Vaata lisa: www.sportland.ee

Hind 1,90 !

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!NR 5 / sügis/talv 2011

Urmas Välbe

koolitab Sportlandi

suusaspetse

Helly Hanseni uus tulemine

4 742593 000031NUMBRIS VEEL: Eesti parimad suusarajad, Tanel Leok, valime maratonisuuska, Marko Matvere seiklused maailmamerel, Raio Piiroja, Kein Einaste, Aleksandrs Cekulajevs, Siim Liivik jpm

Eesti trikisuusataja maailma vallutamas

Kelly Sildaru

Natalia ja Ott Kiivikaskirg, sport ja armastus

Suur talveriiete kataloog!

Rahvusvaheline jalgpall nüüd sinu arvutis!Triobet annab oma klientidele uue võimaluse elada

kaasa oma lemmikspordialale läbi veebipõhise televisiooni ning toob vaatajani otseülekandena sel aastal

8000 erinevat spordivõistlust!

Triobet Live TV

3

VäljaandjaSportland Eesti ASPärnu mnt 142a

11317 Tallinn

TeostusMenu Kirjastus OÜ

PeatoimetajaMargus Müil

margus@menuk.ee

Toimetuse kolleegiumAre Altraja, Gerd Kiili,

Jaan Naaber, Kristel Nei, Monika Poomann

KujundusSilver Vaher

KeeletoimetajaJaana Viires

ReklaamSiim Kala

siim@menuk.ee5690 9356

TrükkKroonpress

juhtkiri

TERE, SPORDISÕBER!

Ajakirjas Sportland Magazine avaldatu on autorikaitse objekt.

Vaata lisa: www.sportland.ee

Hind 1,90 !

NUMBER 1 SPORDI- JA SPORTLIKU ELUSTIILI AJAKIRI EESTIS!NR 5 / sügis/talv 2011

Urmas Välbe

koolitab Sportlandi

suusaspetse

Helly Hanseni uus tulemine

4 742593 000031NUMBRIS VEEL: Eesti parimad suusarajad, Tanel Leok, valime maratonisuuska, Marko Matvere seiklused maailmamerel, Raio Piiroja, Kein Einaste, Aleksandrs Cekulajevs, Siim Liivik jpm

Eesti trikisuusataja maailma vallutamas

Kelly Sildaru

Natalia ja Ott Kiivikaskirg, sport ja armastus

Suur talveriiete kataloog!

Sügistalv 2011 on Baltimaade spordiinimesi ja loomulikult ka Sportlandi ülipositiivselt raputa-nud oma erakordsete spordisündmustega päris mitmel moel. Selle loo kirjutamise hetkel pole küll veel teada Eesti jalgpallikoondise resultaat play-off-mängudes, kuid fakt, et niikaugele on jõutud, on parim näide Eesti Jalgpalli Liidu kollektiivsest sihikindlusest. Ja see on Aivar Pohlaku

kui strateegi, taktiku ja juhi töö suur tulem!Aga juhtkirja all olev foto on tehtud Kaunases, kus elasime kaasa korvpalli EMi finaalturniirile. Ehkki

Leedu korvpallikoondis sellelt EMilt medaleid ei toonud, sai leedu rahvas midagi palju olulisemat: suure pärased spordirajatised üle maa, mis aitavad sporti ja korvpallimängu maailmatasemel hoida ning arendada ka järgmised 50 aastat. Nii Eesti jalgpalli kui ka Leedu korvpalliga on Sportlandil ja Nikel koostöö kestnud juba üle kümne aasta! On ülihea tunne tõdeda, et oleme valinud endale ainuõiged partnerid. Baltimaade spordikaubanduse liidrina tunneme jätkuvat vastutust ja kohustust edendada sporti kui kultuuri, mis tugevdab rahvuslikku ühtsustunnet nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

Käesolev Sportland Magazine toob sinuni tõeliselt värsked talveteemad! Oleme siia numbrisse valinud lood ja inimesed, mille või kelle kaudu on lihtne väljendada ka Sportlandi suhtumist oma tegudesse ning ümbritsevasse.

USK, VISIOON JA PÜHENDUMINE. Kui kaheksa aastat tagasi meie kaanestaari Kelly Sildaru isa meiega ühendust võttis ja koostöö Nikega algas, olid just eelnimetatud märksõnad need, mis meid sidu-sid. Nüüd saame noore trikisuusataja kohta lugeda uskumatut lugu, mis tõenäoliselt pole veel isegi poole peal … Jutud Eesti lumespordi nukrast seisust on enam kui liialdatud! Kui moodsale tipule lisada veel murdmaasuusatamine massispordina Eesti maratonidel ja harrastajate hulgad Maarjamaa suusa-keskustes, siis saame endiselt uhkel häälel rääkida oma rahvuslikust talispordialast number üks. Siin-juures on asjakohane märkida, et ka Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus on talveks valmis ning ootab kliente oma ajaloo parimas vormis.

AMBITSIOONIKUS, SIHIKINDLUS JA UUENDUSMEELSUS. Meie Magazine’i persoonilood kõne-levad Tanel Leokist, Ott ja Natalia Kiivikasest, Marko Matverest, Sergei Pareikost ning Lauri Mengelist, kes kõik on head koostööpartnerid nii Sportlandile kui ka firmadele, kelle tootemarke me esindame. Nende inimeste elu- ja edulood ning suhtumine endasse ning ümbritsevasse on vorminud ka meie väärtus hinnanguid!

RATSIONAALSUS, EFEKTIIVSUS, AUSUS JA HUUMORIMEEL. Jüri Ratas spordisõbrana avab meie ajakirjas oma suhtumist sporti ja elusse. Et säästa talisporditoodete valimisel su aega, sisaldab Magazine ka suurt talvetoodete kataloogi, mis toob sinuni osa meie kauplustes pakutavast, senise ajaloo kõige rikkalikumast talvetoodete valikust. Siinses ajakirjanumbris tutvustame ka uusi kaupu oma toote korvis: näiteks Norra firma Helly Hanseni kvaliteettooteid, Timexi uuenduslikke spordikellasid ja maail-ma spordivarustuse lipulaeva K2. Selleks et sinul, kallis spordisõber, oleks meie tegemistest ja pakuta-vatest tootemarkidest parem ülevaade, oleme loonud uue kodulehe www.sportland.ee.

INSPIRATSIOON. Sportlandi missioon on muuta oma toodete ja teenuste abil noorte inimeste elu huvitavamaks, paremaks ning emotsionaalsemaks. Oleme Eestis nii kaubandusettevõttena, spordi tippude toetajana, ürituste korraldajana kui ka spordikultuuri arendajana oma klientide teenistuses. Enamgi veel: me innustame sind rohkem sportima, tutvustades väärikaid eeskujusid Eesti tippude hulgast ning pakkudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks ainult parimaid tooteid.

Tahame sinu 2011/2012. aasta talve muuta era-kordseks ja kirkaks. Anname sulle uue laen-gu energiat, et võiksid selles üha segase-maks muutuvas maailmas liikuda kindlalt oma eesmärkide poole.

Trennis näeme!

Are AltrajaSportlandi kaasasutaja ja omanik

4

sisukordUUDISED6 URMAS VÄLBE koolitab Sportlandi

suusaeksperte. NIKE riietab meie Londoni

olümpiadelegatsiooni.7 SPORTLANDIL uus koduleht! 8848 ALTITUDE on nüüd Sportlandis

müügil. CASALL kutsub teleka ette trenni.76 VALMINUD ON esimesed ajudega

jalgpallisaapad! PROFLIPI SUUSAPRILLID on juba

saadaval. A2K SPORT elavdab Jõulumäe

suusavõistlusi. SPEEDO ENDURANCE kaitseb kloorise

vee eest.

SUUSATAMINE16 MARATONILE! Selle talve

suusamaratonid.18 HÜVA NÕU. Kuidas valida

maratonisuuski ja -varustust.22 URMAS VÄLBE uus elu.26 KEIN EINASTE on tõusev täht Eesti

suusasprindis.28 EESTI PARIMAD SUUSARAJAD ootavad

sind!

AKTIIVNE PUHKUS32 PUHKE" JA SPORTIMISVÕIMALUSED

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

36 TIMBERLANDI POED pakuvad parimaid matkajalatseid ja -riideid.

38 OTEPÄÄ SUUSAPARADIIS asub Otepää Sportlandi poes.

39 SPORTLAND OUTDOORI kauplus Rocca al Mares rõõmustab sportlikku rahvast.

44 AITAME VALIDA ideaalset suusareisi.126 NARVA SPORTLAND – Eesti

idapoolseim spordikauplus.

LUMISED NÕLVAD40 KELLY SILDARU püüdleb

trikisuusatajana olümpiale.46 EESTI SUUSA" JA LUMELAUANÕLVAD

ootavad ekstreemisõpru.50 K2 teekond mäesuusamaailma tippu.

SPORTLIK MOOD48 O'NEILLI TALVEKOLLEKTSIOON on

Sportlandis kohal!

50

4062

2670

5

90

10

52 84 90 TALVISED TRENDID! Sportlandi ajaloo parim talveriiete kollektsioon suurtele ja väikestele.

104 SOE SPORDIPESU ootab sind Sportlandis.

108 OLE COOL ka trenni tehes!114 MOEKAD SAAPAD kogu talveks.

JÄÄHOKI52 SIIM LIIVIK – esimene eestlasest

Soome meister.55 JETI JÄÄHALL kutsub hokit

mängima.56 ANNAME NÕU, kuidas valida sobivat

hokivarustust.

JALGPALL58 SERGEI PAREIKO on alati Eesti eest

väljas.60 ARGO ARBEITER veab Tallinn Cupi.62 RAIO PIIROJA elust Hollandis.64 MEELIS ROOBA soovitab

saalivutivarustust.66 ALEKSANDRS CEKULAJEVS –

meistriliiga parim pommitaja.68 RAHVALIIGA kutsub huvilisi.120 VALIME VÄLJA! Sportlandi

jalgpalliriiete ja -jalatsite parimad pakkumised.

KORVPALL70 G4S"I EESTI MEISTRILIIGA klubide

tutvustus. Kes püüab medaleid ja kes ellu jääda.

74 NIKE AIR ehk korvpalliajaloo legendaarseim jalats.

122 KUUMAD PAKKUMISED Sportlandi korvpallikollektsioonist.

MITMESUGUST10 OTT ja NATALIA KIIVIKA sportlik

perekond.69 MILLISTE JALATSITEGA mängivad

Eesti parimad jalg-, korv- ja võrkpallurid ning millised on menukaimad suusad.

78 TANEL LEOK seab uusi sihte.82 LAURI MENGEL – Eesti parim

karateka.84 MARKO MATVERE seiklused

Lõunamere saartel.112 TIMEXI SPORDIKELLAD aitavad sul

efektiivsemalt treenida.127 SPORTLAND SOOVITAB selle talve

mõnusamaid spordivõistlusi.128 SUUR RISTSÕNA. Võida Eesti

jalgpallikoondise särk!130 LÕPPSÕNA. Riigikogulane Jüri Ratas

räägib oma sportlikust elustiilist.

uudised

URMAS VÄLBE KOOLITAB

SPORTLANDI SUUSAEKSPERTE

ALATES SELLEST HOOAJAST ON SPORT"LANDI SUUSAHOOLDUSES N"Ö VANEM"TREENERINA PARDAL URMAS VÄLBE.

Urmas Välbe on mees, kes on suusaring-konnas endale nime teinud varem hea suusa-tajana ja kes nüüd on tuntud määrdemeistri-na. Ta on oma ala suurim professionaal ja üli-osav suhtleja. Urmase vastutada jääb Sport-landis suuskadega tegelevate meeste ja nais-te koolitamine ning atesteerimine.

Palun jaga meiega kindlasti oma kogemu-si, mis Sa Sportlandis suuskade hoolduse ja suusavarustuse ostuga seoses oled saanud. Kirjuta meile nendest kogemustest aadressil sportland@sportland.ee.

