töö nr e1401 - keskkonnaamet.ee · oÜ estkonsult registrikood 10410360 sõpruse pst 151a, 13417...

OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected]

Töö nr E1401

Tellija: Viimsi Vallavalitsus

Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH

Aruanne

Aide Kaar

KMH juhtekspert, litsents KMH0123

Tallinn, 2020

OÜ EstKONSULT Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH

lk 1/53 Töö nr E1401

Dok: E1401 KMHA_v2; Kuupäev: 6. juuli 2020

Töö nimi Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH

Töö staadium aruanne

Töö number E1401

Kuupäev 6. juuli 2020

Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi, Rain Männikus, Priit Põldre

© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle

lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel

tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende loojale.




SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE

KIRJELDUS .......................................................................................................................... 5

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5

2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6

2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 7

3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................... 9

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ......................................................10

4.1. Heljumi leviku hindamine ........................................................................................10

4.1.1 Süvendamisel tekkiva heljumi levik .......................................................................10

4.1.2 Kaadamisel tekkiva heljumi levik ..........................................................................12

4.1.3 Ehitusaegse heljumi levik lõunamuuli ehitamisel ..................................................14

4.2. Kokkuvõte ..............................................................................................................14

4.3. Natura hindamine ...................................................................................................14

4.3.1 Natura 2000 ala kirjeldus ......................................................................................15

4.3.2 Kavandatava tegevuse mõjualas olevad elupiagatüübid .......................................16

4.3.3 Mõju hindamine Natura võrgustiku alale ...............................................................18

4.3.4 Natura hindamise tulemused ja järeldus ...............................................................20

4.4. Uue lahenduse väljatöötamine ...............................................................................20

4.5. Natura 2000 hindamine sadama uuele lahendusele ...............................................21

4.5.1 Natura 2000 alade kirjeldus ..................................................................................21

4.5.2 Mõju Prangli loodusalale.......................................................................................21

4.5.3 Natura hindamise tulemused ja järeldus ...............................................................23

4.6. Mõju linnustikule .....................................................................................................23

4.7. Mõju põhjaelustikule ...............................................................................................25

4.8. Mõju kalastikule ......................................................................................................25

4.9. Müra mõju ..............................................................................................................27

4.10. Reoveekäitluse mõju keskkonnale ......................................................................27

4.11. Jäätmeteke .........................................................................................................28

4.12. Joogiveevarustuse tagamine ..............................................................................28

4.13. Avariiolukordades tekkivad mõjud .......................................................................30

4.13.1 Sadama rajamine ...............................................................................................30




4.13.2 Sadama ekspluatatsioon ....................................................................................30

4.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ...........................................................30

4.15. Mõju rannaprotsessidele .....................................................................................31

4.16. Kumulatiivsed mõjud ...........................................................................................31

5. KESKKONNAMEETMED .............................................................................................33

5.1. Meetmed linnustiku kaitsmiseks .............................................................................33

5.2. Meetmed kalastiku kaitseks ....................................................................................33

5.3. Meetmed müra tekke piiramiseks ...........................................................................33

5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks .......................................................................33

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE VÕRDLUS ...................................................................................................35

7. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ........................................................................ 3

8. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST ....................................................................... 5

9. KASUTATUD ANDMEALLIKAD ...................................................................................15

LISAD ..................................................................................................................................16




1. SISSEJUHATUS

Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare

ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli

saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi

Vallavalitsuse (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama

laiendamine ja arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja

1713).

Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma

kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa1 taotluse. Selle põhjal algatas

Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise

(vt lisa 1).

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi

hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga

tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse

kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.

Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju

keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21).

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22).

KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete

alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks

tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada

ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31).

Kelnase sadama laiendamise ja rekonstrueerimise eesmärk on mereturismi edendamine

vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud

Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES.

1 Alates 01. 10.2019 kehtib uus veeseadus, mille kohaselt on vee erikasutusõiguse aluseks veeluba. Segadust on tekitanud ka terminoloogia, kas tuleks kasutada sõna „keskkonnaluba“ või „veeluba“. Vastavalt Keskkonnaameti poolt esitaud kirjalikule seisukohale on eelistatud termin „veeluba“. KMH programmis kasutatakse üldiselt uut terminit „veeluba“, varem esitatud taotlustele ja väljastatud lubadele viidates terminit „vee erikasutusluba“.




2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE

VÕIMALUSTE KIRJELDUS

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kelnase sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on

kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini

läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta,

sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m).

Sadama külastatavuse statistika näitab, et sadamat külastab alates 2012. aastast järjest

rohkem mereturiste. Aastal 2012. 312 alust ja 2013. 365 alust; 2014. 398 alust, 2015. 498

alust, mis tähendab, et huvi Prangli saare vastu on kasvanud. Keskmiselt peatuvad alused

sadamas 2 päeva. Sadama külastatavuse tõus on viinud selleni, et navigatsiooniperioodil

napib kaikohti.


vallale kuuluvates sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud

Soome lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES.

Projekti raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel

pole väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti

mereturistidele. Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee

luua väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Sadamaseaduse kohaselt on

väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise

kogupikkusega veesõidukitele.

Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas.

Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on

paadituristidele põnev. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu

investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda. 30 MILES

projekti partnerid Soomes on Kotka Maritime Research Association Merikotka, Kymenlaakso

University of Applied Science, University of Helsinki, Cursor Oy and Posintra Oy. Eesti poolelt

on partnerid Ida-Viru Ettevõtlus Keskus, Eisma Sadam, Viimsi omavalitsus, Eesti

Meremuuseum, Narva linna Arendus- ja Majandusosakond ning Narva-Jõesuu omavalitsus.

Assotsieerunud partnerid on Lääne-Viru maavalitsus ja Soome Purjetajate ja Paadiomanike

Föderatsioon Soomest.

2.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Kelnase sadam asub paikneb Soome lahe keskosas, Viimsi poolsaarest kirdes, Prangli saare

idaküljel, koordinaatidel: 59°38.29`N; 25°00.85`E. Kelnase sadama katastriüksuse tunnus on

89001:001:0834 ja maa sihtotstarve 100 % tootmismaa.

Kavandatav Veeteede Ameti poolt väljaantud navigatsiooniteabes avaldatud kaadamisala

asub Aksi saarest kirdes. Kaadamisala asub väga järsul rannanõlval, kus mere sügavus

langeb -54 meetrilt -91 meetrini. Piirkonnas on aktiivsed hüdrodünaamilised protsessid.




Joonis 1 on Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kavandatava kaadamisala asukohad.

Joonis 1: Kelnase ja Leppneeme sadamate ning kaadamisala asukohad

2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Kelnase sadama laiendamiseks plaanib arendaja paigaldada 65 kaikohaga ujuvkaid,

rekonstrueerida põhja- ja idamuuli. Selleks uputatakse sadamas tahkeid aineid merre 2200

m3.

Sadama akvatooriumi süvendamise maht on ca 44100 m3. Tegemist on ökoloogiliselt puhta,

saastamata pinnasega [1]. Süvendustöid on võimalik läbi viia nii pump- kui

koppsüvendajaga. Süvendusmeetodi valik oleneb süvenduspinnase omadustest, vee

sügavusest, ehitusettevõtja võimalusest hankida sobiv süvendaja jne. Pumpsüvenduse

korral imetakse süvendusmaterjal kas pargasele või ladustuskohale maismaal.

Koppsüvenduse korral tõstetakse süvendusmaterjal kopaga veest välja ja ladustakse kas

pargasele või ladustuskohale maismaal. Üldiselt põhjustab pumpsüvendusmeetod vähem

heljumit ja müra [2].

KMH programmi avaliku arutelu koosolekul tegid Prangli saare elanikud ettepaneku

ladestada liivased pinnased maismaale, et neid oleks võimalik kasutada saare teede

tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks (vt KMHP lisa 14 KMHA lisas 1).

Selleks sobivad mereliste liivade 3 esimest kihti: mölline peenliiv, kruusane peenliiv ja kesk-

ja jämeliiv [1]. Need kihid moodustavad KMH ekspertgrupi hinnangul kuni 70%

süvenduspinnase mahust. Ca 30 % süvenduspinnase mahust on muul otstarbel

kasutamiseks sobimatu ja tuleb kaadata.




Lisaks on arendajal plaanis rajada sadamahoone. Selleks on SWECO Projekt AS koostanud

ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis (töö nr 16110-0010). Projekteeritud hoone on

kahekorruseline, hoonel puudub kelder. Projekti kohaselt on sadamahoone kavandatud

paralleelselt kaiga. Hoone kaugus kai merepoolsest servast on 29 meetrit. Hoone küte ja

jahutus on lahendatud soojuspumbaga, mille kollektor paigaldatakse merre (ei hõlma KMH

aluseks olevat vee erikasutusluba). Lisaks paigaldatakse hoonele 32 päikesepaneeli.

Hoonesse on muuhulgas kavandatud toitlustusala kohtade arvuga kuni 80, saun, dušširuum

5 duššiga, pesumasinate ja kuivatite ruum, wc-d ja kolm kahe kohalist majutusruumi.

Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri on KMH programmi lisa 5 aruande lisas 1.

Joonis 2 on Kelnase sadama asendiplaan. Joonise koostamisel on kasutatud BK77

kõrgussüsteemi.

Joonis 2: Kelnase sadama asendiplaan

2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

KMH programmi avaliku arutelu koosolekul tegid Prangli saare elanikud ettepaneku

ladestada liivased pinnased maismaale, et neid oleks võimalik kasutada saare teede

tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks (vt KMHP lisa 14 KMHA lisas 1).

Selleks sobivad mereliste liivade 3 esimest kihti: mölline peenliiv, kruusane peenliiv ja kesk-

ja jämeliiv [1]. Need kihid moodustavad KMH ekspertgrupi hinnangul kuni 70%

süvenduspinnase mahust. Ca 30 % süvenduspinnase mahust (7000 m3) on muul otstarbel

kasutamiseks sobimatu ja tuleb kaadata. Sellist võimalust käsitetakse KMH-s alternatiivina 1.




Projekti kohaselt [3] (vt KMHP lisa 5 aruande lisas 1) on kavas sadamahoone veevarustus

tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase

sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema

tarbimise perioodiks, siis on kaalutakse KMH käigus sadamahoone veevarustuse

lahendamist merevee magestamisega alternatiivina 2.

Projektis on ette nähtud Kelnase sadamahoones tekkiv reovesi kohtpuhastis puhastada ja

juhtida merre. Kuna reoveepuhasti asukohta, lahendust ega reostuskoormust määratud ei

ole, siis ei saa sellise lahenduse keskkonnamõjusid sisuliselt hinnata. KMH käigus

hinnatakse võimalust koguda reovesi mahutisse ning vedada lähimasse purgimiskohta

mandril. Reoveekäitluse lahendusi käsitletakse KMH asjakohastes peatükkides alternatiivina

3.




3. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA

KIRJELDUS

Prangli on saar Soome lahes Viimsi poolsaarest kirdes. Saare pindala on 6,44 km². Prangli

moodustab koos Aksi ja Keri saarega Soome lahes ühtse aheliku. Prangli saar kuulub Eesti

maastikulise tsoneeringu järgi Põhja-Eesti rannikumadaliku juurde. Saare läänerannikul asub

arvukalt neemi ja lõukaid ning rannikumeres karisid ja saarekesi. Saar jaguneb kaheks:

madalama rannaga lääne- ja luidetega idaosaks. Neid kahte saare osa eraldavad

teineteisest saare keskosa läbivad vanad rannamoodustised. Aksi saar asub 3 km kaugusel

Pranglist. Aksit tuntakse ka Väike-Prangli saare nime all. Saare kuju on piklik, umbes 3 km

pikk, 500 m lai ja 4,3 m üle merepinna. Loodusala mereala keskmine sügavus on u 2 meetrit.

Meri Prangli saare juures on väga kividerohke, osa neist ulatub ka veepinnale, paiguti aga

moodustuvad veealused karid. Saare lääneosa liigendatud meri oma madalate lõugaste ja

lahtedega on täis pilliroogu.

Laevaühendus mandriga toimub Kelnase sadama ja Leppneeme sadama vahel. Mõlema

sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Kelnase sadam asub Prangli saare

idaküljel. Sadamal on kolm funktsiooni: parvlaeva-, kala- ja turismisadam. Sadamas on

kaikohti harrastusalustele praegu ligikaudu 25. Harrastusalustele sildumiseks sobib paremini

läänepoolne tagumine kai ja ujuvkai, kus väiksematele alustele on poomid (kuni 8 kohta,

sügavus kai ääres 2,5 m), suurematele poid (kuni 10 kohta, sügavus kai ääres 3,5 m).

