A

2016FAKTETALLINNAST

TALLINN — EESTI MAJANDUSKESKUS

B

Koostanud Tallinna Ettevõtlusamet Kujundanud DisainikorpPildistanud Rait Aguraijuja, Kaupo Kalda, Aivo Kallas, Kaupo Kikkas, Karel Korp, Lembit Michelson, Sven SoomeTrükkinud AktaprintToimetanud TekstitoimetusVälja antud 2016. aasta augustis

1 EESTI VABARIIK 2 TALLINN 5 TÖÖTURG 6 MAJANDUS 10 SIDE- JA INFOTEHNOLOOGIA 16 RAHANDUS JA PANGANDUS 18 ETTEVÕTLUS 26 TURISM 31 VÄLISKAUBANDUS 34 ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA 37 TRANSPORT 41 TERVISHOID 43 HARIDUS 45 KULTUUR JA SPORT 48 KESKKOND 50 JUHTIMINE JA EELARVE

1

Pindala 45 339 km²Keskmine õhutemperatuur juulis +16,1 °C (2015)

veebruaris –0,7 °C (2016)

Rahvaarv 1 311 759 (seisuga 01.01.2016)

Aeg talvel Greenwichi aeg + 2 h suvel Greenwichi aeg + 3 hRiigikeel eesti keelRahaühik euro (€)

29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik.1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik.21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi.9. detsembrist 2010 on Eesti OECD liige.Aastal 2017 on Eesti Euroopa Liidu eesistujamaa.Aastal 2018 saab Eesti Vabariik saja-aastaseks.

EESTI VABARIIK

2

TALLINNKuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused 1248. aastal. Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Asukoht 59°26´ põhjalaiust ja 24°46´ idapikkustPindala 159,31 km²Saared Aegna (3,01 km²)Järved Harku (1,7 km²) ja Ülemiste (9,4 km²)Merepiir 49 kmMaismaapiir 58 km

Geograafilised näitajad

Tallinn koosneb kaheksast linnaosast, kus elab kokku 440 702 elanikku (seisuga 01.05.2016).

Linna asustustihedus on 2766 in/km².

3

53,3%

37,9%3,4%

1,7%

0,6%0,3%0,3%

2,5%

20 6

19

25 1

34

20 2

77

16 3

70

23 6

38

38 6

36

39 5

06

35 2

57

31 7

14

27 7

22

26 3

29

27 8

45

26 7

69

24 0

12

15 7

74 18 5

90

11 5

51

10 9

5985

+

80–8

4

75–7

9

70–7

4

65–6

9

60–6

4

55–5

9

50–5

4

45–4

9

40–4

4

35–3

9

30–3

4

25–2

9

20–2

4

15–1

9

10–1

4

5–9

0–4

Allikas: Rahvastikuregister

Allikas: Rahvastikuregister

Tallinna rahvuskoosseis (seisuga 01.05.2016)

Tallinna linna maaomand (seisuga 01.01.2016)

53,3% Eestlased 234 86437,9% Venelased 166 8313,4% Ukrainlased 15 0631,7% Valgevenelased 76810,6% Soomlased 26980,3% Juudid 14710,3% Tatarlased 13012,5% Muud rahvused 10 793

Kokku 440 702

Pindala (ha) Osakaal linna maaomandi kogupindalast

Eramaa 5 811,7 36,7%

Munitsipaalmaa 4 916,1 31,1%

Riigimaa 2 309,8 14,6%

Reformimata maa 2 789,5 17,6%

Kokku 15 827,1 100%

Tallinna rahvastiku vanuseline jaotus (seisuga 01.05.2016)

4

Tallinnal on koostöösuhe 26 linnaga üle maailma

Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena (2016)

Annapolis (USA)Berliin (Saksamaa)Chengdu (Hiina)Dartford (Suurbritannia)Firenze (Itaalia)Gent (Belgia)Groningen (Holland)Hangzhou (Hiina)Helsingi (Soome)

Kiel (Saksamaa)Kiiev (Ukraina)Kotka (Soome)Malmö (Rootsi)Moskva (Venemaa)Newcastle ja Gateshead (Suurbritannia)Odessa (Ukraina)Peking (Hiina)

Peterburi (Venemaa)Riia (Läti)Schwerin (Saksamaa)Skopje (Makedoonia)Stockholm (Rootsi)Turu (Soome)Veneetsia (Itaalia)Viin (Austria)Vilnius (Leedu)

HANSA Hansaliikumine

UBC Läänemere Linnade Liit

EUROCITIES Euroopa Suurlinnade Liit

UCEU Euroopa Liidu Pealinnade Liit

ECM Euroopa Linnade Turunduse Liit

ECAD Euroopa Linnad Uimastite Vastu

ICA Rahvusvaheline Arhiivide Nõukogu

ICF Intelligentsete Kogukondade Liit

LUCI Rahvusvaheline Linnavalgustuse Liit

INTA Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon

ASCE Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon

Baltic Metropoles Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustik

POLIS Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik

Strasbourgi klubi Euroopa suurlinnade ja piirkonnakeskuste linnapeade mitteformaalne ühendus

EACTV Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsioon

5

TÖÖTURG

Majanduslikult aktiivseid elanikke (tööjõud), sh 238 900

hõivatuid 225 900

töötuid 12 900

Majanduslikult passiivseid elanikke 75 700

Tööjõus osalemise määr (%) 75,9%

Tööhõive määr (%) 71,8%

Töötuse määr (%) 5,4%

15–74-aastaste Tallinna elanike majanduslik seisund (2015)

Tallinnas tööga hõivatud inimesed tegevusala järgi (2015)

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Tegevusala Hõivatute arv (tuh) Osakaal

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 37,1 14,6%

Töötlev tööstus 32,2 12,6%

Info ja side 21,5 8,4%

Ehitus 21,0 8,2%

Veondus ja laondus 20,1 7,9%

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 18,3 7,2%

Haridus 17,7 6,9%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 16,4 6,4%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 15,4 6,0%

Majutus ja toitlustus 13,2 5,2%

Haldus- ja abitegevused 11,1 4,4%

Finants- ja kindlustustegevus 7,7 3,0%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 7,4 2,9%

Kinnisvaraalane tegevus 5,1 2,0%

Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus 2,4 1,0%

Muud tegevusalad 8,3 3,3%

Kokku 254,9 100%

Veebiportaal Work in Estonia (www.workinestonia.com) aitab ettevõtetel palgata välisspetsialiste, tutvustab Eestit ja siinseid karjäärivõimalusi ning lihtsustab välistalen-tide Eestisse kolimist. Portaal pakub infot nii Eestis töötamisest huvitatud välismaa-lasele kui ka Eestis tegutsevale ettevõtjale, kes soovib leida uusi meeskonnaliikmeid teistest riikidest. Leht sisaldab Eestisse ümberasumise juhiseid, elukeskkonna infot, välismaalastele sobivaid töökuulutusi ning turundusmaterjale, mis on ettevõtjale välisvärbamisel abiks.

6

2011 2012 2013 2014

11 0

54,2

6 18 0

32,7

2

12 5

56,2

3 20 4

21,9

6

13 6

13,12

22 1

31,8

2

14 4

27,0

8

24 0

89,2

6

MAJANDUSMAJANDUSKASVEesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) oli 2015. aastal jooksevhindades 19,96 miljardit eurot, millest Tallinna sisemajanduse kogutoodang hõlmas 51,9%.

Tallinnas  Eestis kokku Allikas: Statistikaamet

SKP elaniku kohta (€)

2011 2012 2013 2014 2015 2011 2012 2013 2014 2015

723

1218

411

382

187

4,3%

6,8%

2,2%1,9%

0,9%

VÄLISINVESTEERINGUD2015. aasta lõpuks ulatus Eesti Panga andmetel Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kogusumma 17,4 miljardi euroni, mis teeb ühe Eesti elaniku kohta 13 244 eurot.

Välismaised otseinvesteeringud Eestisse (mln €)

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP-st

Allikas: Eesti Pank Allikas: Eesti Pank

7

26%

19%

14%

13%7%

21%

25%

23%

10%5%4%4%

3%

26%

Allikas: Eesti Pank (seisuga 01.01.2016) Lisainfo: www.investinestonia.ee

Välismaalt Eestisse tehtud otseinvesteeringute jaotus

Tegevusalade järgi

Riigiti

26% Finants- ja kindlustustegevus19% Kinnisvaraalane tegevus14% Hulgi- ja jaekaubandus13% Töötlev tööstus7% Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus21% Muu

25% Rootsi23% Soome10% Holland5% Venemaa4% Norra4% Küpros3% Leedu26% Ülejäänud riigid

8

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

–0,1

3,0

5,0

3,9

2,8

–0,1

–0,5

ELATUSTASE

KONKURENTSIVÕIME

ÜRO koostatud rahvusvahelises inimarengu edetabelis paikneb Eesti 188 riigi seas 30. kohal. Järjestus arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jms. Aastaga on Eesti positsioon kolme koha võrra paranenud.

• Maailma Majandusfoorumi koostatud rahvusvahelises riikide konkurentsi-võime raportis asub Eesti 30. kohal. Arvestusse on kaasatud 140 riiki. Reiting iseloomustab riigi võimet tagada jätkusuutlik majanduskasv keskpikal perioodil. Edetabeli koostamisel on analüüsitud riigi ressursi-, tehnoloogia- või innovat-sioonipõhist arengut.

• Organisatsiooni Transparency International koostatud rahvusvahelises korrupt-sioonitajumise edetabelis asus Eesti 168 riigi võrdluses 2015. aasta detsembris 26. kohal. Esikohal olevas riigis on korruptsioon kõige väiksem. Eesti positsioon jäi 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga samaks.

Allikas: Statistikaamet

Eesti tarbijahinnaindeks (%)

Tallinna elanike peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad (€)

Keskmine kuu brutopalk (2015) 1208,00

Keskmine vanaduspension kuus (2015) 384,22

Toimetulekupiir kuus (2016) 130,00

Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (2016. aasta I kv) 68,16

Kuu brutopalga alammäär (2016) 430,00

Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjunktuuriinstituut

9

• Heritage Foundationi 2016. aasta majandusvabaduse edetabelis on Eesti maailmas 178 riigi võrdluses üheksandal kohal ja 44 Euroopa riigi võrdluses kolmandal kohal. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jms.

• Väljaande Bertelsmann Media Worldwide 2015. aasta Bertelsmanni transfor-matsiooniedetabelis kuulub Eestile 129 riigi hulgas teine koht. See näitaja iseloomustab riigi turumajanduse ja demokraatia arengut sellekohaste reformide kiiruse ning efektiivsuse järgi.

Eestit peetakse riigiks, kus on kõige suurem start-up- ehk idufirmade osakaal elaniku kohta. 2012. aastal ilmunud Wall Street Journali artikli kohaselt loovad inimesed Eestis ühe elaniku kohta

rohkem idufirmasid kui mistahes teises Euroopa riigis.

