2 (17)Märts 2004

mhg.tartu.ee

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa

Mihkel Uiboleht

»Direktsioon eksamipalavikus »NETI 2004 »Õpetajate streigipäev »Tabula Rasa 5 aastat!

»MyEyeHurts telekastis »Meedialaager Võhmas »Temperatuurimuredneljandal korrusel

"

Direktor Jüri Sasi ja Ülle Irdt inspekteerivad puudumiste päevikut"

Sasi tahab kontrolli puudumiste üle karmistada

Seoses kahtlase väärtusega puudumiste kasvava arvuga ning mõjuga õppetööle soov-ib MHG direktor Jüri Sasi tulevast aastast kehtestada senisest karmima puudumisi reguleeriva korra.

Kui Sasi plaan ainekoon-diste seas ja õppenõukogus toetust leiab, kaotavad tul-evasest õppeaastast kehtivuse lapsevanemate poolt kirjutatud puudumistõendid.

„Gümnaasiumi osas puudu-vad paljud õpilased üksikuid tunde „kodustel põhjustel“, mis tegelikkuses tähendab seda, et tol hetkel tehakse lihtsalt poppi ja hiljem vabandavad vanemad oma lapse põhjuseta puudumisi. Paraku kaasneb taolise käitumisega ka kesine õppeedukus,“ selgitas Sasi.

MHG direktori nägemuse kohaselt peavad tulevikus kõik puudumised olema tõen-datud kas arstliku loa või lap-sevanema eelneva avaldusega. Sasi väitel toimib sarnane kord näiteks Tartu Kivilinna Gümnaasiumis. „Välismaa koolides on seadused puudu-miste koha pealt väga ranged. Kool pole koht, kus õpilane saaks oleskleda,“ lausus ta.

Kool=vangla

10a klassi õpilane Toomas Kolk võrdleb taolist korda vanglaga. „Kui kodus on probleeme või enesetunne kehv, pean ma siis tõesti kõikide Riigikogu liikmete allkirjad koguma, et puudu-mistõend kehtiks?“ muigas Kolk, nimetades plaanitavat korda absurdseks.

Jüri Sasi on aga kindel, et uus kord ei teeks „ausate õpi-laste“ jaoks puudumise tõen-damist raskemaks. „Haiguse korral on alati võimalus võtta ühendust perearstiga, kes tuleb vajadusel ka kodusele visiidile. Olümpiaadi korral annab tõendi vastav aineõpetaja, ühepäevase spordivõistluse korral treener, pikema sportimise korral peab õpilane koguma kõikide õp-etajate allkirjad, kelle tunnist ta puudub,“ rääkis Sasi. Eran-dolukordi, kus õpilane mingil ootamatul põhjusel peab koju jääma või keset päeva koolist lahkuma, tuleb direktori sõnul tegelikkuses ette vähe.

11b klassijuhataja Ülle Irdt, kes puudumistega seonduva jaanuari alguses toimunud õppenõukogus arutlusele tõi, tõdes, et praeguse korraga

MIHKEL UIBOLEHT

jätkata ei saa, ent resoluut-sete muudatuste poolt ta pole. „Näen oma klassi pealt ära, kuidas lapsevanemad kirjuta-vad tõendeid järele, et vältida põhjuseta puudumisi,“ lausus Irdt. „Samas ei saa me ka keht-estada korda, kus kaob inimlik aspekt, sest see ei hakka tööle,“ lisas ta.

Probleem võib kaduda

Irdti kolleegi, 11c klassi-juhataja Anne Laiuse arvates peaks lapsevanema tõend kind-lasti kehtima ka tulevikus. „Koolis ja tööl käimise vahele ei saa võrdusmärki tõmmata,“ sõnas ta.

Laius usub, et kui prae-gused puudumisi reguleerivad seadused täies ulatuses tööle hakkavad, probleem kaob. „Õpilased on nii laisad, kui

laisad neil lastakse olla,“ leidis Laius.

Direktor Jüri Sasi hinnangul puudub koolist regulaarselt „kodustel põhjustel“ 10% gümnaasiumi õpilastest, Ülle Irdti arvates on see arv veelgi suurem.

Kõige varem võib Sasi poolt välja pakutud kord arut-lusele tulla märtsis toimuvas õppenõukogus.

Praegu karistab direktor õpilast käskkirjaga kolme põhjusta puudumise või hiline-mise korral. Koolist välja viskamine võib kõne alla tulla, kui pidevate puudumistega kaasneb ka vilets õppeedukus. „MHG-s õppijaid on oluliselt vähem, kui neid, kes siin õp-pida tahaksid. Miks hoida kohti kinni?“ küsis Jüri Sasi.

Ta ilmub siiski!

2 - tabuLa rasa

toImetus

Peatoimetaja: Jaanus NoormetsTegevtoimetaja: Mariliis Toomiste Reporterid: Heleri Alles Maris Kase Karin Kops Laura Mauring Hele-Mari Märtson Maarjalis Paavo Laura Pärnasalu Mihkel UibolehtKolumnistid: Siim Soplepmann Tiia TimmaKarikatuurid: Karin ParisKujundus: Tajo Oja

Kodukord tekitab segadustKas nüüdsest on lõpp keemiaringil klassi 205 tagaruumis? Kas tõesti peavad emakeeleõpetajad edaspidi kogu sõnastike-lugemike kandmise raske koorma ainuüksi oma õlule võtma?

Sellist radikaalset muutust meie koolielus ei tahaks näha vist küll ükski härmakas. Ent kuna vastuuendatud kodukorra 15. punkti kohaselt on lugu nii, et „õpilane käib koolimajas vaid õpilastele ettenähtud ruumides. Nende hulka ei kuulu /---/ klas-siruumide juures asuvad õppevahendite ruumid,“ ei jää meil üle muud, kui kurva reaalsusega leppida. Head aega, keemiaring; hüvasti, õpilastiivul lendlevad ÕSid!

Kuid oma suures kurvastuses pruugib meil vaid jätkata uue kodukorra lugemist. Jõudnud viimase, 20. punktini, saame teada, et “MHG õpilane täidab kooli personali ja direktsiooni korraldu-si”. Nüüdsest tuleb keemiaringlastel vist teise korruse koridoris üles rivistuda ning oodata õpetaja Vene korraldust – luba, käsku? – nn õppevahendite ruumi sisenemiseks.

Ka austatud emakeelenelik ei pea abita jääma, kui sõnastiku-koormad neile talumatuks muutuvad: piisab vaid selgesõnalisest korraldusest ning iga õpilane on valmis silmapilkselt õppenõu-kogu poolt kehtestatud seadustest üle astuma ning sisenema õpilasele mitteettenähtud ruumi.

Ja nõnda kerkibki küsimus: kas lugeda ebaõpilaslikuks käi-tumiseks pedagoogi käsu täitmist või keelatud alale sisenemist? Kumma punkti rikkumise eest anda käskkiri?

Või ehk minna kergema vastupanu teed ning premeerida käsk-kirjaga igast klassist üht õpilast nädalas? Kõlab uskumatuna, kuid on sulatõsi: vastavalt kodukorra 14. punktile “Õpilane ei võta ega lehitse klassipäevikut ega teisi kooli dokumente“ võib direktsioon seda rahuliku südamega teha, sest ka puudujate päevikut loetakse kooli dokumentide hulka kuuluvaks.

Olgem ausad, sellisel käskkirjajagamissüsteemil oleks kooli üldise dokumentatsiooni korrashoiu mõttes palju eeliseid. Kui mugav oleks “laureaate” üles märkida, kui esimesel nädalal oleksid nad kõik oma klassinimekirjades esimesed, teisel teised, kolmekümnendal kolmekümnendad…

Tabula Rasa on Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ametlik ajaleht, mis ilmub alates 1998. aastast. Kõik Tabula Rasas avaldatud artiklid, fotod ning illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed, ning nende reprodutseerimine, levitamine ja edastamine mis tahes kujul on ilma Tabula Rasa toimetuse kirjaliku nõusolekuta keelatud. ©2004 Tabula Rasa

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa"

Käesoleva õppeaasta avanumber kogus enamasti positiivseid hinnanguid. Kõik, isegi lõviosa pedagooge, kiitsid lehte. Valu-punktina toodi välja TRi kaubamärki ehk rohkeid kirjavigu, mis mõnel õpetajal isegi kahe silma vahele jäi. Häbi neile! Ja häbi meile, et me niivõrd lolle vigu tegime.

Toimetus jätab endale õiguse kirju lühendada, siiski on nendes autori stiil muutmata jäetud.

LugEJaKiRJad

Võrreldes eelmiste Tabula Rasadega: Esiteks: Parem tiraaž. Varem on tihti juhtunud nii, et TR saamine on piltlikult võr-reldav NSVLi-aegse müügikorraldusega. Teiseks sisu: head lood ja omajagu huvitavad intervjuud. Loodan, et järgmine number pole sisu poolest nõrgem. Kolmandaks kujundus: igati tasemel. Go Tajo! Conclusion - arvatavasti on TR Eesti parim koolileht. Ja seda kohe päris tõsiselt. LEETVEND (MHG FOORUMIST)

Suurimad tänud. Toimetuse enesehinnang tõusis praegu päris mitu palli.

Õpetajate rubriik on ju ammendamatu- Malla ja Toompere joonistused, Sorge keemiaülesandeid lahendamas, Peedisson treimas ja poiste oma (Toorik või mis ta’nd oligi) nt süüa tegemas jne! Võimalusi on ju lõputult!!

Või siis jätkata kirjanditega. Oleks huvitav lugeda ka Aavasalu, Laiuse, Toompere, Sasi, Noorlaiu, Aluvee jt. kirjan-deid. Arvatavasti paneks igaüks omamoodi kõhu kõverasse.

AGA siiski. Ei saa ju ka ilma miinuspooleta: otsige omale keelgi, kes loeb lehe enne trükki minekut läbi ja parandab vead. Usun, et neid poolitusi pole te meelega pand, aga need segavad väga.

Ühesõnaga on TR väga hää leht. liikuge edaspidigi pare-muse suunas!!

KEEGI... (MHG FOORUMIST)

Eksamiga on tulevikus plaanis üllatada tõesti nii, et õpetajad saavad erinevaid ülesandeid. Kirjandeid seega enam oodata ei tasu. Aga samas... miski pole kindel ning mitte ükski peda-goog kaitstud!

Kirja- ja stiilivead oli meie valupunkt, mida me endile päevast päeva teadvusta(si)me. Paraku tuli esimene leht tabulalikult vigaderohke. Loodetavasti on selles numbris vähem eksimusi.

Kirjandid [rubriigis Eksam] räägivad endi eest. Vana hea Vol-mer, kes kategooriliselt keelas meil kirjandis oma tööprotsessi kirjeldada... Nii palju siis sellest. Oleks tahtnud teada, kuidas õpetajatel ülejäänud testiosad läbiti. Miks need läbi viidi, kui tulemustest ei räägita? Ei mahtunud sisse?

SIGRID SÕERUNURK, TRI ENDINE PEATOIMETAJA, MEILITSI

Just nii. Emakeeleõpetajate kirjandid osutusid oluliselt efekt-semaks kui keeleülesanded, samuti olid kirjatükid nii vägevad, et kohe ei raatsinud neid lühendama hakata.

" Mida arvad praegusest numbrist või Tabulast üldiselt? Avalda arvamust MHG foorumis aadressil http://mhg.tartu.ee/forum/ Tabula Rasa sektsioonis.

arvamus

tabuLa Rasa - 3

Tabula Rasa ei vaja tsenseerimistJAANUS NOORMETS

Viimaste kuude jooksul on di-rektor Sasi mõtetes mõlkunud plaan hakata Tabula Rasas olevaid artikleid enne il-mumist „kontrollima”. See aga võib tähendada, et leht muutub neutraalseks in-fokandjaks ehk tavalisemaks ja vähem huvitamaks.

Mulle, lehe peatoimeta-jale, tutvustas Sasi tsensu-uriideed mõned minutid enne jõuluootepäeva aktuse algust. Konkreetseid põhjuseid siis paraku ei antud.

Isegi 2 pikka vahetundi ning 1 hindamatu väärtusega koolitundi hiljem, mille täitsid pingsad läbirääkimiskõnelused Sasi ja TRi toimetajate vahel, polnud otsuse tagamaadest päris selget pilti. Problemaa-tilised olid ta silmis mõned lood (Eiman, karikatuur, Sasi kõne). Samuti soovis ta vältida tulevikus üle piiride minemist, kuigi, nagu ta ise tunnistas, midagi sellist veel juhtunud polnud. Kuid siiski jättis Sasi konkreetsed põhjused välja toomata. Peale pikka veenmist soostus ta tsensuuri vajalikkuse üle otsustama käesoleva num-bri põhjal.

Kui emakeeleõpetaja Jana Kübar Sasi plaanist teada sai, oli ta vastus lakooniline: „En-nekuulmatu!“ Peagi kuulis di-rektorihärra ootamatust plaan-ist ka meediaõpetust andev Aile Laats. Temagi arvamus räägib enese eest: „Jumaluke küll, koolilehti ju ei tsense-erita!“

Kuigi MHGs on senini koo-lilehte tehtud praktiliselt täi-esti ilma õpetajate abita, eksib Laats siinkohal pisut. Paljudes teistes koolides tehakse kooli-lehte koostöös meediaõpeta-jaga. Mõnes haridusasutuses on isegi raske seda koostööks nimetada, sest kõik käib peda-googi valvsa silma all: mis talle ei meeldi, see sisse ei lähe. Paratamatult mõjub see

lehe loovusele: kui meediaisik on vana ja konservatiivne, on temalt mõttetu säravaid ideid oodata.

MHG on erandlik kool,

mida ei tasuks teistega võr-relda, on Sasi öelnud. Laatsu sõnul on selle poolest meie kooli ka kiidetud: et õpilased tulevad lehega nii tublisti ise toime. Vale oleks traditsiooni muuta, seda enam, et midagi skandaalset ja vastuolulist pole leht ju teinud.

Koolilehte võib võtta kui kooli maine kujundajat. Ome-tigi pole TRi tänavune uus koosseis mingilgi moel kooli mainet kahjustanud.

Kui TR-is olevaid artikleid hakataks eelnevalt üle vaatama, tähendaks see lugejale, et kadu-da võivad n-ö kriitilisemad, pisut ehk piiri pealgi olevad artiklid. Kerge mitteformaalsus ja lõbusus võib kardinaalselt vähendada lehe suunda, kus-juures kaotajaks jääks ilmselt lugeja. Õigustamata piirangud ei tekitaks entusiasmi ka noora-jakirjanikes.

Esimesest numbrist näiteks poleks ilmselt ei ideetasandil ega lõppformaadis tsensuuri läbinud artikkel õp Eimaniga intervjuu tegemisest ning vii-mast lehekülge, mis on tradit-

" Kommentaar

Koolileht tugineb tegijate en-tusiasmil. Igatepidi kiiduväärt. Iga koolileht on omapärane ja peegeldab oma kooli vaimsust ja hoiakuid.

Härma kooli õhkkond peaks olema asjalik ja akadeemiline. Sama peaks kehtima ka lehe puhul – pehmete uudiste või skandaalimaiguliste lugude treimine ei peaks olema lehele omane.

Viimases TR-is oli teatud ohu märk, et lood ei ole tasa-kaalustatud. Sestap sai ka toime-tusega räägitud, et koolilehel võiks olla juhendaja.

Omapäi on lehe tegemine kahtlemata lustlikum ja va-bam, kuid vanema inimese näpunäited tagavad väljaande kvaliteetsuse ja järjepidevuse. Samuti selle, et leht aitaks kaasa kooliprobleemide lahendam-isele, neid märgates ja neile tähelepanu juhtides. Juhendaja hoolitseda jääks ka see, et leht ilmuks korrapäraselt ja et igal aastal leiduks noori, keda aja-kirjandus huvitab.

Peatoimetaja valuline rea-geering leida lehele juhendaja näitab, et on mõningaid prob-leeme.

Negatiivne müüb – ka koo-lilehes. Tõsine materjal ei müü, sest huvitava ja isikupärase loo tegemiseks peab nägema hoopis rohkem vaeva. Ka aega kulub rohkem. Aga aega on alati napilt.

„Ära tegema“ ja lahmima koolileht ei peaks.

Muidu võib koolilehe tegi-jatel ja lugejatel jääda mulje, et õige ajaleht peabki koosnema teatud kollaste ajalehtede artik-litega sarnasest materjalist. See aga ei tohiks olla ühe koolilehe eesmärk.”

JÜRI SASI

Robert Maass/CORBIS

siooniliselt olnud huumorikülg, domineerinud nn Sasi kõne. Ometigi pälvisid mõlemat eriti sooja tagasisidet, olles lugejate (s.h õpetajate!) lemmiklood.

Tõsiasjaks jääb, et kool fi-nantseerib lehte ning lehe peal on selle nimi. Maksja tellib muusika, mistõttu on loog-iline, et Sasi võib teoreetiliselt nõuda täielikku kontrolli lehe üle. Ent heitkem pigem pilk faktidele: avaleht leidis pea eranditult positiivset vastu-kaja nii õpilastelt, õpetajatelt, vilistlastelt ning isegi õppurite vanematelt; leht on mahukam kui kunagi varem, sama lugu on tiraažiga. See on vaevarikka töö tulemus, mille osa õpeta-jatel-direktsioonil on kaduv-väike. Ainsaks valupunktiks oli kirjavigade ohtrus, see oli ka probleem, mida toimetus endale teadvustas.

TR on käesoleval õp-peaastal hoolimata segasest ilmumissagedusest oma üle-sannet täitnud, teavitades kool-iperet toimuvast ning stiilset ja härmalikku meelelahutust pakkudes. Seda kinnitab en-tusiastlik tagasiside. Lähitule-vikus hirmutav tsenseerimine mõjuks pigem lehe arengut pärssivalt, kui edendavalt.