OLÜMPIA LÄHENEB

6

LONDONI OLÜMPIAMÄNGUD LÄHE"NEVAD SUURE KIIRUSEGA JA JUBA MÕNDA AEGA ON KÄIMAS MEIE SPORT"LASTE VARUSTUSE ETTEVALMISTUS.

Nii nagu Pekingi olümpial, nii saab Ees-ti Olümpiakomitee seegi kord varustus-sponsoriks Nike ja paraadriided teeb Mon-ton.

Nike valmistab Eesti delegatsioonile unikaalse ja rahvusvärvides vabaajakollekt-siooni (sh medalijaki, millega loodetavasti mõni Eesti sportlane saab poodiumil seis-ta) ja tipptehnoloogilise võistlusvarustuse.

Kõigi spordifännide ja olümpiaturistide rõõmuks tulevad olümpiatooted juba järg-mise aasta kevadel müügile ka Sportlandi kauplustesse!

7

NÜÜD LEIAD AADRESSILT WWW.SPORTLAND.EE TÄIESTI UUE SPORT"LANDLIKU KODULEHE.

Kodulehel on üleval meie kampaaniad ja sooduspakkumised ning loomulikult suur hulk tootegaleriisid. Lisaks leiad lehelt kerge vaevaga kõik vajalikud Sportlan-di kontaktid. Peagi valmib veebipood ja arendamisel on Sportland TV.

Lubame, et hoiame kodulehe elava ja muutuvana, et sul, hea sõber, oleks se-da avades iga päev mõni uus teema lugeda ning näha. Head uudistamist aadres-sil www.sportland.ee.

SPORTLANDI SELLE TALVE SUUREKS UUDISEKS ON ROOTSI FIRMA 8848 ALTITUDE’I MÄESUUSA"RÕIVAD, MIS ON PÕHJAMAADES LEIDNUD JUBA PALJU POOLEHOIDJAID.

1990ndate alguses Rootsi mäesuusafanaatikute-rõivadisainerite rajatud 8848 Altitude pakub äärmi-selt ilmastikukindlaid ja vastupidavaid riideid tervele perele.

Kõik Sportlandi valikus olevad 8848 Altitude’i too-ted on veekindlad (vähemalt 10 000 mm) ja hinga-vad (6000–8000 g/m2); lasteriided on kaetud Põh-jamaade lühikest päevast mänguaega arvestades 360° raadiuses helkurpaeladega.

8848 Altitude on oma nime saanud maailma kõi-ge kõrgema tipuga mäe Mount Everesti järgi, kuna nimelt selle mäetipu 8848 meetri vallutamiseks loo-dud rõivakollektsioon oli Altitude’i firma tollal veel noorte disainerite esimene ametlik tellimus.

CASALL ON ROOTSI PÄRITOLUGA MAAILMAKUULUS TREENINGVARUSTUSE JA TREENINGRIIETE TOOTE"MARK, MIS ÜHENDAB SKANDINAAVIA KVALITEEDI NING SUUREPÄRASE DISAINI.

Alates septembrist on Casalli treeningvarustus saada-val suuremates Sportlandi kauplustes. Müügil on nii lai mu-delivalik suuri treeningseadmeid eri tasemel spordihuvilis-tele kui ka rikkalik sortiment väiksemat sorti treeningvarus-tust (hantlid, võimlemispallid, hüppenöörid, võimlemisrõn-gad jne). Kõigil Casalli toodetel on pakendil seletavad pil-did, mis näitavad treenitavaid lihasgruppe, aidates saavu-tada parimat treeningutulemust.

Treeni koos Casalliga!

SPORTLAND AVAS UUE

KODULEHE

8848 ALTIDUDE ON NÜÜD

SPORTLANDIS MÜÜGIL

TELEKA ETTE TRENNI!

10

spordipere

SPORT, KIRG JA ARMASTUS

OTT JA NATALIA KIIVIKAS ON LÄBI NING LÕHKI SPORDIPEREKOND. SEST SPORT ON ANDNUD NEILE KÕIK, MIS NEID PRAEGU ÜMBRITSEB: SÕBRAD, HINGELÄHEDASE TÖÖ JA KUUS AASTAT KESTNUD ÕNNELIKU ABIELU.

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD ANU HAMMER - TÄNAME AQUA SPA, TALLINK SPA & CONFERENCE HOTEL

11

Soov olla parim on edasiviiv jõud. Nii on ka Ott ja Natalia Kiivikas just need, kes nad praegu on, – oma ala pari-mad. Tuubil täis auhinnaka-piga Otita ei ole võimalik ette

kujutada nüüdset Eesti kulturismimaas-tikku, Natalia aga tõi oktoobrikuus Serbias toimunud fitnessi maailmameistrivõistlus-telt koju järjekordse hinnalise trofee – hõbemedali.

Kuidas ja millal te spordi juurde jõudsite?

Ott: Spordi juurde sattusin ikka tänu perele. Ema oli spordilembeline ja ka vend. Esimesed võistlused tegin juba kuueaasta-selt, olin päris hea vastupidavusega ja eriti meeldis jooksmine.

Natalia: Hakkasin iluvõimlemises käima alates kuuendast eluaastast, oleme Otiga mõlemad lapsest saati spordi juures.

Seega olete mõlemad sportlike perede lapsed?

O: Jah, sporditegemist on meie peres alati hinnatud. Ka aegadel, kui materiaalsed olud ei olnud kõige paremad, leiti treenin-gute ja spordi jaoks ikkagi võimalused. Vanem vend Mikk oli andekas pallimängu-des, tema mängis Eesti noortekoondistes

nii korv- kui ka käsipallis. Ema mängis Tar-tus ülikooli ajal EPA naiskonnas samuti korvpalli.

N: Minu isa mängis võrkpalli ja temalt on päritud ka spordipisik. Ema ei ole olnud seotud spordiga, samas on ta mind spordi tegemisel igati toetanud. Minu õde aga tegeles ujumisega.

Paljud löövad spordile käega, kui ei saavuta kiiresti häid tulemusi. Millal teie esimeste teid rahuldavate tule-musteni jõudsite?

O: Juba kuueaastaselt võitsin Viljandis ümber Paala järve jooksu, pärast seda veel sama jooksu seitsme ja kaheksa aasta vanu-selt. Hiljem tulid juba korvpall ja käsi-pall. Kulturismi-tulemusi pidin ikka mõne aasta ootama, aga ma olin täieli-kult veendunud, et need saavutused tulevad.

N: Iluvõimle-mises tulin Kiievi linna meistriks kaheksa-aastaselt, pärast seda arvati mind olümpia-reservide koondvõistkonda. 18aastaselt sain vigastuse, mis ei lubanud iluvõimle-misega jätkata, ja nii jõudsingi lõpuks fit-nessi juurde.

Millega te praegu tegeleksite, kui te ei oleks omal ajal spordile pühendunud?

O: Ei oskagi öelda. Olen õppinud ehituseriala, võimalik, et ehitaksin Soomes …

N: Tõenäoliselt oleksin diplo-maat, sest olen lõpetanud Kiievis Rahvusvaheliste Suhete Instituudi.

Ott on kaasa löönud ka mit-mes spordivälises projektis – näiteks teles. Kuidas meeldis?

O: Tele on olnud mõnus hobi. Mulle ausalt öeldes meeldib tele-tegemine kui protsess, sest see on kogu aeg vaheldusrikas: ükski võte ei ole sama mis eelmine, kogu aeg peab pingutama ja proo-vima teha paremini. Kuna mul on oma firma, siis võtab see kogu põhilise aja, kuid enda vormis hoidmiseks toodan iga kahe nädala tagant saadet „Sinu küljes trennis” meie portaali www.fit-ness.ee Fitness TV jaoks.

Kas paarisuhtes on ühine kirg ja ühised hobid – teie

puhul sport ning sportlik elustiil – alati pluss või on sel ka mingeid varjukülgi?

O: Kahtlemata on plusse rohkem kui miinuseid, sest jututeemat ja asju, mille üle arutada, on rohkem. Kindlasti aga on õhk-kond pingelisem, kui mõlemad valmistu-vad võistlusteks samal ajal, kuid õnneks ei ole sellist aega palju.

Kas teie elustiil on 24 h ja 100% sport?

O: Võib öelda küll nii, sest Natalia on personaaltreener Kalev Spas ja MyFitnessi spordiklubis ning mina toimetan iga päev www.fitness.ee keskkonnas. Peale selle on meil oma treeningud, seega oleme nädala

sees kella 9–21 kodust väljas – aga unes loodame sporti siiski mitte näha.

Kuidas sisustate spordivabu hetki?

O: Neid väheseid päevi, mil me tööl ei

ole või kui ei toimu ühtegi üritust, millega

seotud oleme, proovime valdavalt veeta lastega koos (Otil on ka vanem tütar, 9aastane Amani – toim.). Kui on ilus ilm, oleme väljas, ning kui kehvem ilm, siis leiame mõne tubase tegevuse ja kindlasti valmistab Natalia midagi maitsvat süüa: ta on väga hea kokk.

Millised on teie peamised väärtus-hinnangud ja kuidas olete rahul prae-guse Eesti eluga?

O: Peamised väärtushinnangud on ikka nagu ühes korralikus Eesti kodus, kus esmatähtis on pere ja lapsed, kus austa-takse ning toetatakse teineteist, kus auko-hal on ausus ja täpsus ning kindlad reeglid, mida pereliikmed järgivad, et peres valit-seks üksmeel ja rahu.

Mida rohkem me ringi reisime, seda paremini saame aru, et tegelikult ei ole Eesti elul häda midagi. Piisab sellest, kui näed, kuidas mujal riikides asju aetakse ja kui kehvasti inimesed kohati elavad: siis saad aru, et meil ei tasu liigselt viriseda.

Kas oskaksite enda kõrval ette kujutada elukaaslast või abikaasat, kes üldse ei tegeleks spordiga?

N: Jah, oskame küll: meil mõlemil oli enne kohtumist suhe, kus teine pool ei olnud spordiga seotud inimene. Nagu elu näitas, vajame oma kõrvale inimest, kellel on samad huvid.

Mida kasulikku saaksid sporditege-misest need inimesed, kes teevad niigi

12

spordipere

Natalia

Pärisin spordipisiku oma isalt.

13

fitnessi ja kulturismi maailmakarikavõist-lus. Seega on laval kogu meie selle ala pare-mik – Natalia ja Ott Kiivikas, Taavi Koovit, Imre Vähi, Janar Rückenberg, Oleg Anissi-mov jne – ning näha saab nii atraktiivseid vabakavasid fitnessistidelt kui ka detaili-deni väljatöödeldud lihaskonnaga kultu-riste. Eelvõistlus toimub 19. novembril ja finaalid 20. novembril Nokia kontserdima-jas. Oleme spetsiaalselt teinud piletihinnad nii taskupärased, et ka koolipoisid ja -tüd-rukud saaksid tulla MMi vaatama. Pilet eelvõistlusele maksab 5 ja finaalidele 10 eurot.

Mida sellise ürituse toimumine Eesti spordile annab?

O: Eesti spordile ja eelkõige noortele, keda ootame ka kindlasti vaatama, annab see lisamotivatsiooni harjutamiseks. Sest kui laval on oma maa võistlejad, tekitab see vaatajas küsimuse „Kas mina ei võiks olla kunagi maailma paremikus?”. Loodame, et kodus toimuv MM toob spordiklubidesse juurde palju uusi harrastajaid. Kui püra-miidi alumine osa on lai, siis jõuab kunagi keegi ka püramiidi tippu.

Millised on teie hinnangul praegus-aja Eestimaa noored? Kas sportlik elu-viis on piisavalt popp?

