tairi rõõm. palkade kujunemine eestis võrreldes teiste el liikmesriikidega
DESCRIPTION
Eesti Panga avalik loeng 18.10.2012 Tairi Rõõm, Ph.D. Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhatajaTRANSCRIPT
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade kujunemine Eestis võrreldes
teiste EL liikmesriikidega
Tairi Rõõm, Ph.D.
Majandusuuringute allosakonna juhataja
Eesti Pank
Eesti Panga avalik loeng
18.10.2012
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Ettekande struktuur
• WDN palgakorralduse uuringud - ülevaade
- Palkade (allapoole) jäikus
- Kollektiivlepingud, töösuhete reguleeritus
- Palkade muutmise sagedus
- Tulemustasude osakaal palgas
- Uute töötajate palgad
• Tööjõukulude trendid
• Tootlikkuse kasv
• Tööjõu ühikukulu arengud
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palgakujundus Eestis vs
teistes EL liikmesriikides:
WDN uuringutel põhinev ülevaade
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Wage Dynamics Network (WDN)
• WDN oli ECB ja Euroopa rahvuslike keskpankade vaheline
uurimisvõrgustik, mille tegevust koordineeris Euroopa Keskpank
• Toimis aastatel 2005 – 2009, eesmärgiga analüüsida:
• - palkade ja tööjõukulude dünaamikat
- palkade ja hindade vahelisi seoseid
• Selle raames viidi läbi kaks ettevõtjate küsitlust:
• - 2007/2008 (16 EL liikmesriiki)
• - 2009 suvi (11 EL liikmesriiki)
• Esimese küsitluse eesmärk: koguda andmeid ettevõtete hinna-
ja palgakujunduse kohta
• Teise küsitluse eesmärk: analüüsida ettevõtete reageerimist
majanduskriisile
• Fookus: erasektori ettevõtted
WDN uuringud
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade jäikus
• Palkade jäikus tähistab palkade mittepiisavat ja/või
aeglast reageerimist majandusšokkidele
1. Palku muudetakse harva;
2. Palgad on allapoole jäigad - ettevõtted väldivad
palkade langetamist
- Nominaalpalkade jäikus
- Reaalpalkade jäikus - palgamuutused on seotud
inflatsiooniga
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Miks on palkade / tööturu paindlikkus oluline?
• Olulisus keskpanga seisukohalt:
- Palkade paindlikkusest sõltub, mil määral ja kui kiiresti
kanduvad mitmesugused majandus- ja
monetaarpoliitilised šokid üle hindadesse
- Tööturu paindlikkusel on oluline roll rahaliidu toimimisel
- Erinevused tööturu ja palgakorralduse paindlikkuses
mõjutavad ECB rahapoliitiliste meetmete efektiivsust
euroala riikide lõikes
• Mida paindlikumad on palgad (või tööjõukulud üldisemalt),
seda vähem alaneb majanduslanguse tagajärjel hõive,
ceteris paribus
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Töökoha kaotus mõjutab heaolu enam
kui sissetuleku langus
Heaolu
langus
Sissetulek
Leikonna sissetulek 33% madalam kui keskmine 0,2
Töö
Töötu (alternatiiv: töötaja) 0,6
Töökoha säilimine ebakindel 0,3
Tööpuuduse määr suureneb 10 pp 0,3
Pere
Lahutatud (alternatiiv: elatakse koos, abielus) 0,5
Elatakse eraldi (ditto) 0,8
Elukaaslane surnud (ditto) 0,4
Pole kunagi olnud abielus (ditto) 0,45
Registreerimata kooselu (ditto) 0,2
Vastava sündmuse mõju heaolule (0 - 10)
Source: R.Layard, Happiness - Lessons from a new science, 2005 (Penguin), p. 64
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade jäikuse põhjused
• Institutsionaalsed põhjused:
– Kollektiivsed palgalepingud
– Töösuhete reguleeritus
• Tööandjad väldivad palkade langetamist
– Tootlikkuse langus
– Töötajate mobiilsuse kasv
– Muu
• Madal palkade muutmise sagedus
– “Menüükulud“
– Lepingute kestus