4 - tabuLa rasa

arvamus

Eelmise TR-i lugu „Kui Eiman ütleb „Ei,man!““ osutus tagasiside järgi hinnates lugejate lemmiklooks. Olude sunnil – intervjuud pole antud – alus-tame pedagoogi lahkel loal käesol-evast numbrist juba sessamas artiklis väljakuulutatud rubriiki „Vilistlased Eimanist“.

Marian Raamat: „Kes on kord õpetaja Eimani tundides olnud, ei unusta seda kogemust iial. Mina olen selle auväärse pedagoogi käe all inglise keelt õppinud algklas-sidest peale.

Eiman on otsekui MHG raudvara, kes seal alati olnud – juba ammu enne minu aega – ja loodetavasti on ta seal ka edasi.

Ma polnud kindlasti ainuke, kes aeg-ajalt öösiti hirmu-unenägusid nägi, et Eimani tunniks on õppimata ja küsi-takse vastama või tuleb tun-nikontroll. Eimani õpilased mäletavad vist igavesti sõnu: “Take a sheet of paper, turn away from your deskmate and write numbers from one to ten”...

Õpetaja Eimanil on au-toriteetsuse ja enesekehtes-tamise aura, mis ei lase lu-userdada. Ta tunniks tuli alati ära õppida, oli muude aine-tega kuidas oli. Polnud lihtsalt tervislik selleks tunniks õp-pimata jätta. Teised õpetajadki teadsid Eimani rangust – leebe-loomuline Igor Holts ütles ikka vahel, et õppige oma inglise keel ruttu ära ja siis teeme veidi matemaatikat ka.

Õpetaja Eimanis on midagi üleloomulikku. Ta ei unustanud kunagi midagi ja oli alati täpne kui kellavärk. Ning ta sama nõudis ka teistelt. Ta hoidis oma isiksuse ametist niivõrd lahus, et me ei suutnud ette ku-jutada seda autoriteetset daami eraelus väljaspool kooli. Ta on

ViIiStLasEdEimanist

Tihtipeale heidetakse nalja USA koolisüsteemi üle: seal pidavat olema kõik ming-isuguste jaburate seadustega reguleeritud ja õpilased-õp-etajad meenutavad pigem masinaid kui inimolend-eid. Kuid vaatame hetke enda ümber. Kas taoline mikihiirelik kord pole mitte võimust võtmas ka Eestimaa koolides?

Kui eelmisel aastal pööras elu MHG-s pea peale harid-usministeeriumi kontrollide saabumine, siis praegu külva-vad segadust plaanitav puu-dumisi reguleeriv kord ning andmekaitseseadus, mida on paljud nimetanud suisa ebain-imlikuks.

P l a a n l a p s e v a n e m a puudumistõendid kaotada on mõjunud paljudele eksitavalt. Näiteks väidab nii mõnigi pedagoog, et taoline otsus on juba jõustunud. Ka õpilasi on haaranud õud.

Kui karmim puudumisi reguleeriv kord on veel tule-vikumuusika, siis andmekait-s e s e a d u s mitte. Kas t e a d s i t e , e t kool is s a a d u d hinded ku-uluvad „delikaatsete isikuan-dmete“ hulka ja kui õpetaja klassi ees teie nõusolekuta neid ette loeb, ähvardab pedagoogi 1000kroonine trahv?

Ei tea, kas just sellest rahas-ummast tingituna, kuid paljud õpetajad on viimasel ajal jät-nud hinded ette lugemata või siis küsinud kõigi õpilaste käest mitu korda luba. Kuigi enamuse arvates on see jabur, ei ole mitte kõik samal meelel. Ja nagu direktor eelmises TRis - tookord oli jutt küll rebaste ristimisest - mõista andis: me peame seisma just selle vähemuse eest.

Paragrahvides tuhnides

Ettevaatust Bürokraatia!

jõuame üsna jaburate avas-tusteni. Näiteks ei tohi õpetaja parandatud töid kätte jagades neid lauale lahtiselt asetada – nii võib ju pinginaaber su hinnet näha, mis oleks aga andmekaitse seaduse jäme rikkumine. Seaduse järgi oleks veel hullem see, kui õpilasele võimaldatakse sirvida klas-sipäevikut – seal on ju kõigi tema kaaslaste hinded ning ka muud andmed kirjas.

Kui minna veel absurdse-maks, siis võib peagi tulla aeg,

kus lõpuak-tusel pole v õ i m a l i k kiituskirju j a g a d a , sest ka see

oleks andmekaitse seaduse rikkumine. Nii võib kaduda ka kuld-ja hõbemedaliga lõ-petajate tunnustamine, mis kohati toimub suisa ajalehtede kaudu. Sest ehk tunneb mõni õpilane häbi või kohmetust heade õpitulemuste pärast ning teda võidakse seetõttu altkulmu vaatama hakata? Sasi ütleb tõsisel ilmel, et praegu veel kiiduavaldusi ei keelata, kuid tuleviku suhtes ei julge ta pead anda.

Tuleb tunnistada, et kogu see tsirkus võtab nõutuks. Õppetööst kaob igasugune in-imlikkus, kool muutub justkui kohtumajaks, kus suhtlus

toimub pingsalt seadusekõve-raid järgides.

Vägisi tundub, et kontor-irottidel ministeeriumis pole muud teha, kui aina uusi veid-rusi leiutada. Ent milleks teha uusi, kui vanadki ei kehti? See tuletab kangesti meelde üht endist riigikorda, kus valitsesid seadused, mida oli tihti võima-tu täita ja mille ignoreerimist peeti loomulikuks.

Võtame näiteks seaduse, mis keelab päevas teha üle ühe ja nädalas üle kolme arves-tusliku töö. Seda ju eiratakse pidevalt. Selge see, et õpetajad on patiseisus – materjal läbi võetud, uus peale tulemas, töö vajab tegemist. Direktor ütleb, et kui tekib situatsioon, kus nädalas on lubatust rohkem töid, võib sellest teatada ning arvestused planeeritakse üm-ber. Sasi väitel on taoline asi ka praktikas toiminud.

Oleks see parim teguviis? Võib-olla, aga võib-olla mitte. Avades päeviku, leian, et nii mõnelgi nädalal on kontroll-töid viis, midagi erakordset pole ka kahes arvestuses päe-vas. Loomulikult kurnab see õpilasi, kuid ka õpetaja on sundseisus. Milline on väl-japääs?

MIHKEL UIBOLEHT

Plaan lapsevanema puudumistõendid kaotada on mõjunud paljudele eksitavalt

Kommenteeri artiklit ka MHG ametlikus foorumis:http://mhg.tartu.ee/forum

" Jätkub järgmisel leheküljel

"

arvamus

tabuLa Rasa - 5

Tundide skippimine ehk nendest möödahiilimine MHG-s ja RCNUWC-s

Mõlemas koolis on küllalt võimalusi õpetajaid ja eriti õp-pealajuhatajaid (meie Heikki!) ninapidi vedada. Vanim ja tõhusaim meetod on muidugi haiguse simuleerimine. Küllap on igaüks seda ka mõnikord proovinud.

MHG-s on teesklemise abil koolist ärasaamine viimasel

ajal raskendatud. Esmalt peab käima arstitädi juures, kes sind hea teeskluse korral um-busaldusliku pilguga haigeks tunnistab, siis tuleb Heikkilt loakaart küsida ja alles pärast kogu seda janti saab koolist minema. Meil siin käib aga asi palju lihtsamalt.

Ühikate vahel asub väike majake, mille nimi on Care-center, maakeeli Hoolim-iskeskus. Kui hommikul är-gates tunned, et täna pole isu kooli minna, sead sammud selle maja poole. Ettevalm-istusi, et haigem välja näha, tegema ei pea, sest vastärga-nuna näeb enamik inimesi niikuinii siin välja nagu laip. Seal on alati kaks imetoredat tohtrit, kes suurima heameel-ega vabastuse kirjutavad. Siin koolis on jõutud arusaamisele, et õpilase kooli sundimisel ei tule õppimisest tuhkagi välja. Kui koolimineku tunnet pole, siis ei lähe kah.

MHG-s käib aga asi vas-tupidi. Põhiline on õpilase

Viimasel ajal on meedia pühendunud koolis toimuvale. Jääb mulje, et sel alal on kõik spetsialistid. Paraku ei olda kursis sellega, et õpetaja peab päevast päeva täitma luge-matuid erinevaid ülesandeid, kuklas tiksumas seadused, mille täitmist kontrollib Harid-usministeerium.

Õpeta ja te p i ib l iks on “Põhikooli- ja Gümnaasiu-miseadus”. Kahjuks ei lähe

selle seaduse sätted kokku tege-liku eluga. Et saada veerandi või tsükli lõpuks kätte nõutud kolm arvestuslikku hinnet igas aines, tuleb paratamatult teha üle kolme arvestusliku töö nädalas.

Õpilaste jutu põhjal pole MHG-s sugugi haruldased kahe või kolme kontrolltööga päevadki! Nii läheb koormus väga suureks ja kõigega ei jõuta võrdselt tegeleda. Õpi-takse ainult kontrolltööks ning teistes ainetes lihtsalt vaban-datakse või loodetakse oma õnnetähele. Ja kuigi seadus ütleb, et õpilane tuleb kooli ennast arendama ning õppimist õppima, saan ma inimlikult aru, et ööpäev on 24 tundi pikk. Tulebki teha valik, mida õppida, mida mitte.

Kuna vigu teevad kõik, juhtub ka MHG-s, et vahel ei õnnestu esimesel korral tööd rahuldavalt sooritada. Siit tuleb järgmine probleem: paljusid töid ei tagastada, tekib vastuolu

– inimene peaks õppima oma vigadest, aga kuna tööd kätte ei anta, siis ei ole ka millestki õppida. Loomulikult ei soovi õpetajad, et kontrolltöö või vastused leviks ühest klassist teise. Sel juhul tuleb hakata taas uusi küsimusi koostama ja see ei pruugi paljude varian-tidega töö korral lihtne olla.

Õpikuidki vahetatakse sageli ning seegi, et muidu ei saa neid mitme aasta pärast kasutada, pole argument tööde mittetagastamiseks. On ka juhtumeid, kus õpilased “näe-vad pisut vaeva” ja muret-sevad endale kontrolltööde raamatu koos vastustega päris õppeaasta algul. Õpetajal tuleb loodetud abimehe kasutamise asemel hakata ikkagi ise töid koostama. Loomulikult on kõikjal “šlikerdajaid”, kuid arvan, et enamus MHG õpilasi on tulnud kooli õppima. Usald-agem üksteist!

surumine koolitööle, et ikka seadusi järgides õige arv tunde läbi võtta, tahtku ta seda või mitte. Selle järelmõju on enam-asti õppimiskvaliteedi langem-ine, sest kellelegi ei meeldi ju teha midagi, mis neile täiesti vastukarva on. Parim variant oleks halva enesetunde juures võimalus terve päev koolis piinlemise asemel sealt oma vabal tahtel lahkuda.

Loodan, et ükskord jõuab selline mõtlemine ka Eesti haridussüsteemini. Nii saaks ära hoida stressi, mis tekib õpilastes pikkade väsitavate koolinädalate jooksul, eriti Eestis, kus koormus on muu maailma koolidega võrreldes palju suurem. Igal otsustus-võimelisel õpilasel peaks ole-ma vaba valik, kas minna kooli või mitte. Küsimus on selles, kuidas ja kuhu tõmmata piir sellele vabadusele.

Timma Discussion

Simon says

õpetaja, kes on oma elukutsele täie hingega pühendunud.

Tänu õp Eimanile õppisin juba algklassidest peale inglise keelt hoolega – lapsena teisiti ei julgenud ja varsti sai sell-est harjumus, millele hiljem lisandus ka arusaamine, et mul läheb neid teadmisi vaja. Mingil hetkel tundsin, et os-kan inglise keelt paremini kui paljusid teisi õppeaineid ning tekkis huvi seda ka edasi õp-pima minna.

Eimani tunnis saadud õp-pimisdrillist on siiani kasu – harjumus oma asjad õigeks ajaks ära teha on vajalik ka ülikoolis. Teda võiks nimetada lausa edasiviivaks jõuks, mis paneb lapsed õppima...“

Hille EimanTabula Rasa külastas det-

sembrikuisel streigipäeval Tiia-Marike Eimani nooremat õde Hillet.

Sarmikas Hille Eiman (het-kel Karlova Gümnaasiumi ke-halise kasvatuse õpetaja) pole küll erinevalt oma õest MHG vilistlane, ent siiski inimene, kel oleks meie Tiia-Marikese kohta nii mõndagi pajatada.

Intervjuud küsides selgus kurb tõsiasi: sarnaselt oma õele loobus Hille Eiman TRile kommentaare andmast. Kum-malisel kombel täpselt sa-mas sõnastuses! Siiski soovib toimetus rõhutada, et Hille Eiman oli tõeliselt meeldiv in-imene, kellega kohtumist tasub meenutada hea sõnaga.

ViIiStLasEdEimanist

Ettevaatust Bürokraatia!

Siim Soplepman õpib Norras Red Cross Nordic United World College's

Tiia Timma on Miina Härma Gümnaasiumi geograafi aõpetaja

6 - tabuLa rasa

Uud!sEd

MyEyeHurts rokkis televisioonisJAANUS NOORMETS

Koolibänd MyEyeHurts as-tus 22. jaanuaril k.a üles Mihkel Raua ja Juhan Ulfsaki juhitud jutusaates „Koosolek“, mida vaatas üle saja tuhande inimese.

Emori mõõdiku-uuringu andmetel elas saatele kesk-miselt kaasa 115.000 inimest. Kõrghetkel ehk saate lõpuo-sas (täpselt kl 21:52) vaatas seda koguni 171.000 elanikku. Just siis esines MyEyeHurts lauluga „Shit“.

Härmakatest kuuluvad bän-di koosseisu trummar Marion Sahtel, basskitarrist Annika Toots ja solist Maarja Värv; kitarristina teeb kaasa Tamme Gümnaasiumis käiv Ketlin Sirge.

MyEyeHurtsi tüdrukud saatsid uue aasta esimestel tundidel „Koosolekusse” mei-li. „Ketlin kirjutas neile kirja, tüübid pidasid seda huvitavaks ja küsisid, kas me saatesse ei tahaks tulla,” mainis laulja Maarja Värv.

„Koosoleku” tegevprodut-sendi Mart Normeti sõnul suhtuti toimetuse koosolekul MyEyeHurtsi kirja esialgu skepsisega. „Kirja teema oli kahtlane: kuskil on mingi tüdrukutebänd, kes peab end maailma nabaks,” lausus ta.

Olukorda uurides tunded muutusid. „Kui lugesime kirja korralikult läbi ja vaatasime saadetud fotosid, oli selge, et nendes tüdrukutes on sisu,” lisas Normet. „Otsustasime noortele lava anda – las näita-vad, mida oskavad!”

Tüdrukud haarasid või-malusest kinni. Telemajas tehti enne saadet proove, kooskõl-astati kõik saate nüansid ära. „Mingeid apse ei tohtinud tekkida,” ütles Värv.

Solisti sõnul jäi bänd oma esinemisega enam-vähem ra-hule. „Kohapeal mõtlesime, et laul tuli hästi välja: heli paigas, kõlas hästi jne. Aga kodus

videot nähes enam nii rahul polnud – heli oli suhteliselt kahtlane. Telekogemusega jäime väga rahule!”

Hoopis paremal arvamusel on Normet. „Nad ei löönud verest välja enam kui 100.000 inimese ees,” konstateeris ta fakti.

Peale esinemist telesaates suurenes MyEyeHurtsi Inter-neti kodulehel külastatavas paaril järgneval nädalal kolm korda. Pisut rohkem on kutsu-tud ka esinema.

Eelnevalt on MHG koo-liansamblitest TVs esinenud nt UR2KAM, mis astus üles ETV edetabelisaates „Seitse vaprat“. Et seda vaatas vähem inimesi, on „Koosoleku“ näol ilmselt tegemist suurima audi-tooriumiga, mis vaadanud-kuu-lanud Härmast tuule tiibadesse saanud bändi.

Siiski rõhutab, et „Koosole-kut” kulisside taga ohjav Normet, et nemad võtsid MyE-yeHurtsi kui lahedat tüdrukute kampa, mitte kui koolibändi. „Sama hästi võinuks saates musitseerida sõjaveteranid või ämmaemandad!”

Kiri „Koosolekule“

Fragmente My Eye Hurtsi kitarristi Ketlin Sirge kirjutatud meilist „Koosolekule“. Kirjastiil on toimetuse poolt muutmata.

Vihapursked... meeleheide... EI, lihtsalt nördimus sellest kõigest. Eesti popmuusika kohta pole mui-dugi juba tükk aega midagi öelda, ammugi siis head. /.../

Ühel kolmapäeval teie saatele juhtudes valisite te parajasti seda kultuuripidurit ja saadet külastas ka meie kõige edukam EESTI kollektiiv nimega Vanilla Ninja. /.../

Olles ise tegev Tartu tüdrukutebändis MyEye-Hurts kitarristina, on mul päris kurb vaadata, mis tegelikult toimub. Kui mingit neli blondi, vaban-dust, üks on siiski brünett, 3 cm küüntega, mille-dega on reaalselt võimatu pilli mängida, on laval ja maigutavad suud oma uue hiti järele, kandes väga ’vingeid’ riideid ja liigutades umbkaudu käsi pillide saatel, siis it just makes us all sick! Kui keegi annaks meile võimaluse, siis me astuks nii muusikamaail-mas kui eesti meedias vasturünnakule. Ei kõigile kunstlikule! /.../

Meie tahame alustada revolutsiooni selliste ül-litiste vastu, nagu seda on eelkõige Vanilla Ninja!! Kui vastatakse ikka küsimusele, et miks oli saksa-maa stuudio parem kui eesti omad, ’et seal olid ikka kõlarid kohe palju suuremad hihihihi...’, paneb ikka mõtlema, kas neidudes on mingit intelligentsuse raasu. Vähemalt rock/punk/metal muusikast ja mu-usika tegemisest neil aimu pole... arvatavasti. /.../

Aidake meil alustada revolutsiooni! Vaata ka. portreelugu MueEye Hurts'ist Tabula Rasas nr. 14

Ametlik kodulehekülg: www.hot.ee/myeyehurts

"

TV3/ReproMyEyeHurts jäi hoolimata heliprobleemidest lavakogemusega rahule"

uud!sEd

tabuLa Rasa - 7

Algselt märtsi algul toimuma pidanud kevade ootamise ball lükkub sügisesse, sest kevad on põnevatest üritus-est pungil.