O: Noored on väga uuendusmeelsed ja, kohati isegi tundub, et nad viibivad teisel planeedil … Natuke teeb muret see, et noorte keelekasutus on väga segatud inglise keelega: kui kuulata spordiklubiski omava-helist juttu, siis iga kolme eestikeelse sõna järel tuleb ingliskeelne sõna või lause. Kui nii edasi läheb, siis võib ette kujutada, mis saab eesti keelest mõne aja pärast. Sport-likke inimesi leidub ka, kuid minu arvates ei kasutata rohkeid sportimisvõimalusi maksimaalselt ära. Eks selle põhjuseks on ka internetiühiskond, mis pakub lisaks spordiinfole palju muud meelelahutus-likku, ja see jätab noorte vormile oma jälje.

Kas Eestimaa noorte seas torkab tänavapilti vaadates silma pigem sportlikkus või hoopis lodevus, laiskus

iga päev füüsiliselt rasket tööd?O: Eelkõige vaheldust. Tean, kui keeru-

line on pärast füüsiliselt rasket tööpäeva minna trenni. Pärast kutsekooli lõpetamist töötasin nii ehitusel kui ka puidutöökojas ning tihti tuli päev otsa kuuemeetriseid planke keerutada külmas ja vihmas. Ainus, mis motiveeris, oli see, et pärast saan tuppa ja trenni – mis oli mu meelistegevus ning sundis pingutama, et mitte eluaeg planke keerutada.

Tallinnas toimub peagi klassikalise kulturismi MM. Räägi sellest pisut täp-semalt. Mida Eesti publik selle raames näeb?

O: Lisaks klassikalise kulturismi MMile toimub samal võistlusel ka fitnessi, body-

14

ja ebaõiged elukombed? O: Viimati mainitu hakkab ehk rohkem

silma. Miks see nii on, rääkisin eelmisele küsimusele vastates.

Mida ütleksite neile noortele, kes tahaksid sportida, kuid kellel ei ole raha spordiklubides käimiseks?

O: Ma ütlen neile nii, et kui lugeda spor-dikuulsuste autobiograafiaid, siis selgub üks ühine fakt. Enamik neist tippudest on alus-tanud treenimist väga askeetlikes, kui mitte öelda olematutes tingimustes, kuid vaata-mata sellele on neist tulnud maailmanimed. Ka mina ei alustanud treenimist eliitjõusaa-lis, vaid ikka keldrisaalis. Alguses piisab, kui on paar reguleeritavaid hantleid ja võimalus käia metsa all jooksmas. Olulisem on soov saavutada edu ja pühendada ennast täieli-kult treeningutele.

Miks soovitaksite inimestele just oma ala? Mis sellega tegelemine täp-selt annaks?

O: Jõusaal, mis on kulturistide ja fitnes-sistide treeningukeskus, on ju tegelikult kõikide spordialade baas. Ma ei tea ühtegi spordiala, kus maailma tippu saaks kuuluda nii, et ei peaks kas või periooditi käima jõu-saalis.

Kui lihtne või keeruline on tänapäe-val sportlaskarjääri kõrvalt mingit tööd teha või õppida?

O: Natalia on kõik need aastad teinud spordi kõrvalt treeneritööd ja mina olen tegelenud paralleelselt ettevõtlusega – see ei ole meid seganud tippsporti tegemast. Natalia on näiteks omandanud töö ja spordi kõrvalt kaks kõrgharidust – rahvusvahelised suhted ja kehakultuur – ning saanud vahe-peal ka emaks.

Kuidas oleks õige suunata-moti-veerida lapsi spordiga tegelema?

O: Oleme oma laste puhul pidanud vaja-likuks neid mitte sundida, vaid küsinud, mis neile meeldib. Laseme neil proovida eri spordialasid, et nad jõuaksid selleni, milleks neil on annet ja mida neile meeldib teha.

Näen sageli, et vanemad elavad laste kaudu välja oma ebaõnnestumisi spordis: nad tahavad oma järeltulijaid panna vägisi trenni ja sunnivad neid tegelema aladega, mida lapsed ei taha teha. See on minu arva-tes vale. Laps ei pea ütlema kogu aeg, et ma ei taha või ei viitsi, vaid tal tuleb lasta leida ala, mida ta armastab. Kõigist ei saa jooks-jaid, kulturiste ega korvpallureid, igal alal läbilöömiseks on vaja teatud füsioloogilisi ja geneetilisi eeldusi. Inimest vägisi mõne ala juures hoides ei pruugi need eeldused avalduda.

Mida sport teile endile andnud on?O: Sport on andnud meile kõik, mis meid

praegu ümbritseb: kohtusime ju ise võist-lustel ja oleme olnud kuus aastat abielus, tütar Emilia on neljane. Sport on andnud ka töö. Sõbrad ja enamik tutvusringkonnast on inimesed, kellega oleme kohtunud jõusaa-lis või kes on spordiga tihedalt seotud.

N: Sport on õpetanud meile distsipliini, eesmärkide püstitamist ja nende realisee-rimist. Oleme õppinud kannatlikkust ja saanud aru, et elus ei tule kõik lihtsalt kätte, vaid on vaja kõvasti endast anda, et midagi vastu saada. Kahtlemata on sport lisanud enesekindlust ja palju teadmisi.

Kellena näete end kümne või kahe-kümne aasta pärast?

O: Mina näen ennast ehk kümne aasta pärast isegi veel laval, see ei ole välistatud. Tingimata treenin edasi noorsportlasi ja osalen agaralt võistluste korraldamises. Samuti on koolitamine mulle südamelähe-dane: oma teadmistepagas on vaja edasi anda.

N: Mina näen end laste fitnessitreene-rina ja kindlasti osalen kohtunikuna võist-lustel, sest olen ka rahvusvahelise kategoo-ria kohtunik.

spordipere

Ott

Enamik tippudest on alustanud askeetlikes tingimustes.

16

suusatamine

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SCANPIX

Eesti suusakalendris on palju toredaid maratone ja, kui ilmataat vingerpussi ei mängi, leiab uue aasta algu-ses pea igaks nädalavahetu-seks endale mõnusa suuska-

del olemise. Valikut on. Treeni, registreeru ja sõida!

SEB Kõrvemaa suusamaratonAlates 2006. aastast korraldatava SEB

Kõrvemaa maratoni lõpetas eelmisel korral pika ja lühema distantsi (38 ja 19 km) peale kokku 693 suusasõpra. Kui varasematel aas-tatel sai end registreerida ka Sportlandi spordipoodide kassas, siis nüüd saab end

MARATONILE!SUUSAHUNDID JA LIHTSALT LUMESÕBRAD! KÄES ON AEG HAKATA END TALVISEKS MARATONIHOOAJAKS TREENIMA.

kirja panna ainult interneti teel, veebiaad-ressil www.jooks.ee.

Start antakse 4. veebruaril Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses, regist-reerimine (milles Sportlandi kliendid saa-vad 20% soodustust) lõpeb 3. veebruaril kell 17. Kui suusasõber peaks mingil põhjusel registreerimise maha magama, siis ei pea ta muretsema, kuna ennast starti kirja panna saab ka kohapeal. Eelregistreerimi-sel on osalustasu pika distantsi puhul 13 eurot ja lühikesel distantsil 10 eurot. Regist-reerimine algab 21. novembril.

„Ideaalis oleks meil mugav, kui sportlasi tuleks starti tuhande ringis, kuid ka 1500ga saaksime hakkama,” räägib maratoni kor-

raldusega tegelev Renna Järvalt. „Aga meie eesmärk polegi kvantiteet: me rõhume kva-liteedile.”

Haanja maratonJärjekorras 40. Haanja maraton toimub

25. veebruaril ja maratoni raames peetakse kokkuleppel suusaliiduga ka Eesti meistri-võistlused pikamaasuusatamises. See tähendab, et iga osaleja saab sõna otseses mõttes rammu katsuda Eesti parimatega. „Tõsi, meil on kokkulepe, et esimene rida on proffide päralt. Kuid rajal võib kõike juh-tuda,” sõnab ürituse korraldaja Urmas Veer-oja.

Osavõtutasu selgub novembri keskel,

17

kuid Veeroja hea meelega hinda ei tõstaks. Mullu võeti pikal distantsil eelregistreeru-nud osalejalt 16, hiljem end kirja pannult 25 ja kohapeal registreerunult 35 eurot. Korraldajad ootavad rajale umbes tuhandet inimest, kuna siis peaks korraldamine minema veel väga libedalt.

Alutaguse maratonAlutaguse suusamaraton peetakse

sedapuhku juba 14. korda. Eelmisel hooajal püstitati osavõturekord, kui pikale ja lühi-kesele distantsile registreerunuid oli nime-kirjas kokku 1063. Ürituse korraldaja Robert Peetsi hinnangul on pika distantsi puhul osavõtjate piirarvuks 1200.

Mõlema, nii 40 kui ka 20 km klassika-distantsi stardi- ning finišipunkt asuvad Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses (endine Pannjärve Tervisespordikeskus).

„Maratoni korraldamine sujub praegu tõrgeteta, eelarve on suuremas mahus koos. Järgmisel nädalal toimub viimane rajahool-dustöö enne lume tulekut, mis tähendab võsa lõikamist ja langenud puude koris-

tust,” räägib Peets. „Maratoni eesmärk on osalejatele pakkuda võimalikult meelde-jäävat suusaelamust ja olla parim Eesti suusavõistlus. Senine tagasiside on olnud valdavalt positiivne, kuna oleme varasema-tel aastatel pööranud suurt tähelepanu tagasiside analüüsile ja esinenud kitsasko-had kõrvaldanud.” Maratoni osalustasu pole veel lõplikult selgunud.

Kuninglik Tartu maraton ootab masse

Klubi Tartu Maraton korraldab Eesti kroonimata suusaürituste kuningat Tartu maratoni juba 41. korda. 1976. aastal püs-titati rekord, kui Lõuna-Eesti radadel liug-les üle 13 200 suusahuvilise. Saabuval talvel oodatakse pikale distantsile (63 km) ligi-kaudu 8000 ja lühemale (32 km) umbes 2000 inimest. Ürituse peakorraldaja Indrek Kelk ütleb, et eelregistreerimise korral jääb piletihind 40 euro kanti. Kelk selgitab, et hoolimata krõbedast piletihinnast pole see maailma mõistes sugugi kallis: „Tartu mara-

ton kuulub endiselt kolme-nelja oda-vaima hulka.”

Kuidas aga ga ran- teerida, et suusa-peole tulles kõik edukalt kulgeks? Asi on tegelikult väga lihtne: nagu kõiki -de asjadega, tuleb

ka maratoniks lihtsalt kõvasti harjutada. „Tuleb vähemalt kolm-neli kuud end ette valmistada. Kaks-kolm korda nädalas peaks ikka trenni tegema,” märgib Kelk.

Maraton pealinnasSpordiklubi Kõrve Ring korraldatav Tal-

linna suusamaraton kuulub EMT Estolop-peti maratonide sarja. Senine korraldus on sujunud plaanide kohaselt, kuid korraldaja Jüri Voodla ootab novembri lõpuks lume tulekut. Eesootav Tallinna maraton on juu-belihõnguline, see toimub 15. korda.

„Distantsid 2012. aastaks on 42 km ja 21 km ning maratoni eesmärk on tuua või-malikult palju Tallinna ja Harjumaa inimesi värskesse õhku suusatama ning ühtlasi populariseerida Eestis suusasporti,” räägib Voodla. Osalustasud ei ole veel kindlaks määratud.