Maailmakuulus ärimees Richard Branson (virgin.com) on öelnud:

„Tallinn püsib ühe kõige intelligentsema linnana pidevalt Intelligent Community Forumi edetabeli tipus. Pealegi on see linn andnud

meile Skype’i. Kuid tehnikat ei rakenda Tallinnas üksnes idufirmad ja veidrikest ettevõtjad. See on kasutusel kõikjal.“

Ameerika riskikapitalist Tim Draper on maininud:

„Ma armastan eestlasi. Nad on pöörased!“Tim Draper on riskikapitaliettevõtte Draper Fisher Jurvetson asutajapartner. San

Franciscos toimunud ülemaailmsel mobiilse interneti konverentsil peetud kõnes ütles Draper, et õiget ärikliimat edendavad kolm riiki: Singapur, Lõuna-Korea ja Eesti.

“Vaid vähesed asjad ajavad meid nii põnevile kui Eesti asutajad,”teatas Twitteris Silicon Valley riskikapitaliguru Marc Andreessen pärast seda, kui

tema ettevõte oli rahastamisvoorus investeerinud 58 miljonit dollarit rahvusvahelisse TransferWise’i rahaülekandefirmasse, millele on aluse pannud kaks eestlast.

• Organisatsioon Freedom House seadis Eesti internetivabaduselt maailmas teiseks riigiks Islandi järel. 2015. aasta raportis võrreldi 65 riigi internetivabaduse trende 21 näitaja alusel.

• Freedom House’i pressivabaduse edetabelis, milles võrreldi 199 riiki, säilitas Eesti kõrge positsiooni: 2015. aastal saavutati 16. koht.

10

SIDE- JA INFO- TEHNOLOOGIA• Maailma Majandusfoorumi 2015. aastal koostatud rahvusvahelises IT-riikide

edetabelis on Eesti saavutanud 143 riigi võrdluses 22. koha. Järjestuse aluseks on infotehnoloogia kasutamine riigi majanduse edendamisel.

Euroopa digilinnade edetabelis sai Tallinn 2015. aastal 35 Euroopa linna võrdluses 20. koha. Tallinna põhieelised on järgmised:

• Eesti valitsus soodustab tugevalt linna digiteerimist;

• uut ettevõtet on lihtne asutada;

• e-residendiks saada ja veebis paljudele digiteenustele (terviseloo kontrollimine, liiklusrikkumised jne) ligi pääseda on samuti lihtne;

• IT-talendid on soodsad: nii mõnigi idufirma eelistab asuda oma peakontoriga linnas, kus on turule strateegiline juurdepääs (näiteks Londonis), kuid jätab arendustiimi Tallinna;

• lairiba püsiühenduste hind on Euroopa madalaimate hulgas;

• peaaegu kõigis Tallinna kohvikutes on tasuta wifi.

LeeduLätiSaksamaaHollandEestiTaaniRootsiSoome

1,39

1,17

1,14

1,04

0,79

0,65

0,64

0,64

Mobiiliteenuse lõpptarbijate tihedus ühe elaniku kohta (juuli 2015)

Allikas: Euroopa Komisjoni digitaalarengu 2015. aasta tulemustabel

Tasuta wifi on laialt levinud linnapiirkondades, eriti Tallinnas, mis on arvatud kogu maailma linnade wifi-mugavuse esikümnesse.

11

• 100%-l koolidest ja valitsusorganisatsioonidest ning 88%-l kodudest on lairiba-ühendus.

• 4/5-l elanikest on kodus arvuti.

• 3G- ja 4G-võrk on kõikjal kättesaadav.

• 2015. aasta internetivabaduse uuringus oli Eesti teisel kohal.

• Eesti Kosmosebüroo peamine roll on koordineerida Eesti ettevõtete ja teadus- asutuste suhtlust kosmosevaldkonna organisatsioonidega, eeskätt Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Muu hulgas nõustab kosmosebüroo Eesti ettevõtjaid ESA projektides, osaleb ESA juhtorganite töös ning propageerib igakülgselt koostööd Eesti ettevõtete, teadusasutuste ja ESA vahel.

• Eestis puudub küll kosmosetööstus selle otseses mõttes, kuid siin on piisavalt ettevõtteid, kes suudavad osaleda kosmosevaldkonna projektides.

• Digital 5 koostöövõrgustiku asutasid 2014. aasta detsembris Suurbritannia, Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa. Võrgustik on avatud ka teistele riikidele.

• Eesti asub infoühiskonna arendamisel ja teadvustamisel maailmas liidrikohal. Selle on tinginud olemasolevate ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mida on eest vedanud avalik sektor. E-lahenduste ja -teenuste rakendamise suur aktiivsus on unikaalne ning see on omane vaid Eestile.

• E-Estonia Showroom (e-estonia.com/e-estonia-showroom) on Eesti infoühiskonna parimaid praktikaid koondav ning Eesti ühiskonna nutikaid info- ja kommu-nikatsioonitehnoloogia lahendusi tutvustav esitluskeskus, mis on mõeldud eelkõige väliskülalistele ning rahvusvahelistele delegatsioonidele. Eesti on tarkade lahenduste väljatöötamisel maailmas esirinnas, millest saab keskuses suurepärase ülevaate. Lisaks e-lahendustele on võimalik näha muid eri majandusharude nutikaid lahendusi. Keskus tegutseb alates 2009. aastast ning seal on käinud paljud presidendid ja ministrid, samuti ajakirjanikud peaaegu igast maailma riigist.

Eestist sai 2013. aastal kosmoseriik07.05.2013 kell 5.06 startis Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou

lähedal asuvalt Euroopa kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderakett VEGA 02, mille pardal viidi 600 km kõrgusele orbiidile Eesti esimene satelliit

ESTCube-1. Nii sai Eestist 41. riik maailmas, kes on registreerinud sellekohases ÜRO registris kosmoses asuva tehisobjekti.

12

FAKTID

ARENDUSED

• ID-kaarti kasutab üle 94% Eesti elanikkonnast.

• 99,9% pangaülekannetest tehakse elektrooniliselt ja 98% tuludeklaratsioonidest esitati 2016. aastal elektrooniliselt.

• NATO Küberkaitse Kompetentsikeskus asub Eestis.

• Euroopa IT-agentuuri (nn Schengeni viisaruumi infosüsteemi) peakorter paikneb Tallinnas.

• 2011. aasta rahvaloendusel osales 66% elanikkonnast elektrooniliselt.

• Eestis oli seisuga 11.05.2016 antud 286 570 055 digiallkirja.

• 2015. aasta Riigikogu valimistel andsid Eesti kodanikud oma hääle e-hääletamisel 116 riigist. E-hääletajate osakaal kõigist hääletajatest oli 30,5% ja mobiil-ID-d kasutanud e-hääletajate osakaal kõigist e-hääletajatest oli 12,2%.

• Eesti IKT-arendused on koondatud lehele www.e-estonia.com.

• X-tee (www.x-road.eu) on eri organisatsioonide infosüsteemide koosvõime lahendus andmete turvaliseks vahetamiseks. Lahendusel on kõrge tehniline turvatase ja standardiseeritud andmete vahetamise suhtluskeel ehk protokoll. Tänu X-teele saavad infosüsteemid omavahel reaalajas suhelda ja ajakohaste andmete kasutamisel võivad organisatsioonid optimeerida oma äriprotsesse. Nii ei pea näiteks kodanik või ettevõtja taotlema paberil ühelt organisatsioonilt andmeid (tõendit, luba, litsentsi vms), et neid samu andmeid mõnele muule organisatsioonile esitada. Organisatsioonid vahetavad vajalikke andmeid ise – see võimaldab märkimisväärselt vähendada halduskoormust nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt.

13

Avalik sektor (andmebaasid ja infosüsteemid)

Erasektor (andmebaasid ja infosüsteemid)

Rahvastiku-register ÄriregisterLiiklus-

registerDokumendi-

haldus-süsteemid

Dokumendi-vahetus-keskus

Kommunaal-ettevõtted

Telekommuni-katsiooni-ettevõtted

Pangad

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Turva-server

E-asutus (asutuse vaade)

E-maakond (maakondlik vaade)

Riigiportaal eesti.ee (üleriigiline vaade)

Institutsionaalne vaade Teemapõhine vaadewww.eesti.ee

KIT (eraisikule) EIT (ettevõtjale) AIT (ametnikule)

X-GIS

Kesk-server I

Kesk-server II

Kasutaja-tugi

Kesknemonitooring

X-teesertifitseerimis-

keskus

Riigi infosüsteemihaldussüsteem

riha.eesti.ee

ID-kaart

Mobiil-ID

Geoinfosüsteem(GIS)

X-tee keskus

Riigi infosüsteemihaldussüsteem (RIHA)

Avaliku võtmeinfrastruktuur (PKI)

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Adapter-server

Turva-server

Esitluskiht

X-TEE INTERNETIS

X-TEE INTERNETIS

X-TEE INTERNETIS

X-TEE INTERNETIS

Eesti e-riigi ülesehitus

14

• M-makse võimaldab mobiiltelefoniga tasuda mitmesuguste toodete ja teenuste eest.

• Mobiil-ID teenuse kasutaja saab mobiiltelefoni vahendusel turvaliselt tõendada oma isikut, näiteks logida internetipanka ja anda digiallkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis, vt mobiil.id.ee.

• E-äriregister võimaldab pärida andmeid ettevõtte majandusaruannete ja omanike kohta. Eesti ärikeskkond on tänu sellele läbipaistev ja usaldusväärne.

• E-äriregistri ettevõtjaportaal võimaldab esitada avaldusi uue ettevõtte regist-reerimiseks, registriandmete muutmiseks, ettevõtte likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks. Eestis asutatakse 95% ettevõtetest e-äriregistri ettevõtjaportaali kaudu. Selles portaalis saavad nüüdsest kohale tulemata oma ID-kaardiga ettevõtte registreerida ka Eesti e-residendid.

• Lennart Meri Tallinna Lennujaamas on avatud maailmas ainulaadne Skype’i kiosk, mille kaudu saab teha tasuta videokõnesid teistele Skype’i kasutajatele.

• Riigiportaal eesti.ee on 2003. aastal avatud keskkond, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid vajaliku info ning teenused kätte ühest kohast. Igale ID-kaardi kasutajale loob riik e-posti aadressi, mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks. Riigiportaali kaudu on kättesaadavad 99% riigi ja kohalike omavalitsuste teenustest.

• E-kool (www.ekool.eu) on koolihaldussüsteem, mis ühendab kodu, kooli ja omavalitsust. See hõlmab Eestis 95% õpilastest ja 85% kõigist koolidest.

• E-maksuameti ja e-tolli (www.emta.ee) kaudu on võimalik teha tollitoiminguid ning olla kursis oma maksuasjadega.