Prangli ja Aksi saare rannaalad on piirkonnas esinevate väärtuslike mereliste

elupaigatüüpide olulisuse alusel määratud Natura 2000 võrgustiku hulka. Prangli loodusala

kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid:

rannikulõukad, karid, väikesaared ning laiud, rannaniidud, püsitaimestuga liivarannad,

eelluited, valged luited, hallid luited, rusked luited kukemarjaga, metsastunud luited, kuivad

liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga, kadastikud ning liigirikkad madalsood. Selle kaitse

tagamiseks on moodustatud Prangli hoiuala. Prangli hoiuala (KLO2000169) on kaitse alla

võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju

maakonnas“ alusel. Prangli hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320), kadastike

(5130) püsitaimestikuga liivarandade (1640) ja metsastunud luidete (2180) kaitse.

Prangli maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1981. aastast. Prangli maastikukaitseala

kaitse-eesmärk on kaitsta maastikku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ning

kaitsealuseid liike. Praeguseks sätestab kaitsekorda Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määrus

nr 89 „Prangli maastikukaitseala kaitse eeskiri“.

KMH koostamise käigus on arvestatud Viimsi valla mandriosa ja Prangli saare

üldplaneeringuga, Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegiaga aastateks 2018-2022 ja

Viimsi valla turismi arengukavaga aastani 2025 (vt ptk 3 KMHA lisas 1).

Detailsem mõjuala kirjeldus on toodud KMH programmi ptk.-s 4 (vt lisa 1).

https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_laht

https://et.wikipedia.org/wiki/Viimsi_poolsaar

https://et.wikipedia.org/wiki/Pindala


lk 10/53 Töö nr E1401


4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU

4.1. Heljumi leviku hindamine

Keskkonnamõju hindamisega paralleelselt viidi projekteerimise ja keskkonnamõju hindamise

sisendandmete saamiseks läbi Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine (vt lisa 2)

ja heljumi liikumise modelleerimine Aksi kaadamisalal (vt lisa 3). Lisaks andis modelleerija

eksperthinnangu setete liikumise ja ehitusaegse heljumi leviku kohta (vt lisa 4).

Keskkonnamõju hindamiseks on oluline seada mudelisse kontsentratsiooni piir, millest

madalamate puhul ei erine need looduslikust foonist. Laura Raag uuris oma magistritöös

(2014) süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele. Ta leidis, et

olemasoleva heljumi looduslikus kontsentratsioonis võib tuvastada Eesti rannikul suuri

hooajalisi muutuseid (Raag, 2014). Kõrgeimaid kontsentratsioone on täheldatud aprillis, kui

toimub fütoplanktoni kevadõitseng (Schneider jt 2006). Suurimad heljumi väärtused Soome

lahe avaosas esinevad juulis ja augustis, mis on omakorda seotud sinivetika kogumitega.

Heljumi kontsentratsioonide suuremad väärtused oktoobris on põhjustatud tuulepinge

kasvust. Madalates piirkondades põhjustab kontsentratsiooni tõusu tuule poolt tekitatud

resuspensioon. Raagi magistritöös välja toodud heljumi fooni kaartide põhjal on kaldavööndis

sadama alal heljumi kontsentratsiooni looduslikuks piiriks valitud 3 g/ m³ ja kaadamisalal

konservatiivselt 2 g/m³.

4.1.1 Süvendamisel tekkiva heljumi levik

Süvendamisel tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud konstantse

intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus: 01.11

06:00, lõpp: 01.11 12:00). Selline lähenemine kirjeldab mõistlikul moel heljumi tekkimist ning

vastab tavalisele praktikale, mille kohaselt ehitustehnika liigub tööalal edasi aeglaselt. Allika

tegeliku paiknemise (nn süvenduspunktide asukoht akvatooriumi erinevates punktides) mõju

heljumi leviku dünaamikale on üldiselt väike, kuid heljumi leviala on ulatuslikum siis, kui

süvendustööd toimuvad võimalikult avamere pool. Vastavalt sellele määrati ka allika asukoht

(vt Joonis 3).


lk 11/53 Töö nr E1401


Joonis 3: Setete allika asukoht süvendustöödel (Syvendus). Pruuni joonega on näidatud sadama ja planeeritavate rajatiste kontuurid.

Simulatsioonide tulemused on antud Joonis 4 kuni Joonis 6. Neil on näidatud kõige

ekstreemsemad juhtumid antud algtingimuste korral. Täiendav info heljumi leviku kohta on

antud Tabel 1.

Joonis 4: Süvendamisel tekkiva heljumi levik lõunast (suund 165˚) puhuva tuule korral.


lk 12/53 Töö nr E1401


Joonis 5: Süvendamisel tekkiva heljumi levik kirdest (suund 45˚) puhuva tuule korral.

Joonis 6: Süvendamisel tekkiva heljumi levik põhjast (suund 345˚) puhuva tuule korral.

Tabel 1: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus allikast meetrites

345° 15° 45° 135° 165° 195°

Süvendamine 350 300 250 200 200 200

Modelleerimise tulemustest on näha, et heljumi levimine on piiratum kagutuulte korral, kuid

see levib siiski sadamast välja poole. Kõige kaugemale levib heljum põhjatuule korral.

4.1.2 Kaadamisel tekkiva heljumi levik

Modelleerimisel on võetud aluseks kogu süvenduspinnase maht, ca 23100 m3.

Kaadamiskohas (Joonis 7) tekkivat heljumit imiteeriti üksikusse võrgupunkti paigutatud

konstantse intensiivsusega setete allika kaudu, mis aktiveeriti kindlaks ajavahemikuks (algus:


lk 13/53 Töö nr E1401


01.01 10:00, lõpp: 01.01 12:00). Allika võimsuseks valiti 50 kg/s, mis on 3 t/minutis ehk

180 t/h. Selliselt on modelleeritud setete puistamist kahe tunni jooksul laevalt merre. Allika

asukoha valik kaadamisasukohas ei mõjuta kuidagi lõpptulemust, kuna tingimused

(hoovused, sügavus) ei muutu alas märkimisväärselt. Valitud on siiski puistamine keset ala,

vältimaks heljumi levikut üle selle piiride. Setete parameetrid on samad, mis süvendamisel

ning sarnaselt eelmises peatükis kirjeldatule on ka siin setete allika võimsus lineaarses

seoses heljumi hulgaga arvutusala mistahes punktis.

Joonis 7: Kaadamisala (tähistatud punasega) Aksi saare (pruuniga) lähistel.

Simulatsioonid viidi välja erinevatest suundadest puhuvate tuule kiiruste kvantiilide korral.

Tabel 2 kajastab tulemusi ning Joonis 8 kujutab üht tulemust. Võrreldes neid kaadamisala

gabariitidega (1100 2100 m), siis võib öelda, et merre puistatav materjal ei liigu heljumina

üle kaadamisala piiride. Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud

rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal

(Roelvink ja Reniers, 2011), siis võiks kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisala

ainult tugevama tuule korral, juhul kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal

kui 500 meetrit. Süvendatud materjali ei tohiks kaadata, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud

üle 14 m/s.

Tabel 2: Heljumi kontsentratsiooni leviku piiri ligikaudne kaugus kaadamispunktist

0–90° 90–180° 180–270° 270–360°

Kaugus, m 850 850 950 900


lk 14/53 Töö nr E1401


Joonis 8: Heljumi levik 2 tundi pärast kaadamise alguse tuule kiiruse 13 m/s korral. Punasega on tähistatud kaadamisala piirid.

4.1.3 Ehitusaegse heljumi levik lõunamuuli ehitamisel

Rajatav lõunamuul asub väga madalas vees (Veeteede Ameti rakenduse Nutimeri

https://gis.vta.ee/nutimeri/ andmeil on sügavus 10 cm). Muuli ehitamisel kallatakse

täitematerjal sisuliselt maismaale ning täitematerjalis olevad väiksed osakesed ei saa tööde

asukohast kaugele levida. Kui vesi tõuseb ligikaudu pool meetrit, siis võib peenete osakeste

levik olla hinnanguliselt 100 m. Keskkonnale see ohtu ei kujuta, kuna täide ei sisalda reostust

– vt täpsemalt lisa 4.

4.2. Kokkuvõte

Sadama akvatooriumis toimuva süvendamise käigus levib heljum kõige kaugemale

põhjatuule korral- kuni 350 meetrit allikast.

Kaadamise modelleerimisel on arvestatud süvenduspinnase kogusega 23100 m3. Sellisel

juhul levib heljum lõuna- ja läänetuulte korral kuni 950 meetri kaugusele kaadamispunktist.

Kui jälgitakse KMH-s välja pakutud leevendusmeetmeid (vt ptk. 5.4), siis ei levi heljum

kaadamisalalt väljapoole.

Lõunamuuli ehitamisel kallatakse täitematerjal sisuliselt maismaale ja see ei põhjusta olulist

heljumi levikut.

Alternatiiv 1 korral on kaadamise mõju väiksem, alternatiivid 2 ja 3 heljumi leviku seisukohalt

tähtsust ei oma ja seetõttu puudub vajadus neid selles kontekstis sisuliselt hinnata.

4.3. Natura hindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja

kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade


lk 15/53 Töö nr E1401


soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa

Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke

otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6

lõigetele 3 ja 4. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi.

KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju

hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui

kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju

lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse

elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise

tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Vastavalt juhisele tuleb mõju hindamisel lähtuda järgmisest:

− Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus

on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis.

− Ala terviklikkuse mõiste on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest. Ehk ala

kaitseeesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi.

− Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -

vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas

perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning

elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja

jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimese abi väljastpoolt seda

süsteemi.

− Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida

elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle

pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning

tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale

tüüpiliste liikide seisund on soodus.

4.3.1 Natura 2000 ala kirjeldus

EELISe andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Prangli loodusala. Joonis 9 on Natura 2000 alad Kelnase sadama ja kaadamisala piirkonnas.


lk 16/53 Töö nr E1401


Joonis 9: Natura 2000 alad kavandatava tegevuse piirkonnas

Prangli loodusala (EE0010126) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“

loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: rannikulõukad

(*1150), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited

(2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud (5130) ning

liigirikkad madalsood (7230). Tärniga tähistatud elupaigatüübid on esmatähtsad.

4.3.2 Kavandatava tegevuse mõjualas olevad elupiagatüübid

Joonis 10 on Prangli loodusala territoorium Kelnase sadamas ja sadamas. Projektiga

kavandatud süvendustööd toimuvad olemasolevas sadamas, osaliselt Natura ala

territooriumil: akvatooriumi põhjaosas asuva muuli lähedusest ning idaosas paikneva

lainemurdja piirkonnas. Samuti kavandatakse olemasoleva idamuuli rekonstrueerimiseks

merd täita ja paigaldada osaliselt Prangli loodusala territooriumile ujuvkaid. 1939 aastal

ehitatud idamuul ja selle lõunaosas paiknev laid on inventeeritud Natura elupaigatüübina

1620 –väikesaared ning laiud. Kaitsekorralduskava [4] kohaselt levib elupaigatüüp Prangli

saare lääneosa rannikumeres. Elupaigatüübi kaardistatud pindala loodusalal on 8,6 ha ja

selle esinduslikkus on hinnatud heaks. Kaitse-eesmärgiks on, et kaitsekorraldusperioodi

lõpuks (2025) on elupaigatüüp säilinud vähemalt samal pindalal (8,6 ha) talle iseloomuliku


lk 17/53 Töö nr E1401


kooslusega ning püsib elupaigatüübi hea (B) esinduslikkus.

Joonis 10: Prangli loodusala piir ja inventeeritud elupaigad Kelnase sadama piirkonnas

Joonis 11 on Prangli loodusala piirid ja inventeeritud elupaigatüübid Aksi saarel. Aksi saarel

levivad elupaigatüübid 1630*-rannaniidud ja 1150*- rannikulõukad. Tegemist on esmatähtsate

elupaigatüüpidega.

Kaitsekorralduskava kohaselt on Prangli loodusalal inventeeritud 110,7 ha rannaniite, millest

4,8 ha asub Aksi saarel. Kaitse-eesmärgiks on, et kaitsekorraldusperioodi lõpuks (2025)

peaks Aksi saarel asuv rannaniit suurusega 4,8 ha saavutama esinduslikkuse väärtusega

väga hea (A).

