Maalehe nõuandelisa Nr 16 18. aprill 2013

VERESUHKUR:Säilita tasaaluLk 250–252

KAPSAKEVAD:Mineraalide allikasLk 243–245

KÕHUVALU:Perearst leiab põhjuseLk 246–249

CANDEREL GREEN looduslik suhkruasendaja

Canderel Green suhkruasendajad on valmistatud looduslikust magusainest - suhkrulehe ekstraktist. Suhkruleht on Lõuna-Ameerikast pärinev taim, mida on tänu magusaks tegevatele omadustele kasutatud magustamiseks juba sadu aastaid.

Canderel Green suhkruasendajad sobivad diabeetikutele ja inimestele, kes soovivad vähendada suhkru tarbimist.

Canderel Green on saadaval pulbrina, tablettidena ja pulbripakikestena.

Maaletooja: AS Oriola

Stevia

M

agustatud

ekstraktidega

Tooted saadaval hästivarustatud apteekides ja kauplustes.

Rohkem infot:www.canderelproducts.com/ee

242 Hoia tervist

Terves kehas terve kõht!Protexin® probiootilised tooted sisaldavad kõrg-kvaliteetseid kasulikke elusbaktereid ja prebioo-tikume (FOS), mis suurendavad probiootikumide toimet soolestikus.

Protexin®:

• Aitab hoida korras seedetegevuse (toitumis-muutuste, reisimise ajal)

• Suurendab soolestiku vastupanuvõimet (kõhu-lahtisus, -kinnisus, -gaasid)

• Kiirendab haigusest paranemist

• Toetab organismi antibiootikumiravi ajal

• Tugevdab organismi üldseisundit

• Leevendab laktoositalumatust, pärm seene-infektsioone

Tootja: Probiotics International, Ltd Suurbritanniawww.protexin.com

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinnwww.hortusmedicus.ee

243Hoia tervist

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak / Korrektor Merike JärvleppVäl jaand ja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS KroonpressLehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2013 Ilmub koos Maalehega

Värsket kevadet

Tänavune kevad andis end pikalt, viirustevaevas ja -väsimuses oodata. Nii

nagu jõuluvana olemasolus, on ka kevadväsimuse tõelisuses aeg-ajalt kaheldud. Meie euro-toidulaud peaks ju aasta ringi (vitamiini)rikkalik olema, kust siis see varakevadine väsimus?

Ühes asjas on arstid sama meelt: olgu teiste vitamiinide-ga, kuidas on, aga meie laius-kraadil napib päikesevalgust ja seeläbi D-vitamiini. Seda peak-sime kindlasti sügisest kevade-ni apteegist koju tooma.

Perearst Svea Rosenthal soovitab aga oma kevadväsi-nud patsientidel kokku luge-da, kui palju tunde nad ööpäe-vas magavad. Ja millal maga-vad. Hoolimata üha pikeneva-test õhtutest, tuleks magama heita nii vara, et kella 22st ka-heni öösel oleks tagatud sügav uni. Need on kõige väärtusliku-mad unetunnid, mis teevad rei-paks, targaks ja ilusaks.

Kolmas asi, mis meid pea-le valguse- ja unepuuduse vä-sitab, on dr Rosenthali arvates meie enda mõttepahn. Eestla-ne on ju kui loodud muretse-ma, ikka varakult ette ja tar-galt tagantjärele, jäädes täna-ses päevas siin ja praegu nende kahe murekoorma vahele nagu lutikas lõksu.

Sestap ärgem unustagem kevadise suurpuhastuse käigus

ka oma mõt-teid ja tun-

deid värs-keks tuu-

lutada.

KAJA PRÜGI

Kapsaste suguvõsa on suur, neid on üle saja liigi. Eestis on kõige levinum köögivili harilik valge peakapsas.

Toitumisteadlased on ühel nõul sel-les, et puu- ja köögiviljade söömi-ne aitab meil püsida tervena ja en-netada haigusi, olla tegus ja õnne-lik. Meie igapäevane menüü peaks sisaldama kaks portsu puuvilju ja vähemalt kolm portsu köögivilju. Kusjuures üheks portsuks peetak-se 100 grammi ehk peotäit.

Mineraalainete allikasKapsaid hakkas inimene kasvata-ma ja toiduks tarvitama juba roh-kem kui 4000 aastat tagasi. Es-malt kultuuristati lehtkapsas, mil-lest hiljem kujunesid peakapsa vor-mid. Euroopas on peakapsaid kas-vatatud juba vähemalt 2500 aastat.

Eestis kasvatatakse toiduks kõi-ge enam valget peakapsast, üha enam ka lillkapsast. Veel koguvad populaarsust punane ja savoia kap-sas, nuikapsas, rooskapsas ja spar-gelkapsas.

Kapsad on madala energeetili-se väärtusega, kuid sisaldavad roh-kesti mineraalaineid. Eriti palju on kapsas C-vitamiini ja folaate. Sa-muti K-vitamiini ning mõnes ka-rotenoide, mis organismis muude-takse A-vitamiiniks. Mineraalaine-

test on kapsas rikas kaaliumi poo-lest. Kapsast saab aasta läbi tarvi-tada kas värskelt, kuumtöödeldult, hapendatult, kuivatatult või kon-serveeritult.

HapukapsasKapsa hapendamise aluseks on piimhappekäärimine, kus bakte-rid muudavad kapsas leiduvad sü-sivesikud piimhappeks. Hapnemi-sel rakukestad kobestuvad ja kap-sas muutub kergemini seeditavaks. Sajas grammis hapukapsas on veel kevadelgi u 15 mg C-vitamiini. Kui kapsas on toidu valmistamiseks lii-ga hapu, võib lisada värsket kapsast või veidi suhkrut.

Tagurpidi lillkapsapirukasKaheksale

n 1 suur lillkapsasn 2 dl 35% rõõska koortn soola ja musta pipartn 200 g suitsujuustun võid vormi määrimiseksn 2 munan 500 g lehttainast

Puhastage ja tükeldage lillkapsas. Keetke soolases vees 2–3 minutit ning kurnake. Segage rõõsk koor munaga, maitsestage soola ja pipra-ga. Riivige juust. Määrige ahjuvorm võiga ja asetage sellesse lillkapsad.

Järg lk 244

Sööme KAPSAST – toorelt ja töödeldult

Tagurpidi lillkapsapirukas.