ÕOV presidendi Kreete Vääni (11b) sõnul etendati alles „Murueide tütart”, pea-gi on tulekul kevadkontsert „Kalevipoeg” ja abiturien-tidele mõeldud 100 päeva ball. Seetõttu oleks 6. märt-sil toimuma pidanud kevade ootamise ball paratamatult teistele sündmustele jalgu jäänud ja nende vahel ära eksinud.

„Õpilasomavalitsuse ja di-rektor Jüri Sasiga otsustasime, et korraldame balli oktoo-bris,” ütles ÕOV liige, balliga lähedalt seotud Kadri Kinkar (11b). Nimelt on sügisel üsna vähe kooliga seotud suuremaid sündmusi ning siis saaks balli seostada kooli oktoobrikuise sünnipäevaga.

Siiski on Tabula Rasal juba

teada, mida tasub sügiseselt ballilt oodata. Õhtut vürt-sitatakse elava muusikaga, vahepaladeks tantsu- ja lau-luetteasted. Esindatud on nii professionaalid kui Miina Härma Gümnaasiumi omad õpilased.

Esinejatest on kindlasti esindatud meie oma kooli õpilased, samas on oodata ka külalisi väljastpoolt kooli. Vilistlastest on tulemas nii mõnedki tuntud nimed, kuid praegu ilmselgelt konkreetsest näidetest liiga vara rääkida. Läbirääkimised käivad ka õpetajatega – arvatavasti on neiltki oodata ühte etteastet.

„Õhtu programm tuleb ülitihe ja põnev – igaühele midagi,” ütles Kinkar, lisades, et õhtu krooniks üllatus, mida veel ei avalikustata.

Oodatud on kõik

„Ballist on osa võtma kut-sutud kõik – nii õpilased, õp-etajad kui vilistlased. Seltsis on

Kevade ootamise ball jääb äraHELERI ALLES

HOT SHOtKallid härmakad! Jõuluhooa-ja hiljutisest möödumisest ning lume poolveeldunud seisundist ei tasu end heidutada lasta, sest meie kodukool võtab juba hoogu järgmiste jõulude tähistamiseks. Advent polegi enam teab mis kaugel.

Jõuludeni on jäänud vaid mõned päevad, mistõttu ei tasuks imestada, et vastutavad isikud on agaralt kooli kaunistama asunud. Klassis 306 ilutseb otse tahvli ja mõõteriistade kõrval lõbus ning jõululik lumemees, esindusliku fuajee sein on aga liigendatud sarmika lumehelbekesega, mida võib näha näiteks külgtrepist laskudes.

On meeldiv tõdeda, et här-makate armastatud püha ning jõu-luvaheaja peatset päralejõudmist pole kahe silma vahele jäetud ning ettevalmistused selleks käivad juba täie hooga.

segasem ja toredam!” lausus ta. Kui leidub toredaid inimesi väljast poolt Härmat, siis ka nemad on teretulnud.

Võimalus olla staar

Kinkar teatas, et ballil on oodatud igasugune isetegevus. „Kõik head mõtted on tere-tulnud! Ballil ülesastumisega avaneb suurepärane võimalus olla ise tegija, selle õhtu staar.”

Kõik, kes on huvitatud ballil esinemisest, peaksid ühendust võtma õpilasomavalitsusega. Vahet pole, kas tegu on tant-sulise etteastega, muusikapala esitamise või millegi kolmand-aga – peaasi, et mõte oleks originaalne ja omalooming. Ideede pakkumisega on aega päris kaua, kuni septembrini.

Ball toimub Miina Härma Gümnaasiumi sünnipäeva paiku, oktoobri alguses. Pileti hinnaks tuleb maksimaalselt 50 krooni, arvatavasti isegi vähem.

Õpetajad tulevad õpilastele vastu

Eelmise Tabula Rasa arva-musküljel käisid 11. klassid välja mõtte vähendada abitu-rientide õppekoormust teisel poolaastal, et neil oleks või-malik nõnda paremini lõpuek-samiteks valmistuda. Hiljem leidis teema arutlust ka Eesti suurimas kvaliteetpäevalehes Postimees.

MHG direktori Jüri Sasi sõnul ei ole praeguse õppesüs-teemi juures võimalik 11. klasside ühiskirjas väljakäidud mõtetele täies mahus vastu tulla. „Õpetajad proovivad lõpukirjandi ajaks ehk 17. aprilliks oma ainematerjali läbi võtta. Valik- ja oskusainetes see ka õnnestub, loodetavasti ka mõnes teises tunnis,“ selgi-tas Sasi ning tunnistas, et praegu Hugo Treffneri güm-naasiumis kasutusel oleva tsükliõppesüsteemiga oleks väljapakutud plaani võimalik kergemini ellu viia.

Kas ka MHG kunagi tsük-liõppele üle läheb, direktor öelda ei osanud. „Me oleme sellele veidi mõelnud. Kind-lasti tuleb uurida, millised on selle süsteemi plussid ja miinused.“

Leppoja pälvis preemiaLaupäeval, 31. jaanuaril te-hti Vanemuise kontserdimajas teatavaks Tartu kultuuri 2003. aasta aunimetused. Aasta rah-vakultuurikandja tiitli pälvis esmakordselt varemgi auhin-nale kandideerinud MHG muusikaõpetaja Kadri Lep-poja, kooli endise õpetaja Riho Leppoja poolt juhitav Tartu Noortekoor sai preemia aasta harrastusliku koosluse kate-goorias. Aunimetusega kaasnes selle saaja nime kirjutamine Tartu kultuuri auraamatusse, rändauhind Kultuurikandja ning preemiaraha Tartu Kul-tuurkapitalilt.

UUD!SED

8 - tabuLa rasa

uud!sEd

Veebruaris tähistatud Miina Härma 140. sünniaastapäeva pidustused tipnesid kuu kes-kel etendatud murumänguga „Murueide tütar”. Laval olid vaid õpilased.

Miina Härma sünniaastapäe-va tähistamine algas 9. veebru-ari hommikul kooli fuajees segakoori esitatud “Tuljakuga” ning 8b klassi tantsuviisiga “Tuljak”. Fuajeed kaunistasid Miina Härma portree ja lilled, samuti oli üles seatud legen-daarse muusikategelase temaa-tiline näitus.

Koolipäev oli alates teis-est tunnist viie minuti võrra lühemad ning kulmineerus ühiskülastusega Miina Härma hauale, millest võtsid osa kuni kolmeliikmelised esindused igast klassist. Surnuaial esi-tasid gümnasistid kõne, laulu-lapsed esitasid Miina Härma laulu “Emakesele” ja lõppedes süüdati küünlad, mille olid kaasa võtnud klassiesindused.

Sajandivanune etendus

Juubeliüritused päädisid Miina Härma kirjutatud laulumängu „Murueide tütar” etendam-isega. Esietendus toimus val-entinipäeval, 14. veebruaril Vanemuise v ä i k e s e s m a j a s , päev hiljem t o i m u s k a t e i n e e t e n d u s – sedako-rda suures majas. Mõlemad etendused läksid täissaalidele.

„Murueide tütar” on 1902. aastal loodud laulumäng kuues vaatuses, kus kõlab enamik Miina Härma tuntuimaid mu-usikapalasid. Muinasjutuline lugu räägib Murueide tütre Hilja ja sureliku noorperemehe Ilo armastusest. Tegemist on ainukese Härma teosega, kus ta kasutab sümfooniaorkestrit.

Naispeaosas laulis 11a klassi õpilane Maria Leppoja, meespeaosas oli abiturient Toomas Runnel. Kandvaid rolle täitsid ka Arno Tamm, Mihkel Zilmer, Kätlin Avand jt.

Etenduse proovid olid pea igal päeval nädalas ning tihti kuni kella kaheksani õhtul. Ettevalmistuse põhiosa oli pikkadest kooriproovidest osavõtt, mis tähendas ka nädal-avahetustel kooli aulas proov-ides käimist.

E t e n d -use, mida s a a t i s sümfooni-a o r k e s t e r KaivCon-sort Lilyan Kaivi juha-

tusel, lavastas Maido Saar, kelle käe all on valminud MHG kevadkontserdid „Kevade” ja „Võti helesinisesse tulevikku”. Koore juhendas traditsioon-iliselt Kadri Leppoja.

Juubeliüritus kulmineerus murumängudega

Kuid ette valmistatud stseenid leidsid lõpuks tee lavale"

HELLE-MARI MÄRTSON

KARIN KOPS

Postimees/SCANPIX

" Murueide tütar

Kool pidi muusikateose eest maksma

Koos segakoori ja Maido Saarega „Murueide tütart” ohjanud muusikaõpetaja Kadri Leppoja tunnistab, et mõte Miina Härma ainuke ooper lav-ale tuua on ta mõtetes mõlkunud juba mitmeid aastaid. „Ma tahtsin teada saada, milline see on. Keegi pole seda varem eriti teinud, ilmselt ei tehta kuigi-palju ka tulevikus. Ma pidin selle tõttu paljusid inimesi ahis-tama!” naljatles Leppoja.

„Murueide tütre” partitu-uri polnud peaaegu olemaski. Nii osteti sümboolse tasu eest Teatri- ja Muusikamuuseumist mittetäieliku noodistiku koopia. Korraliku partituuri tegi Markus Leppoja. „Uue partituuri saab muuseum meilt siiski tasuta,” ütles viimase ema Kadri Lep-poja naerusui.

Paesalu lasi õpilastel pähe õppida sarnase temaatikaga luuletuse

Pedagoogidest avaldas „Murueide tütar” ilmselt kõige suuremat mõju saksa keelt

õpetavale Tiina Paesalule, kes jätkas etenduse temaatikat isegi oma tundides, lastes 11. klassi õpilastel korralikult interpret-eerida saksa meistri J.W. von Goethe luuletuse „Erlkönig” (tõlkes ‚metshaldjas’).

„Lavalt kandus mängulusti saali!” lausus Paesalu ekstaatil-iselt. „Proovide higi ja apsakaid polnud etendusel tundagi. See oli väga meeldiv ja kaunis”

Paesalu kolleeg, emakeele- ja kirjanduseõpetaja Jana Kübar ütles samuti vaid kiidusõnu. „Ülipositiivne elamus! Güm-naasiumiõpilased olid laval orkestriga – enneolematu!”

Eelnevalt on Kübar küm-nekonnal aastal teinud kevad-kontserti, „Murueide tütrega” ta seotud polnud. Samuti oli keeleõpetaja ainus saalisoli-ja, kes pühapäevase etenduse lõppedes saalis püsti tõusis. „Õpilased pärast küsisid, kas ma ei jõudnud enam istuda,” meenutas Kübar juhtunut.

Jaga oma mälestusi!Kirjuta ja joonista meile: jaanusn@hot.ee või mhg.tartu.ee/forum

Etenduse proovid olid pea igal päeval nädalas

ning tihti kuni kella kaheksani õhtul

Laulumäng "Murueide tü-tar" etendus 14. veebruaril Vanemuise väikeses majas ja 15. veebruaril kontserdimajas.

"

PrOBLEEm

tabuLa Rasa - 9

Klassi 402 temperatuuriga on juba ammu probleeme olnud. Kaebavad nii õpetajad kui õpilased. Aga tundub, et selline tühine asi – normaalse töötemperatuuri puudumine muusikaklassis! – ei huvita kedagi. TR võttis nõuks uu-rida, kui hull on olukord klassis tegelikult.

Kuuajalise mõõtmise tule-musena detsembris selgus, et keskmine hommikune temper-atuur klassis oli esmaspäeviti 13 kraadi ning teisipäeviti kraad rohkem. Kas sellised tingimused loovad mõnusa õpikeskkonna? Enamus õpilasi kogunes klassi sisenedes radi-aatori kõrvale sooja, õppimisele ei suutnud keegi mõelda. „Ma ei saagi niimoodi terveks,” kurtis üks õpilane.

Veel hullem oli olukord uue aasta esimesel veerandil. Klassi astudes ootas õpilasi ees täielik külmkapiõhkkond - temper-atuur klassis oli vaid 9 kraadi! Sellises kliimas töötamisega ei suutnud keegi hakkama saada, niisiis suunduti koos raamatukokku. Raamatuko-gus puuduvad aga teatavasti kõik hädatarvilised vahendid korrektse muusikatunni läbi viimiseks.

„Parandatud probleem”

Korduvatele pöördumistele majandusjuhataja ja direktori poole saadi ilus ja lihtne vastus: „Probleem on lahendatud!” Väidetavalt on külmaprobl-eem klassis 402 ajalugu, nüüd on iga hommik temperatuuri klassis mõõdetud ja tulemuseks saadud 18-21 kraadi. See olevat saavutatud sisemiste akende sulgemisega.

Siinkohal julgen selles sü-gavalt kahelda. Olles isiklikult viibinud jaanuarikuus muusika klassis esimeses tunnis, pean tõdema, et olukord ei ole su-uresti muutunud (veendusin

Brrr... Külm on!

selles termomeetri abil, mis sedakorda näitas 14,5 kraadi), samas ei silmanud ma klassis mitte ühtegi teist isikut, kes oleks tegelenud temperatuuri mõõtmisega (direktori sõnutsi mõõdeti soojust igal hom-mikul).

Tsiteeriksin siinkohal härra Sasit: „Vastavalt Sotsiaalmin-istri määrusele nr. 47 14. juu-list 2000 „Kooli tervisekaitse nõuded”, peab õpperuumide õhutemperatuur olema 20 pluss-miinus 2 kraadi”. Olen selle väitega täiesti nõus, kuid sooviksin direktorile meelde tu-letada seda, et vastav nõe kehtib ka esimese tunni ajal. Ka need on inimväärset õppekeskkonda väärt, kes peavad omandama muusikaajalugu esimese tunni ajal. Nende ülesanne ei ole „kütta” klass soojaks.

Leppoja tõsise katsumise ees

Probleem ei peitu vaid hal-vasti soojustatud akendes. Mu-usikaõpetaja Kadri Leppoja tõdeb, et juba 4 aastat pole klas-sis hommikuti normaalset tem-peratuuri olnud. „Midagi läks selle viimase remondiga nihu, viga pole mitte akendes, vaid küttesüsteemis”, nendib ta.

HELERI ALLES

Külm temperatuur ei ähvarda vaid õpetajaid ja õpilasi, vaid ka klassi muusikainstrumente. Pidev häälestamine nõuab suuri summasid ning madalal tem-peratuuril on kahjustav mõju kogu muusikatehnikale.

„Varsti ei tasu klaveri hääles-tamine enam ennast ära”, on Leppoja kurbusega sunnitud tõdema. Sasi selles osas prob-leemi ei näe, pigem vihjab ta õpilastele kui muusikariistade kahjustajatele.

Direktsiooni ükskõiksus

Antud juhtumi puhul on jah-matav direktsiooni ükskõiksus ja reaalse probleemi eiramine. Sasi nõu on lihtne: „Et 18-kraadises ruumis ei oleks külm, peaksid õpilased midagi ro-hkem selga panema - kas pusa või kampsuni või pintsaku vms. Või pikema pluusi. Paraku ei saa me tagada sellist kõr-get temperatuuri, et õpilastel, kelledel on ülinapp ja õhuke topp seljas, nii et selg ja kõht ja käsivarred on paljad, külm ei oleks.”

Märkamata jääb selline väike fakt, et kargetel talvehommiku-tel ei ulatu temperatuur klassis 402 peaaegu kunagi kahek-

sateistkümne soojakraadini. Samas pole veel keegi sel tal-vel jõudnud mõelda kampsuni seljast viskamisele – rääkimata siis paljastest nabadest või käsi-vartest. Külm on! Isegi paksude kampsunite ja pikkade pükstega – probleem ei seisne riietuses. Samuti ei peitu probleem ak-endes, nagu direktsioon väitis. Topeltaknad pandi ette juba mitu kuud tagasi, kuid olulist temperatuuritõusu see kaasa ei toonud.

Tahame sooja!

Praegune temperatuur klas-sis 402 on talumatu. Eriti hull on olukord, kui termomeeter akna taga näitab rohkem kui 20 miinuskraadi. Et oleks või-malik jätkata õppetööd, tuleks küttesüsteemiga midagi tõ-siselt ette võtta või muretseda õppetööks teine (soe) klass. Vastasel juhul on õppimine ja õpetamine muusikaklassis seadusevastane ja tervisele kahjulik – nii enam edasi minna ei saa!

Heleri AllesVaevalt üle 10 soojakraadi sunnib klassi 402 õpilasi sooja otsima"

Toimetus soovib tähendada, et lehe ilmumise hetkeks oli probleemiga juba tegelema hakatud.