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palgamuutuste jaotused: paindlik
palgakorraldus, palkade allapoole jäikus
Paindlik palgakorraldus Nominaalpalgad on allapoole jäigad
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Majanduskasvu aastatel (2002 – 2006) olid
palgad allapoole jäigad
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
Cze
ch R
epubl
ic
Lith
uania
Polan
d
Belgium
Eston
ia
Aus
tria
Hung
ary
Franc
e
Slove
nia
Neth
erland
s
Por
tuga
l
Ireland
Italy
Spa
in
Total
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Share of firms cutting wages (%) Share of firms freezing wages (%)
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Majanduskriisi algfaasis langetati
nominaalpalku harva (erand: Eesti)
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
70.00
80.00
90.00
100.00
Eston
ia
Cze
ch R
epub
lic
Polan
d
Spa
in
Nethe
rland
sIta
ly
Fran
ce
Cyp
rus
Aus
tria
Belgium
Luxe
mbo
urg
Total
Eur
o ar
ea
Non
-eur
o ar
ea
Share of firms cutting wages (%) Share of firms expecting to cut wages (%)
Share of firms freezing wages (%) Share of firms expecting to freeze wages (%)
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Ajavahemikus sügis 2008 – suvi 2009 langetas nominaalpalku
47% Eesti erasektori ettevõtetest
Palku
alandanud
ettevõtted (%)
Töötajad, kelle
palk langes (%)
Keskmine
palgalangus
(%)
Kõik ettevõtted 46.7 69.5 18.9
Tööstus 42.0 71.6 16.9
Ehitus 72.8 77.6 22.2
Kaubandus 43.4 57.4 17.9
Teenindus 42.8 67.9 19.6
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Miks oli Eestis kriisi algfaasis palku langetanud
ettevõtete osakaal nii suur?
• Meil oli majanduslangus 2008 - 2009 ulatuslikum kui
teistes uuringus osalenud riikides
• Meil on paindlik tööturu institutsiooniline raamistik
- Sellealased uuringud on näidanud, et mida suurem on kollektiivsete
palgalepingute osakaal ning mida keerulisem töötajaid vallandada, seda
suurem on ka palkade allapoole jäikus (Babetsky et al, 2010; Messina ja
Rõõm 2010)
• Erinevus võrreldes Tšehhi ja Poolaga: fikseeritud
vahetuskurss
Palkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
SKP muutus 2008 III kv - 2009 II kv
Allikas: Eurostat (GDP in market prices)
2008Q03 2008Q04 2009Q01 2009Q02
SKP
kumualtiivne
muutus (%)
Austria -0.7 -1.3 -2.5 -0.4 -4.8
Belgium -0.2 -2.1 -1.7 -0.1 -4.1
Cyprus 0.2 -0.2 -0.5 -0.8 -1.3
Czech Republic 0.2 -0.7 -4.4 0.2 -4.7
Estonia -3 -4.5 -6 -3.4 -15.9
Spain -0.6 -1.1 -1.6 -1.1 -4.3
France -0.2 -1.5 -1.4 0.3 -2.8
Italy -0.8 -2.1 -2.7 -0.5 -6
Luxembourg -0.8 -3.1 -0.9 -2.7 -7.3
Netherlands -0.8 -1 -2.4 -1 -5.1
Poland 0.8 -0.1 0.1 0.5 1.3
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Kollektiivsete palgalepingutega hõlmatus
Share of employees covered by collecitve bargaining agreements
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
1.000
Eston
ia
Lith
uania
Hung
ary
Polan
d
Ireland
Cze
ch R
epubl
ic
Por
tuga
l
Franc
e
Neth
erland
s
Total
Belgium
Gre
ece
Aus
tria
Spa
inIta
ly
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Institutsioonid
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Kollektiivlepingud: erinevad tasemed
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
1.000
Hung
ary
Lith
uania
Eston
ia
Polan
d
Cze
ch R
epubl
ic
Neth
erland
s
Por
tuga
l
Ireland
Total
Slove
nia
Spa
in
Gre
ece
Aus
tria
Belgium
Franc
eIta
ly
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Share of firms having firm-level bargaining agreements
Share of firms having higher level bargaining agreements
Institutsioonid