EPKK

Hoia tervist244

www.gadox.ee

Algus lk 243

Raputage see üle riivitud suitsujuus-tuga ja kallake peale muna-koorese-gu. Säilitage natuke muna ka piruka määrimiseks. Rullige lehttainas ja-husel pinnal lahti, lõigake sobivateks ribadeks ja põimige ribadest pirukale kate. NB! Piruka põhja tainast ei tule. Pintseldage pirukas üle muna-koore-kastmega ja küpsetage 200 kraadi juures u 30 minutit.

Lihtne ja argine suitsukana-kapsasalat Kuuele

n 1 suitsukanakoibn 300–400 g savoia kapsastn 150 g tomateid

n 1 värske kurkn 200 g sibulapealseidn 1 väike purk maisin majoneesi

Eemaldage kanakoivalt liha ja tükel-dage u 2x2cm tükikesteks. Kapsas rebige või lõigake samuti tükikes-teks. Tomatid lõigake kuubikuteks. Tükeldage ka kurk. Seejärel segage kõik komponendid ja serveerige.

Saleneja salat savoia kapsaga Kuuele

n 1 väiksem savoia kapsasn 100 g kalkunisinkin 1 karp kodujuustun 1 väike karp maisi

Rebige või lõigake kapsalehed sobi-va suurusega ribadeks. Tükeldage sink ning segage kõik ained omavahel kokku. Serveerida võib ka tilgakese majo-neesiga. Ilusam on salat siis, kui segate selle kokku vahetult enne söömist.

Apelsinimaitseline toekas hapukapsasalat Kuuele

n 150 g õunun 150 g juurselleritn 700 g keedetud kartulitn 150 g apelsinin 500 g hapukapsastn õlin soolan värsket peterselli

Lõigake õunad kuubikuteks. Riivige seller suure riiviga. Lõigake ka apelsinid sektori-teks ja seejärel paksemateks viiludeks. Mahl hoidke alles. Lõigake keedetud kartul kuubikuteks. Seejärel segage

kõik ained ettevaatlikult hapu-

245Hoia tervist

Loe lisaks: www.massuno.ee

Loodus ravibKLUX• Kas teid vaevavad

mao ülehappe-susest tingitud probleemid ja kõrve-tised?

• Või olete oma kõhu liiga täis söönud?

• Ehk on stress tekita-nud seedehäireid?

Klux koosneb looduslikest preparaatidest: lagrits, kardemon, ingver, samuti glütseriin, etüülalkoholi sisaldus kuni 18%.

Manustage 2 korda päevas enne sööki 40 tilka puhtalt või lahustatult 50 ml leiges (toasoojas) vees. Ennetamaks söögitoru limaskesta kahjustuste tekkimist, on soovitatav mao ja söögitoru hooldus-kuuride tegemine 1–2 korda aastas ühe kuu vältel.Sobib kasutamiseks koos ravimitega. Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal. Sapikivide kahtluse korral kasutada ettevaatusega.

PAPS-20• Kas tunnete, et

olete oma lihastele või liigestele liiga teinud?

• Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

• Ehk on teid ham-mustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol.

Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale keha-piirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Küsi Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saada on.

ONYCORKevad on käes ja varbad nõuavad vabadust – väl-ja sukkadest ja sokki-dest! Kas teie varba- või sõrme küüs on traumast kahjustatud? Kas soovite ergutada küünte kasvu või soodustada tallanaha elastsust? Alustamiseks on õige aeg.

Onycor sisaldab tõmmiseid järgmistest looduslikest komponentidest: agaav, sirel, pune, valge sinep, Cayenne’i pipar, kadakas, lisaks taruvaik ja etüül-alkohol.Küünekahjustuste ja/või -kasvu kiirendamiseks tilgutage mõned tilgad küüne alla ja vallile. Liigsar-vestunud tallanaha pehmendamiseks või jalanaha hoolduseks hõõruge jalanahale piisav kogus 2–3 mi-nuti jooksul pärast jalgade pesemist ja kuivatamist.

kapsaga, maitseks lisage apelsinimahla, õli, soola, riivitud apelsinikoort ja peterselli. Hoidke enne serveerimist külmas.

Mõnus aedviljasupp Kuuele

n 8 dl köögiviljapuljongitn 400 g spargelkapsastn 400 g lillkapsastn 200 g porrulaukun 100 g porganditn 1 küüslauguküüsn 5 sl toorjuustun soola, musta pipart

Kuumutage puljong keemiseni. Pange potti õisikuteks tükeldatud spargel- ja lillkapsas. Lisage viiluta-tud porrulauk, porgandid, küüslauk ja soovi järgi valitud maitseaineid.Keetke suppi 20–30 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Püreerige, lisage toorjuust ja segage, kuni see lahustub. Maitsestage soola ning pipraga.

Kapsa-hakkliharoogKuuele

n ½ kapsapead (400–500 g)n 150 g porganditn 2 dl lihapuljongit n 400 g hakklihan 1 sl margariini või võidn soola, musta pipartn 1 tl peenestatud köömneid

Lõigake kapsas peeneks. Porgandid lõigake ratasteks (võib ka jämeda riiviga riivida). Laduge kapsas ja por- gandid kihtidena potti. Lisage puljong

ja keetke rooga kaane all nõrgal tulel 15–20 minutit. Kapsast on parem keeta alguses veidi aega ilma kaane-ta, siis ei muutu kapsas mõrkjaks. Sel ajal, kui kapsas vaikselt keeb, pruu-nistage pannil hakkliha. Lisage hakk- liha köögiviljale. Maitsestage soola, pipra ja köömnetega. Keetke veel u 10 minutit. Serveerige pajaroog koos peterselliga maitsestatud kee-detud kartulite ning hapukoorega.

Allikas: Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja väljaanne

“Kapsas”, Tallinn 2013

EPKK

246 Hoia tervist

Täiendav info müügiloa hoidjalt: sano� -aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt 139 E/2,11317 Tallinn, tel 627 3488, faks 627 3481 või www.ravimiamet.ee.

Käsimüügiravim.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

S-EE

-DRT

-12-

11-0

1

Kõht kisubvalust krampi?NO-SPA (drotaveriinvesinikkloriid), 20 tabletti.

Näidustus: seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihasspasmid (tajutavad hootise kõhuvaluna).

Lõõgastav toime on võrdselt efektiivne nii seede- kui ka kuse-suguelundkonna suhtes.

Perearst Svea Rosenthal usub, et kuigi kõhuvalu põhjusi on palju ja sümp-tomidki pahatihti sarna-sed, on meie diagnostiliste vahendite tase nii kõrge, et tõsised haigused ei jää avastamata.