"

10 - tabuLa rasa

KooLiELU

On 2003 aasta 4. detsembri sombune neljapäeva varaho-mmik. Õpetajate streigi päev. Õhus on tunda lõigatavat pinget. Kell 8.05 - tradit-siooniliselt - saabuvad lahi-nguväljale kolm enesepiina-jast leheneegrihakatist. Enne uksest sisse astumist pühen-dame vaikushetke kodus-põõnavatele koolikaaslastele ja astume sisse.

Koolimaja on ebanor-maalselt vaikne, isegi mäs-sajaid pole esialgu silmapiiril. Aga taamal terendav õpetaja Kübara siluett tekitab teata-va äratundmisrõõmu. Kuna tavaolukorras peaks ta meile kohe tundi hakkama anda, siis vudimegi uudishimulikult tema juurde.

“Mis teil viga on?” küsib Kübar ironiseerivalt. “Mina teiega ei tegele, otsige Sasi üles!”

Äraaetuna algavad Sasi otsingud, paraku edutult. Kant-seleist saame šokeeriva teate, et tänasel päeval kooli tulnud õpilane on kohustatud kool-ipäeva täispikkuses läbima. Samuti tuleb ilmsiks asjaolu, et haridusejupikese kättesaamise võimalus on täna kõigil siiski olemas, päeva sisustajaks on kohale kutsutud tädi Maie haridusministeeriumist. Paraku selgub, et Maie on õpilaste puuduses plehku pannud.

Suundume mässajate staabi poole, milleks on kooli raama-tukogu. Muidu rangelt vaiksest kohast kostub õpetajate vadi-nat ja kõrgendatud hääletoone. Läheme mässuliidri ohjad haaranud Helle Sorge juurde, et küsida luba “raudse eesri-ide” taha piilumiseks. Peda-googi selgitav jutt streigi kohta kõlab sama huvitavalt kui tema loengud keemiatundides. Mäs-suliidri kõrvalt piidleb meid kahtlustavalt Heiki Veinimäe. „Võite kuulama minna küll,

see on avalik koosolek,“ ül-latab meid tema julgustav ettepanek.

Siseneme streikijatest tulvil ruumi, kus meid võetakse vastu kahtlustava sosinapuhanguga, justkui oleks tegemist tul-nukate invasiooniga. „Näe, streigimurdjad on kohal!“ kilkab keegi nurgast. Tunneme ennast veidi haavatuna sellisest umbusaldavast reaktsioonist, lähme nurka ja istume maha. Algab koosolek. Pedagoogid saavad vaikselt hoo sisse ja asuvad üksteise võidu kirg-likult sõna võtma.

„See aasta suutis haridus-ministeerium ainukese asjana klassipäevikute leheküljenum-brid organiseerida“.

„Kurat.“„Äkki peaks ise vanad mu-

tid, nagu me oleme, haridust

korraldama hakkama!““Peame kasvatama tulevasi

riigipöörajaid.“Meiegi tunneme streigip-

isikut hinge pugemas. Võtame välja paberid ja hakkame oma iidolite toetuseks plakateid joonistama. Sõnum: „Õpeta-jatele rohkem palka!“ „Õpeta-jatele palgatõusu!“

Üldiselt on pedagoogid sei-sukohal, et probleem ei peitu ainult palganumbrites, vaid austuse puudumises õpetajaa-meti vastu. Pärast tunniajast koosolekut lähevad ennast välja elanud päevakangelased igapäevase kofeiiniannuse järele.

Saame jutule õpetaja Ene Tannbergiga. Temagi on ar-vamusel, et ühiskond ei hinda õpetaja kui kõrgharidusega inimese tööd vääriliselt.

MARIS KASE

MARJALIIS PAAVO

„Kutsusin torulukksepa koju, kes küsis oma tavalise taksi järgi 300 krooni tunni aja töö eest. Samas saab güm-naasiumi klassijuhataja sama rahasumma kuu ajaga. Just see panebki mõtlema,“ seletab Tannberg.

Õpetaja Toompere tunneb oma ameti üle ka heameelt. Tema vähemalt saab töötada päevast päeva noorte intel-ligentidega, mida ei saa öelda näiteks Riigikogu meeste ko-hta. Toompere kui autoriteedi väitega peame nõustuma.

Uute uurimisobjektide otsingul suundume fuajeesse, käes õigustnõudvad plakatid ja peas asjalikud streiginäod. Ees on peale õpetajate ka õpilastest kihav miljöö. Siiski pole nad siin toetust avaldamas, vaid on hoopis tulnud eri koolidest

Ükskord lahvatab vimm!

2x Maris KaseKa õpilased ise tulid õpetajaid raske streigipäeval toetama"

Kindlasti olete kõik kuulnud proua Mai Maseri üllastel eesmärkidel algatatud re-formist teha suvine kooliva-heaeg lühemaks. Mis võiks olla sellise dramaatilise sei-sukoha tagamaa? Või hoopis kes? Oleks ju üsna loogiline teooria, kui vanaema oma lapselapse heaolu nimel või-tlema hakkaks. Kas meie koolis käiv pojapoeg, 10a klassi õpilane Andres Maser on siis tõesti koolipingest niivõrd kurnatud?

“Tegelikult olin see mina, kes vanaemale ütles, et tee vaheaeg lühemaks, ma tahan rohkem õppida. Ja vanaema vastas, et tõepoolest, sa peak-sid saama rohkem õppida,” ütleb Andres, paraku sarkas-tiliselt.

Selgub, et detektiivininad ajasid jälgi vales suunas, sest kuigi Andres tegeleb saja erine-va asjaga, saab ta nende kõi-giga ka suurepäraselt hakkama. Üheksan-das klas-sis jagas ta linnaolüm-p i a a d i l matemaa-tikas 1.-2. kohta. Viie kooli kohtumisel saadud auhin-nalisi kohti võikski jääda üles lugema.

Tekib küsimus, et kuidas selline tubli “reaalik” HTG eelistamise teed ei läinud, peetakse ju meie konkuren-ti reaalainetes tegijamaks. Selgub, et seda kooliaastat alustas Andres nii MHG kui ka HTG reamehena. Kordamööda moosisid teda mõlemad kooli-papad: kord Jüri peal ja Ott all, siis jälle Jüri all jne.

Holts vs Maser

Põhjus, miks Jüri peale jäi on lihtne. ”Arvan, et oluline

MARIS KASE

MARJALIIS PAAVO

Universaalne poiss Andres

siin maailmas on hea keele-kasutus. See avab kõik teed,” seletab Andres. Ja alati võib ju ta matemaatikust vanaisa Igor Holtsi poole pöörduda, kui näiteks logaritmid raskusi valmistavad.

Kui traditsiooniliselt lähev-ad lapsed vanavanemate juurde söögi-orgiale, siis Andresel on

enne ma-g u s t o i d u s ö ö m i s t kavas väike matemaa-tiline jõu-katsumine vanaisa ja

pojapoja vahel. Kord Andres peal ja Igor all, siis jälle...

Mingi üllatava valemiga leiab Andres aega ka spord-itegemiseks. Nagu paljud här-makad kaldub ta hokifi iliale. „Andresega ei julge koos plat-sile minnagi,“ ütleb hokinaine ja tüdrukute koondise kapten Kristi.

Peale jäävälja madistab Andres ka korvpalliväljakul. “Sahtlist leidsin kolm medalit, võib-olla peaks üks veel kuskil olema,” räägib Andres oma kossumehe karjäärist.

Aga asi läheb veel paremaks: nimikangelase üheks lemmik-tegevuseks on kokakunst. Nii

siia olümpiaadile oma tarkusi proovile panema.

Ja ka press on oma tee meie koolitaresse leidnud. Taamal näeme sihikindlat ajakirjan-ikku õpetaja Karin Kanner-maad küsimustega kiusamas. Selgub, et päris 100%-line MHG õpetajate koosseis ikka pastakat käest ei pannud. Preili Kannermaa tegi õpetajatööd ka sellel neljapäeval. Siiski ei saa teda streigimurdjaks pidada. Oma sõnul toetab ta õpetajate streiki, kuid ei tee seda sellel kujul kaasa, sest ei tunne isik-likult selleks vajadust.

Postimehe piltnikule jääme meiegi oma loosungitega sil-ma. Ja muidugi oleme lahkelt nõus poseerima. Siinkohal õpetussõnad teile, sõbrad: kui sinust tehakse ajalehte pilt, siis ei ole sa mitte vapper streikija, vaid näiteks plakatisirgeldajast matemaatik. Järgmise päeva ajalehest võid nii mõndagi ül-latavat enda ja oma tegemiste kohta lugeda, mida varem ei teadnudki.

Kuigi koolimaja peal kätte-saamatult ringi lendavat hald-ja-Sasi oli algul pea võimatu tabada, õnnestus see lõpuks siiski. Temalt streigi suhtes aru pärides selgus, et aus-tatud koolidirektor näeb streiki kui põhjendatud ja vajalikku tähelepanutõmbamismeetodit. Sasi toetab oma laia seljaga õpetajaid 100%. Just sellist direktorit me tahtsimegi.

Sel päeval nägime oma teada-tuntud õpetajatest ka vei-di teistsugust külge. Õhus võis haista tugevat kokkuhoidmise ja võitlusvaimu lõhna. And you better watch out, haridusmin-isteerium, see oli vaid lahing, sõda pole kaugeltki läbi. Me veel kuuleme oma kallitest ja hakkajatest tarkuse-pähe-tagujatest! Ja järgmine kord ei sirgelda me ainult plakateid, mida ajakirjandus valesti võiks tõlgendada, vaid aheldame en-nast kas või MHG sammaste külge.

et tark, osav ja teeb süüa ka veel! „Kes maitsnud, see teab,“ ütleb Andres kavalalt oma kokakunsti kohta.

Suurepärane kokk

Ka Andrese väike õde Ann (4a) kinnitab vennakese vaar-itamisoskusi. Küsimusele, mida ta sööb, et nii tark on, vastab Andres kõhklemata: ”Pelmeene!”

Veel imponeerivad An-dresele fi losoofi a ja fi losoofi d. Andres on ka ise ühe elukäsi-tusteooria kaasautoriks. Kes veel kuulnud pole, siis kogub Härmas jüngreid uus ideoloo-gia - viruism. “See väljendub selles, et Viru on kõikide ju-maluste alus.” Paraku on see ideoloogia liiga sügav, et seda siin pikemalt käsitleda.

Nagu näha, pole kindlasti Andrese süü, kui meilt kolm kuud vaheaega kunagi ära peaks võetama. See mees tahab, jõuab ja on muidu ka muhe.

Maris KaseAndres koduseks muutunud tagaruumis"

Kordamööda moosisid teda mõlemad koolipapad:

kord Jüri peal ja Ott all, siis jälle Jüri all

Mis järgmisena?Kirjuta ja joonista meile: jaanusn@hot.ee või mhg.tartu.ee/forum

õPiKLanE

tabuLa Rasa - 11

12 - tabuLa rasa

tabuLa rasa

Tabula Rasa kuulsusrikas ajalu-gu, mida tuuakse regulaarselt esile ka Noorte Meediaklubi koolilehtede laagris, peidab endas ohtralt värvikaid tegelasi, kes lehe valmimise kreatiivse poole pealt hoolt kandnud. TRi viienda pisijuubeli puhul pakume välja viis tähtsaimat, tegijaimat, parimat jne toime-tuse liiget eales.

JAANUS NOORMETS

Kajar KaseKes? 23aastane noormees 87. len-

nust.Kes TRis? Peatoimetaja (numbrid

1-3).Panus lehele: TRi esimene pea-

toimetaja, kelle käe all sai avanum-

brist Eesti parim koolileht 1998. Ja

seda pretsedendina enne, kui leht oli

jõudnud müükigi minna.Statement: „Laupäevahommik. Tar-

tu maaliinide bussijaam. Ärajoonud

näoga ja fekaalide järele lehkav

asotsiaal promeneerib tuikuvalt

tühjal ooteplatvormil.”Kus praegu? Lõpetab kevadel TÜ

ajakirjanikuna. Noorte Meediaklubi

liige.

Elen LotmanKes? 22aastane neiu; lõpetas MHG

88. lennu.Kes TRis? Reporter (1-8).Panus lehele: Kirjutas vastuolulisi

artikleid, mis olid vastukarva nii

õpetajatele kui õpilastele. Pakkus

garderoobis peale Toompere kun-

stiajaloo tundi välja lehe nime.Statement: Liiga palju koloriitseid

tsitaate, et üht parimat välja tuua.

Vt kõrvale kasti.Kus praegu? Õpib TPÜs filmi

ja video õppetoolis operaator-

režissööri erialal neljandal kursusel

ja teeb fi lme. Iga aasta lõpupoole

korraldab Pimedate Ööde film-

ifestivali laste- ja noortefilmide

programmi Just Film.

5 tähtsat

23aastane noormees 87. len-

Peatoimetaja (numbrid

TRi esimene pea-

toimetaja, kelle käe all sai avanum-

brist Eesti parim koolileht 1998. Ja

seda pretsedendina enne, kui leht oli

„Laupäevahommik. Tar-

tu maaliinide bussijaam. Ärajoonud

näoga ja fekaalide järele lehkav

asotsiaal promeneerib tuikuvalt

Lõpetab kevadel TÜ

ajakirjanikuna. Noorte Meediaklubi

22aastane neiu; lõpetas MHG

Kirjutas vastuolulisi

artikleid, mis olid vastukarva nii

õpetajatele kui õpilastele. Pakkus

garderoobis peale Toompere kun-

Liiga palju koloriitseid

tsitaate, et üht parimat välja tuua.

Õpib TPÜs filmi

ja video õppetoolis operaator-

režissööri erialal neljandal kursusel

ja teeb fi lme. Iga aasta lõpupoole

korraldab Pimedate Ööde film-

ifestivali laste- ja noortefilmide

Krõõt KivisteKes? 2000. aastal MHG lõpetanud

22aastane naisolevus.Kes TRis? Tegevtoimetaja (1-3),

peatoimetaja (4-8).Panus lehele: Üllitas ühe õppeaasta

jooksul enim lehenumbreid - koguni

viis! Teiste peatoimetajate/õppea-

astate laeks on jäänud „vaid“ kolm

numbrit.Statement: „Te hoiate käes meie

esimest ajakirjanduslikku katsetust.

Öeldakse, et esimene vasikas läheb

ikka aia taha. Meie ei taha vasikad

olla ja aia taga käivad mõned meist

niigi iga vahetund.“ - esimese TRi

juhtkirjast.Kus praegu? Neljandat aastat TÜs

avalikkussuhteid ja teabekorraldust

õppimas. Suureks kireks - hobi ja

tööna - on tantsimine: Krõõt töötab

Avancia ilu- ja spordikeskuses, ju-

hatab ka Shaté tantsuklubi. Kokku

üle 20(!) trenni nädalas, milles käib

ka üle poolesaja härmaka.

Maarja SaldreKes? Sigridi 20aastane klassiõde;

lõpetas kooli 2002. aastal.Kes TRis? Reporter (9-13).Panus lehele: Kirjutas lehe ajaloo

skandaalseima loo - kuidas tundides

käia on mõttetu ning pigem tasuks

selle asemel kodus makarone keeta.

Ärevaid kommentaare kogunud

arvamuse tõttu andis ta aru ka lõ-

vikoopas ehk õppenõukogus. Üritas

ka õp Eimaniga intervjuud teha,

paraku küll ebaõnnestunult.Statement: „Kassiahastus tuleb

peale, kui vaatan, kuidas viimase

tunni ajal istub õpetaja oma laua

taga ja vahib ükskõikse näoga

aknast välja, olles eelnevalt klas-

sile iseseisva töö andnud. Selle

tööga tegeleb samal ajal vaid kolm

entusiasti esireas ja ülejäänud

rahvas joonistab, sööb, magab,

mängib „madu”, loobib lennukeid,

kuulab pead jõnksutades walkman’i

või meenutab heldimusega, kui-

das ta viieaastaselt esimest korda

loomaaias kaelkirjakut nägi.”Kus praegu? Peale aastakest sot-

sioloogia tähe all mõistis Maarja,

et semiootika on sellest parem

veel. Hoiab vastandina mõne aasta

tagusele koolismässaja tüübile prae-

guses elus madalamat, rahulikumat

profi ili.

Sigrid SõerunurkKes? 20aastane sarmikas neiu MHG

90. lennust.Kes TRis? Reporter (7-8), pea-

toimetaja (9-13).Panus lehele: Kajari ja Krõõda

lahkumise järel toimetas lehte ko-

guni kaks aastat. Alustas peaaegu

nullist - kõik suured tegijad olid

ju läinud.Statement: „Klišeena kõlab lause,

et noored on tulevik. Tulevik saab

aga tume olema, kui jätkatakse

vanaviisi, sest tänapäeva noored on

palju iseteadlikumad kui eelnevad

põlvkonnad.”Kus praegu? Omandab TÜs teist

aastat kõrgharidust ajakirjanduse

ja suhtekorralduse erialal. Lisaks

mässab Noorte Meediaklubis (on

nt põhikoolide ajalehtede laagri

projektijuht) ja kirjutab Üliõpilas-

lehes.

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa"

Yippii! Täiesti mõttetult triviaalsed faktikesed Tabula Rasa värvikast ajaloost, millest mingit kasu pole!

• Tabula Rasa ühe ek-semplari hind on olnud detsembrist 1998 ehk lehe loomisest saadik viis krooni. Hind sellel õppeaastal tänu kooli (loe: hr Sasi) mõistvale suhtumisele ei muutu.• Enim kaanelugusid - kuus - on kirjutanud Elen Lotman. Talle järgnevad Krõõt Kiviste ja Sigrid Sõerunurk, mõlemad kolme looga.

