tallinna Ülikool · et juhendaja analüüsiks minu avatud tegevusi ja annaks mulle tagasisidet....
TRANSCRIPT
TALLINNA ÜLIKOOL
Kasvatusteaduste Instituut
Alushariduse osakond
Tea Hermann
KOOLIRÜHMA PRAKTIKAÕPIMAPP
Alushariduse pedagoog
Juhendaja: Merle Toompark
Tallinn 2015
2
SISUKORD
1. KOOSTÖÖLEPING ÜLIÕPILASE - PRAKTIKANDI JA JUHENDAJA - ÕPETAJA VAHEL ........................... 3
2. ÕPPEPRAKTIKA ÜLD- JA INDIVIDUAALSED EESMÄRGID .................................................................. 5
3. PRAKTIKA LASTEAED „KIVIKE“ ............................................................................................................ 6
4.LAPSE KOOLIVALMIDUSKAART ............................................................................................................. 7
5. KOOLIPIKENDUST VAJAVA LAPSE ISELOOMUSTUS ............................................................................. 9
6. RÜHMA MÄNGUKESKKONNA VAATLUSKÜSIMUSTIK ........................................................................ 11
7. PRAKTIKA PÄEVIK – 3 LÄBIVIIDUD TEGEVUST JA 3 VAADELDUD TEGEVUST .................................... 12
8.KORRALDATUD ÕPPEKÄIGU KONSPEKT / PILDID ............................................................................... 37
9.PRAKTIKAJUHENDAJA TAGASISIDE ..................................................................................................... 39
10.KOKKUVÕTTEV ENESEANALÜÜS ...................................................................................................... 40
3
1. KOOSTÖÖLEPING ÜLIÕPILASE - PRAKTIKANDI JA JUHENDAJA -
ÕPETAJA VAHEL
Üliõpilane: Tea Hermann
Õpetaja: Maili Voitka
Praktika liik ja aeg: koolirühma praktika, veebruar- juuni
Üliõpilase ootused /soovid: Õpetaja ootused / soovid
et juhendaja saadaks mulle nädalateema
ja eesmärgid hiljemalt eelneva nädala
reede õhtuks.
et juhendaja analüüsiks minu avatud
tegevusi ja annaks mulle tagasisidet.
ootan sõbralikku ja abivalmis koostööd
oma juhendajaga
Ootan üliõpilaselt eelkõige valmisolekut ja
soovi tutvuda koolieelikute
igapäevatoimingute ja õppe- kasvatustööga.
Ootan üliõpilaselt koostöövalmidust ja
motiveeritust, samuti oma seniste erialaste
teadmiste mitmekülgset rakendamist nii
vaatlusi kui enda tegevusi läbi viies
analüüsides.
Ootan üliõpilaselt positiivset suhtumist ja
avatud suhtlemist: julgust küsida, katsetada
ja proovida.
Oleme kokku leppinud järgmises:
Vaatlusepäevad viime läbi ajavahemikus veebruar – märtsi I pool.
Üliõpilane viib läbi 3 tegevust ajavahemikus märtsi II pool – mai.
Juhendaja edastab üliõpilasele nädalateema ja eesmärgid eelneva nädala reedeks.
Üliõpilane esitab 3-5 päeva enne enda tegevust konspekti, mille juhendaja läbi vaatab
ning annab vajadusel nõu.
Mõlemal osapoolel on üksteise e-mail ja telefoninumber, mille kaudu saab alati
ühendust hoida.
Peame kinni kokkulepitud kellaaegadest.
Analüüsime tegevusi vahetult pärast tegevuse lõpetamist ja juhendaja edastab
üliõpilasele tagasiside ka kirjalikult.
Oleme üksteise suhtes positiivsed, toetavad ja avatud.
Üliõpilane .............................. Õpetaja ..............................
4
Kuidas järgisime kokkulepet? Üliõpilase arvamus
Kokkulepped juhendajaga toimisid väga hästi. Nagu eelnevalt kokku lepitud saatis juhendaja
nädalateemad ja eesmärgid eelneva nädala reedeks. Samamoodi saatsin minagi enda avatud
tegevuse konspektid 3-5 päeva enne tegevust. Vastavalt vajadusele toimis omavaheline
suhtlemine hästi nii e-maili kui telefoni teel.
Väga meeldis kuidas vahetult peale tegevusi analüüsisime mis läks hästi ja mida oleks saanud
paremini teha.
Samuti valitses terve praktika aja väga positiivne, toetav suhtlemine mõlema poolselt.
Üliõpilane: ..........................
Kuidas järgisime kokkulepet? Õpetaja arvamus
Eelnevalt kokkulepitu toimis igakülgselt: praktika sai läbitud kokkulepitud aegadel ja
ettenähtud mahus.
Praktikant oli konspektide esitamisel ja aegadest kinnipidamisel täpne ja hoolas.
Tea Hermann tundis huvi lasteaiaõpetaja töö erinevate tahkude vastu, oli positiivne ja avatud.
Lastega suhtles siiralt, käitus nendega professionaalselt: oli tähelepanelik, märkav, toetav.
Praktikant kasutas mitmekülgselt oma teadmisi ja õpitud metoodilisi võtteid. Samuti on tal
hea analüüsioskus.
Õpetaja: ...........................
5
2. ÕPPEPRAKTIKA ÜLD- JA INDIVIDUAALSED EESMÄRGID
Õppepraktika üldeesmärgid.
Lapse füüsilisele, kognitiivsele, sotsiaal- emotsionaalsele arengule kaasaaitamine. Turvalise
keskkonna tagamine, päevakava, isikliku hügieeni ja tervisliku seisundi järgimine ning enese
sotsiaalsete oskuste, isikuomaduste ja hoiakute kujundamine suhtlemisel õpetajate, laste ja
lapsevanematega.
Õppepraktika individuaalsed eesmärgid on:
saada üle oma hirmust viia läbi õppetegevusi vanemate lastega, vanuses 6-7 aastat
saada kogemus koostada koos kogenud juhendajaga rühma kuuplaan
saada kogemusi 6-7 aastaste lastega õppetegevusi läbi viies ja juhendaja tegevusi
jälgides
saada kogemus kuidas täita lapse koolivalmiduskaarti
saada kogemusi kuidas kirjutada koolipikendust vajavale lapsele iseloomustust
saada kogemus kuidas korraldada rühmas õppekäiku vastavalt nädala/kuu teemale
saada kogemus kuidas juhendab 6-7 aastaste laste mängu nii ruumis kui ka õuealal
saada kogemus kuidas analüüsida enda teadmiste ja praktiliste oskuste taset
6
3. PRAKTIKA LASTEAED „KIVIKE“
Lasteaias Kivike on muinasjutuline maailm milles liigub aeg-ajalt ka kuningas kuningannaga.
Majas on 12 rühma (2 sõime- ja 10 aiarühma) mis on saanud nimed lõbusatest
lasteraamatutest: Sipsikud, Kakukesed, Päkapikud, Pokud, Naksitrallid, Muumid, Pöial-liisid,
Põrsad, Krõllid, Puhhid, Pipid ja Naerusuud.
Mina sooritasin koolirühma praktika rühmas nimega „Pokud“, kus on 24 last vanuses 6-
7aastat.
KIVIKESE LASTEAIA LAUL
Ükskord Kivi tänavale
tehti kivist maja
Sinna oli hästi palju kivist lapsi vaja.
Toodi kivist mänguasjad,
toodi kivist voodid,
kivist tädid tegid valmis
kivist söögid-joogid.
Koksadi – koksadi kivikingad
tegid kivist rõõmsad rõngad
ümber Kivi tänava,
igale poole paraja.
Kas Sa usud seda juttu
mis ma räägin sulle?
Selles jutus hästi palju
kivist jutumulle!
Tegelikult pole kivist
peale maja miski,
tore tulla, armas olla,
kõigil läheb hästi!
Koksadi-koksadi kivikingad …
7
4.LAPSE KOOLIVALMIDUSKAART
Üldandmed lapse kohta Koolivalmidus kaart nr 1
Nimi: Katarina Pärli
Sünniaeg: 15.09.2007
Koolieelne lasteasutus: Tartu Tupsiku Eralasteaed
Rühma liik: liitrühm
Kodune keel: eesti keel
Juhtiv käsi: parem
Osales lasteaia tegevustes: 1 aasta ja8 kuud
Lapse arengutulemused üldoskustes
Enesekohased oskused
Katarina saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused.
Võib vajada abi oma emotsioonide kirjeldamisel kuid tugevaid emotsioone (rõõm, viha)
oskab sobival viisil väljendada. Katarina teab kuidas erinevates olukordades käituda ja
muudab oma käitumist vastavalt, tagasisidele. Ta teab, mis võib olla tervisele kasulik või
kahjulik ning kuidas ohutult käituda. Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning
meeldetuletamise peale koristab enda järelt.
