1

TARTU AKADEEMILINE TENNISEKLUBI

80 AASTAT TOOME VÄLJAKUTEL

2 3

Tennist on Tartus Toome väljakutel mängitud üle saja aasta. Oma prae-gusesse asukohta Toomkiriku vare-mete ette, toonasele üliõpilaste mai- tule platsile, rajati väljakud 1904 aastal. Enne seda olid tenniseväljakud olnud Toome peal - Vana-Anatoomikumi ja samuti praeguse Riigikohtu ees.

Tartu päris esimene väljak oli ilmselt 19. sajandi viimastel aastatel kusagil Vanemuise pargis, balti-saksa spordi-seltsi „Turnvereini“ aias.

Tennisemängu tõid Tartusse üliõpila-sed ja õppejõud, kes olid selle mänguga teinud tutvust mujal Euroopa linnades. Tennist mängisid ka eesti soost üli-

TARTU TENNISE AJALOOST

Esimesed väljakud Toomeorus

õpilased, keda saksa korporandid siiski Toome väljakutele hästi lasta ei tahtnud. Sellest vastasseisust tõusnud tüli jõudis 1912 isegi tollase ajalehe veergudele.

Esimene tennisevõistlus korraldati Tartus 1913 aastal. Samal aastal toimus põhiliselt eestlastest mängijate vahel ka „Kalevi“ turniir Pirital, millest arvestatakse Eesti tennise ametlikku ajalugu. Teiste hulgas võttis sellest Toomeorus peetud turniirist osa hilisem esimene Eesti tennisemeister baltisakslane Ernst Turmann.

Oma mälestusteraamatus “Pikva” kirjutab ta sajandialguse tennisest:

Noori daame, kes noil algusaastail palli üle võrgu lõid, näen siiani veel selgelt silme ees: loomulikult kandsid nad kõik veel pikki seeli-kuid ja hoides paremas käes reketit, hoidsin nad samal ajal vasakuga seelikut üleval, et see neid liigselt ei takistaks. Loomulikult polnud seesu-gune mäng orienteeritud võitudele, pall mängiti vastaspoolele kätte, et viimane seda, eriti kui oli tegemist daamiga, mugavalt võis tabada. Vas-tupidine käitumine, palli suunamine mujale, oleks olnud riukaline ja seda oleks peetud lu-bamatuks. Hiljem asi muutus. Daamidest ten-niseaustajad olid eranditult vallalised, väikese valge palli ümber hüplemine poleks kuidagi kokku sobinud abielunaise väärikusega. Peaae-gu paratamatult tulenes sellest tollane naljatlev küsimus: „Kas teie preili tütar mängib ikka veel tennist, või on ta juba kihlunud.“

Enne I Maailmasõda oli tennis nii Tartus kui Tallinnas levinud seltskon-namäng, mis siiski kõigile asjaarmas-tajatele polnud kättesaadav. Ometi said kõik tennisemängu jälgida ja see tekitas elavat huvi ning soovi noorte seas seda mängu ise järele proovida.

2 3

üliõpilaste olümpiaad, kus oli kavas ka tennis. Kolmanda ja neljanda koha hõivasid tartlased Cornelius Schwalbe ja Otto Luck. Paarismängus oli koos poolaka Strobeliga teine Tartu tudeng Villibald Raud.

Vennad Rauad Toomel 1921

20-ndate aastate al-guses elavnes ten-nisealane tegevus taas, koondudes põ-hiliselt Toomeoru väljakutele. Nüüd oli tenniseelu ka avatum ja tunduvalt demokraatlikum. Tennisealastest tra-ditsioonidest män-gureeglite, riietuse ja muu osas peeti siiski rangelt kinni.

Iseseisvat tennise-klubi veel ei eksisteerinud ja Toome tenniseväljakud kuulusid Akadeemilise Spordiseltsi varade hulka. 1922 valmis väljakute äärde tennisepaviljon.

Tennis muutus aina populaarsemaks üli-õpilaste seas, kuid mängust pidasid lugu ka õppejõud. Tennisemäng oli popu-laarne nii vanade kui noorte hulgas, tol-leaegsetel fotodel on sagedasti näha koos erineva põlvkonna tennisiste.