Pöide-Orissaare suusamaraton

Saaremaal peetav Pöide-Orissaare suu-samaraton toimub sel talvel kolmandat korda. 2011. aastal, kui sõideti 20 km vaba-tehnikas, oli inimesi koos lastesõiduga

nimekirjas 150 ringis. Ürituse korraldaja Jüri Linde sõnul on täpne kuupäev veel lah-tine, kuid ideaalis võiks see toimuda üks nädalavahetus enne Viru maratoni, mis peetakse 29. jaanuaril. „Kõik oleneb ilmast ja lumeoludest, kuid kindlasti tahame üri-tuse taas teoks teha. Püüame selle ilusaks traditsiooniks muuta,” märgib Linde. Osa-võtumaks pole samuti veel täpselt paigas, kuid ilmselt küsitakse eelregistreerimisel 6 ja hiljem 10 eurot. „Me ei taha hinda väga kõrgeks ajada, kuna kohalik rahvas on üsna hinnatundlik. Kui on liiga kallis, siis suusa-tatakse niisama, mitte maratonil,” tõdeb Linde ja lisab, et teretulnud oleksid ka uued sponsorid.

Viru maratonSel hooajal juba 28. korda toimuv Viru

maraton peetakse taas Mõedaku spordibaa-sis, kus antakse nii stardipauk kui ka võe-takse vastu finišeerijad.

Taasiseseisvunud Eesti ajaloos teist korda Viru maratoni korraldav Evi Torm sai 2011. aastal kõvad ristsed. Virumaal mölla-nud torm muutis korralduse parajaks pea-valuks, kuid hakkama saadi üllatavalt edu-kalt. „Ühtegi üdini negatiivset kommentaari me ei leidnudki. Üks tiimi liige veel viskas nalja, et ju pessimistid ei leidnud tormis õiget kohta üles,” naerab Torm.

Eelmisel aastal oli pikemale ja lühemale distantsile (vastavalt 42 ja 25 km vabateh-nikas) registreerunuid kokku 1259 ning sel aastal oodatakse inimesi umbes sama palju. „Oleme seadnud piiriks 1500 osalejat, kuna muidu ei mahu rahvas meile ära,” märgib Torm.

Osavõtutasu plaanitakse jätta samaks, mis tähendab, et eelregistreerunud pääse-vad pikemale distantsile 16 ja lühemale 10 euroga. Need, kes panevad end kirja hiljem, peavad rahakotti kergendama 25 või 15, kohapeal pileti ostnud 35 või 25 euro võrra. Põhiline võistluspäev on plaanis pidada pühapäeval, 29. jaanuaril, kuid on võimalik, et nädalavahetuse pikendamiseks viiakse start laupäevale.

Torm annab väikse vihje ka moodsama-tele suusahuvilistele, kes tulevad autoga ja kasutavad GPS-seadet: „Asula, mida otsida, kannab Mõedaka nime, spordibaas on Mõe-daku.”

Tamsalu-Neeruti maratonTamsalu-Neeruti maraton, mis sõide-

takse 5. veebruaril, toimub 15. korda. Võist-luskeskus, kus harrastajad ka finišeerivad, asub Tamsalu linna suusastaadionil, star-dipaik on aga Uudekülas. Võistelda saab 44 km või 22 km distantsil vabatehnikas.

Tuleb ikka vähemalt kolm-neli kuud end ette valmistada.

18

kasulik

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Kuidas valida maratoniks suuski?Suuskade valimine oleneb paljudest

asjadest: enda jaoks tuleb läbi mõelda hoo-aja eesmärgid, suusapaaride arv ja hinna-klass. Algajad saavad hakkama ühe ja lihtsama suusapaariga, pühendunud har-rastajad, kellele on oluline ka võistluse tule-mus ning kes tahavad võistelda õige ja hea varustusega, peaksid kindlasti mõtlema mitme paari soetamise peale.

Kuna Estoloppeti sarjas on kavas nii uisu- kui ka klassikastiilis mara-tonid, siis peaksid tõelised suusa-sõbrad muretsema endale eraldi uisu- ja klassikasuusad. Lisaks oleks mõistlik osta veel lihtsamad treening-suusad, millega saaks treenida ka keh-vemate lumeoludega. Kui inimesel on endal asjad läbi mõeldud, siis on ostu-protsess poes oluliselt lihtsam ja ka teenin-dajad oskavad varustust paremini soovi-tada.

Mis hinnaklassist suusad sobivad inimesele, kes tahab lihtsalt raja läbi sõita, ja millised suusad neile, kes püüdlevad kõrgematele kohtadele?

Suuskade puhul kehtib põhitõde, et alati võib osta ka reaalsest vajadusest kal-limad suusad, sest erinevalt mäesuusata-

misest saab algaja ka tippsuuskadega hak-kama.

Algajad suusasõbrad võiksid marato-niks valida lihtsamad suusad: nendele on heaks valikuks näiteks 119,95 eurot maks-vad Fischer SC Combi suusad, millega saab sõita mõlemat stiili. Spordisõpradele, kes üldse sõidukiirusest ei hooli, on pakkuda

veelgi lihtsamaid suuski hinnaga 69,95 eurot.

Sõitjatele, kes eelistavad paremat varus-tust ja kellel on maratonideks seatud ka mingid sportlikud eesmärgid, olgu selleks kas või naabrile ärategemine, on meil pak-kuda näiteks Fischer CRSi mudel hinnaga 169,95 eurot ja Fischer RCRi mudel hinnaga 249,95 eurot. Mõlema mudeli puhul on saa-daval eraldi uisu- ja klassikasuusad. Tõelis-tele suusahuntidele on Sportlandi valikus

ka Fischeri kuulsad RCS Carbonlite Clas-sicu ja RCS Carbonlite Skating Hole’i suu-sad, mis on praegu vaieldamatult parimad suusad maailmas. Kärgsisu, tippviimistlus ja põhjamaterjalid teevad need suusad väga kergeks ning tagavad hea libisemise. Selle mudeli hind on 499,95 eurot.

Milliseid tippmudeleid Sportland veel pakub?

Lisaks Fischer RCS Carbo n-lite’i mudelile on Sportlandis saadaval ka Madshus Nanoso-nic Carboni suusad hinnaga 399,95 eurot.

Kuidas valida maratoniks rii-deid ja mida peab sealjuures silmas pidama?

Maratonisõiduks riideid valides peaks lähtuma oma sõidukiirusest, toodete teh-nilistest omadustest ja riiete hinnaklassist. Spordipesu on väga oluline komponent, see hoiab keha kuiva ja soojana. Head suusa-riided on eest tuuletõkkega ja tagant hin-gavast materjalist. Kui sõidutempo ei ole väga kiire, tasuks mõelda ka vahekihi ehk spordifliisi peale, mis hoiab inimese keha-soojust paremini. Suusatajad, kes lähevad tulemust püüdma, peaksid mõtlema liibuva

ÕIGE VARUSTUS AITAB MARATONI NAUTIDA

HEA SUUSAVARUSTUS TEEB MARATONI LÄBIMISE OLULISELT MUGAVAMAKS JA KIIREMAKS. PÕHJENDATUD VALIKUTEST RÄÄGIB SPORTLANDI SUUSAEKSPERT DIMA SMIRNOV.

Algajad suusasõbrad võiksid maratoniks

valida lihtsamad suusad.

20

võistluskombinesooni peale, mille tuuleta-kistus on oluliselt väiksem.

Milliseid maratoniks sobivaid rii-deid Sportland pakub?

Sellel hooajal on Sportlandis müügil rikkalik sortiment suusariideid sellistelt tuntud firmadelt nagu Craft, Halti ja North Bend. Valikus on mitmes hinnaklassis suu-sariideid, mille seast peaksid endale sobi-vad kehakatted leidma kõik suusasõbrad, olenemata sõiduoskustest. Olulised on kindlasti ka hea, hingav suusamüts ja soojad suusakindad.

Milline on parim spordipesu mara-tonisõiduks?

Sportlandis on sellel hooajal läbi ajaloo parim valik spordipesu, esindatud on Helly Hansen, Craft, Mizuno ja Nike. Suusasõi-duks sobib kõige paremini pesu, mis juhib niiskust kehalt eemale ning tagab sellega mugavuse ja soojatunde kogu sõidu vältel, mis on eriti oluline pikematel sõitudel. Kii-remad suusatajad võiksid valida õhema pesu, näiteks Helly Hanseni Dry või Crafti Zero pesu. Aeglasemad sõitjad ehk loodu-senautijad peaksid eelistama spordipesu soojemat varianti, nagu näiteks Helly Han-seni Warmi pesu.

Kui palju kogu suusariidevarustus – pesust mütsi ja kinnasteni – maksab?

Algaja suusariiete komplekt võib maks- ma minna alates 180 eurost, samal ajal kui pühendunud harrastajal on vaja välja käia 300 euro ringis.

Milliseid suusasaapaid Sport-land maratonisõitjale soovitab?

Saabaste valimine on marato-nisõitjale sama oluline kui suuskade valimine. Nendel, kes soovivad heal tasemel varustust, oleks vaja soetada eraldi saapad uisu- ja klassikamaratonide jaoks. Uisustiilisaapad on tavaliselt kõrgemad, tugeva plastist või süsinikust toega ja nende tallaosa on hästi jäik, ehk siis saabas ei paindu läbi. Kõik need omadused on vaja-likud selleks, et uisustiilisõit oleks opti-maalne. Korraliku uisustiilisaapa hind on vahemikus 149–359 eurot.

Klassikasaabas on madalam ja tema tallaosa on pehme, st tald paindub läbi. Klassikasaapaid on hinnavahemikus 109–259 eurot. Inimene, kes läheb rajale lihtsalt maratoni läbima, võib saapad kätte saada 60 euroga.

Kuidas valida maratoniks keppe?Algajatele sobivad ka kõige lihtsamad

suusakepid. Kuid vähemalt meestel, kel roh-kem jõudu, soovitame ka täiesti algajana eelistada järgmisest hinnaklassist suu-sakeppe, sest nende toodete eluiga peaks olema pikem.

Suusakeppide hinna määrab materjal, millest oleneb ka keppide kaal ja jäikus. Kal-limad kepid on tehtud 100% süsinikust, mis tagab optimaalse jäikuse. See on oluline sel-leks, et tõukejõud läheks õigesse kohta. Kuigi süsinikusisaldus ja süsiniku kvaliteet on eri marki keppidel isesugune, tasub pühendu-nud harrastajal valida suusakepid, millel on süsinikusisaldus vähemat 60% ringis.

Kepil võiks olla n-ö kinnasrihm, mis teeb sõidu mugavamaks. Korgist käepide muudab suusakepi kergemaks. Sportlandis on saadaval Swixi, One Way ja Järvineni suusakepid. Vältida tuleks liiga pehmeid keppe, mis painduvad igal tõukel läbi ja raiskavad seega enamiku tõukejõust. Tava-harrastaja peaks arvestama sellega, et kuigi kallimad kepid on jäigemad, on nad ka rabedamad: nende puhul on kukkudes või koperdades suurem oht, et kepp võib katki minna.

Mida peaks suusamaratonile mineja varustuse puhul veel tähele panema?

Õigesti valitud suusavarustus teeb mara-toni läbimise oluliselt mugavamaks ja kiiremaks, lisaks sellele on sobiv varustus eelduseks, et sõitja saab keskenduda suu-sa tamisele, aga mitte näiteks hõõruvale saapale või halva pesu tõttu tekkivale külma-tundele.

Kindlasti tasub enne maratonile mine-kut oma varustus üle vaadata, et võistlus-päeval ei peaks sellele mõtlema.

Väga oluline on ka suuskade määri-mine. Et asi toimiks hästi, tuleks kaaluda kahte varianti: kas soetada endale määri-miseks vaja minev varustus ja õppida see töö selgeks või lasta suusad enne maratonile minekut määrida spetsialistidel. Enamik suusavarustust müüvatest Sportlandi poo-didest pakub ka määrimisteenust.

kasulik

Olulised on ka hea, hingav suusamüts ja soojad suusakindad.