Sotsiaalsed oskused
Katarina püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja
vestluses. Talle meeldib suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Katarina käitub
kaaslaste suhtes hoolivalt. Konfliktide lahendamisel pöördub ta abi või nõu saamiseks
täiskasvanu poole. Ta oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Katarina mõistab sõnade
oma-võõras-ühine tähendust ja teeb vahet hea ja halva käitumise vahel. Tunneb rõõmu
võidust kuid suudab taluda ka kaotust võistlusmängudes. Katarina mõistab, et inimesed
võivad olla erinevad.
Mänguoskused
Katarina tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma, ta rakendab
mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast (enamjaolt
multifilmidest). Ta eelistab liituda käimasoleva mänguga ning oskab loovalt kasutada
erinevaid vahendeid. Katarina on sõbralik kaaslane, teab kuidas järgida mängureegleid ning
oskab tuttavate mängude reegleid ka teistele selgitada.
Tunnetus- ja õpioskused
Katarina suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja
katsetada. Ta saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi
ja nähtusi tervikuna. Tegutseb sihipäraselt ja on suuteline keskenduma õppetegevusele kuni
pool tundi. Katarina tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi. On võimeline
töötama täiskasvanu suulise juhise või näidise järgi nii grupis kui ka individuaalselt.
Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.
Lapse arengutulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades / lapse vaimne areng
Eeloskused emakeeles
Katarina on omandanud eeloskused emakeeles. Talle meeldib lugeda lastekirjandust (nii
8
trüki- kui kirjatähtes) ja ta on omandanud esmased kirjutamise oskused. Ta valdab
suhtlemiseks piisavat sõnavara ning hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel
õigesti kõiki emakeele häälikuid. Katarina teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.
Eeloskused matemaatikas
Katarina on osaliselt omandanud eeloskused matemaatikas. Ta oskab öelda kellaaega
täistundides, nimetada nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud- ja päeva. Leiab
erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab
neid kujundeid. Katarinal on hästi arenenud peast arvutamiseoskus. Võib vahel vajada abi
mõistete rohkem, vähem, võrdselt kasutamisel ja matemaatiliste jutukeste koostamisel ning
mõõtmise ülesannetega.
Kunst
Katarina on oma kunstitöödes loov, talle meeldib joonistades, maalides, voolides väljendada
oma meeleolusid ja fantaasiaid. Ta keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö.
Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu. Katarina võib vahel abi vajada ülesande
sisu täpsemal kirjeldamisel.
Muusika
Osaleb muusikalistes tegevustes aktiivselt. Väljendab ennast loovalt muusikalis - rütmilise
liikumise kaudu. Võib vajada abi tämbri ja kõla järgi pillide nimetamisel samas eristab ta
hästi kuulmise järgi laulu ja pillimängu. Katarina eelistab pigem esineda koos rühmaga mitte
üksi.
Füüsilised oskused /füüsiline areng
Üld- ja peenmotoorika
Katarina huvitub liikumisest, füüsilistest tegevustest, jõukohase töö tegemisest. On kehaliselt
aktiivne. Käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid: pliiatsit, pintslit, kääre, naasklit,
söögiriistu.
Kokkuvõte lapse koolivalmidusest
Lapse arengu tugevad küljed Lapse arendamist vajavad küljed
Katarina ootab väga kooli minekut ning
üheks tema tugevuseks on see, et talle
meeldib lugeda. Samuti meeldib talle
joonistamine, ning tema tööd on väga
detailirohked.
Katarina võib vajada abi matemaatiliste
jutukeste koostamisel ja lahendamisel nig
vahel ka mõõtmise ülesannetega.
Arvamus koolivalmiduse kohta: Katarina on valdavalt omandanud koolieelse lasteasutuse
riiklikus õppekavas (29.05.2008 nr 87) eeldatavad pädevused.
Kuupäev Allkiri
Pedagoogid
Lasteasutuse direktor
Lapsevanem tutvunud
9
5. KOOLIPIKENDUST VAJAVA LAPSE ISELOOMUSTUS
Üldandmed:
Nimi: Tiit Sukk
Sünniaeg: 25.08.2008
Lasteasutus: Lasteaed
Rühmaliik: liitrühm
Laps tuli Lasteaeda kaks aastat tagasi. Eelnevalt (3 aastat tagasi) on harjutanud teises
lasteaias, kus tekkisid probleemid seoses lapse eripäraga (diabeet) ning seejärel jäänud
koduseks.
1. Üld- ja peenmotoorika
Lapse füüsiline areng ei vasta tema eale, kuna ta ei soorita põhiliikumisi vabalt. Raskusi
tekitavad näiteks põlvest vetrumine, hüplemine, kand- ja varvasastang. Jooksmisel ning
tasakaalu säilitamisel tunneb end vahetevahel ebakindlalt. Samas peenmotoorika on eakohane.
2. Eneseteenindus
Eneseteenindusoskused on üldjoontes eakohased. Mõnikord vajab abi tualetitoimingutes.
3. Huvi ja motivatsioon
Lapsel on välja kujunenud kindlad huvid: raamatute lugemine ja töölehtede täitmine. Suur
huvi on uute teadmiste vastu.
4. Mäng ja sotsiaalsed oskused
Siimule meeldib mängida endast nooremate (3-4 a) rühmakaaslastega rollimänge.
Rollimängudes matkib täiskasvanuid. Ei meeldi tormakad mängud (politsei- ja püssimängud
jms). Raskusi tekitab suhtlemine eakaaslastega (6-7a). Meeldivad väiksemad seltskonnad.
Kohanemine võõraste inimestega võtab aega.
5. Emotsionaalne seisund ja käitumine
Lapse erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. Kardab üksijäämist ja –olemist, ning
sellele reageerib nutuga. Siim kurvastab tihti emast eemaloleku pärast. Ei julge suhelda
eakaaslastega ja võõraste täiskasvanutega. Oma emotsioonide sõnastamisel esineb raskusi.
10
Samas saab hakkama lihtsamate koostööd nõudvate ülesannetega ja probleemide
lahendamisega.
6. Tunnetustegevus
Tähelepanu on hajuv ja kergesti kõrvalejuhitav lärmakates olukordades. Vaikses keskkonnas
keskendumine hea. Kõne mõistmine eakohane, küsimustele vastab korrektselt. Küsimusest
mitte arusaamise korral palub täpsustamist.
7. Väljendusoskus
Lapse sõnavara vastab eale. Raskusi tekitab lugude ümberjutustamine.
Siimu tugevused:
Siim on tugev emakeele ja matemaatika ülesannete lahendamisel. Allub hästi paikapandud
reeglitele ning on teistega suhtlemisel heasüdamlik ja sõbralik.
Kuupäev:
Õpetajad:
Lasteasutuse direktor:
11
6. RÜHMA MÄNGUKESKKONNA VAATLUSKÜSIMUSTIK
Rühma nimi: Pokud
Vaatluse periood: veebruar – mai
Laste vanus: 6 – 7 aastased
Rühmas on 24 last, 11 tüdrukut ja 13 poissi
1.Kes on loonud mängukeskkonna?
Mängukeskkonna on loonud õpetajad koostöös juhtkonnaga.
2.Mis põhimõtetest lähtuvalt on mängukeskkond kujundatud?
Mängukeskkond on kujundatud lähtudes „Hea alguse metoodikast“. Rühmaruumis on lastele
erinevad mängupesad: loovmängupesa, lauamängupesa, lugemispesa, auto- ja rongipesa.
3.Kuivõrd on mänguasjad lastele kättesaadavad?
Mänguvahendeid on lastele kättesaadaval kõrgusel ja vastavalt oma mängusoovile saavad nad
teha oma valikud.
4.Milline on mööbli ja mänguvahendite paigutus rühmaruumis?
Riiulite abil on rühmas tekitatud nurgad erinevateks tegevusteks. Voodid on paigutatud
valdavalt ühte seina ning on kokkulükatavad, et ruumi säästa.
5.Millised võimalused on loodud erinevate mänguliikide mängimiseks?
Erinevate mängude mängimiseks on loodud head tingimused- tegevuspesadega.
6.Kuivõrd toetav mängukeskkond õpetaja poolt kavandatud õppe- ja kasvatustegevusi?
Mängukeskkond on õppe- ja kasvatustegevusi toetav, loodud on eraldi kunstiriiul,
lugemisriiul ja lauamänguriiul.
7.Kuivõrd on mängukeskkonna loomisel arvestatud laste soolise, vanuselise, arengulise
ja kultuurilise eripäraga?