Toomeorus peeti omavahelisi võistlusi - nagu klubivõistlusi sel ajal nimetati, aga osaleti ka Eesti meistrivõistlustel ja isegi rahvusvahelistel turniiridel. 1923 aasta suvel peeti Tartus esimene Balti riikide

Akadeemilise spordiseltsi tennisisitid 20-ndatel

Gerhard Rägo

AKADEEMILISE TENNISEKLUBI LOOMINE

Kuna tennis ei saanud Akadeemiliselt Spordiseltsilt piisavalt tuge, siis otsustasid tennisistid eralduda. Nii loodigi 1931 aastal Tartu Akadeemiline Tenniseklubi. Toomeoru väljakud jäid klubile.

Kogu sõjaeelse perioodi juhtis tenniseklubi tööd ülikooli matemaa-tikaprofessor Gerhard Rägo, kes ka ise aktiivselt tennist mängis. Klubi loomine on suuresti just tema teene.

4 5

Eraldi tuleb nimeta-da Voldemar Turbat (1918–1982), kes prak-tiliselt kogu oma elu töötas Tartus tennise-treenerina ja kasvatas üles mitu põlvkonda tennisiste.

Turba oli 22 aastat järjest Tartu tennise-meister. Eesti meis-trivõistlustel võitis 5 hõbe- ja 9 pronks-medalit. Tuli vabari-ikliku Dünamo meis-triks üksikmängus ja üleliidulise Dünamo meistriks paarismän-gus. Eesti koondises esines ta 17 korda.

Tartule kuulus kuuekümnendatel

kindlasti üks esikoht Eesti

tennises, nimelt tenniseperekodade

suuruses - neil aastatel võis

perekond Redel korraga välja

panna kuus mängijat ja pere-kond Lamp neli.

Tennis muutus ajapikku professionaalsemaks ja üha raskem oli ühitada tulemus-likku mängimist õppejõukoormusega ülikoolis, täisväärtusliku arstitöö või muu ametiga. Saavutustennis eraldus üha rohkem seltskonnatennisest ja noorte män-gijate treenimist alustati üha varasemas eas.

1978. aasta Edasis meenutab Turba: „Alustasin juba kümneselt. Algul palli-poisina ja omatehtud puulapatsiga. Va-hel sai ka tõelist reketit proovida. Meenub Aleksander Läte, tema käis alati kahe reketiga mängimas, seetõttu pallipoisid teda alati passisidki. Mina ka, sest Läte loovutas meeleldi pallipoisile oma teise reketi. Tõsi, vahel kiindusin korv- ja võrkpalli, sest talvel ju tennist mängida ei saanud. Harjutasin ka lauatennist,

malet ja kabet, neilgi aladel tõin koju diplomeid. Tõsised ten-nisetreeningud algasid 1936. Aasta kevadel treener A. Kallase käe all Akadeemilise Tenniseklubi Toomeoru väljakutel. Hoo-aja lõpuks olin Tartu meister, esimene isiklik reket auhinnana kaenla all. Reket maksis ju 50 krooni. Minu noorusajal oli ten-nis kallis sport. Mängijaid oli siiski Tartus mitusada, väljakuid poolteistkümmend. Õhtul tekkisid väljakute ümber järjekorrad, üle ühe seti mängida ei saanud. Õhtu lõppes paarismängudega. Ega õige mees suvel naljalt päeva vahele ei jätnud. Pärast sõda oli mängijaid 50 ringis, siis tõusis arv 150-170-ni. Praegu on spordialade hulk suurem ja mängijate arv püsib 100-110 piires.

Edasi 1962

4 5

1969 valmis Tähtvere 4 väljaku-ga tennisestaadion, kus oli ka tribüünidega peaväljak. Igal juhul elavdas suurem väljakute arv Tar-tu tennist tunduvalt. Nüüd sai siin korraldada suuremaid turniire, kus osalesid Eesti tipud ja aegajalt sattusid Tartusse mängima ka üle- liidulise tasemega mängijad.

70-ndatel ja 80-ndatel hakkasid Tartu tennisistid uuesti jõudma medaliteni Eesti noortevõistlustel.

Aastaid olid Tartus tennise noorte-treenerina töötanud Voldemar Turba ja Karl Lillipuu. Lillipuu asemel tuli mõneks aastaks Tallin-nast Tartusse Kaarel Tramm, kes aga siirdus tagasi, kui tema an-dekamad õpilased TSIK-i õppima läksid. Peale Turba lahkumist 1982 oli Tartu kaks aastat püsiva noorte-treenerita.