Rannikulõugaste pindala on 3,2 ha. Tegemist on suhteliselt hiljuti rannavallidega merest

eraldunud kinnikasvavate veekogudega. Rannikulõugaste ja neid ümbritsevate madalsoode

potentsiaalseks ohuks on veekogude veetaseme tugev alandamine. Saare keskel paikneva

ühe lõuka maksimaalset veetaset on otstarbekas reguleerida teistest erinevalt, kuna talviste

tormidega on selle lõuka varasem väljavool rannavalliga sulgunud. Kaitse-eesmärgiks on, et

kaitsekorraldusperioodi lõpuks (2025) on elupaigatüüp säilinud 3,2 hektaril üldise

esinduslikkusega arvestatav (C).

Kaadamisala välispiir jääb Natura 2000 ala piirist ca 700 meetri kaugusele.


lk 18/53 Töö nr E1401


Joonis 11: Prangli loodusala piir ja inventeeritud elupaigad Aksi saarel

Ülejäänud elupaigad, karid (1170), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited –

2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140),

metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), kadastikud

(5130) ning liigirikkad madalsood (7230), asuvad kavandatava tegevusest nii kaugel, et

otsene mõju on välistatud.

4.3.3 Mõju hindamine Natura võrgustiku alale

Mõju Prangli loodusalale

Kavandatav tegevus mõjutab loodusala füüsiliselt, sest ehitustöid on kavandatud loodusalal.

Kaide alla jäävad elupaigatüübid hävivad. Süvendamine, kaadamine ega ehitustegevus ei

mõjuta loodusala piirkonna veerežiimi.

Kavandatava tegevuse piirkonnas paikneb loodusala Kelnase sadamast ja kaadamisalast

ühel pool ning tegevusega loodusala ei killusta. Seega puudub mõju loodusala sidususele.

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Prangli loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide seisundit mõjutavad

kaitsekorralduskava [4] kohaselt peamiselt tallamine või kinnikasvamine. Kelnase sadama

arendamiseks tehtavad tööd võivad suurendada saart külastavate turistide hulka ja seega

võib kasvada tallamiskoormus ka sadamast eemal asuvates elupaikades. Koosluste kaitseks

vajalikud tegevused ning nende finantseerimise allikad on ette nähud Prangli saare

arengukava 2020-2030 tegevuskavas. Tegevuskavaga ette nähtud matkaradade ja

telkimisplatside korrastamine ja rajamine ning elupaigatüüpide ja koosluste hooldamine ja


lk 19/53 Töö nr E1401


säilitamine aitavad tõhusalt vältida Kelnase sadama arendamise kaudset mõju

elupaigatüüpidele.

Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste heljumi tekkimisega veekeskkonda. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja kaadamistegevusega võivad kaasneda: Tabel 3 on kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate elupaigatüüpide ohutegurid, hinnang mõju võimalikkusele, selle kestvusele ja kumuleeruvusele ning leevendavad meetmed.

Tabel 3: Mõju väljaselgitamine, hinnang mõjule ja leevendav meede

Elupaigatüüp

Ohutegurid Mõju elupaigatüübile/selgitus

Mõju kestvus ja kumireeruvus

Leevendav meede ja selle eeldatav tõhusus

rannikulõukad (*1150)

Veekogude veetaseme tugev alanemine

-

Ei ole kavandatud tegevusi, mis mõjutaksid veetaset

-

väikesaared ning laiud (1620)

Kinnikasvamine

tallamine

+

Elupaigatüüp Kelnase sadama muulil on ilmselt valesti määratud2. Idamuuli lõunaosas paikneval laiul elupaigatüüp hävineb.

kestev puudub

rannaniidud (*1630)

Roostumine ja võsastumine

-

Ei ole kavandatud tegevusi, mis põhjustaksid roostumist või võsastumist.

-

püsitaimestuga liivarannad (1640)

Looduslikud protsessid, tallamine, mootorsõidukitega liikumine

+

Kelnase sadama arendamine toob kaasa Prangli saart külastavate turistide arvu kasvu, mis võib lisada koormust tallamiseõrnadele kooslustele.

Kumuleeruv, pidev

Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud selgitustöö tegemiseks infotahvlite paigaldamine.

Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab vältida tallamiskoormust.

2 Keskkonnaamet on oma 07.01.2019 kirjas nr 6-3/18/18632- 5 nõustunud, et Kelnase sadama muulile registreeritud elupaigatüüp 1620 ei ole tekkinud looduslike protsesside tagajärjel (inimeste poolt loodud), mistõttu ei saa seda pidada elupaigatüüpi 1620 kuuluvaks. Keskkonnaamet lubas samas kirjas korrigeerida selles osas elupaigatüübi piiri.


lk 20/53 Töö nr E1401


Hinnang võimalikule koosmõjule

Viimsi Vallavalitsus arendajana kavatseb laiendada ja arendada ka Viimsi poolsaarel asuvat

Leppneeme sadamat. Selleks on vaja merre kaadata ca 37 000 m3 süvenduspinnast. Nii

Kelnase kui Leppneeme sadama süvenduspinnas kaadatakse olemasolevale Aksi

kaadamisalale. Mõlema süvendusala pinnas on ökoloogiliselt puhas. Arendaja kinnitusel ei

tehta kahes sadamas töid samaaegselt ja arvestades tööde tegemisele seotud ajalisi

piiranguid ei ole tõenäoline, et kaadamised saaksid toimuda sama vegetatsiooniperioodi

jooksul. Seega on välistatud kumulatiivse mõju tekkimine kaadamisalal.

Kelnase sadamas ei ole teada tegevusi, mille keskkonnamõjud võiksid sadama

arendamiseks tehtavate tööde mõjudega kumuleeruda.

4.3.4 Natura hindamise tulemused ja järeldus

Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et kaide rajamine Kelnase sadamas olevale laiule

avaldab olulist negatiivset mõju Prangli loodusalale ja seeläbi Prangli loodusala kaitse-

eesmärgile. Seetõttu tuleb valitud projektlahenduse kasutamisest loobuda.

4.4. Uue lahenduse väljatöötamine

Kuna Natura hindamise tulemusena selgus, et vee erikasutusloa taotlusele lisatud

eskiisprojekti kohane sadama kaide paigutuse lahendus on Prangli loodusalal kaitstavate

elupaigatüüpide seisundile olulise negatiivse mõjuga, siis koostas projekteerija arendaja

eestvedamisel välja uue Kelnase sadama asendiplaani. Arendaja, Viimsi Vallavalitsus, tegi

asendiplaani koostamisel koostööd Keskkonnaametiga – vt Joonis 12. Lahenduse kohaselt

on kaid paigutatud muulile, idamuuli lõunaosas paikneval laiul neid ei ole. Laidu läbib kaid ja

kallast ühendav laudtee. Arendaja kava kohaselt paigaldatakse laudtee otstesse sildid, mis

keelavad laudteel liikujatel laudteelt maha astuda.

Järgnevas keskkonnamõju hindamises on analüüsitud mõjusid uue asendiplaani alusel.


lk 21/53 Töö nr E1401


Joonis 12. Kelnase sadama uus asendiplaan ja Natura elupaigad3

4.5. Natura 2000 hindamine sadama uuele lahendusele

4.5.1 Natura 2000 alade kirjeldus

Prangli loodusala kirjeldus on toodud peatükis 4.3.1.

4.5.2 Mõju Prangli loodusalale

Kavandatav tegevus ei mõjuta loodusala füüsiliselt, sest ehitustöid ei ole kavandatud

loodusalal.

Kaidelt on kavandatud laudadest ühendustee kaldale üle idamuuli lõunaosas oleva laiul

asuva elupaigatüübi 1620. Arvestades, et laudtee ehitamine välistab tallamiskoormuse, ei

ole lahendus oluliselt ebasoodne. Seega puudub mõju loodusala sidususele.

Süvendamine, kaadamine ega ehitustegevus ei mõjuta loodusala piirkonna veerežiimi.

Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele

Prangli loodusala kaitse eesmärgiks olevatele elupaigatüüpide seisundit mõjutavad

kaitsekorralduskava [4] kohaselt peamiselt tallamine või kinnikasvamine. Kelnase sadama

3 Keskkonnaamet on oma 07.01.2019 kirjas nr 6-3/18/18632- 5 lubanud korrigeerida elupaigatüübi 1620 piiri Kelnase sadama inimtekkelisel muulil.


lk 22/53 Töö nr E1401


arendamiseks tehtavad tööd võivad suurendada saart külastavate turistide hulka ja seega

võib kasvada tallamiskoormus ka sadamast eemal asuvates elupaikades. Koosluste kaitseks

vajalikud tegevused ning nende finantseerimise allikad on ette nähud Prangli saare

arengukava 2020-2030 tegevuskavas. Tegevuskavaga ette nähtud matkaradade ja

telkimisplatside korrastamine ja rajamine ning elupaigatüüpide ja koosluste hooldamine ja

säilitamine aitavad tõhusalt vältida Kelnase sadama arendamise kaudset mõju

elupaigatüüpidele.

Süvendamis- ja kaadamistegevus merekeskkonnas on seotud merepõhja pehmete setete ammutamisega ühes paigas (sadamaala) ning uputamisega merekeskkonda (kaadamisega) teises paigas. Selle tegevuse käigus mõjutatakse merekeskkonda real erinevatel visiidel, millest olulisimad on seotuid peenete setteosakeste heljumi tekkimisega veekeskkonda. Järgnevalt kirjeldatakse olulisemaid mõjureid, mis süvendamis- ja kaadamistegevusega võivad kaasneda: Tabel 3 on kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate elupaigatüüpide ohutegurid, hinnang mõju võimalikkusele, selle kestvusele ja kumuleeruvusele ning leevendavad meetmed.

Tabel 4: Mõju väljaselgitamine, hinnang mõjule ja leevendav meede

Elupaigatüüp

Ohutegurid Mõju elupaigatüübile/selgitus

Mõju kestvus ja kumireeruvus

Leevendav meede ja selle eeldatav tõhusus

rannikulõukad (*1150)

Veekogude veetaseme tugev alanemine

-

Ei ole kavandatud tegevusi, mis mõjutaksid veetaset

-

väikesaared ning laiud (1620)

Kinnikasvamine

tallamine

+

Läbi idamuuli lõunaosas paikneva laiul oleva elupaigatüübi on kavandatud laudadest ühendustee.

pidev

Laudtee mõlemasse otsa tuleb paigaldada infotahvel, mis keelab laudteelt maha astumise.

Meede on eeldatavalt tõhus, sest aitab vältida tallamiskoormust.

rannaniidud (*1630)

Roostumine ja võsastumine

-

Ei ole kavandatud tegevusi, mis põhjustaksid roostumist või võsastumist.

-

püsitaimestuga liivarannad (1640)

Looduslikud protsessid, tallamine, mootorsõidukitega liikumine

+

Kelnase sadama arendamine toob kaasa Prangli saart külastavate turistide arvu kasvu, mis võib lisada koormust tallamiseõrnadele

Kumuleeruv, pidev

Kaitsekorralduskavaga on ette nähtud selgitustöö tegemiseks infotahvlite paigaldamine.

Meede on eeldatavalt tõhus,


lk 23/53 Töö nr E1401


kooslustele. sest aitab vältida tallamiskoormust.

Hinnang võimalikule koosmõjule










4.5.3 Natura hindamise tulemused ja järeldus

Asjakohase hindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete rakendamise korral ei

avaldu loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide soodsale seisundile

negatiivset mõju.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1, 2 ja 3 vahel Natura alale ning kaitstavatele

elupaigatüüpidele avalduva mõju seisukohalt olulised erinevused puuduvad ning seetõttu

pole alust neid eraldi hinnata.

4.6. Mõju linnustikule

Prangli maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olev linnuliik on merikotkas (Haliaeetus

albicilla), kes kuulub I kaitsekategooria liikide hulka. Lindude kaitse peamine eesmärk on

elupaikade säilitamine ning negatiivsete mõjude minimeerimine. EELISe andmetel on Aksi

saarel kaks merikotka elukohta. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on

Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga

hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul

vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses

on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide

teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. I ja II kategooria liikide täpsete

leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS RT I, 06.07.2017, 5).

Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200–245 cm ja kehakaal

kuni 6 kg. Pesa hakkavad merikotkad kohendama kesktalvel, tuues pesale rohelisi

männioksi. Täiskurn, 1–3 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb

merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva. Juuli alguses pojad lennuvõimestuvad. Liigi

peamised ohutegurid on pesapaikade kahjustamine ja saakloomadesse akumuleerunud

keskkonnamürgid. Kaitse tegevuskava [5] kohaselt on merikotkast ohustavatest teguritest

üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi pesast 500 meetri kaugusel

merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb merikotka pesapaikadest Aksi


lk 24/53 Töö nr E1401


saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on pesitsevate lindude häirimine

ebatõenäoline.