Mäletan, kui põhikooli bioloogia-õpetaja provotseeris meid küsimu-sega, et kas poleks tore, kui inime-ne üldse valu ei tunneks. Ei lask-nud ta meil kaua selle mõtte üle rõõmustada, vaid tõi konkreetse näite. Mõnuled lõkke ääres ja vaa-tad kuud. Kuni sõber märkab, et sul pool jalga maha põlenud… Nii sai meile, lastelegi, arusaadavaks, et valu on organismi eluliselt vajalik funktsioon, mis hoiatab ohu eest.

Igal valul on oma põhjus, kuid selleni pole alati kerge jõuda. Eri-ti kehtib see kõhuvalu puhul, sest kõhuõõnes paikneb üksteise kõrval mitmeid organeid: magu, maks,

sapipõis, kõhunääre, soolestik ning üsna lähedal ka neerud, naistel munasarjad…

Perearst Svea Rosenthali sõ-nul on inimesel endal tõesti ras-ke kõhuvalu põhjust ära aimata. Kui tal just pole varasemat koge-must teatud haiguse ja valu va-helisest seosest.

Ebamääraste valude puhul os-kab inimene vaid öelda, kus piir-konnas ta valu tunneb.

Teisalt on olnud ka juhtumeid, kus kõhuvalu põhjus on hoopis sel-jas – selja radikulaarsed valud kiir-guvad kõhtu.

Kõigepealt perearsti juurdeVahel diagnoosivad inimesed endal ise (pahatihti ekslikult) valu põh-juse ning panevad mingi eriarsti juurde aja kinni. Dr Rosenthali sõ-nul on õigem pöörduda esmalt ik-kagi perearsti poole.

“Kõigepealt võtame anamneesi ehk küsitleme patsienti: millal valu algas, kaua kestis, millise iseloo-muga see oli, kas valu kutsus esi-le mingi liigutus või oli see püsiv… Seejärel palpeerime kõhtu. Kui kõht on laudkõva (nn äge kõht),

Millest annab märku KÕHUVALU?

Kõhuvalu võib olla põhjustatud väga erinevatest tervisehädadest.

SHUTTERSTOCK

247Hoia tervist

Täiendav info müügiloa hoidjalt: sano� -aventis Estonia OÜ, Pärnu mnt 139 E/2,11317 Tallinn, tel 627 3488, faks 627 3481 või www.ravimiamet.ee.

Käsimüügiravim.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

S-EE

-DRT

-12-

11-0

1

Kõht kisubvalust krampi?NO-SPA (drotaveriinvesinikkloriid), 20 tabletti.

Näidustus: seedetrakti, sapi- ja kuseteede silelihasspasmid (tajutavad hootise kõhuvaluna).

Lõõgastav toime on võrdselt efektiivne nii seede- kui ka kuse-suguelundkonna suhtes.

võib selle taga olla näi-teks soolesulgus, haa-vandist tingitud vere-jooks. Kindlasti koputa-me selga, kontrollides, kas neerud annavad va-lulikkust. Uurime, kas seljas on lihaspingeid, kas maks on suurene-nud. Naistel annab näi-teks emakaväline rasedus väga tu-geva punktivalulikkuse.”

Veel uurib perearst, kas valuga kaasnevad mingid üldsümptomid, näiteks palavik, iiveldus, oksenda-mine ja kas kõht on läbi käinud. Dr Rosenthal paneb kõigile süda-mele, et valuga arsti juurde tulev inimene peaks oskama vastata kü-simusele, kas tema väljaheide on puderjas ja musta värvi. “Selline on väljaheide verejooksu korral, mis on väga ohtlik.”

Perearstikeskuses tehakse ka vere üldanalüüs ja uriinianalüüs.

“Hemoglobiini langus vii-tab verejooksule, vaata-me üle ka põletikunäi-tajad, teinekord on vaja mõõta maksa ja neerude näitajad. Uriinianalüü-si järgi vaatame, kas ku-seteedes on mingi prob-

leem. Edasi saadame pat-siendi kõhuõõne ultra-

helisse ning vajadusel erialaarsti juurde.”

Terav valu nõuab kiiret abiDr Rosenthal rõhutab, et väga tu-geva terava valu puhul tuleb kutsu-da kiirabi või pöörduda erakorrali-se meditsiini osakonda. Valvsaks peaksid tegema ka valuga kaasnev külm higi, šokiseisund koos tead-vuse kaotusega, veriokse, veriroe ja nn kõva kõht.

“Väga tugev valu viitab tavaliselt kas mingisugusele maohaavandi

perforatsioonile ehk mulgustumi-sele või kivile. Need nõuavad teine-kord erakordset sekkumist. Soole-sulguse korral võib kirurgilise sek-kumiseta tekkida soolekärbus ehk nekroos.”

Neeru- ja sapikivist tingitud va-lule on iseloomulik järsku algav äge valu, mis tuleb ja kaob ja tuleb jäl-le, inimesel külm higi otsa ees. Ise-loomulik on, et see valu teeb inime-se rahutuks. Valu järgi on raske öel-da, kas tegu on neeru- või sapikivi-ga, seda näitab ultraheli.

Ka pimesoolepõletik vajab kii-ret sekkumist, seda pole aga ala-ti lihtne diagnoosida. “Pimesoo-lepõletiku tunnused sarnanevad bakteriaalse nakkuse tunnustega ning Crohni tõvega, mis on sisuli-selt sooltepõletik ning kiirgab valu pimesoole piirkonda,” teab dr Ro-senthal.

Järg lk 248

Millest annab märku KÕHUVALU?

Svea Rosenthal.

248 Hoia tervist

Empatrax OÜ Tartu mnt 32, Tallinn

tel 600 0666

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125 faks 711 2883

e-post info@invaabi.eee-pood www.invaabi.ee

• ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid)

• songavööd/bandaažid

• Amoena välised rinna- proteesid ja spetsiaalpesu

• ravisukatooted

• valmislahased (sõrme, käe, jala)

• silikoonist ortopeedilised abivahendid

• ortopeedilised jalanõud ja tallatoed

• taastusravivahendid

• nahahooldusvahendid

• inva- ja liikumisabivahendid (müük ja laenutus)

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük soodustatud tingimustel.

E, T, N, R 9–17K 9–19, L 10–13

Algus lk 246

“Pimesoolepõletiku puhul on valud tavaliselt paremal alakõhus, aga ussripik võib asetseda ka eba-tüüpiliselt. Siis on valud kas roh-kem keskel alakõhus või ülakõhus.”