Õnneks kolis 1984 aastal Tallinnast Tartusse kogenud treener Rein Sander, kes taastas jälle tenniseo-sakonna Tartu spordikoolis ning oli kümnendi lõpuaastatel ainuke professionaalne tennisetreener Tartus.

Tartu on Eesti tennisele andnud erinevates mänguliikides 8 Eesti meistrit - Gottfried Niemann, Leonora Wittlich, Otto Luck, M. Klein, Jüri Lamp, Peeter Lamp, Aivo Ojasalu ja Rauno Gull, 23 A-klassi noortemeistrit - Regina Ojavere-Meri, Tiiu Kangur-Reedik, Ülle Rais - Kirsimägi, Jüri Redel, Jüri Lamp, Peeter Lamp, Aivo Ojasalu, Alo Ojasalu, Ellen Redel - Linnamägi, Astrid Lõoke, Rita Vint, Õie Orav, Margit Uibokand, Valdur Brandt, Ivo Nei, Henn Moks, Mart Polakene, Margus Kartau, Rauno Gull, Kadi Hilpus, Riin Veiram,

Peeli Villmann - Mikelsaar, Gunnar Koll.Lisaks veel mitmeid silmapaistvaid tennisiste - Otto Hendriksen, Cornelius Schwalbe, Vil-libald Raud, I. Lill, Voldemar Turba, Valter Lamp, Elsa Lamp, Inga Freiberg-Saks, Malle Redel-Kuusik, Lilian Redel-Savomägi, Silver Ratnik, Vladimir Jegorov, Valve Põru, Jaan Rosenberg, Toivo Nahkor, Valev Lillipuu, Valdo Kütt, Katrin Liivamägi, Heli Siliksaar-

Soome, Priit Polakene, Henri Busch ja paljud teised.

Peale teist maailmasõda läks Tartus, nagu mu-jalgi Eestis, tennis täielikult spordiühing „Düna-mo“ katuse alla. Ülikooli mängijad olid aga koos ülikooli spordiklubiga VSÜ „Kalev“ liikmed ja noored mängijad Tartu Laste- ja Noorte Spordi-kooli tenniseosakonna nimekirjas.

Kuigi veel 40-ndatel moodustasid Tartu noored tennisemängijad peaaegu poole Eesti noorte-koondisest, siis täiskasvanuna jätkasid neist võistlusmängijatena vähesed. Paljud keskendusid õpingutele või tööle ja perekonnale. Kõige olu-lisem oli aga mänguvõimaluste nappus – Toome väljakud ei mahutanud kõiki soovijaid, puu-dus sisehall ja sügisel-talvel kasutati koolivõim-lates teistest spordialadest vabaks jäänud aegu. Vähenes ka võistluste arv. Kuuekümnendatel hääbus populaarne kuue linna turniir ja vähe-malt võistlustennis koondus üha enam Tallinna, kus olid ainukesena ka võimalused aastaringseks treenimiseks ja mängimiseks.

Guido Taft meenutab 60-ndate lõpuks kujunenud olukorda järgmiselt: „Tallinna tennise suhteline võim-sus - arvukalt treenereid, palju spordikoolide tennise-osakondi, eriti aastaringse treeningu võimalus - mõjus negatiivselt tennise arengule rajoonikeskustes. Mida kõrgemale kerkis pealinlaste mängumeisterlikus, seda väiksemaks jäid rajoonide treenerite ja mängijate šansid konkureerida tallinlastega, kes ainsatena võisid aastaringselt harjutada ja võistelda.“

6 7

Linna tennisesektsiooni tööplaan 1977

Nõukogude ajal oli sport nagu ka muud eluvaldkonnad tugevalt tsentraliseeritud. Kogu sporditegevust juhtis linnas kehakultuuri- ja spordikomitee ja ten-niseelu korraldamine oli selle komitee ten-nisesektsiooni pädevu-ses. Tennisesektsiooni juhtis presiidium, mida tänapäeva mõttes võiks tinglikult ka klubi ju-hatuseks nimetada. Igal juhul mida lähemal tennisele, seda ajatu-mad ja ideoloogiava-bamad olid korraldusli-kud tegevused.

tennis ülikoolis

Tartu tennise areng on läbi aegade ikka olnud tihedalt seo-tud Tartu Ülikooliga Ühest küljest on ülikool ikka meelita-nud Tartusse spordilembelisi noori, kuid teisest küljest on ülikooli tõttu ka palju häid mängijaid tennise jaoks kaduma läinud. Samas on ülikool kindlustanud harjutamis- ja män-guvõimalused mängida tahtjatele. Praktiliselt kogu aeg on peetud ka ülikoolide Eesti meistrivõistlusi tennises.

