHVUSVAHELINE TERVISHOIU VALDKONNA ÜLIÕPILASKONVERENTS

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 2017

STUDENTSCONFERENCE

TARTU2017

RAHVUSVAHELINE TERVISHOIU VALDKONNA ÜLIÕPILASKONVERENTS

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL 2017

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 5

Roman Paluste, õe õppekava II kursuse tudeng, Tallinna Kiirabi parameedik

Me kõik jõuame oma elus silmitsi etapiga, kus meie vanemad, isa ja ema, onud ja tädid, saabuvad kord sel-lisesse vanusesse, kus saame neid nimetada eakateks. Keegi neist jõuab kõrgesse ikka üsna heas füüsilises ja mentaalses konditsioonis. Paljudel on aga selleks ajaks juba mitmeid haigusi ja tervislikke probleeme. Mõni eakas saab oma igapäevaste toimingutega ilus-ti ise hakkama, paljud aga vajavad abi, järelvalvet või lihtsalt moraalset toetust.

Selle artikli eesmärk on anda lihtsaid, kuid prak-tilisi soovitusi neile, kes hooldavad oma vanemaid. Või lihtsalt tunnevad muret, kuidas eakad sugulased hakkama saavad.

Eakas ja talv: tee poodi ja tagasi

Eakate üheks suurimaks ohuks talvistel libedatel tee-del on reieluukaela murd. Lisaks kehvadele teeolu-dele teeb olukorra keerulisemaks kõrgest vanusest tulenev soodumus murdudeks: hapramad luud (os-teoporoos), halvem koordinatsioon, nõrgem lihas-toonus ja kehakontroll, oma võimete ülehindami-

ne ja muu. Traumaga kaasneb eakatel ka pikem taastumise faas, tihti niigi vähene osavõtt sotsiaal- elust langeb oluliselt, tekib stress ja abituse tunne.

Murrud tekivadki eakatel enamasti kukkumistel. Talv oma jäätunud pindadega pakub selleks hulga-nisti võimalusi. Võtame tavalise olukorra, kus eakas peab läbima tee kodu-pood-kodu. Mida saame teha ja millele mõelda, et see teekond kulgeks edukalt?

• Kas eakas kasutab kõndimisel abivahendeid? Ta-sub mõelda sellele, et võib-olla muidu heal pinnal liigub inimene hästi, ent libedal pinnal on kõik teistmoodi. Varu talle kõndimiskepp – tee sel-geks, et seda peaks kasutama vaid külmadel aega-del. Abiks tuleks samuti ratastega poekott – selle-le võib vajadusel ka toetuda.

• Kas eaka jalanõud on korras? Selles eas inimesed ei pööra palju tähelepanu sellistele asjadele nagu ära kulunud saapatallad. Kontrolli seda ise! Kui näed, et taldade pinnaga haakumise võime on oluliselt langenud, on aeg jalanõusid vahetada!

• Kas eakas on üldse füüsiliselt võimeline läbima distantsi poeni ja tagasi, kui tagasiteel on tal li-saks käes ka lopendav kott poekraamiga? Temalt

otse küsides vastab ta suure tõenäosusega, et saab hakkama. Aga ole nutikam – eralda oma kiirest elutempost aega ja tehke see jalutuskäik poodi ja tagasi KOOS! Nii näed täpselt ära, missugused riskid selle lõigu peal teda ootavad. Ka eakal on kindlasti hea meel selle ühise jalutuskäigu üle.

Alajahtumine

Talvega kaasneb ka teine oluline risk – alajahtumi-ne. Kuna kõrges eas nahaalune rasvkiht väheneb ja oodata on veresoonkonna (eriti jäsemetes) allakäi-

Nipid ja soovitused – lihtsad toimingud, mis teevad eakate elu turvalisemaks ja tervislikumaks

Joonistus: Artur Kuus

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 6

ku, siis tihti meie eakad külmetavad. Lähedastel ta-sub mõelda:

• Kas eakal on piisavalt soe (nii väljas kui ka toas)? Et kindlam olla – vaata ise üle! Tihti on eriti tur-sunud jalgadel sellised sokid, mille ülemine rant tugevalt soonib jalga, pidurdades niigi halba ve-noosset tagasivoolu. Pesu ei tohiks kuskilt sooni-da!

• Katsu jäsemeid ise oma käega – nii ei jää kahtlusi, kas jäsemed on soojad või mitte!

Libedaga peaks eakas inimene poodi minema vaid äärmisel vajadusel, valgel ajal ja enne peaks ta kuu-lama või vaatama ilmauudiseid.

Nõrgenenud kuulmine ja nähtavus

Kui eakas on poeretkeks valmis, ennast turvaliselt riietesse ja sallidesse pakkinud, tasuks mõelda, kas tema nõrgenenud kuulmine on piisav, et ohutult lii-kuda. Pimedal ajal helkuri kandmine on kohustuslik kõikidele, kuid seda arvestusega, et suudame ka ise ümbritsevaid riske märgata. Ärgu kasutagu kapuut-si – see piirab vaatevälja. Müts oleks parem lahendus. Eakal võiks olla pimedas liikumiseks üks helkurvest (saab ehituskaupade poest), kui ta elab linnast väljas-pool, või VILKUV taskulamp/latern – see näeb väl-ja kaasaegne ja tõmbab endale tähelepanu kõikidelt kaasliiklejatelt.

Ilma kõrvalise abita liikuv eakas peaks planeeri-ma oma liikumised kindlasti valgele päevaajale, ar-vestama ilmaga ja kui esinevad kõik raskendavad as-jaolud – pimedus, libedus, õues on tugev tuul või väga külm, eakal on halb enesetunne – siis parem jäägu seekord koju.

Värske õhk ja liikumine teevad head!

Kui eakas liigub vähe ja kardab külma, siis võib ta külmakartuses aknad nii kõvasti ära soojustada, et

ka värsket õhku ruumis pole. Sa-muti ei soovi ta aknaid lahti te-ha, kartes et siis kaob soojus ja kütte eest peab rohkem maksma. Kutsu oma kal-lis sugulane teise tup-pa teed jooma ja sa-mal ajal tuuluta tuba ära! Värske õhk soodustab head und ja vä-hendab peava-lude teket! Sa-ma manööver tuleks läbi te-ha ka teistes eluruumi-des.

Kui ea-kas on ak-tiivse elu-viisiga, siis kindlasti ei tohiks teda selles takis-tada! Kuid ohutus eel-kõige – jala-nõude tallad korras? Riided vastavad ilma-le? Kui on väga pakane, näita tal-le harjutusi, mida saab kodus teha! Veel parem, kui paned need harjutused koos piltide-ga kirja – nii võid kindel olla, et tal midagi meelest ei lähe!

Saima Hinno, õe ja ämmaemanda õppekavade juht, dotsentKersti Viitkar, õppeprorektor

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimus esma-kordselt õe õppekava põhiõppesse talvine vastuvõtt. Huvi alustada õpinguid talvel oli väga suur – 26-le õppekohale esitati 145 avaldust. Tänaseks on sisseastumise katsed läbitud ja 26 värsket üliõpilast alustasid õpinguid 30. jaanuaril.

Talvel õpinguid alustanud üliõpi-laste õppetöö korralduses lähtutakse tsükliõppe põhimõtetest. Tsükliõpe on juba aastaid olnud üheks õp-petöö korralduse vormiks õdede erialakoolituse ja tasemeõppe läbiviimisel, samuti kutseõppe erialadel ja 2016. aasta sügisest ka bioanalüütiku õppekaval. Se-nised kogemused on julgusta-nud rakendama sellist õppe-töö vormi ka õe põhiõppes.

Tsükliõppes õppiva õe õpe kestab kolm ja pool aas-

tat, selle aja jooksul läbib üliõpilane õppekava täies mahus ja saab selle eest 210 EAP-d. Õppe-kava koosneb kümnest moodulist: kutsealane ja isiksuslik areng, õenduse alused, anatoomia-fü-sioloogia, kogukonnaõendus, lapse õendusabi, reproduktiivtervis, eaka õendusabi, kliiniline õendusabi, komplitseeritud juhtude õendusabi, vaimne tervis ja psühhiaatriline õendusabi.

Lisaks teoreetilisele õppele on olulisel ko-hal praktika: kõrgkoolil on kaasaegse sisus-tusega suurepärane simulatsioonikeskus, mis võimaldab harjutada eelseisvaks praktikaks praktikabaasis.

Õppetöö nädalad on sisutihedad ja kooli-päevad on pikad. Töötavalt inimeselt eeldab tsükliõppes osalemine väga kõrget motivat-siooni ning enesejuhtimise oskust. Tsükliõppe rakendamine pakub üliõpilastele võimalusi olla oma tegevuste planeerimises paindlik – õppetöö korraldus toetab eluskestva õppe põhimõtteid. Üliõpilasele annab see võimaluse ühendada töö, pereelu ja hobid uue eriala omandamise protsessiga. Soovime edu ja õppimisrõõmu uutele üliõpilastele!

eriala talvine vastuvõtt – tsükliõpe!

Foto: Kadri Audova

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 7

Õe

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 8

Merlis Karja-Kännaste, täienduskoolituse spetsialist

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimub 2017. aastal 21 täienduskoolitust, mis on osalejatele tasuta ja mida finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ja Ha-ridus- ja Teadusministeerium ESF programmist „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimis-võimaluste arendamine“. Koolitused on suunatud eelkõige madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanutele. Üldiselt on siht-rühmaks tervishoius ja sotsiaalhoolekandes töö-tavad hooldustöötajad, kes vajavad erialast täien-duskoolitust.

Mahu poolest üks suuremaid koolitusi on „Toime-tulek vägivaldse kliendiga/patsiendiga“, mille tundide maht on 100 akadeemilist tundi. Koolitusel antakse ülevaade vägivalla teemast üldiselt. Lisaks tutvusta-takse koolitusel sekkumisstrateegiaid vägivaldse si-tuatsiooni ennetamisel või lahendamisel.

Sellel aastal toimub kahel korral hooldustegevust toetava massaaži koolitus, mille eesmärk on anda teadmisi klassikalise massaaži toimetest, toimemeh-hanismidest ja põhimõtetest ning klassikalise mas-saži rakendamisest hooldustöötaja töös.

Multikultuurse teadlikkuse koolitus on suunatud eeskätt nende kutsealade esindajatele, kelle töökohus-tuste hulka kuulub inimeste abistamine ja ühiskon-na haavatavate gruppidega tegelemine. Sellises abis-tamissituatsioonis on võtmelise tähendusega inimese enda kultuuriline teadlikkus, millest tuleneb ka kut-

sealane suhtumine ja hoiakud teistsuguse kultuuri-taustaga inimeste suhtes.

Arvutikasutamise koolituse läbinud hooldustööta-ja oskab luua arvutiga kirjalikke töid, kasutades teks-ti redigeerimise erinevaid võimalusi, oskab luua ori-ginaaltöid rakendades informatsiooni kogumiseks, hindamiseks ja kasutamiseks digitaalseid vahendeid. Lisaks oskab hooldustöötaja kasutada teadlikult vee-bimaterjale, käitudes sealjuures seaduslikult ja eetili-selt. Üha rohkem teeb hooldustöötaja tööd arvutiga, mistõttu see koolitus on tema pädevuse tõstmiseks kindlasti vajalik.

Hooldustöötajate suhtlemise põhikursuse ees-märgiks on igapäevahooldusel abi vajavate inimeste elukvaliteedi parandamine kompetentse persona-li toetuse kaudu ning personali rahulolu suu-rendamine läbi teadliku suhtlemise. Kursus an-nab teadmised kliendikesksest ja töötajat hoidvast suhtlemisest, teadmised erivajadustega inimestega suhtlemise erisustest ning töötajate enesejõustami-se võimalustest.

Koolitus „Suhtlemine psüühilise erivajadusega ini-mesega“ annab põhiteadmised psüühikahäiretega ini-meste (eri)vajadustest ning sellega seonduvalt kliendi-keskse suhtlemise üldtõdedest ja eripäradest. Eesmärk on erivajadusega inimeste elukvaliteedi parendamine.

Koolitustele on igal aastal suur huvi ja grupid täi-tuvad üsna kiiresti. 2016. aastal osales koolitustel kok-ku 117 inimest. Ootame ka sellel aastal kõiki huvilisi täienduskoolitustele!

Avatud Kõrgkool pakub tasuta koolitusi täiskasvanutele

I POOLAASTAL TOIMUVAD TASUTA KOOLITUSED TÄISKASVANUTELEHooldustöötaja täienduskoolitusToimetulek vägivaldse kliendiga/patsiendigaHooldustegevust toetav massaažEaka toimetulekut mõjutavad teguridErgonoomika täienduskoolitusHooldustoimingute täienduskoolitusSuhtlemine psüühilise erivajadusega inimesegaMultikultuurne teadlikkusTöö dementsussündroomiga klientidegaSuhtlemise põhikursus hooldustöötajateleHooldustoimingute täienduskoolitusArvutikasutus digiajastul

II POOLAASTAL TOIMUVAD TASUTA KOOLITUSED TÄISKASVANUTELEHooldustegevust toetav massaažHooldustoimingute täienduskoolitusTöö dementsussündroomiga klientidegaHooldustöötaja täienduskoolitusEaka toimetulekut mõjutavad teguridErgonoomika täienduskoolitusMultikultuurne teadlikkusArvutikasutus digiajastulHooldustoimingute täienduskoolitusKoolitustega saate lähemalt tutvuda aadres-sil www.nooruse.ee/koolitused

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 9

Anne Vahtramäe, Kalmer Marimaa, õppejõud

Aina suurenev kultuuriline mitmekesisus Euroopas on tõsiasi juba aastakümneid. Viimastel aastatel toi-munud sisserände intensiivistumine kodusõdadest, rahutustest või lihtsalt viletsast elujärjest kurnatud maadest on seda üksnes suurendanud. Mõiste „pa-gulane” puudutab järjest rohkemaid inimesi, eluvald-kondi ja riike ning tekitab väga vastandlikke hoia-kuid. Seejuures on avatud piiride olukorras pagulaste kõrval aina rohkem ka teisi sisserändajaid, kes too-vad kaasa oma kultuuri ja kombed. Paratamatult puu-dutavad need protsessid ka Eestit, kes Euroopa Lii-du osana on end avanud neile inimestele, kes töö või uue elukoha otsinguil siia satuvad.