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
EPL indeks (employment protection legislation)
Sources: OECD (2004), Mirco Tonin (2005)
0.00
0.50
1.00
1.50
2.00
2.50
3.00
3.50
4.00
Irela
nd
Hun
gary
Cze
ch R
epub
lic
Austri
a
Polan
d
Net
herla
nds
Eston
iaIta
ly
Belgi
umTot
al
Slove
nia
Lith
uani
a
Franc
e
Gre
ece
Spain
Portu
gal
Euro
area
Non
-eur
o ar
ea
Institutsioonid
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
EPL indeks Balti riikides
EPL indeks 2,46 2,33 2,37 2,39
Tähtajatu tööleping 1,94 2,23 2,58 2,27
Tähtajaline tööleping 2,67 1,96 1,96 2,17
Töölepingute kollektiivne ülesütlemine 3,25 3,50 2,88 3,25
Eesti
2008
Eesti
2012
Läti
2012
Leedu
2012
Allikas: Eesti Panga tööturu ülevaade (2012, ilmumas)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade langus suure depressiooni ajal
Allikas: Statistical Baltic Yearbook (1936)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade indekseerimine (reaalpalkade jäikus)
Share of firms that index wages
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
1.000
Belgium
Spa
in
Slove
nia
Gre
ece
Total
Cze
ch R
epubl
ic
Hung
ary
Lith
uania
Franc
e
Aus
tria
Por
tuga
l
Ireland
Polan
d
Eston
iaIta
ly
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Reaalpalkade jäikus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade muutmise sagedus
Frequency of wage changes
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Lithuani
a
Gre
ece
Slove
nia
Belgium
Estonia
France
Poland
Spain
Cze
ch R
epublic
Net
herla
nds
Ireland
Austria
Portuga
lIta
ly
Hun
gary
Total
Euro a
rea
Non
-eur
o are
a
more than once a year once a year once every two years less frequently never/don't know
Palkade muutmise sagedus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palkade muutmine vastavalt majandusoludele
(ebaregulaarse sagedusega)
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
Lith
uania
Polan
dIta
ly
Eston
ia
Ireland
Slove
nia
Cze
ch R
epub
lic
Belgium
Aus
tria
Hun
gary
Gre
ece
Fran
ce
Net
herla
nds
Spa
in
Por
tuga
l
Tota
l
Eur
o ar
ea
Non
-eur
o ar
ea
Palkade muutmise sagedus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tulemuspalk
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
1.000
Cze
ch R
epub
lic
Slove
nia
Lith
uania
Polan
d
Eston
ia
Franc
e
Net
herla
nds
Hun
gary
Ireland
Austri
aIta
ly
Spain
Total
Euro
area
Non
-eur
o ar
ea
Share of firms paying bonuses Share of bonuses in total pay
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tasustamismeetodid
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Lith
uania
Eston
ia
Cze
ch R
epubl
ic
Polan
d
Hung
ary
Slove
nia
Gre
ece
Italy
Aus
tria
Por
tuga
l
Total
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Hourly base wage Piece-rate base wage Monthly base wage Other
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Paindlike komponentide osakaal töötasus
0.000
0.050
0.100
0.150
0.200
0.250
0.300
0.350
0.400
0.450
0.500
Lith
uania
Eston
ia
Cze
ch R
epubl
ic
Polan
d
Slove
nia
Hung
ary
Franc
e
Neth
erland
s
Ireland
Aus
tria
Italy
Spa
inTot
al
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Share of bonuses in total pay Share of bonuses or piece-rate payment
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Uute töötajate palgad (1)
• Kui tööjõuturul on teile vajalikke töötajaid küllaga, siis kas te maksate uutele töötajatele oluliselt madalamat tasu kui (kogemuste ja kvalifikatsiooni poolest) sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?