22

tegija

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SCANPIX

VENEMAAL ON KÕIK SUUREMEHK URMAS VÄLBE UUS ELU

Venemaa sai endale hiljuti vormel 1 etapi ja jalgpalli maailmameistrivõistlused, venelaste jäähoki- ja jalg-palliklubid ostavad mängi-jaid hiigelsummade eest

üle maailmakuulsatelt klubidelt ning pres-sivad end vägisi maailma tugevamate sekka. Lühidalt: rahasummad, mis Venemaa spor-dis liiguvad, on nii suured, et tõenäoliselt enamik meist selliseid numbreid ei tunnegi. Aastaid Eesti suusakoondislasi võitudeni aidanud, kuid nüüd idanaabrite juures määrdemehe tööd tegev Urmas Välbe teab rääkida, et täpselt samasugune seis valitseb ka Venemaa suusatamises.

Venelased pingutavadVälbe sõnul on Venemaa suusailmas

kõik nõnda professionaalne, et iga sellega seotud inimene võib oma tööst puhast rõõmu tunda. Põhjus on ilmselge: 2014. aastal toimuvad Sotšis taliolümpiamängud, kus nõutakse vaid kõige kõrgemaid kohti. Seal ei saa ebaõnnestumist lubada. „Räägi-takse, et Venemaa suusatamises pole kunagi varem nii häid tingimusi loodud. Meeleolu on hea, kõik mõtlevad Sotši olümpiast,” kinnitab Välbe.

Kogenud hooldemehe sõnul pole tema elu võrreldes Eesti koondise aegadega eriti

IGANENUD ARUSAAM, NAGU OLEKS VENEMAAL KÕIK ASJAD

LIGADI!LOGADI, SPORDIS EI KEHTI. SEDA KINNITAB KA VENE

SUUSATIPPUDE MÄÄRDEMEISTER URMAS VÄLBE.

PROFFIDE VÄRK!

Alates sellest suusahooajast koolitab ja ates-

teerib maailma üks hinnatumaid määrdemeistreid

Urmas Välbe Sportlandi suusahooldemehi!

VENEMAAL ON KÕIK SUUREMEHK URMAS VÄLBE UUS ELU

muutunud. Suusatamine ja nipid-nõksud on ju samad ning ka võistluskalender tipp-koondistel üsna identne. Põhiline vahe on lihtsalt numbrites, kõike on rohkem: määr-deid, sportlasi, hooldemehi, suuski. „Mastaabid on siin suured, kuid plaanid on veel suuremad. Järgmi-sel aastal tahetakse hankida samasugune suusa-rekka, nagu nor-rakatel on,” räägib Välbe, „lisaks eraldi autona uus lihvmasin, mis ajab suus ki loodi, nagu saeveskist laudu tuleb, ja mida saab vajaduse korral isegi üle ookeani trans-portida.”

Eksnaine juhib paraadiEt asjad Venemaa suusatamises nõnda

paigas, on Välbe arvates suuresti tema endise abikaasa, Venemaa alaliidu presi-dendi Jelena Välbe teene, kes on oma kaas-maalaste edu tõepoolest südameasjaks võtnud. „Kes veel teab suusatamisest roh-kem kui tema!” tunnustab Urmas Välbe. „See on variandist, mille puhul alaliitu juhiks mingi ametnik, kes tuimalt ainult tulemusi nõuab, palju parem.”

Mis puutub Urmas Välbe ja ülejäänud kolme endise Eesti määrdemehe – Mihhail Lukertšenko, Eero Bergmani ja Margo Pul-lese positsiooni, siis on neil suures koondi-

ses mingil määral käsil olelusvõitlus, et vanade olijate keskel ka nende hääl kuul-davale pääseks. Välbe sõnul olid omad autoriteedid Vene koondises juba ees ja

nendega tuli ühine keel leida. Kindlasti ei pool-daks Välbe samasugust olukorda, nagu oli kunagi Kristina Šmi-guni tiimiga, kelle hool-dusmeeskond töötas ülejäänud koondisest

eraldi. Praegu tundub, et eest-lased on Venemaal meeldiva

positsiooni saavutanud.Lukertšenko on tiimis jäänud praegu

eelkõige asjaajajaks, kes teeb ajakava, suhtleb firmadega ja toob vajaduse korral kohale neid asju, millest puudu. Ta aitab ka määrida, kuid staaride suuski tema ei puuduta. Pulles, Bergman ja Välbe ise määrivad tippude suuski. Bergman kuulub ka lippe- ehk libisemisnõukogusse, Välbe pidamisnõukogusse.

Kokku on praegu Venemaa koondise juures koguni 19 hooldemeest (sh üks lih-vija) ja neist 15-16 meest hakkavad alati maailmakarikaetappidel kohal käima. „See on ikka julm arv. Mati Alaveri sõnade järgi oli parimatel aastatel ühe Eesti suu-sataja kohta 1,5 hooldemeest, mis oli üli-kõva number, kuid ega siin see praegu väga alla ei jää,” arvab Välbe.

Välbe, kes teab rääkida eelkõige just Fischeri suuskadest, paneb esmalt südamele, et poodi uut paari soetama minnes ei tohi valikut langetada uisa-päisa. „Kõige olulisem on suusk ise: milline on selle paine ja konstrukt-sioon. Otsige õige suusk, see on kõi-ge alus,” märgib Välbe. „Halvale suu-sale võid kas või kulda alla määrida, kuid nii, nagu vaja, see ikka liikuma ei hakka.”

Teine väga oluline moment on Väl-be sõnul suusa alla õige muster saa-da. Kolmas asi on määre. Treeningule sobib kõige tavalisem parafiin: Välbe toob näiteks, et ka kahekordne olüm-piavõitja Andrus Veerpalu treenib ta-valise parafiiniga. Kuid võistlussuuska-de ettevalmistamine on vähe keeruli-sem. Uisu- ja klassikasuusa puhul on libisema panemine tegelikult täpselt ühesugune. Kõigepealt kantakse suu-sale võistlustingimustes valitseva tem-peratuuri järgi parafiin, kuid Välbe kin-nitusel on Eestis, kus enamasti niisked olud, hädavajalik panna peale ka pul-ber. Pulbrit on nii soojale kui ka kül-male ilmale ja seda tuleks panna pi-gem rohkem kui vähem.

Väga oluline on ka suuskade õige hooldamine. Kui pulbrit on kasu-tatud kuus-seit-se korda, peaks suusad taas üle lihvima. „Ma ei oska sekundites-se seda ümber arvutada, kuid hooldatud ja h o o l d a m a t a suuskadel on ik-ka suur vahe,” kinnitab Välbe.

Täpsemate juhiste saami-seks võib iga suusahuviline vaadata Eesti Suusaliidu ko-dulehte www.suusaliit.ee, kus murdmaasuusa-tamise alajaotu-ses on peatüki „Suusahoolduse ABC” juurde Väl-be näpunäited YouTube’i klippi-dena üles laadi-tud.

URMAS VÄLBE SUGUSE MÄÄRDE GURUGA VESTELDES OLEKS PATT JÄTTA KÜSIMATA MÕND SUUSAHOOLDUSNÕKSU.

PISUT VÄLBE SUUSATARKUST

Pinget on tegelikult Venemaal vähem.

TÄPPISTEADUS. Urmas Välbe täies tööhoos.

24

Eesti suusatamine elabHooaja ettevalmistus ja suur tiim on

küll toredad asjad, kuid et Venemaa koon-dises nõutakse tulemust ning ebaõnnes-tumisi ei lubata, siis võib töö üsna pinge-line olla. Välbe võtab asja rahulikult ja on hoopis vastupidisel arvamusel. „Pinget on tegelikult just vähem. Näiteks kui keegi jääb haigeks, siis on tema asemele võtta piltlikult öeldes neli meest. Asjad on pare-mini kaetud. Eestis polnud see võimalik,” võrdleb Välbe.

Kodumaa suusatamise hetkeolukorra juurde tulles märgib Välbe nobedalt, et skandaalidest ja sellest, kes probleemides täpselt süüdi on, ta rääkida ei taha, kuid valearusaama Eesti suusatamise surmast lükkab ta kategooriliselt ümber. „On ole-mas kõik tingimused, et toota medaleid,” kinnitab Välbe. „Ei tasu unustada, et Algo Kärp, Aivar Rehemaa ja Karel Tamjärv on praegu paremas seisus, kui olid Andrus Veerpalu ning Jaak Mae sama vanalt.” Välbe usub ka Eesti sprindikoondislas-

tesse, kuid avaldab kahetsust, et norrala-sest treener Björn Kristiansen otsustas oma maine säilitamiseks pärast Andrus Veerpalu dopinguskandaali eestlastega koostöö lõpetada. Samamoodi kui sport-laseid, kiidab Välbe enda neliku järeltuli-jaid ehk Eesti koondise uusi hooldemehi. Mantlipärijate tase laseb rahuliku südamega endal välismaal töötada. „Hooldetiim koosneb nii kõva-dest fanaatikutest, et lausa paha hakkab,” muigab Välbe. „Pundis on Raul Seema, kellel 20 aastat kogemust, ja kogu seda üritust juhib kogenud Jaan Alvela. Nii et kõik tin-gimused on loodud ja sportlastel tuleb ainult tuld anda!”

Suvel sõidab ratastNüüd on suusahooaeg algamas ja

määrdemeestel käed-jalad tööd täis. Aga kui just Gröönimaal või kuskil mujal kau-gel põhjas ei ela, siis kas suvel pole hool-

demeestel miskit suurt teha? Päris nii need asjad pole: suvel rabatakse kõvasti trenni teha, et talveks vormis olla. Suus-kade ettevalmistamine pole nii lihtne, et lükkad määrde alla ja ulatad sportlasele. Ise tuleb rajal kilomeetreid koguda ja eri

variante omal nahal läbi katsetada.„Suvel sõidan põhiliselt ratast. Nii

palju kui võimalik. Eelmisel suvel tuli 6000 kilomeetrit täis, järgmisel aastal tahaksin Elion Estonian Cupist osa võtta (maasti-kurattamaratonide sari – toim.),” avaldab Välbe, kelle suurim tunnustus kuulub aga Lukertšenkole. „Miša meil läbis suvel Tal-linna maratoni ajaga 3.06. Tehke järele!”

LIBE MINEK. Rajal koos Jaak Maega

On olemas kõik tingimused, et toota medaleid.

tegija

26

tõusev täht

Kui oled higimull otsa ees rabanud, pole miskit pare-mat tundest, et kõva töörü-gamine ei ole olnud ilmaas-jata. Just nõnda rahulolevalt võis terve suve treeningutel

vaeva näinud Einaste iga-aastaste regulaar-sete testide järel end tunda. „Enamik näi-tajaid (näiteks koormustest lindil või jõu-saali raskustega – toim.) on paremad, ja halvemaks pole miski muutunud. Neid teste oleme aastaid teinud,” räägib 26-aas-tane Einaste. „Ausalt öeldes tekitab vorm ootusärevust.”

KEIN EINASTE HEAST VORMIST OOTUSÄREVIL

HOOAJA EEL UUE SPONSORI SAANUD EESTI MURDMAASUUSAKOONDISE SPRINTER KEIN EINASTE ON TREENINGUTEL NÄIDANUD VÄGA HEAD MINEKUT, MIS LUBAB TAL TALVELE VASTU MINNA SUURTE OOTUSTEGA.

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SPORTLAND MAGAZINE

www.craft.ee

CRAFT PARANDAB SINU TULEMUSI AASTARINGSELT!Meie spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt. Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus.Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Extreme Sport, Stopper, Surfhouse, Maratonsport, Silja Sport, Rakser Sport, Petersport, Viljandi Rattapood, Bivarix, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport, Ardise Sport.

Spordipesu 360 päevaks

Sihib poodiumikohtiIntervjuu tegemise hetkel, 2. novembril

viibib Einaste koos ülejäänud suusakoon-disega Soomes Olosel treeninglaagris. Kõik oleks justkui hea, kui vaid põhialale ehk suusatamisele korralikult keskenduda saaks. Nimelt on ilmad viletsad ja lund vähe.