Lõplik diagnoos langetatakse anamneesi, kõhu palpatsiooni, ve-res põletikunäitajate esinemise ja ultraheliuuringute alusel, mis näi-tab, kas pimesoole ümbruses on ve-delikku.

Funktsionaalsed kõhuvaludDr Rosenthal tunnistab, et 50% kõ-huvalude põhjustest jääbki sageli selgusetuks, sest enamasti on need n-ö funktsionaalsed, mööduvad kõ-huvalud, mis seotud kõhugaaside, spasmide, kõhukinnisusega.

“Lastel on esinenud ka kõige ta-valisemaid lihasvalusid – laps on kas trenni teinud või tõstnud väi-kest õekest-vennakest. Pahatihti on aga tegu kõhukinnisusega. Lap-sevanemad ei taipa alati küsida, millal lapse kõht viimati läbi käis.”

Kõhuvalu kurtmine on lastel pa-raku kõige sagedasem nipp koolist puudumise lunimiseks. Perearst soovitab igasse lapse kaebusesse siiski tähelepanuga suhtuda. Kaht-luse korral tasub jälgida, kas lapse kõhuvalu kaob hetkega, kui teda paelub mingi lemmiktegevus.

“Tihti on lapse kõhuvalu tingi-tud tühjast kõhust. Kui hommikul kõhuvaluga ärganud laps saab soo-ja toitu, võib valu kaduda. Kui kõ-huvalud korduvad, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, sest meil on lihtsam valu põhjuseid selgita-da. Vahel viitab kõhuvalu või selle teesklemine aga tähelepanu puu-dusele või probleemidele koolis, mis mõlemad on tõsised asjad.”

Enteroviirus ehk kõhugrippEnteroviirust tuleb kõhuvalu kor-ral kahtlustada siis, kui lisaks va-lule esineb ka muid sümptomeid:

kõhulahtisus või oksendamine, palavik.

“Inimesed, keda on tabanud kõ-hulahtisus, tahavad harilikult sel-lest murest kiiresti vabaneda ning ostavad apteegist käsimüügiravi-meid, näiteks loperamidi, mis pa-neb kõhu kinni,” teab dr Rosenthal.

“Kui organism on mürgistussei-sundis, püüab ta mürgist vabane-da ning seda ei tohiks takistada. Olukord muutub sellega vaid hal-vemaks. Loperamiidi võib võtta ai-nult juhul, kui ollakse kindel, et kõ-hulahtisus ei ole seotud bakteriaal-se ega viirusliku kõhulahtisusega.”

Arsti sõnul võib lastele anda mürgistuse ja kõhulahtisuse puhul söetablette, neid võib päeva jook-sul manustada korduvalt. Täiskas-vanud võiksid võtta 2–3 Sorbexi tabletti, mis on oma toimelt sama mis söetablett, kuid kümneid kor-di tõhusam. Ka Rennie tabletid ai-tavad, kui on tegu ülehappesusest tingitud mao ärritusnähtudega.

Kuidas end ise aidataTänapäeval on ka tohtrid seisuko-hal, et inimene ei pea valu kannata-ma. Aga arsti poole pöörduja võib karta, et valuvaigisti peidab lisaks haiguse tunnused.

Dr Rosenthal kummutab selle arvamuse: “Kindlasti tohib võtta kaks tabletti Paracetamoli või sama palju No-spad – valu leevendub, aga tõsist haigust sellega ei peida. Mööduvate, niinimetatud funktsio-

naalsete valude puhul aitavad need valu lausa unustada.”

Kas on midagi, mida ei tohi teha? “Päris kindlasti ei tohi tund-matu valu korral kasutada soojen-duskotti ega mingit muud soojen-davat vahendit. Soe võib suurenda-da põletiku levikut, samuti hoogus-tada verejooksu.”

Paljud võtavad valuvaigisti-na ibuprofeeni sisaldavaid tablet-te, aga ka neid dr Rosenthal väga ei soovita: “Kui valu on tingitud maoärritusest, koguni maohaa-vandist, teeb see ravim asja hulle-maks. Paracetamol ärritab magu vähem.”

Väikelaste gaasivalud on teada-tuntud, aga ka täiskasvanutel või-vad sellised valud tekkida pika söö-givahe ajal ja minna pärast söömist veel hullemakski. Kust need gaasid tulevad?

“Üldjuhul soodustab gaaside te-ket mao ülehappesus. Seda soosi-vad omakorda närvipinge ja suur töökoormus. Ka reflukshaigus võib anda tugeva rindkerevalu.

Kõhugaaside kogunemisest tek-kinud spasme aitavad silelihaste lõõgastamisega leevendada No-spa tabletid, see on tõhus spastiliste va-lude vastane ravim. Abi võib saada ka Rennie tablettidest ja Sorbexist.”

Dr Rosenthal soovitab mao üle-happesuse korral kindlasti üle vaa-data oma toidumenüü. Sageli pii-sab ka sellest, kui süüa tihedami-ni, vältida gaasilisi jooke, alkoholi ja vürtsikaid toite.

Kindlasti ei tohi tund-matu valu kor-ral kasutada soojenduskot-ti ega muud soojendavat vahendit. Soe võib suuren-dada põleti-ku levikut või hoogustada verejooksu.

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist 249

“Praegu pööratakse hästi palju tähelepanu probiooti-kumidele, need on niinimeta-tud head piimhappebakterid, mis parandavad koos toiduga võttes seedimist. Kasulikud on muidugi ka kiudainerik-kad toiduained, linaseemne-õli ja -jahu.”

Dr Rosenthal manitseb keemiliste kõhulahtistitega olema ettevaatlik, sest need võivad organismile liiga sage-dasel tarbimisel hoopis kahju tekitada.

Vanasti arvati, et neeru- ja sapikivid esinevad ülekaa-lulistel üle keskea inimestel. Perearst kummutab selle väi-te: “Neeru- ja sapikivide tek-kepõhjuseks on samuti aine-vahetushäired, kuid selleks võib olla pärilik eelsoodu-mus, päris täpset põhjust ei teatagi. Kive esineb tänapäe-val ka väga noortel inimestel, minu praktikas on olnud ise-gi üks kaasasündinud sapiki-videga vastsündinu.”

Kõht on piltlikult teine aju“Seedimine mõjutab päris palju meie mõtlemisvõimet,” teab dr Rosenthal. “Kõht on piltlikult öeldes meie teine aju. Seda on eriti hästi näha laste pealt, kes jonnivad. Kui neil kõht täis sööta, kaob jonn ja nad muutuvad kohe tegusaks.