Mängukeskkonna loomisel on arvestatud soolise eripäraga, näiteks eraldi on loodud nukunurk
ja autonurk, samas lapsi jälgides märkasin, et nad mängivad igal pool. Rühmas olevad
mänguasjad vastavad laste vanusele ja on valitud lapse arengut toetaval põhimõttel.
12
7. PRAKTIKA PÄEVIK – 3 LÄBIVIIDUD TEGEVUST JA 3 VAADELDUD
TEGEVUST
I ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT
Lasteaed: Tartu Lasteaed Kivike Rühm: Pokud
Laste vanus: 6 – 7 aastased Laste arv: 18 last
Tegevuse liik: Keel ja kõne ; vaatlemine ja uurimine. Õpetaja nimi: Maili Voitka
Nädala teema: „Maad ja rahvad – Lõunamaa“ Vaatleja(d):Tea Hermann
Kuupäev: 02.02.2015
Nädala eesmärgid:
V/U: Laps oskab kirjeldada lõunamaa loomi; teab elutingimusi lõunamaal (varem nähtud
filmide , pildiraamatute ja fotode abil).
K/K: Laps oskab esitada peast õpitud luuletust
L/K: Laps kuuleb ja eristab sõnas P-häälikut ja kirjutab õigesti vastavat tähemärki
V/A: Laps oskab õigesti kirjutada numbrit 7; mõistab arvu ja numbri seost.
K/T: Laps oskab kujutada krokodilli (voolib vorstikest, venitab sellest pea ja saba ning ja
teeb näpistamise teel soomused).
K / K (keel / kõne)
L / K (lugemine / kirjutamine)
V / A (võrdlemine / arvutamine)
K / T (kunsti tegevus)
V / U (vaatlemine / uurimine)
ÕPETAJA TEGEVUS – õpetaja tegevuse juures on rõhuasetus õppe-kasvatustegevuse
kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel
Õpieesmärgid
V / U - laps oskab kirjeldada lõunamaa loomi; teab elutingimusi
lõunamaal (varem nähtud filmide , pildiraamatute ja fotode abil).
KK - laps oskab esitada peast õpitud luuletust
Tegevuse planeerimine,
integratsioon
Keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst
Uue õpetamine luuletuse õppimine, eksootilised loomad vaatlemine
Õpetaja ainetundmine
õpetaja valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata
Õpimeetodid kuulamine, rääkimine, vaatlemine
Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd teise rühmaõpetajaga ja õpetaja abiga
Aja kasutamine
Koku tegevus kestis kokku umbes 45 minutit
1. Hommikuring
2. Luuletuse tutvustus ja kordamine. Tahvlil kirjas 3 rida:
I A U – tingel – tangel - tungel, kära täis on džungel
sünnipäev on Bumbul,
elevandijumbul.
13
A U I - tangel-tungel-tingel, pidulaual kringel,
ahvid pistsid vahvleid,
krokodillid kahvleid.
U I A – tungel-tingel-tangel, limonaad on kange!
Jookseb mööda lonti,
justkui sada tonti.
3. Häälikute häälimine plaksude abil, n: mai, kolm häälikut.
M (plaks paremale) – A (plaks rinnale) – I (plaks
vasakule)
4. Eksootiliste- ja kõrbeloomade piltide vaatamine ning
nende elukeskkonna uurimine
5. Rühmalaste soojamaareisi piltide vaatamine ja ümbruse
kirjeldamine
6. Laste enda valmistatud kalendritesse Mai kuu tegevmine
(päevad, numbrid ja pilt)
7. Kordamine, lõpetamine
Õppevahendid
Magnettahvel, lõunamaa- ja eksootiliste loomade pildid, arvuti
(soojamaareisi piltidega), joonitud paber kalendri jaoks,
värvilised pliiatsid, vildikad
Eesmärgi saavutamise
hindamine
lapsed oskasid nimetada ja kirjeldada lõunamaaloomi ; enamus
lapsi oskasid luuletust
LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata, kuidas
õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile
Uute teadmiste ja
oskuste omandamine
Laps õppis uue luuletuse.
Laps tuttvus eksootiliste loomade välimusega
Õpimeetodite
lastepärasus (mängulisus
ja huvi)
Luuletus oli lõbus ja tahvlil olevate tähtede spikker oli lastele
mänguline.
Eksootliste- ja lõunamaaloomade pildid olid lastele huvitavad
Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja teist õpetajat
Laste valikuvõimalused lapsed said valida mis pildi Mai kuu juurde joonistada
Tegevuse
individualiseerimine
Lapsed kes soovisid said lugeda luuletust üksi või siis valis õp
mõned lapsed kes koos luuletust lugesid.
„Mai“ kuu valmistamisel kalendrisse said lapsed õp märku andes
vajalikku abi.
Õppevahendite
kasutamine
Magnettahvel, lõunamaa- ja eksootiliste loomade pildid, arvuti
(soojamaareisi piltidega) olid paigutatud nii, et kõik lapsed
näeksid. Eelnevalt joonitud A3 paber kalendri jaoks, värvilised
pliiatsid, vildikad olid lastele õpetajaabi poolt eelnevalt valmis
pandud.
KOKKUVÕTE
Minule antud tegevus väga meeldis ja sain häid mõtteid mida
edaspidi kasutada. Usun, et tegevus meeldis ka lastele kuna
luuletuse õppimine oli nende jaoks lõbus.
14
II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT
Lasteaed: Tartu Lasteaed Kivike Rühm: Pokud
Laste vanus: 6 – 7 aastased Laste arv: 18 last
Tegevuse liik: . Nädala teema: „ Rahvalooming“
Õpetaja nimi: Maili Voitka Vaatleja (d): Tea Hermann
Kuupäev: 04.02.2015
Nädala eesmärgid:
V/U: Laps saab hakkama pildi järgi jutustamisega (täislaused)
K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.
L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda kirjutada ja hääldada
V/A: Laps oskab õigesti kirjutada numbrit 8; mõistab arvu ja numbri seost.
K/T: Laps püüab omandada heegeldamise algoskused (keti heegeldamine); meisterdab
vilepilli.
ÕPETAJA TEGEVUS – õpetaja tegevuse juures on rõhuasetus õppe-kasvatustegevuse
kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel
Õpieesmärgid K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.
Tegevuse planeerimine,
integratsioon
Tegevus on seotud keele ja kõne, mina ja keskkonnaga ja
matemaatikaga
Uue õpetamine Lapsed tutvusid rahvariietega ning Eesti talurahva eluoluga
XIX sajandil
Õpetaja ainetundmine Õp. valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata.
Õpimeetodid kuulamine, rääkimine, vaatlemine
Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd õpetaja abiga
Aja kasutamine
Tegevus kestis umbes 45 minutit
1. Hommikuring (laul, võimlemine, eelmise tunni õpitu üle
kordamine, kohalolijate kontroll)
2. Võimlemine – kus on sinu: varbad, põlved, õlad, selg,
naba, nina
kus on naabri: varbad, põlved, õlad, selg, naba, nina
Eesti kaardi vaatlemine – erinevad maakonnad.
Meie elame Tartumaal. Erinevatel maakondadel on
erinevad rahvariided, n: Setomaal on Seto rahvariided.
3. Meeste ja naiste rahvariiete erinevuste vaatlemine
piltide abil
4. Pildi vaatlus erineva suurusega sõled
5. Õpetajal olid jalas bastlad, mis olid tehtud seanahast
6. Piltide pealt erinevate seeliku mustrite vaatlemine
7. Rahvariide pluusi vaatamine. Kaunistused on tikitud ja
kinnituseks olid paelad, sest nööpe ei olnud (nööpe tehti
loomaluudest)
8. Mõnikord on presidendil Vabariigi sünnipäeva
vastuvõtul seljas mulgi-kuub. Abielu naistel on põlled
15
ees ja tanud peas.
9. Kohalolijate kontroll.
10. Iga laps ütleb: Tere, minu nimi on …., ma elan (kodune
aadress), minu sünnipäev on …, minu ema / isa
telefoninumber on…
11. Õp. valib erinevad lapse kes loendavad kohalolijad; kui
palju on kohal poisse ja tüdrukuid. Poisse 11 ja
tüdrukuid 7. Mitme võrra on poisse rohkem, 4 võrra.
12. Kordamine – õp küsis küsimusi ja lapsed vastasid
13. Lõpetamine
Õppevahendid
Õpetaja oli enda riietusse lisanud rahavriide esemeid, n: sõlg,
bastlad, rahvariidevöö, Eestimaa kaart, pildid erinevate
maakondade rahvariietega.
LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata,
kuidas õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile
Uute teadmiste ja oskuste
omandamine
Lapsed omandasid uusi teadmisi Eesti rahvariietest ja nende
nimetustest.
Õpimeetodite lastepärasus
(mängulisus ja huvi)
Lõbus ja huvitav oli lastele, et õpetaja oli enda riietusele juurde
lisanud rahvariiete esemeid.
Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja teise õpetaja abi
Laste valikuvõimalused
Lapsed said valida kas nad soovisid vastata õpetaja küsimustele
või mitte (õp küsis lapsi kes tõstsid käe)
Tegevuse
individualiseerimine
Jälgitud tegevus oli rohkem rühmategevus kuid lastel oli
võimalus rääkida enda kogemustest rahvariietega ja samuti oli
neil võimalus vastata küsimustele.
Õppevahendite
kasutamine
erinevate rahvariietega pildid, sõlg, bastlad, rahvariidevöö,
Tagasiside lapsele
Õp kiitis lapsi kes teadsid küsimustele vastuseid
KOKKUVÕTE
Õp küsis millest me rääkisime (rahvariietest); kas kõigil on
samasuguse mustriga rahvariided (ei igal maakonnal on
erinevad); mis erineva maakonna rahvariietel veel erinevat on
(tikandid / kaunistused); millised on peakatted mis rahvariiete
juurde käivad (kõigil maakondadel on erinevad peakatted,
abielu naine kannab tanu, lapsed panevad pähe lillepärjad); mis
on meestel seljas (kuub – mulgikuub, kuue juurde käib kaabu.
Saare peal kannavad mehed veste ja kootud muhumütse);
millega saab rahvariietel põlle ja seelikut kinnitada
(rahvariidevööga); millistel pidulikel sündmustel saab
rahvariideid kanda (laulu- ja tantsupeol, jaanipäeval).
Rahvariided on pidulikud riided.
Minule jälgitud tegevus väga meeldis ja jälgimise tulemusena
usun, et ka lastele.
16
III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT
Lasteaed: Tartu Lasteaed Kivike Rühm: Pokud
Laste vanus: 6 – 7 aastased Laste arv: 18 last
Tegevuse liik: . Nädala teema: „Rahvalooming“
Õpetaja nimi: Maili Voitka Vaatleja (d): Tea Hermann
Kuupäev: 06.02.2015
Nädala eesmärgid:
V/U: Laps saab hakkama pildi järgi jutustamisega (täislaused)
K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.
L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda kirjutada ja hääldada
V/A: Laps oskab õigesti kirjutada numbrit 8; mõistab arvu ja numbri seost.
K/T: Laps püüab omandada heegeldamise algoskused (keti heegeldamine); meisterdab
vilepilli.
ÕPETAJA TEGEVUS – õpetaja tegevuse juures on rõhuasetus õppe-kasvatustegevuse
kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel
Õpieesmärgid L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda
kirjutada ja hääldada
Tegevuse planeerimine,
integratsioon
Matemaatika, keel ja kõne
Uue õpetamine Laps võrdleb häälikuid P ja B: häälikutugevust (plaks huultega)
Õpetaja ainetundmine Õpetaja valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata.
Õpimeetodid
kuulamine, rääkimine, vaatlemine, läbi tegemine
Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd teise rühmaõpetajaga, individuaalsete tööde
kontrollimisel
Aja kasutamine
Tegevus kestis umbes 45 minutit
1. Hommikuring (rühmalaulu abil kohalolijate kontrollimine)
2. Eelmisel nädalal õpitud Heljo Männi „Tingel, tangel“
luuletuse kordamine. Õp. oli tahvlile kirjutatud
I A U A U I U I A
Õp tutvustas Sudoku ristsõna erinevate tähtede
kustutamisega. Alguses lugesid lapsed kõik koos luuletuse
siis kutsus õpetaja kolm last kes soovisid teistele luuletust
esitada. Õp juhendamisel ütlesid lapsed koos: luuletuse
pealkirja ja autori. Siis esitasid nad kõik korraga luuletuse.
Järgmiseks tulid teiste ette järgmised kolm last kes samuti
kõik koos ütlesid luuletuse pealkirja ja autori seejärel luges
iga laps luuletusest ühe salmi. Siis järgmised kolm last kes
proovisid õpetaja abiga igaüks ühe sõna kaupa luuletust
esitada.
3. Õp jagas igale lapsele tüki paberit, mille abil proovisid
lapsed häälida P ja B tähte. B tähte häälides paberitükk ei
liikunud kuid P tähte häälides liikus.
4. Õpetaja kirjutas tahvlile B tähe ja küsis „Mitu liigutust ma
17
B tähe kirjutamisel tegin? Kaks. Mitmest osast B täht
koosneb? Kolmest.“
5. Siis palus õp lastel liikuvasaabitsas (LA) noobidest sõna
tibu luua.
T (pikk roheline noob), I (lühike punane noob), B (lühike
roheline noob), U (lühike punane noob). Järgmiseks palus
õp lastel muuta sõna tibu noobid tippuks. T (pikk roheline
noob), I (lühike punane noob), PP (väga lai pikk roheline
noob), U (lühike punane noob).
NB! Kõige pisemad rohelised noobid: G, B, D. Keskmise
suurusega rohelised noobid üksikud: K, P, T. Suured
rohelised noobid topelt: KK, PP, TT.
Siis palus õpetaja lastel laduda järgmised sõnad tähtede ja
noobide abil: ABI – APPI ; SABA – SAPPA
6. Õp luges lastele „Mõmmi aabitsast“ B tähe jutu. Lapsed
pidid jutu kohta küsimustele vastama täislausetega.
7. Õ / M „Kus on B/P“
Kui B/P täht on sõna alguses siis peavad lapsed patsutama
vasakule. Kui B/P täht on sõna keskel siis peavad lapsed
patsutama kõhule. Kui B/P täht on sõna lõpus siis peavad
lapsed patsutama paremale. Koos hääliti sõna patsutamise
abil läbi.
8. Õpetaja palus lastel TV otsida B tähe lehekülg ja öelda lk
number kõvasti ka teistele ette. Õp küsis kas lk 28 asub tv
alguses, keskel või lõpus.
9. Lapsed täitsid ja õpetajad kontrollisid TV.
10. Kui TV täidetud siis palus õpetaja lastel endaga koos
pliiatsi abil B täht joonistada.
11. Lõpetamine. Õp kiitis lapsi ja palus lastel Mõmmi aabitsad
võtta ning lugeda B tähe juttu. Kes oli valmis luges jutu
õpetajale ette (teistest eraldi). NB! Lause lõpus kui on
punkt siis läheb hääletoon alla.
Õppevahendid tahvel, igale lapsele- liikuv aabits , pliiatsid, töövihikud, Mõmmi
aabitsad.
LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata, kuidas
õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile
Uute teadmiste ja
oskuste omandamine
Laps võrdleb häälikuid P ja B: häälikutugevust (plaks huultega)
Õpimeetodite
lastepärasus
B ja P tähe häälimisel oli lastele lõbus kuidas paberitükid ühe tähe
puhul liikusid ning teise puhul mitte. Samuti meeldis neile
luuletusega teistele esineda.
Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja õpetaja abi asjade laiali jagamisel
Laste valikuvõimalused
Vaadeldud tegevus oli valdavalt tähe õppimine rühmatööna
Tegevuse
individualiseerimine
Iga laps luges individuaalselt tegevuse lõpus õpetajale Mõmmi
aabitsast B tähe jutu.
18
Õppevahendite
kasutamine
iga laps kasutas liikuvat aabitsat , pliiatseid, töövihikuid ja
Mõmmi aabitsat
Tagasiside lapsele Õp kiitis lapsi kes teadsid küsimustele vastuseid
KOKKUVÕTE
Minule jälgitud tegevus väga meeldis, sain mõtteid kuidas liikuvat
aabitsat kasutada. Samuti sain uusi nippe kuidas lastele häälimise
abil B ja P tähte õpetada.
19
Kooskõlastatud
..........................
(juhendaja)
I ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA
Kuupäev: 31.03.2015 Lasteaed: Tartu Kivikese lasteaed
Rühm: Pokud Laste vanus: 6-7 aastased lapsed
Eesmärgid: Üliõpilane: Tea Hermann
Mina ja keskkond: laps teab kodulinde ning eristab neid välimuse ja hääle järgi.
Keel ja kõne: laps õpib luuletust „Lihavõtted“
Matemaatika: laps harjutab liitmist ja lahutamist 10ne piires.