Registreeritud linnuvaatluste andmed Kelnase sadamas on toodud KMH programmi ptk.-s

4.4 (vt KMH aruande lisa 1). Kohalikelt elanikelt saadud informatsiooni kohaselt (vt KMHP

lisa 14 KMH aruande lisas 1) on kavandatava tegevuse mõjuala ka pesitsevad linnud.Mõjud

linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises.

Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama

tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele.

Elupaiga kahjustamine: Projektiga on ette nähtud sadamas asuvale muulile kaide ning

laiule ühendustee rajamine. Muul ja laid on olnud sobiv pesitsuspaik mitmetele linnuliikidele,

nüüd need pesitsuspaigad kaovad. Lindude pesitsusrahu tagamiseks on oluline vältida

süvendus- ja ehitustöid pesitsusperioodil.

Keskkonnatingimuste muutumine: Süvendamistegevusega eemaldatakse sadama

akvatooriumist kuni 3,5 meetri paksune põhjasetete kiht. Osaliselt on tegemist aktiivselt

kasutatava ja varem süvendatud sadamaalaga, siis pole selle merepõhja pealiskihis

eeldatavalt olulisi linnustikule olulisi toiduobjekte, mille isendite ja elupaiga füüsiline

eemaldamine süvendamisel võiks linnustikku oluliselt mõjutada. Süvendusmaterjal

kaadatakse süvameres asuvasse kaadamispaika avameres, mis oma sügavusest tingituna ei

ole samuti linnustiku toitumisala.

Toitumistingimuste muutumine, vee läbipaistvuse vähenemine: Modelleerimise

tulemuste põhjal võib heljum olenevalt tuule suunast levida sadama alat välja kuni 350 meetri

kaugusele –vt ptk. 0. Sukelduvate kalatoiduliste liikide jaoks on vee hea läbipaistvus nende

edukaks saagijahiks väga oluline tegur. Mere eutrofeerumisega kaasnevat vee läbipaistvuse

langust peetakse mitmete kalatoiduliste linnuliikide arvukuse languse põhjusteks, eriti koos

teiste otseste ning kaudsete inimmõjudega (Skov, jt., 2011). Kahtlemata muudab

süvendamise käigus vette sattuv peenosakeste heljumi pilv vee ajutiselt oluliselt

sogasemaks ning see raskendab vastavate linnuliikide toitumist settepilve alal. Arvestades

kavandatud tööde mahtu hajub settepilv kiirest ja tegemist ei ole linnustikule olulise mõjuga.

Häirimine süvendustöödel, kaevise transpordil ja kaadamisel: Süvendamisel, materjali

transpordil ja kaadamisel kasutatakse laevu, mis avatud meremaastikul mõjuvad reale

tundlikumatele merelindudele tugevalt häiriva tehisobjektina, mille lähenedes ja taluvuspiiri

ületades lahkutakse. Selliste liikidena on tuntud eelkõige avamere liigid. Häiringukaugus

sõltub lisaks laeva suurusele selle liikumiskiirusest ja lähenemisnurgast. Oluline on samuti

arvestada, et pagemiskaugus väljendab linnuliikide käitumuslikku reaktsiooni häiringu

tolerantsitaseme ületamisel. Tööde mahtu arvestades on süvendusmaterjaliga pargase

liikumissageduseks sadama ja kaadamisala vahel kuni neli edasi-tagasi reisi tööpäeva kohta.

Seega võib järeldada, et ka kõrge häirimistundlikkusega liikide jaoks ei ole tegemist olulise

häiringuga.

Alternatiiv 1 korral on süvenduspinnase transportimisest tulenevad häiringud väiksemad ning

seetõttu on see linnustiku seisukohalt eelistatud lahendus. Heitvee juhtimine merre Kelnase

sadama lähialal võiks halvendada merevee kvaliteeti ja seeläbi veelindude elutingimusi.

Seetõttu on linnustiku seisukohalt eelistatud reovee vedamine mandrile sobivasse

purgimiskohta.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivi 2 vahel linnustikule avalduva mõju seisukohalt olulised

erinevused puuduvad ning seetõttu pole alust neid eraldi hinnata.


lk 25/53 Töö nr E1401


4.7. Mõju põhjaelustikule

Süvendatava ala merepõhja pinnaste pealmisteks kihtideks on kohev mölline peenliiv ja

kruusane peenliiv. Kruus ja peenliiv ei levi ilmselt sadama suudmes kaugele, kuna need

settivad põhja üpris kiiresti. Seevastu mölliosakesed võivad levida oluliselt kaugemale.

Sadamas toimuva süvendamise käigus toimuv peenestetest heljumi paiskamine

veesambasse, selle triivimine erineva valitsevate lainetuse- ja hoovuste suundades ning

aeglane settimine mõjutavad eelkõige põhjaelustikku. Heljumi suhtes on tundlikud limused,

kellel peened setted vähendavad filteraparaadi tööefektiivsust ja seeläbi kasvukiirust ning

halvemal juhul võib see ka lõppeda tugevas mõjualas olevate isendite hukkumisega. Heljum

hakkab mõne aja möödudes tagasi settima ning selle käigus kattub merepõhjas asuv

taimestik ja substraat settekihtidega. See omakorda võib vähenda põhjataimestiku, eelkõige

vetikate elutegevust ja vähendada nende biomassi ning katvust. Paljud selgrootud kinnitavad

oma koetud marja veetaimedele või on need varjupaigaks vastsetele.

Veetede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7]

[8] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle

kvaliteedi kohta [9] [10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam

veebilehelt http://ts.ee/kmh).

Kaadamisala asub väga järsu rannanõlva serval, kus mere sügavused langevad -54 meetrilt

kuni -91 meetrini. Taimestik lõpeb juba 4 meetri sügavusel, põhjaloomastik levib

maksimaalselt 70 meetri sügavuseni. Nii arvukuse kui biomassi poolest on dominantliik

keskmise reostustundlikkusega balti lamekarp (Macoma baltica), arvukuse poolest keskmise

reostustundlikkusega harjasliimukas (Hediste diversicolor), kõrge reostustundlikkusega

kilpvähilised (Bathyporeia pilosa) (Monoporeia affinis). Biomassi osas domineeris kõrge

reostustundlikkusega söödav südakarp (Cerastoderma glaucum).

Heljumi leviku matemaatilise modelleerimise tulemusena selgus, et merre puistatav materjal

ei liigu heljumina üle kaadamisala piiride kui jälgitakse välja pakutud leevendavat meedet -vt

ptk 5.4. Leevendava meetme rakendamisel oluline mõju põhjaelustikule puudub.

Alternatiiv 1 korral on kaadamisel tekkiva heljumi hulk väiksem, kuid ka kavandatava

tegevuse korral ei liigu heljum üle kaadamisala piiride. Seetõttu erinevus kavandatava

tegevuse ja alternatiiv 1 vahel põhjaelustiku seisukohalt puudub. Heitvee juhtimine merre

Kelnase sadama lähialal võiks halvendada merevee kvaliteeti ja seeläbi mere-elustiku

elutingimusi. Seetõttu on eelistatud reovee vedamine mandrile sobivasse purgimiskohta.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivi 2 vahel mere põhjaelustikule avalduva mõju seisukohalt

olulised erinevused puuduvad ning seetõttu pole alust neid eraldi hinnata.

4.8. Mõju kalastikule

Välitööd Prangli ja Aksi saare kalastiku uurimiseks viidi viimati läbi 2009. aasta mais ja

novembris [11]. Kontrollpüüke teostati Aksi saare lõunakaldal ja Prangli saare rannikumeres

erineva silmasuurusega nakkevõrkudega ja rüsadega. Määratati püütud kalade liigiline,

pikkuseline ja kaaluline koosseis.

Prangli saarel oli kevadel seiresaakide liigirikkus suurem kui sügisel. Kevadel saadi jaamast

keskmiselt 3,75 liiki põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalu, sügisel vaid 1,25 liiki (nendestki

peamiselt vaid emakala). Liigirikkus võrreldes muude uurimisaladega Soome lahe piirkonnas


lk 26/53 Töö nr E1401


oli väga madal. Üldine saagikus (isendite arv jaam/öö kohta) oli oluliselt kõrgem sügisel, kuigi

põhiosa saagist moodustasid põhjaga mitteseotud kalad – peamiselt räim aga ka meritint.

Põhjaja põhjalähedase eluviisiga kalade saagikus oli väga madal nii kevadel kui sügisel,

vastavalt 12,0 ja 5,25 isendit jaam/öö kohta. Kevadisest saagikusest andis suurema osa lest

ja järgnesid ahven ning emakala; sügisel saadi piirkonnast praktiliselt üksnes emakala.

Rüsadega saadi kevadel kalu kolmest liigist: 17 emakala, 4 raudkiiska ja 2 musta mudilat,

sügisel kokku vaid 4 emakala.

Aksi saare seireala kalastik oli mõnevõrra liigi- ja isendirikkam, kui Prangli saare seireala. Ka

Aksi saare seirealal olid saagikus ja liigirikkus kevadel suuremad kui sügisel. Kevadel

moodustas põhjakalade saagist suurema osa lest, sügisel esines põhjakaladest peamiselt

üksnes emakala – nagu ka Prangli saare juures. Rüsade saagikus oli madal nagu ka Prangli

juures: kevadel saadi kokku 6 emakala ja 3 musta mudilat, sügisel – 12 emakala.

Keskkonnaametilt saadud TEHA (Teadusliku ja harrastuspüügi infosüsteem) andmete

kohasel (vt lisa 7) on 2018. aasta nakkevõrguga harrastuspüügi kogusaak Prangli piirkonnas

liigiliselt ja koguseliselt kilodes meriforell 276; lõhe 4; merisiig 403,7; lest 1378,2; kammeljas

136; tursk 120; räim 18; kilu 38; särg 2. Andmetest ei selgu harrastuspüükide toimumise

koht.

Kelnase sadam ja selle faarvaater on inimtegevusest tugevalt mõjutatud, seal toimub

igapäevane regulaarne laevaliiklus. Seetõttu ei paikne seal olulisi kalakoelmuid seda ala ei

läbi ilmselt ka kudemispiirkondadesse suunduvate kalade olulised migratsiooniteed. Kuid

välistada ei saa, et piirkonna madalaveelised merealad võivad olla maimudele ja

noorjärkudele oluline elupaik. Seetõttu tuleb tööde kavandamisel arvestada ajalise

piiranguga – vt. ptk 5.2.

Kaadamisala on aktiivses kasutuses olnud sügav mereala kus ei ole kolmutele sobivat

keskkonda. Mere suure sügavuse tõttu saavad kaadamisalal elada vaid pelaagilised liigid,

mis ei ole seotud põhjaelupaikadega. Aksi saare madalamaveelistel aladel on peatüki

alguses toodud seirepüügi andmete kohaselt kalastik liigiliselt ja koguseliselt vaene. Tekkiv

heljum ei levi kaadamisalalt välja kui rakendatakse KMH-s pakutud leevendav meede (vt

ptk.Error! Reference source not found.). Küll võib kaadamisalal ajavahemikul aprillist juuni

lõpuni esineda lestavastseid, kes on pärit Prangli saare lähistel olevatelt lestakoelmutelt. Kui

heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra, võivad kalade

larvidel noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega. Seetõttu on oluline hoiduda

kaadamisest sellel perioodil (vt ptk. Error! Reference source not found.). Leevendava

meetme rakendamisel oluline mõju kalastikule puudub.

Alternatiiv 1 korral on kaadamisel tekkiva heljumi hulk väiksem, kuid ka kavandatava

tegevuse korral ei liigu heljum üle kaadamisala piiride. Seetõttu erinevus kavandatava

tegevuse ja alternatiiv 1 vahel kalastiku seisukohalt puudub. Heitvee juhtimine merre

Kelnase sadama lähialal võiks halvendada merevee kvaliteeti ja seeläbi kalastiku

elutingimusi. Seetõttu on eelistatud reovee vedamine mandrile sobivasse purgimiskohta.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivi 2 vahel kalastikule avalduva mõju seisukohalt olulised



lk 27/53 Töö nr E1401


4.9. Müra mõju

Sadama rekonstrueerimise käigus tekib ajutiselt mürataseme tõus ehitustööde tegemise ajal.

reguleerib välisõhus levivat müra atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama

seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00

7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kuna Leppneeme sadam on

tootmismaa juhtotstarbega, siis tööstusmüra normtase on 50 dB. Impulssmüra põhjustavat

tööd, näiteks rammimine, võib teha tööpäevadel kell 7.00 -19.00.