Hiljaaegu puutusin kok-ku juhtumiga, kus ema pi-das teismelise kõhuvalu kae-busi koolist kõrvale hoidmi-se sooviks. Tal ei tulnud pähe küsida, kui sageli poiss tuale-tis käib. Minu vastuvõtul sel-gus, et lapse kõht käib läbi vaid paar korda kuus. Sel moel oli tekkinud soolesti-ku laienemine ja praegu ka-vandatakse keerulist operat-siooni.”

Veel teeb dr Rosentha-li murelikuks eestlaste kom-me haarata kohe tablettide järele, mõtlemata valu põh-jusele. “Tabletid on mõtleva-le inimesele. Arst alustab ju ka anamneesist, mitte tablet-tidest. Seepärast peaks ikka perearsti poole pöörduma, kui mingi valu muret teeb.”

KAJA PRÜGI

Hoia tervist250

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaatel 773 4744, 528 8217info@kaapahooldekeskus.ee

Ruumid lamajateleSõbralik personalRahulik miljööIlus loodus

www.kaapahooldekeskus.ee

Hooldekodu Jõgevamaal

Veresuhkur ehk glükoos on organismi peamine energiaallikas. Glükoosi saame põhiliselt toiduga, osa veresuhkrust aga toodetakse organismis – põhiliselt maksas. Nii kõrge kui madal veresuhkru tase põhjustavad tervisehäireid, mistõttu väärib glükoos kindlasti tähelepanu.

Pärast söömist lagunevad see-detraktis meie toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks, viimane aga imendub verre. Seega, pärast sööki veresuhkru tase tõuseb. Ve-resuhkru taset reguleerivad mit-med hormoonid, mis mõjutavad glükoosi ainevahetust, sh glüka-goon, adrenaliin ja insuliin. Oluli-sim neist on viimane.

Kui glükoosi tase tõuseb, rea-geerib terve inimese kõhunää-re (ehk pankreas) sellele insulii-

ni tootmisega. Insuliin on hor-moon, mida keha vajab sel-

leks, et rakud saaksid glü-koosi kasutada. Tei-

sisõnu: insuliin on võtmeks, mille

abil saab glü-koos rakku si-seneda. Terve inimese glü-

koosi hulk ve-res langeb endisele tasemele 3–4 tunni möödudes.

VERESUHKUR – keha peamine energiaallikas

Veresuhkru taset on lihtne mõõta.

SHUTTERSTOCK

251Hoia tervist

Dialevel preparaat koosneb ekspertide poolt kinnitatud kolmest aktiivainest:

alfa lipoehapekaneeliekstraktorgaaniline kroom

Alfa lipoehape omab tugevat antioksüdantset toimet kaitstes närvikudesid vabade radikaalide kahjulike mõjude eest ning lõhustab suhkruid.

Kaneeliekstrakt soodustab veresuhkru ja kolesteroolitaseme stabiliseerumist ning on tõhus antioksüdant.

Orgaanilise kroomi peamine ülesanne on osalemine suhkrute ainevahetuses, vähendades magusaisu.

Dialevel:

stabiliseerib vere suhkrutaset

alandab rahutust, ärevustunnet

mõjub positiivselt kolesteroolitasemele

Ainult1 tablettpäevas!

HOIA OMA VERESUHKUR KONTROLLI ALL!

Saadaval apteekides jae-poes www.walmark.eeMaaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa,www.remedex.ee

Dialevel mõjub positiivselt vere kolesterooli sisaldusele ja stabiliseeribveresuhkrutaset.

aitab kaasa kehakaalu alandamisele

tugeva antioksüdandina kaitseb organismi vabade radikaalide kahjulike mõjude eest

Dialevel on spetsiaalselt mõeldud inimestele, kellel on kõrgenenudvere suhkrusisaldus, glükoositalumatus ja ülekaal.

Suhkruhaigus ehk diabeet on eri põhjustel tekkiv energiaaineva-hetuse häire, millele on iseloomu-lik pikka aega kõrgel tasemel pü-siv vere suhkrusisaldus ning häi-red süsivesikute, rasvade ja valgu-ainevahetuses. Diabeet on tingi-tud kas ebapiisavast insuliini toot-misest, insuliini toime nõrgenemi-sest või mõlemast tegurist. Sellisel juhul ei pääse glükoos rakkudesse ning jääb verre – vere glükoosisisal-dus suureneb, mida on võimalik tu-vastada vereanalüüsi abil. Kui vere-suhkur on kõrge, hakkab see eritu-ma ka uriiniga.

2. tüübi diabeet on levinuim diabeedi tüüpEristatakse erinevaid diabeedi tüü-pe, neist enam levinud on 1. tüü-bi (ehk insuliinsõltuv) diabeet ja 2. tüübi (ehk insuliinsõltumatu) dia beet. Kõige rohkem on diabee-dihaigete hulgas just 2. tüübi dia-

beetikuid – pea 90% kõigist suhk-ruhaigetest.

1. tüüpi suhkruhaigus tekib ena-masti lastel või noorematel inimes-tel, kelle kõhunääre on kahjustatud ega tooda enam insuliini. Vaja on hormooni iga päev süstida. Kind-lat haiguse põhjust ei teata, ühelt poolt osaleb 1. tüüpi diabeedi tek-kes organismi oma immuunsüstee-mi vale toimimine, teisalt arvatak-se olevat roll nii pärilikel kui kesk-konnateguritel.

2. tüüpi diabeet tekib enamjaolt hilisemas eas, kuid üha sagedami-ni diagnoositakse seda haigust ka lastel. Haiguse teket mõjutab pal-ju elustiil, aga ka pärilikkus. 2. tüü-pi diabeedi riskiteguriteks on hai-guse esinemine lähisugulas(t)el, ülekaalulisus, metaboolne sünd-room (kõrgenenud veresuhkru ja nn vererasvade tase, kõrge vere-rõhk, vöökoha rasvumine), naistel ka rasedusaegne diabeet. Insuliini kõrval tulevad selle diabeeditüübi

ravis arvesse ka muud ravimid (nii süstete kui tableti kujul).

Esineb ka muid diabeedi tüüpe, mis võivad olla tingitud nt kõhu-näärme kahjustusest alkoholi tõt-tu jm. Omaette grupp on veel rase-dusaegne diabeet, mille puhul on tegu süsivesikute ainevahetuse häi-rega, mis tekib esimest korda rase-duse ajal. Kuigi veresuhkur norma-liseerub 2–7 päeva jooksul pärast sünnitust, haigestuvad ligi pooled rasedusaegset diabeeti põdenud naistest 10–15 aasta möödudes 2. tüübi diabeeti.