Kunst: laps harjutab piirjoonte sees värvimist
Teema : KODUAIA SULELISED
Vahendid: kana-, pardi-, hane-, kukepildid, arvuti, lindude häältega helifailid arvutist, tööleht
„Kodulinnud“, kana, kuke, hane, pardi elupaikade pildid, värvilised pliiatsid
Ruumi ette valmistus: piltide peitmine, vajalikud vahendid lastele lauale
Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus
5-10
min. Sissejuhatus
1. Õpetaja kutsub lapsed vaibale
istuma
2. Laste kohaloleku kontroll laulu
abil
„Kes on täna meiega“ lisa1
3. Õpetaja küsib:
Mis aastaaeg on?
Mis kuu on?
Mis on tänane kuupäev?
1.Lapsed kogunevad ja istuvad vaibale
2.Lapsed istuvad vaibale, laulavad
kaasa ja kordavad kaaslaste nimesid.
3.Lapsed tõstavad käe ja vastavad
küsimustele.
20 – 30 Põhiosa 1. Õpetaja küsib laste käest milliseid
1.Lapsed vastavad küsimustele
20
min.
kodulinde nad teavad?
2. Õp näitab ükshaaval kana-, pardi-,
hane-, kukepilte ja küsib kes on
pildil
3. Õp küsib kas lapsed teavad
milliseid hääli need linnud
teevad?
4. Õp ütleb lastele, et nüüd mängime
mängu „Kelle hääl see on?“
Õp mängib arvutist kana-, pardi-,
hane-, kukehääli.
5. Õp jagab lapsed 4 grupiks
(loendades neljani) ja annab igale
gupile ühe linnu pildi.
6. Nüüd palub õp lastelt
rühmaruumis leida üles nende
käes oleva linnu elupaiga pilt
7. Õp laseb igal grupil rääkida miks
nad just selle pildi / koha valisid
8. Õp loeb ette luuletuse
„Lihavõtted“
9. Õp palub lastel istuda laua taha
10. Õp tutvustab lastele töölehtedel
olevaid ülesandeid
2.Lapsed vastavad küsimustele ja
häälivad sõnu
3.Lapsed matkivad lindude häälitsusi
4.Lapsed arvavad millist linnu häält
nad kuulevad
5.Lapsed loendavad 4ni ja
moodustavad grupid.
6.Lapsed otsivad eelnevalt õpetaja
poolt rühmaruumi peidetud pilte
lindude elupaikadest
7.Lapsed seletavad oma valikut (kas
nad teavad seda kuskilt või on ise
näinud)
8.Lapsed kordavad õp järgi luuletust
9.Lapsed istuvad laua taha
10.Lapsed täidavad töölehti ja
vajadusel küsivad abi
5 min.
Lõpetamine
1.Õp kutsub lapsed ringi, kordab mis me
täna tegime? Piltide abil korratakse kana,
kuke, pardi ja hane välimust ning
elupaika. Kõik koos loevad töölehelt
luuletust „Lihavõtted“
2.Õp kiidab lapsi ja kõik plaksutavad
kõigile
1.Lapsed kordavad õpitut ja loevad
luuletust
2.Lapsed plaksutavad koos õpetajaga
Lisa 1
Kes on täna meiega?
Hanna / Oliver on täna meiega.
Laulu korratakse nii kaua kuni kõigi nimed
on laulus ühe korra nimetaud.
Lisa 2
PAJUTIBUD PEHMED, HALLID
OKSAL REAS ON NAGU PALLID.
JÄNESED JA TIBUD KOOS,
TANTSIVAD NÜÜD
TANTSUHOOS.
21
KODULINNUD
1.KIRJUTA PILDI ALLA LINNU NIMI. KASUTA ALL OLEVAID
TÄHTI.
A A A A H I U N N K K K K P R T
2.ARVUTA JA VÄRVI ÕIGE ARV MUNE
9 - 3 =
2 + 5 =
4 + 1 =
22
3.LISA PUUDUV TÄHT JA VÄRVI PILT
LIHAVÕTTED
PAJUTIBUD PEHME , HAL ID
OKS L REAS ON N GU PALLID.
JÄN SED JA TIBUD K OS,
TANTSIVAD N D TANTSUHOOS.
23
I õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside
Kohal 19 last.
Nädalateema: Kodulinnud
Tegevuse teema: Koduaia sulelised
Ettevalmistatud õppe- ja kasvatustegevus oli lastele sobiva eakohasuse järgi
planeeritud. Konspektiga tutvumise järel sai praktikant mõned soovitused nii
eesmärkide kui sisu osas:
kuna Poku rühma lapsed on enamuses väga hea lugemisoskuse ja hea
mäluga, siis võiks luuletuse päheõppimine kuuluda tegevuse põhiossa,
tegevuse lõpuosas saavad lapsed sellesama luuletuse tähelünki töölehel
täita.
Liitmine ja lahutamine peaks jääma 10 piiresse, sest hetkel olime oma
järjega jõudnud arvu ja numbrini 10. Samuti soovitasin lahutamistehte 12-
3 asendada lihtsama tehtega. Enamus lastele valmistab hetkel lahutamine
veel raskusi – iseäranis on tehe erinevate 10-ndite vahel.
Soovitasin eelnevalt läbi mõelda ja siis konspekti lisada „ruumi
ettevalmistuse“ (vahendid ja nende paigutus ruumis), mis hõlbustab
kindlasti tegevuse läbiviimist.
Leida võimalusi sõnade häälimiseks - see kinnistab lugemise (eel-)oskust.
Ruumi kasutamise planeerimine: arvutiekraani ette pole mõttekas kutsuda
korraga tervet rühma, sest osal lastest jääb sel juhul vajalik teave saamata.
Soovitan tööd alagruppides, kasutades seejuures õpetaja abi.
Praktikant kasutas nimetatud soovitusi ja tegevus õnnestus igati. Lastele meeldis
kuulata ehedat kodulindude häält arvutist ja erinevad mõistatamisküsimused.
Tööleht oli peale matemaatikaosa korrigeerimist lastele jõukohane ning nad
täitsid seda meeleldi. Värvimispildi jõudsid ära värvida pooled lastest, ülejäänud
värvisid edasi õhtupoolikul. Vahva luuletus jäi lastele kohe meelde ja seda
lugesime veel edaspidigi.
Maili Voitka
Tartu Kivikese lasteaia
vanemõpetaja
24
Kooskõlastatud
..........................
(juhendaja)
II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA
Kuupäev: 09.04.2015 Lasteaed: Tartu lasteaed Kivike
Rühm: Pokud Laste vanus: 6-7 aastased lapsed
Eesmärgid: Üliõpilane: Tea Hermann
Mina ja keskkond: laps teab sibula osasid ja istutab ise sibula. Laps teab sibula kasulikke
omadusi.
Keel ja kõne: laps õpib luuletust „Lumikelluke“
Kunst: laps õpib lillepoti kaunistamist
Teema : LÕBUS SIBUL
Vahendid: sibula pilt, sibul, ~2 l plastikpudel korgiga ( laps toob kodust), muld, sibulamugul
(~24tk), silmade kleepsud, PVA liim, punast värvi veekindel marker.
Ruumi / tegevuse ette valmistus: plastikpudelite lõikamine sobivaks, plastikpudeli
kaunistamiseks vajalikud vahendid lastele lauale (PVA liim, silmadega kleepsud, pudeli
korgid, muld, sibula mugul),
Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus
5-10
min. Sissejuhatus
4. Õpetaja kutsub lapsed vaibale
istuma
5. Laste kohaloleku kontroll Pokude
laulu abil „Siin on…“ lisa1
6. Õpetaja küsib:
Mis aastaaeg on?
Mida võiks tähendada vanasõna
„Mida külvad kevadel seda lõikad
1.Lapsed kogunevad ja istuvad vaibale
2.Lapsed istuvad vaibale, laulavad
kaasa ja kordavad kaaslaste nimesid.
3.Lapsed tõstavad käe, vastavad
küsimustele ja arutlevad vanasõna üle
20 – 30
min.
Põhiosa 11. Mis kuu on?
12. Täna õpime Heljo Männi luuletust
„Lumikelluke“ lisa2
13. Mõista – mõista mis see on ?
Silmad paneb nutma, aga
1.Lapsed vastavad Aprill.
2.Lapsed õpivad luuletust. Õpetaja
loeb 1 rea ette siis kordavad lapsed
koos temaga.
3.Lapsed pakuvad mõistatuste
vastuseid ja esitavad õpetajale
25
südant ei liiguta?
Seest siiruviiruline, pealt
kullakarvaline? 14. Häälime sõna S-I-B-U-L
B-millist tähte kasuame selle
märkimiseks? Aga mis saab kui
paneme hoopiski P? S-I-P-U-L 15. Mida on sibulal kasvamiseks vaja
16. Mis juhtub sibulaga kui mulda,
õhku, vett, valgust või sooja pole
17. Millise kujuga on sibul:
ümmargune. Meie ring on ka
ümmargune. Teeme nüüd pooliku
sibula kujulise ringi .