Kavandatud töödest põhjustavad müra peamiselt [14]:

− Kaluritekai ja slipi lammutustööd;

− süvendaja töötamine;

− nõlvakindlustuse kivide paigaldamine;

− kaitsemuuli kivide paigaldamine;

− materjalide vedu ja liikurmehhanismide liiklus.

Akvatooriumi süvendamiseks kasutatakse osaliselt pumpsüvendajat. Sellise meetodi

kasutamisel on müra tasemed väiksemad ning tööprotsess kiirem kui koppsüvendusel. Ca

7000 m3 kaadamisele mineva pinnase süvendamiseks kasutatakse ekskavaatorit.

Arvestades süvendustööde mahtu ei ole müra teke süvendustöödel olulise

keskkonnamõjuga.

Joonis 2 on lähimad elamumaad, mis asuvad ehitustööde müraallikatest ca 80 meetri

kaugusel. Seal võib impulssmürast põhjustatud helirõhutaseme tõus olla tajutav [15].

Tegemist on ajutise häiringuga, mis pärast töid lõppeb.

Arvestades, et tegemist on olemasoleva sadamaga, kus juba praegu silduvad erineva

suuruse ja mootori võimsusega alused, ei ole väikesadama kasutamisega mürataseme

tõustu ette näha. Sadama kasutusetapis ei ole kavandatava tegevuse ja alternatiivide 1, 2 ja

3 võrdluses müra tekke seisukohalt erinevusi.

4.10. Reoveekäitluse mõju keskkonnale

Kavandatava sadamahoone projekti [3] kohaselt on ette nähtud sadamahoones tekkiv

reovesi kohtpuhastis puhastada ja juhtida suublasse. Puhasti asukohta, tehnilist lahendust

ega puhastusvõimsust projektis toodud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik hinnata sellise

lahenduse keskkonnamõju. Arendaja on kinnitanud, et eelistab tekkinud reovee mahutisse

kogumist ja mandrile lähimasse purgimiskohta vedamist. Selline lahendus ei tekita

keskkonnale mõju kui reovee mahuti on nõuetekohaselt valmistatud ja paigaldatud.

Projekti kohaselt juhitakse sadamahoone katustelt, teedelt ja platsidel tulev sademevesi

maapinna kalletega merre. Keskkonnaamet on andnud teada (vt lisa 5), et ei ole sellise

lahendusega nõus ja peab vajalikuks sademevee kokku kogumist ning sademevee

juhtimiseks suublasse tuleks taotleda veeluba. Sellise lahenduse korral ei ole sadamahoone

katustelt, teedelt ning platsidelt merre juhitav sademevesi olulise keskkonnamõjuga.


lk 28/53 Töö nr E1401


Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1 ja 1 vahel reoveekäitluse mõju seisukohalt olulised


4.11. Jäätmeteke

Sadama ehitustööde käigus tekib mitmesuguseid ehitus-, lammutus- ja olmejäätmeid.

Ehitusjäätmete liigid, ligikaudne kogus ja nende käitlemine lahendatakse ehitusprojektiga

tööprojekti staadiumis. Ehitusobjektil tekkivad olmejäätmed annab ehitusettevõtja üle

jäätmekäitlejale. Oluline on, et tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda ja nõuetekohaselt

käidelda.

Sadama laienemisega kaasnevad suuremad jäätmekogused Prangli saarel. Kuna jäätmed

veetakse saarelt mandrile, siis põhjustab see transporditavate jäätmete hulga kasvu.

Seetõttu on oluline sadamas ja sadamahoones tekkivad olmejäätmed liigiti koguda ja leida

võimalusi biolagunevate jäätmete kompostimiseks.

Kelnase sadamas ei ole ette nähtud pilsi- ega reovee vastuvõttu jahtidelt. Lähim võimalus

pilsi- ja reovett ära anda on Leppneeme sadamas.

Prangli saare kohalike elanike soovil ladustatakse ca 22 000 m3 süvenduspinnast neile

kasutamiseks maismaale. Seda on pinnase omaduste tõttu võimalik kasutada saare teede

tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Arendaja poolt on ajutiseks

ladustamiseks pakutud Kordoni kinnistu (89001:002:0385). Veekogu süvendamismaterjal

loetakse maapõueseaduse järgi kaeviseks ning selle teisaldamiseks maismaale peab olema

Keskkonnaameti nõusolek (Maapõueseadus § 60 lg 1 ja 3). IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr

17-10-1365 kinnitab, et tegemist on ökoloogiliselt puhta pinnasega.

Kelnase sadamahoone joogiveega varustamiseks merevee magestamise (vt ka ptk 4.12)

käigus vahetatavad membraanid on vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015. määrusele nr

70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” ohtlikud jäätmed koodiga 19 09 (joogi- ja

tööstusvee käitlusjäätmed). Täpne jäätmekood ja tekkivate jäätmete kogus selgub

konkreetse osmoosiseadme spetsifikatsioonist. Ohtlikud jäätmed tuleb hoiustada

spetsiaalses jäätmekonteineris ja anda üle litsentseeritud jäätmekäitlejale. Sellisel juhul ei ole

jäätmetel negatiivset keskkonnamõju.

Alternatiiv 2 korral tekib merevee magestamisel ohtlikke jäätmeid, mis tuleb nõuetekohaselt

käidelda. Seetõttu on jäätmetekke seisukohalt eelistatud joogiveevarustuse tagamine

olemasolevate puurkaevude baasil

Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1 ja 3 vahel jäätmetekke seisukohalt olulised


4.12. Joogiveevarustuse tagamine

2008. aastal tellis AS Viimsi Vesi eksperthinnangu Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu

veega varustamise võimaluste kohta [16]. Töö tulemusena selgus muuhulgas, et seoses

merevee ja põleva maagaasi mõjuga Prangli saare põhjaveekihtidele on ühisveehaarde

rajamiseks sobivaks veekihiks maapinnalähedane meresetete veekiht.

Kelnase sadama piirkonna puurkaevude veetaset on mõõdetud 05.04.2017 [17]. Seire

tulemusena selgus, et veetase puurkaevus 19432 langeb mais või juunis ja alanemine


lk 29/53 Töö nr E1401


kestab tavaliselt oktoobri-detsembrini. Veetase sõltub aastaajast ja sademete hulgast. Joonis

13 on kuu sademete hulga (Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmed) ja puurkaevu nr 19432

veetaseme muutuste võrdlus [17].

Joonis 13: kuu sademete hulga ja puurkaevu nr 19432 kuu keskmiste veetasemete muutused

Projekti kohaselt [3] (vt KMHP lisa 5 aruande lisas 1) on kavas sadamahoone veevarustus

tagada Prangi saare ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase

sadama piirkonna puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema

tarbimise perioodiks, siis seab selline lahendus ohtu saare püsielanikele joogivee tagamise.

Seetõttu ei ole projekti kohane lahendus elanike heaolu seisukohalt sobiv.

Arendaja on valmis sadamahoone veevarustuse lahendama merevee magestamisega. See

toimub pöördosmoosiseadmega, mis põhineb füüsikalisel membraanlahutusmeetodil.

Protsessi käigus ei kasutata kemikaale, vaid merevesi surutakse rõhu all läbi poolläbilaskva

membraani. Pöördosmoos on väga efektiivne ning võimaldab veest eemaldada kloriidid,

fluoriidid, hõljuvained, anorgaanilised saasteained, pestitsiidid, mikroorganismid jms.

Protsessi miinus on selle seadme hind ja ekspluatatsioonikulu. Ekspluatatsiooni käigus

vahetatavad membraanid on vastavalt keskkonnaministri 14.12.2015. määrusele nr 70

„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu” ohtlikud jäätmed koodiga 19 09 (joogi- ja

tööstusvee käitlusjäätmed). Täpne jäätmekood ja tekkivate jäätmete kogus selgub

konkreetse osmoosiseadme spetsifikatsioonist. Ohtlikud jäätmed tuleb hoiustada

spetsiaalses jäätmekonteineris ja anda üle litsentseeritud jäätmekäitlejale.

Membraaniga eemaldatakse veest kõik, sh inimese organismile olulise tähtsusega ioonid.

Seetõttu tuleb vett joogiveena kasutamiseks remineraliseerida. Joogivee keemilised ja

mikrobioloogilised näitajad peavad vastama kvaliteedinäitajatele, mis on toodud

sotsiaalministri 24.09.2019 nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid“.


lk 30/53 Töö nr E1401


Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1 ja 3 vahel joogivee varustuse seisukohalt olulised


4.13. Avariiolukordades tekkivad mõjud

Keskkonnaameti poolt tellitud KSH eelhindamise metoodika täpsustuse punkti 2.2.3 kohaselt

käsitletakse avariina hädaolukorra esinemist. Kelnase sadama rekonstrueerimise ja

ekspluateerimise käigus tekkida võivad hädaolukorrad on kütuse leke ja tulekahju. Vastavalt

Keskkonnaameti poolt koostatud ulatusliku rannikureostuse riskianalüüsile on

looduskeskkonnale olulise mõjuga ulatuslik rannikureostus naftasaaduste leke alates 5 tonni

koristustööde mahuga.

4.13.1 Sadama rajamine

Sadama rekonstrueerimisel on võimalikuks avariiolukorraks erinevate ehitusmehhanismide ja

masinate õli ja kütuse lekked. Väikeses koguses keskkonda sattunud kütused ja õlid ei

põhjusta looduskeskkonnale olulist mõju kui alustatakse koheselt reostuse likvideerimisega.

Looduskeskkonnale olulise mõjuga rannikureostuse teke ei ole ehitusmehhanismide leketest

võimalik. Juhul, kui tekib nt ehitusseadme- või masina tulekahju, on selle peamiseks ohuks

põlengust tekkiv must suits, mis võib olla kahjulik inimeste tervisele.

4.13.2 Sadama ekspluatatsioon

Sadama akvatooriumis võivad kütused ja õlid sattuda veekeskkonda aluste õnnetuse

tagajärjel või punkerdamisel. Kelnase sadama eeskirja kohaselt4 toimub aluste kütuse ja

määrdeainetega varustamine ainult kokkuleppel. Eeskirjaga on ette nähtud nõutavad

tegutsemisjuhised naftalekke tekkimisel. Sadama eeskirja tingimused tagavad väiksemas

mahus keskkonnareostuse tekkimise vältimise või selle tagajärgede likvideerimise.

Jahisadamas väikelaevade kütusega varustamist ette nähtud ei ole.

Lisaks on sadamas võimalikud sadamahoone või aluse tulekahju. Peamine oht on põlengust

tekkiv must suits, mis võib olla kahjulik tervisele. Põlengust tekkida võivad konkreetsed

ained, põlengusuitsu keemiline koostis, selle hulk ja leviku suund olenevad süttinud

materjalide omadustest, põlengu intensiivsusest, kasutatavast kustutusstrateegiast ja

ilmastikuoludest ning ei ole seetõttu prognoositavad.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivide vahel avariiolukordade tekkimise seisukohalt olulised


4.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning

müra, vibratsiooni ja kiirguse tase [18]. Elanike tervise kaitsmiseks on nende

keskkonnateguritele kehtestatud normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste

kavandamisel tuleb arvestada. Kelnase sadama ehitustööde ajal ei ole ette näha öiste müra

normtasemete ületamist. Mõningane mürataseme tõus päevasel ajal mõjutab sadamale

4 Leitav: https://kelnase.viimsi.ee/et/sadama-eeskirjad


lk 31/53 Töö nr E1401


lähimate elamute elanikke, kes eeldatavasti peavad sadama rekonstrueerimist positiivseks.

Tegevusi, mis põhjustaksid kiirgustaseme tõusu piirkonnas või mõjutaksid välisõhu või joogi-

ja suplusvee kvaliteeti, ei ole Kelnase sadamasse kavandatud. Seega ei avalda kavandatav

tegevus mõju piirkonna inimeste tervisele.

Kelnase sadama rekonstrueerimisel ja laiendamisel on oluline positiivne mõju nii kohalike

inimeste kui turistide heaolule, sest see aitab tagada turismi arengut ja suurendab sadama

ohutust väikelaevadele.

Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest

tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele – tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev

vibratsioon või helirõhutase. Kelnase sadamas tehtavad tööd ei põhjusta sellise ulatusega

keskkonnamõjusid, mis võiksid olemasolevaid ehitisi kahjustada.