Ajakirjandusest on meelde jäänud sõnavõtud sel-lest, kuidas siia sisserändajad üsna pea kohalike olu-dega kohanevad, hakkavad elama eestlaste moodi, mõtlema eestlaste moodi ja sööma verivorste ja ha-pukapsast. Või siis räägitakse sellest, et meil on se-kulaarne riik ja seetõttu ei pea me arvestama usu-liste erivajadustega, mis sisserännanuil võivad olla.

Sisserändajad säilitavad oma kultuuri

Reaalsus on aga mõnevõrra teistsugune. Teise kultuu-ri sisenemine ei pane inimest automaatselt toimima selle tavade järgi. Paljud sisserännanud pigem eelista-

vad säilitada enda traditsioone ja eluviisi. Nad teevad seda mitte kapriisist, vaid sisemistest veendumustest, mida neisse on tugevalt istutanud nende emakultuur. Nad peavad oma kultuuri ja selle säilitamist oluliseks, sest see on üks osa nende identiteedist.

Ning siit tekibki küsimus, kas meil on õigust nõu-da, et kõik, kes meile saabuvad, peaksid tingimata hakkama käituma nii nagu meie? Või tuleks meil läh-tuda humanistlikust suhtumisest, mis arvestab teise inimese ja tema kultuuriliste eripäradega seni, kuni need ei lähe vastuollu kohalike seadustega?

Koolitajatena usume, et õigem oleks pigem teine variant. Muidugi on tore, kui teisest kultuurist pärit inimene kohanduks võimalikult palju meie oludega. Aga kui ta seda ei tee, ei ole meil ilmselt õigus teda selleks sundida. Ka nende seas, keda me siin Eestis peame põliselanikeks, valitseb tegelikult suur kultuu-riline mitmekesisus. Nii näiteks on meie toitumise ja riietumise tavad, käitumisreeglid, arusaamad viisa-kusest, kasvatusest, eakatesse ja ülemustesse suhtu-misest, tööst ja vastutusest ning muust vägagi erine-vad. On neid, kes keelduvad lihatoitudest ja eelistavad taimset dieeti. Aga on ka neid, kes vaid liha õigeks ro-aks peavad. On neid, kes enne kriitilist operatsiooni soovivad kõneleda religioossetel teemadel või taha-vad palatisse kutsuda oma kiriku vaimuliku, et koos palvetada. Aga on ka neid, kes usuvad kristallides-se või meditatsiooni või ei usu midagi peale iseenda.

Kuna oleme inimestena erinevad ja üheks eristajaks on meie kultuur, siis võiks seda näidete rida veel pi-kalt jätkata.

Oluline teema tervishoiutöötajatele

Kultuurilise mitmekesisusega puutuvad kokku kõik nende valdkondade töötajad, kus on tihe kontakt ini-mestega–meditsiini- ja sotsiaaltöötajad, politseinikud ja vangivalvurid, lasteaia- ja kooliõpetajad, ametni-kud ja tööandjad ning mitmete teiste elualade esin-dajad. Sel aastal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimu-vatel multikultuurse teadlikkuse koolitustel oleme võtnud nõuks seda teemat lähemalt käsitleda. Kooli-tusel tutvustame kultuuri olemust ja selle mõju meie igapäevastele valikutele, räägime kultuurilisest kom-petentsusest ja arutleme multikultuurilise teadlikku-se teemadel. Samuti vaatleme usulisi eripärasid kui üht olulist kultuuri aspekti.

Meie oskusest taktitundeliselt läheneda kultuurili-selt erinevatele inimestele sõltub meie professionaal-sus. See aga eeldab kultuuriliste omapärade tundmist. Koolitustele ootame tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid, sotsiaalhooldajaid, politseinikke ning õpetajaid nii lasteaiast kui koolist ja teisigi, kes soovivad täiendada oma teadmisi kultuurilise mitmekesisuse teemadel.

Koolituse kohta saab täpsemat infot meie koo-li kodulehelt.

Koolitus multikultuursest teadlikkusest

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 10

Massaažipraktika kõrgkoolis FÜSIOTERAPEUDI ÕPPEKAVA 3. AASTA ÜLIÕPILASED KAROLIINA PERTELI JA GERLI PÕDRA:

„Massaažipraktika sooritamine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis oli väga meeldiv kogemus. Kõik oli hästi korraldatud ning prob-leeme ei esinenud. Teraapiaruum oli hubane ja mõnus ning patsiendid sõbralikud. Meeldis, et sai hommikul pingevabalt praktikale tulla, sest patsiendid teadsid, et neid hakkavad masseerima just tudengid ning nende ootused ei olnud ülemää-ra kõrged. Kuid kõige positiivsemad olid patsientide kiidu- ja tänusõnad, kui suutsime neid meeldivalt üllatada. Kindlasti üks lemmikumaid praktikakogemusi!“ PÜSIKUNDEDE TAGASISIDE:Helgi Sults: “Suurimad tänud neile, kes tulid sellisele väga tänuväärsele mõttele, et siin, ühiselamu 1. korruse õpperuumis avada teraapiakabinet. Olin selline, kes väga vajas massaaži. Olen väga tänulik, et avanes suurepärane võimalus saada tasuta massaaži siin kohapeal. Massöör Gerlile suured tänud, kes tegi oma tööd väga professionaalselt. Nüüd tunnen end väga hästi.”

Kadi Soo: “Mulle väga meeldis tüdrukute tehtud massaaž, oleksin kindlasti nõus nende klient olema ka edaspidi (no juhul, kui nad avaksid oma massaažisalongi vms). Tudengid kasuta-sid võtteid, mida varem ükski teine massöör minu peal teinud ei ole. Väga positiivne kogemus.”Arle Puidak: “Mulle väga meeldis ja on hea, et sain proovida mõlema üliõpilase kätt, sest oli tunda erinevust. Samuti sain proovida ka kupumassaaži. Mulle mõjus see väga hästi. Sellist teenust võiks jätkata ka edaspidi.”

Aleksandra Vähi, õppejõud

12. detsembril alustasid kaks füsioterapeudi õppeka-va kolmanda kursuse tudengit oma massaažiprak-tikat. Kõrgkooli jaoks oli Karoliina Perteli ja Gerli Põdra praktika eriline sellepoolest, et esmakordselt sooritasid tudengid oma õppepraktika kõrgkoolis, vastavatud teraapiakabinetis.

Kuna viisin sel sügisel ise läbi füsioterapeutide massaaži ainet, oli tüdrukute praktika juhendamine ka minu jaoks omamoodi kogemus. Sain jälgida seda, kuidas minu õpetatut reaalses elus rakenda-takse. Olen koolipoolse juhendajana saanud lugeda massaažipraktika tagasisidet küll, ent täiesti teist-sugune kogemus on näha tudengeid enda silme all tegutsemas. Huvitav oli jälgida ka seda, kuidas kummalgi tudengil kujunes praktika jooksul välja enda käekiri – eelistatud võtted, tempo. Kõrvu paitas ka klientide väga positiivne tagasiside. Mitte et ma oleksin kuidagimoodi tüdrukute oskustes kahelnud, see oli tagasiside ka minu enda tehtud tööle. Tore oli massaažiseansi lõpus näha kardina tagant tulevaid naeratavaid, veidi massaažisega-seid nägusid. Siseinfole tuginedes võin väita, et nii mõnigi päev said tüdrukud oma veresuhkrut tõsta klientide tänutäheks toodud hea-paremaga.

Kogemus oli positiivne kõigile osapooltele – tudengitele, juhendajale ning klientidele. Foto: Jaanika Niinepuu

11TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE

Põhjamaade õendushari-duse foorumTervishoiu valdkonna õpetajad, õppejõud, juhendajad, õed, teised valdkonna spetsialistid ja üliõpila-sed on oodatud 14. ja 15. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Põhja-maade õendushariduse IV fooru-mile, mille seekordseks teemaks on „Is nursing education up to date?“.

Foorumil arutletakse õeks õppija-te ja õpetajate kompetentsi teema-del, samuti räägitakse õppemeeto-ditest, kliinilisest õppekeskkonnast ja paljust muust. Lisainformatsioon ja registreerimine: www.nooruse.ee/nordicforum2017

LühiuudisedTartu Tervishoiu Kõrgkool kolib bioanalüütikute õppe TallinnaSellest sügisest avab kõrgkool koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Ees-ti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaiglaga bioana-lüütikute õppe Tallinnas. Dokumentide vastuvõtt bioanalüütikute õppesse ja teistele õppekavadele 26. juunist 9. juulini. Täpsem informatsioon: www.noo-ruse.ee/vastuvott.

Ausalt ja avameelselt alkoholistTartu Tervishoiu Kõrgkoolis 17. veebruaril toimuval teabepäeval “Ausalt ja avameelselt alkoholist” räägitakse mitmetel alkoholiga seotud olulistel teemadel.Ajakava:11.30 Sissejuhatus teabepäeva (Gerda Muuli, Maarja-Liis Metsla,

Sandra Muraševa, Karmen Kõlamets, Tartu Tervishoiu Kõrgkool)

12.00 Reaalsed kogemused roolijoodikutega (Gunnar Meinhard, liikluspsühholoog)

12.45 „Selge Pilt“ (Indrek Koemets, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna-Prefektuuri teabebüroo juht)

13.45 Kohvipaus14:00 „Georg ja Kaspar. Kaks lugu“ (Märt Treier, tele- ja

raadioajakirjanik, koolitaja)16.00 Lõpetamine

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 12

Kersti Viitkar, rektori kt, õppeprorektor Ermo Kruuse, haldusdirektor

Nii nagu elu meie ümber muutub ja areneb, muu-tub ja areneb ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kõrg-kooli struktuurimuutusest on kõneldud juba viima-sed kaks aastat. Põhiküsimuseks on olnud sisu- ja tugiosakondade tihedam koostöövajadus ja integ-reeritus. Arutelusid ja diskussioone on peetud erine-vates töörühmades, kujundatud on erinevaid seisu-kohti, analüüsitud ja kaalutud mitmeid variatsioone. Ning möödunud aasta septembriks jõutigi struktuu-rimuutuste osas konsensusele – struktuurimuutus realiseerub 2017. aasta veebruaris-märtsis. Samu-ti võeti vastu otsus: kuni uue struktuuri ametliku kinnitamiseni alustati kohe 2016. aasta septembris tööd uue struktuuri kohaselt, mis tänaseks on edu-kalt ka rakendunud.

Kõrgkooli põhimääruse muudatusettepanek struktuurimuutuse osas esitati kõrgkooli nõukogu-le möödunud aasta oktoobris, mille kõrgkooli nõu-kogu 02.11.2016 ka kinnitas. Lisaks kõrgkooli nõuko-gule peab põhimääruse heaks kiitma ka Haridus- ja Teadusministeerium. Ministeerium on esitanud täp-sustavaid küsimusi, kuid sisuline nõusolek on an-tud ning loodetavasti saab põhimäärus peagi lõpliku heakskiidu. Esialgse kava kohaselt kinnitabki kõrg-kooli rektor uue struktuuri sellel kuul. Hetkel tegele-takse aktiivselt loodavate struktuuride põhimääruste

koostamisega ja uute ametinimetuste ning ametiju-hendite täpsustamisega.

Õppe- ja teadusstruktuur ning haldus- ja tugistruktuur

Struktuurimuutusega jaotatakse kõrgkooli tegevused tinglikult kaheks: õppe- ja teadusstruktuur ning hal-dus- ja tugistruktuur. Uue struktuuri kohaselt jääb kõrgkooli juhtkond kolmeliikmeliseks, senise nelja liikme asemel. Juhtkond nimetatakse ümber rekto-raadiks ning selle moodustavad rektor, õppeprorek-tor ning haldus- ja finantsdirektor. Arendusprorek-tori ametikoht koondub ning ülesanded jagunevad rektori ja õppeprorektori vahel.

Õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad senised õppekavad, mis edaspidi kannavad osakonna nime-tust, kutseõppe osakond, pedagoogiline nõukogu, ra-kendusuuringute nõukogu (RUN), Avatud Kõrgkool ning muud ametikohad (haridustehnoloog, välissuh-ted, projektid, teenused). Õppe- ja teadusstruktuur jääb suures osas õppeprorektori vastutusvaldkonda, välja arvatud RUN, mis allub otse rektorile.