18. Sibula osade vaatlemine.
SIBULAPEALSED ON
MAAPEALSED LEHED
SIBULASOOMUSED ON
MAA-ALUSED PAKSENENUD
LEHED
SIBULAKAND ON SIBULA
VARS
JUURED
19. Õp küsib kas keegi teab miks on
kasulik sibulat süüa (tugevdab
südant, muudab luud tugevaks,
pakub kaitset paljude haiguste
vastu).
20. Täna istutab igaüksteist endale
sibula aga enne seda kaunistame
pudelid kuhu sisse me sibulad
istutame. Õp palub lastel lauda
oma kohale istuda (eelnevalt on
õp lauale kõik vajalikud asjad
valmis pandud)
21. Õp räägib lastele mida nad
tegema peavad: „PVA liimiga
liimige oma pudelile silmad ja
korgist nina. Värvilise markeriga
saate ka suu joonistada.
22. Kui pudelid on valmis siis täitke
pudel märgistatud triibuni
mullaga.
23. Nüüd vaadake tähelepanelikult
oma mugulaid. Te peate vajutama
mugula mulda juured all pool,
muidu ei lähe sibul kasvama. Kui
mõistatuse
4.Lapsed häälivad sõnu. Alguses kõik
koos siis eraldi.
5.Lapsed vastavad: mulda, õhku, vett,
valgust, (sooja temperatuuri).
6.Lapsed vastavad: sibul ei kasva /
sibul närtsib ära
7.Lapsed istuvad kaarjalt
8.Lapsed vaatlevad sibulat ja arvavad
millise osaga on tegu.
9.Lapsed tõstavad käe kui teavad
vastust
10.Lapsed istuvad laua taha oma
kohale.
11.Lapsed kuulavad ja alustavad
tegevust
12.Lapsed täidavad pudeli mullaga
13.Lapsed vajutavad sibulamugulad
mulda.
26
abi on vaja tõsta käsi.
24. Kui sibulamugul on mullas siis on
teda natuke kasta vaja.
25. Õp palub lastel oma laud ära
koristada ja vaibale istuma tulla.
14.Lapsed kastavad oma mugulaid
15.Lapsed koristavad oma laua ja
istuvad vaibale.
5 min.
Lõpetamine
1.Õp kutsub lapsed ringi ja kordab mis
me täna tegime / teada saime?
Saime teada vanasõna „Mida
külvad kevadel seda lõikad
sügisel“ tähenduse
Kordame „Lumikellukese“
luuletust
Tutvusime mõistatustega
„Sibulast“
Õppisime sibula osasid
Saime teada miks on kasulik
sibulat süüa
Kaunistasime pudeli ja istutasime
sibulamugula
2.Õp kiidab lapsi ja plaksutab lastele
1.Lapsed kordavad õpitut ja loevad
luuletust
lapsed kuulavad
lapsed kordavad luuletust
lapsed kuulavad
lapsed kuulavad
lapsed kuulavad
lapsed kuulavad
2.Lapsed plaksutavad koos õpetajaga
Lisa 1
Pokude laul „Siin on….“
Lisa 2
LUMIKELLUKE
Heljo Mänd
Tilistades õiekuljust,
Ilmub esimene lill,
Vaatab ringi, tulvil uljust -
Ma ei karda sind, aprill.
27
28
II õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside
Kohal 22 last.
Nädalateema: Kevadised tööd ja tegemised aias ja põllul
Tegevuse teema: Lõbus sibul
Praktikant Tea Hermann planeeris lastele eakohase ja haarava integreeritud
õppe- ja kasvatustegevuse. Laste kohalolek oli sel päeval 92% ja kuna kõik
tahtsid aktiivselt tegevuses osaleda, tekkis mõningaid probleeme rühma
distsiplineerimisega. Juhtisin praktikandi tähelepanu järgmistele nüanssidele:
näitvahenditele, mis peavad olema lastele hästi nähtavad ja mõistetavad
ning nii palju kui võimalik naturaalsed;
enamasti on vajalik ka kunstitegevuses näidistööd lastele tutvustada;
vahendite ettevalmistusele (lõikumine, jagamine jmt.) tuleb planeerida
aeg – soovitavalt väikese varuga.
soovitan tööd alagruppides: 1 osa kaunistab istutus potte, 2.osa tegeleb
mulla potti panemisega, 3.osa istutab sibulat ja kastab. Eriti saab seda
kasutada kui lastega tegeleb korraga 3 töötajat.
Tegevus õnnestus osaliselt – vajaka jäi sedapuhku viidatud nüansside mitte ette
nägemine. Samas õppis praktikant sellest tegevusest ise väga palju ja pean seda
kogemust väga positiivseks.
Maili Voitka
Tartu Kivikese lasteaia
vanemõpetaja
29
Kooskõlastatud
..........................
(juhendaja)
III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA
Kuupäev: 07.05.2015 Lasteaed: Tartu lasteaed Kivike
Rühm: Pokud Laste vanus: 6-7 aastased lapsed
Eesmärgid: Üliõpilane: Tea Hermann
Mina ja keskkond: laps õpib juniste järgi orienteeruma Tartu linnas; laps tunneb ära Jaani
kiriku, Tartu Ülikooli, Raekoja – Raekoja platsi, Kaarsilla ja „Kivikese“ lasteaia; laps
kinnistab teadmisi kodukoha loodusest (tutavad puud / lilled tee peal); laps kirjeldab
võimalikke ohte liikluses
Keel ja kõne: laps tutvub luuletus / mõistatus / legend kohtadest kuhu me läheme; laps
harjutab / oskab häälida kohanimetusi; laps harjutab / oskab veerida / lugeda kohanimetusi
Matemaatika: laps orienteerub juhiste järgi paremale, vasakule; laps harjutab loendamist (mitu
last täna kohal on)
Tunnetus ja õpioskused: laps tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi
Sotsiaalsed oskused: laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme
Kunst: laps valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid oma pildi joonistamiseks; laps
keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö
Teema : GPS KUNST TARTU KESKKLINNAS
Vahendid: mobiiltelefon / tahvelarvuti ENDOMONDO programmiga,arvuti, valged paberid /
kaardil oleva mustriga paberid igale lapsele, pliiatsid igale lapsele, helkurvestid, printer kaardi
välja printimiseks.
Tegevuse ette valmistus: eelnevalt marsuut läbi kõndida, paberid ja pliiatsid laste lauale
valmis panna, kaart välja printida.
Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus
5-10
min. Sissejuhatus
7. Õpetaja kutsub lapsed enda juurde
8. Laste kohaloleku kontroll Pokude
laulu abil „Siin on…“ lisa1
1.Lapsed kogunevad ja istuvad õp
juurde ringi
2.Lapsed istuvad vaibale, laulavad
kaasa ja kordavad kaaslaste nimesid.
30
9. Õpetaja küsib:
Mis aastaaeg on?
Mis päev on?
Mis on tänane kuupäev?
3.Lapsed tõstavad käe, vastavad
küsimustele ja arutlevad vanasõna üle
20 – 30
min.
Põhiosa Gps kunst. Kõnnid punktikd läbi
orienteerudes õpetaja juhistest (paremale-
vasakule).
1. Täna läheme teiega jaluama Tartu
kesklinna ja uudistame mis meile
tee peale jääb
2. Mõnes kohas räägin ma teile loo
või legendi sellest kohast
3. Terve see aeg kui me jalutame
jäädvustab meie teekonda üks
programm „Endomondo“
4. Kui me tagasi lasteaeda jõuame
siis te saate endale pildid meie
teekonnast ning siis te saate
joonistada mingi kujundi vms
mida see teekonna kujutis teile
meenutab 5. Lapsed paneme nüüd õueriided
selga ja läheme Tartu linna
seiklema 6. Õp juhendamisel liigutakse
lasteaiast – Jaani kiriku juurde –
siis edasi Ülikooli juurde– siis
Raekoja platsi – kaarsilla juurde –
ning lõpetame Kivikese lasteaia
juures
1 – 4. Lapsed kuulavad ja küsimuste
tekkimisel tõstavad käe.
5.Lapsed panevad õueriided selga
6.Jaani kiriku juures kuulavad lapsed
legendi. Ülikooli juures häälivad
lapsed Ülikooli sildilt Ülikooli nime.
Raekoja platsis, kaarsilla juures räägib
õpetaja nende kohtade kohta legendi,
lapsed kuulavad.
5 min.
Lõpetamine
1.Kui lapsed lasteaeda jõuavad siis
võtavad nad õueriided seljast ning istuvad
oma kohale laua taga.