Kohalike elanike heaolu, tervise ja vara seisukohalt on eelistatud kavandatava sadamahoone

veevarustuse tagamine merevee magestamisega (vt ka ptk 4.12).

Kavandataval tegevuse ja alternatiivide 1 ja 3 vahel inimese tervise, heaolu ja vara

seisukohalt olulised erinevused puuduvad ning seetõttu pole alust neid eraldi hinnata.

4.15. Mõju rannaprotsessidele

Kelnase sadam asub tugevasti liigendatud rannajoonel kus aktiivset akumuleerumist ei

toimu. Lainekõrguse kasvamisel kasvab rannaprotsesside intensiivsus väga kiiresti ning

üksikud tugevad tormid võivad põhjustada randades suuremaid muutusi kui mitme aasta

pikkused vähem tormised perioodid (vt näiteks Tõnisson jt, 2008). Seetõttu on settevoolu

pikaajalise keskmise suurus ja suund määratud tugevates tormides konkreetsesse

rannalõiku jõudvate lainete parameetritega. Tuule ja lainete parameetreid on põhjalikult

analüüsitud lisas 2. Seega võivad kõrged randa saabuvad lained selles piirkonnas tekkida

tormides, mis saabuvad põhja-kagu suunalt. Tuuleinformatsiooni põhjal on sellest

vahemikust saabuvatel tuultel kõige väiksem osakaal, sealjuures saabub sellest suunast ka

kõige vähem üle 15 m/s kiirusega tuuli. Selle tõttu ei ole piirkonnas aktiivseid

rannaprotsesse.

Kelnase sadama lokaalseid rannaprotsessid ei ole aktiivsed sadamat ümbritsevate laugete,

ilma järskude kallasteta alade tõttu. Sadamast loode pool on suurem madal ala, mis kaitseb

mingil määral sadamat lainetuse eest. Lahe soppi kavandatav väikelaevade sadam setete

liikumisele mõju ei avalda.

Kavandataval tegevuse ja alternatiivide vahel rannaprotsessidele avalduva mõju seisukohalt

olulised erinevused puuduvad ning seetõttu pole alust neid eraldi hinnata.

4.16. Kumulatiivsed mõjud





lk 32/53 Töö nr E1401








Kavandataval tegevuse ja alternatiivide vahel kumulatiivse mõju seisukohalt olulised



lk 33/53 Töö nr E1401


5. KESKKONNAMEETMED

Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul

heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire (KeHJS §

33 lg 1).

5.1. Meetmed linnustiku kaitsmiseks

Selleks, et tagada Kelnase sadama territooriumil ja piirkonnas pesitsevate linnuliikide

hauderahu, tuleb hoiduda süvendus- ja ehitustöödest ajavahemikul 15. aprillist kuni 31.

maini.

Rakendatav meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada linnustiku hauderahu.

5.2. Meetmed kalastiku kaitseks

Lesta, räime ja ahvena parema kudemisvõimaluse tagamiseks tuleb vältida süvendamis- ja

kaadamistöid vahemikul 15. aprillist kuni 1. juulini.

Rakendatav meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada kalastiku eduka kudemise.

5.3. Meetmed müra tekke piiramiseks

Ehitustööde teostamisel tuleb tagada, et kehtestatud öine piirväärtus müratundlike hoonete

juures oleks täidetud. Selleks võib impulssmüra põhjustavaid töid teha tööpäevadel 7.00 –

19.00.

Rakendatav meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada müra piirväärtustest

kinnipidamise.

5.4. Meetmed heljumi leviku piiramiseks

Süvendada ei tohi põhjakaarte tuulte (suunad 270-90) korral, mis puhuvad 3 tunni jooksul

rohkem kui 8 m/s. Lõunakaarte (90-270) puhul ei tohi süvendada kui tuuled on puhunud 3

tundi kiiremini kui 10 m/s.

Pinnast ei tohi puistata merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 meetrit. Kaadamine

tuleb peatada, kui tuule kiirus on üle 3 tunni olnud üle 13 m/s.

Tööde korraldamine ja vastutuse jagamine ehitusobjektil on projektijuhi ülesanne. Tuule

suuna ja kiiruse andmed on otstarbekas võtta Kelnase sadama reaalajas töötavast

meteosüsteemist.

Rakendatav meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada heljumi leviku piiramise.

5.5. Seire korraldamise vajadus


lk 34/53 Töö nr E1401


Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis

hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist,

vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist.5

KeHJS sätestab, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, peavad olema

proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt

avalduva keskkonnamõjuga. Juhul, kui ehitustööde korraldamisel jälgitakse KMH

peatükkides 5.1-5.4 välja toodud nõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisega

sellist ebasoodsat keskkonnamõju, mille jälgimiseks oleks vaja rakendada seiremeetmeid.

5 Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv


lk 35/53 Töö nr E1401


6. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE

ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS

KMH juhendmaterjali põhjal ei ole mõtet kasutada formaalseid alternatiivide

võrdlusmeetodeid ning piisab, kui võrdlus esitatakse verbaalselt võrdlustabeli vormis, eriti

juhul, kui põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki [19].

Kavandatava tegevusena käsitleti Kelnase sadama ptk.-s 4.4 tutvustatud lahendust.

Kavandatava tegevuse alternatiividena hinnati kolme olukorda, vt ptk 2.4.

Error! Reference source not found. on toodud kavandatava tegevuse ja alternatiivide võrdlus

KMH aruandes hinnatud mõjude kohta.

Tabel 5. Kelnase sadama laiendamise alternatiivide võrdlus

Kriteerium Kriteeriumi selgitus Kavandatav tegevus 1. alternatiiv 2. alternatiiv 3.alternatiiv

Kelnase sadamas tehtavatest töödest tekkiva heljumi levik

Sadama akvatooriumi tehtavatest täitetöödest tekkib heljum.

süvendusmaht ca 23 100 m3.

süvendusmaht ca 23 100 m3.

Mõju ei erine Mõju ei erine

Kaadamisel tekkiva heljumi levik

Süvendatava pinnase kaadamine Aksi kaadamisalale.

Kaadatakse ca 23100 m3

pinnast.

Merre puistatav süvenduspinnas ei levi heljumina üle kaadamisala piiride kui rakendatakse KMH-s välja pakutud leevendavat meedet.

Kaadatakse ca 7000 m3 süvenduspinnast. Kaadamisel tekkiva heljumi levik ei olene mitte kaadamise üldkogusest vaid ühekordselt pargaselt kaadatava materjali hulgast. Merre puistatav süvenduspinnas ei levi heljumina üle kaadamisala piiride kui rakendatakse KMH-s välja pakutud leevendavat meedet.

Kaadamisest põhjustatud häiring merekeskkonnale ja linnustikule lakkab kiiremini.


Mõju linnustikule Tegevuse mõjualas on mitmete linnuliikide pesitsuspaigad

Mõju linnustikule ei erine Mõju linnustikule ei erine Mõju ei erine

Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja veelindude




elutingimusi

Mõju põhjaelustikule

Mõju põhjaelustikule võib tekkida nii süvendamisel kui süvenduspinnase kaadamisel

Süvendusmaht ca 23100 m3.

Süvendusala väheneb ca 70% võrra, süvendusmahu vähenemise tõttu väheneb kaadamise maht. Kaadamisest põhjustatud häiring põhjaelustikule lakkab kiiremini.

Mõju ei erine

Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja mere elustiku elutingimusi

Mõju kalastikule

Mõju kalastikule võib tekkida nii süvendamisel kui süvenduspinnase kaadamisel.

Süvendusmaht ca 23100 m3.

Süvendusala väheneb ca 70% võrra, süvendusmahu vähenemise tõttu väheneb kaadamise maht.

Mõju ei erine

Heitvee merre juhtimine võib halvendada merevee kvaliteeti ja kalastiku elutingimusi

Müra ehitustööde ajal Muuli rajamine ja mere täitmine

Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine

Müra sadama kasutamise etapis

Väikelaevade mootorid Erinevust teenindatavate laevade arvus ja nende mootori võimsuses ei ole.

Erinevust teenindatavate laevade arvus ja nende mootori võimsuses ei ole.


Jäätmeteke

Jäätmed tekivad nii sadama ehitamise kui kasutamis etapis.


Merevee magestamise käigus tekivad ohtlikud jäätmed.

Mõju ei erine

Avariiolukordadest tekkivad mõju

Avariiolukorrad sadama rajamisel ja ekspluatatsioonil

Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine Mõju ei erine

Mõju inimese tervisele ja heaolule

Kavandatav tegevus ei avalda mõju inimese tervisele.

Kavandatav tegevus mõjutab kohalike elanike

Mõju ei erine

Kohalike elanike soovil ladustatakse sobiv pinnas neile kasutamiseks maismaale

Merevee magestamisel põhinev veevarustus aitab tagada kohalike elanike joogiveevaru

Mõju ei erine




heaolu. puurkaevudest

Veevarustuse ja reovee käitlemise lahendus


Merevee magestamisel põhinev veevarustus aitab tagada kohalike elanike joogiveevaru puurkaevudest

Heitvee viimine purgimiskohta maismaal aitab vältida mõjusid merekeskkonnale.

Tabelist selgub, et keskkonnakaitseliselt on eelistatud kavandatav tegevus koos alternatiividega 1, 2 ja 3.




7. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE

Viimsi vald on kohaliku omavalitsuse üksus Harju maakonnas. Vald hõlmab Viimsi poolsaare

ning muuhulgas ka Prangli saare. Viimsi poolsaarel asub Leppneeme sadam ja Prangli

saarel Kelnase sadam. Mõlema sadama omanik ja pidaja on Viimsi Vallavalitsus. Viimsi

Vallavalitsuse eesmärgiks on nii Leppneeme kui Kelnase sadama laiendamine ja

arendamine. Selleks on koostatud eskiisprojektid (Corson OÜ tööd nr 1712 ja 1713).


vallale kuuluvas sadamas ja laiemalt kogu piirkonnas. Viimsi Vallavalitsus on liitunud Soome

lahe idapoolse mereturismi teenuste ja sadamate arendamise projektiga 30 MILES. Projekti

raames parandatakse väikesadamate taset ning nende pakutavaid teenuseid. Hetkel pole

väikesadamate võrgustikku, mis pakuks heal tasemel teenuseid ja kaikohti mereturistidele.

Väikesadamad muudavad iga piirkonna atraktiivsemaks, nii ongi projekti idee luua

väikesadamate võrgustik iga 30 meremiili tagant. Samuti järgitakse keskkonna

jätkusuutlikkust kõikides plaanides, soovitustes, kontseptsioonides ja investeeringutes.

Projekti arenduste tulemusena tõuseb 12 väikesadama teenuste tase Soome lahe idaosas.

Need sadamad moodustavad uue ringi, mis moodustab terviku, mis omakorda on

paadituristidele põnev. Teenuste info sadamates nagu ka juurdepääsu info on selgelt

saadaval kõigile. Parendused sadamates toob uut ettevõtlust ja äratavad tähelepanu

investorite seas, mis omakorda ahvatleb rohkem külalisi sellesse piirkonda.

KMH käigus tehtud heljumi matemaatiline modelleerimine näitas, et 23100 m3 pinnase

kaadamise korral leviks heljum maksimaalselt 950 meetri kaugusele kui kaadamine viiakse

läbi tuule kiirusel 13 m/s ja pinnas puistatakse kaadamisala keskele. Tegelikult nii tugeva

tuulega töid ei teostataks. Soome lahe heljumi kontsentratsiooni looduslik foon, arvestamata

tormidest põhjustatud heljumi kannet veesambasse, võib olla sama suur kui kaadamisest

tekkiv heljumi kontsentratsioon. Seega, kui hoiduda kaadamisest juhul, kui tuule kiirus on üle

kolme tunni olnud üle 13 m/s, siis saab pinnase kaadamise mõju võrrelda heljumi loodusliku

kontsentratsiooniga Soome lahes aprillis ja septembris-oktoobris.

Natura asjakohase hindamise tulemusena selgus, et Kelnase sadama arendamiseks

tehtavad tööd, pinnase transportimine kaadamisalale ja süvenduspinnase kaadamine

olemasolevale alale ei avalda ebasoodsat mõju Prangli loodusala seisundile. Kavandatavad

leevendavad meetmed tagavad Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise.

Mõjud linnustikule avalduvad nii elupaikade otseses hävinemises kui linnustiku häirimises.