• Karikatuuride populaarseimaks kujutiseks on vaieldamatult Jüri Sasi. Palju on joonistatud ka rebaseid.• Esimesed kaks lehte olid 12 lk paksused. Viimase kahe numbri maht on sellega võrreldes kahekordistunud.• Ilma Tabulata sa ei teaks, et Anna Krjukova esimeseks töökohaks õpetajana oli Kaagvere kool, kus ta üheks õpilaseks oli teiste seas ka Tartu eks-linnapea Roman Mugur• Samuti oleks teadmata jäänud, et treffnerist Sasi on õpet-anud Alžeerias prantsuse keeles matemaatikat.• Detsembris 1999 tehtud uurimuses ilmnes, et 15% õpi-lastest ei jõua kooli õigeaegselt. Direktsiooni rõõmuks pole see protsent aastatega tõusnud, pigem vastupidi: tugeva antipropaganda (kui hilined, saad käskkirja!) tulemusena on hilinejate arv aasta-aastalt kahanenud.• Samal kuul üritati teha intervjuud õppealajuhataja Heikki Veinimäega, kes loobus usutlusest „tänapäeva ajakirjandu-seetikast tulenevatel põhjustel”. Seevastu ei öelnud ära ta kolleeg Mari Maimre.

Parimad Elen Lotmani tsitaadid

• „Niisiis. Oli narkopäev MHG-s. Tasuta ei jagatud, ärge mitte lootkegi.“• „Oli ülisalajane väljaõpe õpetajatele, kuhu koolilehel õnnestus imbuda. Lähedane sõber tsiteeris õpetaja Ligit meilegi lugemiseks: „Aga kui õpilane palub tunnist välja tualetti - kas ta siis ongi narkomaan?““ • „Teadke, et kaua see [alkoholi tarbimine] enam jätkuda ei saa, sest alkoholiaktsiis tõuseb pidevalt ja varsti oleks nagu aeg suureks ka saada. Samuti ei tasu loota 30% soodustusega kliendikaardiga MHG õpilasele Elvise juures, sest tema peab ju ka millestki elama. Seetõttu on viimane aeg joomisega hüvasti jätta ja asuda oma olema-tute laste tulevikule mõtlema“ • „Ühe uurimuse järgi on inimene, kes vähemalt kolm

tabuLa rasa

tabuLa Rasa - 13

TRi esimese peatoimetaja Kajar Kase kuus lugu lehe algusest.

Esimene luguKuidas me alustasime

Päris suvaliselt. Õp. Laats olla kuulnud, et mitmetel pakitseb rinnus tahe ajakirjandust teha ja viis pildil olevad inimesed kokku. Tegime rõivistus esimese koosoleku ja ütlesime välja variandid lehe nimeks (muuhulgas Bläkk ja Okse, nii et tänage õnne, et mõistuse hääl peale jäi). Välja pakuti ka Tabula Rasa ja Carte Blanche, põhjendusega, et siis võib lehe ka tühjaks jätta ja lugejat pole petetud. Läksime laiali.

Teine luguKuidas leht sai nime ja mina peatoimetajaks

Täiesti juhuslikult. Tartu linn kor-raldas koolilehtedele koolituse. Läksime Taavetiga kohale. Paluti öelda lehe nimi ja peatoimetaja. Meie vastus: „Eeee, oli vist Tabula Rasa. Ja mina (Taavet) olen kind-lasti kujundaja.“ Pärast nimetasime Krõõda tegevtoimetajaks ja hak-kasime teistest lehtedest plagieeri-tud ideedega lehte tegema. Kõik laabus.

Kolmas luguKuidas me esimest numbrit tegime

Absoluutselt ülejala. Tahtsime ta saata Järva Teataja (sic!) korralda-tud koolilehtede konkursile. Päev enne tähtaega tulime poolvalmis lugudega Taaveti kontorisse kokku, tellisime pitsat ja hakkasime pan-ema. Kell 7 lõpetasime, paljun-dasime lehe ära ja panime posti. Konkursi võitsime ära, pärast seda andsime lehe ka koolis välja. Eesti parimaks koolileheks sai leht, mida polnud numbritki ilmunud.

bLäKK&OKSE

tabuLa Rasa - 13

TRi esimese peatoimetaja Kajar Kase kuus lugu lehe algusest.

Päris suvaliselt. Õp. Laats olla kuulnud, et mitmetel pakitseb rinnus tahe ajakirjandust teha ja viis pildil olevad inimesed kokku. Tegime rõivistus esimese koosoleku ja ütlesime välja variandid lehe nimeks (muuhulgas Bläkk ja Okse, nii et tänage õnne, et mõistuse hääl peale jäi). Välja pakuti ka Tabula Rasa ja Carte Blanche, põhjendusega, et siis võib lehe ka tühjaks jätta ja lugejat pole petetud.

Neljas luguKuidas me kasumit kasutasime

Sihtotstarbeliselt. Esimese lehe tuludega käisime toimetusega Zum-Zumis. Pärast avaldasime sealt saadud tšeki oma võrgulehel. See oli ainus asi, mis me kunagi sinna panime. Esimese kasumi ülejääk ununes kujundaja kätte. Teise numbri kasumi ülejääk ununes tegevtoimetaja kätte. Kolmandaks numbriks sain aru, et nii see enam edasi kesta ei saa ja unustasin kasumi enda kätte.

Viies luguKuidas me tegevtoimetaja välja vihastasime

Elen kirjutas Druzbanurka härmakate välimäärajat. Teise numbrisse kirju-tas sinna ta ka tegevtoimetajast. Te-gevtoimetaja ei soostunud seda sisse panema, aga siis pidi ta kujundam-iselt koju minema. Välimäärajast aga jäi ruumi puudu, oli juba väga hilja ja me kujundajaga panime selle ikka sisse. Perversse huviga lugeja võib nüüd minna raamatukogusse ja vaa-data, mida Krõõt kartis (selle võib ka siit leheküljelt üles leida - toim). Tegevtoimetaja ei rääkinud meiega kaks nädalat. Pärast kõik laabus.

Viimane lugu:Kuidas meie Tabula Rasa elab edasi

Kaks nädalat tagasi (detsembris - toim) magasin kell 12, nagu viienda kursuse tudengile kohane, kui mulle helistas Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits aka Priit Pullerits-hiir. Ta tahtis näha meie esimest numbrit, kus avaldasime küsitluse, mille kohaselt 66% Härma poistest olid olnud koolis purjus.

tartu mIIna härma gümnaasIumist sõLtuv ajaLehttabuLa rasa"

Yippii! Täiesti mõttetult triviaalsed faktikesed Tabula Rasa värvikast ajaloost, millest mingit kasu pole!

• Tabula Rasa ühe ek-semplari hind on olnud detsembrist 1998 ehk lehe loomisest saadik viis krooni. Hind sellel õppeaastal tänu kooli (loe: hr Sasi) mõistvale suhtumisele ei muutu.• Enim kaanelugusid - kuus - on kirjutanud Elen Lotman. Talle järgnevad Krõõt Kiviste ja Sigrid Sõerunurk, mõlemad kolme looga.

• Karikatuuride populaarseimaks kujutiseks on vaieldamatult Jüri Sasi. Palju on joonistatud ka rebaseid.• Esimesed kaks lehte olid 12 lk paksused. Viimase kahe numbri maht on sellega võrreldes kahekordistunud.• Ilma Tabulata sa ei teaks, et Anna Krjukova esimeseks töökohaks õpetajana oli Kaagvere kool, kus ta üheks õpilaseks oli teiste seas ka Tartu eks-linnapea Roman Mugur• Samuti oleks teadmata jäänud, et treffnerist Sasi on õpet-anud Alžeerias prantsuse keeles matemaatikat.• Detsembris 1999 tehtud uurimuses ilmnes, et 15% õpi-lastest ei jõua kooli õigeaegselt. Direktsiooni rõõmuks pole see protsent aastatega tõusnud, pigem vastupidi: tugeva antipropaganda (kui hilined, saad käskkirja!) tulemusena on hilinejate arv aasta-aastalt kahanenud.• Samal kuul üritati teha intervjuud õppealajuhataja Heikki Veinimäega, kes loobus usutlusest „tänapäeva ajakirjandu-seetikast tulenevatel põhjustel”. Seevastu ei öelnud ära ta kolleeg Mari Maimre.

Parimad Elen Lotmani tsitaadid

• „Niisiis. Oli narkopäev MHG-s. Tasuta ei jagatud, ärge mitte lootkegi.“• „Oli ülisalajane väljaõpe õpetajatele, kuhu koolilehel õnnestus imbuda. Lähedane sõber tsiteeris õpetaja Ligit meilegi lugemiseks: „Aga kui õpilane palub tunnist välja tualetti - kas ta siis ongi narkomaan?““ • „Teadke, et kaua see [alkoholi tarbimine] enam jätkuda ei saa, sest alkoholiaktsiis tõuseb pidevalt ja varsti oleks nagu aeg suureks ka saada. Samuti ei tasu loota 30% soodustusega kliendikaardiga MHG õpilasele Elvise juures, sest tema peab ju ka millestki elama. Seetõttu on viimane aeg joomisega hüvasti jätta ja asuda oma olema-tute laste tulevikule mõtlema“ • „Ühe uurimuse järgi on inimene, kes vähemalt kolm

korda alkoholi tarbib, juba sõltlane. Kurb küll, aga sell-est lähtudes peaks terve MHG tööka õpilaskollektiivi võõrutusravile saatma.“ • „Millal siis valmib uus spordihoone? Esmane tärmin – aasta 2000 algus – on juba ammu utoopiaks muutunud.”• „Õpilaste jõulurõõme inspekteerima tulnud õpetajate Palgi ja Eimani range pilgu all asuti vastavalt võimetele kaasa laulma või suud maigutama.”• „Kooli kohvikus müüakse kahtlast toitu ”

Parimad pseudonähtused

• Elvis - küll juba lahkunud meie ridadest, kuid siiski jätab pidevalt MHG õpilaste elu saatuslikku mõjutamist. Ise teate kuidas. • Fuck - sidesõna. • Jürid - MHG aristokraatia. Meenutavad aeg-ajalt kõigile, et õppimiseks on peale meie kooli ka teisi alternatiive. • Kolmikala - reedeõhtune sport ehk tõstmine, ori-enteerumine ja mälumäng.• Krõõda lapsed – väsitavalt väsimatud taidlejad; kohal igal üritusel.• Krõõt - naine missiooniga - kõik abituriendid järjest ette võtta. • Machu - kunagi oli tal peenike hääl. Siis tuli häälemurre... Evib suurepärast omadust täiesti et-tekujuteldamatutes kohtades oksendada. • Mudistid - kõik need väikesed olendid, kes jalge ees sibavad, kui sa rahulikult üritad arvutiklas-sis kohta leida. Nende rassivaenlane: Janika, kes kangelaslikult üritab piitsa ja prääniku meetodiga mudanarkomaaniat välja ravida. • Palu lapsed – elavad igavesti• UQ - kooli hall kardinal ja traaditõmbaja. Ilma temata oleks praegune abituurium in corpore vist veel kuuendas klassis.

Parimad õpetajate ütlused intervjuudes

• „Mind on KGB-s kaks korda üle kuulatud.“ - Anna Krjukova • „Jätan meelde, õpilastega ei joo.“ - Anna Krjukova • „1974-ndal [aastal] oli mul infarkt. Haiglas oli mul nii loll arst, et ime, et üldse ellu jäin.“ - Anna Krjukova • „Kes õppis rohkem, kes vähem, kuid ming-isugust mahakirjutamist küll polnud.“ - Jüri Sasi õpetamisest ja õppimisest Alžeerias • „Meie lapsed on targemad.” - Igor Holts võrdleb Eesti ja Kanada koole.

TABULA RASA

POSTIPOISS

On sügisvaheaeg, kalendri sõnul neljapäev, 30. oktoober. Terve plejaad asjahuvilisi, sh veel tutvumata tabulalased ja postipoisid, on keset õndsat puhkenädalat varahommikul üles tõusnud ning sõidavad bussiga Viljandisse, et sealt ümber istudes Võhmasse lehelaagrisse jõuda.

Tartu-Viljandi liin osutub maakonnaliiniks, millel pea-tusi vähemalt iga 7 minuti tagant. Graafi kusse satub ka erakonnaline seisak - ühe juun-iorreisija põis lakkab täisfunkt-sionaalselt töötamast.

Tosinkond peatust läbitud, jõuab buss viimaks Viljandisse. Sealses bussijaamas ootab noorajakirjanikke pilgeni täis eribuss. Lubatakse, et kohe tuleb ka teine, tühjem buss. Ootusärevus täidab esimesest bussist sekundiga maha jäänud leheneegreid.

Ja saabubki meie trans-pordivahend! Sisse astudes avastame meeldiva üllatusega, et tegemist on ülimalt huvipa-kkuva futuristliku raudratsuga! Kahju, et selliseid Asimovist ja Tarkovskist inspireerituid sõidukeid linnaliinides ei leia: niivõrd hea tuju tekib!

Retrosöökla

Peagi terendab käegakat-sutavas kauguses Võhma. Bus-sisolijate üllatuseks selgub, et Võhma on linn, hellitavalt an-takse talle nimeks „gorotškaja“. Asulale ringi peale tehes pan-nakse kõrva taha kahe (!) poe asukohad ja viie-kuue tänava nimed – rohkem neid ei näigi olevat.

Keskpäeval toimub laagri avamine, millele järgnevad

14 - tabuLa rasa

REportaaz

pikad loengud väikestes grup-pides. Raiti ja Jaanuse loengud toimuvad kauni nime, kuid kõva põrandaga kuldses maga-las, mille tabulalased oma öö-majaks on kuulutanud, Kristi ja Laura sattuvad hoopiski võõrasse seltskon-da , Mar i – Liis näib olevat üldse kadunud.

L õ u -nasöök. Juba k o d u s e k s s a a n u d koolitoitlus-taja Fazer/Amicaga ei anna võrreldagi: taldrikutel on mingi ebamäärane mik-stuur, sööklaruum pärineb aastakümnete tagant. “Eighties coming back...”, lauldakse, ja otsitakse välja fotoaparaadid. Sööklatädide põlled väärivad jäädvustamist, samuti klimbid

mannapudru sees.

TR kaob

Pärastlõuna ja õhtupoolik mööduvad loengute ja õh-tusöögi (same old shit) taktis.

Vahepeal kaob mõistatuslikult lugemiseks ja parima hääleta-miseks välja pan-dud koolilehtede seas t Tabula Rasa eksemplar. Keegi ei tea midagi, toime-tus kahtlustab s a b o t a a ž i . TR hääletab

Postipoisi poolt ja vastupidi.Õhtul mängitakse aulas

„Tähti muusikas“, kooli üm-bruse on aga vallutanud koha-likud kaagid, kellest üks võtab endale vabaduse laagrikor-raldajale vastu lõugu virutada. Välisuksed pannakse lukku.

Akna taha jäävad lehvitama samad sulejopedes “linna-kaagid”.

Kell on üks öösel, kuid väsimatud Rait ja Jaanus kri-tiseerivad koolilehti - tege-likult vaid nende kujundust, sest sisuline arvustus vajaks tõsisemat pühendumust, mida säärasel hilisel õhtutunnil on liig nõuda. Publikut on kasin-alt, vaid mõni üksik silmapaar. Maha tehakse ka noortelehte Ämblik (iseloomustuseks: igav, mõttetu ja lihtsalt sakkiv). Küpseb plaan algatada Tartus uus, korralik noorteleht.

Kell pool kaks leheanalüüs lõpeb. Öörahu. Härmakad resi-deeruvad kolmekesi kuldses magalas, karlovlased eelista-vad võimlat.

Pullerits loobib lehti

Reede hommik. Härmaka-tel oli kõva öö, s.t põrand oli kõva. Võimlarahvas on veelgi

Kutu Piilu ehk Surnud Part võttis v/Võhmale......ehk lugu sellest, kuidas kahe Tartu silmapaistva kooli veel silmapaistvamate koolilehtede toimetuste juhtivliikmed sõbrunesid leheneegrite laagris Mulgimaa kuulsas metropolis Võhmas.

ja Laura sattuvad hoopiski

nasöök. Juba k o d u s e k s s a a n u d koolitoitlus-taja Fazer/Amicaga ei

Vahepeal kaob mõistatuslikult lugemiseks ja parima hääleta-miseks välja pan-dud koolilehtede seas t Tabula Rasa eksemplar. Keegi ei tea midagi, toime-tus kahtlustab s a b o t a a ž i . TR hääletab

Peategelased:Jaanus - TRi peatoimetaja

Mariliis - TRi tegevtoimetaja

Laura - TRi reporter

Postipoiss - Karlova Gümnaa-

siumi koolileht

Rait - PP kujundaja

Veiko - PP fotograaf

Kristi - PP uus peatoimetaja

8x Taavi Linnamäe/NMKJaanus ja Rait aktsioonis"

REportaaz

tabuLa Rasa - 15

negatiivsemalt meelestatud - neil oli külm. Väga külm. Kulub pool tundi, enne kui nad suudavad oma hääle-kesed kuuldavale lasta.

Hommikusöök: mitte midagi üllatavat. Jaanus paneb ohkega lehtede lauale viimase TRi k o o p i a - juhuslikult oli veel üks n u m b e r kaasas. TRi t o i m e t u s kaalub mõtet viimane ek-semplar laua külge ahel-dada, kuid v a h e n d i t e puudumisel jäetakse see plaan katki. Veel loen-guid.

P i s u t enne kesk-päeva saa-bub linna ül-latuskülaline - P o s t i m e h e vanemtoimetaja, kunagine här-makas Priit Pul-lerits. Too rää-gib pikalt oma minevikust USA uudisteajakirjas Newsweek ning lennutab nagu muuseas publikusse mitme-kiloseid ameerika ajalehti. Kahjuks keegi viga ei saanud, sensatsioon jäi olemata.