Seitsmekümnendatel ja kaheksa-kümnendatel olid populaarsed kolmest võistlusest koosnevad Balti kõrgkoolide karikavõistlused tennises. Neist võtsid osa Tartu ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Leningradi Ülikooli ja Leningradi Tehnoloogiainstituudi võistkonnad. Võistluste esimene etapp - Kääriku Kapp - peeti Käärikul, teine Tallin-nas ja kolmas Leningradis. Tartu Ülikooli võistkond oli sageli edu-kas, sest hoolimata tippmängijate puudumisest oli tennis ülikoolis populaarne ja „meie pink kõige pikem“. Mõned korrad võtsid neist võistlustest osa Kaunase üliõpilas-ed ning Ene Ergma initsiatiivil ka Moskva Ülikooli tennisistid.

6 7

TARTU AKADEEMILISE TENNISEKLUBI TAASTAMINE

Ligi kolm kümnendit vedas ülikooli ja jõudumööda ka Tartu tenniseelu Avo Roosma.

Pildil koos Ilmar Kuusmanniga

Muutunud ajad ja olud viisid selleni, et 1985 aasta detsembris otsustati Avo Roosma, Ilmar Kuusmanni ja Rein San-deri initsiatiivil luua eraldiseisev Tartu Tenniseklubi. Asutamiskoosolekul oli 29 inimest ja esimeheks valiti Ilmar Kuus-mann. Baasorganisatsiooniks nimetati TRÜ. Sisseastumismaks oli 5, aastamaks 3 ja hooajamaks 15 rubla.

Kuigi Tartu kehakultuuri- ja spordikomi-tee klubi põhikirja järgmise aasta märtsis kinnitas, jäi linna jaoks „tõsisemaid“ asju korraldama tennisesektsioon.

Kaheksakümnendate teises pooles sai olu-lisemaks ja keerulisemaks ülesandeks uue tennispaviljoni ehitus Toomele. Nii kutsus Avo Roosma 1987 tennisesektsiooni ju-hatama tollase Teede Remondi- ja Ehitus-valitsuse juhataja ja hilisema Tartu abilin-napea Anto Ili. Tartu tennisel keerulistel aastatel oli palju abi nii asjalikust ja tegu-sast juhatajast kui tema selja taga seisvat-est ehitusvõimsustest. Sekretärina asus pabereid korras hoidma Riina Saarma üli-kooli arstiteaduskonnast. Uued avaldused esitatati juba klubi liikmeks võtmiseks.

Ametlikult kinnitas taastatud Eesti Vaba-riik Tartu Tenniseklubi pisut uuendatud põhikirja 1990 ja klubi asus juhatama, õigemini jätkas juhatamist Anto Ili.

80-ndate lõpu, 90-ndate aastate alguse võistluskalender oli hoolimata majandus-likust kitsikusest võrdlemisi tihe – män-giti mitmetel turniiridel. Jõukamad firmad üürisid oma mängijatele väljakuid ja korral-dasid oma turniire. Peeti veel linnavõistlust Kaunasega ja Balti kõrgkoolide karikavõist-lustel mängisid Peterburi üliõpilased. Siin-kohal tuleb nimetada kümmekond aastat peetud Tartu ja Lüneburgi tenniseklubide sõpruskohtumisi. Kohtumised said alguse 1989, neli aastat enne seda kui Tartu ja Lüneburg said sõpruslinnadeks.

2001 sai klubi presidendiks Taivo Täht, uuel kümnendil hakati aktiivselt osa võtma üleriigilistest turniiridest, kinnitusid tradit-sioonid ja traditsioonilised turniirid.