Haldus- ja tugistruktuuri moodustavad haldus- ja fi-nantsosakond ning raamatukogu, samuti uued looda-vad üksused: õppekorralduse osakond ning rektoraadi büroo. Vastutusvaldkonnad jagunevad üksuse sisust lähtuvalt. Haldus- ja finantsosakond jääb haldus- ja fi-nantsdirektori vastutusalasse, õppekorralduse osakond

ja raamatukogu lähevad õppeprorektori vastutusalasse ning rektoraadi büroo allub otse rektorile.

Õppekorralduse osakonna alla koondatakse kõik õppetöö korraldusega tegelevad ametikohad ja tööd korraldab osakonna juhataja. Õppekorralduse osa-konna loomine on oluline uue struktuuriga kaasnev muudatus ja võtab enda õlule kogu õppetöö korral-dusliku poole, et õppeosakonnad ja akadeemiline personal saaksid rohkem tegeleda õppekavade sisu-lise arendamisega ning uuringute ja teenustega. Rek-toraadi büroosse hakkavad kuuluma kvaliteedijuht, kommunikatsioonijuht ning jurist.

Plaanis kompetentsikeskuse loomine

Uus struktuur tagab loodetavasti senisest parema si-su- ja tugiosakondade koostöö ja sünergia ning ai-tab kaasa kõrgkooli arengukavas toodud eesmärki-de saavutamisele. Kuidas kõik realiseerub, näitab aeg.

Struktuurimuudatus on kavandatud mitmeosali-sena, kus esimeses faasis, 2017. aasta alguses korrasta-takse kõrgkooli senine struktuur ja ametikohad ning teises faasis, 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses luuakse kõrgkooli kompetentsikeskus. Kompetent-sikeskuse loomise eeltööga tegeletakse ASTRA pro-jekti raames ning sellest kuust töötab kõrgkoolis ka kompetentsikeskuse arendaja, kelle ülesandeks on keskuse strateegia loomine ja keskuse käivitamiseks vajalike toimingute teostamine.

Uuel aastal uue struktuuriga

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 13AKTUAALNE

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli provisoor-ne struktuur 2017. aasta kevadest

ÜLIÕPILAS- JA ÕPILASESINDUS

ÕPPE- JA TEADUSSTRUKTUUR

ÕPPEPROREKTOR

ÄMMAEMANDA JA ÕE OSAKOND

RADIOLOOGIATEHNIKU JA BIOANALÜÜTIKU OSAKOND

FÜSIOTERAPEUDI JA TERVISEKAITSE SPETSIALISTI OSAKOND

KUTSEÕPPE OSAKOND

AVATUD KÕRGKOOL

VÄLISSUHTED, PROJEKTID, HARIDUS-TEHNOLOOG, LABORANDID, TEENUSED

PEDAGOOGILINE NÕUKOGU

RAKENDUSUURINGUTE NÕUKOGU

REKTORAAT

HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR

HALDUS- JA FINANTSDIREKTOR

HALDUS- JA FINANTSOSAKOND

ÕPPEKORRALDUSE OSAKOND

RAAMATUKOGU

REKTORAADI BÜROO

REKTOR

KÕRGKOOLI NÕUKOGU

KÕRGKOOLI NÕUNIKE KOGU

Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht

Tartu Tervishoiu Kõrgkool tegi 205. sünni-päeva tähistamiseks aasta jooksul enam

kui 200 head tegu koostööpartneritele, kogukonnale ja kõrgkooliperele.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppe- prorektor Kersti Viitkar selgitas, et kõrgkooli jaoks on alati olnud olulisel kohal kogukonna terviseteadlikkuse tõstmine. „Juubeliaastal keskendusime aga veelgi enam võimaluste leidmisele, kuidas õppetöö osana saaksime paran-dada näiteks laste tervisekäitumist või toetada kellegi tervist praktiliste nõu-annete ja tegevusega,“ lisas ta.Nii näiteks käivitus eelmise aasta ke-

vadel projekt, kus õpetati õigeid kätepe-suvõtteid ja räägiti hea hügieeni olulisusest

kõikidele Tartu linna 2. klassi lastele. Kõrg-koolis algasid tasuta võimlemistunnid neuroloo-

gilise kahjustusega inimestele, algas koostöö Eesti Eriolümpiaga, esimest korda sooritasid füsioterapeu-di õppekava tudengid massaažipraktika kõrgkooli rajatud tervisetoas, kus klientideks olid nii kõrgkoo-li töötajad ja koostööpartnerid (nt Soinaste lasteaed, SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Tööinspekt-sioon, Politsei- ja Piirivalveamet jt). Aasta jooksul korraldati erinevaid tasuta koolitusi ja töötubasid, tegutses perekool ja jätkusid võimlemistunnid ra-sedatele, väikelastele ja eakatele.

Lisaks muutusid paindlikumaks õppijate võima-lused: kõrgkool avas hooldustöötajate õppe nii Põl-va kui Viljandi Haigla juures, õdedele ja töötavate-le bioanalüütikutele loodi võimalused tsükliõppeks, käivitus õpipoisiõpe lapsehoidja ja tegevusjuhenda-ja kutseõppekavadel.

2016. aasta veebruarist 2017. jaanuarini tehtud hea-de tegude nimekirjaga saab tutvuda kõrgkooli kodu-lehel aadressil www.nooruse.ee/205.

Kõrgkool tegi juubeliaastal enam kui paarsada head tegu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 14

Ksenia Ivanova, ämmaemanda õppekava II kursuse tudeng

Oktoobrikuu lõpus sai alguse heategevuslik projekt „Heategu kõige pisematele TTHKK“, mille raames koguti heegeldatud ning kootud mütse, papusid, käpikuid jm.

15. detsembril toimus kudumite ning hee-geldiste üleandmine Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusosakonnale. Viimased kudumid toodi 15. detsembri hommikul, 10 minutit enne üle-andmist. Kokku kogusime üle saja isevalmis-tatud eseme – umbes 60 mütsikest, 100 soki-kest-sussikest, mõned tekid, püksid. 

Siinkohal tuleb eraldi tänada neid vahvaid käsitöö harrastajaid, kes leidsid aega ja taht-mist kududa ning heegeldada. Aitäh Teile, no-benäpud! Kirjeldamatult hea meel on näha, kui palju inimesi soovivad teha head! Vanemäm-maemandate Aira Aleksejeva ning Sirje Kõ-vermäe sõnul leiavad käsitööna valmistatud esemed kindlasti kasutust. Kudumeid jätkub umbes sajale vastsündinule.

Ülemisel pildil vanemämmaemand Sirje Kõvermä-gi (vasakult), ämmaemanda õppekava II kursuse tudengid Gethel Laiuste, Karina Selivanova, Ksenia Ivanova ja vanemämmaemand Aira Aleksejeva.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 15

Heategu kõige pisematele

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 16

Vahetustega töö ja öötöö mõju terviseleKristi Vahur, õppejõud

Täiskasvanud inimese elu üks paratamatu osa on tööl käimine. Töökeskkonnas veedame vähemalt kaheksa tundi ööpäevast, seega avaldavad sealsed ohutegurid rohkem või vähem mõju töötajate ter-visele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest läh-tuvalt jagatakse töökeskkonnas olevad ohutegurid viide rühma: füüsikalised, keemilised, bioloogili-sed, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegu-rid. Üheks psühholoogiliseks ohuteguriks on va-hetustega töö ja öötöö.

Kui traditsiooniliselt kestab tööpäev kell 8.00-16.00 või 9.00-17.00, siis on rida valdkondi (klienditeenin-dus, tervishoid, töötlev tööstus, avalik haldus ja riigi-kaitse), kus tööd tuleb teha ööpäevaringselt ning see tingib olukorra, kus töö toimub vahetustes.

Tervishoiutöötajatel vahetuse pikkus kuni 24 tundi

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis koolitame me tulevasi tervishoiutöötajaid, kelledest paljud puutuvad tööle minnes kokku sellise töökorraldusega, kus vajadus töö tegemiseks on ööpäevaringne. Nii tuleb näiteks õdedel, bioanalüütikutel, ämmaemandatel, radioloo-giatehnikutel, hooldustöötajatel ja erakorralise medit-siini tehnikutel käia tööl väga varieeruva pikkusega

vahetustes: kas 8 tundi, 12 tundi, 20 tundi, aga ka 24 tundi. Seega on oluline, et meie üliõpilased teaksid, millised terviseprobleemid võivad neil tekkida, käies tööl sellise töökorralduse alusel.

Mida siis mõeldakse vahetustega töö all? Vahe-tustega tööks loetakse regulaarset töökorraldust, kus ettevõte tegutseb väljaspool tavapärast tööaega (kell 8.00–17.00) – vahetuse alguses võetakse töö eelmiselt vahetuselt üle ja vahetuse lõpus antakse töö üle järg-misele vahetusele. Selline töökorraldus eeldab tööta-mist nii varahommikul, öösel kui ka nädalavahetustel ja puhkepäevadel ning ei ühti mitte alati nädalavahe-tuse ja tavaliste puhkepäevadega. Kui aga töö algus- ja lõpukellaaeg on püsivad, näiteks püsivalt öövahe-tuses töötamine, siis seda ei peeta vahetustega tööks (Mõisted ja … 2015).

Tervishoid on valdkond, kus vahetuse pikkus võib olla isegi 24 tundi. Kuidas on see võimalik, kui töö-lepingu seaduse (TLS) kohaselt peab töötajale olema tagatud iga 24-tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 11 tundi puhkeaega? Siin tulevad nüüd mängu eran-did, nimelt TLS §51 alusel saab töötaja töötada kuni 24-tunnises vahetuses, kui:

• tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu di-rektiivi 2003/88/EÜ art 17 lg-te 2 ja 4 juhtumite-ga (nt sadama- ja lennuväljatööd, põllumajandus ja turism, tööstusharud, kus ei saa tööd tehnilistel

põhjustel katkestada);• kollektiivlepingus on sõlmitud vastav kokkulepe

tööandja ja töötajate esindaja vahel;• riskianalüüsist selgub, et selline töö ei kahjusta

töötaja tervist ja ohutust (Miidla-Vanatalu 2014).

TLSi järgi võivad kuni 24-tunnises vahetuses töö-tada ka tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, kuid se-da ainult juhul, kui riskianalüüsist nähtub, et selline töö ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust (Miidla-Va-natalu 2014).

ILO (International Labour Organization ehk Rah-vusvaheline Tööorganisatsioon) andmete kohaselt töötas 2000. aastal 22% Euroopa Liidu töötajatest vahetustega tööl (What is shift…2004). Boudreau jt 2013. aasta andmete kohaselt käib Euroopa täiskas-vanud elanikkonnast vahetustega tööl 15‒30%, sellest 19% töötab teadaolevalt vähemalt 2 tundi kella 22.00 ja 05.00 vahel. Ameerika Ühendriikides töötas 2004. aastal ligi 15 miljonit inimest vahetustega tööl (Work schedules…2015). Võrreldes meestega töötavad naised sellise töökorralduse alusel vähem, mis on osaliselt tingitud sellest, et osades riikides on seadustega kee-latud naistel öösiti töötamine (What is shift…2004).

Mis on siis öötöö? Öötööks loetakse töötamist aja-vahemikus kell 22.00 kuni 06.00. Töötaja loetakse öö-töötajaks, kui ta töötab aastaringselt igal nädalal ööa-jal vähemalt 15 tundi, töötab paaril nädalal aastas 15

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 AKTUAALNE 17

tundi öösel või töötab öisel ajal 1/3 aastasest tööajast (Öötöö sihtkontrolluuring 2014). TLS kohaselt peab tööandja maksma öösel töötamise eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest (Käärats jt 2013).

Uuringud näitavad negatiivset mõju

Aastal 2014 viis Tööinspektsioon läbi öötöö sihtkont-rolluuringu Põhja regioonis, mille käigus kontrolli-ti 12 ettevõtet, kus töötatakse ööpäevaringselt (näi-teks tanklad, pagaritöökojad) ja selle käigus selgitati, kuidas tööandjad järgivad öötööle seadusest kehtes-tatud nõudeid. Rikkumised tuvastati mitmes ette-võttes ning põhiliseks probleemiks oli töögraafiku-test mitte kinnipidamine (Öötöö sihtkontroll 2014).

On leitud, et sellise töögraafiku alusel töötamine segab organismi loomulikku une-ärkveloleku rüt-mi (Merkus jt 2015), mida peetakse aga organismi normaalse funktsioneerimise eelduseks. Vahetus-tega töötajad viibivad suurema osa tööajast kunstli-ku valguse keskkonnas, mis pärsib melatoniini sün-teesi ja suurendab seega haigestumise riski (Smith jt 2012). Samuti on leitud, et seedetraktihäirete (kõrve-tised, kõhukinnisus, isu puudumine) tekkimise üheks põhjuseks on ööpäevarütmi häirumine (Guo jt 2013).

Töötamine vahetustega töögraafiku alusel mõju-tab ka südame-veresoonkonda. Costa (2010) leidis, et võrreldes päevasel ajal töötajatega oli vahetuste-ga töötajatel 40% suurem risk haigestuda südame is-heemiatõvesse. Vahetustega töö, pikad töövahetused, öötöö ning ebaühtlane graafik võivad tekitada stres-si. Tööstress omakorda suurendab riskikäitumist ja üheks selliseks riskikäitumise viisiks on suitsetami-ne. Costa (2010) poolt läbi viidud uuringust selgus, et vahetustega töötajate seas suureneb suitsetatud siga-rettide arv või neil on suurem võimalus suitsetami-sega alustada. Kokkupuudet kunstliku valgustusega seostatakse ka rinnavähi tekkimise riskiga (Davis jt 2001, Kakizaki jt 2008), kuna kokkupuude valguse-

ga öösel võib häirida melatoniini sünteesi ajuripat-sis, mis omakorda võib suurendada östrogeeni teket munasarjades ja see võib suurendada rinnavähi riski.