Diabeet on salakaval haigusVarjatud või kergete diabeedi vor-mide puhul ei pruugi inimesel esi-algu mingeid kaebusi tekkida, mis tekitab patsientides sageli küsimu-se, miks üldse on suhkruhaigust vaja ravida.

Järg lk 252

VERESUHKUR – keha peamine energiaallikas

252 Hoia tervist

Algus lk 250

Mida siis teeb kõrge veresuhkrur? Oluline ongi teada, et ohtlikud on püsivalt kõrgete suhkruväärtuste tekitatud tüsistused: nimelt kah-justab kõrge veresuhkur närve ja veresooni kogu organismis.

Haiguse kaugtüsistusteks või-vad olla pimedaks jäämine, nee-rupuudulikkus, kroonilised haa-vandid ja jala amputatsiooni vaja-dus, südameinfarkt, ajuinsult, aga ka põie ja seedesüsteemi häired, jalgade valu- ja puutetundlikku-se probleemid ning impotentsus. Seega on vaja teada, et ka diabee-di klassikaliste tunnuste – janu, sa-gedase urineerimise ja väsimuse – puudumisel on haigus ikkagi ole-mas ning vajab kindlasti ravi.

Diagnoosimiseks on mitu meetoditVeresuhkrut saab mõõta mitmel meetodil, millest sobivaima (so-bivamad) valib arst.

Analüüsi võib teha sõrme ot-sast kapillaarverest või veeni-verest, veresuhkru probleemi-dest võib aimu anda ka uriini- analüüs.

Diabeedi diagnoosimiseks ka-sutatakse veenivere analüüsi: määratakse nn tühja kõhu ve-resuhkrut – s.t patsient on enne analüüsi andmist hommikul söö-mata (vähemalt 8–10 tundi) – või tehakse spetsiaalne glükoositalu-vuse test – hommikul, eelnevalt söömata olles (8–14 tundi), tuleb ära juua 75 g lahustatud glükoo-si ning sellele eelnevalt ja järgne-valt mõõdetakse veresuhkrut vee-niverest.

Harvemini saadakse diagnoos juhuslikul ajal võetud veresuhk-ruanalüüsist.

Diagnoosimiseks sobib ka va-rem vaid diabeedi kulu hindami-seks kasutatud kolme kuu kesk-mine veresuhkur ehk glükohe-moglobiin, mida saab hinnata ka täis kõhuga antud analüüsist. Va-jadusel analüüse korratakse.

Suhkruhaiguse ennetamisest

Alati ei ole suhkruhaiguse ennetamine võimalik, kuna haiguse vallandumises mängivad rolli nii mitmed keskkonna-tegurid, mida me muuta ei saa, kui ka geneetilised faktorid.

Teisalt on oluline teada – ja seda just 2. tüübi diabeedi ennetamise kontekstis –, et parim, mida inimene enda jaoks teha saab, on toituda ter-vislikult ja liikuda regulaarselt. Ühelt poolt aitab see kaalu kontrolli all hoi-da, teisalt mõjub soodsalt ainevahe- tusele.

Kui veresuhkur on normist juba veidi kõrgem, kuid näiteks 2. tüü-bi suhkruhaigust veel diagnoosida ei saa, on tegu suhkru ainevahetuse häi-rega (paastuglükoosihäire või glükoo-sitaluvuse häire). See on signaaliks, et inimesel on kalduvus suhkruhaiguse tekkeks.

Kui selles faasis end “kätte võtta” – alustada dieediga, suurendada keha-list aktiivsust –, on võimalik 2. tüüpi dia beedi teket edasi lükata või haigu-sest koguni pääseda.

Ka liiga madal veresuhkru tase toob probleemeSeisundit, kui veresuhkur langeb alla normi, nimetatakse hüpoglükee-miaks. Sagedamini tekib sellist prob-leemi teatud diabeediravimeid kasu-tavatel haigetel, eriti 1. tüübi diabee-tikutel.

Harva, kuid mõnikord siiski, võib hüpoglükeemiat ette tulla ka mitte-diabeetikust inimesel. Põhjuseks võib olla mõni muu haigus, aga ka tavali-sest suurem füüsiline koormus, pika-ajaline nälgimine (või ka tavapärasest süsivesikutevaesem toit) ning alkoho-li tarvitamine.

Hüpoglükeemiaga võivad kaasne-da järgmised sümptomid: tugev näl-jatunne, nõrkus, värin, higistamine, kuumatunne, südamekloppimine, ras-kematel juhtudel segasus ja teadvus-häired.

Enamasti on abi magusa joogi või süsivesikuterikka toidu (mesi, šoko-laad, kommid, küpsised, leib jne) söö-misest.

Diabeetikul võib siiski vaja minna ka erakorralise meditsiini abi. Just hü-poglükeemia oht on põhjus, miks koo-li- või töökaaslased ja sõbrad peaksid olema teadlikud, kui kellelgi nende hulgas on 1. tüübi diabeet.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

253Hoia tervist

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja interneti-valmidusega tubades.

Ranniku tee 48, TallinnTelefon 609 2605

kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

Kroonilise neeruhaiguse mõiste hõlmab mitmeid neeruhaigusi, mille puhul neerutalitlus halveneb aastate (ka aastakümnete) jooksul.

Uuringute tulemusena on leitud, et mingit tüüpi neerukahjustus võib esi-neda isegi ligi 10% inimestest. Mõnel juhul on tegu kerge kahjustusega, mõ-nikord on neerud aga haigusest nii-võrd haaratud, et vajalik on asendus-ravi – kas dialüüsi (protseduur, mille käigus puhastatakse verd kunstlikult spetsiaalse aparaadi abil) või neeru-siirdamist.

Et neerude kahjustus kulgeb kül-laltki vaikselt, ei pruugi paljud pat-siendid ise haigusest teadlikud olla.

Mis juhtub neerutalitluse halvenemisel?Kui neerude kude järk-järgult hävib, tekivad inimese kehas mitmed oluli-sed muutused. Häiritud on ainevahe-tuse lõpp-produktide, liigse vee ja mit-me teise tähtsa aine eemaldamine or-ganismist ning hormoonide eritumi-ne verre. Lõpuks on tasakaalust välja viidud kogu organismi sisekeskkond.