Avo Roosmaa, Tõnis Matsin, Taivo Täht, Toomas Liivamägi, Ülle Kirsimägi, Jaak JaagusAnna Sander, Raivo Valk, Anu Sisask, Erliko Parisalu, Maie Tomikas, Kirsti Kuhi

Arno Kanal, Liis Voitka, Paavo Soodla, Juho Kirs, Arvo Raudsepp, Meelis Leesik Lembit Tomikas, Helle Hein, Andrus Allikvee, Gennadi Organov, Juhan Telgmaa, Reeli Torn-Leesik, Erki Piir, Triin Anette Kaasik

Margus Kask, Üllar Kaljuste, Ene Ergma, Kairi Puur, Piret Ploom, Tõnu RüütelVladimir Zjabkin, Alla Tenn, Riina Saarma, Anneli Dembovski, Rene Liivamägi, Mart Siliksaar, Peeter Kukk

Arvo Pattak, Leelo Rivis, Artur Sinilill, Lehti Pilt, Eva-Mari Luts, Laivi Pilt, Mart PolakeneTarmo Punger, Reet Ainsoo, Juhan Peedimaa, Eva Peedimaa, Anne-Grete Märtson, Indrek Lüüs, Kadri VareMarko Kaldvee, Rauno Parv, Aina Kirsipuu, Anu Ansip, Karin Täht, Kaimar Mölder, Peeter LokkoSigne Guitar, Peeter Viigimets, Sulev Savva, Kertu Lääts, Uno Ainsoo, Katrin Liivamägi, Rein MustTiiu Allikvee, Raivo Simson, Toomas Karu, Andres Valgerist, Mark Braschinsky, Allan Valgerist, Milvi VisnapuuJuhan Kolk, Tiiu Märtson, Peeter Oja, Tõnu Meidla, Margus Viigimaa, Andres Kokk, Igor Farhutdinov

10 11

Anna Sander meenutab: “Toome väljakud olid meie saabumise ajaks kaunikesti rohtu kasvanud. Väljakutel jalutas Tõnis Örd koos onupoja Arvo Pattakuga, kes vaatasid, et ehk saaks siin mängida. Asusime neid korda tegema - töö käis käsitsi varahommikust pimedani. Suurekas abiks olid tennisehuvilistest meedikud Peetsalu, Eller, Maaroos ja teised, kes tulid platse tegema peale oma tööaja lõppu tuues kaasa vabatahtlikest tudengeid. Vanas majas oli puuküte - kuldsete kätega Tiit Muuga tegi korda ahjud. Osalisest sai töömeestele tasutud piiritusega. Väljakutele saabus oma vaiksel moel Volodja, kes aitas sõjaväeosast üht-teist vajalikku hankida. Tudengitele pakuti ala-ti teed ja moosisaia, Tartusse külla saabunud endistel tennisistidel oli ikka kombeks Toomelt läbi astuda ja tassike teed juua.”

TENNISEVÄLJAKUTE SAAGA

1922. aastal ehitatud Toome tennisepaviljoni asendamine oli päevakorral Tähtvere väl-jakute valmimisest saadik. Uus paviljon oli juba ülikooli ee-lmise juubeli ehitusobjektide nimekirjas 1982 aastal, aga ehi-tamiseni jõuti alles 1987.

1988 valminud paviljon sobib oma eklektilisele välisilmele vaatamata Toomeorgu hästi luues niimoodi koos väljakutega toomkiriku varemetele sobiva tausta,

arvab kunstiajaloolane Enriko Talvistu. Samas on hoone ehitustehniliselt halvasti projek-

teeritud ja veel kehvemini ehitatud. Kütmata talved ja niiskus on teinud oma töö ja praegu aitab vaid kogu

hoone uuesti ehitamine.

“Ühel klassikalisel ülikoolil on alati ka oma botaanikaaed ja tenniseväljakud”

Ajad ja riik muutusid kiiresti ning ülikool üritas keerulistel aegadel leida mõistlikku viisi tennisekompleksi haldamiseks. Klubi omalt poolt nimetas ennast ümber Tartu Ülikooli Tenniseklubiks ja võttis liikmeskonda haldusprorektor Riho Illaku. Kõigest sellest polnud siiski väga palju abi. Täna on Toome väljakud ja paviljon jätkuvalt ülikooli „bilansis“. 2010 pani ülikool tennisekompleksi müüki, aga selle ettepanekuga polnud ülikooli nõukogu nõus ning ebakindel statust quo kestab edasi. Tenniseklubi kindlaks sooviks on jätkata ten-nisemängu Toomeorus, uuendada väjakud ja luua ajakohased olmetingimused.Tenniseväljakutel pole aga elutegevus hetkeksi katkenud. Platside korrasoleku eest on aastaid hoolitsenud Arvo Pattak ja Vladimir Zjabkin.