Tervisekaitse spetsialisti õppekava 3. kursuse üli-õpilased Alli Alas ja Kairi Kiho kaitsesid Tartu Ter-vishoiu Kõrgkoolis 2016. aasta kevadel lõputöö „Va-hetustega tööga kaasneda võivad terviseprobleemid“. Töö eesmärgiks oli selgitada vahetustega töötajate ar-vamust vahetustega töö mõjust tervisele. Sellest läh-tuvalt püstitati järgmised ülesanded:

1) selgitada terviseprobleeme, mis võivad töötajate arvates kaasneda vahetustega tööga;

2) selgitada terviseprobleeme, mis on töötajatel esi-nenud;

3) võrrelda erinevates vahetuses töötavatel inimes-tel esinenud terviseprobleeme;

4) võrrelda erineva tööstaažiga inimestel tekkinud tervisehäireid seoses vahetusega tööga.

Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust, mis viidi läbi connect.ee keskkonnas. Selleks, et info uu-ringu kohta jõuaks uuritavateni, jagati küsitluse lin-ki sotsiaalmeedia (Facebook) vahendusel. Küsimus-

tikule oli võimalik vastata ajavahemikus 13. jaanuar ‒ 29. veebruar 2016. Uuritavateks olid täisealised Ees-ti Vabariigi kodanikud, kes teevad vahetustega tööd.

Antud uurimistööst selgus, et töötajate arvates on vahetustega töö seotud nende terviseprobleemide tekkega, mis väljenduvad eelkõige uinumisraskustes, peavalus ja meeleolu muutustes. Enim väljenduvad need vahetustega, st nii päeval kui öösel, töötajatel. Samuti mõjutab terviseprobleemide teket tööstaaž. Nimelt oli suurem võimalus tervisehäirete esinemi-seks >10aastase tööstaažiga isikutel ning väiksem <5 aastase tööstaažiga isikutel (Alas ja Kiho 2016).

Kes soovib selle lõputöö kohta rohkem infot saada, siis lõputöö on kätte saadav Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli raamatukogus ning Tartu Tervishoiu Kõrgkoo-li uurimistööde kogumik X-s.

Kasutatud kirjandus

Alas, A., Kiho, K. (2016). Vahetustega tööga kaas-neda võivad terviseprobleemid. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, tervisekaitse spetsialisti õppekava. Tar-tu. Lõputöö.

Boudreau, P., Dumont, G. A., Boivin, D. B. (2013). Circadian adaptation to night shift work influences sleep, performance, mood and the autonomic mo-dulation of the heart. PLoS ONE 8(7): PLoS ONE 8(7): e70813. doi:10.1371/journal.pone.0070813

Costa, G. (2010). Shift Work and Health: Current Prob-lems and Preventive Actions. Safety and Health at Work, Vol. 1, 2, 112–123.

Davis, S., Mirick, D. K., Stevens, R. G. (2001). Nig-ht Shift Work, Light at Night, and Risk of Breast Cancer. JNCI Journal of the National Cancer Ins-titute; 93(20): 1557-1562.

Guo Y., Liu Y., Huang X., Rong Y., He M., Wang, Y., Yuan, J., Wu, T., Chen, W. (2013). The Effects of Shift Work on Sleeping Quality, Hypertension and Di-abetes in Retired Workers. PLoS ONE 8(8): e71107.

Kakizaki, M., Kuriyama, S., Sone, T., Ohmori-Matsu-

Töötajate arvates on vahetustega

töö seotud nende terviseprobleemide

tekkega, mis väljenduvad eelkõige

uinumisraskustes, peavalus ja meeleolu

muutustes.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 18AKTUAALNE

da, K., Hozawa, A., Nakaya, N., Fukudo, S., Tsu-ji, I. (2008). Sleep duration and the risk of breast cancer: the Ohsaki Cohort Study. British Journal of Cancer, 4; 99(9): 1502–1505.

Käärats, E., Treier, T., Suder, S., Pihl, M., Proos, M.(-koost.) (2013). Töölepingu seadus. Selgitused töö-lepingu seaduse juurde. Tallinn: Tallinna Raa-matutrükikoda.

Merkus, S.L., Holte, K.A., Huysmans, M.A., van Mechelen, W., van der Beek, A.J. (2015). Nonstandard working schedules and health: the systematic search for a comp-rehensive model, BMC Public Health, 15: 1084.

Miidla-Vanatalu, M. 2014. Töö- ja puhke-aeg. Tööinspektsioon.

Mõisted ja metoodika – pub.stat.ee. 2015. http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Databa-se/Sotsiaalelu/14Tooelukvaliteet/02Too-aeg/TKU_01.htm

What is shift work? 2004. http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_pro-tect/---protrav/---travail/documents/publication/wcms_170713.pdf

Work schedules: Shift work and long hours. (2015). http://www.cdc.gov/niosh/topics/workschedules/default.html

Smith, M. R., Eastman, C. I. (2012). Shift work: health, performance and safety prob-lems, traditional countermeasures and in-novative management strategies to reduce circadian misalignment. Nature and Science of Sleep; 4: 111–132.

Töölepingu seadus. 2009. Riigi Teataja, 5, 35.Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1999. Riigi Tea-

taja, 60, 616.Öötöö sihtkontrolluuring 2014. Tööinspektsioon. ht-

tps://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/doku-mendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2014/Ootoo_SK_2014.pdf

Grete Jeltsov (26) on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator, lõpetanud kõrg-kooli füsioterapeudi õppekava ning aktiivse tuden-gina olnud nii Üliõpilasesinduse esimees kui vee-biajakirja Tervist! toimetuse liige.

Grete, kelleks sa väiksena saada tahtsid? Mäletan kõige selgemini seda, et pikka aega taht-

sin ma saada näitlejaks. Osalesin lasteaias ja koolis etendustes suure heameelega ja käisin mõnda aega isegi Vanemuise teatri näiteringis.

Kuidas juhtus, et sattusid õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli?

Mind on lapsest saati väga huvitanud ka meditsiin ja loomad, seega asusin pärast gümnaasiumi lõpeta-mist õppima veterinaarmeditsiini Eesti Maaülikooli. Esimese kursuse lõpus otsustasin siiski inimeste ka-suks ja tulin sõbra eeskujul Tartu Tervishoiu Kõrg-kooli füsioteraapiat õppima.

Milline õpilane sa koolis olid? Ma olin juba lapsena suur aktivist – ema nimetab

mind siiani pioneerijuhiks. Ma ei saa öelda, et koo-liajal kodus õppimisele väga palju aega kulutanud oleksin. Mulle jäid asjad tunnis kiirelt meelde ja õp-pisin väga headele hinnetele. See jättis mulle omakor-

Grete Jeltsovile meeldib mõelda pigem eesmärkidest kui unistustest Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht

Foto: Jaanika Niinepuu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 PERSOON 19

da rohkem aega tegeleda õppetööväliste tegevustega nagu õpilasesindusse kuulumine ja erinevate kooli-ürituste korraldamine.

Koolis käia mulle tegelikult meeldis ja eriti huvita-sid mind võõrkeeled ning loodusained. Nende puhul tundsin kõige enam, et saan omandatud teadmistest ka tulevikus kasu lõigata. Matemaatikaõpetaja ja mi-nu isiksused paraku jälle üldse ei klappinud.

Kas sul oli kooli ajal palju sõpru?Ma arvan, et väide „mul on palju sõpru“ pole ku-

nagi päris õige. Sõprus on väga eriline suhe, mis põ-hineb vastastikusel mõistmisel ja usaldusel. Väga pal-jusid inimesi lõplikult usaldada pole lihtsalt arukas. Seega ei, mul polnud palju sõpru, aga mul on alati olnud palju häid tuttavaid ja paar väga head sõpra.

Millised olid sinu anded lapsena?Ühtegi väga silmapaistvat annet mul siiani aval-

dunud pole. Ehk ongi minu andeks see, et olen ala-ti olnud enam-vähem kõigis ettevõtmistes keskmi-selt edukas.

Kuidas sa kujutasid lapsepõlves ette oma tulevikku?Tuleviku osas on mul siiani sama pilt säilinud –

mul on tore abikaasa, kolmikud pojad Dorian, De-rek ja Drako, üks ilus dobermann ja väike maja vei-di linnast eemal. Täpne laiuskraad pole veel paigas …

Mis sind Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kõige roh-kem üllatas?

Siinkohal meenub esmalt ikkagi anatoomia-fü-sioloogia. Sai küll konspektihunniku najal nutetud ja endalt korduvalt küsitud, kas üldse on inimlikult võimalik need luud ja lihased meelde jätta, aga lugu-peetud Kolga ja Vahtramäe tunnis sai alati piisavalt nalja, et jaksaks edasi minna. Eranditult põnev oli ka Janika Paelaga psühhiaatria seminarides. Erialaseid aineid oli mitmeid, mis meeldisid ja ühtegi konkreet-set välja tuua ei oskagi…

Kust tuleb sinu huvi spordi vastu? Kasvasin üles inimeste seas, kelle

jaoks sport oli elus väga tähtsal ko-hal. Õppisin piltlikult öeldes rooma-ma, kõndima ja rattaga sõitma Tartu Ülikooli staadionil Ujula tänaval, sest minu tädi oma perega elas seal ja suu-rem osa peretuttavaid olid 90ndate al-guses kergejõustikus päris arvestata-vad tegijad. Ilmselt kujunes ka minu suhtumine sporti juba siis selliseks nagu see on täna …

Kui palju sa nädalas trenne annad ja kui palju teed? Treenerina mu koormus hetkel suur pole – ve-

si- ja süvaveeaeroobika tunde juhendada on nädalas kolm ning aeg-ajalt lisanduvad eratunnid ja asendu-sed. Ise püüan trenni teha neljal-viiel päeval nädalas, kuid see sõltub põhitöö koormusest.

Milliste spordialadega oled tegelenud?Olen päris mitmete erinevate spordialadega tegele-

nud - iluvõimlemisest ratsutamise ja kiirkõnnini väl-ja. Ilmselt on kõige südamelähedasem siiski tantsi-

mine ja eelkõige rühmvõimlemine, sest sellega alustasin 3-aastasena ja tegelesin kõige kauem. Need lõpmatuna tunduvad venitamised ja spagaatides istumised ei lähe ilmselt kunagi meelest. Mingis va-nuses tekkisid aga uued huvid ja võim-lemine ei olnud enam prioriteet. Hiljem olen siiski emale öelnud, et ta oleks või-nud mind loobumise osas ümber veen-da, aga väidetavalt olevat ma äärmiselt kange iseloomuga …

Kuidas leida endas spordipisik?On kaks väga olulist asja, mida silmas pidada, et

oleks jaksu ja tahtmist spordiga järjepidevalt tegele-da: esiteks tuleb endale selgeks teha, et see on elustii-li tähtis osa, ning teiseks peaks sellega igal inimesel olema oma isiklik suhe ja eesmärk. Olgu selleks siis tervema ja parema enesetundega elamine või ideaal-kaalu saavutamine. Inimest, kellel puudub eesmärk, ei ole võimalik sporti tegema sundida … vähemalt jätkusuutlikult mitte. Minu soovitus on seega kõi-gepealt sügavalt järele mõelda ja miks mitte kirjagi panna, mida saaksin oma elus tervislikumalt elades paremaks muuta. Eesmärk peab olema isiklik, konk-reetne ja saavutatav!

Kumb on olulisem: kas õige toitumine või füüsili-ne aktiivsus?

Oluline on õige toitumise ja piisava liikumise va-hel tasakaal leida. Tõele näkku vaadates moodustab sellest tasakaalust toitumine siiski ¾. Trennist kaua eemal olnud inimesel soovitaksin kõigepealt proovida veetreeninguid ja seda kolmel põhjusel: vees on endal tunduvalt „kergem“ olla kui näiteks saalis, veetree-ning on äärmiselt efektiivne kaloripõletaja ja kardio-respiratoorse vastupidavuse arendaja, ning vigastus-te tekkimise oht on miinimumilähedane.

Milline on optimaalne füüsiline aktiivsus ühel täis-

Foto: erakogu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 PERSOON 20

Ma arvan, et väide „mul on palju sõpru“ pole

kunagi päris õige. Sõprus on väga eriline suhe, mis

põhineb vastastikusel mõistmisel ja usaldusel.

Väga paljusid inimesi lõplikult usaldada pole

lihtsalt arukas.

kasvanud inimesel, et tema keha eest oleks hästi hoolitsetud?

Optimaalse päevase füüsilise aktiivsuse saavuta-miseks on inimestel vaja rohkem tervislikult liikuda, mis võib olla nii aiatööde tegemine kui autoga sõit-mise asemel tööle ja tagasi koju kõndimine. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaksime viis korda nädalas saama vähemalt 30-minuti jook-sul mõõduka füüsilise koormuse (südamelöögisage-dus ja kehatemperatuur tõusevad), mis tegelikult on siiski väga kriitiline piir ja kedagi vaevalt just terve-na hoiab. Isiklikult arvan, et vähemalt kolmel korral nädalas võiksime sihipärasemalt treenida ning muul ajal leidma oma töö- ja kodukeskkonnas rohkem vii-se enda aktiviseerimiseks.