Kroonilisele neeruhaigusele võivad viidata uriini hulga, värvuse või koos-tise muutused, kõrge vererõhk, tursed näol ja jalgadel, nõrkustunne ja isu kaotus. Aga nagu eespool mainitud, ei pruugi haige midagi ise märgatagi.

Kui haigus on kaugele arenenud, või-vad kaasneda kehvveresus, luude kah-justus, aga ka südame-veresoonkonna enneaegne ateroskleroos, mis võib kaa-sa tuua südamelihase infarkti või insul-di. Seega on haiguse süvenedes tegu juba väga tõsiste probleemidega.

Peamised vaenlased on kõrge vererõhk ja suhkruhaigusKroonilise neeruhaiguse teket ja süve-nemist põhjustavad kõige sagedamini diabeet ja kõrgvererõhktõbi. Arvesse tulevad ka muud kroonilised haigused (nt korduvad kuseteede põletikud, au-toimmuunsed haigused), neeru kah-justavate ravimite tarbimine, äge nee-rupuudulikkus jpm. Haiguse süvene-mist soodustavad samuti ülekaal, suit-setamine ja vanus üle 50 aasta.

Üks peamisi riskitegureid – kõrge vererõhk – võib tekitada neerukah-justust, teisalt, nagu eespool maini-

Krooniline neeruhaigus kulgeb salalikulttud, võib hüpertensioon olla ka üheks kroonilise neeruhaiguse sümptomiks. Igal juhul on kõrge vererõhu näol tegu probleemiga, mis väärib tähelepanu ja ravi. Sa-muti on ülioluline hoida kontrolli all suhkruhaigus.

Varane diagnoosimine ennetab neerukahjustusiKroonilise neeruhaiguse varaja-ne avastamine ning ravi võib ai-data ennetada haiguse edasist sü-venemist, mistõttu ongi väga täh-tis jõuda haiguse jälile võimali-kult varakult.

Arst saab haigusest esmalt aimu kaebuste, läbivaatuse ning uriini- ja vereanalüüsi abil, kus on näha, et neeru toimimine võib olla häiritud (nt valk uriinis või ainevahetuse käigus tekkivate jääkainete taseme tõus veres). Va-jadusel järgnevad lisauuringud.

Kroonilise neeruhaiguse en-netamiseks või haiguse süvene-mise vältimiseks saab ka inimene ise üht-teist ette võtta. Juba esine-va diabeedi korral tuleb veresuh-kur võimalikult hästi kontrolli alla saada ning kõrgvererõhktõve kor-ral peab vererõhk olema ohjatud.

Vältida tuleks suitsetamist, pii-rata loomset valku sisaldavate toitude söömist ning soola tarvi-tamist. Kehakaal tuleks saada ja hoida normi piires ning olla füü-siliselt aktiivne.

Kusepõiepõletike ravisse tu-leks suhtuda täie tõsidusega. Kui kuulute kroonilise neeruhaiguse riskigruppi (nt olete diabeetik), pöörduge kontrolli kindlasti siis, kui arst seda vajalikuks peab, ise-gi kui enesetunne on hea ja vae-vused puuduvad.

EVELIN JÕEMÄGIperearst-resident

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

VASTUVÕTU KOHT KELL APR MAI JUUNI JUULI AUG SEPT OKT NOV DETSTartu, Filosoofi 1 E, T, N, R 9–16

Tartu, Filosoofi 1 K 9–18

Tallinn, Lasnamäe N 14–16 18 16 20 15 19 17 21 12

Tallinn, Merimetsa K, N 14–18

Pärnu, Suur-Sepa 14 T 12–15 23 28 25 24 22 26 17

Pärnu, Suur-Sepa 14 N 12–15 2 6 12 10 14

Viljandi N 10–13 25 23 27 22 26 24 28 19

Narva T 10–12 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17

Narva T 16–18 2/16/30 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10

Jõhvi T 10–12 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Kohtla-Järve T 13–15 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Rakvere N 10–12 18 16 20 15 19 17 21 12

Tapa N 13–15 18 16 20 15 19 17 21 12

Jõgeva N 10–12 11 9 13 8 5 3 7 5

Põltsamaa N 13–15 11 9 13 8 5 3 7 5

Valga R 10–12 26 31 28 30 27 25 22 20

Võru, Uus Koda N 10–12

Võru, Uus Koda T 10–12 16 14 18 6 10 8 12 10

Põlva T 14–16 16 14 18 6 10 8 12 10

V A S T U V Õ T U D 2 0 1 3 . a a s t a l

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

• esmased amputatsiooni- järgsed proteesid• posttraumaatilised ortoosid• üla- ja alajäseme proteesid• üla- ja alajäseme ortoosid• tugiaparaadid (kogu jala ortoosid)• tugikorsetid• korsetid• bandaažid• erinevad ortoosid• abduktsioonitooted lastele• tallatoed• ortopeedilised jalatsid

P A K U M E :

TAllinn: Lasnamäe Medicum AS, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 251, 238. PärnU: Polikliinik Ravi 2, kab 133. Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 318. ViljAndi: Tervisekeskus, Turu 10, kab 303. nArVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVi: Hooldus haigla, Jaama 34, kab 3 (silmaarsti kab). KohTlA-järVE: Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, kab D4044. rAKVErE: Polikliinik, Tuleviku 1, kab 11. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab 7. PõlTsAMAA: Tervise AS, Lossi 49, närvikabinet. VAlgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõrU: Võru Haigla Meegomäe küla. OÜ Uus Koda Jüri 19a, kab 118, 204. PõlVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

PU

HK

US

lisAinfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; ortkesk@solo.eeArsTi KonsUlTATsioon TAsUTA: tel 742 0169 • www.ortopeediakeskus.ee

Kontaktläätsede e-pood:

www.lensexpress.ee

• hinnad kuni 50% odavamad kui optikakauplustes• kohaletoimetus tasuta alates 35 € ostudele• kaup kiiresti kätte

UUDIS! Soodsad lugemisprillid, Polaroidi päikeseprillid.

Sportimise ajal on organismis soolakaotus intensiivse higis-tamise tõttu väga suur. See-pärast on mineraalid sportla-se jaoks hädavajalikud, ja mi-neraalvesi on sellel puhul pa-rim lahendus.

Paljud mineraalveed on aga karboniseeritud ning sportla-sed püüavad ise neist gaasi väl-jutada, kuigi tegelikkuses jääb suur osa süsihappegaasi siiski vette ja ei välju sealt nii lihtsalt. Seega on palju otstarbekam juua gaseerimata mineraalvett ja soovituslikult aluselist.