„Praegu on meil siin 2,5 km ring ja seegi sulab päris jõudsalt,” nendib Einaste, kuid tõdeb, et olukord võiks olla palju hullemgi. „Skandinaavias on üldse praegu ilmad suusatajate jaoks halvad. Näiteks Norra ja Venemaa koondiste tree-ninglaagri paikades olevat ainult kilomeetri jagu rada, ehk järelikult on meil siin isegi hästi.”

Olosele kavatseb Einaste jääda kuni Kuusamos 25.–27. novembrini toimuva maailmakarikaetapini, kus on kavas ka sprindidistants. Hooajal, mil tiitlivõistluseid ei toimu, on just Kuusamo etapp ja kodune Otepää osavõistlus (21.–22. jaanuar) Einaste kalendrisse märgitud suurte tähtedega.

„Otepääl tahan kindlasti teha seda, mis eelmisel korral tegemata jäi,” vihjab mullu-sel hooajal poolfinaalis õnnetult kepi murd-nud Einaste finaali-, kuid miks mitte ka poodiumikohale. „Usun, et olen selleks valmis.”

Õige pesu tähtsusEinastet eristab sellest hooajast alates

teistest Eesti koondislastest üks esmapilgul

väike, kuid tegelikkuses üsna suur asi. Kui teisi Eesti parimaid toetab riietusega ISC, siis Einaste isiklik toetaja on Craft. Suvel võeti Eesti suusalootusega ühendust – Einaste mõtles, et miks ka mitte – ja siiani

on kahe poole koostöös kõik klappinud. „Ma pole pidanud oma valikut kahetsema,” kiidab Einaste uut toetajat.

Craft toetab Einastet peale tavaliste suu-sarõivaste ka talisportlastele üliolulise sooja pesuga, mille kandmise vajalikkust Einaste ka harrastussportlastele südamele paneb.

„Ilma spetsiaalse pesuta võib sul ühel juhul hakata palav ja teisel juhul külm, mis tekitab päris palju ebameeldivusi. Orga-

nism kulutab temperatuuri regulee-rimiseks liiga palju energiat, mis lõppkokkuvõttes väsitab sind kiire-mini,” selgitab Einaste. „Sooja

pesuga seda ei juhtu. Pealegi on endal oluliselt mugavam suusatada.”

Kõvematele harrastajatele teadmi-seks märgib suusaäss, et soovitatav oleks soetada oma garderoobi mitu eri-

nevat pesu, kuna ilmad on kõikuvad ja sel-lega on arvestanud ka riidetootjad.

„Temperatuurid ja tuuleolud erinevad ja seega on oluline valida just ilmaga sobiv riietus,” avaldab Einaste. „Erinevad tingi-mused eeldavad ka erineva pesu kandmist.”

Organism kulutab temperatuuri reguleerimiseks liigselt energiat.

28

elustiil

Värske õhk, punetavad põsed, suurepärane enesetunne, rõõm kor-daläinud talvepäevast – need on asjad, milleta ükski vähegi sportlik

inimene oma elu ette ei oska kujutada.Et veelgi rohkem inimesi kodudest

välja, Eestimaa kaunisse loodusesse sportima innustada, anname valikulise ülevaate Eesti eri piirkondade parimate suusaradade kohta.

TALLINN JA HARJUMAANõmme Spordikeskus Külmallika 15a, TallinnRajad: 1; 2; 3; 5; 15 km (Harku ring)Valgustatud rada: 15 kmwww.sportkeskus.ee

Pirita Spordikeskus Rummu tee 3, TallinnRada: 8 (4 + 4) kmValgustatud rada: 8 (4 + 4) kmwww.piritaspordikeskus.ee

Saku terviseradaSaku alevik, Saku vald, HarjumaaRajad: 0,7; 2; 3,5; 7 km (Saku rabametsa tervise-rada)Valgustatud rada: 1 km (Saku valgustatud suu-sarada)www.sakusuusaklubi.ee

HIIU MAAKONDLeemeti suusarajadLeemeti, Emmaste vald, HiiumaaRajad: 2; 3 kmValgustatud rada: ei oleTelefon: 529 9432

IDA"VIRU MAAKONDKohtla-Nõmme suusastaadionKohtla-Nõmme vald, Ida-VirumaaRajad: 1,8; 3,8 kmValgustatud rada: 1,8 kmTelefon: 522 0074; 5656 5601

JÕGEVA MAAKONDKuremaa terviserajadKuremaa, Jõgeva vald, JõgevamaaRajad: 1; 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2,5 kmTelefon: 552 3363, 773 2247

JÄRVA MAAKONDValgehobusemäe Suusa- ja Puhke-keskusJärva-Madise küla, Albu vald, JärvamaaRajad: 2,1; 3; 5 kmValgustatud rada: 2,1 kmwww.valgehobuse.ee

LÄÄNE MAAKONDPalivere terviseradaPalivere alevik, Taebla vald, LäänemaaRajad: 1; 2; 3; 5 kmValgustatud rada: ei olewww.sula.ee

LÄÄNE"VIRU MAAKONDMõedaku SpordibaasMõedaku küla, Rägavere vald, Lääne-VirumaaRajad: 3; 5; 7,5; 10 kmValgustatud rada: 3 kmwww.moedakuspordibaas.planet.ee

SUUSAD ALLA!MILLEKS MINNA TALVE TULEKUL PALMI ALLA LOODERDAMA!? EESTIMAA ON ERAKORDSELT RIKAS OMA TALVISTE PUHKE! JA VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSTE POOLEST. ÜKS EESTLASTE LEMMIKHARRASTUSI ON ENDISELT SUUSATAMINE.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja SuusakeskusOja talu, Pillapalu küla, Anija vald, HarjumaaRajad: 1,5; 3; 5; 19; 24; 65 kmValgustatud rada: 1,2 kmwww.korvemaa.ee

Kõrvemaal on olemas suusarajad nii klas-sika kui ka vabatehnika harrastajale ala-tes 1,5 km rajast ja lõpetades 65 km pik-kuse Kõrvemaa Suurringiga. Keskuse ees platsil asub 1,2 km valgustatud rada. Suu-rem osa sellest rajast on üsnagi lauge, mis sobib ideaalselt väikestele lastele harjutamiseks ja suusatehnika õppimi-seks. Põhirajad on tähistatud eri värvi nooltega, mis muudab suusatamise tur-valisemaks ja välistab teelt eksimise.

TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX

UUDSE DISAINIGA, MITMEKÜLGSE KASUTAMISVÕIMALUSEGA MURDMAA SUUSAPRILLID.PROFLIP PAKUB SILMADELE KAITSET KÕIGE ERINEVAMATES ILMASTIKUTINGIMUSTES.

P R O F L I P

Disain, väärtus ja mitmekülgsus. Bliz Active spordiprillid pakuvad silmadele vajalikku kaitset, on mugavad ning vastupidavad. Kõrgtehnoloogiline ja uudne disain. Bliz spordiprillid aktiivsetele inimestele.

Müü

gil S

port

land

ites

üle

Ees

ti ja

kau

plus

tes

A&T

Spor

t -

info

@tr

endt

ime.

ee

DESIGN; FLEXIBILITY AND VALUE WITH

UNBREAKABL E

POLYCARBONATE LENS

SWEATBARFOLDABLE VISOR

CASECLEANING CLOTH

100% UV-PROTECTION ADJUSTABLE STRAP

+1

EXTRA LENSES X1

BLIZ ACTIVE`L ON HEA MEEL OLLA SPONSORIKS PALJUDELE MURDMAASUUSAKOONDISTELE.

SINU BLIZ ACTIVE ELU ALGAB SIIN

WWW.BLIZEYEWEAR.COM

30

PÕLVA MAAKONDMammaste TervisespordikeskusMammaste, Põlva vald, PõlvamaaRajad: 0,5; 1; 2; 2,5; 3; 5; 7,5; 10 kmValgustatud rada: 2,5 kmwww.polvavald.ee, www.taevaskoja.ee

PÄRNU MAAKONDJõulumäe TervisespordikeskusLeina küla, Tahkuranna vald, PärnumaaRajad: 0,5; 1; 2 (kaks rada); 2,5; 3 (kaks rada); 5 (kaks rada); 7,5; 10; 15 kmValgustatud rajad: 1,2; sprindirada ja 2,3 kmwww.joulumae.ee

VALGA MAAKONDTehvandi SpordikeskusNüpli küla, Otepää vald, ValgamaaRajad: 7,2 km treeningrada; 10 km matkarada Võistlusrajad: 1,2; 2,5; 5 kmValgustatud rajad: 2,5; 2,2 kmwww.tehvandi.eeKekkose rada, Kääriku Puhke- ja SpordikeskusKääriku küla, Pühajärve vald, ValgamaaSuusarajad: 1; 2; 3; 5; 14 km (Kekkose rada)Valgustatud rada: 2,5 kmwww.kaariku.com

RAPLA MAAKONDPaluküla suusarajadKehtna vald, Paluküla, RaplamaaRajad: 2; 3; 5 kmValgustatud rada: 2 kmTelefon: 514 8261

SAARE MAAKONDKuressaare terviserajadKaevu 18, Kuressaare, SaaremaaRajad: 0,6; 1; 2 kmValgustatud rajad: 0,6; 1; 2 kmwww.kuressaarespordikeskus.ee

TARTU MAAKONDVooremäe terviserajadVooremägi, Uniküla, Haaslava vald, TartumaaRajad: 1,5; 3; 5; 8 kmValgustatud rada: ei oleTelefon: 503 4594, 5354 0710

Tartu Tähtvere spordiparkLaulupeo 25, TartuRajad: 850 m; 1,3 kmValgustatud rajad: 850 m; 1,3 kmwww.arena.ee

VILJANDI MAAKONDViljandi suusarajadRajad: 1,5 km valgustatud suusarada Valuoja orus; 13,5 km ümber Viljandi järve kulgev tervise-radaValgustatud rajad: 1,5; 3,5 kmwww.lumepark.ee www.viljandimaa.ee/spordikeskus

VÕRU MAAKONDHaanja Puhke- ja SuusakeskusHaanja küla, Haanja vald, VõrumaaRajad: 2; 3; 5; 7,5 kmValgustatud rajad: 2 ja 3,2 kmwww.haanjamaraton.ee

elustiil

UURI KA SIIT!Parima ülevaate Eesti suusaradade

kohta saad aadressidelt http://sport.err.ee/lumeinfo ja www.terviserajad.ee.

VEEL SUUSARADU!Avastamist väärivad ka järgmistes Eesti paikades asuvad suusa- ja terviserajad:

Iisaku ja Narva Pähklimäe;

Tootsi ja Sindi;

Pärsti;

SPORTLANDSOOVITAB:

väärt suusakeskus Tamsalus!www.tamsalusport.ee

Alpina suusasaapad leiad SPORTLANDI poodidest!

Info: A2K Sport OÜ, www.a2k.ee

www.alpina.si

A

J

A

L

O

O

G

A

S

U

U

S

A

S

A

A

P

A

D

K

Õ

I

G

I

L

E

!

classicjunior skate

32

elustiil

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Lisaks suusaradadele on Kõr-vemaal sel hooajal varase-mast rohkem mõeldud ka matkahuvilistele. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusa-keskusest saavad alguse maa-

lilises talvemaastikus kulgevad matkara-jad neile, kes soovivad looduses lihtsalt jalutada, minna sportlikule kepikõnni-ringile või orienteeruma, ning ka neile, kes võtavad lapsed kelgu peale ja suunduvad koos perega jalgsi loodusesse jäljejahile …

Keskus soovitab sel talvel kasutada ka erakordset võimalust suusatada mööda fantastilist 65 km pikkust terviserada ühest keskusest teise. Terviseraja äärde jäävad Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, Aegviidu Puhkebaas, Nelijärve Puhkekeskus, Jäneda Musta Täku tall, Jäneda Lõõgastuskeskus ja Valgehobusemägi.