Häirimise tõttu peavad linnud põgenema, hülgama oma pesapaigad või kulutama

tavapärasest rohkem energiat toidu hankimisele. Kelnase sadama laiendamine ja

rekonstrueerimine kavandatud mahus põhjustab pesitsevate lindude pesapaikade

hävinemise sadama territooriumil. Seetõttu on oluline hoiduda tööde tegemisest lindude

pesitsusperioodil. Häirimise mõju ei ole arvestades kavandatud tööde mahtu oluliselt

negatiivne. Kavandatava tegevuse mõjualas on ka pesitsevad linnud. Aksi saarel on teada

kaks I kaitsekategooria linnuliigi merikotkas elukohta. Kaitse tegevuskava kohaselt on

merikotkast ohustavatest teguritest üks olulisemaid pesitsusaegne häirimine. Seetõttu ei tohi

pesast 500 meetri kaugusel merikotkast häirivaid töid teha. Aksi kaadamisala välispiir jääb

merikotka pesapaikadest Aksi saarel rohkem kui 800 meetri kaugusele ja seega on

pesitsevate lindude häirimine ebatõenäoline.

Olemasolevate teadmiste põhjal ei ole kaadamisala piirkonnas kalade koelmualasid ning




tegemist ei ole kohalikele kaluritele olulise püügikohaga. Kavandataval tegevusel puudub

oluline negatiivne mõju kalastikule kui jälgitakse KMH käigus välja pakutud ajalisi piiranguid

kalastiku kaitseks.

Kavandatud mahus süvendamine ega kaadamine ei avalda olulist negatiivset mõju

põhjataimestikule ega loomastikule.

Kavandatav tegevus ei avalda mõju piirkonna inimeste tervisele ega varale. Kelnase sadama

laiendamisel on positiivne mõju meresõidu harrastajate heaolule, sest see annab parema

võimaluse silduda Kelnase sadamas ja suurendab sadama ohutust väikelaevadele.

KMH käigus hinnati alternatiividena Prangli saare kohalike elanike soovil ca 70 %

süvenduspinnase ladustamine maismaale, mida on võimalik kasutada saare teede

tasandamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks. Otstarbekuse printsiibist lähtudes

on eelistatud sobivate pinnasekihtide ladustamine arendaja poolt pakutud Kordoni kinnistule

(89001:002:0385).

Sadamahoone projekti kohaselt on kavas sadamahoone veevarustus tagada Prangi saare

ühisveevarustuse baasil. Kuna saare veevarud on piiratud ja Kelnase sadama piirkonna

puurkaevude veetase langeb oluliselt just turismi hoojalal suurema tarbimise perioodiks, siis

on Prangli saare elanike heaolu arvestades eelistatud sadamahoone veevarustuse

lahendamine merevee magestamisega. Selle lahenduse negatiivne külg on merevee

magestamise maksumus. Lõpliku otsuse peab tegema Viimsi Vallavalitsus.

Sadamahoone projektis on ette nähtud rajada heitvee puhastamiseks kohtpuhasti,

puhastada sadamahoones tekkiv heivesi kehtivate normideni ning juhtida merre. KMH

tulemuste põhjal on eelistatud heitvee kogumine mahutisse ja transportimine mandrile

lähimasse purgimiskohta.




8. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST

Kelnase sadama laiendamiseks ja arendamiseks esitas Viimsi Vallavalitsus 08.08.2017 oma

kirjaga nr 15-3/3786 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse. Selle põhjal algatas

Keskkonnaamet oma 29.08.2017 korraldusega nr 14-6/17/9239-2 keskkonnamõju hindamise

(vt lisa 1).

Ülevaade KMH programmi menetlusprotsessist on toodud KMH programmi peatükis 9. – vt

lisa 1.

Viimsi Vallavalitsus esitas KMH aruande KeHJS § 201 kohaseks nõuetele vastavuse

kontrollimiseks ja asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks Keskkonnaametile

22.10.2018 kirjaga nr 15-3/5746. Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS

§-s 20 sätestatud nõuetele ning edastas oma 16.11.2018 kirjaga nr 6-3/18/18632-2 KMH

aruande asjaomastele asutustele (Veeteede Amet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet,

Keskkonnainspektsioon, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit) seisukoha andmiseks.

Keskkonnaametile andsid tagasisidet Veeteede Amet ja Terviseamet. Ametkondadelt

laekunud kirjad on lisas 5. Tabel 6 on ülevaade ametkondadelt KMH aruande kohta

laekunud märkustest ja selgitused nendega arvestamise kohta.

Tabel 6. Ülevaade ametkondadelt laekunud märkuste kohta ja selgitused nendega arvestamise kohta

Asutus ja kirja nr Esitatud seisukoht (lühendatult)

Selgitus seisukohaga arvestamise või mittearvestamise kohta

Veeteede Amet

07.12.2018 nr 6-3-1/2639

Juhime tähelepanu, et selguse huvides tuleks viidata nii joonistel kui ka aruande tekstis esitatud kõrguste ja sügavuste kõrgussüsteemile.

KMH aruande peatükki 2.1 on lisatud selgitus, et kasutatud on BK77 kõrgussüsteemi.

KMH aruandes on refereeritud viidetega jooniseid mitmest tööst ning aruande koostajal ei ole võimalust ega õigust teiste autorite poolt koostatud jooniseid muuta.

Terviseamet

1 4 .12.2018 nr 9.3- 4/978-8

Juhime tähelepanu, et käesolevaga reguleerib välisõhus levivat müra atmosfääri õhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

KMH aruande peatükki 4.6 on ajakohastatud vastavalt muutunud seadusandlusele.




meetodid” lisa 1, mi s jõustus 01.02.2017. Täiendavalt märgime, et vastavalt KeM määrus nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 7.00 19.00.

Amet juhib tähelepanu sellele, et juhul kui veevarustus lahendatakse merevee magestamisena, tuleb lisaks aruandes välja toodud sotsiaalministri 31.07.2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele järgida ka sotsiaalministri 02.01.2003. a määruses nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollinõuded“ toodud nõudeid.

Praeguseks on mõlemad viidatud määrused kehtetud, KMH aruandes viidatakse selle koostamise ajal kehtivatele seadusandlikele aktidele.

Enne sadamahoone rajamist tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõdistused, tagamaks siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Radooni uuringu läbiviimine on tarbetu, sest keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud radooniatlase kohaselt ei ole Prangli saar oma geoloogilise ehituse tõttu radooniohtlik piirkond.

Keskkonnaamet

07.01.2019 nr 6-3/18/18632-5

1. Aruande peatükis 4.1. „Heljumi leviku hindamine“ on ära toodud ainult süvendamisel ja kaadamisel tekkiva heljumi levik. Käsitlemata on aga sadamas tahkete ainete uputamisel merre (2200 m3) tekkida võiva heljumi levik ja selle mõju. Keskkonnaamet palub

KMH aruannet on täiendatud tahkete ainete merre uputamisel tekkiva heljumi leviku hinnanguga. Vastav ekspertarvamus on KMH aruandele lisatud – vt lisa 4.




aruannet täiendada.

2. Keskkonnaamet nõustub, et muulile registreeritud elupaigatüüp 1620 ei ole tekkinud looduslike protsesside tagajärjel (inimeste poolt loodud), mistõttu ei saa seda pidada elupaigatüüpi 1620 kuuluvaks. Keskkonnaamet korrigeerib selles osas elupaigatüübi piiri. Küll aga jääb idamuuli lõunaosas paiknev laid jätkuvalt elupaigatüübiks 1620, kuna see vastab elupaigatüübi kriteeriumitele (loodusliku tekkega). Lisaks omab see zooloogilist väärtust lindude pesitsus ja puhkepaigana.

Arendaja on Keskkonnaameti arvamuse arvesse võtnud, Keskkonnaametiga konsulteerinud ja tellinud projekteerijalt sadama uue lahenduse – vt ptk 4.4.

3. Aruandes joonistel 2 ja 10 on välja toodud kavandatava Kelnase sadama asendiplaan, mille kohaselt hakatakse ka tänase laiu piirkonnas hoiustama paate, mis ilmselgelt eeldab keskkonna olemuslikku muutust selle realiseerimiseks, kuivõrd praegu pole tegemist veelise keskkonnaga. Nii EELISe andmed kui ka Keskkonnaamet käsitlevad laidu Prangli hoiuala ja Prangli loodusala kaitse-eesmärgina, millest tulenevalt tuleb kavandatava sadama lahendus välja töötada selliselt, et ehitustööde ega hilisemate hooldustööde ning sadama kasutusega ei kaasneks negatiivseid mõjusid idamuuli lõunaosas paiknevale laiule, mis on kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks ning hinnata taolise lahenduse keskkonnamõju KMH aruandes. Eelnevale toetudes ei nõustu Keskkonnaamet Natura

Arendaja on Keskkonnaameti arvamuse arvesse võtnud, Keskkonnaametiga konsulteerinud ja tellinud projekteerijalt sadama uue lahenduse – vt ptk 4.4.

Arendaja kinnitusel ei ole teada teisi Kelnase sadama piirkonnas toimuvaid tegevusi, mille mõjud võiksid sadamas kavandatdu tegevuste mõjudega kumuleeruda.




hindamise tulemuste ja järelduse peatükis tooduga, sest laiu territooriumile kavandatav tegevus on otseses vastuolus kaitse-eesmärkidega.

Samuti märgib Keskkonnaamet, et Natura hindamine eeldab teadaolevate kavandatud projektide kumulatiivse mõju hindamist. Antud juhul ei tähenda see vaid võimalikku kumulatiivse mõju hindamist Leppneeme sadama arendustöödega lähtuvalt süvendusmaterjali kaadamisest, vaid ka teiste Kelnase sadama piirkonnas toimuvate tegevustega.

4. Peatükis 4.3. „Mõju linnustikule“ on hinnatud mõju linnustikule lähtudes eelkõige merikotka elupaigast ning veelise eluga lindudest. Keskkonnaamet peab oluliseks märkida, et Prangli saart külastades oleme tähendanud tänase idamuuli ning selle lõunaosas asuval laiul mitmeid veelinde, kes hõivavad ala oma elutegevuse käigus. Seega on oluline hinnata ka ehitustegevuse mõju linnustikule, kes kasutavad täna inimese poolt praktiliselt kasutuses väljas olevat idamuuli ja laidu. Seda eriti arvestades, et projektiga kavandatakse tegevusi, mille käigus muutuks mõnevõrra nii idamuuli paiknemine ja olemus ning suureneks ka selle kasutus inimeste poolt, mis on linnustikule häiriva mõjuga.

Peatükki 4.3 on täiendatud vastavalt esitatud märkusele.

5. Keskkonnaamet juhib tähelepanu vastuoludele aruande peatüki 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ ja aruande

Heljumi levik oleneb mitmesugustest asjaoludest, nagu näiteks kaadatava materjali omadused,




lisa 3 vahel. Aruande lisas 3 „Heljumi liikumine Aksi kaadamisalal“ (OÜ Lainemudel töö nr 1808) (lk 6) on esile toodud: „Kuna avamerel ei teki lainetuse murdumisest põhjustatud rannalähedast hoovust ning tuule poolt põhjustatud hoovus mõjub veepinna lähedal (Roelvink ja Reniers, 2011), siis võib kaadatatav materjal liikuda väljapoole kaadamisalast ainult tugevama tuule korral, kui see puistatakse merre kaadamisala piiridele lähemal kui 500 m“. Samas on KMH ekspert toonud välja peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ (lk 20): „Aksi saare rannik on avaras ühenduses Soome lahe keskosa süvikutega. Tingituna piirkonna aktiivsetest hüdrodünaamilistest protsessidest on heljum kandunud ida suunas, kus asuvad Kolga lahe süvikud“.

Lisaks sellele on aruande peatükis 4.4. „Mõju põhjaelustikule“ märgitud: „Veeteede Ameti kaadamisala Aksi saarest idas on olnud aktiivses kasutusel varasemalt [6] [7] [8] ja seal on regulaarset seire käigus kogutud hulgaliselt andmeid merekeskkonna ja selle kvaliteedi kohta [9] [10] [11] [12] [13] (kõik viidatud aruanded on leitavad AS Tallinna Sadam veebilehelt http://ts.ee/kmh)“, kuid pole loetletud seirearuannete põhjal koostatud kokkuvõtet ega antud olemasolevale olukorrale vastavat hinnangut. Selgusetuks jääb, mille alusel on tuvastatud ja esitatud kaadamisala piirkonna põhjaloomastik,

kaadamise kestvus, ilmastikuolud jne. KMH ekspert ei nõustu Keskkonnaameti hinnanguga nagu oleks varasemate seireandmete ja KMH käigust tehtud matemaatilise modelleerimise tulemuste vahel vastuolu.