Kuidas sattusid tööle Tartu Tervishoiu Kõrgkooli?Kõrgkooli täiesti teistsugusele ametile sattusin

tööle ilmselt mitmete asjade kokkulangevusele sobi-val ajal. Olin juba tudengina õppetööväliselt aktiivne ja sain turunduse ning ürituste korraldamise vallas häid kogemusi. Nagu juba enne mainisin, olen ala-ti paras aktivist olnud ja ilmselt on kogu minu seni-ne elu ja tegemised olnud ettevalmistus praegusteks väljakutseteks. Igal juhul tunnen hetkel, et olen oma koha leidnud.

Ma saan aru, et oled päris palju ka reisinud. Milli-sed on kõige meeldejäävamad reisisihtkohad olnud?

Kas ma just palju reisinud olen on ilmselt vaate-nurga küsimus, kuid ma tõesti naudin seda ja püüan vähemalt paaril korral aastas kuskil ära käia. Kõige eksootilisem on siiani olnud kruiis Kariibi merel ja eelkõige Kaimanisaared, mis jätsid mulle tõeliselt sü-gava mulje ning soovi tagasi minna. Olen pigem soo-jalemb ja sellise valge liiva ning helesinise veega para-diisisaare külastamine oli juba ammu minu unistuste nimekirjas. Restoranid olid rannas kai peale ehita-tud, seega tooraine tuli maja tagant kööki ja lauale nii värskena kui see üldse võimalik on.

Aga kui nüüd tõsiselt rääki-da, siis teavad ilmselt vähemalt kõik minu lähemad tuttavad, et mu süda kuulub Portugali-le. See riik tõmbas mind sele-tamatul põhjusel juba enne, kui mul avanes võimalus Erasmuse programmiga seal õppeprakti-ka sooritada. Mul tekivad siiani külmavärinad, kui ma mõtlen nende inimeste külalislahkusele, sellele meeleolule ja elustiilile linnas või ookeaniäärsetes külades, mitme-kesisele loodusele ja mis nende endi jaoks ehk kõige olulisemale – võrratule söögile. Seal soovitan kind-lasti kõigil ära käia ja külastada nii Portugali põhja-, kesk- kui lõunaosa, sest igaüks neist on omanäoline.

Minu seni vallutamata sihtkohtade hulka kuulub Uus-Meremaa…

Milliseid hobisid sul veel on?See on üks keeruline küsimus. Hetkel puuduvad

vähemalt talveperioodil mul igasugused traditsioo-nilised ja ebatraditsioonilised hobid. Kunagi sõitsin lumelauda, kuid pärast üht õnnetut ristluumõraga lõppenud kukkumist pole ma enam sinna poole vaa-danud. Minu päevakava on töönädalal üldjuhul vä-ga intensiivne ja selle pärast meeldib mulle vabal ajal enamasti lihtsalt midagi head süüa teha ja oma kõi-

ge lähedasema inimesega koos aega veeta. Suvisel ajal, kui mul vaba ae-ga rohkem on, püüan looduses viibi-da ja tegelen veidi jalgratta vabasõi-duga (Freeriding). Saan sellega päris hea füüsilise koormuse, positiivsed emotsioonid ja silmanurgast loodust ka nautida.

Kui saaksid maailmas kolme asja muuta, siis mida, miks ja kuidas?

(Pikk mõttepaus.) Tegelikult oleks maailmas ilm-selt ainult üht asja muuta vaja, et paraneks olukord väga paljudes valdkondades. Kui see oleks minu või-muses, siis ma teeks lõpu inimeste võimujanust ja ma-teriaalsetest ihadest tulenevale tegevusele. Homo sa-piens, kes peaks olema „tark inimene“, ei ole kahjuks minu silmis eriti arukalt tegutsenud ja sellest tulene-valt oleme järjekindlalt enda elukeskkonda ja -kvali-teeti hävitamas. Kahju, et teaduse arengu ja oma käte-ga nii palju uhket ja kaunist luua suutev inimene võib oma tegevusega kõike kolm korda kiiremini ka hävi-tada. Paraku saab minu osa muutuste toomises sel-lesse olukorda olla küllaltki väike ja tuleneda põhili-selt isikliku vastutuse võtmise eest oma elutegevuses.

Millest sa unistad? Mul on juba seitse aastat võimalus tähistada oma

sünnipäeva kahel korral aastas. Pärast seda sain ma aru, kui palju eest on mul oma elus tänulik olla ja kui lihtne on sellest ilma jääda. Mulle meeldib pigem mõelda eesmärkidest kui unistustest. Need on palju konkreetsemad ja sunnivad mind tunduvalt sihipä-rasemalt tegutsema.

Kindlasti on üks neist enda järjepidev arendamine tööalaselt, sest mulle meeldib olla edukas selles, mi-da teen. Väikseid vahe-eesmärke tuleb palju saavu-tada, kuid kokkuvõttes töötan ma selle nimel, et va-naduspõlves saaksin enda üle uhke olla ja öelda, et olen oma elu elanud nii nagu tahan.

Kui see oleks minu võimuses, siis ma

teeks lõpu inimeste võimujanust ja materiaalsetest

ihadest tulenevale tegevusele.

Foto: erakogu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 PERSOON 21

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 ARVAMUS 22

Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president

Pannes maha rektori ameti, ei teadnud ma täpselt, millal ja millega tegelema hakkan. Kindel olin vaid selles, et muutus on vajalik. Nii mulle kui kõrg-koolile.

Olles Õdede Liidu liige aastast 1993 ning juhtides tervishoiukõrgkooli, olen tiirelnud tervishoiusüs-teemi orbiidil päris pikalt. Nüüd oli Eesti Õdede Liit muutuste lävel ja mina olin valmis millekski uueks. Nii need kaks asja kokku said. Täna võin koolilapse-likult tõdeda, et esimene semester on edukalt läbitud.

Õed on aastatega kätte võidelnud koha läbirääki-miste, kooskõlastamiste, arutelude ja uuenduste laua taga, olles nüüdseks arvestatavad partnerid riigile. Olulisim on selle koha täitmine parimatega. Tark õde toob uuendused, seab enesearenduse kõrgele kohale ning tegutseb terve Eesti nimel. Meil kõigil on või-malik olla see tark, kes tahab ning oskab asjad pare-maks muuta, arendada ja ellu viia.

Kõrgkoolil on olnud ja jääb alatiseks väljakutse – õpetada kõike seda, mida kohe praktikas vaja läheb ning samas ka neid oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mi-da on vaja tulevikus. Kuna tulevik on tegelikult “ko-he homme”, siis see, mida õppida ja õpetada, on väl-jakutseks meile kõigile.

Viimased kuud on olnud Õdede Liidu jaoks pinge-

lised, kuna organisatsiooni ja kutse arengutega paral-leelselt tegeleme ka kollektiivlepingu läbirääkimiste-ga. Kutse arengu ja samas töötingimuste paranemise eest seismine võib olla vahel küll keeruline, kuid mõle-mad pooled on vajalikud. Organisatoorselt on toimu-nud suured muudatused, kuid areng jätkub. Esialgne muutus kuvab avalikkusele läbi uuenenud kodulehe www.ena.ee ja uudiseid kandvate Facebooki posti-tustena. Kutse arengus muutuvad nii pädevuse hin-damine kui koolitused. Planeerime olla koostöösil-laks kahe tervishoiukõrgkooli vahel.

Sõbrakuul ei taha ma kirja panna kõike seda, mi-da võiks veel teisiti teha. Uudiseid saab jätkuvalt nii kuulda kui lugeda. Täna tahan meile kõigile meelde tuletada mõnda olulist tõde:1. me kõik oleme erinevad ja erinevus rikastab;2. koostöös peitub tuleviku võti;3. mida erinevamate inimestega õnnestub teha koos-

tööd, seda rohkem me areneme ise ja tulemus saab kindlasti parem.

Üksi uhkelt kõndides võib komistada ja end valu-salt ära lüüa. Üheskoos sammudes on Su kõrval sõber, kes toetab õigel hetkel või ka vajadusel lükkab, aitab rasketest hetkedest üle saada ning kolmekordistab jagatud rõõmu.

... üheskoos edasi!

Jalad maas ja ...

Foto: Ekraanitõmmis

Getter Nuut, õe õppekava II kursuse tudeng

Sõbrapäeva eel otsustasime uurida kõrg-kooli kahelt välisõppejõult, millised on olnud nende kogemused Tartu Tervis-hoiu Kõrgkoolis ja siin on nende vas-tused.

Petar Hodulov, what has been your most interesting experience in our school?

I will never forget my first day at Tartu Health care college, that was  in August 2007. My first experience teaching abroad in Eng-lish. As a matter of fact, the whole academ-ic year was so interesting and full of emo-tions. This was great time to grow up as a teacher, professional and as a person. It was an honour to be part of the aca-demic staff. I fell in love with the coun-try and its people, despite the climate.

What might be your depiction of our school?

Tartu Health Care College is a well-orga- nized academic structure supported by good facilities, right in the academic heart of Estonia.

Could you please describe the learning attributes of our students and Estonians in general.

In general, Estonians are hard workers and the

students don’t make exception. All the assigned tasks and papers were done by the deadline.

This has been always facilitating my work and has stimulated the students progres-sion. My Estonian students were thirsty for knowledge, a great boost and moti-vation for me.

What valuable advice could you give to our school?Keep up the good work in developing the

college and the international cooperation.

• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

Davide Ticchi, what has been your most interesting experience in our school?

Most interesting experience at THCC is always the encounter with students who - you know from the beginning

- will encounter many others... So that every time I see those faces eager of know-

ing more and understanding better what we deal with in the health care professions, I feel the vibe of appeasing their curiosity by seek-

ing those meanings people attribute to what we do.

What might be your depiction of our school?I still remember how seeing so colorful walls and

big windows made me feel when stepping in to our

school, the reason why I am not a big fan of big au-ditoriums with not a single window, yet a passion-ate supporter of the environmental serenity that our school stimulates. Further, the more you spend time with students and staff, the better you may understand how necessary a shared goal in our field is, ‘well-be-ing’ begins here.

Could you please describe the learning attributes of our students and Estonians in general.

Studying and exploring sound like synonyms these days. Our students love to study by exploring the is-sues and complexities of our time, thus we simply provide them an opportunity to frame and contex-tualise their interests, talents and dreams. More lively discussions and openness would reasonably improve the quality of Estonian students’ outcomes. A chal-lenge we must undertake with sense of enthusiastic responsibility. “We ourselves feel that what we are do-ing is just a drop in the ocean. But the ocean would be less because of that missing drop.” Mother Teresa

What valuable advice could you give to our school?There is room for improvement in many areas and

sectors of our school as well as society, but with people there is only room for relationship. Attuning ourselves to students shall keep our eyes and ears well open to make sense together of what difference we can make in health care. Our school should take stock of ‘care’ to listen, counsel and narrate the others.

Välisõppejõudude kogemus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

Petar Hodulov

Davide Ticchi

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 VÄLISPILK 23

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 VÄLISPILK 24

Kristel Laiuste, hooldustöötaja õppekava II kursuse õpilane

Meie toreda kursuse kaheksal õppuril oli võimalus sooritada 32-päevane praktika Soomes või Saksa-maal tänu kahele õpirändeprojektile („Hooldustöö-tajate õpirändepraktika“ ja „Kutseharidusõppe tase-meõppe õpilaste ja kutseharidustöötajate õpiränne“), mida rahastas Erasmus+ programm. Lisaks sooritas veel üks õpilane välispraktika ühes Saksamaa linnas. Välispraktika kogemus oli väga hea ja positiivne. Pal-jud asjad nagu keskkond, võimalused, harjumused, reeglid, töökorraldus, meeskonnatöö, eakate soovid jm erinesid meile tuttavast hoolekandesüsteemist.

Kaks õpilast käisid Soomes Espoos dementsete erahooldekodus Villa Tapiola, kaks õpilast käisid Soomes Espoon Keskuksen Palvelutalos, neli õpi-last käisid Saksamaal Jena linnas Käthe Kollwitzi Wohn- und Seniorenzentrumis ning üks õpilane Saksamaal Bayern Sonnenhofis. Kogu kursuselt

vaid kolm õpilast sooritasid oma praktika Eestis.

Praktika Saksamaal

Sonnenhofi sotsiaal-terapeutilises elu- ja töökesk-konnas elas 30 psüühilise erivajadusega elanikku ja 20 töötajat: hooldajad, tegevusterapeudid, juhenda-jad, kolm juhtkonna liiget. Iga elanik elas eraldi toas ja teadis oma ülesannet, mida ta ühiseks hüvanguks peab tegema. Nad ka vastutasid selle eest – kes nõu-de lauale panemise eest, kes teepausile kutsumise kel-la löömise eest, kes lillede kastmise eest. Nad tund-sid end väärikatena ning kedagi ei kiirustatud tagant. Kõigil oli lubatud teha omas tempos - nii hooldajatel kui elanikel. Näiteks kui päeva sisustas ainult üks te-gevus (kasvõi pusle kokkupanek) ja see hõlmaski ko-gu päevase aja, siis oli ka see päev korda läinud ja kõik olid rahul. Puhkepausid olid olulised - kui oli tee aeg, siis oligi tee aeg. Kõigil. Elanikel ja personalil. Ja ikka tunti huvi töötajatelt/praktikandilt, kas nende paus on tehtud, et saaks jälle värskelt edasi tegutseda. Pü-siv oskus, mida sealt kaasa saadi, oli oskus olla kan-natlik ja märgata ka väikeseid asju. Oluline on ju säili-tada inimeste elukvaliteeti, mitte teha nende eest kõik ära, vaid hoopis õpetada neile toimetulekut iseendaga

Hooldustöötaja eriala II kursuse välispraktika Saksamaal ja Soomes

Sonnenhofis: Vasakpoolsel pildil on maja, milles on pe-sutuba, pesemine, triikimine, õmblemine, meisterdamine peamiselt viltimine; parempoolsel pildil söögituba.Pilt: M.Jaanisk

Peamaja, kus söödi ja kus olid hommikul kogunemised.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 VÄLISPILK 25

ja lasta neil ise teha nii palju, kui nad vähegi suudavad. Selleks on vaja kannatust (õppida) ja nii väärtustatakse ka hooldustöötajaid. Teine kaasa võetud tähelepanek – kuidas elanikke motiveerida nii, et kõik võidaksid. Sisemise motivatsiooni tekitamise või suunamise os-kus tuleb kasuks nii töös kui eraelus.