Pullerits läinud, hakkavad isamaa koolimeedikud lugusid kirjutama. Valik on meie: kas uudis, arvamus- või olemus-lugu. Tabulalased rõhuvad uudistele, Postipoisi liikmed aga arvamuslugudele.

Ülejäänud päev möödub lo-

Kutu Piilu ehk Surnud Part võttis v/Võhmale......ehk lugu sellest, kuidas kahe Tartu silmapaistva kooli veel silmapaistvamate koolilehtede toimetuste juhtivliikmed sõbrunesid leheneegrite laagris Mulgimaa kuulsas metropolis Võhmas.

enguid kuulates ja lugusid kirjutades.

Öökriitika jätkub

Kohalikud nilbed jõugud piiravad õhtul kooli taas ümber ning karjuvad, et neid sisse las-taks. Ilmselt tahavad nemadki osaleda võistlusmängus „Kes tahab saada miljonäriks“.

Samuti toimub teatriõhtu - kõik rühmad peavad midagi etendama. Nähakse „Mamma miat!“, „Viva Las Vegast“ , kus

Rait etendab karvase kõhuga Seemani ja lisaks veel seda, kuidas kõikvõimas laagrijuht Kajar päästab laagrilised kaakide käest.

Ametlikud meelelahu-tusaktsioonid läbi, asuvad

J a a n u s j a Rait südaöö paiku taas lehti kritise-erima, alus-tades loomu-l ikul t oma l e h t e d e s t . P u b l i k u t , mi l le seas seekord ka Võhma kooli huvijuht, on oluliselt ro-

hkem kui 24 tundi varem.

Kella kahe paiku tuleb lo-engut kuulama laagrikorralda-ja Karin, kel-lele paljasta-takse eelmisel ööl valminud

plaan oma noortele-hte välja andma hakata. Neiu kiidab mõtte heaks, kuid tänaseni pole see veel teoks saanud.

Lehted kritise-eritud, uni platsis.

Härmakate kuldne magala on kaotanud eksklusiivsuse: nüüd on siin tabulalaste kõrval ka jääkülmast saalist pakku jook-snud postipoisid(härmakate kutsel loomulikult!) ja paar plikat. Ka varem Laurat ja Mar-iliisi ahistanud kahtlustäratav treffnerist, kes eelnenud ööl suudeti tilga kesvamärjukese ja valju jutu abil minema ajada, on otsustanud kuldses magalas ööbida. Oeh. Vähemalt on

ta vait ja omaette... vahepeal tunneb ta siiski huvi tüdrukute meigipotsikute vastu, soovides ka endale selliseid muretseda!

Tihe lennuliiklus

Koitnud on laagri lõpupäev, kolmapäev. Traditsiooniliselt ebamäärase koostisega hom-mikusöögile järgneb kaks va-likloengut. Siis lõuna - viimane külastus sellesse vapustavasse, meeliülendavasse ja retrohõn-gulisse toitlustuskohta. Me jääme sind taga igatsema!

Tunnike enne ärasõitu toimub laagri lõpetamine, jaga-takse auhindu ning laagrilehte, mille nimeks sai Kutu Piilu ehk Surnud Part (vene keeli Tohlaja Utka). TRi premeer-itakse sealhulgas mitme soki-paariga, samuti on tegemist laagri paremuselt teise lehega. Võidab Radiaator, mida keegi täpsemalt – et mitte öelda üldse - ei näi mäletavat.

Tee koju. Võhmast välja sõites selgub, et Mulgimaa metropoli kohal on tõsine len-nuliiklus. Noorte leheneegrite täpne silm registreerib vähe-malt tosinkond lennumasinat, vähemalt nii me nimetasime neid lendavaid objekte.

Bussis otsustatakse, et tuleb teha enneolematu ühislugu. Pärast kolmepäevast lehelaa-grit ja koolilehe üleküllust ris-titakse leht suurest tüdimusest haiguseks ja artiklid mikroo-bideks.

Koolileht - healoomuline haigus, äärmiselt nakkav.

Valminud koostöös Karlova Gümnaasiumi koolilehega Postipoiss! Täpselt samasug-une artikkel ilmub ka Postipoisi lisalehel, sest nende tsensuur ei pooldanud selle ilmumist „tavakülgedel”.

"

16 - tabuLa rasa

LahKunuD LEgEnd

„Ärge ainult õppige, tehke ikka sporti ka,“ soovitab MHG endine kehalise kasva-tuse õpetaja Veljo Lamp, kes seisab praegu hea Tartu linna spordihuvide eest.

Kuigi Veljo satub harva oma vanasse töökohta, kooli-majja, märgib ta kohe, nagu ka paljud teised endised õpetajad ja õpilased, et koolimaja on aastate jooksul palju ilusamaks tehtud.

„Minu ajal olid sportimis-võimalused kahjuks nigelad, praegu aga on õpilastel kas-utada moodne spordisaal,“ lau-sub endine kehalise kasvatuse õpetaja.

Tankikomandör Kaliningradis

Kuna Lamp lahkus MHG-st 1997. aastal, ei ütle tema nimi suuremale osale praegusest kooliperest mitte midagi.

„Esimese viie klassi harid-use omandasin toonases Tartu 3. keskkoolis, mis kannab praegu Raatuse gümnaasiumi nime. Edasi õppisin Karlova gümnaasiumis muusikaka-llakuga klassis. Alates 1982. aastast hakkasin tegelema ka kergejõustikuga.“

Pärast Karlova kooli lõp-etamist astus Veljo Tartu Ülik-ooli kehakultuuriteaduskonda. „Siis aga teenisin kaks aastat vene sõjaväe koosseisus Ka-liningradis tankikomandörina. Seega olen muuhulgas ka tank-ist tulistanud,“ muigab Lamp.

Sõjaväes käidud, jätkas Veljo õpinguid Tartu Üliko-olis, mille lõpetas 1992. aastal treener-õpetaja erialal. Aasta hiljem asuski ta tööle Miina Härma gümnaasiumisse, kus andis kehalise kasvatuse tunde nii kesk- kui gümnaasiumi-astmes.

Mitmekordne jooksumeister

Kooliajast on Veljol palju häid mälestusi. „Esiteks tuleb

meelde kurikuulus Karu park, kus sai alati jooksutunde läbi viidud. Samuti väike spordis-aal esimesel korrusel, mis jäi alatihti õpilaste jaoks kitsaks ja seetõttu pidasime tunde ka koridoris. „Praegu on toonase s p o r d i s -aali asemel klassiruum 103.

V e l j o L a m b i s õ n u l o n härmakad spordis alati edukad olnud. „Head õpi- ja sporditulemused käivad vist käsikäes,“ leiab ta.

MHG kehalise kasvataja õpetaja ameti kõrvalt tegeles Veljo ka ise aktiivselt spor-diga, täpsemalt jooksmisega. Nimelt on ta koguni kümne-kordne Eesti ja kolmekordne Baltimaade meister kesk- ja pikamaajooksus. „Samuti olen esindanud Eesti kergejõustiku-koondist,“ lisab ta.

1997. aastal jättis Veljo koolielu selja taha ning suun-dus tööle Tartu Linnavalitsuse sporditeenistusse, kus täitis peaspetsialisti kohuseid. Alates 2000. aastast vahetus endise

kehalise kasvatuse õpetaja ametinimetus, peaspetsialistist sai juhataja, kuid töö sisu jäi Lambi enda sõnul samaks.

Õpilased teretavad tänaval

Veljo ütleb, et õpetaja-aastatest on tema prae-guses töös kasu olnud. „ M H G -s õppisin r a s k e t e s tingimustes

hakkama saama ning see aitab ka elus tõkkeid ületada.“

Lamp käib senimaani paljude oma endiste kol-leegidega läbi, eraldi nimetab ta Riho Leppojat ja Jüri Sasit. Tänaval teretavad Veljot ka tema toonased õpilased, kel-lega ta oma sõnul väga hästi läbi sai. „Minu ja õpilaste va-heline suhtlus oli alati vaba,“ meenutab ta.

Praegustele härmakatele on Veljo Lambil selge sõnum: „Viige oma asjad kindlalt lõpuni. Pidage meeles, et on raskemaid ja paremaid aegu. Ja loomulikult, ärge ainult õppige – tehke natukene sporti ka!“

Veljo Lamp - läbi ja lõhki spordimeesMIHKEL UIBOLEHT

" Veljo LampSünniaeg: 02.01.1968, Tartus

Haridustee: 1.-5. klass Tartu Raatuse Güm-naasium (endine 3. keskkool); 6.-11. klass Tartu Karlova Güm-naasium; 1986. aastal astus Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonda, kus lõpetas 1992. aastal treener-õpetaja eriala.

Sportlikud saavutused: 10-kordne Eesti-ja 3-kordne Baltimaade meister kesk-ja pikamaajooksus. Esindanud üle 10 korra Eesti kergejõustikukoondist.

Karjäär: 1993.-1997. aastal Miina Härma Gümnaasiumi kehalise kasva-tuse õpetaja. 1997.-2000. aastal Tartu Lin-navalitsuse spordiosakonna peaspetsialist. 2000. aastast tänaseni Tartu Linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja.

Mihkel UibolehtVeljo Lamp oma praeguse leivaandja Tartu Linnavalitsuse ukse ees"

Eelmine kord ilmus lugu legendaarsest koorijuhist Riho Leppojast. Järgmises numbris juba uus üllatus!

"

Tänaval teretavad Veljot ka tema toonased õpilased,

kellega ta oma sõnul väga hästi läbi sai

EKSam

tabuLa Rasa - 17

5

Kui hästi tunnete oma kodukooli, Miina Härma Gümnaasiumi? Vastake järgnevale kolmeteistküm-nele küsimusele. Iga õige vastus annab ühe punkti (s.t kui küsitakse viit asja, on või-malik saada max 5 punkti), punktide arv on sulgudes. Parima tulemuse korral on võimalik koguda poolsada punkti.

KOOL1. Nimetage viis endist MHG direktorit, kelle eesnimeks pole Jüri! (5)____________________________________________________________________________________________________

2. MHGd pole kunagi juhtinud naisdirektor. (1)• Õige • Vale

3. Kus koolimajas on tehtud järgnevad fotod (ülemine pildir-ida vasakult paremale? (5) a) _________________ b) _________________

c) _________________

d) _________________

e) _________________

4A. Lisage jaanuaris uuendatud kooli kodukorra väljavõtetesse puuduvad sõnad! (7)a) „MHG õpilane ____________________, ____________________ ega ____________________ nii koolimajas, kooli territooriumil ega teistes avalikes kohtades.“b) „Õpilane käib koolima-jas vaid õpilastele ettenähtud ruumides. Nende hulka ei kuulu ____________________, ____________________, ____________________, ____________________.“

4B. Tunne ajalugu: lisage 30ndate aastate kooli kodu-korra väljavõtetesse puuduvad sõnad! (5)a) „Õpilane peab istuma igas tunnis ____________________ ja ____________________ poolt määratud kohal. “b) „Õpilased peavad vahetunnil ____________________, mitte ____________________ega ____________________.“

5. Millisesse ilmakaarde avaneb MHG peauks? (1)a) Põhib) Lõunac) Idad) Lääse) Kirref) Kagu

g) Edelh) Loe

PEDAGOOGID5. Nimetage nelja praeguse MHG õpetaja täisnime, kellel on eesnimeks topeltnimi (nt Pille-Mari Kaalikas)! (4)________________________________________________________________________________

6. Kuidas on õieti? (1)a) Tiia Tševtšukb) Tiia Ševtšukc) Tiia Sevtšukd) Tiia Tsevtšuke) Tiia Tšuhh-tšuhh

7. Millise pedagoogi stambid? (4)a) __________________: „...nii et tatti lendab.“b) __________________: „Küsimusi...ei...näi...olevat.“c) __________________: „Väike ebatäpsus.“d) __________________: „Mõte selles...“

8. Nimetage viis praegust MHG õpetajat, kes on ühtlasi ka kooli vilistlased! (5)____________________________________________________________________________________________________

9. Kirjutage Jüri Sasi para-meetrid! (4)a) jalanumber: ___b) autonumber: ____c) pea ümbermõõt: ____ cmd) vanus: ___

MIINA HÄRMA10. Mis aastatel Miina Här-ma... (4)a) ...elas: ___________b) ...töötas meie koolis: ____________________

11. Tooge näiteid Miina Härma mitmekülgsest loomingust. (2)a) laul ________________b) kantaat _____________c) rahvaviisi töötlus __________________d) laulumäng __________

TABULA RASA12. Mis aastal ilmus esimene Tabula Rasa? (1)a) 1996b) 1997c) 1998d) 1999

13. Kes mõtles välja Tabula Rasa nime? (1)a) Margot Holtsb) Kajar Kasec) Elen Lotmand) Mare Toompere

Kui palju tead Sina MHG-st?

1. O. Kallas, P. Põld, J. Tork, J. Varik, A. Raudsepp, H. Karu, A. Selge, L. Kant, H. Kauri, L. Peikar, A. Velliste, K. Loog, H. Palamets, A. Juhkam, P. Kasema, 2. vale, 3. a) punane rist keldris, b) sekretäri kabineti väljapääsupoolne uks (nüüdseks parandatud?!?), c) Eimani kraanikauss, d) sidrunikann Sasi kontoriaknalaual (nüüd salapäraselt kadunud), e) füüsikaklassi tool 4A. a) ei suitseta, ei tarbi alkoholi, kasuta narkootilisi aineid, b) õpetajate tuba, õpetajate WC, õpetajate garderoobi boks, klassiruumide juures asuvad õppevahendite ruumid, 4B. a) aineõpetaja, kooliarsti, b) liikuma, paigal seisma, istuma, 5. lõuna, 5. Tiia-Marike Eiman, Tähti-Merike Kilk, Tiiu-Mai Loko, Helle-Kaja Möls, 6. b) Tiia Ševtšuk, 7. a) Mai Aavasalu, b) Jüri Sasi, c) Jüri Vene, d) Anne Laius, 8. Anne Aluvee, Tiia-Marike Eiman, Kai Laja, Erika Puusemp, Heikki Puusepp, Mare Toompere, Krista Ummik, Reet Volmer, 9. a) 44-45, b) vt Sasi vastust!, c) 59,35 cm, d) 49, 10. a) 1864-1941, b) 1917-29, 11. a) „Kevade“, „Enne ja nüüd“, „Pühendan kõik kallile“, „Meeste laul“, „Kus on kulla kodu“, „Linnuke“ jne, b) „Kalev ja Linda“, c) „Tuljak“, „Pidu hakkab“, „Ei saa mitte vaiki olla“ jne, d) „Murueide tütar“, 12. c) 1998, 13. c) Elen Lotman.EKsam:

TABULA RASA

Pööra lehte ja vaata kuidas meie direktsioonil läks!

"

18 - tabuLa rasa

EKSam

Kolmest eksamineeritavast (loodame, et kõrgemad võimud vabandavad siin ja edaspidi meie poolt väärkasutatavat sõna “eksam”) jäi soorita-misega nõusse vaid üks, nimelt direktor ise. Ei saa salata, et ka austatud õppealajuhataja Mari Maimrega kellaaeg kokku oli lepitud, tema aga otsustas viimasel hetkel alt hüpata ning oma eksamineerijale hoopis loengut pidada. Nii saigi noorukesele ajakirjan-ikule selgeks, kuidas asjad Suurte Inimeste Maailmas tegelikult käivad.

Niisiis, kas võib lookirjuta-jaid hukka mõista selle eest, et hr Veinimäele ja pr Maimrele hinnanguks “läbikukkunud” sai? Sest kujutlegem vaid, kui kaks kolmandikku abituuriu-mist lihtsalt keelduks eksamit sooritamast… Mis jääks küll järgi eliitkoolimainest?

Hr Sasi oli väikese eksperi-mendiga põhjusmõtteliselt päri, ja Maimre nõustus sam-uti, kui juba Sasi seda tegi, kuid läbirääkimised õppeala-juhataja Heikki Veinimäega jäid õigupoolest lahtiseks.

Härra Veinimäe muudkui kordas, et tema teeb koolis oma palgatööd ning pole ko-hustatud mingit nn eksamit tegema. Pole kohustatud küll, aga kas töökohustuste hul-ka ei kuulu kaudselt ka õpi-lastega suhtlemine ning kas koolimeedia pole mitte suht-lusvahend? See tegevtoimetaja suust kõlanud argument mõjus Veinimäele aga nii, et kantselei uks prantatas kinni samal het-kel, kui TR toimetajaskonna ja reporteri suud ootamatusest lahti kukkusid. Niisiis suun-duski eksamikomisjon vaid hr Sasi kabinetti, et kontrollida viimase teadmisi kooli kohta.

Test direktsioonile koosnes kolmeteistkümnest küsimus-est, millede erinevad vald-

konnad ehk loodetavaist ek-samineeritavaist kaks ära hir-mutasidki. Igal juhul sai ainus sooritaja hindeks “väga hea”, ent keeldujad “läbikukkunud”, sest eks just nõnda hinnatakse abituriente, kes lihtsalt ek-samile ei ilmu või esitavad tühja paberilehe.

Siiski on käesolev tead-mistekontroll ju kõigest “ek-sam” ning tulemusi oleks rangelt soovitatav vaadata läbi huumoriprisma. Üldkokku-võttes ko-g u s J ü r i S a s i 3 7 p u n k t i , millele ek-samikomis-jon omalt-poolt veel 10 huumoripunkti lisas. 47 punkti maksimaalsest punktisummast 50 – see on ju väga hästi sooritatud, arvesta-des sellega, et kontrolliti üldist Miina Härma Gümnaasiumi ajaloo tundmist, faktiteadmisi ning ka visuaalset mälu ehk kooli n-ö problemaatilisemate kohtade fototõestuste äratund-mist.