2.Õp näitab lastele kaardil olevat kujundit
ning küsib mida see neile meenutab.
3.Õp palub, et lapsed hakkaksid seda pilti
joonistama / lõpetama / värvima mida see
kujutis neile meenutab.
4.Samal ajal kui lapsed joonistavad küsib
õp lastelt:
nimeta Tartu linna kohti, mida
1.Lapsed võtavad lasteaeda jõudes
õueriided seljast ja istuvad laua taha.
2. Lapsed pakuvad näiteks : teekannu,
sussi, mootorsaage, „pöial püsti“ pilti /
like, siili, pika koonuga hunti vms. 3. Lapsed joonistavad
4.Lapsed vastavad küsimustele
31
nägid tee peal
5.Õp kiidab lapsi ja plaksutab lastele
5.Lapsed plaksutavad koos õpetajaga
Lisa 1
Pokude laul „Siin on….“
LEGENDIDE VALIKUD
JAANI KIRIK.
Mitukümmend aastat peale Tartu linna asutamist kui see linn kandis veel Tarbatu nime,
otsustati sellesse paika kirik rajada. Ehitustöid oli väga raske teostada, sest ei olnud sobilikku
materjali. Majad olid tehtud puidust, kuid kirikut taheti ehitada kividest. Linnaelanikud
kurtsid oma muret kõikjal. Ühel päeval jõudis see jutt linnast küllaltki kaugel metsade ja
põldude vahel elava talumees Jaanini.
Jaan oli töökas mees ja otsustas linnarahvale appi minna. Selleks läks ta kõigepealt oma
lemmikloomade juurde ja asus nendega läbirääkimisi pidama. Kõhe sai ta hobuse nõusse, et
viimane hakkaks linna kive vedama. Koeral palus ta tulla ehitusplatsile valvuriks. Kassi
kutsus Jaan kaasa linnas elavate hiirte peletamiseks, sest muidu oleks võinud närilised ehitust
lõhkuma hakata. Väsimuse peletamiseks ja meeleolu rõõmsamaks muutmiseks palus ta
ehituplatsi köhale oma metsatuka linnukesed laulma. Ehitus kestis vaatamata loomade
abistamisele aastaid. Sellest sai linna kõige ilusam ehitis, sest Jaan oli sinna pannud oma
südame ja hinge.
Kirikut nähes, tahtsid ka linnaisad Jaani kuidagi tänada. Tänutäheks tehtud töö eest hakkas see
kirik Jaani nime kandma ja kannab seda tänaseni. Nii tugev kui oli ehitaja Jaan ,on olnud ka
see ehitis, mis on kõigi aegade kiuste ikka püsti püsinud. Sellest kaugest ajast peale on Jaani
kirikut üheks erilisemaks selle linna ehitiseks peetud
EMAJÕGI
Ükskord vanal hallil ajal elas maakolkas üks pere. Nad olid väga õnnetud, sest kõdu ümbruses
olid kõik veekogud ara kuivanud ning nad pidid vett väga kaugelt tassima. Juhtus nii, et peres
jäid kõik peale ema haigeks ning vett oli väga hädasti vaja. Ema võttis siis selle pika teekonna
üksi ette ja läks jala kaugelt järvest vett tooma. Jõudis õnnelikult järveni, ammutas ämbrid
vett täis ja hakkas kõdu poole minema. Ta oli aga nii väsinud, et magas lausa kõndimise peal.
32
Ta kõmistas ning ämbrid kalli veega läksid ümber. Ema hakkas lohutamatult nutma. Tema
pisaratest ja ümberläinud veest hakkas tekkima jõgi. Ema nuttis ning jõgi muudkui kasvas.
Järsku nägi ta oma lapsi, kes tõttasid talle vastu. Eapsed teatasid rõõmsat uudist, et nende
koduõuest voolab jõgi läbi. Jõgi on kristallselge veega ning nad ei pea enam kunagi vee pärast
muretsema. Ema auks, kellest jõgi alguse sai, nimetati see Emajõeks.
RAEKOJA PLATS
Elas kord vanal ajal Tartu linnas üks mees,kelle nimi oli Gustav Rae.Kuna talle meeldis väga
puhtus, siis oli ta teada tuntud Tartu kojamees. Gustav erines väga teistest inimestest, kuna
talle meeldis, kui tema asjad olid teiste inimeste jaoks haruldased. Kuna Gustav tahtis olla
teistest erinev, pidi ta leiutama pidevalt uusi asju, mida ta aga teha ei osanud. See-eest
uuendas ta teiste leiutajate leiutatud asju.
Kõigepealt leiutas ta telliskivi. Kõik inimesed ehitasid endale maju kividest, need olid küll
ilusad, aga Gustav tahtis midagi muud. Lõpuks leiutanud telliskivi, ehitas ta nendest endale
suure maja. Ja kõik inimesed käisid vaatamas tema erilist maja ning Gustav oli endaga rahul.
Ta hoidis maja ümbruse väga puhta ja oli rahul, et teised imetlesid seda maja.
Natukese aja pärast hakkasid ka teised selliseid maju ehitama ja Gustavi tuju läks ara, polnud
ta ju enam eriline. Siis otsustas ta ehitata elumajale torni, ikka hästi kõrge ja uhke. Olid ju
ennem tornid vaid kirikutel. Ja jälle oli ta endaga rahul, sest linnarahvas käis jälle ümber ta
maja ja imetles seda. Ikka igal hommikul koristas ta oma maja ümbruse hästi puhtaks.
Möödus veel mõni aeg ja jälle ei tundunud härra Raele, et ta on kuidagi eriline ning ta
otsustas torni ehitada kella. Ta nuputas välja samasuguse kella kui teistel inimestel laual või
seinal rippus, kuid iga viieteist minuti tagant häält tegija igal täistunnil ka muusikat mängis.
Ta pani suure ja uhke kella torni ning jälle olid inimesed üllatunud ja ikka käisid ja jalutasid
ümber härra Rae maja. Gustav Rae oli endaga rahul.
Kuna ta aga iga päev maja ümbert ikka natuke maad kaugemalt ja kaugemalt kõik väga
puhtaks tegi, siis ei julgenud inimesed ka tema maja lähedale omale maju ehitada. Nii tekkiski
suur, avar ja väga korralikult hooldatud majaesine.
Linnarahvale meeldis sellel platsil puhkepäevadel jalutamas käija, vaadata ilusat maja ja
kuulata kellamuusikat. Tänutäheks hakkasid nad kutsuma härra Gustav Rae maja Rae-Kojaks.
Sellepärast on tänini keset Tartu linna raekoda uhke kellatorniga ja ilus ning suur raekoja
plats, mida tänutäheks väga korralikule kojamehele Gustavile, püütakse alati sama puhta j a
korralikuna hoida, kui kunagi vanal ajal, kui härra Rae seda ehitas.
33
KIVISILD
Palju aastaid tagasi elas Tartus üks maffiaperekond, kes pidasid siin oma ärisid ja võimutsesid
linnas. Nad pidasid ka teistel aaridel silma peal, et kõik ausat teed läheks. Linnas oli ka neid,
kes ei tahtnud ausat äri ajada ja proovisid varastada firma tagant, et oma taskuid täita.
Maffiaperekond otsustas varastajaid ja valetajaid käristada, uputades nad Emajõkke, mis oli
Tartu ainus veekogu. Nii olid teinud nende esivanemad ammustest aegadest ja nii tegid
nemadki.
Kord läksid maffiapere käsilased jälle üht ebaausat töölist uputama. Jõudes Emajõe aarde
hakkasid nad mehele kivi jala külge siduma, kui avastasid, et jõgi on suve pika põua järel
madalaks jäänud, isegi kõige sügavamas köhas ei ulatanud vesi rinnuni. See oli katastroof,
sest maffiabossi käsku täitmata ei julenud keegi jätta, see oleks maksnud nende enda elu.
Käsilased läksid siis maffiaemanda juurde, kes andis neile nõu ehitada sild. Osteti siis puitu ja
kutsuti meistrid, sild sai valmis. Õige pea tulid aga suured sajud ning jõevesi tõusis kõrgele ja
viis silla minema. Nüüd soovitas emand osta paat, millega ohvrid jõe peale saaks viia. Maffia
käsilased ostsid kalameestelt suure ja uhke paadi, kuid ilusad paadid meelitavad vargaid ja
varsti oli paat jäljetult kadunud.
Käsilased valmistusid juba meeleheites oma hukuks, kui tulid mõttele ehitada kividest sild,
sest kivid on tugevad, seda ei saaks ara viia ei vesi ega vargad. Uus sild saigi nimeks Kivisild.