• Kui tööjõuturul on teile vajalikest töötajatest puudus ja uute töötajate leidmine on keeruline, siis kas te pakute uutele töötajatele oluliselt kõrgemat tasu kui sarnastele juba ettevõttes töötavatele töötajatele?
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Uute töötajate palgad (2)
0.000
0.050
0.100
0.150
0.200
0.250
Lith
uania
Eston
ia
Gre
ece
Polan
dIta
ly
Hung
ary
Cze
ch R
epubl
ic
Slove
nia
Total
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
Share of firms paying lower wages Share of firms paying higher wages
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Mis on kõige olulisem uute töötajate algse palga
määramisel?
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Austri
a
Belgi
um
Czech
Rep
ublic
Eston
ia
Spain
Gre
ece
Hungar
y
Irela
nd
Lith
uani
a
Nether
land
s
Portu
gal
Slove
nia
Total
Euro a
rea
Non-eu
ro a
rea
Collective pay agreement Internal wage structure External wage structure
Labor market tightness Other reasons
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Uute töötajate palgad – sisemised vs välised tegurid
0.000
0.100
0.200
0.300
0.400
0.500
0.600
0.700
0.800
0.900
1.000
Lith
uania
Eston
ia
Ireland
Gre
ece
Por
tuga
l
Belgium
Cze
ch R
epubl
ic
Neth
erland
s
Hung
ary
Slove
nia
Spa
in
Total
Eur
o are
a
Non-
euro
are
a
External factors Internal factors
Palgakorralduse paindlikkus
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude paindlikkus Eestis võrreldes
EL riikidega: kokkuvõte
Eesti positsioon
(riikide arv)
Paindlikkuse
järjestuses esimene
riik
Eesti paindlikum kui
euroalast
väljajäävad riigid
keskmiselt
Eesti
paindlikum kui
euroala riigid
keskmiselt
Euroalast
väljajäävad riigid
paindlikumad kui
euroala riigid
Kollektiivsete palgalepete osakaal 1 (15) Eesti jah jah jah
Töösuhete reguleeritus 7 (15) Iirimaa ei jah jah
Nominaalpalkade allapoole jäikus 1 (11) Eesti jah jah jah
Reaalpalkade jäikus (põhineb
indekseerimisel) 2 (12) Itaalia jah jah jah
Ettevõtete osakaal, kes muudavad
palku vastavalt oludele (ebaühtlase
sagedusega) 4 (15) Leedu ei jah jah
Palkade muutmise sagedus 9 (15) Hispaania jah jah mitteoluline
Tulemuspalga osakaal töötasus 5 (14) Tšehhi Vabariik mitteoluline jah jah
Paindlike palgakomponentide
osakaal töötasus (tulemuspalk,
tükitöö alusel tasustamine) 2 (12) Leedu jah jah jah
Ettevõtete osakaal, kes kasutavad
muid töötasude reguleerimise
meetodeid peale põhipalga
muutmise 2 (12) Leedu jah jah mitteoluline
Ettevõtete osakaal, kes on valmis
maksma uutele töötajatele
kõrgemat töötasu 2 (8) Itaalia jah ei (?) ei (?)
Ettevõtete osakaal, kes on valmis
maksma uutele töötajatele
madalamat töötasu 2 (8) Leedu jah jah (?) jah (?)