10 11

Sõpruskohtumisi Lüneburgiga peeti kümne aasta vältel kord Tartus, siis Lüneburgis.

Tartu Ülikooli vilistlaste turniir toimus esimest korda 1984 aastal. Tänaseni on need võistlused oodatud kokkusaamiseks paljudele ülikooliga seotud tennisemän-gijatele.

AKADEEMILISE TENNISEKLUBI TURNIIRID

Avo Roosmaa ja Valev Lillipuu 2006 aasta

turniiril

Esimene vilistlasturniir Ülikooli spordihallis 1984

ja 2010 KäärikulVilistlasturniir Toomel 2006

12 13

FinalistidEliisabeth Sander ja Anne Kanepi

1994

Klubi välishooaeg algab üldkoosoleku ja igamehe paarismängu turniiriga. Arvo Pattak räägib väljakute olukorrast ja president Taivo Täht tutvustab hooaja plaane.

Toomel 2009

1997

Naiste suvekübara turniir korraldati tenniseharrasta-jatele esmakordselt 1993.aastal Anna Sanderi eestve-

damisel. Turniir sai oma nime selle järgi, et auhindadeks olid Soomest toodud ja Wengerfeldi kübarasalongis kaunistatud kübarad. Järgmisel aastal osalesid nais-paaride täiendusena ka naisteks riietatud härrased

Irdoja ja Kanepi. Pisike Kaia Kanepi oli pukikohtunikuks. Kübaraturniiri peeti viiel aastal järjest ja see traditsioon

taaselustati 2007 aastal. 2011 oli turniiril rekordarv osalejaid - 30 paari ja 16 üksikmängijat.

Fotol kübaraturniiril osalejad Toomel 2010

12 13

Tartu-Viljandi kohtumine 1987 ja 2009

Sõpruskohtumisi on peetud peamiselt Viljandi ja Pärnu klubidega. 2011 aastal osales klubi naiste laiendatud

koosseis ka linnadevahelisel matšilTartu-Pärnu-Tallinn

Talviseks traditsiooniks on ühine turniir Tartu Tennisekooli lastega, kus paaris mängivad täiskasvanu ja noortennisist

“Hoki+tennis” klubi versus tennisekool Tamme staadionil 2009

Võim versus vaim. Toomel kohtuvad Tõnu Meidla Tartu Ülikoolist ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kohtunik on

rektor Alar Karis

14

Talviseteks mänguväljakuteks on klubi liikmetele Tähtvere hall, Ilmatsalu võimla, TÜ spordihoone

Lisaks mängitakse Tamme tennisekeskuses, Torma spordisaalis ja mujal

Tennisemängu Toomel suudab katkestada vaid vihm Kohtumiseni tenniseväljakul

Klubi meistrivõistlused peetakse tavaliselt hooaja lõpus. 2001

Segapaar ehk “Toomesalati turniir” toimub suve keskel. 2011

14

Klubi hooaja pidulik lõpetamine ülikooli kohvikus 2010

Meeleolukas hooaja lõpetamine Füüsika-

instituudis, daamidelt etteaste “Tennisemood

läbi aegade” 1984

Klubi 75.juubelit tähistati Toomeorus ja Emajõel

“Pegasuse” pardal2006

15

1904 Toomeorgu rajatakse tenniseväljakud1931 Asutatakse Tartu Akadeemiline Tenniseklubi1934 Toomel valmib uus tennisepaviljon 1985 TRÜ spordiklubi juurde luuakse eraldi tenniseklubi1988 Valmib uus tennisemaja 1990 Tenniseklubi registreeritakse Tartu Linnavalitsuses 1998 Klubi nimetatakse taas Tartu Akadeemiliseks Tenniseklubiks

Klubi presidendid:

1931 - 1940 Gerhard Rägo1985 - 1986 Ilmar Kuusmann1986 - 1997 Anto Ili1998 - 2001 Tõnis Matsin2001 - 2010 Taivo Tähtalates 2010 Toomas Liivamägi

Tenniseklubi juhatus alates 2010:

Arvo Pattak, Tõnu Meidla, Andres Ottender, Toomas Liivamägi, Leelo Rivis, Eva-Mari Luts, Eva Peedimaa