Uutel õppuritel tuleks tähele panna, et meie oleme harjunud olema e-riik ja igal pool Wi-Fi levialas, kuid Saksamaal ei pruugi internetti praktikabaasis ollagi. Või televiisorit ega võimalust üle tee poodi minna.

Jenas olid klientideks dementsusdiagnoosiga här-rad ja prouad. Kliente härratati ja prouatati nii otseselt

Käthe Kollwitzi Wohn- und Seniorenzentrum Pildid: M.Nurme

nende poole pöördudes kui ka töötajate omavahelises vestluses. Meeldiv oli sealne suhtumine nii elanikes-se kui personali - kõik oli viisakas ja lugupidav kõigi suhtes. Sealne töökorraldus oli hästi sujuv. Kõik olid rahulikud ja tegid sõbralikus õhkkonnas stressivabalt oma tööd. Toetavat suhtumist leidis inimese loomu-lik vajadus aeg-ajalt puhata. Samas jõuti kõik kenasti ära teha ja inimesed said hooldatud. See tulenes ar-vatavasti nende heast töö jaotusest/korraldatusest ja töötajate arvust vahetuses.

Õpetlik oli veel see, mismoodi suhteliselt väheste, kuid efektiivsete abivahenditega osati töötada suure-jooneliselt. Hea kogemuse andis võimalus kasutada komplekti reguleeritavast vannist ja vastavast tõstu-kist, millega ise mitteliikuvaid või väheliikuvaid ini-mesi tõsteti vanni ja vannist välja ning hiljem trans-porditi tagasi voodisse. Praktikant kõike teha ei saanud ja see on mõistetav, sest koosseisulistel töötajatel on omad kindlad ülesanded kindlas järjestuses ja ka oma vastutus klientide ning asutuse ees. Olles praktikant tuleb vahel leppida teatud juhuslikkuse ja kaootilisu-sega ülesannete täitmisel.

Lõuna osteti hooldekodu sööklast ja nii oli võima-lik tundma õppida sakslaste toidukultuuri (nende su-pid, vorstid jne), mis oli täiesti omapärane aga maitsev.

Kogemused Soomes

Villa Tapiola 30-kohalise erahooldekodu päevaplaan ja suhtumine olid üllatavad – tekkis soe ja sõbralik, kodune tunne. Töö toimus hästi organiseeritult ja kellaajaliselt, vastavalt kliendi isiklikul lehel oleva-le juhendile. Seal oli kirjas täpne kellaaeg ja kliendile pakutavad teenused. Kindlaksmääratud hooldaja pa-kub elanikule turvalist toimetulekut (võrdluseks Ees-tis - mõnes asutuses ei ole igal hooldajal oma kliente).

Soome tervishoiusüsteem on väga kõrgel tasemel. Paljusid toiminguid teevad hooldajad ise, mida meil Eestis teevad õed (veresuhkru võtmine, insuliini süs-timine). Ergonoomikale pööratakse suurt rõhku ja

üksi ei tõsteta klienti, isegi, kui ollakse olukorras, kus teist hooldajat pole kohe võtta. Sel juhul kasutatakse kliendi puhul tõstukit. Enda poolt sai praktikant aga näidata, kuidas saab tõsta inimest voodist ratastoo-li üksinda, kui ei ole tõstukit või teist töötajat kõrval. Jagati oskusi ja kogemusi. Siinkohal täname õpetuse eest õppejõud Maie Timmi.

Söögid olid väga kodused ja soomlastele väga oma-sed - igasugused pajaroad, kissellid, pudrud ja vor-miroad, magusad kohupiimaroad, palju rohelisi köö-giviljasalateid. Söödi ka ise koos klientidega ühes lauas samal ajal, mingit erikohtlemist ei olnud

Espoon Keskuksen Palvelutalos elavad elanikud korterites üksinda või abielupaarina. Neil on ava-rad võimalused elamiseks. Igal üle 60-aastasel hai-gel inimesel on võimalus taotleda korterit eakate tee-nusmajas.

Espoon Keskuksen Palvelutalo hooldajad jälgivad ja kontrollivad kliendil nii tuju kui tervislikku seisu-korda, samuti seda, mis probleemid klientidel on, mis on nende soovid, kuidas nad on söönud ja joonud, kas on vaja abi hügieeniga. Huvitav oli näha ja kogeda, et hooldajad jagavad igal päeval ära oma töö mitmesse gruppi, vastavalt klientide isiklikele väljatrükitud leh-tedele. Osad hooldajad viivad ühel päeval vaid klien-did sööma ja sealt ära, teised jagavad toitu toidusaa-lis ja küsivad kliendieelistusi ning korjavad mustad nõud, kolmandad tegutsevad toas (voodite korras-tus diivaniks ja hügieenitoimetused). Järgmisel päe-val planeeritakse omavahelist tööjaotust teisiti. Nii on kogu aeg klientide juures meeskond ja ka hooldajatel huvitavam ja vaheldusrikkam, välditakse läbipõle-mist. Selline korraldus järgib rohkem ergonoomikat ja hügieeni, väldib ülekoormust, pakub puhkepause.

Seal püütakse väga aktiviseerida oma kliente: tre-nažöörid (vt pilte) on paigaldatud isegi koridori. Neid kasutatakse tihti ja intensiivselt.

Elanikele antakse aega ise toimetamiseks, midagi ei tehta nende eest ära ja inimesed on ise huvitatud sellest, et nad oleksid kõrge eani isetoimivad. Selle ni-

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 VÄLISPILK 26

väga hea õppida ennast pare-mini tundma.

Tulevastele välismaale praktikale minejatele soo-vitame ikkagi pikemalt ja põhjalikumalt end keele-õppe osas ette valmistada. Ühelt poolt teeb see koha-likega suhtlemise ja teistest arusaamise hõlpsamaks, teisalt avaneb ehk võimalus oma tööülesandeid märksa

teadlikumalt ja põhjalikumalt sooritada ning seda ka nautida inimsuhete baasil. Ja alati tuleks mõelda, mi-da huvitavat oleks meil pakkuda näiteks kultuurilises valdkonnas, kui avaneb võimalus eakaid aktiveerida või neid kaasata mingisse tegevusse. Soome keele tegi meile selgeks väga oskuslik ja meeldiv õppejõud Triin Palo ja tema õpetatud keeleoskus oli soomlastele kõ-nes arusaadav.

Soovitame osa võtta kindlasti kõigil, kel võima-lus osaleda sellises Erasmus+ programmis. Meie ole-me valmis veelkord minema ja õppima. Aitäh kõigile, kes selle nimel on vaeva näinud, et meil sellised või-malused olemas on.

teks äratus, ravimite võt-mine, toitlustamine, prot-seduurid, üritused jne). Kellel on meeleoluga prob-leemid, neil on käed-va-

bad-süsteemis telefoniga operaatorühendus. Ruumide kaunistamiseks kasutatakse palju maa-

le ja pildid perekonnast kaunistavad elanike kodusid. Kliendid kannavad väga mugavaid, eakatele kohan-datud jalanõusid (vt pilti).

Keeruliseks peeti aga praktikabaasi kaugust ööbi-miskohast. Kaks tundi kulus sõitmiseks praktikabaa-si ja tagasi ööbimispaika jõudmiseks. Kokku teeb neli tundi päevas lihtsalt ühistranspordis olemist. See on märgatavalt suurem aeg, kui meie siin Eestis harjunud oleme, aga Soomes olevat see üsna tavaline. Ööbimis-paigas ei olnud telerit ega raadiot. Olemas oli internet – saadi teha koolitöid, käia linnaga ja vaatamisväär-sustega tutvumas.

Teistele õpilastele soovitavad välispraktikal käinud väga vahetada praktikakeskkonda. See annab pal-ju õpikogemusi, teise kultuuriga suhtlemiskogemusi, laiendab silmaringi ja üleüldse mõjub igati positiiv-selt. Välispraktika annab võimaluse ennast proovile panna teises keele- ja kultuurikeskkonnas. Praktikant võib avastada enda juures, et olenemata vanusest on ta veel kohanemisvõimeline. Läbi sellise kogemuse on

Trenažöörid. Pilt: T.Vulla

Kohandatud seljatoega tool, et klient ei vajuks maha. Pilt: O.Fjodorova

Turvavöö, et klient ei vajuks maha.

Randmenupp, kell ja käed-vaba-süsteemis telefon. Pilt: O. Fjodorova

Kohandatud jalanõud. Pilt: O.Fjodorova

Meie HT15 grupp, pildilt puudu kaks õpilast. Pilt: M.Jaanisk

mel treenitakse ka tre-nažööridel, et lihasjõu-du ja -toonust säilitada kõrge eani. Mõttetut tormamist ei ole. Õpi-ti seda, et inimesele tu-leb aega anda nii palju, kui ta vajab, mitte kõi-ke kiirustades teha. Ju-hataja Annete rõhutas, et kliente teenindatak-se nagu haiglas, aga ae-ga veedavad nad nagu päevakeskuses. Prakti-ka ajal jäi mulje, et kõik inimesed vananevad seal rõõmuga. Ühes-koos veedeti palju ae-ga koos, ajades juttu ja kuulates muusikat.

Kliendid, kellel on kukkumisoht või liiku-misega probleemid, ka-sutavad randmenuppu, mis peab kogu aeg ole-ma käel (vt pilti). Mõnel elanikul on GPS- sea-de randmel. Käekellast saab klient infot oma päevakava kohta (näi-

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 27

Hele Nurme, Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsiooni koordinaator

Elundidoonorluse ja transplantatsioonide kohta Ees-tis annab kõige parema ülevaate kodulehekülg www.elundidoonorlus.ee, kust leiab infot, statistikat ja mee-diakajastusi kogu transplantatsiooni valdkonna koh-ta põhjalikumalt.

Eestis elab umbes 550 inimest, kes on saanud uue võimaluse elule tänu elundite siirdamisele. 2016. aas-ta lõpu seisuga oli Eestis 485 siiratud neeru, 47 siira-tud maksa ja 16 siiratud kopsudega inimest. Kolme-le inimesele on neeruga samaaegselt siiratud ka uus pankreas. Kolmele inimesele on siiratud uus süda (tä-nu toimivale koostööle Helsingi ülikooli haiglaga).

Kõik elundite siirdamised Eestis toimuvad SA Tar-tu Ülikooli Kliinikumis. 2016. aastal viidi Eestis lä-bi 38 kadaveerdoonori neeru siirdamist, neist kahel korral sai retsipient samalt doonorilt korraga nii nee-ru kui pankrease. Neli inimest said neeru elusdoono-rilt. Toimus kümme maksasiirdamist ja kolm kopsude siirdamist. Lisaks sai üks eestlane Helsingis uue süda-me, doonorsüda oli samuti pärit Eesti doonorilt. Käes-oleva aasta algul oli uue elundi ootel ligi 60 inimest.

2016. aastal oli meil 28 surnud doonorit. Neist 22 sobisid elundidoonoriks ja 6 ainult kudede doono-riks. Kümnel juhul ei andnud surnu lähedased doo-norluseks nõusolekut.

Eestis käsitletakse surnud doonoritena ainult aju-surmas doonoreid. Iga meditsiinitudeng võiks ajusur-ma mõiste endale selgeks teha. Meie kodulehelt rub-riigist „Doonorid“ leiab surnud doonori kirjelduse juurest lingi ajusurma olemust selgitavale artiklile.

Ajusurma mõiste tuleb selgeks teha

Ajusurmaga on tegemist siis, kui peaaju lakkab täieli-kult ja taaspöördumatult funktsioneerimast. Nii ras-ket ajukahjustust võivad põhjustada näiteks trauma, verevalandus, infarkt, põletik, kasvajad, samuti vere-ringe seiskumise tagajärjel tekkinud hapnikupuudus ajus. Ajusurm on taaspöördumatu ja see on võrdne inimese surmaga. Kaasaegse meditsiini võimalused

välistavad valediagnoosi. Eestis sureb igal aastal üle 15 000 inimese, neist vaid ca 0,2% surevad ajusur-ma ja võivad saada surmajärgselt doonoriteks. See-ga iga doonor loeb!

Elundite ja kudede doonorlus ajusurma järgselt on heategu, mis parandab paljude abivajajate elukvali-teeti. Ajusurmas doonor saab aidata mitut abivajajat: kuni kuus inimest saavad uue elundi (neerud, maks, kopsud, süda ja pankreas), kaks inimest uue silma sarvkesta ning lisaks võivad veresoontest, nahast ja luukoest abi saada veel paljud patsiendid.