Ettevõtete osakaal, kes peavad
ettevõtteväliseid tegureid uute
töötajate palkade määramisel kõige
olulisemaks 2 (12) Leedu jah jah jah
Palgakujundus (põhipalk)
Tööjõukulude kujundamine
(v.a. muutused põhipalgas)
Institutsioonid
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Kokkuvõte WDN uuringust
• Tööjõukulude kujundamisel rakendavad Eesti ettevõtted meetodeid, mis on …
… kõige sarnasemad Leedu ettevõtetele
… lähedasemad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisele kui “vanade” EL liikmesriikide keskmisele
• Eesti ja Leedu ettevõtted kasutavad paindlikke tööjõukulude kujundamise meetodeid (lisaks põhipalga muutmisele) rohkem kui teised EL liikmesriigid
• Enamuse näitajate alusel, mida WDN uuringutes käsitleti, on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides tööjõukulude korraldus paindlikum kui “vanades” liikmesriikides
• Ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal on Kesk- ja Ida-Euroopa riikides madalam (v.a. Sloveenia)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude trendid 2001 - 2011
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude muutused: KIE riigid
-10.0
-5.0
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Tshehhi Vabariik
Eesti
Läti
Leedu
Ungari
Poola
Allikas: Eurostat (labour cost index)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude trendid: EL-15 riigid vs KIE riigid
-10.0
-5.0
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania Itaalia
Holland Portugal Soome
-10.0
-5.0
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola
EL-15 riigid KIE riigid
Allikas: Eurostat (labour cost index)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõukulude muutused: EL-15 riigid
-6.0
-4.0
-2.0
0.0
2.0
4.0
6.0
8.0
10.0
12.0
14.0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Saksamaa
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Itaalia
Holland
Portugal
Soome
Allikas: Eurostat (labour cost index)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõu ühikukulu
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Palgatase sõltub tööjõu tootlikkusest
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkuse kasv 1995 - 2012
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkus: KIE riigid
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
220.0
240.0
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
Tshehhi Vabariik
Eesti
Läti
Leedu
Ungari
Poola
Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkus: KIE riigid vs EL-15
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
220.0
240.0
260.0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Tshehhi Vabariik Eesti Läti Leedu Ungari Poola
100.0
120.0
140.0
160.0
180.0
200.0
220.0
240.0
260.0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Saksamaa Iirimaa Kreeka Hispaania
Prantsusmaa Itaalia Holland Austria
Portugal Soome Rootsi
EL-15 riigid KIE riigid
Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tootlikkus: EL-15 riigid
100.0
110.0
120.0
130.0
140.0
150.0
160.0
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
2013
Saksamaa
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Holland
Austria
Portugal
Soome
Rootsi
Allikas: Eurostat (Reaalne tööjõu tootlikkus töötaja kohta, indeks)
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõu ühikukulu
• Pikas perspektiivis on palgakasv tasakaaluline, kui see
võrdub tootlikkuse kasvuga
• Seda, kas palgakasv on olnud liiga kiire, näitab tööjõu
ühikukulu (TÜK)
- TÜK näitab, kui suur on tööjõukulude osakaal
sisemajanduse kogutoodangus
- TÜK mõõdetakse indeksina
• Kui TÜK suureneb, tähendab see, et tööjõukulu hõivatu
kohta kasvab kiiremini kui tööjõu tootlikkus
• TÜK kasv toob pikemas perspektiivis kaasa tööjõu
nõudluse vähenemise ja töötuse kasvu
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõu ühikukulu: KIE riigid
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Tshehhi Vabariik
Eesti
Läti
Leedu
Ungari
Poola
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõu ühikukulu: Lääne-Euroopa riigid
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
EL riigid
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Saksamaa
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Holland
Austria
Portugal
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tööjõu ühikukulu (3)
Tööjõu ühikukulu (2000 = 100)
Eesti ja peamised kaubanduspartnerid
80.0
85.0
90.0
95.0
100.0
105.0
110.0
115.0
120.0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Euroopa Liit
Saksamaa
Eesti
Läti
Leedu
Poola
Soome
Rootsi
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Kokkuvõte
• Globaliseerumine toob kaasa sissetulekute ühtlustumise arengu- ja
arenenud tööstusriikides
• Majanduskriis näitas, et see võib väljenduda ka selles, et
sissetulekud arenenud riikides vähenevad
• Majanduskriis peab varem või hiljem kaasa tooma korrektsiooni
tööturul:
- palgad alanevad
- hõive langeb / tööpuudus suureneb
• Mida paindlikum on tööturg, seda kiirem on see korrektsioon kriisi
järgselt olnud
- kiire “sisemine devalveerimine” Balti riikides
• Samas põhjustab tööturu vähene reguleeritus hõive ja palgakasvu
suurt volatiilsust
Tairi Rõõm – Eesti palgakorraldus Euroopa kontekstis
Tänan tähelepanu eest!