Direktorihärra teadis hästi

MHG endisi juhatajaid, kelle eesnimeks polnud Jüri, kuid õigete vastuste vahele eksis ära ka salapärane Ants Karu, kelles arvame ära tundvat Hans Karu. Erinevalt Jüri Sasist teame meie, et MHGd on juhtinud ka naisdirektor, sealhulgas 17 koolijuhatajast on olnud tervelt 5 direktrissi.

Probleemseid või lihtsalt põnevaid kohti koolimajas polnud must-valgetelt fotodelt ära tunda ilmselt lapsemäng.

Viiest vas-tusest kaks olid õiged, k u i d e k -s i m u s t e hulgas oli n ä i t e k s

kann kuivanud sidrunitega, mille asukohaks tegelikult di-rektori enda kabineti aknalaud, mitte kohvik. Samuti ei teatud Eimani klassi kraanikaussi, mille veerel oli äraandev veek-laas ja plastmasskruus, mis eristab seda Sasi pakutud õp-etajate toa kraanikausist.

Jaanuaris uuenduskuuri läbinud kodukorra oli eksami-sooritaja seaduskuuleka ko-

danikuna korralikult meelde jätnud, teades, et härmakas ei joo, suitseta ega tarbi narkoo-tilisi aineid.

30ndate aastate kodukor-raga tuli aga veidi raskusi – Sasi arvates pidi läinud sajandi esimese kolmandiku õpilane istuma igas tunnis liht-salt „kindlal ja õpetaja” poolt määratud kohal, selmet istuda nii pedagoogi kui ka kooliarsti kooskõlastatud arvamuse järgi määratud kohal. Samuti näeb vana kodukord ette, et õpilased peavad vahetunnis liikuma, mitte paigal seisma ega is-tuma, kuid eksamineeritav arvas, et õpilastel oleks palju targem jalutada, mitte joosta ega mürada.

Küsimusele “Millisesse il-makaarde avaneb MHG uks?” tuli eksamineerijate üllatuseks korrektne vastus koheselt. “Kust te seda teate?” küsiti sooritajalt. “Päike paistab siit kabinetiaknast ju sisse!” oli Jüri Sasi analüüsivõimeline ja loogiline vastus.

Oma kooli õpetajaid tunneb sooritaja hästi. Töökäsuks oli nimetada neli praegust MHG

Eksam direktsioonile ei sasinud koolijuht JüriLAURA MAURING

MARILIIS TOOMISTE

Jaanus NoormetsDirektor Jüri Sasi oli kogu direktsioonist ainus, kel jätkus julgust õpilastele vastu tulla ning eksam sooritada

"

Uuenduskuuri läbinud kodukorra oli eksamisooritaja

seaduskuuleka kodanikuna korralikult meelde jätnud

KOOLiElu

tabuLa Rasa - 19

õpetajat, kel eesnimeks topelt-nimi. Mängleva kergusega, kuigi ei saa just öelda, et ilma ehthärmalike mahakirjutam-issoovideta, ilmusid paberile õiged vastused – Tiia-Marike, Tähti-Merike, Helle-Kaja ja Tiiu-Mai.

Samuti teadis Sasi keeruka nime Tiia Ševtšuk õigekirja, naerdes koolipoisilikult neljast val ikust välja vari-andi “Tiia T š u h h -Tšuhh” . Direktor tundis ära ka kaks neljast pedagoogi stambist, mis hõlmasid nii Mai Aavasalu “...nii et tatti lendab”, Jüri Sasi enda “Küsimusi... ei... näi... olevat”, Jüri Vene “Väike ebatäpsus” (sooritaja pakkus Helle-Kaja Mölsi) kui ka Anne Laiuse “Mõte selles...” (paku-tud Janika Kaljula tsitaadiks). MHG õp-etajaid, kes ühtlasi ka kooli vil-i s t l a s e d , oskas Sasi n imetada mitmeid – Tiiu Müür, Reet Volmer, Mare Toompere ja Erika Puusemp.

Omaenda parameetreidki teadis härra direktor hästi, kaheldes küll mõnes: nõnda kõigub Sasi jalanumber 44-45, selgituseks lisaks ta, et see oleneb. TR saab aru küll, et jalg võib päeva lõpuks veidi paiste minna, iseäranis juhul, kui ei kasutata vahetus-jalanõusid.

Enda vanust ja autonumbrit-ki mäletas Sasi suurepäraselt, ent mälu vedas teda eelmaini-tud pisikese ebatäpsusega alt peaümbermõõdu suhtes – kasina 53 cm asemel oleks ta pidanud pakkuma 53,35 cm, ent TR ei loe seda veaks, kuna tuleb arvestada võima-likku ümardamist ja tagasi-

hoidlikkust pigem vooruseks pidada.

Kool i le n ime andnud helilooja elu-olu vallas on direktori teadmised siiski suht-eliselt keskpärased. Miina Härma eluaastad nuputati küll välja seoses vastmöödunud sünniaastapäevaga, ent algselt pakuti väga ebaloogil isi aastaarve (nagu oleks Här-

ma sünd-inud 20. sajandil).

V a -j a k a j ä i t eadmis i tema meie k o o l i s

töötamise koha pealt. Nimelt ei töötanud Miina Härma tol-lases Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlastekoolis mitte 24 aastat, vaid hoopis poole vähem, lõpetades tosin aastat enne surma. Loomingu tundmises läks märklauast mööda Miina Härma kantaat

( “ L a u l u -rahvale”), kuid hästi o l i t eada laul (“Ei saa mitte vaiki olla”), rah-

vaviisi töötlus (“Pidu hakkab”, “Tuljak”) ja laulumäng (“Mu-rueide tütar”).

K a h e t s u s v ä ä r s e l t e i olnud MHG direktoril aimu käesoleva koolilehe nime autorist, kelleks pakkus Elen Lotmani asemel Kajar Kaset, kes on olnud mainimisväärne peatoimetaja. Kiiduväärne oli aga see, et teati Tabula Rasa esimese numbri ilmumisaastat – 1998.

Sasi mõtteidKäesoleval aastal on õpila-somavalitsus üpris kenasti rutiinset koolielu põnevaks muutnud. Paraku pole sen-ised teemapäevad täielikult õnnestunud: värvipäeval olid vaid üksikud klassid omades värvides, jõulumütsi päeva ignoreeris lõviosa här-makaid, ka valentinipäeval ja 23. veebruaril täitsid vähesed dress code’i.

TR pakub välja neli teema-päeva, mida ÕOV võiks (loe: peaks) käesoleval õppeaastal ilmtingimata korraldama. Päe-vadele annavad hinnangu ÕOV president Kreete Vään ja MHG direktor Jüri Sasi.

Mütsipäev

Kontseptsioon: õpilased võivad terve päeva kooli-majas muretult mütsi kanda. Mütsiks olgu kas traditsioon-iline nokats või hoopis läkiläki vms. Valik on õpilasel! Täht-saim on see, et kooli personal ei tohi õpilast sundida mütsist loobuma.

ÕOV: „Teeme ära!“Sasi: „Miks mitte?“

Streigipäev

Kontseptsioon: õpetajad said detsembris streikida, nüüd on kord õpilastel protesteerida. Mille vastu? Suva. Tähtis on tunda enda vabalt ja pro-testida: teha fuajeesse „lõke“ ja selle ümber, plakatid käes, hängida.

ÕOV: „Kohe ei oska mid-agi öelda.“

Sasi: (naerab) „Streik on äärmuslik vahend, mida te-hakse ainult siis, kui eelnev pole õnnestunud“. Aga kui see oleks täiesti lõbus, mitte tõsine üritus ja toimub ainult vahetunnis? „Sel juhul peaks

olema hästi ette valmistatud“.

Lollide susside päev

Kontseptsioon: ühel ke-nal päeval tulevad õpilased kooli ning tavapäraste rih-mikute ja sandaalide asemel on nende vahetusjalanõudeks pööraselt naljakad, seega lolli välimusega, sussikesed. Mida veidramad jalavarjud, seda parem.

ÕOV: „Jumalast vinge!”Sasi: „Väga tore!“ Ühtlasi

lubas Sasi ka ise sellest teema-päevast osa võtta.

Lennunduspäev

Kontseptsioon: õpetajad kurdavad aeg-ajalt, et klas-siruum on muutunud len-nujaamaks. Õpilastele on see

aga täielik fun. Seega o leks ainult sel päeval kogu õppeaasta jooksul paber-lennumasinate viskamine le-galiseeritud.

Õ O V: „Pisut imelik, aga käib kah.”

Sasi: „Kind-lasti ei luba!

Osad õpilased ei suuda piiri pidada!“

Toimetuse lemmik: ilmselt streigi- ja lennunduspäev kooli personali heaks kiitu ei pälvi. Ka mütsi kandmine vanemate inimeste juuresolekul - ja veel hoones sees! - võib tervele ple-jaadile pedagoogidele mõjuda häirivalt. Seetõttu näib ain-sana üle jäävat lollide susside päev, tavalisim TRi valikust. Aga tegelikult peaks kõik ära tegema. Valik on lihtsalt niivõrd hea, et üht võitjat välja noppida on mõttetu.

Neli soovitust

ma sünd-inud 20. sajandil).

j a k a j ä i t eadmis i tema meie k o o l i s

Sasi tuLemus: 37+10 punkti!

Koolile nime andnud helilooja elu-olu vallas on direktori

teadmised siiski suhteliselt keskpärased

Mis järgmisena?Kirjuta ja joonista meile: jaanusn@hot.ee või mhg.tartu.ee/forum Kahtlemata ei saa see ürituste-

hulk olla meie lagi! Aita kool huvitavamaks muuta ja saada oma ideed teele!

"

20 - tabuLa rasa

Tr juunior

Interneti teel saavad kokku telemängus „Neti 2003“ meie kooli edukalt esindanud Liis Ott ja Carolin Aren 7b klas-sist, Paul Tamm 7a klassist ja Tuuli Lõhmus 4a klassist.

Kuidas te otsustasite saates osaleda?

Liis: Lihtsalt proovisin seal netilehel… naljapärast.Carolin: Mõtlesin, et prooviks ja siis - ohoo! - tuli välja, et saan edasi ja lõpuks sain ka saatesse.Paul: Niisama huvi pärast proovisin seda testi internetis.Tuuli: Alguses võtsin kõike naljaga, kuid Tallinnas läks asi juba tõsisemaks. Liis: Tallinnas oli juba pinge sees.Carolin: Tegelikult oli seal ju suhteliselt kerge, aga see pinge tegi asja raskemaks. Paul: Alguses oli natuke närv ka sees.Tuuli: Mulle tundus, et Tallin-nas ma küll midagi ei osanud.Paul: Isegi küsimus, nagu „väin saaremaa ja hiiumaa vahel“, ei tulnud meelde.

Kuidas saatesse sattusite? Kas tuli üllatusena, et teid välja valiti?

Liis: Jah, alguses oli suur ül-latus, sest ei osanud kohe virtu-aalsust reaalsusesse tuua.Paul: Täielikult, sest ise arva-sin, et jäin 100 Tallinnas olijast 99-ndaks.Tuuli: Jah, see oli üllatus, sest arvasin, et kõik teised on paremad.

Kuidas kulges saate salvestus?

Liis: Alguses oli hästi sõbralik seltskond. Sooviti edu ja soo-vitati mitte pabistada.Carolin: Oli nii, et see Jõeka-lda (Kristjan Jõekalda – autor) rääkis ja oli selline lõbus, sõbralik. Aga see salvestus oli siiski liiga pikk.Paul: Jõekalda alguses rääkis,

LAURA PÄRNASALU

„Isegi fi lmijad ei teadnud vastuseid!”

mida teha võib ja mida mitte, siis tõmmati loosi ja tehti pilti.Liis: Salvestused toimusid septembris ja oktoobris.Carolin: See Reikop (Marko Reikop – autor) rääkis tõesti liiga palju.Paul: Mitu k o r d a parandati ja salves-t a t i ü l e , sest isegi filmijad ei t e a d n u d vastuseid ja helistasid igale poole.

Kas saate ajal oli ka raskeid hetki?

Liis: Kui tehti sinuga rääkimise ajal stopp, siis kartsid, et mis nüüd.Paul: Kui oli selline küsimus, mida tegelikult tead, aga liht-salt ei tulnud meelde.Carolin: Minu jaoks oli see, kui see Reikop ütles mulle mingi vastuse ette ja ma pi-din uuesti vastama kõigile ja olid ka uued küsimused. Siis ma läksin sellest kohutavalt närvi.Tuuli: Näiteks siis, kui ma ei osanud vastata. Mõtlesin,

aga ei olnud midagi niisugust kuulnudki.Liis: Tobe, kui vastust ei tead-nud, sest siis venitati ja puha.Paul: Ma vastasin arvutivoorus „mošee“. Vastasin ainsana õigesti, aga siis keegi fi lmijat-est ütles, et š-d ja ž-d ei tohi

k a s u t a d a ja küsimus m u u d e t i ära.

K u i d a s on MHG koolipere suhtunud

teie telekarjääri?

Carolin: Ei olegi kuidagi, sest see pole ju mingi karjäärgi. Üks saade pole ju midagi erilist. Paul: Mitte eriti eriliselt, sest ma pole tegelikult pärast seda eriti koolis käinudki. Olin haiglas.Liis: Sõbrad on mind toetanud. Ja niisama kooliinimesed on vaadanud, aga ei midagi eril-ist. Tuuli: Klass oli natuke huvi-tatud, aga enam mitte...

Olete saanud ka õpetajatelt või direktorilt mingit tunnustust?

Carolin: No Liis on tõesti

20 - tabuLa rasa tabuLa Rasa - 21

Asti Kuuse on peaaegu tava-line 7. klassi tüdruk, kelle sulest ilmus eelmise aasta lõpus muinasjuturaamat “Väga värviline”.

Asti arvates pole selles ent midagi erilist. „Igaüks saab sellega hakkama, kui vähegi viitsimist ja järjepidevust on,” ütleb ta tagasihoidlikult. Eriti olevat tarvis seda viimast, arvab Asti, ja sõnab, et kui juba alustada, siis on tarvis ka lõpule viia, sellega peab pidevalt tegelema, muidu ei õnnestu.

Juttude kirjutamist ning sahtlisse kogumist alustas Asti juba mitme aasta eest. „Mul ei olnud vahel mitte midagi teha. Nii ma kirjutasingi jutukesi ja joonistasin nendele pilte juurde.”

Mõttele põnevatest jut-tudest raamat kokku panna tulid vanaema Lehte Hainsalu ja Asti isa. Nemad viisidki raamatu trükki.

Asti arvates ei suhtuta te-masse pärast raamatu kir-jutamist kuidagi eriliselt. „Kirjandusõpetaja küll kiitis. Meil oli just aasta lõpus oma-loomingupäev. Ja kui mina oma raamatu sinna viisin, ütles õpetaja, et nii palju poleks küll vaja olnud tuua.”

Raamatuga seotud rahaas-jadest pole tüdruk varmas rääkima. „Eks raamat läks kokkuvõttes väga kalliks küll, aga täpset hinda ma ei tea, sest mu isa tegeles sellega,” lausub ta.

Asti tahaks veel kirjutada, ent konkreetseid ideid tal praegu pole. „Olen küll juba midagi sahtlisse kirjutanud, aga vaid paar lehekülge.“

Neli kolmandikku meie kooli Neti-meeskonnast"

„Finaali jaoks käskis ema pintsaku ka selga panna.

Teadsin ju, et ega see õnne tuua saa”

Seitsmendik Asti Kuuse kirjutas juturaamatuLAURA PÄRNASALU

Tr juunior

tabuLa Rasa - 21

„Isegi fi lmijad ei teadnud vastuseid!”

saanud ja kuidas veel! Õpeta-jad tulid kohe juurde ja kiitsid tema tublidust.Liis: Mind tõesti õpetajad kiitsid ja siis direktor, kellega ma kunagi rääkinud polnud, ütles ka midagi. Ma ei osanud midagi vastata, arvatavasti vaid pobisesin midagi. Carolin: …endal nii särav naeratus näol! Lausa naljakas oli... Ma ju Liisi pinginaaber. Minul oli küll naljakas pealt vaadata, kuidas seal Liisu kiideti ja ta ise pidevalt pu-nastas.Paul: Ise sa veel paanitsesid enne saadet ja saate ajal olid calm ise... Ma olin enne saadet täiesti rahulik, kuid salvestusel hambad lagisesid.

Kas telepurgis viibides oli närv ka sees?

Kõik koos: Muidugi oli! See oli lausa kohutav!Carolin: Alguses olin rahulik, aga selle Reikopi ja etteöeldud vastuse peale läksin ikka täiesti närvi.Paul: Mõtlesin, et jätan lolli mulje küll ja siis polnudki midagi rahuneda. Finaali jaoks käskis ema pintsaku ka selga panna. Mis ma ise küll arva-sin?!? Teadsin ju, et ega see

20 - tabuLa rasa tabuLa Rasa - 21

" NETI 2003

„NETI 2003: Noor Eestlane – Tark ja Intelligentne“ oli eelmise aasta lõpus laupäe-va õhtuti ETV eetris olnud mälumängusari, mis mõeldud tublidele Eesti lastele.

Saatesarjast võisid osa võtta kõik kuni 13aastast targimat last üle Eesti, nende pääsu saatesse määras eelnev tes-timine. Umbes 3000 soovija hulgast pääses lõppvooru poolsada intelligenti.

Viktoriinisarja võitis Miina Härma Gümnaasiumis õppiv Liis Ott, keda premeeriti uhi-uue arvutiga. Finaali jõudis ka teine härmakas Paul Tamm. Viiekümne parima hulgas olid veel Carolin Aren ja Tuuli Lõhmus.