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusa-keskusest alustanud saavad tagasi kesku-sesse, kui tellivad endale järele lumetakso – kas siis mootorsaani või sõiduauto.

KÕRVEMAA PAKUB TALVERÕÕMESPORTLAND KÕRVEMAA MATKA! JA SUUSAKESKUS ON TALVEKS VALMIS NING PAKUB PARIMAL TASEMEL SPORTIMISVÕIMALUSI JA PÕNEVAID SEIKLUSI IGALE MAITSELE.

SUUSARAJAD LASTELE

Sellel hooajal pakub keskus võimalust alustada suusatamise-ga juba teisest eluaastast alates: kõige pisemate suusaring asub tasasel maastikul, suuremate las-te suusaring pakub aga juba väik-seid tõuse ja laskumisi. Keskusest saab rentida suuski ka kõige pise-matele (alates teisest eluaastast).

SUUSAKOOL IGALE VANUSELE

Suusakooli tunnid toimuvad nii lau-päeviti kui ka pühapäeviti, nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Grupid ja seminaridel osalejad saavad endale sobivaks ajaks tellida Kõrvemaa suusakooli tunni koos hoogsa ja lõbusa sprindivõistlusega.

33

SAANISÕIDUD LASTELE

Keskus korraldab lastele tasuta saa-nisõite nii laupäeviti kui ka pühapäeviti. Sõidud toimuvad kindlatel kellaaegadel ja osalejate arv on piiratud. Soovitame sõi-dule kindlasti enne registreeruda.

LASTEHOID NÄDALAVAHETUSTEL

Niikaua kui vanemad spordivad, saavad pisikesed ol-la lastehoius. Lastega kelgutatakse ja minnakse jäljejahi-le, pärast seda saavad nad mõnusalt mängutoas lustida. Lastehoid toimub eelregistreerimisega.

MOOTORSAANIMATKADKõrvemaa maalilist maastikku, mis kohati meenutab tundrat, saab kõige

ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Teil on võimalus minna tunniks, ka-heks, kolmeks või terveks päevaks talveloodusesse ning kaotada lume, puutu-matu ümbruse ja hea seltskonna keskel reaalsusetaju. Mootorsaanimatka aja soovitame broneerida juba varakult. Võimalik on minna keskuse lähipiirkonda ka pooletunnisele proovisõidule. Mootorsaanimatkasid korraldame kahe- ja üheksakohaliste mootorsaanidega.

LÕKKEPLATSID JA GRILLIMISKOHAD

Pakume võimalust pidada piknikku otse tal-vise looduse rüpes. Omalt poolt tagame grilli-tarvikud, lõkkeplatsi, soojad istumisalused ja vajaduse korral sooja lisavad tekid.

TANTSUÕHTUD SUUSABAASIS

Nädalavahetustel korraldame muusikaõhtuid. Samas on teil võimalus panna keskuse väärikal klaveril või kitarril proovile ka oma musitseeri-misoskused ja anda ise kontsert.

TALVEKOHVIKTalve tulekuga avame keskuse terras-

sil talvekohviku, kus pakume grillimenüüd ja kosutavaid jooke.

TEEMANÄDALADSellel hooajal pakub keskuse Oja talu

köök toiduvalikut Eesti, Vene, Ungari, Itaa-lia, Vahemere, Hiina, India, Tai, Mehhiko jt rahvusköökidest.

ÕUEKINO JA FILMIÕHTUDPärast suusatamist ja sportimist on mõnus end sisse seada õue-

kinno ning vaadata tähistaeva all põnevat ja kultuurset filmiklassikat.

LUMETAKSO RONGILE VASTU VÕI HOOPISKI MATKATUURILE!Elamuste nautijatele pakume võimalust tulla meile rongiga ja kutsuda endale vastu lumetakso: sel juhul saate keskusesse sõita mööda mõnusat talveteed mootorsaa-niga.

Samas pakume matkahuvilistele võimalust kasutada lu-metakso teenust selleks, et minna räätsa- või suusamatka-le Jussi kanarbikunõmmele või rabasse.

NÄDALALÕPU SUUSALAAGRID

Pakume peredele ja koolilastele mõ-nusat talvepuhkuse paketti, mis sisaldab suusatreeninguid, kelgutamist või lume-rõngaga sõitmist, saanisõitu, kuuma sauna, maitsvaid toite, põnevat õhtute-gevust ja majutust.

34

elustiil

Tuurid koos huvita-vate tegevustega on mõeldud igale vanu-sele – nii täiskasva-nutele kui ka lastele. Saab liikuda jalgsi,

aga ka ehtsa militaarmaasturiga!Seigeldakse kunagisel Nõukogude

Liidu armee polügoonil, kuhu pääses ligi ainult erilubadega. Sellest ajast on looduslikult kaunil ja vaheldusrikkal maastikul säilinud tihe ning korrapä-ratu teevõrgustik. Suur osa teedest on hooldamata ja ei ole enam tänapäe-val sõiduautoga läbitavad. Seal aga on maasturisõit veel eriti põnev, kohati tekib lausa off-road-võistluse tunne. Samal ajal saab imetleda maali list ja vaheldusrikast Kõrvemaa maastikku ning kuulata retkejuhi pajatusi kultuuri- ja militaarajaloo ning eluseikade kohta ja nautida muidki põnevaid lugusid.

PÕNEVAD TUURID!

KA HILISSÜGISEL ON VAHVA LOODUSES LIIKUDA! SELLEKS PAKUB SPORTLAND KÕRVEMAA MATKA! JA SUUSAKESKUS PÕNEVAID VÕIMALUSI ISEGI VIHMASE JA SOMBUSE ILMA KORRAL.

KÕRVEMAA TUUR Ringsõit kestab kuni 2 tundi. Vahepeal peatu-

me ja räägime piirkonna ajaloost, imetleme loo-duskauneid paiku ja metsavõlu, uurime looma-de jälgi. Tuur on jõukohane ka lastele.

Paketi hind 375 eurot (hind sisaldab ka käi-bemaksu)

Grupi suurus kuni 25 osalejat. Hind sisaldab tuuri, retkejuhi teenuseid ja igale osalejale vahvat meenet.

VAATA LISA! www.korvemaa.ee

KÕRVEMAA MILITAARTUUR KOOS LUURETEGEVUSEGA

Militaartuur algab Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusest, kus sõi-dame välja militaarmaasturiga. Peatume lähipiirkonna ajaloolistes paikades, uurime kunagise sõjalise tegevuse jälgi ja räägime militaar-ajaloost. Samas korraldame võistkondliku sõjalise luuretegevuse koos põnevate ülesannetega ja peame mõnusa pikniku. Väljasõidu käigus omandame uusi oskusi (näiteks kuidas looduses eri tingimus-tes ellu jääda), õpime tundmatul maastikul kaardi järgi orienteeru-ma ja liikuma, teeme tiimitööd ning lahendame huvitavaid ülesan-deid. Tegevus kestab kokku kuni 6 tundi.

Paketi hind 830 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu)Hind sisaldab tuuri, aktiivse tegevuse osa koos juhendamise ja

vajalike vahenditega, kosutavat einet ning väikest meenet.

PÜHAPÄEVANE PERETUURAlates oktoobrikuust on igal pühapäeval võimalik minna perega

koos militaarmaasturil imetlema maalilist ning ainulaadset Põhja- ja Lõuna-Kõrvemaa loodust. Sõidu käigus teeme peatusi, mil retke-juht pajatab põnevaid lugusid, uudistame loodust ja jäädvustame vahvaid fotosid. Pärast seiklemist sööme matkakeskuses ühiselt maitsvaid pannkooke piimaga.

Hind täiskasvanule 17 eurot ja lapsele 10 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu)

Alla viieaastased lapsed tasuta. Hind sisaldab militaarmaasturi ringsõitu, retkejuhi teenuseid, maitsvat pannkoogilõunat ja igale osalejale pisikest meenet.

KÕRVEMAA RÄÄTSAMATKATUURAlustame mõnusast ringkäigust keskuses ja sõidame seejärel mööda kaunist

loodusmaastikku raba äärde. Lähme huvitavale kuni kolmetunnisele räätsamat-kale. Tutvume rabaga, õpime seal liikuma ja ohte tunnetama. Saame teada, kui-das määrata raba vanust. Retkejuht näitab, mis võib juhtuda, kui ei olda rabas lii-kudes ettevaatlik. Võimalusel toimub ka retkejuhi rappauppumisest päästmise operatsioon. Matka käigus peame kosutava pikniku koos kuuma teega ning ret-kejuht pajatab piirkonna ajaloo kohta lugusid ja legende. Lisaks vaatleme loodu-ses loomade jälgi ja liigirikast taimestikku. Tuur kestab kuni 6 tundi.

Paketi hind 650 eurot (hind sisaldab ka käibemaksu)Hind sisaldab tuuri, matkaks vajalikke räätsasid ja sääriseid, matkaeinet, retke-

juhi teenuseid ning igale osalejale vahvat meenet. Grupi suurus kuni 25 osalejat, suurema seltskonna korral hind kokkuleppel.

36

meie

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Swartz õppis lõikama nahka, õmblema pealseid ja taldu, sai teada, kuidas valmistada häid nahkjalatseid, ning omandas aja jooksul Abing-toni jalatsikompanii. Aeg

möödus ja 1965. aastal tuli Swartzi pere-firma välja uudse veekindlate jalatsite val-mistamise tehnoloogiaga, mis algselt kan-dis nime Timberlander

(eesti k. metsamees’). Sellest sündis ka 1973. aastal Timberlandi tootemark. Samal aastal valmistati esimene mugav veekindel saabas Lumberjack – praegu tuntud kui Yellow Boot –, mis on püsinud muutuma-tuna juba üle 35 aasta.

BRÄND, MIS MUUDAB MAAILMAKÕIK ALGAS 1918. AASTAL AMEERIKAS MASSACHUSETTSI OSARIIGI VÄIKESES BOSTONI JALATSIVABRIKUS, KUS TIMBERLANDI ASUTAJA NATHAN SWARTZ ALUSTAS ÕPIPOISINA JALATSIVALMISTAJA KARJÄÄRI.

Timberlandi missioon on kaasata ini-mesi maailma muutma. Timberland ise teeb seda, luues parimaid tooteid ning püü-des muuta paremaks kogukondi, kus me elame ja töötame.

Kõik Timberlandi tooted on valmista-tud taaskasutatavatest materjalidest ja seal-juures on tootmise igal sammul lähtutud keskkonnasäästlikkusest. See firma hoolib

oma kolleegidest, oma kogukonda-dest ja planeedist Maa. Osalt ka see-pärast on ta eriti populaarne mat-

kajate ja teiste looduses liikujate seas. Pealegi kasutab Timberland matka- ja vabaajajalat-site valmistamiseks

maailma parimaid veekindlaid materjale.

Timberlandi saapaid, kingi, riideid ja varustust on mugav kanda päev läbi ning neid väliskeskkonda sobivaid tooteid lei-dub igaks aastaajaks.

Vaata lisa aadressilt www.timberland.com.

TIMBERLAND EESTIS

Eestis on praegu viis Timberlandi poodi, mis kõik, välja arvatud Timberland Tartu Kaubamaja, on lahti seitse päeva nädalas 10–21. Tartu Kau-bamaja Timberland on lahti esmaspäevast lau-päevani 9–21 ja pühapäeval 9–19. Lisaks matka- ja vabaajakaupadele pakuvad Timberlandi kaup-lused ka parimaid vahendeid jalatsite hoolda-miseks.Timberland KristiineKristiine keskus, Endla 45, Tallinn. Tel 665 0481Timberland Rocca Al Mare Rocca Al Mare kaubanduskeskus,Paldiski mnt 102, Tallinn. Tel 665 9244Timberland ÜlemisteÜlemiste keskus, Suur-Sõjamäe 4, Tallinn. Tel 603 4751Timberland LõunakeskusLõunakeskus, Ringtee 75, Tartu. Tel 731 5630Timberland Tartu KaubamajaTartu Kaubamaja, Riia 1, Tartu. Tel 731 4988

JÄLGI TOODET!