15

• E-kinnistusraamat (www.rik.ee) on ainulaadne veebirakendus. See sisaldab infot kõigi omandisuhete kohta, mis puudutavad kinnisvara. Kogu teave on vaid mõne kliki kaugusel. Kinnisvaraturu olulise tööriistana pakub e-kinnistusraamat täielikku läbipaistvust. Seal on olemas info iga kinnisvara registreeritud omaniku ja viimatiste piiride kohta. Register pakub ka muud potentsiaalsele ostjale kasulikku teavet. E-kinnistusraamat sisaldab katastriinfot, milleks on aadress, piirkond, maa otstarve, omandisuhted, koormatised, piirangud, kasutusõigused, muud märked ja hüpoteegiinfo.

• 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (www.digilugu.ee, www.etervis.ee) koondab terviseandmeid, mida võivad kasutada nii arst kui ka patsient. Patsiendil on võimalik saada ülevaade enda terviseloost (tutvuda visiite, uuringuid, diag-noose jms puudutavate andmetega), broneerida arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Meedikud saavad üksteisele edastada ravi käigus tekkivaid dokumente, vaadata röntgeniülesvõtteid ja muid piltdiagnostika tulemusi ning väljastada elekt-roonilist ravimiretsepti. Delikaatseid isikuandmeid sisaldavate tervise infosüsteemi arenduste puhul on tähtsal kohal turvalisus: igal inimesel on võimalus kontrollida, kes on tema terviseandmeid vaadanud, sest igast andmevaatamisest jääb jälg.

Eesti Vabariik on esimene maa, kes pakub e-residentsust (e-resident.gov.ee). See on turvaline digiidentiteet, mille võib võtta maailmas iga inimene, kes soovib veebis ajada asukohast sõltu-

matut äri. E-resident saab end digitaalselt autentida ja dokumente digiallkirjastada ehk kasutada neid turvalisi e-teenuseid, mis on

olnud Eesti inimestele kättesaadavad juba aastaid. E-residentsus ei anna Eesti kodakondsust, elamisluba ega Eestisse sisenemise õigust. Kõigest ühe aastaga on Eesti saanud 7000 e-residenti

ja 250 e-residendi asutatud ettevõtet.

Olulised eesti IT-projektid

• 2000 Mobiilne parkimine, e-maksuamet

• 2001 Rahvastikuregister, X-tee

• 2002 E-kool, digiallkiri, ID-kaart

• 2003 ID-bussipilet, e-kinnistusraamat

• 2005 E-hääletamine

• 2007 Mobiil-ID, Keyless Signature Infrastructure tehnoloogia, e-politsei süsteem

• 2008 E-tervise süsteem

• 2010 Digiretsept

• 2011 Tark elektrivõrk

• 2012 Elektriautode kiirlaadimisvõrk

• 2013 Euroopa X-tee

• 2014 E-residentsus, andmesaatkond

16

RAHANDUS JA PANGANDUS

Fitch Ratings A / stabiilne

Fitch Ratings A+ / stabiilne

Standard & Poor’s AA– / stabiilne

Moody’s A1

Eestile antud krediidireitingud (seisuga aprill 2016)

Tallinnale antud krediidireiting (seisuga 06.11.2015)

FINANTSTEENUSED

Seisuga 01.04.2016 toimus 99,9% pangaülekannetest elektrooniliselt. 98% 2015. aasta tuludeklaratsioonidest

esitati e-maksuameti kaudu.

Kiiresti arenev Eesti finantssektor hõlmab rahastajaid, finantstehnoloogiaettevõtteid, kutselisi nõustajaid, panku, avalikku sektorit ja ametiliitusid. FinanceEstonia on era- ja avaliku sektori algatus, mille eesmärk on tutvustada ning esindada suurt osa Eesti finantssektorist. FinanceEstonia liikmete ja tegevuse kohta leiate lisateavet veebisaidilt www.financeestonia.eu.

17

Nasdaqi Tallinna börs on ainus reguleeritud väärtpaberite järelturg Eestis, mis viib kokku investorid, börsiettevõtted ja liikmed, kes vahendavad investorite väärtpabe-ritehinguid Nasdaqi elektroonilise kauplemissüsteemi vahendusel.

Turukapitalisatsiooni järgi olid 2016. aasta keskpaiku kümme suurimat Nasdaqi Tallinna börsil noteeritud ettevõtet järgmised:

• 680 miljonit eurot – Tallink Grupp (meretransport);

• 299 miljonit eurot – Olympic Entertainment Group (kasiinooperatsioonide korraldamine ja hotelli käitamine);

• 294 miljonit eurot – Tallinna Vesi (veevarustus ning reovee kogumine ja puhastamine);

• 277 miljonit eurot – Tallinna Kaubamaja Grupp (kaupade hulgi- ja edasimüük);

• 188 miljonit eurot – LHV Group (pangandus ja fondijuhtimine);

• 145 miljonit eurot – Merko Ehitus Eesti (ehitus);

• 77 miljonit eurot – Silvano Fashion Group (naistepesu tootmine ja müük);

• 44 miljonit eurot – Harju Elekter (elektri- ja sidesüsteemide tootmine ning turustamine);

• 39 miljonit eurot – Ekspress Grupp (meedia- ja kirjastustegevus);

• 34 miljonit eurot – Nordecon (ehitus).

Juuni 2011

900

800

700

600

500

Juuni 2016

Nasdaqi Tallinna börsi aktsiaindeks

Allikas: www.nasdaqbaltic.com

18

Tegevusvaldkond Äriühinguid FIE-sid Kokku Osakaal

Hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 15 075 935 16 010 17,60%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 15 081 870 15 951 17,53%

Haldus- ja abitegevused 10 165 166 10 331 11,36%

Kinnisvaraalane tegevus 7 735 303 8 038 8,84%

Muud teenindavad tegevused 5 164 1 203 6 367 7,00%

Info ja side 5 633 201 5 834 6,41%

Finants- ja kindlustustegevus 5 344 32 5 376 5,91%

Ehitus 4 886 188 5 074 5,58%

Veondus ja laondus 3 141 1 799 4 940 5,43%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 3 025 881 3 906 4,29%

Töötlev tööstus 3 020 275 3 295 3,62%

Majutus ja toitlustus 1 832 41 1 873 2,06%

Haridus 1 452 297 1 749 1,92%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1 055 135 1 190 1,31%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 460 160 620 0,68%

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 127 1 128 0,14%

Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 111 7 118 0,13%

Mäetööstus 29 0 29 0,03%

Tegevusala määramata 78 70 148 0,16%

Kokku 83 413 7 564 90 977 100%

ETTEVÕTLUS• World Bank Group reastas riigid selle järgi, kus on kõige kergem ettevõtlust

alustada ja sellega tegeleda. 2015. aastal asus Eesti kõnealuses 189 riigi edetabelis 16. kohal.

• Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga 01.04.2016 registreeritud 83 413 äriühingut ja 7564 füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE).

• Seisuga 01.04.2016 oli Tallinnas iga 100 elaniku kohta 20,6 ettevõtet.

Tallinnas registreeritud ettevõtted põhitegevusalade kaupa (seisuga 01.04.2016)

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

19

Tallinnas registreeritud ettevõtted omaniku järgi (seisuga 01.04.2016)

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Omanik Ettevõtteid Osakaal

Riik 20 0,02%

Kohalik omavalitsus 9 0,01%

Eesti eraõiguslik isik 79 095 86,94%

Välismaa eraõiguslik isik 11 845 13,02%

Alusinfo puudulik 8 0,01%

Kokku 90 977 100%

56,27%

38,56%

4,13%

0,89%

0,15%

Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Töötajate arv Tallinnas aktiivselt tegutsevates äriühingutes (2014. majandusaasta aruande põhjal)

56,27% 0 töötajat 28 67138,56% 1–10 töötajat 19 6464,13% 11–50 töötajat 21030,89% 51–250 töötajat 4520,15% Üle 250 töötaja 78

Kokku 50 950

2016. aastal oli Tallinnas 14 977 välisosalusega ettevõtet, neist 12 208-s oli välisosalus üle 50%.

2014. aastal oli Tallinnas 12 572 ettevõtte käive üle 100 000 euro ja 32 ettevõtte käive üle 100 000 000 euro.

20

Tallinn on Eesti olulisim finants- ja ärikeskus. Pealinna ja selle ümbrusesse on koondunud peaaegu pool Eesti ettevõtetest ning Tallinnas luuakse üle poole Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Tallinn on tuntud ka tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonnana, pakkudes tegutsemispaika rahvusvaheliste ettevõtete arenduskeskustele ja idufirmadele.

Eestis on e-riigi lahendustega tehtud firma loomine ja toetuste taotlemine lihtsaks, et julgustada inimesi ettevõtlusega alustama. Maailmas esimesena algatatud e-residentsus võimaldab välismaalasel kasutada kõiki samu e-teenuseid (sh ettevõtte registreerimine, digitaalne allkirjastamine), mida kasutavad kohalikud elanikud. Näiteks ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab aega vaid paarkümmend minutit.

TALLINN ON ETTEVÕTLUSEKS AVATUD

Väljaande fDi Magazine edetabelis „Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/2017“ asub Tallinn keskmise suurusega

Euroopa linnade kategoorias neljandal kohal. Tugevaimad näitajad on Tallinna investeerimiskeskkonna

ärisõbralikkus ja majanduspotentsiaal.

TEENUSEMAJANDUS

1. Loomemajandus2. Turism3. Transport ja logistika4. Terviseteenused5. Finantsteenused

TULEVIKU‑ TEHNOLOOGIAD

1. Tervisetehnoloogiad2. Mehhatroonika3. Keskkonnatehnoloogiad

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Täpsemat ettevõtlusinfot võib leida alljärgnevatelt veebilehtedelt:

• ettevõtlusega alustamine: www.eesti.ee, www.eas.ee, www.investinestonia.com, ettevotja.tallinn.ee;

• ettevõtlustoetused: www.eas.ee, www.kredex.ee, www.estban.ee;

• e-residentsus: www.e-residency.com, e-estonia.com.

Ettevõtluse arendamisel keskendub Tallinn nutika spetsialiseerumise põhivald-kondadele ehk tegevusaladele, mille panus piirkonna arengusse on oluline, mille tootlikkus ja turg kasvab kiiresti ning mille areng avaldab majandustegevuse teistele valdkondadele tugevat mõju.

Linna ettevõtlus- ja majanduskeskkonna arengut edendab kohalikul tasandil Tallinna Ettevõtlusamet.

21

ÄRIKESKKOND

Tallinnas on koha leidnud traditsioonilised ettevõtlusüritused:

• Tallinna innovatsioonipäev (aprill): www.innovatsioonipaev.tallinn.ee;

• Baltic Capital Markets Forum (mai): www.financeestonia.eu;

• ICT Week (mai-juuni): www.ictweek.eu;

• Lattitude 59 (mai-juuni): www.latitude59.ee;

• Industry 4.0 (juuni): www.industry40.ee;

• rahvusvaheline rakuravi ja koetehnoloogia konverents (juuni): www.cellintechnologies.com;

• MELTi foorum (juuni): www.melt.ee;

• Tallinna ettevõtluspäev (oktoober): www.ettevotluspaev.tallinn.ee.

Asutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid (www.inkubaator.tallinn.ee) pakub teenust neljas osas, lähtudes ettevõtte arengufaasist ja ettevõtja eesmärkidest:

• ettevõtluse ABC etapis saab ettevõtja äri algteadmisi ning teda nõustatakse ja koolitatakse äriidee ning ettevõtte kasvuvõimaluste asjus;

• Loomemajanduse Arenduskeskuse eesmärk on võrgustumise ja koostöö kaudu lihtsustada loomeettevõtjal toodete või teenuste väljatöötamist ning turuletoomist;

• inkubatsioon aitab saavutada ettevõtte eesmärke individuaalse arenguprog-rammiga, kus toode või teenus, ärimudel ja meeskond valmistatakse ette kiireks kasvuks ning eksporditegevuseks;

• pakutakse ka äriruume, et ettevõtja saaks ruttu alustada meeskonnatööd ja klientide teenindamist.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid

22

Tallinna Tehnikaülikooli linnakTallinna Tehnikaülikool ehk TTÜ (www.ttu.ee) kuulub maailma ülikoolide 3% tipu hulka.

TTÜ on Eestis ja Baltimaades ainus selline ülikool, kus kogu tudengielu on mugavalt koondunud ühte kohta ehk ülikoolilinnakusse. Euroopa Rektorite Klubi (Club of the Rectors of Europe) tunnustas 2014. aastal TTÜ-d parima ülikoolilinnaku tiitliga. Kõnealuse territooriumi kogupindala on 55,5 ha ja seal asub 72 hoonet. Linnakust on kesklinna 7 km, lennujaama 9 km ja sadamasse 8 km.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid tegutseb kahes asukohas.

• Kopli ettevõtlusinkubaator pakub Tallinna Kopli Ametikooli hoone kolmandal korrusel bürooruume kuni 20 ettevõttele (750 m², 45 möbleeritud töökohta).

• Loomeinkubaator pakub Tallinna kesklinnas Baltika kvartalis büroo- ja stuu-dioruume loomevaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele (1600 m², kuni 90 töökohta).

Alates 2012. aastast tegutsev Loomemajanduse Arenduskeskus aitab loovisikutel ja loomeettevõtetel edendada ettevõtlust. Arenduskeskuse fookuses on eelkõige disainivaldkonnas tegutsejad. Arenduskeskuse raames töötab ka Eesti moe- ja aksessuaaridisaini esitluskeskkond Zero.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatori vilistlasteks on tootearendus- ja disainiettevõtted, IT- ja veebiteenuste ettevõtted, enamik Eesti moeloojaid ning muid teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Tallinna Ettevõtlusinkubaatoritest tõusnud tähed on näiteks

• veebipõhise keeleõppe platvorm Lingvist (www.lingvist.io), kes hakkab kogu Jaapanile inglise keelt õpetama;

• moelooja Lilli Jahilo (lillijahilo.com);

• soojus- ja gaasivarustuse projekteerimise ettevõte Heat Consult (www.heatconsult.ee).

23

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus MektoryMektory (www.mektory.ee) põhiülesanne on teha koostööd ettevõtetega, siduda ülikoolis õpitud teooria praktikaga, toetada tudengite iduettevõtteid ja innustada neid konkursside kaudu.

Keskus tegeleb inseneride järelkasvuga, populariseerides inseneriteadust ka kooliõpilaste hulgas. Selleks on loodud Mektory Tehnoloogiakool. Olulise osa Mektory tegevusest hõlmab koostöö saatkondadega ning rahvusvaheliste suhete edendamine, kuna keskuses sulanduvad ühte eri riikide kultuuri- ja tööharjumused.

Mektory on rahvusvaheline ja erialadevaheline ökosüsteem ning uuendusliku ettevõtluse toetaja. Selles keskuses kohtuvad ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased. See on paik, kuhu ettevõtja saab tulla alati, kui ta vajab tootearendusprobleemi lahendamiseks ülikooli abi.

Majas asuvad töökojad, katselaborid, ettevõtete tipptehnoloogiaga demokeskused ja prototüüpimislaborid. 2016. aasta maikuus avati Mektorys virtuaalse reaalsuse labor, mis võimaldab minna virtuaalreaalsusesse ja teha seal mitmesuguseid teadusuuringuid.

Kahe tegutsemisaasta jooksul on Mektorys käinud 150 riigist ligi 100 000 külalist.

Tehnopol arvudes:

• üle 200 pargis tegutseva ettevõtte;

• üle 120 teenuseid kasutava ettevõtte;

• üle 30 alustava ettevõtte Startup Inkubaatoris;

• 4000 töötajat ettevõtetes;

• 15 000 tudengit ja 1300 teadlast vahetus läheduses;

• 55 000 m² üüritavat kontori- ja laboripinda;

• 10 konverentsi- ja koosolekuruumi;

• 4 teadusarenduskeskust;

• 2 laboratooriumit.

Tallinna Teaduspark TehnopolTallinna Teaduspark Tehnopol on Mustamäel asuv teadus- ja ärilinnak, mille eesmärk on edendada Eestis tehnoloogiaettevõtlust ning pakkuda sobivaid tingimusi ja keskkonda läbimurdeliste äriideede elluviimiseks.

Tehnopoli äriteenused on suunatud alustavatele ja arenevatele tehnoloogiaette- võtetele IKT, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia valdkonnas.

24

Ülemiste City – Tark LinnÜlemiste City on Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud tänapäevane linnaosa, kus tegutseb suur hulk innovaatilisi ettevõtteid. Eesmärk on arendada 36 hektaril laiuv Tark Linn Baltimaade suurimaks teadmistele tuginevaks majanduskeskkonnaks.

Linnaku arendamine sai alguse 2005. aastal. Nüüdseks on siin välja töötatud hästi toimiv majandusstruktuur. 2016. aasta alguseks oli välja ehitatud u 100 000 m² tänapäevast büroopinda, peale selle on Ülemiste Citys veel u 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Linnakus tegutseb ligikaudu 300 ettevõtet, kus on endale töökoha leidnud 7000 töötajat.

Ülemiste City eelis on hea asukoht: linnak paikneb Tallinnasse suubuvate suurte magistraalide Tartu maantee ja Peterburi maantee vahetus läheduses, 700 m kaugusel Tallinna lennujaamast, 300 m kaugusel Ülemiste rongipeatusest ning vaid kümneminutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Paljudest Tallinna linnaosadest pääseb Ülemiste Citysse ühistranspordiga.

Tehnopol on

• Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health (www.connectedhealth.ee) eestvedaja;

• Eesti Targa Linna klastri (www.smartcitylab.eu) partner ja arendusjuht Tallinnas;

• Eesti IKT klastri (www.itl.ee) partner.

Tallinna Ettevõtlusameti eestvedamisel on valminud veebileht www.estonianclusters.ee, mis sisaldab ülevaatlikku eesti- ja ingliskeelset infot Eestis tegutsevate klastrite, klastripartnerite ning klastreid soosivate ärikeskkondade kohta. Veebilehe eesmärk on suurendada teadlikkust Eesti klastritest ja teha need nähtavaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

25

Tallinna TööstuspargidTallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) on Tallinna linna äriühing, mille eesmärk on pakkuda soodsaid tingimusi tööstusliku tootmise arendamiseks ja luua Tallinnasse uusi töökohti. Ettevõte ehitab välja taristuid, rajades teed ja tänavavalgustuse ning kõik vajalikud kommunikatsioonid.

Tallinna Tööstuspargid on välja arendanud kolm suurt maa-ala, kus ette-võtja saab hakata ehitama endale tootmis- või ärihoonet:

• Tondiraba tööstuspark (22,5 ha);

• Betooni tööstuspark (3,6 ha; kaks kinnistut saadaval);

• Suur-Sõjamäe tööstuspark (6,4 ha; 13 kinnistut saadaval).

Tööstuspargid asuvad logistiliselt soodsas paigas, Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme lähedal. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad kümnemi-nutilise sõidu kaugusele. Muuga sadam asub 20-minutilise autoteekonna kaugusel. Tänu suure elamurajooni lähedusele on ümbruses piisavalt tööjõudu.

Tondiraba tööstuspargi suurimad ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted on

• Baltika (www.baltikagroup.com);

• Otto Bock Estonia (www.ottobock.com);

• Flir Systems (www.flir.eu).

Linnakule lisavad väärtust Kalli-Kalli Lasteaed, Euroopa Kool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, toitlustuskohad, hambaravikabinet, rattaparkla, park ja lähedal asuvad suured kaubanduskeskused. Autoparklad mahutavad kokku ligi 2000 sõiduautot. 2015. aastal valmis linnaku esimene parkimismaja, mis mahutab 261 sõiduautot.

Ülemiste City on loomingulisust ja impulsiivsust soodustav, ainulaadne ning inspireeriv keskkond. Eesti teadusajaloo auks saavad kõik sinna linnakusse rajatud uued või renoveeritavad hooned nime meie teaduse suurkujude järgi: Ülemiste Citys on näiteks Ludvig Puusepa, Walter Zappi, Ragnar Nurkse, Ustus Aguri, Artur Lindi, Johannes Käisi, Karl Papello, Boris Tamme, Ernst Julius Öpiku ja Bernhard Schmidti nimelised hooned.

Kolmandikku linnakust arendab Technopolis Ülemiste, millest 51% kuulub ärikin-nisvara ja tugiteenuseid pakkuvale Soome börsifirmale Technopolis Plc. Kaht kolmandikku linnakust arendab Mainor Ülemiste.

Linnaku kõige tuntumad ettevõtted on

• Playtech Estonia (www.playtech.ee);

• Kühne + Nagel (ee.kuehne-nagel.com);

• Nortal (www.nortal.com).Lisainfo: www.ulemistecity.ee

26

42%

58%

393 451

1 381 575

Allikas: Positium LBS

Allikad: Positium LBS, Statistikaamet, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

TURISM

Väliskülaliste Tallinnas käigud (2015)

Väliskülaliste mitmepäevased Tallinnas käigud (2015)

• Maailma Majandusfoorumi koostatud turismi konkurentsivõime 2015. aasta raportis on Eesti 141 riigi arvestuses 38. kohal. Järjestus võtab arvesse turvalisust, transpordi- ja IT-taristut, loodus- ja kultuuriressursse, tervishoiu- ja hügieenitin-gimusi jmt.

• Mobiilpositsioneerimise andmetel (Positium LBS, 2016) käis mullu Tallinnas kõigist Eesti väliskülalistest 69%.

• Tallinna Turismiinfokeskus teenindas 2015. aastal üle 263 000 kliendi.

42% Mitmepäevakülastused 1 775 02658% Ühepäevakülastused 2 490 232

Kokku 4 265 258

Majutatud välisturistid 1 381 575Mujal ööbinud 393 451

Kokku 1 775 026

27

Mitu päeva kestnud külastuse puhul ööbis Statistikaameti valimisse kuuluvates majutusettevõtetes (vähemalt viis voodikohta) 1 381 575 välisturisti ja mujal (sh tasuta majutuses) 393 451 välisturisti.