Tee otsus ja räägi lähedastele

Iga inimene saab oma elu jooksul langetada otsuse, kas ta on nõus oma elundite ja kudede surmajärg-se loovutamisega siirdamise eesmärgil või mitte. In-ternetis saab digiallkirjastada vastava tahteavalduse või vastuseisu aadressil www.digilugu.ee, kuid kõi-ge tähtsam on rääkida oma otsusest lähedastele. En-ne surnult elundite ja kudede eemaldamist küsivad arstid perekonnaliikmetelt või teistelt lähedastelt sur-nud isiku eluajal väljendatud tõekspidamist. Lähe-dastel on palju kergem, kui nad teavad inimese en-da arvamust. Kui surnud isik on elundite ja kudede annetamisega eluajal nõustunud, siis teised isikud ei või seda keelata.

Kui lähedastel puuduvad andmed surnud isiku elu-

www.elundidoonorlus.eeÜks elundidoonor võib päästa kuni kaheksa inimese elu

Enamike jaoks pole sugugi oluline, kas nad

maetakse koos oma elunditega – aga kellegi

jaoks kuskil sõltub sellest tema elu ja surm.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 28

aegse tahte kohta, langetavad nad elundite loovutamise kohta otsuse ise. Keskeltlä-bi veerand võimalikke doonoreid ei saa reaalseks doonoriks, sest lähedased ei anna nõusolekut elundidoonor-luseks. Enamasti on keeldumise põhjuseks teadmatus.

Inimesed, kes on nõustunud ajusurmas pereliikme elundi-te ja kudede loovutamisega siirdamiseks, on öelnud, et see samm andis neile jõu-du raskel hetkel vastupi-damiseks. Elundite kin-kimine ja teise inimese päästmine on hindama-tu väärtusega. Positiivne suhtumine siirdamisse iseloomustab arenenud ühiskonda. (www.elun-didoonorlus.ee)

Kui oled nõus oma elundid pärast surma loo-vutama, et päästa kellegi elu või aidata kellelgi tei-sel elada täisväärtuslikku elu, siis aadressil www.di-gilugu.ee on vaid 30 sekun-diga võimalik teha elundi-te loovutamise tahteavaldus.

On raske mõelda ja veelgi raskem rääkida oma surmast, kuid see võib päästa palju elusid. Enamike jaoks pole sugugi oluline, kas nad maetakse koos oma elundi-tega – aga kellegi jaoks kuskil sõltub sellest tema elu ja surm.

Elundidoonorlus.ee „Sinu lugu“ rubrii-gist saab lugeda siiratud elundiga patsienti-de kirjapandud lugusid.

ELUNDIDOONORLUS EESTISDoonorid 2016. aastal• Surnud doonorid: 22 elundi-

ja koedoonorit, 6 ainult koedoonorit, 10 ei antud nõusolekut doonorluseks

• 4 elusdoonorit annetasid oma neeru

Siirdamised 2016. aastal• 36 neerusiirdamist• 2 neer+pankreas• 3 kopsude siirdamist• 10 maksasiirdamist• 1 südamesiirdamine

(koostöös Helsingi ülikooli haiglaga)

• 4 elusdoonori neeru siirda-mist

Eestis elab järgmiste tööta-vate siirikutega inimesi:• Neer 485• Maks 47• Kops 16• Pankreas 3• Süda 4

Kokku 550 inimest.Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum

Foto: Katrin Vaasna

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 29

Munarakkude külmutamine annab naistele uue võimaluse

Deniss Sõritsa, Elite kliiniku naistearst

Meedikutele ega teistelegi pole enam uudiseks, et sün-nitajate vanus muudkui tõuseb. 2014. aastal oli naise keskmiseks vanuseks lapse sünni hetkel 29,6 eluaastat, Euroopa Liidus on see number ootuspäraselt kõrgem ehk 30,4-30,9. On üldteada fakt, et naised lükkavad sünnitamist edasi nii Eestis kui ka mujal arenenud riikides. Põhjuseid on mitmeid, muutunud on elu ning muutunud on naiste soovid ja vajadused. Me-ditsiin aga püüab selle kõigega kaasas käia ja käibki.

Kuigi sünnitusiga tõuseb, tahame sellegipoolest saada terveid lapsi. Teadus on jõudnud nii kaugele, et võimaldab nüüd säilitada noored ja terved muna-rakud, et hiljem need sulatada ja kasutada. Ka Eestis ja lausa meie kodulinnas Tartus pakutakse nüüd mu-narakkude külmutamise võimalust - esimesed nai-sed on juba jätnud oma munarakud munarakupan-ka hoiule. Külmutatud munarakkudest on sündinud Eestis ka esimesed lapsed.

Hea uudisena saab välja tuua, et Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naabruses tegutsev viljatusravile spetsia-liseerunud Elite erakliinik on jõudnud tulemusteni, kus ligi 90% sulatatud munarakkudest jäävad ka el-lu. Veel mõned aastad tagasi ei olnud elulemuse prot-sent sugugi nii kõrge.

Munarakkude külmutamine aitab onkoloogilisi haigeid

Munarakkude külmutamine on kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada. Näiteks

naistele, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama. Teatavasti viljakus väheneb vanusega, see-ga munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada. Eri-nevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 aastat. Külmutatud munarakkude kva-liteet ei vähene aja jooksul. Ja sulatamisel jääb lausa 90% munarakkudest ellu.

Munarakkude külmutamist vajavad ka naised, kel-lel on diagnoositud vähk. Munarakkude külmuta-mine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust. Ena-mik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus lei-dub elujõulisi munarakke peale ravi. Viljakuse säi-litamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist.

Külmutamist võivad vajada ka naised, kes on oma usu tõttu või moraalsetel põhjustel külmutatud emb-rüode säilitamise vastu.

Külmutamist võiksid vajada need naised, kelle su-guvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned va-rajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säili-tada munarakke enne, kui need on otsakorral.

Munarakku on keerulisem külmutada kui seemnerakku

Erinevalt spermast ja embrüodest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas

ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuiva-tada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna muna-raku kest muutub külmutades kõvemaks, peab mu-naraku viljastamiseks pärast munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima. Munarak-kude külmutamiseks on kaks võimalust: aeglase kül-mutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vit-rifitseerimine).

Enne külmutamist peab naine saama hormoonravi

Patsient peab läbima samasuguse hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt munarakud külmu-tatakse teatud perioodiks enne, kui need sulatatak-se, viljastatakse ja siirdatakse embrüodena emakasse.

Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes 4-6 nädalat ja on kooskõlas IVF-i esialgsete

Maailmas on üle 10 000 lapse

sündinud külmutatud munarakkudest.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 30

protsessidega: 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rases-tumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoo-nid, 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke.

Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel. Seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis. Seejä-rel munarakud külmutatakse koheselt.

Kui patsient on valmis rasestuma (näiteks mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse sperma, et munarakud viljastada, ning siirdatakse embrüodena emakasse.

Külmutatud munarakke võib säilitada nii kaua, kui naine soovib

On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud muna-rakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti. Eesti seadu-se järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud. Rasestumise tõenäosus sõltub naise vanusest munarakkude külmutamise hetkel ehk mida varem, seda parem. Rasestumise tõenäosus ei sõltu sellest, mis vanuses naine soovib neid külmutatud munarakke kasutada.

Külmutatud munarakkudest sündinud lastel pole tavapärasemast rohkem sünnidefekte

Maailmas on üle 10 000 lapse sündinud külmutatud munarak-kudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud mu-narakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Uuring ei näidanud ka kromo-soomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakku-dest saadud embrüode vahel.

2014. aasta uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega. Ülemaailmselt on külmutatud embrüodest sündinud üle 300 000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes.

Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.

Foto: Olivia Vasar

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 31

Olga Jagintseva, õppejõud

Kõik me teame, et meid ümbritsevad mitmesugused mikroobid ja bakterid, mis tekitavad erinevaid haigu-si, ning kui me ei soovi haigestuda, peame hoolikalt käsi pesema. Kätepesu tähtsust teadvustab juba korra-lik koolieelik, kes enne krõpsude suhu pistmist pühib käsi niiske salvrätikuga.

Kõik tervishoiutöötajad järgivad kätehü-gieeni põhimõtteid. Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkool pöörab erilist tähelepanu käte hügieenile, osaledes sellele teemale pühen-datud projektides, tehes koostööd laste-aedade ning gümnaasiumitega, õpetades inimesi jälgima kätehügieeni põhireegleid. Lisaks käte vee ja seebiga pesemisele pakutakse palju erinevaid aseptika ja antiseptika vahendeid. Tänapäeval on see iseenesestmõistetav, kuid see ei ole alati nii olnud.

Haiglapalavikul hulganisti ohvreid

Vähesed väljaspool tervishoiusüsteemi on kuulnud ungari sünnitusarstist, professor Ignaz Philipp Sem-melweisist (pildil), ühest aseptika rajajatest ning ei

oska aimatagi, kui paljud inimesed võlgnevad talle tänu oma elu eest.

Umbes XIX sajandi keskpaigani möllas Euroopa sünnitusmajades lapsevoodipalavik. Mõnedel aasta-tel võttis see kuni 60% emade eludest, kes sünnita-sid tolleaegsetes sünnitusmajades. Naised eelistasid sünnitada pigem tänaval või kodus, et mitte sattuda

haiglasse. Sinna jõudes aga jätsid nad sugulastega hüvasti nii, nagu läheksid tapalavale.

Samal ajal märgati, et operatsioonid, mis olid tehtud kodus, lõppesid vähem kurvalt. See tähelepanek lubas operatsioonijärgsele palavikule omistada nime — haiglapalavik. Kuid mitte keegi ei teadnud, kuidas sellega

võidelda. Kehvasti tuulutatud ja koristatud palatites valitses mustus ja hais. Haiged lebasid

kušettidel, mis olid tihedas reas. Paranevad naised lamasid surijate lähedal, hiljuti opereeritud aga koos nendega, kellel mädanesid haavad ja oli kõrge palavik.

Operatsioonitoas ei olnud mitte puhtam kui pa-latis. Nurgas toolil oli pesukauss kirurgile, kes pärast lõikust pesi seal verega määrdunud käsi. Enne lõikust oli nende pesemine üldarvamusel mõttetu, kuna nad olid siis veel puhtad.

Puhtuse nimel hakkaski ühena esimestest võitlema

sünnitusarst Semmelweis. Tema rajas esimese tõelise kirurgiakliiniku sanitaar-hügieeninõuete rakendami-sega. Tema muret tervishoiu pärast kannustas kõrge operatsioonijärgne suremus, mille põhjused olid tollal ebaselged.

Kes oli Ignaz Philipp Semmelweis?

Ignaz Philipp Semmelweis sündis 17. juulil 1818 Un-garis, astus õigusteaduskonda, kuid hiljem läks üle arstiteaduskonda ning 1844. aastal sai doktorikraadi.

Ta töötas kahes sünnitusmajas. Esimeses käisid praktikal arstiteaduskonna üliõpilased ja teises õp-pisid ämmaemandad. Doktor Semmelweisile hakkas silma suur vahe haigestunud ja surnud sünnitajate vahel nendes kahes kliinikus. Ta arvutas kokku, et aastatel 1840-1845 oli suremus esimese kliinikus viis korda suurem kui teises. Räägiti, et põhjused on tingi-tud sellest, et sünnitajad saabuvad haiglasse juba hai-gestununa. Semmelweis sai aru, et see on vale, kuid ei teadnud, miks nii on. Seletused olid päris kentsakad. Ühed süüdistasid katoliku preestrit, teised rääkisid esimese kliiniku erikontingendist (sinna sattusid põ-hiliselt vaesed naised).

1846. aasta lõpus läks Semmelweis teadustöö asjus

Puhtad käed on tervise pant

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 32MEIL JA MUJAL

Dublinisse. Tema äraolekul suri traagiliselt tema lemmikprofessor, kes laiba lah-kamisel kogemata lõikas sõrme, mille tagajärjel tekkis tal sepsis. Semmelweis taipas kohe, et surm saabus samal põhjusel, miks surid sünnitajad. Professori verre sattus laibamürk, mis jäi lantsetti. Semmelweis kaldus arvama, et se-daviisi surid ka sünnitajad: nende sünnitusteid infitseerisid arstid ja üli-õpilased, kes opereerisid ilma käsi pesemata peale tööd prosektuuris.

Doktor Semmelweis otsustas eksperimentaalselt tõendada oma järeldusi. Ta tegi üheksa katset küülikutega, viies nende verre hai-gestunud sünnitajate emaka sekreedi – küülikud jäid haigeks.

Semmelweis tegi ettepaneku koheselt viia kliinikus sisse an-tiseptika: personali käte desinfitseerimise meetod kloorveega. Semmelweis nimetas sünnitusarste, kes ei tunnistanud tema käte antiseptika meetodit, tapjateks. Selle uuenduse tulemused andsid endast väga kiiresti teada. Kui enne kloorvee kasuta-mist 1847. aastal suri 18% sünnitajatest, siis pärast meetodi aprobeerimist ainult 1%.