Aasav OlgaAinsoo UnoAinsoo ReetAllikvee AndrusAllikvee TiiuAlupere MatiAmelin MihhailAnnus RuudoAnsip AnuAuerbach AstaBachmann Al-derBaranov Al-derBirk LembitBraschinsky Mark Busch HenriDembovski AnneliDmitriev PeeterEding KulnoElgas EdithEller AaloEller EikeEller IngeElmet HennEltmaa TõnuEltmaa ViiveErgma EneFarhutdinov IgorGolõntšik DmitriGross PriitGuitar SigneHaldre SulevHanson MargusHein HelleHirmo LarissaHonga EdaIli AntoIllak RihoIlves AlariJaagus JaakJukk MeelisJürna ArvedKaasik Triin Anette Kajandi TarmoKaldvee Marko

Kaljuste LeaKaljuste ÜllarKalm IndrekKallam MorisKallam AivarKanal ArnoKaris AlarKaris Martin Karma OttoKangro RaulKärtner UrmasKaru JaakKaru ToomasKask MargusKiho KülliKiilaspea VelloKikas ÜloKirs JuhoKirsimägi ÜlleKirsipuu AinaKivi VelloKivisalu SvenKokk AndresKolk JuhanKonovalov VladimirKuhi KirstiKukk PeeterKull MartKuum ToomasKuuse LembituKuusmann IlmarLaan TõnuLaane EdwardLaja HansLaul MeeliLausing UnoLeesik MeelisLellep ReinLepner UrmasLiivamägi KatrinLiivamägi ReneLiivamägi ToomasLindmäe AndresLokko Peeter

Loone LeikiLuts Eva-MariLääts KertuLüüs IndrekMaaroos JaanMaimets ToivoMaruste RaitMargus TõnuMaser AndresMaser LiinaMatsin TõnisMeidla TõnuMirzojev RobertMeister UrhoMerila MatiMust ReinMust TiinaMikk ReinMölder JanikaMurumägi ReinMuuga TiitMüür HeikiMüürsepp AndresMäeorg ErkkiMägi KaljuMärtson MatisMärtson Anne-GreteMärtson TiiuMölder KaimarOhvril HannoOja EveOja PeeterOrganov Gennadi Ottender Andres Past AunePaabumets Marko Pattak ArvoParisalu ErlikoPeedimaa EvaPeedimaa JuhanPeetsalu AntsPiir ErkiPilt LehtiPilt Laivi

Ploom PiretPillmann ToomasPõder ArvoPõder PriitPõldvere MärtPolakene MartPreem Kaljo - auliigePreem MarttiPruunsild ParvelPunger EnePunger TarmoPuur KairiPuri RaulRais SulevRandmets ReinRaudsepp ArvoReet ReedikRemm JaanusRiismaa TarmoRitson OlevRivis LeeloRõõm IlmarRoosmaa Avo - auliigeRootsi KülliRuus UnoRuttas PärtRussak AnuRüütel TõnuSaar MatiSaarma RiinaSahk KaarelSander AnnaSandet ElisabethSander ReinSasko JanaSavi Toomas - auliigeSavva SulevSeli NeinarSevtšuk OlegSiliksaar MartSimson RaivoSinilill ArturSisask Anu

Soo ArnoldSoodla PaavoSiliksaar-Soome HeliSuitsev LeaZemjakin ValeriZiugov MagnusZjapkin VladimirZobel KristjanTani AivarTani AndrusTark AndresTelgma JuhanTenn AllaThomson TarmoTomikas LembitTomikas MaieTorn-Leesik ReeliTurba HuldaTuvikene ToomasTäht KarinTäht TaivoUibokand MargitUiga EnnUtsal MartVaard PaulVaard MikkVahi JaakValge AnneliValgerist Allan Valgerist AndresValk RaivoViigimaa MargusViigimets PeeterVare KadriVardja TõnisViigimets PeeterViilukas UdoVisnapuu MilviVolt KaiVoitka LiisÕigus ReinÕim KaarelÖrd Tõnis

TENNISEKLUBI LIIKMED alates 1985

Koostasid: Toomas Liivamägi, Eva PeedimaaTäname: Jaak Ulman, Kirjandusmuuseum, TÜ ajaloomuuseum Fotod: Elmar Kald, Andres Tennus, Toomas

Liivamägi, Anna Sander, Eva Peedimaa, Kairi Puur, TÜ foto- ja videoandmebaas, tenniseklubi arhiivwww.tatk.ee

ISBN 978-9949-30-001-3Tartu 2011

*aktiivsed liikmed aastal 2011