Tallinn võttis 2015. aastal vastu 4,3 miljonit väliskülalist, kellest mitmepäevakülalisi oli u 1,8 miljonit ja

ühepäevakülalisi u 2,5 miljonit.

Kohti konverentsiruumis

Konverentsi- paiku Konverentsipaigad

500–1000 12

Rahvusooper Estonia, Estonia kontserdisaal, Tallinna Tehnikaülikool, Vene Teater, Kultuurikatel, Lennu-sadam, Salme Kultuurikeskus, Tallinna Lauluväljak, Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus, Swissôtel Tallinna konverentsikeskus, Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskus, Spacexi sündmuskeskus

1001–2000 2 Nordea Kontserdimaja, Eesti Näituste messikeskus

7000 1 Saku Suurhall

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinna konverentsipaigad (2016)

Konverentsiürituste andmekogusse www.meetings.ee sisestatud info põhjal toimus Tallinnas 2015. aastal 4110 konverentsiüritust, millest 1250 olid rahvusvahelised (st osalejatest vähemalt 20% olid välismaalased). Nendel üritustel osales 238 766 inimest, kellest 45 306 olid välismaalased.

Kolmveerand (76%) Tallinnas toimunud konverentsidest olid ühepäevased. Konve-rentsiüritused toimusid peamiselt kevadel ja sügisel, tippkuud olid aprill ning september.

28

2011 2012 2013 2014 2015

1333

1360

1389

1412

1381

156

156

173

191

198

1489

1516 1562 1603

1579

Statistikaameti andmetel viibisid 2015. aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,77 ööd. Kõige pikemaid reise tehti jaanuaris (1,91 ööd) ning kõige lühemaid juunis (1,73 ööd).

Olulisimad rahvusvahelised konverentsid Tallinnas

• Rahvusvaheline küberkonflikti konverents 31.05.–03.06.2016 (500 osalejat);

• NATO kommunikatsiooni- ja infoagentuuri konverents (NITEC 2016) 07.–09.06.2016 (500 osalejat);

• 31. ISTA põllumajanduskongress 15.–21.06.2016 (700 osalejat).

1,88

1,83

1,81

1,80

1,79

1,74

1,69 1,70

1,66

1,62

1,86

1,82

1,79

1,78

1,77

2011 2012 2013 2014 2015

Eesti elanikud  Väliskülalised  Kokku Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Eesti elanikud  Väliskülalised  Kokku Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Tallinna majutusettevõtetes peatunud inimesed (tuh)

Keskmine Tallinna majutusettevõtetes viibimise kestus (öödes)

29

2011 2012 2013 2014 2015

92 5

60 5

66

101

690

178

108

417

985

115

451

872

115

323

741

293

294

330

297

280

438

441

519

479 50

0

2011 2012 2013 2014 2015 2011 2012 2013 2014 2015

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Tallinna Sadam Allikas: Tallinna Sadam

Sissetulek majutusteenuste müügist (€)

Kruiisilaevade peatumised Tallinna Vanasadamas

Tallinna Vanasadamas peatunud kruiisilaevade reisijate arv (tuh)

Tallinn on Läänemerel ristlevatele kruiisilaevadele populaarne peatuskoht: 2015. aastal peatusid kruiisilaevad Tallinnas 280 korda kokku 500 622 reisijaga. Neist 28% oli pärit Saksamaalt, 18% USA-st, 13% Suurbritanniast, 5% Hispaaniast, 5% Kanadast, 5% Itaaliast, 3% Austraaliast, 3% Prantsusmaalt, 2% Venemaalt, 2% Soomest ning ülejäänud 16% 139 muust riigist.

Tallinna majutusettevõtted teenisid 2015. aastal majutusteenuste müügist 115,3 miljonit eurot,

mis 2014. aasta tulemusest väga ei erine.

30

Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijad

73%

20%

5%

2%

63%

30%4%3%

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

Välisturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)

Siseturistide Tallinnas käigu eesmärk (2015)

63% Puhkusereis30% Tööreis4% Konverents3% Muu eesmärk

73% Puhkusereis20% Tööreis5% Konverents2% Muu eesmärk

2015. aastal Tallinna majutusettevõtetes peatunud 1 579 491 turisti jagunesid reisi eesmärgi alusel järgnevalt: puhkusereisijaid oli 72% (1 129 864), ärireisijaid 21% (337 102), konverentsireisijaid 5% (80 303) ja mõnel muul põhjusel (õppimine, tervis jm) linnakülalisi 2% (32 222).

60% kõigist 2015. aastal Eesti majutusettevõtetes peatunud ärireisijatest ööbis Tallinnas.Lisainfo: www.visittallinn.ee; www.visitestonia.com

2011 2012 2013 2014 2015

Tallinnas peatunute arv 369 096 378 000 383 153 394 045 417 405

Tallinnas peatunute osakaal 57% 57% 56% 58% 60%

Eestis kokku 644 353 665 528 689 222 676 983 698 261

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

3112

003

12 7

26

12 5

21 14 0

96

12 2

88 13 9

02

12 0

83 13 7

76

11 6

26 13 0

84

2011 2012 2013 2014 2015

4040

2723

4486

3131

4748

3520

5123

3625

6950

3636

2011 2012 2013 2014 2015

VÄLISKAUBANDUS

Eksport  Import Allikas: Statistikaamet

Eksport  Import Allikas: Eesti Pank

Eesti kaubaeksport ja -import (mln €)

Eesti teenuseeksport ja -import (mln €)

32

21%

10%

10%9%

9%

7%

7%

27%

28%

8%8%5%

5%

5%

5%

4%

4%

28%

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Eesti Pank

Eesti teenuseekspordi osakaal riigiti (2015)

28% Soome8% Venemaa8% Rootsi5% Läti5% Norra5% Suurbritannia5% Saksamaa4% Ameerika Ühendriigid4% Šveits28% Muud riigid

Suurimad Eesti ekspordikauba jaotised (2015)

21% Elektriseadmed10% Põllumajandussaadused ja toidukaubad10% Puit ja puidutooted9% Mineraalsed tooted9% Mitmesugused tööstustooted7% Metallid ja metalltooted7% Mehaanilised masinad27% Muud kaubad

18,8%

16,0%

10,4%

6,7%

5,8%5,2%4,1%3,2%3,1%

2,9%2,8%

2,3%

1,9%

16,8%

Allikas: Statistikaamet

Eesti kaubaekspordi osakaal riigiti (2015)

18,8% Rootsi16,0% Soome10,4% Läti6,7% Venemaa5,8% Leedu5,2% Saksamaa4,1% Norra3,2% Holland3,1% Ameerika Ühendriigid2,9% Taani2,8% Suurbritannia2,3% Poola

1,9% Prantsusmaa16,8% Muud riigid

33

18%

11%

11%10%

9%

8%

8%

25%

Allikas: Statistikaamet

Suurimad Eesti impordikauba jaotised (2015)

18% Elektriseadmed11% Mineraalsed tooted11% Põllumajandussaadused ja toidukaubad10% Mehaanilised masinad9% Transpordivahendid8% Keemiatööstuse tooraine ja tooted8% Metallid ja metalltooted25% Muud kaubad

Trade with Estonia (www.tradewithestonia.com) on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse portaal, mille eesmärk on luua uusi ekspordisuhteid Eesti ettevõtetega.

2015. aastal oli Eestis 14 717 eksportivat ettevõtet, neist 6161 tegutses Tallinnas.

34

Tallinna elamufond (seisuga 01.01.2012)

Tallinna uusehitised

ELAMUMAJANDUS JA ÄRIKINNISVARA

Eluruumide arv 195 145

Eluruumide kogupind, sh 11 526 381 m2

riigi- ja munitsipaalomandi osakaal 2,12%

eraomandi osakaal 97,07%

Keskmine pind elaniku kohta 27 m2

Allikas: Statistikaameti 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed

Allikas: Statistikaamet

ELAMUMAJANDUS

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eluhooned

Eluruumide arv 1 266 1 021 908 713 1 132 1 850

Eluruumide pind (m²) 103 284 86 561 84 650 69 460 100 722 142 269

Mitteeluhooned

Kasulik pind (m²) 180 236 39 321 75 251 101 613 85 256 99 761

Eluhoonete ja mitteelu-hoonete pind kokku (m²)

283 520 125 882 159 901 171 073 185 978 242 030

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Tänavasissepääsuga Tallinna kaubandus- ja teeninduspindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal)

Intensiivne Jalakäijate voog

Netohind (€/m²)

Kesklinn 20−40

Äärelinn 10−15

Väheintensiivne Jalakäijate voog

Netohind (€/m²)

Kesklinn 10−20

Äärelinn 5−10

ÄRIKINNISVARAKaubanduskeskused on kujunemas piirkonna ja vaba aja keskuseks. Tallinna kaubanduspindade maht ületas 2015. aastal 800 000 m² piiri, mis tähendab, et iga tallinlase kohta on kaks ruutmeetrit kaubanduspinda. 2016. aastal lisandub Tallinnas kaubanduskeskuste turule u 40 000 m² äripinda.

35

Äripinna otstarve Äripinna suurus (m²) Netohind (€/m²)

Lillepood Kuni 100 40–60

Apteek 101–300 30–50

Optikapood Kuni 100 20–35

Kaubandus Kuni 100 30–40 (20–30)

101–300 20–35 (10–25)

Üle 300 10–25 (5–15)

Toitlustus 101–300 10–15

Ankurüürnik Üle 300 7–12

Valdav üürihindade vahemik Tallinn kaubanduskeskustes (2015. aasta IV kvartal)

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade (sulgudes hind väheintensiivse jalakäijate vooga piirkonnas)

Allikad: Maa-amet, Uus Maa Kinnisvarabüroo, maps.google.ee

Lao- ja tootmispindade turg on Eestis Harjumaa-keskne. Eelistatud piirkonnad on

• Tartu maantee ümbrus Rae vallas (kaardil numbrid 6, 7, 9, 10);

• Pärnu maantee äärne Tänassilma tehnopark (11);

• Kristiine ja Mustamäe linnaosas asuv Laki tänava ja Mustamäe tee vaheline piirkond (5);

• Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ümbrus (3) ja Sõjamäe (4).

Kontsentreeritumalt paiknevad lao- ja tootmispinnad veel Kopli piirkonnas, valdavalt sadamaalade vahetus läheduses (1), Nõmmel Männiku tee ümbruses (8) ning Tallinnast ida poole jäävas Nehatu ja Vana-Narva maantee piirkonnas (2).

Peterburi tee ümbruses (3) ja Sõjamäel (4) on Tallinna Tööstuspargid (www.ltp.ee) välja arendanud suured maa-alad, kus ettevõtja saab hakata endale tootmis- või ärihoonet ise ehitama.

2015. aastal võeti Tallinnas ja Harjumaal kasutusele 319 330 m² kaubandus- ning teeninduspinda, millest uusehitised hõlmasid 32 511 m² ja laiendused 286 819 m².