Doktor Semmelweis hakkas võitlema puhtuse eest haig-lates, kuid kolleegid naersid tema üle. Ta avaldas hulk ar-tikleid lapsevoodipalaviku kohta ning andis välja klassi-kalise teose „Die Aethiologie der Begriff die Prophylaxis des Kindbettfiebers“. Kuid maailm jäi kurdiks tema soo-vitustele.

Hüljatud ja naeruvääristatud Semmelweis haigestus vaimselt. 1865. aastal paigutati ta psühhiaatriahaiglasse ning 47 aasta vanuselt ta suri.

Surma põhjuseks oli kurja saatuse iroonial väike haav parema käe sõrmel, mille ta sai opereerides vastsündinut pisut aega enne psühhiaatriakliinikusse sattumist.

Semmelweis on maetud Budapesti kalmistule. Tema nime kannab Budapesti meditsiini- ja spordiülikool. Arstide anne-tustega üle maailma rajati talle 1906. aastal mälestussammas, mille peale oli kirjutatud „Emade päästjale“.

Psühholoogias on mõiste „Semmelweisi refleks“, millega tä-histatakse uute andmete eitamist põhjusel, et need on vastuolus kindlaks muutunud ettekujutustega.

Kasutatud allikas:

http://lechebnik.info/7-46.htm 08.01.2017.

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 33MEIL JA MUJAL

Joseph Addison on öelnud, et sõprus täius-tab õnne ja leevendab kurbust, kahekor-distades meie rõõmu ja jagab meie muret. Sõbrapäeva (ka valentinipäeva) tähistatak-se üle kogu maailma 14. veebruaril. Samas on rahvusvaheline sõpruskuu hoopiski sep-tember. Võib-olla on tegemist sedavõrd olu-lise tähtpäevaga, mistõttu saab sõprust tä-histada koguni kaks korda aastas. Seetõttu ongi paslik rääkida pisut sõpruse tagamaa-dest.

Paljudest uuringutest tulenevad leiud on juhtinud meid informatsioonini, mida me tea-me sõpruse kasulikkusest inimestele. Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on tihedad sot-siaalsed võrgustikud, on madalam vererõhk, väik-sem stress ja tugevam immuunsüsteem. Aastal 2010 leidsid Brigham Youngi ülikooli teadlased, et kesised sotsiaalsed sidemed võivad suurendada enneaegse surma riski sama palju kui suitsetamisharjumused või isegi rohkem kui rasvumine.

Lisaks on varasemalt juba kindlaks tehtud, et lä-Foto: visualhunt.com

Sõpruse taga-maad

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 MEIL JA MUJAL 34

hedaste sõprade olemasolu võib endaga kaasa tuua pikema eluea ja haiguste esinemise väiksema sage-duse, kuigi seda pole kunagi olnud lihtne kindlaks teha, miks see nii on. Siiski on selge, et inimesed on alati teadnud, et elus on raske ilma sõpradeta hak-kama saada.

Janice Baccabe kirjeldab oma uurimistöö põhjal kirjutatud artiklis kolme erinevat liiki sõprusvõr-gustikku ja seda, kuidas erinevad kooslused mõju-tavad akadeemilist õppeedukust ja sotsiaalset kuu-luvustunnet.

Esimene neist tähistab tugevalt omavahel seotud sõprade võrgustikku, kus inimesed on omavahel tut-tavad ja suhtlevad ühises sõprusringkonnas. Lisaks iseloomustab selline võrgustiku mudel ühiseid huvi-sid ja teineteise abistamist, näiteks koolitöö raames. Seejuures tunnevad inimesed sotsiaalset toetust, kuid peavad olema ettevaatlikud sõprade suhtes, kes või-vad neid häirida või juhtida tähelepanu kõrvale aka-deemilistelt eesmärkidelt.

Teine mudel tähistab kahte gruppi koonduvat võr-gustikku, kus ühes võrgustikus olevad inimesed on

näiteks ühiste sotsiaalsete väärtustega lapsepõlvesõb-rad ja teises võrgustikus uued ülikoolikaaslased ja kolleegid, kellega seob akadeemiline taust. Seejuures on nende kahe grupi puhul tihtipeale erinevad vest-lusteemad ja neid ühendavad aspektid. Siinkohal on olemas mõlema grupi toetus, aga mõnes olukorras võivad hakata need omavahel konkureerima. Siis-ki leitakse enamasti erinevate gruppide abil tasakaal sotsiaalsete ja akadeemiliste huvide vahel.

Kolmas mudel tähistab võrgustikku, kus ühel inimesel on palju erinevaid sõpru, aga nemad omakorda ei moodusta suhtlusvõrgustikku. Tege-mist on olukorraga, kus ühel inimesel võib olla lai ja mitmekesine sotsiaalne võrgustik, aga puu-dub ühtsustunne terve grupiga. Seda mudelit il-mestab küll akadeemiline edukus tänu vastastiku-sele abistamisele, kuid sageli tunnevad nad ennast sotsiaalselt isoleerituna.

Sõltumata sõprussidemete suurusest või kujust, on siiski tegemist erilise nähtusega. Bioloogid ja antro-poloogid on evolutsiooni silmas pidades tõdenud, et sõprust peetakse üheks keskseks tunnuseks ainult ini-

meste puhul. Seda seepärast, et meid eristab teistest liikidest võime tunda armastust, lojaalsust ja kaas-tunnet ning suutlikkus rajada pikaajalisi ja tähendus-likke sõprussidemeid. See on midagi erilist ja üksnes inimestele omane, mistõttu peaks sõprusele rohkesti tähelepanu pöörama.

Allikad:

http://tsitaadid.ee/quote/1755/183http://science.jburroughs.org/mbahe/BioEthics/Ar-ticles/120%20The%20Science%20of%20Animal%20Friendships%20Time%202012%20copy.pdfhttp://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/1536504216662237https://contexts.org/articles/friends-with-acade-mic-benefits/ (joonised)https://visualhunt.com/photo/183543/ (foto)

Artikli koostas Eliise Ott, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli arendusspetsialist

Joonis 1. Allikas: contexts.org Joonis 2. Allikas: contexts.org Joonis 3. Allikas: contexts.org

Nimi: Silvia TerasTähtkuju: Kalad

Minu lemmik film on hetkel ilmselt „Tuhat kor-da head ööd“, „Pianist“, „Kohutav ilu“ ja „Ennekeskööd“, aga eks need ka ajas muutuvad.

Riik, kus tahaksin käia, on esialgu Guatemala, kuhu jõuan veel selle aasta sees, aga üldiseltkülastaksin hea meelega enamikke maailma riiki-dest. Islandile sõitmist ootan kindlasti eriti suurepõnevusega!

Minu lemmik tähtpäev on jõulud! Kindlasti kohe jõulud! Juba mõte jõuludest on mõnus.

Mind panevad naeratama mõtted armsatest sõpradest ja mõnusatest asjadest.

Olen väga “koba” lauajalgpallis! Tõesti ei saa hakkama selles mängus!

Kui oleksin jutusaate juht, siis kutsuksin esimesena oma saatesse Barack Obama.

3 asja, mis võiks maailmas olemata olla, on hoolimatus, igasugune diskrimineerimine ja ebaõiglus ja … sääsed!

Senise elu suurim saavutus on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava lõpetamine.

Küsitles Jaanika Niinepuu, kommunikatsioonijuht

3 nippi, kuidas igat päeva rõõmsameelselt alustada:Esiteks tuleks ärgata piisavalt vara! Hommiku maha magamine kindlasti rõõmustav alguspäevale ei ole.Teiseks hea tass kohvi, teed või muud

meelepärast sooja jooki kindlasti aitab heale päeva algusele kaasa, eriti kui lisada

sellele mõnus muusika.Ja kolmandaks, hommikune trenniskäik garanteerib rõõmsa

tuju kogu ülejäänud päevaks!

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 35IKKAGI INIMENE

Foto: Erakogu

Hedo Mägi, bioanalüütiku õppekava II kursuse üliõpilane, üliõpilasesin-duse liige

8. detsembril 2016 toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis taas iga-aas-tane heategevuslik jõululaat.

Laat oli üles seatud õppehoone esimesele korrusele, kus koos jõu-lulauludega oli sel päeval väga hu-bane õhkkond. Särasilmseid kaup-lejaid oli laadal ligi paarkümmend ning igalt letilt sai osta midagi täies-ti head ja omapärast: kooke, käsi-tööd, siirupeid, kosmeetikat, ehteid ja palju muud.

Üliõpilasesindus oli sellel aas-tal väljas pannkoogiletiga ning po-le kahtlust, et just see oli laadaliste seas kõige menukam peatuspunkt.

Raha koguti sel korral raskelt haigetele lastele, kes vajavad täis-väärtuslikuks eluks spetsiaalset eri-toidusegu. Tulu, milleks oli ligi 250 eurot, annetati abivajajaile läbi Las-tefondi.

Oli igati tore, lõbus ja meeleolu-kas sündmus, millest ei tahaks üks-ki aasta ilma jääda!

Jõululaadaga toetati laste toidusegude ostmist

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 ÜLIÕPILASESINDUS 36

Foto: Jaanika Niinepuu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 RETROSPEKTIIV 37

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 205. sünnipäevapeol, 24. novembril inaugureeriti kolm uut auliiget.

Kõrgkooli auliikmetele anti üle auliikme sõlg.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli juhtkond kõrgkooli juubelipeol: rektor Ulla Pree-den (vasakult), haldusdirektor Ermo Kruuse ja õppeprorektor Kersti Viitkar.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kauaaegne õppejõud Evi Aotäht nimetati kõrgkooli auliikmeks väljapaistvate teenete eest bioanalüütiku õppekava arendamisel alates 1971. aastast.

Tartu Ülikooli dotsent Arved Vain nimetati Tartu Tervishoiu Kõrgkooli auliikmeks väljapaistvate teenete eest füsioterapeu-di õppekava arendamisel alates 2002. aastast.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esimene rektor Anneli Kannus nimetati auliikmeks kõrg-kooli tulemusliku ja silmapaistva juhtimise eest aastatel 2000-2016.

Kõrgkool tähistas 24. novembril 205. aastapäeva juubelipeoga. Sünnipäeva puhul kanti ette ka spetsiaalne jutustus meeskooriga, autoriteks õppejõud Anne Vahtramäe ja Merle Kolga.

Fotod: Tarvo Metspalu

TERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14 RETROSPEKTIIV 38

Traditsiooniliselt valmistati kõrgkooli sünnipäeva puhul üheskoos ka pikk tort. 1811. aastal loodud kõrgkooli 205. sünnipäeva tordi pikkuseks mõõdeti 18,1 meetrit.

15. detsembril avas kõrgkool ämmaemandate simulatsioonikeskuses sünnitustoa. Loodud perekeskses sünnitustoas saab eelprogrammeeritava nuku, Simona abil simuleerida nor-maalset sünnitust, aga ka kõiki erakorralisi situatsioone, mida ämmaemandatel lahenda-da tuleb. Samuti tutvustati uut, 25-nädalase vastsündinu suurusele ja funktsioonidele vastavat mannekeeni, Annit (alumisel pildil).

23. novembril jagas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden pidulikul aktusel tänukirju kõrgkooli personali-le ja tudengitele.

Fotod: Jaanika Niinepuu

39TERVIST! / VEEBRUAR 2016 / nr 10 FUTUSPEKTIIV

VEEBIAJAKIRI TERVIST! OOTAB KAASTÖIDVeebiajakiri ootab kirjutisi kõrgkooli personalilt ja tudengitelt, samuti vilistlastelt, koostööpartneritelt ja teistelt huvilistelt. Samuti on oodatud ettepanekud lugude teemade osas. Huvi korral võtta ühendust meilitsi: jaanikaniinepuu@nooruse.ee.

Jääme teie kirjatöömõtteid ootama!Järgmine ajakirjanumber ilmub 26. mail 2017.

Foto: Lauri Veerde

KÕRGKOOLIS PEAGI TULEVAD SÜNDMUSED17. veebruaril võib kõrgkooli esindajad leida Tartu Näituste messikeskusest haridus- ja infomessilt „Intellektika“

17. veebruaril kell 11.00-17.30 on kõik oodatud kõrgkooli õppehoonesse (Nooruse 5) keskkonnatervise infopäevale „Ausalt ja avameelselt alkoholist“

9. märtsil on kõrgkooli esindajad Valgamaal haridusmessil „Vali nutikalt!“

10. ja 11. märtsil on kõrgkooli esindajad Narvas infomessil „Orientiir“

16. märtsil on kõrgkooli esindajad Paide Kultuurikeskuses messil „Lingid tulevikku“

22. märtsil on kõik oodatud kõrgkooli õppehoonesse (Nooruse 5) avatud uste päevale

26. juunil algab vastuvõtt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja kestab 9. juulini. Uuri lisaks: www.nooruse.ee/vastuvott.

NB! Bioanalüütikuid koolitab kõrgkool 2017. aasta sügisest Tallinnas.

KUTSUME TEID TÄIENDUS-

KOOLITUSTELE!Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegutsevad mitmekülgsed koolitajad ning just see-tõttu saame pakkuda Teile väga palju erinevaid täienduskoolitusi. Vastavalt inimese või asutuse soovidele ja vaja-dustele saame kokku panna just Teie jaoks sobiva koolituse.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kutsub Teid osalema täien-duskoolitustel! Lisainfot koolituste kohta leiad kodulehelt:

www.nooruse.ee/koolitusedwww.nooruse.ee/tervishoiu_koolitused.pdf

40FUTUSPEKTIIVTERVIST! / VEEBRUAR 2017 / nr 14