Kui Kivisillalt oli vette heidetud juba palju varganägusid, mõistis linnarahvas, et nüüd enam
karistuseta ei pääse ja hakkasid ausateks inimesteks. Sellest peale hakati silda käsutama jõe
ületamiseks ja sellest sai side kähe käida vahele.
34
35
36
III õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside
Kohal 22 last.
Nädalateema: Kevadised tööd ja tegemised aias ja põllul
Tegevuse teema: GPS kunst Tartu kesklinnas
Praktikant Tea Hermann valmistas ette põneva ja uudse tegevuse, mis oli
avastamisrõõmu pakkuv ka mulle, juhendajale. Tegevuse sisu osas jäin
praktikandi looduga rahule ja jäin huviga kokkulepitud päeva ootama.
Jalutuskäigu ajal sadas küll pisut vihma, kuid see ei seganud meid. Meie
lasteaed asub Tartu linnas väga soodsas asukohas – lähedal on kesklinn, teatrid,
pargid, Emajõgi, muuseumid jne. Oleme seni käinud Pokudega palju
ümbruskonda vaadelnud ja uurinud, sest pean koduloolist printsiipi õppe- ja
kasvatustöös väga oluliseks. Lapsed kuulasid huviga Tea poolt etteloetud
põnevaid legende ja arvasid ära, mis kohaga tegu.
Tagasi jõudes said lapsed endale teekonna kujutisega paberid, mille põhjal
pakuti väga vahvaid mõtteid, mida see kujutis tekitas. Näited: koletis, lind,
orav, inimene hoiab lilli käes, lipp, pöial püsti, hambahari, mootorsaag, laev,
kobras. Usinalt hakati saadud kujutist erinevate joonistusvahenditega
täiendama. Tulemuseks olid väga toredad pildid, mida lapsed kõigile
tutvustasid.
Antud tegevus läks igati korda, pakkudes elamuse nii lastele kui mulle.
Maili Voitka
Tartu Kivikese lasteaia
vanemõpetaja
Praktikant Tea Hermanniga oli väga meeldiv koos töötada, kindlasti saime
mõlemad sellest ohtralt uusi mõtteid ja kogemusi. Soovin Teale edaspidiseks
uudseid mõtteid, tegusaid teostusi, jõudu kooli lõpetamiseks, toredaid ja
toAetavaid kolleege ja ikka samasugust sära silmisse!
Aitäh!
Praktika juhendaja Maili Voitka
37
8.KORRALDATUD ÕPPEKÄIGU KONSPEKT / PILDID
Õppekäigu sidusin 3 avatud tegevusega. Käisime lastega Tartu linnas GPS kunsti tegemas
ning linna legendidega tutvumas. All pool on mõned pildid laste töödest ning õppekäigu
kuulutus.
38
TARTU LINNALEGENDID LÄBI GPS KUNSTi
7. mai külastame lastega kohti Tartu linnas ja räägime nende kohtade
tekkelegendidest.
Linnas läbitud teekond salvestatakse Endomondo prgogrammiga
mille abil saavad lapsed hiljem enda teekonnast pilte joonistada.
39
9.PRAKTIKAJUHENDAJA TAGASISIDE
Analüüs praktikant Tea Hermanni tegevuse kohta
Tartu Kivikese lasteaia Pokude rühmas.
Kohtusime praktikndiga esmakordselt veebruari algul, mil Tea tutvustas
eesseisva praktika olemust: dokumentatsiooni ja eesmärke. Leppisime esmalt
kokku praktikandi poolt vaadeldavate päevade kuupäevad veebruaris-märtsis
ning selle, et praktikant viib oma tegevused läbi mõlemale osapoolele sobivatel
kuupäevadel aprillis-mais.
Esimesel kokkulepitud vaatluspäeval veebruarikuus tutvus praktikant Tea
Hermann laste ja rühmatöötajatega, samuti viis end kurssi Pokude rühma
päevakava, nädala- ja aastaplaaniga. Lisaks sai praktikant uurida meie rühmas
läbiviidavat lapse arengu hindamise viise ja arengumappi ühe lapse põhjal.
Praktikant Tea Hermann on väga kohusetundlik, pidades kinni kõikidest
sõlmitud kokkulepetest.
Tööks koolieelikutega ja kolleegidega lasteaias on Tea Hermannil väga head
eeldused. Ta on avatud, positiivne, koostlööaldis, julgeb küsida-uurida, omab
head analüüsioskust. Lastega leidis kohe ühise keele ja lapsed võtsid ta ruttu
omaks.
Praktikant Tea Hermann viis Kivikese lasteaia Pokude rühmas (6-7-aastased
lapsed) läbi 3 vaatlust ja 3 enda poolt ettevalmistatud integreeritud tegevust. Ta
esitas 5 päeva enne tegevuste läbiviimist tegevuse konspekti – see oli piisav aeg,
mis võimaldas minul tutvuda planeerituga ja praktikandil teha mõned
soovituslikud muudatused. Peale tegevusi arutlesime läbiviidu üle.
Lisaks koostas praktikant ühe koolivalmiduskaardi, mille juures andsin
mõningaid nõuandeid nii sisulise poole kui sõnastuse osas. Sisulise poole
täpsemal kirjeldamisel palusin praktikandil veelkord tähelepanu pöörata lapse
eeloskustele matemaatikas ja emakeeles. Praktikant toimis vastavalt nõuannetele
ja koostas lõpuks nõuetekohase koolivalmiduskaardi.
Maili Voitka
Tartu Kivikese lasteaia
vanemõpetaja
40
10.KOKKUVÕTTEV ENESEANALÜÜS
MINA
ÕPETAJANA
KOGEMINE UUE TEGEVUSE
RAKENDAMINE. Enda jaoks kõige
suurema kogemuse sain viimast
tegevust / õppekäiku läbi viies.
Mõistsin kui huvitav on GPS kunsti
tegevuse planeerimine ja läbi
viimine. Kavatsen kindlasti seda ka
edapidi teha.
KAVANDAMINE, MIDA TEEN JÄRGNEVALT. Praktika
käigus jõudsin selgusele, et praeguse rühma vanus kus
töötan ei sobi minule hetkel. Lapsed vanuses 2-7 on liiga
suure vanuse vahega ning arvan, et mul on hetkel selleks
liiga väha kogemusi. Soovin töötada rühmas kus on
lapsed väiksema vanuse vahega. Nii siis kandideerisin ja
sekkest sügisest alustan tööd lastega 2-3 ning
loodetavasti saan nende õpetaja olla kuni nad kooli
lähevad. KIRJELDUS. Selle praktika
jooksul vaatlesin 3 avatud
tegevust ja viisin läbi 3 avatud
tegevust. Kolmanda tegevuse
sidusin õppekäiguga, tehes
koos lastega GPS kunsti Tartu
keskklinnas. Vaadeldud
tegevused andsid mulle
mõtteid ja inspiratsiooni kuidas
olla parem õpetaja.Tegevuste
läbi viimine andis mulle
kogemuse kuidas olla
koolirühma õpetaja ja läbi
viidud tegevuste analüüsimine
koos juhendajaga andis mulle
mõtteid kuidas mõnda asja /
tegevust paremini teha.
HINDAMINE. Praktikale minnes oli mul hirm kuidas selles
vanuses suure lasterühmaga hakkama saada, kuidas nendes
huvi tekitada ja smas ennast kehtestada. Juba praktika
esimesel päeval võtsid lapsed mind omaks ja juhendaja oma
sõbralikku suhtumisega suutsid minus hirmu vähendada.
Muidugi alguses oli raske tegevusi paberile panna kuid
praktika lõppedes mõistsin, et saan sellega hakkama ning
mida rohkem tegevusi teen seda paremaks need muutuvad.
PÕHJENDAMINE. Teist avatud
tegevust läbi viies oli mul raskusi
laste korrale kutsumisega. Peale
tegvust ennast analüüsides arvan,
et see juhtus kuna koolis, tööl ja
isiklikus elus oli raske periood
ning olin sel hetkel väsinud.
Lapsed tajuvad pingeid ning usun,
et see võis ollagi põhjus kuna
kolmas tegevus õnnestus mul
väga hästi
TÄHENDUSE LOOMINE, MIDA
ÕPPISIN. Kõike mida ma õppisin
ja kogesin pole võimalik
sõnadesse panna, kuid sain
kogemusi kuidas 6-7a lastele
õppetegvusi planeerida ja läbi
viia ning samuti sain suurepärase
kogemuse. Mul vedas väga
juhendajaga ning tänu temale
sain ka enda tulevikule uusi
plaane. Nimelt minu juhendaja oli
selles lasteaias ka
muusikaõpetaja ning kuna mulle
väga muusika meeldib siis
kavatsen ka ise edasi õppima
minna