7 6

9

10

8

11

5

1

1 1

43 2

36

Tallinna äärelinna ning tehnoparkide tootmis- ja laopinna keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal)

Tallinna kontoripindade keskmine kuuüür (2015. aasta IV kvartal)

Arendusprojektid

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade Lisainfo: www.kv.ee, www.city24.ee

Allikas: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

* Äripind, kus saab korraga kasutada nii ladu, bürood kui ka kaubanduspinda Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo turuülevaade

Kvaliteediklass Netohind (€/m²)

Stock-office* 5,5–6,5

A 4–5

B 2,5–4

Kontoripindade turgu iseloomustab Tallinnas tugev konkurents kesk- ja ääre-linna vahel. Kesklinna kõrval on kõige nõutumad Tallinna äärealade ärilinnakud (Ülemiste City Lasnamäel, Tehnopoli teaduslinnak Mustamäel) ning linnasisesed magistraaliäärsed piirkonnad (Tammsaare tee ja Pärnu maantee lähedane Tondi asum, Mustamäe tee äärne piirkond). Lisaks väljakujunenud piirkondadele leidub kontorihooneid hajusalt üle kogu linna.

2015. aasta lõpuks oli Tallinnas moodsates A- ja B-klassi büroohoonetes kokku üle 600 000 m² äripinda. 2016. aastal lisandub turule ligi 80 000 m² moodsat äripinda.

Uute kontoripindade puhul on olulised märksõnad hea asukoht ja seda ümbritsev taristu ning paindlik ruumilahendus.

Järjest määravamaks muutub energiasäästlikkus. See võimaldab uude büroo-hoonesse kolivale üürnikule pakkuda väiksemaid kõrvalkulusid, mis peaksid kompenseerima asukoha vahetusest tingitud üürihinna kasvu.

Kvaliteedi-klass A

Netohind (€/m²)

Äripiirkonna klass A 13–16

Äripiirkonna klass B ja C 9–13

Kvaliteedi-klass B

Netohind (€/m²)

Äripiirkonna klass A 8–12

Äripiirkonna klass B ja C 6,5–10

Kvaliteedi-klass C

Netohind (€/m²)

Äripiirkonna klass A 5–8

Äripiirkonna klass B ja C 2,5–6,5

Noblessneri kvartal 24,54 ha

Kopli liinid 23,3 ha

Linnahall ja selle lähiala 11,5 ha

Suur-Sõjamäe tööstuspark 6,4 ha

Betooni tööstuspark 3,6 ha

Ülemiste City Targa Linna arendus 2,4 ha

Tallinna Teaduspark Tehnopoli arendus 1 ha

Lennujaama trammiühendus

Reidi tee

Gonsiori tänav

Haabersti ristmik

37

TRANSPORT

Tallinna lennuühendused (seisuga märts 2016)

Sihtkoht LennufirmaKaugus Tallinnast

lennukiga (km) Lennuaeg

Amsterdam airBaltic, Nordica 1475 2 h 30 min

Ateena* Aegean Airlines 2389 3 h 30 min

Barcelona* Vueling 2560 3 h 50 min

Berliin airBaltic, Nordica 1050 1 h 45 min

Bremen* Ryanair 1220 2 h 25 min

Brüssel Nordica 1600 2 h 35 min

Dublin* Ryanair 2010 3 h 20 min

Düsseldorf Ryanair 1458 2 h 15 min

Edinburgh* Nordica 1712 2 h 25 min

Frankfurt Lufthansa 1400 2 h 25 min

Girona* Ryanair 2470 3 h 45 min

Helsingi Finnair 82 30 min

Istanbul Turkish Airlines 2070 3 h 20 min

Kiiev Nordica 1075 1 h 50 min

Kopenhaagen SAS 860 1 h 40 min

Kuressaare Avies 188 45 min

Kärdla Avies 124 30 min

London easyJet, Ryanair 1750 2 h 55 min

Milano easyJet, Ryanair 1870 3 h

Moskva Aeroflot 860 1 h 40 min

München Nordica 1495 2 h 20 min

Nice* Nordica 2110 3 h 10 min

Odessa* Nordica 1496 2 h 20 min

Oslo Nordica, Norwegian, Ryanair, SAS 800 1 h 30 min

Pariis airBaltic, Nordica 1845 2 h 55 min

Riia airBaltic 280 55 min

Rijeka* Nordica 1723 2 h 35 min

Rooma* Vueling 2143 3 h 25 min

Split* Nordica 1860 2 h 55 min

Stockholm Nordica, SAS 380 1 h

Trondheim Nordica 870 1 h 35 min

Varssavi LOT Polish Airlines 840 1 h 40 min

Viin airBaltic, Nordica 1369 2 h 10 min

Vilnius airBaltic, Nordica 530 1 h 30 min

Allikas: Tallinna Lennujaam * Hooajalised lennuühendused

Tallinn on pealinnana mere-, lennu-, raudtee- ja maanteevõrgustiku sõlmpunkt.

38

Tallinna reisilaevaühendused (2016)

Tallinna Sadam

Eesti Raudtee

Tallinna Lennujaam

Allikas: Tallinna Sadam

Allikas: Tallinna Sadam

Allikad: Eesti Raudtee, Elektriraudtee, Edelaraudtee, GoRail

Allikas: Tallinna Lennujaam

Sihtkoht Reise nädalas suvise graafiku alusel Sõiduaeg (h)

Helsingi 95 2–3,5

Mariehamn 14 11–14

Stockholm 14 16–20

Peterburi 2 12,5

2011 2012 2013 2014 2015

Reisijaid (tuh) 8 479 8 842 9 236 9 569 9 793

Laevu, sh 7 206 7 243 6 865 6 865 7 081

kaubalaevu 2 119 1 966 1 932 1 982 1 684

reisilaevu 5 087 5 277 4 933 4 883 5 397

Konteinerveoseid (TEU) 197 717 227 809 253 627 260 293 203 784

Kaubakäive (tuh tonnides) 36 467 29 476 28 247 28 321 22 431

2015. aastal läbis Tallinna Sadama koosseisu kuuluvaid sadamaid 22,4 miljonit tonni kaupa ja 9,79 miljonit reisijat.

2011 2012 2013 2014 2015

Reisijaid (tuh) 4 764 4 427 4 234 5 905 6 660

Kaubakäive (tuh tonnides) 30 520 26 130 24 350 19 220 15 392

2015. aastal läbis Eesti Raudtee teid 6,6 miljonit reisijat ja 15,39 miljonit tonni kaupa.

2026. aastaks eeldatakse Rail Balticu raudtee valmimist. Rail Baltic (www.railbaltic.info) on Helsingit kaasav Tallinna, Riia, Kaunase ja Varssavi kaudu Berliini kulgev uus, Euroopa standarditele vastav u 700 km pikkune kiire raudteeühendus.

2011 2012 2013 2014 2015

Reisijaid (tuh) 1 913 2 207 1 959 2 017 2 167

Lennuoperatsioone (kõik maandumised ja stardid) 40 298 48 531 37 856 37 791 41 513

Kaubakäive (tonnides) 18 371 23 921 20 941 19 860 16 156

39

2015. aastal läbis Tallinna Lennujaama üle 2 miljoni reisija ja 16 156 tonni kaupa.

Linna ühistransport ja parkimine

• 2012. aasta sügisel rakendus Tallinnas ja Harjumaal ühtne ning innovaatiline ühistranspordi piletisüsteem, mis loodi kontopõhise veebilahendusena. Paberpi-letid asendati kontaktivaba ühiskaardiga, millega saab osta sõidupileteid, laadida kaardikontole raha ning kinnitada sõiduõigust bussis, trollis, trammis ja rongis. Pealinna piletisüsteemiga ühilduvad ka teiste regioonide (Tartu, Kohtla-Järve jt) piletisüsteemid, lisaks saab ühiskaardi asemel kasutada kontaktivaba kiibiga õpilaspileteid, ISIC-kaarte ja mõne bussifirma (Atko, GoBus) sõidukaarte, mis kõik on omavahel lõimitud ning teevad ühissõidukite kasutamise mugavamaks.

• Tallinnas on neli Pargi & Reisi (P&R) süsteemi parklat, kuhu on võimalik oma auto jätta selleks, et ühissõidukiga edasi liikuda. P&R-i parklas parkimine on tasuta, kui inimene kinnitab oma sõidu Ühiskaardiga. Kasutusele on võetud veel P&R-i pilet, millega saavad ka väljaspool Tallinna elavad autojuhid sõita pealinna ühistranspordis tasuta. Tulevikus lisandub Tallinna veel mitu P&R-i parklat.

• Tallinna Linnatranspordi AS soetas 2015. aastal 44 uut bussi, sh 34 normaalbussi (neist 24 on Volvo hübriidbussid), 10 liigendbussi ja 17 CAFi trammi.

• Liine teenindavatest bussidest, trammidest ja trollidest on 72% madalapõhjalised (vähemalt kahe madala sisenemisega).

• Elektritaksosid oli seisuga 08.04.2016 Tallinnas 36.

Alates 01.01.2013 on Tallinnasse registreeritud elanikele linna ühistransport tasuta. Selle tulemusena on vähenenud

autoliiklus ja suurenenud ühissõiduki kasutajate arv.

Lennujaamade teejuht www.sleepinginairports.net hindas Tallinna Lennujaama Euroopas paremuselt viiendale kohale ja maailmas 12. kohale.

Kiirele wifile pühendunud veebisait blog.rottenwifi.com nimetas Tallinna Lennujaama Euroopa parima wifi-kvaliteediga lennujaamaks.

Keskmine allalaadimiskiirus 23,96 Mbit/s on 185 maailma lennujaama hulgas kümnes ja Euroopa lennujaamade seas esimene tulemus.

40

• Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on alates 2001. aastast kasutusel m-parki-mise süsteem, mis võimaldab parkimise eest tasuda mobiiliga. 97% parkijatest kasutab just m-parkimist.

• M-parkimisega ühilduv elektrooniline parkimislubade süsteem tagab elanikele kodu ligidal soodsama parkimise ja annab parkimiskontrollile teada, et sõidukil on õigus soodustusega parkida. Süsteem on täiesti paberivaba.

• M-parkimise süsteemi kaudu menetletakse veel parkimisrikkumisi. Kui sõiduki omanik on jätnud parkimise eest tasumata, siis vormistatakse sanktsioon, mis jõuab kohe koos parkimist tõendavate fotodega parkimiskorralduse süsteemi. Ka vaideid menetletakse samas süsteemis.Allikas: Tallinna Transpordiamet

• Nelja Tallinna avalikku rattaparklasse on paigaldatud kokku 50 elektroonilise lukustussüsteemiga Bikeepi jalgrattahoidikut. Need võimaldavad lukustada jalgratta mobiiltelefoni või ühiskaardiga turvaliselt ja tasuta. Lisaks elektroonilisele lukustussüsteemile on kõigis neis jalgrattaparklates videovalve.Allikas: Tallinna Kommunaalamet

Tallinnas asuvad teed kokku Nendest linnale kuuluvad teed

Sõiduteed 1022 km 955 km

Kõnniteed 953 km 935 km

Jalgrattateed 259 km 259 km

Allikas: Tallinna Kommunaalamet

Allikas: Statistikaamet

Tallinna tänavavõrk (2016)

Tallinna mootorsõidukite arv (seisuga 01.01.2016)

Sõiduautod 140 526

Veoautod 24 800

Mootorrattad 4065

Mopeedid 1404

Bussid 1404

Mootorsõidukid kokku 172 279

41

TERVISHOIDEestisse tasub ravile tulla

Tavameditsiini kõrval on Eestis arenenud e-meditsiin

Selle nimel on ühendanud jõud kõik meditsiiniteenustega seonduvad asutused: haiglad ja kliinikud, labori- ja erihoolekandeteenuse pakkujad, teadusarenduskeskus, ülikoolid ning klastrid.