Sarja juhtis Marko Reikop.

õnne tuua saa… Liis: Sa olid seal ikka tubli. See oli nii naljakas, kuidas sind selle pika poisi kõrvale pandi, Paul!Paul: Esimeses salvestuses olin veel pikema tüdruku kõrval. Koljat (naissoost) ja päkapikk! See tüdruk oli oma 2 m e e t r i t p i k k ! J a igale kun-

stiküsimusele oli mul alati sama vastus varuks: “Gravüür”!

Kas peale saatesarja on sind tänaval ära tuntud ?

Kõik leiavad, et pisut on siiski ära tuntud.Liis: Bussis on vastik sõita, tundub nagu kõik vaataksid.Paul: Ükskord Lõunakeskuses tuli väike poisikestebande (umbes esimene klass) näpuga vehkima: “Näed, see oli “Neti“ saates” jne.

Kuna nüüdseks on arutelu juba päris elavaks läinud, pakub Paul, et räägib anekdoodi. Anekdoot oli poliitiliselt nii ebakorrektne, et siin seda ei korda, samuti oli see 15-minutilise naljandi kohta ikka ütlemata igav!

Mida te sööte, et te nii targad olete?

Paul: Kartulit?Liis: Ma söön kogu aeg puu-vilju, aga ega ma selle pärast võitnud. Kõik oli juhuslik ja õnne peale.Tuuli: Ehk vist siis putru?

Kuidas sisustad oma vaba aega?

Paul: Ma loen palju raama-tuid.Tuuli: Käin kergejõustiku tren-nis ja muusikakoolis.Liis: Tennis, sõbrad, raamatud, Internet. Carolin: Mina käin kunstiko-olis ja oma lõbuks kirjutan vahel jutte ka.

Paul: Käisin loodusringis ja kunstikoolis, kuid kehva tervise tõttu olen pidanud need ära jätma. Taas kord elav vestlus Pauli tervise teemadel. Kõik lubavad Paulile pöialt hoida, et ta oma haigused kontrolli alla saaks.

Mida olete õ p p i n u d osavõtuga „Neti 2003“ televiktori-inist?

Carolin: Tuleb mõelda, et tead kõike. Muidu ununevad asjad kergesti.Tuuli: Ei oska nii täpselt öel-da, ilmselt ajalugu oli mulle kasulik, kuna seda ma pole õppinud.Liis: Ajalugu peaks kohe nel-jandast olema õppekavas.Paul: Võtke võimalikult paljudest viktoriinidest ja olümpiaadidest osa!

Maris Kase

Ma söön kopgu aeg puuvilju, aga ega

ma selle pärast võitnud

Kerli Kõiv lahkus koolistKuna MHG-s puudus võimalus ümber lülituda individuaalõp-pele, lahkus novembri lõ-pus lauljakarjääri edendamise nimel koolist Kerli Kõiv. Nüüd jätkab lauljatar õpinguid Elva gümnaasiumis, kus talle või-maldati õppida individuaalpro-grammi järgi, mille alusel pole vaja iga päev koolis käia.

Eelmises Tabula Rasas lau-sus Kõiv, et kui ta MHG-s hakkama ei saa, siis tuleb tal loobuda võimalusest siin õppida. „Muusikat ma ohver-dama kindlasti ei hakka,“ ütles ta toona.

Aasta- ja lennuraamat võib tulla õppeaasta lõpusKoostöös õpilasomavalit-susega on Tabula Rasal plaanis veel sel õppeaastal välja lasta MHG aastaraamat, mida kooli ajaloos varem pole veel tehtud. Sajaleheküljeline aastaraa-mat, milles kajastuksid kõik õppeaastal toimunud tähtsad üritused ning silmapaistvad persoonid, läheks maksma 100 krooni. Täpsem info järgmisest lehest.

Aastaraamatu kõrval valmib ilmselt suve hakuks ka len-nuraamat, mida teeb abitu-urium. Viimati tegid 12. klas-side õpilased aastaraamatut õppeaastal 1999/00.

Kevadkontserdil etenda-takse „Kalevipoega”

Kolmapäeval, 7. aprillil toimub Vanemuise kontserdisaalis jär-jekordne MHG kevadkontsert-muusikal, seekord etendatakse eestlaste rahvuseepose „Kale-vipoja” pisut härmalikumaks kohendatud versiooni. Nimio-sas on praegustel andmetel Villu Reimann (11c).

UUD!SED

Värskeimad uudised MHG koduleheküljel mhg.tartu.ee

"

22 - tabuLa rasa

tr õhtuLEht

Põgusatest vestlustest v.a õppeala-juhataja härra Heikki Veinimäega on Tabula Rasa toimetusele jäänud mulje, nagu töötaks ta rängalt üle.

Isegi nädalavahetustel käib Veinimäe koolis, kuid paraku mitte seetõttu, et koolimaja talle nii südamelähedane on, vaid tohutu tööhulga sunnil. Meie täide-saatva võimu teostaja kodu asub linna teises servas, kust laupäeviti-pühapäeviti kooli sõitmine võib pikapeale igasuguse töölusti röövida. Kooli ja kodu vaheline kaugus näib veidi häirivat tema pal-ga-tööd.

See probleem aga võib oluliselt mõjutada Veinimäe loovust. Esimeseks ohumärgiks on uued tunniplaanid. Vaid vähesed on nendega rahul - kriitikat on kuulda olnud nii õpilaste kui õpetajate ridadest.

Ent Tabula Rasa pakub välja ideaalse lahenduse, mis kindlasti kõigile meelt-mööda on! Unustagem ajutised aiamaja lammutusplaanid ning mõte parkla ehi-tada. Kooli hoolekogu võiks kaaluda selle majakese kinkimist – ja loomulikult Heikki Veinimäele!

Et hoone on hetkel tühi ning lagune-mas, siis see lausa januneb uue ja hoolsa omaniku järele. Meie õppealajuhataja oleks kaheldamatult parim variant. Nii ei tuleks tal nädalavahetusest nädalavahetusse sõita läbi terve linna, et MHG hea käekäigu eest hoolt kanda. Korraga oleks tal olemas uus elukoht, mis asub koolist vaid mõne sammu kaugusel, ning rahupaik, kus saab mõnusalt lõõgastuda.

Kallis õppealajuhataja on niivõrd töösse mattunud, et unustab tänaval õpilastele mõnikord teregagi vastata. See on kindel stressimärk, mida leevendab vaid aiatöö, teada-tuntud lõõgastumisviis. Sellega saab aga üliedukalt tegeleda aiamaja ümber oleval haljasalal.

Septembrist stardib MHGs esmakordselt ka loodusklass. Oleks meeldiv, kui noored naturalistid saaksid aiamaja territooriumil kätt proovida – kõblata, rohida, kasta. Sealjuures ootaksid neid ees Heikki meel-divalt korrastatud peenrad. Laste silmis säraks siiras rõõm.

Tabula Rasa loodab, et kooli tähtsad instantsid teevad ainuõige otsuse: annavad Heikkile, ühele ja ainsale, aiamaja.

Andke Heikkile aiamaja!- T R Õ H T U L E H E A K T S I O O N 2 0 0 4 -

tr õhtuLEht

tabuLa Rasa - 23

Skandaal ei vaibu niipea. Üle kümne miljoni kroo-ni neelanud Eesti märk „Welcome to Estonia” on osutunud plagiaadiks. Salamahhinatsioonid paljas-tuvad TR Õhtulehe kollastel veergudel.

MHG õpetaja Tiiu-Mai Loko 2001. aastal ilmunud briti maaloo õpiku “Let Me Tell You About Estonia…” teine lehekülg ütleb sõnaselgelt, et kõik selle raamatu õigused on kaitstud. Ent kui heita pilk 110. lehekülje päisele, tekib hinges küsimus, kuivõrd Loko

autoriõigustega tegelikkuses arvestatud on. Nimelt seisab seal roosalt ja trükitähtedega, nagu kõik seda kindlasti mu-jalgi näinud on, kurikuulus f raas “Wel-come to Es-tonia” kui n-ö turismipeatüki kokkuvõttev lause.

A m e t -l iku l t t u ld i logoga välja 2002. aasta aprilli lõpus. TR Õhtulehe koostööpartneri SL Õhtulehe andmetel läks lause

Brändiloojad võlgnevad Lokole miljoneidMARILIIS TOOMISTE väljamõtlemine maksma kol-

mteist miljonit krooni.Brändiloomine, milleks

elukutsel ised mainekujunda-

j a d E v e l i n Int-Lambotiga

eesotsas mitmeid kuid ja mil-joneid kulutasid, läks teeneli-sel õpetaja Lokol oluliselt kiiremini, odavamalt ning

Legendaarse füüsiku Isaac Newtoni [issaak njuutoni] hiljutise 360. sünniaastapäeva puhul esitleme teeneka füüsikaõpetaja Helle-Kaja Mölsi alias kooli suurima tsitaadimeistri ütluste best of’i. Siin on nalja rohkem kui rubla eest!

Ja nüüd hakkame langemist vormistama.Galilei pumpas Pisa torni õhust tühjaks.Nii poisid! Kas panete suu kinni või jäätegi siia lobisema?Sina ei näe probleemi, aga tegelikult oled SINA probleem.Esimene... teine... neljas...Miljon on tegelikult suur arv...Mida pendel on pikem...Ma lugesin nende ürginimeste mõtlemisest ja nende loogikast. (10ndike kontrolltöid analüüsides)Esimene arvestuslik hinne oli tal 5, aga see ei lähe arvesse.Kuulid ja mürsud lendavad kuhugi liivakasti.Selgub, et planeedid pole päris kerad...Väiksed riistad on keeramiseks, suured riistad on purustamiseks.Teil on endal 3 aasta pärast häbi. Te ei julge tänavatelegi tulla.See siin on 50 kg pikk.Ja kui ma panen siia kaldpinna ja ta on lausa kaldu...Ja siis keha takerdub sinna taha, miniaukudesse.Nii, katsume, kui kõik muud asjad jäävad kõrvale, siis on see tund efektiivne kah.Teil ei ole vä? (vastuseks küsimusele, kuidas tal küll kõik need valemid peas on)

valutumalt. Kuid nüüd on para-tamatult tekkinud valupunkt: kui suur summa kompenseerib autoriõiguste rikkumist ning moraalse kahju tekitamist? Jääb see alla või üle seitsme

miljoni Eesti

krooni?Müüki on paisatud palju

„Welcome to Estonia” retro-liku logoga nänni, nt särke, voodipesu jms. Brändi tegelik väljamõtleja Loko, kellelt ilmselt lihtne, ent lööv lause plagieeriti, pole aga selle eest

„Esimene... teine... neljas...”J u h t p i d u r d a s i n t e n s i i v s e l teelõigul.Mina sinuga siin enne ilusti ei räägi, kui sina ei käitu korralikult.A g a s i n a t a h a d iseennast ahistada - sa ei taha füüsika tööd teha.A g a s e e o n diiselvedur... (vastuseks õpilase lausele „Vedurile tehakse korsten peale“)Ma ei tea, kuidas end võib niimoodi imetleda, et peab ennast kogu aeg eksponeerima.Tornkraana on niisugune võimas kraana.Miljon korda miljon on miljon miljonit.Asfaldi peal keegi kelku ei vea, aga tuleb ette.Newton oli sündides nii pisike, et teda pesti õllekannus.No mis see traav on? Ikka jooksmine.Siin on kaks nalja korraga. (keeruka ülesande kohta)Aga nüüd väga tähtis teadaanne teile: see, et me näeme virmalisi, on tänu Lorentzi jõule.Kir jutame ikka terve ülesande ülessse, s i is on emotsionaalsem.Tasa sõuad, kaugemale jõuad - võimsam oli teine hobune.Ma loodan, et mõned siin teist langevad siit veel välja.Ja aasta pärast sa oled aasta vanem ja siis veel vanem ja nii edasi ja nii sa jäädki lapseks.Ei ole ilus vaimust vaeste üle naerda.

Isaac Newton 360!

24 - tabuLa rasa

DRUZBA

Ts i t aa t e kogunud : J aanus Noormets, Toomas Runnel, Mihkel Uiboleht jpt.

Toimetus palub tähele panna, et kõik tsitaadid on kontekstist välja rebitud. Seega võib igaüks neid tõlgendada täpselt nii nagu ta ise soovib.

Tabula Rasa ootab lugejate ar-vukaid kaastöid selles rubriigis. Lähim info MHG foorumis mhg.tartu.ee/forum/

Laius It is not polite to say neeger

White race plus black race is mulatt

TimmaKui mul on vaja, siis ma süstin ennast ise. (oma sõjaväelisest algharidusest)

LoKoOkei... Ärgake üles palun.... Tehke rõõmsam nägu.... Jõuluvana tuleb varsti. (kaks minutit hiljem siseneb klassi Veinimäe)

Have you seen „Braveheart“? Hõõgh! (teeb koledat häält ja pingutab lihaseid) Teate küll... see šotlane.

My mother died this morning. How are you? Very nice. (näide viisakast vestlusest)

KaLmEMa võtaks selle väikse lipaka kaasa. (osutades umbropsu ühe õpilase poole)

aavasaluLoll pea on kere nuhtlus.

Nikasta ennast seaks!

Mul ei seisa püksid jalas.

Pange sinna nota bene, mutt eksis.

KaLJuLaMulle meeldib piidega küll ro-hkem. (oma eelistustest)

Ma olen harjunud l ihtsal t ! (eelmise põhjendus)

MaimreMittepuudulikke hindeid [viisi, neljasid, kolmi] ei ole mitte kellelgi. (kommenteerib õp-penõukogus seisu ühes klassis, kus tegelikult polnud kellelgi puudulikke hindeid)

Ma ei tundnud sind äragi. Sinust on vahepeal inimene saanud. (pisut välimust muutnud inimese kohta)

MüürHärrased, vaatame need itikesed ja whichikesed siin üle.

EimanTake it as you like it! (vastuseks õpilase küsimusele, kas ta on feminist)

One more note and I will separate you two, so that [õpilase nimi] will have a deskmate at last!

Your R’s look like S’s. It’s dis-turbing. (leid ühe õpilase töölt, mida õpetaja ütles ka suuliselt)

If your handwriting is small, you may write the titles on left... and... side... and... (Eiman jooksis kokku)

VeneKeegi tõlgib kellelegi armeenia keelt või ma ei tea? (sumina kohta klassis)

ToompereKui sa ükskord kooli ära lõp-etad... Sinust saab mees...

Poisid! See on see, mida kutsu-takse sõnaliseks kõhulahtisuseks. (jutustamise kohta)

Atonen, vana tõhk, keskharid-usega...

Ma ei võidelnudki eile endaga, kas parandada teie töid... Vaatasin parem „Visa hinge“.

Minule ikka tundub „must“ solvav ja „neeger“ viisakas sõna.

VaabProfessionaalsed orjad jätkavad oma tööd. (õpetajatest)

KübarMa ei saa aru, kes teid õpetanud on! (ebaõnnestunud töö järel. Kübar on seda klassi õpetanud juba viis aastat)

sasiKuna õpilast keset õppeaastat väl-ja visata ei saa ning klassikursust ka kordama ei saa jätta... (kurvalt õppenõukogus)

KuLDSEDSÕNAD

To go or not to go: that is the question:Whether ’tis nobler in the mind to suffer The tests and new vocabulary of outrageous teachers,Or to take your gear and go backpacking In rebellion against the slavery of school? To go, to leave…No more; And by an escape to say we end The headache and the thousand minimal marksThat a student is heir to, ’tis a consummation devotely to be done. To go, to leave;To leave: perchance to chill out: ay, there’s the rub.For in that escape what teachers might catch usWhen we have shuffl ed off this coil of school,Must give us pause. There’s the respectThat makes calamity of such long schooldays;For who would bear the teachers’ whips and scorns,The headmaster’s wrong, the deputy’s contumely,The pangs on disprized tests, the rules’ stupidity,The insolence of offi ce, and the spurns That patient students of the unworthy takes,Who would homework do, to sweat and grunt Under a heavy dictionary when we ourselvesMight our liberty make with a bare permission card?But that the dread of something after school,The undiscovered expellion from whose bourneNo rulebreaker returns, puzzles the willAnd makes us rather bear those ills we haveThan fl y to others that we know not of?Thus reglement makes cowards of us all:And thus the native urge for freedom Is sicklied over with the pale cast of obligation. And intentions of great insight and valueWith this regard their currents turn awryAnd lose the name of action.

Härmlet's Soliloquy

Vaid loetud nädalate pärast seisab tänavustel kümnendikel ees tõeline jõuproov, mille järel pole nad enam lihtlabased re-based, vaid juba täisväärtus-likud härmakad. Nimelt tuleb neil pähe õppida Hamleti mon-oloogi esimesed 33 rida, mis on katsumusena olulisemgi kui septembrikuine ristimine. Monoloogi esitamine on re-baste tõeline ristimine (küllap mõningatele paratamatult ka retsimine), mille on läbinud eranditult kõik MHG viimaste aastakümnete gümnasistid.

Et õppimine valutumalt läheks, pakub toimetus oma-ltpoolt välja Härmleti mon-

oloogi, millest kooruvad mõn-ingad härmakate mõtisklused kevadise kooliskäimise teemal. Eriline tänu läheb siinko-hal õpetaja Aluveele, kelle tunnis üheteistkümnendikud Mariliis ja Laura paroodia kirjutamisega segamatult tegeleda said.

Hamleti sinasõber õp Eiman ei soovinud lehele paljastada oma suhtumist pisut kohen-datud monoloogi kohta. Siiski mainis teenekas pedagoog lakooniliselt, et tema pärast võib kas või terve õpilaspere Shakespeare’i paroodia pähe õppida, ent tema tunnis peab igavesti originaali vastatama.