täiskasvanuhariduse arengusuunad lähiaastail
DESCRIPTION
Täiskasvanuhariduse arengusuunad lähiaastail. EL strateegiad ja protsessid. Euroopa 2020 strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks: - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Täiskasvanuhariduse arengusuunad lähiaastail
EL strateegiad ja protsessid
Euroopa 2020 strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks:- elukestev õpe ja oskuste arendamine on praeguse majanduskriisi, elanikkonna vananemise ja Euroopa Liidu laiema majandus- ja sotsiaalstrateegia küsimuste lahendamise peamised elemendid.
EL strateegiad ja protsessid Euroopa 2020 eesmärgid ja sihttasemed
20-64 aastastest elanikest töötab 75%Vähemalt 40% 30-34 a eagrupist omandab III taseme hariduseVähemalt 20 M võrra vähem inimesi kes elavad vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses või keda need ohud ähvardavad
Haridus ja Koolitus 2020 Euroopa koostöö peamine eesmärk olema toetada haridus- ja koolitussüsteemide täiendavat arendamist
liikmesriikides, mille eesmärk on tagada:a) kõikide kodanike isiklik, ühiskondlik ja ametialane eneseteostus;b) püsiv majanduslik heaolu ja tööalane konkurentsivõime, edendades samas demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja kultuuridevahelist dialoogi.
Indikaator: 2020. aastaks peaks vähemalt 15 % täiskasvanutest osalema elukestvas õppes.
Täiskasvanuhariduse Euroopa TegevuskavaET2020 eesmärkide lahti kirjutamine täiskasvanuhariduse kontekstis ja prioriteedid 2012-2014 aastaks
Tegevuskava elluviimiseks liikmesriikides: projektid
Avatud koordinatsiooni meetod: Euroopa Komisjoni temaatilised töörühmad kvaliteeti ja rahastamise valdkonnas Tegevused: Uuringud, kogemuste vahetus, raamistike väljatöötamine
Täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava
Prioriteetsed suunad 2012-2014:1.Elukestva õppe ja tööjõu liikuvuse muutmine reaalsuseks. 2.Hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine.3.Võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine täiskasvanuhariduse abil. 4.Täiskasvanute loovuse ja innovatsioonivõime ning õpikeskkonna edendamine.5.Täiskasvanuhariduse sektori jälgimise (monitoring) parandamine.
Euroopa 2020 strateegiaHaridus ja koolitus 2020; Täiskasvanuhariduse Euroopa Tegevuskava
Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ haridusega seotud põhieesmärgid
Eesti 2020Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ makromajanduslikest näitajatest üle poole on seotud otseselt töötajate oskustega:
Kiire tööealise elanikkonna vähenemine ning Eesti SKP komponentide analüüs näitab seda, et tööealised elanikud peaksid olema maksimaalselt hõivatud võimalikult kõrge lisandväärtusega ettevõtmistes.
Tegelikkus25-64 aastase elanikkonna hariduslik struktuur
Vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu
Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020
32% 32% 30%
35% (25-34aa)
Eesti 2020 näeb lisapingeid tööealise elanikkonna muutumises
16-18 aastaste arv:- 2010 – ca 44’000- 2016 – ca 28’000(vähenemine: - 36 %)
Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra
Tase 2010 Eesmärk 2015 Eesmärk 2020
10,9% 15% 20%
Eesti olukord Euroopa Liidu riikidega võrreldes
25-64-aastaste osalemine tasemeõppes või koolitusel viimase 4 nädala jooksul haridustaseme lõikes, (%).
25-64 aasta vanused elanikud kõrgeima omandatud
haridustaseme alusel (tuhat) 2011.
25-64-aastaste osalemine tasemeõppes või koolitusel viimase 4 nädala piirkonna lõikes (%)
25-64-aastaste osalemine tasemeõppes või koolitusel viimase 4 nädala jooksul rahvuse lõikes,
(%).
Põhjused, miks täiskasvanud ei õpi, piirkonna järgi, 2011
Elukestvas õppes osalemist mõjutavad tegurid
Eesti Statistikaameti uuringus „Eesti piirkondlik areng 2012“ leiti: täiskasvanuõppes osalemine ei olene piirkonnast, kus inimene elab. Pigem sõltub see isiku tunnusjoontest:haridustase, vanus, hõiveseisund, emakeel, sugu
KUIDAS EDASI? Tõukefondide uue perioodi (2014 – 2020)
ettevalmistus
2013. a täiskasvanuhariduses kavandamisel:-Uued eesmärgid, sihtgrupid ja indikaatorid-Uued tegevused ja programmid-Uued elluviijad
Madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamine
ESIALGSED PLAANITUD TEGEVUSED1. Madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamine: •Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse•Täienduskoolituste pakkumine•Täiskasvanute elukestva õppe võtmeoskuste arendamine2. Läbivate tegevustena:•Õppesse tagasitulemist ning õppimist soodustavad ja toetavad tegevused•Koolituse kvaliteedi ning asjakohasuse tagamine
Potentsiaalsed haridusse tagasipöördujad20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74
Põhiharidus või madalam 18 689 14 209 12 702 10 685 5 908 4 546 4 958 7 221 9 972 11 286 17 691Osakaal (%) 19,8% 15,3% 14,3% 11,9% 6,7% 5,3% 5,4% 8,4% 12,5% 19,5% 27,0%
Põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste arv ja osakaal vanuses 20-74. ( seisuga 31.12.2011)
Allikas: Statistikaamet, REL 2011
18 689 14 209 12 702 10 685 5 908 4 546 4 958 7 221 9 972 11 286 17 691
19,8%
15,3%14,3%
11,9%
6,7%5,3% 5,4%
8,4%
12,5%
19,5%
27,0%
0,0%
5,0%
10,0%
15,0%
20,0%
25,0%
30,0%
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
16 000
18 000
20 000
20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74
Põhiharidus või madalam Osakaal (%)
Põhiharidusega inimesi vanuses 20-34 maakonna lõikes, absoluutarv ja osakaal vastavas vanuserühmas