Teises riigis arsti juures käimine muutub üle maailma üha sagedasemaks. Euroopa Liidu (EL) kodanikele teeb ravireisimise ja ravikulude hüvitamise lihtsamaks EL-i patsientide piiriülese vaba liikumise direktiiv.

Eestis on

• kiire ja lihtne ligipääs arsti vastuvõtule;

• mõistlik hinnatase nii raviteenuste puhul kui ka patsienti saatvale lähedasele ajaveetmiseks.

Rakendunud on mitu uuenduslikku telemeditsiini- ja e-teenust.

• Teatud valdkondade ja haigusseisundite puhul on perearstil võimalik e-saatekirja kaudu küsida eriarsti e-konsultatsiooni. Sellisel juhul saadab eriarst konsultatsiooni vastuse perearstile digitaalsena ning patsient ei pea selleks eriarsti visiidile minema. Eriarsti konsultatsiooni eest esitatakse perearstile arve, mille tasub Haigekassa.

• E-palat on Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja töötatud lahendus: osakondade valvearstid kasutavad tahvelarvuti rakendust, mis võimaldab saada operatiivse ülevaate osakonnas viibivatest patsientidest ja nende terviseandmetest. Kaasas-kantava tahvelarvuti vahendusel võib arst saada tarviliku info patsiendi kohta kätte seal, kus seda parasjagu vaja on.

• E-voodiportaal on Ida-Tallinna Keskhaiglas rakendatud ning ettevõttes Girf välja töötatud lahendus, mis parandab ravikvaliteeti, viies olulise info patsiendi haiglavoodi juurde. Patsient saab tutvuda oma raviarsti, raviprotseduuri ja rehabilitatsioonihar-jutustega mugavalt juba enne operatsiooni. Patsientide suurem informeeritus ja koostöö tagab omakorda parema ravitulemuse. Statsionaarse infoseadme kaudu, mis asub haiglavoodi küljes, saab patsient vaadata ka telerit ja filme, lehitseda internetilehti ning märkida üles oma terviseseisundit puudutavaid andmeid.

• Teledermatoskoopia loob uue võimaluse pahaloomuliste nahakasvajate ennetami-seks, varaseks diagnostikaks ja sõeluuringuks. Teledermatoskoopia tarvis arendatud rakendustarkvara DermTest võimaldab edastada digitaalse dermatoskoobiga tehtud ülesvõtte haiguskoldest kiirelt ja mugavalt arvuti teel erialaspetsialistile hindamiseks: patsiendile määratakse diagnoos telekonsultatsiooni vahendusel.

42

• Tänu digiretsepti lahendusele ei pea inimene ravimi saamiseks alati arsti juurde kohale minema: piisab telefonikõnest arstile ja visiidist apteeki või tellimusest inter-netis. Retseptiravimite interneti teel müümise eeltingimuseks on, et arst peab retsepti välja kirjutama elektroonilisel kujul ja selle retseptikeskuses salvestama. Interneti vahendusel saab retseptiravimeid osta end ID-kaardiga identifitseerides. Internetis müümine parandab kindlasti ravimite kättesaadavust: ravimite ostmine veebi kaudu on mugav ja teenust saavad kasutada ka need, kellel kodu lähedal apteeki pole.

• Kasutusel on elektroonilised saatekirjad.

• Eesti on üks vähestest riikidest, kus on rakendatud iga inimese terviseandmeid koondav üleriigiline elektrooniline terviseandmete register (www.digilugu.ee). See infosüsteem võimaldab parandada ravi kvaliteeti ja tõhusust. Patsient saab oma terviseandmetega internetis turvaliselt tutvuda. Vajaduse korral ja patsiendi nõusolekul pääseb teenusepakkuja ligi ka nendele patsiendi uuringu- jt terviseand-metele, mis on salvestatud teise teenusepakkuja juures. Soovi korral saab patsient andmed kaasa CD-plaadil, mälupulgal või e-kirjaga.

• Tervisetehnoloogia klastris Connected Health (www.connectedhealth.ee) on 52 partnerit, sh 44 ettevõtet, kolm ülikooli, kolm haiglat, E-Tervise SA ja Tehnopol. Connected Healthi tegevust toetab klastrite meetmest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tehnopoli juhitav Connected Healthi klaster on European Connected Health Alliance’i partnerorganisatsioon.

Voodikohti haiglates 2 604

Perearstipraksiseid 268

Inimesi perearstinimistutes kokku 459 426

Perearstinimistu keskmine inimeste arv 1 714

Allikad: Terviseamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Fakte Tallinna tervishoiu kohta (seisuga 01.01.2016)

97% kõigist retseptidest on Eestis välja kirjutatud digitaalsel kujul.

Mitmed arenenud riigid on käinud uurimas Eesti e-tervise lahendust. USA president Barack Obama on toonud seda lahen-dust eeskujuks ja Soome on üles ehitamas analoogset süsteemi,

võttes kasutusele Eestis välja arendatud X-tee standardi.

43

HARIDUS

Elanike arv (tuh) Osakaal

Esimese taseme või sellest madalam haridus (algharidus, põhiharidus) 13,3 5,6%

Teise taseme haridus (keskharidus, kutsekeskharidus) 108,9 45,6%

Kolmanda taseme haridus, sh 116,7 48,9%

keskeriharidus pärast keskharidust 17,4 7,3%

kõrgharidus 99,3 41,6%

Kokku 238,9 100%

Allikas: Statistikaameti tööjõu-uuring

Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet

Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase (2015)

Tallinna haridusasutused (2015/2016. õppeaasta)

Asutuse liik Asutuste arv

Koolieelsed lasteasutused, sh Eesti Rahvusvaheline Eelkool, Rahvusvaheline Lasteaed, Tallinna Euroopa Kool 132

Alus- ja üldhariduskoolid, sh Tallinna Soome Kool, Eesti Rahvusvaheline Kool, Tallinna Euroopa Kool 86

Kutseõppeasutused 14

Kõrgkoolid, sh 13

avalik-õiguslikud ülikoolid 4

eraülikoolid 1

riigi rakenduskõrgkoolid 2

erarakenduskõrgkoolid 6

44

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkonniti (2015)

Lõpetanute arv Osakaal

Sotsiaalteadused, äri ja õigus 2923 34%

Humanitaarteadused ja kunstid 1264 15%

Loodus- ja täppisteadused 1160 13,8%

Tehnika, tootmine ja ehitu 1100 13%

Haridus 836 9,9%

Tervis ja heaolu 581 6,9%

Teenindus 569 6,7%

Enamik tallinlasi oskab eesti, vene ja inglise keelt. Räägitakse ka soome, saksa ja prantsuse keelt.

Üle 130 Eesti kraadiõppeprogrammi on läbinisti ingliskeelsed. 2015/2016. õppeaastal oli Eestis ligi 3800 rahvusvahelist

kraadiõppe tudengit, üle 1500 vahetustudengi ja u 400 suve- või talveülikoolis osalejat.

Allikas: www.studyinestonia.ee

45

KULTUUR JA SPORT

55 muuseumi; u 35 kunstigaleriid ja näitusesaali; 1 keskraamatukogu; 17 haruraamatukogu; 1 raamatukogubuss; 26 teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu); 70 kooliraamatukogu; 25 kontserdisaali; u 25 projekti- ja repertuaariteatrit; 6 kino; 18 kultuurikeskust, rahvamaja ja vabaajakeskust; 7 huvikeskust; 14 munitsipaalhuvikooli; 178 kultuuriseltsi ja -ühendust; 615 rahvakultuuri kollektiivi; 247 erahuvikooli; 11 avatud noortekeskust; 1 botaanikaaed; 1 loomaaed; 1 raekoda; 1 teletorn; 1 energia avastuskeskus; 42 usuliste ühenduste pühakoda.

Allikad: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskraamatukogu

KULTUUR JA LOOMEMAJANDUS

Tallinnas tegutseb (seisuga 01.05.2016)

Kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas tegutseb Eestis üle 5000 ettevõtte ning organisatsiooni, neist 50% Tallinnas. Seda sektorit toetab vajaliku teabega loomema-janduse infokeskus Loov Eesti (www.looveesti.ee). Infot kultuuri ja loomemajanduse rahastusvõimaluste kohta jagab Loov Euroopa Eesti esindus (www.looveuroopa.ee).Pealinnas asuvad kõik peamised loomemajanduse valdkondade katusorganisat-sioonid ja arenduskeskused.

2015. aastal avati Tallinna südames Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), et korraldada mitmesuguseid

kultuuriüritusi ja edendada loomemajandust.

46

Allikas: Loov Eesti

Tallinna loomekeskkondPealinna tähtsaimad loomekeskused on Tallinna Kultuurikatel (www.kultuurikatel.ee), Tallinna Loomeinkubaator (www.inkubaator.tallinn.ee), Telliskivi Loomelinnak (www.telliskivi.eu) ja Kultuuritehas Polymer (www.kultuuritehas.ee).

Maailma suurim iseseisev reisikirjanduse portaal Matador Network pani ritta kümme kõige vingemat loomekeskust väljaspool USA-d. Tallinn platseerus auhinnalisele teisele kohale.

Tallinna loomekeskkonna parimaks näiteks nimetati Telliskivi Loomelinnakut. See on endine tööstuskompleks, millest on saanud Eesti suurim loomekeskus. Praegu tegutseb seal üle 200 ärksa äri, vabaühenduse ja ettevõtte. Rahvusvahelised välja-anded ja portaalid on Telliskivi Loomelinnakut võrrelnud Ida-Berliiniga, New Yorgi Brooklyniga ja Londoni Shoreditchiga. Linnakus tegutsevad peale loomestuudiote veel kohvikud-restoranid, disainipoed, pagarikoda, rattastuudio ja kolm teatrit.

Telliskivi Loomelinnaku saalides, lokaalides ja õuel toimub igal aastal u 400 üritust, millest suurimad on Tallinna tänavatoidufestival, Telliskivi kirbufestival ning Telliskivi tantsupidu. Lisaks sellele toimuvad loomelinnakus rahvusvaheline džässifestival Jazz-kaar, tribuudifestival, paljud Tallinn Music Weeki sündmused, Eesti fotokunstimess, teatrietendused, näitused ja muud huvitavad ettevõtmised. Igal laupäeval peetakse loomelinnakus kirbuturgu. Telliskivi Loomelinnakus käib aastas u 800 000 inimest.