Jooksjad, suusatajad, jalg-ratturid, krossisõitjad ja teised nn kestvusspordialade harras-tajad teavad ammu tõde, et gaseeritud vee joomine “kui-vatab keha”, põhjustab gaase ja tekitab suurema veevajadu-se. Selle põhjus on gaseerimi-seks kasutatav süsihappegaas, mis on meie igapäevase elute-gevuse ainevahetuse lõpp-pro-dukt. Soovitatav on juua hoo-pis aluselist mineraalvett.

Intensiivse sportimise käi-gus on organism tihti hapniku-vaeguses. Sellistes anaeroob-setes ainevahetusprotsessides tekib suures koguses happeli-si ainevahetuse vaheprodukte.

Enamikule sportlastest on tuttavad piimhappest põhjus-tatud valusad lihased. Hap-peline keskkond tekitab väsi-must, halba enesetunnet, soo-dustab käärimist ja krooniliste põletike teket soolestikus. Üks

lihtsam ja kergemini teostatav lahendus oma keha aitamiseks on teadlikult tarbida aluselist vett. Näiteks looduslikult tu-gevalt aluselist mineraalvett Devin, mille pH on 9,1. Miks? Sest aluselises vees leiduvad aluselised HCO3 ja CO3 (kar-bonaat) ioonid seovad hapete vesinikioone (H+) ning orga-nismil on happeliste vahepro-duktide tulvaga lihtsam hak-kama saada.

Mullu Tartu rattarallil osa-lenud Maris Aagver räägib: “Eelmisel aastal kasutasin joo-giks gaseeritud mineraalvett, sel aastal otsustasin proovida aluselist Devini mineraalvett, ja vahe oli hämmastav – tule-mus eelmise aastaga 20 minuti võrra parem. Hämmastav seda enam, et treeninud ei ole käes-oleval hooajal rohkem ja eale on lisandunud järjekordne aasta. Usun tõsiselt, et aluse-lise veega on organismi soori-tusvõime hulga parem kui ga-seeritud ehk “happeliste” joo-kide tarbimisel.”

Aluselise vee kasulikkust kinnitavad veel näiteks sport-lased Janek Tombak ja Riina Suhotskaja, kinnitades väidet, et sportlasele on aluselise mi-neraalvee tarbimine igati tark otsus, kuna see suurendab nii sooritusvõimet kui ka taastu-mist pingutusest.

JAANUS LEMbER biokeemik

Aluseline vesi – kõige õigem spordijook

254 Hoia tervist

Aluselise vee tarbimine suurendab sooritusvõimet

ja taastab pingutusest.

SHUTTERSTOCK

255Hoia tervist

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud esimese proteesi-ortopeedilise töökoja traditsioone Eestis.

Meie kogenud ortopeedid annavad Teile kvalifitseeritud konsultatsiooni.

Valmistame Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja kaasaegseid materjale.

VASTUVÕTU KOHT KELL APR MAI JUUNI JUULI AUG SEPT OKT NOV DETSTartu, Filosoofi 1 E, T, N, R 9–16

Tartu, Filosoofi 1 K 9–18

Tallinn, Lasnamäe N 14–16 18 16 20 15 19 17 21 12

Tallinn, Merimetsa K, N 14–18

Pärnu, Suur-Sepa 14 T 12–15 23 28 25 24 22 26 17

Pärnu, Suur-Sepa 14 N 12–15 2 6 12 10 14

Viljandi N 10–13 25 23 27 22 26 24 28 19

Narva T 10–12 9/23 7/21 11/25 13/27 3/17 1/15/29 5/19 3/17

Narva T 16–18 2/16/30 14/28 4/18 6 10/24 8/22 12/26 10

Jõhvi T 10–12 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Kohtla-Järve T 13–15 9/23 7/21 4/11 13/27 3/17 1/15 5/19 3

Rakvere N 10–12 18 16 20 15 19 17 21 12

Tapa N 13–15 18 16 20 15 19 17 21 12

Jõgeva N 10–12 11 9 13 8 5 3 7 5

Põltsamaa N 13–15 11 9 13 8 5 3 7 5

Valga R 10–12 26 31 28 30 27 25 22 20

Võru, Uus Koda N 10–12

Võru, Uus Koda T 10–12 16 14 18 6 10 8 12 10

Põlva T 14–16 16 14 18 6 10 8 12 10

V A S T U V Õ T U D 2 0 1 3 . a a s t a l

Soodustuse saamiseks esitada pere- või eriarsti saatekiri, haigekassa kaart, isiklik abivahendi kaart, isikut tõendav dokument, pensioni- või invaliidsustunnistus.

• esmased amputatsiooni- järgsed proteesid• posttraumaatilised ortoosid• üla- ja alajäseme proteesid• üla- ja alajäseme ortoosid• tugiaparaadid (kogu jala ortoosid)• tugikorsetid• korsetid• bandaažid• erinevad ortoosid• abduktsioonitooted lastele• tallatoed• ortopeedilised jalatsid

P A K U M E :

TAllinn: Lasnamäe Medicum AS, Punane 61, kab 361. Merimetsa Tervisekeskus, Paldiski mnt 68a, kab 251, 238. PärnU: Polikliinik Ravi 2, kab 133. Pärnu Perearstid, Suur-Sepa 14, kab 318. ViljAndi: Tervisekeskus, Turu 10, kab 303. nArVA: Narva Haigla, Haigla 1, kab 1. jõhVi: Hooldus haigla, Jaama 34, kab 3 (silmaarsti kab). KohTlA-järVE: Ida-Viru Keskhaigla, Ravi 10d, kab D4044. rAKVErE: Polikliinik, Tuleviku 1, kab 11. TAPA: Tapa Haigla, Valgejõe 14, kirurgi kabinet. jõgEVA: Jõgeva Haigla, Piiri 2, kab 7. PõlTsAMAA: Tervise AS, Lossi 49, närvikabinet. VAlgA: Valga Haigla, Peetri 2, kab D16. VõrU: Võru Haigla Meegomäe küla. OÜ Uus Koda Jüri 19a, kab 118, 204. PõlVA: Põlva Haigla, Uus 2, tervisetuba.

PU

HK

US

lisAinfo: Tartu, Filosoofi 1, tel 742 0169, faks 742 0288; ortkesk@solo.eeArsTi KonsUlTATsioon TAsUTA: tel 742 0169 • www.ortopeediakeskus.ee

Hoia tervist256