Kaadamisala põhjaloomastik, selle seisund, liigiline ja biomassi dominantsus on tuvastatud peatükis selgelt viidatud seireandmete põhjal.

Peatüki 4.4 sõnastust on korrigeeritud.


lk 10/53 Töö nr E1401


selle seisund ning välja toodud põhjaloomastiku liigiline ja biomassi dominantsus ning kas olukord võib kavandatavate kaadamiste tõttu muutuda?

6. Keskkonnaamet, tutvunud aruande peatükiga 4.5. „Mõju kalastikule“, palub KMH eksperdil see uuesti läbi vaadata ja kalastiku eksperdi poolt täiendada. Prangli saare elanikud on aastaid harrastuspüügiga tegelenud ja saaki saanud, mille kohta on nad ka hoolsalt püügiaruandeid esitanud. TEHA (Teadusliku-ja harrastuspüügi infosüsteem) andmetel on 2018. aastal toimunud püügi kohta sisestatud andmeid seisuga kuni november 2018 (kaasa arvatud). Püügi andmed erinevad oluliselt KMH aruandes esitatud andmetega nii liigiliselt kui saagikuselt. Andmed on esitatud nakkevõrguga püügi kohta ja koguseliselt kilodes -meriforell 276; lõhe 4; merisiig 403,7; lest 1378,2; kammeljas 136; tursk 120; räim 18; kilu 38; särg 2. Lisaks harrastuspüügile tuleb aruandes analüüsida kutselise püügi andmeid väikeste püügiruutude 130 ja 134 osas, mis jäävad planeeritavate tegvuste otsesesse mõjualasse (sadamad, kaadamine).

Vastavalt keskkonnaministri 22.11.2017 määruse nr 48 § 12 lõikele 1 on TEHA andmete juurdepääs ainult ametnikele teenistuskohustuste täitmiseks määratud ulatuses, sest andmekogu eesmärk on lihtsustada lubade menetlemist ja lubadega seotud kohustuste täitmist. KMH koostamisel saab lähtuda avalike riiklike registrite andmetest ja muudest avalikest andmeallikatest.

Teaduslike meetoditega kindlal kaadamisala mõjuala transekstil tehtavate seirepüükide andmed ei saa ega pea kattuma Prangli harrastuskalurite aastase kogusaagisaagi andmetega. Kalurite eesmärk on saada optimaalne saak neile teada olevates kalakohtades kindla kalaliigi püüdmiseks lubatud püügivahendeid kasutades. Esitatud andmetest ei selgu kust saak konkreetselt püütud on ja seetõttu ei saa analüüsida ka liigilist erinevust esitatud andmete vahel.

KMH aruannet on täiendatud esitatud andmetega.

7. Keskkonnaamet palub selgitada, kust tuleb peatükis 4.6. „Müra ehitustööde tegemise ajal“ (lk 22) toodud öine müra piirväärtus kuni 60 dB elamuste juures, kui varasemalt samas peatükis ja tabelis 4 on räägitud maksimaalselt lubatud piirväärtusest öösel 50 dB.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja


lk 11/53 Töö nr E1401


Samuti palub Keskkonnaamet välja tuua, millised on mõjud müra osas sadama kasutamisel.

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1, mis jõustus 1.02.2017. Vastavalt lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ptk 4.6 on täiendatud sadama kasutamisel tekkiva müra hinnanguga.

8. Aruande peatükis 4.7. „Reoveekäitluse mõju keskkonnale“ on välja toodud, et sadamahoone katustelt, teedelt ja platsidelt juhitakse sademevesi merre ning loodusliku sademevee merre juhtimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ka katustelt, teedelt ja platsidelt juhitavas sademevees võib leiduda saasteaineid ning tegemist on potentsiaalse ohuga veekogule.

Arvestades asjaoluga, et merre juhitava sademevee iseloom ei ole teada, peab Keskkonnaamet vajalikuks sademevee kokku kogumist ning sademevee juhtimiseks suublasse tuleks taotleda vee erikasutusluba. Siis saab alles teha järelduse, et sadamahoone katustelt, teedelt ning platsidelt merre juhitav sademevesi ei ole olulise keskkonnamõjuga.

9. Lähtuvalt eelnevast, palub Keskkonnaamet sõnastada ümber viite prügilale (peatükis 4.8. „Jäätmeteke“ (lk 23), kuna see jääb antud kontekstis veidi ebaselgeks (alguses juttu puhtast süvenduspinnasest ja lõigu lõpus viide prügila kohta): „Pinnas ladustatakse ajutiselt, kuid mitte rohkem

KMH aruande peatükk 4.8 on korrigeeritud vastavalt esitatud märkusele.

Süvenduspinnase kvaliteeti on uuritud IPT Projektijuhtimise OÜ töös nr. 17-10-1365 ning tehtud analüüside tulemusena jõutud järeldusele, et tegemist on ökoloogiliselt


lk 12/53 Töö nr E1401


kui kolmeks aastaks (Jäätmeseadus § 34 lg 3 p 2), Kordoni kinnistul (89001:002:0385) ning kasutatakse hiljem sõiduteede korrastamiseks ja muudeks vertikaalplaneerimistöödeks“.

Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kuigi on kirjutatud, et tegu on puhta süvenduspinnasega, siis on siiski oluline, et oleks kindlaks tehtud, et süvenduspinnas ei sisalda ohtlikke aineid rohkem, kui keskkonnaministri 11.08.2010 määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ sätestatud sihtarvud.

puhta pinnasega.

10. Aruandes ei ole käsitletud keskkonnaseire vajalikkust, seire soovitatavaid suundi ja metoodikat.

Nimetatud asjaoludele tuleb aga tähelepanu pöörata arvestades tööde mahtu, piirkonda, hoiualade lähedust jne.

11. Hüdrodünaamiliste modelleerimiste tulemusel tehti kindlaks, et põhja ja idakaarte tuulte korral leiab aset setete kuhjumine sadama sissesõidukanalisse. Aruandes ei ole aga pakutud välja ühtegi alternatiivi, kuidas antud tingimustes kavandatud tegevust korrigeerida. Sadama ehitamine nii, et see on juba eos vastuolus rannikuprotsessidega ei ole jätkusuutlik lahendus.

Keskkonnaameti kiri ajendas Viimsi Vallavalitsust täiendavalt uurima ning dokumenteerima väljaspool sadama akvatooriumi olevate setete olemasolu. Viimsi Vallavalitsuse kirjas nr 14-12/789 (saadetud 20.02.2019) toovad merenduse vanemspetsialist ja Kelnase sadamakapten välja, et rannikuala ja sissesõidukanali pikaajalised vaatlused ja sügavusmõõdistused ei kinnita hüdrodünaamilise modelleerimise tulemusel saadud seisukohta setete ladestumise kohta. Seega on hüdrodünaamilise modelleerimisel tehtud


lk 13/53 Töö nr E1401


konservatiivne eeldus setete olemasolu kohta väljaspool akvatooriumi ülehinnatud. Sadama sissesõidukanalisse ladestuvate setete hulk on marginaalne ega sega sadama sihtpärast kasutamist. Vt täpsemalt lisa 4.

12. Rakendatavate keskkonnameetmete osas (aruande peatükis 5. „Keskkonnameetmed“) ei ole välja toodud süvenduse aegseid piiranguid sõltuvalt tuule kiirusest ja suunast. Hüdrodünaamiliste modelleerimiste järgi on heljumi kanne sadama süvendamisel oluliselt suurem näiteks põhjast puhuvate tuulte korral. Kirde ja lõuna tuulte korral kandub heljum rannikuni, kus on aga Prangli hoiuala.

13. Aruandest on puudu keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 34) § 5 lõike 4 ja § 7 lõike 1 (eriti keskkonnameetmete kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang) kohane käsitlus. Samuti on määruses nr 34 (näiteks § 4 lõikes 2, § 6 lõike 2 punktis 1, § 7 lõikes 1) sätestatud, et keskkonnamõjude hindamisel tuleb aruandes esitada hinnangud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta nii rajamis --, kasutamise --, kui ka lõpetamisetappides (näiteks on oluline välja selgitada, kuidas mõjutab valmis sadam rannaprotsesse).

KMH käigus on hinnatud tegevuse mõju rajamise ja kasutamisetappides. Kelnase sadama tegevuse lõpetamist ei ole ette näha, sest sadam on oluline püsiasustusega Prangli saare ühenduse pidamiseks mandriga. Juhul, kui siiski mingisugusel põhjusel otsustatakse Kelnase sadamas tegevus lõpetada ja sadam lammutada, siis koostatakse selleks ehitusprojekt ja taotletakse ehitusluba lammutamiseks. Otsustajal on sellisel juhul kohustus kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust ning kui on oht, et sellele tegevusel on oluline keskkonnamõju, siis algatada KMH.

KMH aruandesse on lisatud analüüs rannaprotsessidele avalduva mõju kohta.


lk 14/53 Töö nr E1401


Keskkonnaamet palub aruannet eeltoodu alusel täiendada.

14. Keskkonnaamet tuletab meelde, et KMH aruanne peab tulenevalt KeHJS § 20 lõikest 1 muuhulgas vastama nõuetele vastavaks tunnistatud programmile. Seega palub Keskkonnaamet veenduda, et aruande vastaks aruande lisas 1 „Leppneeme ja Kelnase sadamate vee erikasutuslubade KMH. Programm“ (Osaühing EstKONSULT töö nr E1400; E1401; edaspidi programm) väljatoodule. Näiteks on programmi peatükis 5.3. „Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht“ (lk 25) punktis 8 kirjutatud: „ Kelnase sadamahoone reovesi kogutakse kokku kas mahutisse ja veetakse purgimiskohta mandril või puhastatakse heitvee normidele vastavaks ja juhitakse suublasse. Mõlema alternatiivi mõju hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus ja pakutakse välja keskkonnakaitseliselt sobivam lahendusvariant“. Aruandest aga ei leia eksperdi välja pakutud sobivamat lahendusvarianti.

KMH aruannet on läbivalt täiendatud vastavalt esitatud märkusele.


lk 15/53 Töö nr E1401


9. KASUTATUD ANDMEALLIKAD

[1] IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 17-101365, Kelnase sadama geoloogilised ja

geotehnilised uuringud., 2018.

[2] Ernst&Sohn, Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours

and Waterways, 2004.

[3] SWECO Projekt AS töö nr 16110-0010, Kelnase sadamahoone põhiprojekti seletuskiri.

[4] Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025.

[5] Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

[6] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama lainemurdjate KMH, 2006.

[7] AS Tallmac, Muuga sadama idaosa laiendamise KMH, 2006.

[8] Eesti Mereakadeemia, Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise KMH,

2006.

[9] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama mereseire 2006, 2006.

[10] TTÜ Meresüsteemise Instituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2007, 2007.

[11] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2009, Tallinn: 2009.

[12] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2010, 2010.

[13] TÜ Eesti Mereinstituut, Muuga sadama merekeskkonna seire 2011, Tallinn, 2011.

[14] J. L. M. a. E. W. Barnes, Prediction of noise from power plant construction., Cambridge,

1976.

[15] Tapani Jauhiainen, Heikki S. Vuorinen, Marja Heinonen-Guzejev, Keskkonnamüra

mõjud, MTÜ Ökokratt.

[16] R. Perens, Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimalustest,

2008.

[17] OÜ Eesti Geoloogiakeskus, AS Viimsi Vesi Prangli saare veeharade seire, 2017.

[18] Keskkonnatervise uuringute keskus, [Võrgumaterjal].

[19] RMK, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud/viimsi-poolsaar-9-marts-2017.

[Kasutatud märts 2018].

Tõnisson, Hannes (2008). Development of Spits on Gravel Beach Type in Changing

Storminess and Sea Level Conditions.


lk 16/53 Töö nr E1401


LISAD

1. KMH programm ja selle lisad;

2. Kelnase sadama hüdrodünaamiline modelleerimine, OÜ Lainemudel töö nr 1705;

3. Heljumi liikumise Aksi kaadamisalal, OÜ Lainemudel töö nr 1808;

4. Kelnase sadama hüdrodünaamilise modelleerimise täiendused, OÜ Lainemudel töö

nr 2009;

5. Pädevatelt ametkondadelt laekunud seisukohad KMH aruande kohta.

töö nr e1401 - keskkonnaamet.ee · oÜ estkonsult registrikood 10410360 sõpruse pst 151a, 13417...

Documents