47

• Tallinn Music Week* (märts-aprill): www.tmw.ee;

• Eesti muusika päevad (aprill): www.eestimuusikapaevad.ee;

• rahvusvahelised džässifestivalid Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember): www.jazzkaar.ee;

• Tallinna päev (15. mai);

• muuseumiöö (mai): www.muuseumioo.ee;

• Tallinna lillefestival (mai–august): www.kadriorupark.ee/lillefestival;

• vanalinna päevad (juuni): www.vanalinnapaevad.ee;

• Tallinna tänavatoidufestival (juuni): www.tallinnstreetfoodfest.ee;

• Õllesummer (juuli): www.ollesummer.ee;

• Tallinna merepäevad (juuli): www.tallinnamerepaevad.ee;

• rahvusvaheline orelifestival (august): www.concert.ee/tallinnorganfestival;

• Birgitta festival Pirita kloostri varemeis (august): www.birgitta.ee;

• Tallinn Fashion Week (august): www.estonianfashion.eu;

• disainiöö (september): www.disainioo.ee;

• Pimedate Ööde filmifestival (november): www.poff.ee;

• jõuluturg Raekoja platsil (detsember–jaanuar).

Tallinna kultuurielus on koha leidnud paljud traditsioonilised üritused

* Tallinn Music Week on toimunud nüüdseks kaheksa korda ning kasvanud Balti- ja põhjamaade suurimaks uue muusika festivaliks. Üritus on jõudnud maailma olulisimatesse reisisoovitustesse. Briti nädalaleht Observer valis Tallinn Music Weeki maailma viie parima festivali hulka, mida nad soovitavad talvehooajal külastada.

SPORTTallinn on sobiv paik, kus korraldada nii tipp- kui ka harrastusspordi treeninglaagreid. Tallinnas asub üle 200 spordirajatise, mis sobivad igal tasemel treeninguteks.

Liikumistervise innovatsiooni klaster SportEST (www.sportest.eu) on liikumistervise valdkonna põhi- ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste kooslus, mille missioon on parandada inimeste tervist ning füüsilist seisundit, kasvatada liikumistervise teadlikkust ja arendada uuenduslikke lahendusi.

48

Eesti pealinn on kasvanud kohaks, mille tegevus on kantud rohelisest mõtteviisist. Seda maailmavaadet toetavad peale tasuta ühistranspordi ka alljärgnevad Tallinna iseloomustavad faktid.

Transport

• 88% elanikest pääseb kiiresti ja mugavalt ligi ühistranspordile.

• 52% kuni 5 km vahemaadest läbitakse ühissõidukiga ning 21% jalgsi või rattaga

• 40% veeremist on madala heitmetasemega.

• Neljandik ühissõidukitest töötab elektri jõul.

Kliima ja energia

• Tallinnas on 459 elektrimootoriga sõidukit, neist 86 kuuluvad avalikule sektorile.

• Aastatel 2009–2014 renoveeriti riigi kaasabil 268 korterelamut.

• Enim on vähenenud söe (–50%), kütteõli (–34%), bensiini (–20%) ja kaugkütte (–20%) tarbimine. Puiduhakke ja turba kasutamine on kasvanud 457%.

• 2030. aastaks plaanitakse vähendada CO2-heidet 40%.

Loodus

• 8,2% Tallinna pindalast kuulub Natura 2000 võrgustikku.

• 13,8% pealinna pindalast on looduskaitse all.

• Kaitstavate alade kogupindala on 2200 ha.

• Tallinnas on 138 kaitsealust loomaliiki, sh 92 linnuliiki, ja 41 kaitsealust taimeliiki.

Rohealad ja maakasutus

• 87,3% linlastest elab kuni 300 m kaugusel rohealast.

• 25% Tallinna territooriumist on roheala.

• Ühe elaniku kohta on 90 m² avalikku roheala.

• 70% uusarendustest on tehtud linna tihendades.

• 55% pruunaladest* on võetud uuesti kasutusse.

* Linnaruumi pruunala on alarakendatud või mahajäetud koht, mis on olnud varem kasutusel.

Välisõhk ja müra

• Tallinn kuulub maailmas 500 puhtaima õhuga linna hulka.

• Kümne aasta jooksul pole Euroopa Liidu SO2 ja CO piirmäärasid ületatud.

• 66% elanikest elab kuni 300 m kaugusel vaikalast*.

• Üle 120 fassaadi on renoveeritud linna toel mürakindlaks.

* Vaikala on ala, mis on linnakodanikele mõeldud peamiselt rekreatiivseks kasutuseks.

Jäätmed

• Elaniku kohta tekib aastas olmejäätmeid 459 kg.

• Pakenditest läheb 55% ringlusesse ja 60% korduvkasutusse.

• 99% tekkivatest olmejäätmetest suunatakse taaskasutusse.

• Tallinnas on 274 avalikku pakendijäätmete kogumispunkti.

KESKKOND

49

Vesi ja reovesi

• Keskmine ööpäevane veekulu elaniku kohta on 122,8 l.

• 88% vajaminevast veest tuleb Ülemiste järvest.

• 99,8% elamistest on liidetud ühiskanalisatsiooniga ja 99,5% ühisveevärgiga.

• Kogu linna reovesi puhastatakse keemilis-bioloogiliselt.

• Linna veetrasside kogupikkus on 980 km, kanalisatsioonitorustikke on 830 km.

Ökoinnovatsioon ja keskkonnajuhtimine

• 17% omavalitsuste sõidukipargist on elektrisõidukid.

• Tallinn on 14 rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige.

• Linn osutab mitmesuguseid paberivabasid ehk e-teenuseid.

• Tallinna ametiasutustes juurutatakse rohelise kontori süsteemi ja muid keskkon-nahoidlikke lahendusi.

Kalaranna nutikas tänavKalaranna tänava leedlampidega tänavavalgustust koordineerib säästlik sensoritega juhtsüsteem. Sensoritega kogutavat teavet on võimalik reaalajas jälgida lehel www.eliko.ee/smartstreet. Sealt saab infot näiteks mürataseme, inimeste ja sõidukite liikumistiheduse ning linnavalgustuse energiatarbe kohta.

50

Linnavolikogu (79)

10 komisjoni(177)

8 linnaosahalduskogu (166)

Linnavolikogukantselei (36)

Linnavalitsus(7)

8 linnaosa valitsust (403,2)Haabersti linnaosa valitsus (33,5)Tallinna kesklinna valitsus (64)Kristiine linnaosa valitsus (40,2)Lasnamäe linnaosa valitsus (86)Mustamäe linnaosa valitsus (51)Nõmme linnaosa valitsus (41,5)Pirita linnaosa valitsus (24)Põhja-Tallinna linnaosa valitsus (63)

13 ametit (695)Ettevõtlusamet (61)Haridusamet (104)Keskkonnaamet (33,5)Kommunaalamet (50)Kultuuriamet (16)Linnaarhiiv (27)Linnaplaneerimise amet (98,5)Linnavaraamet (60)Munitsipaalpolitsei amet (110)Perekonnaseisuamet (29)Sotsiaal- ja tervishoiuamet (28)Spordi- ja noorsooamet (28)Transpordiamet (50)

Linnakantselei (294)LinnasekretärNõunikud jt Linna avalike suhete teenistus (51)Linna finantsteenistus (91)Linna haldusteenistus (29)Linna infotehnoloogia teenistus (30)Linna sisekontrolöri teenistus (11)Linna personaliteenistus (15)Linna õigusteenistus (20)

JUHTIMINE JA EELARVE

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus 2011.–2015. aasta eelarve täitmine, 2016. aasta eelarve

Sulgudes ametikohtade arv

2011 2012 2013 2014 2015 2016

440

717

453

158

496

981

570

169

529

202

570

693

Tallinna eelarve (tuh €)

51

Tallinna eelarve sissetulekud (€, 2016)

Üksikisiku tulumaks 326 300 000

Maamaks 27 800 000

Reklaamimaks 3 285 000

Tänavate sulgemise maks 900 000

Parkimistasu 6 850 000

Lõivud 559 000

Tulud majandustegevusest 47 508 162

Üür ja rent 8 199 980

Õiguste müük 3 187 236

Muu toodete ja teenuste müük 3 590 136

Muud tulud 996 000

Finantstulu 50 000

Vara müük 2 917 000

Muud tulud varalt 147 150

Dividendid 8 900 000

Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt 79 307 980

Välisrahastus 20 635 804

Välisprojektide kaasfinantseerimine 466 632

Võetavad laenud 20 000 000

Muutus hoiustes 9 093 006

Sissetulekud kokku 570 693 086

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

52

Linna juhtimine 2 263 435

Linna tugiteenused 34 132 890

Avalik kord 3 367 611

Haridus, sh 139 916 446

era- ja avaliku sektori koostööprojektid 14 627 977

Kultuur 28 724 347

Sport ja vaba aeg 20 577 069

Noorsootöö 1 724 623

Sotsiaalhoolekanne 35 435 117

Teed ja tänavad 74 135 336

Heakord 14 804 445

Tehnovõrgud 5 690 618

Muud kommunaalkulud 1 607 678

Linnamajandus, sh 27 185 355

era- ja avaliku sektori koostööprojektid 10 156 000

Muu majandus 300 000

Linnatransport 71 049 092

Keskkonnakaitse 1 288 342

Linnaplaneerimine 3 512 025

Ettevõtluskeskkond 4 055 308

Tervishoid 2 034 354

Finantskulud 5 500 000

Reservid, sh 8 217 370

linnavalitsuse reservfond 1 490 000

linnaosade reservfond 189 420

kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv 1 507 532

linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv 100 000

oma- ja kaasfinantseerimise reserv 4 930 418

2015. aastast 2016. eelarveaastasse ülekantavad kulutused 300 000

Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud 76 000 000

Laenude tagasimaksed 7 569 265

Maksed teenuste kontsessioonilepingu raames 1 042 360

Sissemakse aktsiakapitali 260 000

Väljaminekud kokku 570 693 086

Tallinna eelarve väljaminekud (€, 2016)

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

C

52,4%

17,2%6,9%

9,1%

5,4%

4,3%1,9%

1,9%0,9%

Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

Tallinna suuremate investeeringute jaotus (€, 2016)

52,4% Teed ja tänavad 46 084 63917,2% Haridus 15 098 5006,9% Sport ja vaba aeg 6 094 6699,1% Linnamajandus (sh elamumajandus) 8 007 3305,4% Heakord 4 710 5334,3% Kultuur 3 740 0961,9% Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 1 687 6001,9% Transport 1 684 0000,9% Muud (tehnovõrgud, linna tugi- teenused ja linnaplaneerimine) 851 600Investeerimisprojektid kokku 87 958 967

D

TALLINNA LINNAVALITSUS

TALLINNA ETTEVÕTLUSAMETVabaduse väljak 7

15199 TallinnTel 640 4218

Faks 640 4208ettevotlus@tallinnlv.ee

ettevotja.tallinn.ee tallinn.ee

facebook.com/ettevotlusamet