Lauri Kasak 12bVKG

Autor; Ian McEvan Ilmumisaasta: 2000 Kirjastus: Tänapäev Tegu on autori esikromaaniga. Eesti keelde tõlkis raamatu Mart Kalvet Teos keskendub ühele 20. sajandi

kesksematest probleemidest, reeglite ja normide kokkuvarisemisele.

1993. aastal lavastatas Andrew Birkin romaani põhjal samanimelise filmi.

Ian McEwan (sünd. 21. juunil 1948 Aldershotis)

Üks parimaid briti kirjanikke Teosed on pälvinud palju auhindu Tema loomingut on tõlgitud

paljudesse keeltesse. “Amsterdam”- 1998. aastal Bookeri

kirjanduspreemia

Jack-peategelane, 15-aastane, ei pööra tähelepanu hügieenile, tegeleb peamiselt mastrubeerimisega

Julie ja Sue - Jack`i õed Tom- väikevend, kahvatu, nutikas, muutus pärast

ema surma imikuks. Meeldis riietuda tüdrukuks ja kanda kleite.

Ema- haigestus ja jäi voodisse, suri peagi Isa- sai südameataki ja suri. Derek-Julie poiss, avastas laiba ja teatas

politseisse.

Isa tellib tsementi, et ehitada aeda Tüdimus, ihad Isa surm Jack tsementeerib aeda Ema surm Lapsed viivad ema keldrisse, “matused” Julie ja Jack varjavad ema surma Tom muutub imikuks

Sue kirjutab emale teispoolsusesse kirju. Laipa on üha raskem, koer Praod, Derek aitab tsementeerida Derek taipab, mida lapsed olid teinud

emaga Reeglid Jack`i ja Julie intsest Derek satub peale õe ja venna seksuaalsele

vahekorrale. Derek teatab võimudele juhtunust.

Derek- Julie poiss, kes minu arvates teeskles, et usub Julie juttu, et kirstus on koer, kuid tegelikult teadis ta juba õige pea, mida lapsed olid teinud, sest kõduhais andis endast märku. Kui Derek nägi, et Jack ja Julie seksisid, siis tundus see temale niivõrd haiglane, et see ajendas teda teatama võimudele juhtunust.

Jack, sest ta oli osalt isa surmas süüdi, poiss oleks pidanud aitama isal ehitada aeda, mitte toas onaneerima. Pärast isa surma ei tundnud poiss isegi kahetsust, kuigi ta ütleb raamatu algul, et aitas isa surmale kaasa. Mõnikord tundus mulle Jack`i käitumine isegi perversne , eriti siis, kui ta magas õega või rääkis noorema vennaga teemadel, mida nii noor inimene ei tohiks või ei peaks veel teadma.

“Naljakas”, ütles Julie”ma olen kaotanud igasuguse ajataju. On selline tunne, nagu oleks kõik alati niimoodi olnud. Ma ei mäleta hästi, kuidas oli siis, kui ema elas ja ma ei suuda millegi muutumist tegelikult ette kujutada. Kõik tundub paigalseisev ja kinnistunus ja see tekitab tunde, et ma ei karda mitte midagi”.

Kui aga välja arvata selle kokkusattumine verstapostiga mu enda füüsilises arengus, tundus tema surm tähtsusetu võrreldes sellega, mis järgnes.

Abstraktne ja ebaisikuline sõnavara, kogu lõik on täiesti vaba igasugusest tundest ja selles registreeritakse välist, mitte emotsioone (kirjeldused sellest, kuidas Jack endale käsi püksi paneb).

Raamatut on lihtne lugeda. Sõnavara on lihtne ning mõistetav

kõigile. Teksti on hea jälgida, ei hüppa ühelt

sündmuselt teisele.

Jah, sest raamat paneb elu üle järele mõtlema. Kõigil, kes soovivad teada saada 20. sajandile

kõige omasemat teemat- reeglite ja normide kokkuvarisemist.

Inimestel, kes ei tunnista moraali. Ei, sest ülidetailsed kirjeldused,kuidas Jack

onaneeris või kuidas ta õega magas, olid häirivad. Ei soovita lugeda raamatut neil, kes soovivad

midagi hingele – see teos pole mõeldud neile. Teos oli väga perversne ja ropp. Arvan, et teist korda ma seda raamatut ei loeks,

sest tegelaste käitumine on väga häiriv ja ebaeetiline.

Tänan kuulamast!