Eriti väärtuslikud ja vastupidavad on need Timberlandi tooted, mis kannavad tähistusi „Gore-Tex®” ja „Waterproof”.

Vastupidavaim ja veekindlaima kaitsesüstee-miga materjal „Gore-Tex®” töötati välja juba 1978. aastal.

Timberlandi „Waterproofi” materjal peab läbi-ma neli katsetust, enne kui see tunnistatakse vettpidavaks. Timberlandi poolt veekindlaks mär-gistatud jalatsiga võid seista vees kuni neli tundi või matkata läbi 17 miili pikkuse märja raja.

Kõik tooted on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest.

’

Uued Timberland Mountain AthleticsLiteTrace Multi-Sport matkajalatsid.Võimalikult kerged.Uskumatult vastupidavad.Muljetavaldavalt vettpidavad.

Toode saadaval Timberlandipoodides üle Eesti. Jaehind 155.95 !

38

kasulik

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Otepää on talispordi-keskusena tuntud pea-aegu kogu Euroopas, see lume tulekuga elu-le puhkev linnake on sportliku vaba aja veet-

mise sihtkoht paljudele eestlastele ja ka välisturistidele. Piirkonnas on rohkelt huba-seid hotelle ja kodumajutuskohti. Tänu kõigele sellele on Otepää pärjatud ka talve-pealinna tiitliga. Mõistagi on talvise spor-dielu keskmes ka Sportland.

Kust meid leidaMeie kauplus asub Otepää bussijaama

kõrval paikneva Maxima kaubakeskuse keldrikorrusel, kogu Eestis tuntud Snow-tubbingu pargi naabruses. Otepää Sport-land erineb kõigist teistest Sportlandi esindustest, kuna ligikaudu pool poe müü-gipinnast on kohandatud kvaliteetsele suu-sarendi- ja hooldusteenusele. Kaubavalik on meelepärane just värskes õhus liikujale, vähem on pakkumises tooteid siseruumes sportijate jaoks.

Siin on jalatseid, mis esindavad selliseid maailma juhtivaid tootemarke nagu Tim-berland, Nike, Helly Hansen, Skechers, Head, Columbia jne. Talveriideid pakume firmadelt O´Neill, Protest, Nike, 8848 Alti-tude, North Bend, Craft jne. Sel talvel on esimest korda valikus Helly Hanseni talve-saapad ning mäesuusariietest 8848 Alti-tude’i ja Nike 6.0 tooted. Varasemast laiem on ka lasteriiete valik.

Igaühele omaSuusatada saab Otepääl juba enne lume

tulekut. Tehvandi spordikeskus on selle tar-beks igal kevadel konserveerinud suurel hulgal kunstlund, millest juba isegi mada-late plusskraadide puhul on võimalik suu-

sarada luua. Miinuskraadide tulekul haka-takse tootma värsket kunstlund. Püsiva lumekatte saabumisel on võimalik harju-tada ka Tartu maratoni rajal ja Tehvandi matkarajal.

Suusarajad asuvad kõik vähem kui 1 km kaugusel Sportlandi kauplusest, mis teeb varustuse rendi eriti mugava ks. Kel suusava-rustus puu-dub, astugu julgelt läbi! Meie valikus o n s o b i v a i d tooteid nii har-rastussuusata-jale kui ka tippsportlasele sellistelt firma-delt nagu Fischer, Alpina, Swix, Toko, Craft jt. Samuti on meie spetsialistide juures võimalik oma suusavarustus lasta pari-masse sõidukorda seada.

Kellele tavaline murdmaasuusatamine pole piisavalt põnev ja kes eelistab närve kõditavat lumelaua- või mäesuusasõitu, saab teha seda Kuutsemäel ning Ansomäel. Ka sel juhul pole tarvis endal vastavat varustust omada, vaid piisab Otepää Sport-landi tulekust. Siit leiab igaüks sobiva rendivarustuse. Seda enam, et käies nõl-vadel vaid paaril korral aastas, ei ole üsna kalli varustuse soetamine otstarbekas. Ka varustuse hooldus kodutingimustes on tüli-kas. Meilt seevastu saad alati hooldatud ja heas sõidukorras varustuse.

Lai valik, head hinnadValikus on üle saja komplekti mäe-

suusa- ja lumelauavarustust sellistelt maa-ilma tipptegijatelt nagu Fischer, Salomon, Burton ning Head. Võimalus on rentida varustus ka mitmeks päevaks reisile min-

nes, sel juhul tuleb rendi hind ühe päeva kohta soodsam. Soodustused kehtivad ka gruppidele. Rühma puhul on kindlasti vaja-lik eelbroneering, siis saame garanteerida kõigile varustuse ja teenindus on kiirem. Ühepäevase rendi hind mäesuusa- või

lumelauakomplek-tile on 13 eurot ning murdmaa-suusakomplekti -le 10 eurot. Meie

juurde on või-malik oma tal-vevarustust ka hoiule jätta, selle saate kät-

te siis juba hooldatult endale sobi-val ajal. Sel talvel oleme suurendanud ka oluliselt lastevarustuse osakaalu, et saaksite talverõõme nautida kogu perega.

Oleme kauem lahtiTalveperioodil pikendame oma kaup-

luse lahtioleku aega, et kliendil oleks või-malus just talle kõige sobivamal ajal varus-tust rentida ja tagastada. Esmaspäevast reedeni on Otepää Sportland lahti 10–19, laupäeval 10–20 ja pühapäeval 10–18. Või-malus on varustust saada ka väljaspool kaupluse lahtioleku aega, selleks on aga varem vaja sobiv aeg telefoni teel kokku leppida. Vajalikud kontaktid leiad kodule-helt www.sportland.ee. Samuti võid varus-tuse välja võtta juba eelmise päeva õhtul või tagastada järgmise päeva hommikul: selle eest lisapäeva tasu maksma ei pea.

Otepää Sportland teenindab teid kogu talve, seni kuni lund jätkub ning rajad ja nõlvad on lahti. Meie kauplus töötab ka jõulude ja aastavahetuse ajal, sest soovime pakkuda Eesti parimaid talvepuhkuse või-malusi.

NÜÜD VÕID OTEPÄÄLE SUUSATAMA VÕI LUMELAUA!RÕÕME NAUTIMA SÕITA KAS VÕI KAKS KÄTT TASKUS, SEST OTEPÄÄ SPORTLAND RENDIB SOODSALT JA MUGAVALT JUST SULLE SOBIVAT VARUSTUST.

OTEPÄÄ SPORTLANDPAKUB PARIMAT RENDIVARUSTUST

Varustust saab ka väljaspool kaupluse lahtioleku aega.

KUUM PAKKUMINE!

Vaata suusariiete ja -varustuse parimaid

pakkumisi lk 90!

39

TEKST JA FOTOD RAIDO OJA

Outdoor al Mare kauplus on saat-nud mööda eduka suve ning valmistub nüüd jäiseks ja lumi-seks talveks. Lisaks

suusatamisele on poe toimekas meeskond mõelnud ka Eestis taas üha enam popu-laarsust saavutava jäähoki peale. Ehkki põhirõhk jääb tarviliku kauba pakkumisel kahtlemata eestlase rahvusspordialale suu-satamisele, leiab huviline poest juba praegu ka suurepärase valiku jäähokiva-rustust.

Välbe kooliga teenindajadSuusavarustuse brändidest on valikus

oma ala absoluutsed klassikud Fischer, Matshus ja Alpina, jäähokivarustuse toote-markidest on aga poes esindatud Bauer, legendaarne CCM, Reebok ning peagi on neile lisandumas Craf ja Warrior. Mõlema spordiala varustuse ostmisel on kliente oma valiku tegemisel abistamas selleks hoolega valitud meeskond: jäähokivarustuse vali-misel jagavad hüva nõu oma ala profid, tegevhokimängijad Mihkel Võrang (Panter/

SPORDISÕBRA TALVEPARADIISKUI VAJAD TIPPTASEMEL TALISPORDIVARUSTUST, KUID EI TEA, KUST SEDA OTSIDA, SEA SAMMUD ROCCA AL MARESSE, KUS SORTLAND OUTDOOR AL MARE KAUPLUS LAHENDAB KÕIK SINU MURED.

Purikad) ja Keven Leppimann (Viiking Sport), suusavarustuse valimisel annavad nõu selleks legendaarse suusataja ja täna maailma ühe hinnatuima määrde meistri Urmas Välbe käe all koolituse saanud kliendi teenindajad. Lisaks sellele pakub Sportland Outdoor al Mare oma klientidele veel mitut vajalikku teenust: professionaal-set suusahooldust, uisuteritamist ja endi-selt ka jalgrattahooldust.

Igaühele midagi headKõik teenused ja sporditarbed ning

-varustus on hoolikalt valitud, rahuldamaks võimalikult paljude klientide vajadusi: terve pere leiab poest endale vajalikud sporditarbed ning valikus on ka hulgaliselt spordirõivaid ja -jalatseid sellistelt kuulsa-telt firmadelt nagu Nike, O'Neill, The North Face, Timberland, Altitude 8848 jt.

Spordikaupade valimisel annavad nõu oma ala profid.

meie

40

kaanelugu

TEKST GETTER LUKJANOV - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND

Aasta tagasi kirjutasime esi-mest korda Kellyst kui loo-tustandvast ja oma ea kohta väga kõrgel tasemel trikisuusatajast. Nüüdseks on kolmandas klassis käiva

tüdruku tase võrreldes aastatagusega taas märgatavalt paranenud. „Kelly on tublisti arenenud ja ikka veel ei suudeta ära imes-tada, kuidas saab Eestist tulnud tüdrukul selline tase olla. Samas, ega teisedki maga, kuid Kelly eas on areng vist kiirem, kuigi tippu on veel pikk maa!” tõdeb isa Tõnis uhkelt.

Möödunud hooaeg oli tüdrukule kiire ja tihe ning seda täitsid mitmesugused võistlused, laagrid ja ka filmimised. Sage-daste välisreiside vahele tuli suruda ka kool. „Mul ei ole praegu koolis väga raske. Võtame alati kõik õpikud reisile kaasa, et ma väga maha ei jääks,” ütleb Kelly rõõm-sameelselt. Tõsi, kolmas klass ei pruugi veel

nii raske olla, kuid puudumine ei tee head üheski kooliastmes.

Aasta on möödunud põnevalt

Eelmise hooaja tähtsamad tegemised algasid jaanuari lõpul, mil Sildarud sõitsid Polish Freeskiing Openile. „Poola suurimal ja mainekamal trikisuusavõistlusel käisime teist aastat järjest. Kuna Kelly oli eelmisel korral seal väga edukalt esinenud, saavuta-des teise koha, siis ootused olid isegi suu-remad. Võistlusel oli neli hüpet ja kolm paremat läks arvesse. Kelly viimane hüpe, mis oleks võinud anda isegi esikoha, ei õnnestunud, sest ta kukkus maandudes. Nii pidimegi taas tunnistama, juba teist aastat järjest, 20aastase Slovakkiast pärit Zuzana Stromkova paremust,” räägib Tõnis. Kuid Kellyl on plaanis ka tuleval aastal Polish Freeskiing Openile minna ja taas Zuzanaga mõõtu võtta.

KELLY SILDARUUNISTAB OLÜMPIAST

VAID ÜHEKSA!AASTAST TRIKISUUSATAJAT KELLY

SILDARU TEAVAD PALJUD SELLE ALA ASJATUNDJAD

ÜLE MAAILMA. EESTIS ON TA IKKA VEEL ÜSNA

TAGAPLAANILE HOIDNUD, EHKKI KUTSEID

MITMESUGUSTELE ÜRITUSTELE NII EUROOPAST KUI

KA KAUGEMALTKI SAAB TÜDRUKUTIRTS SAGELI.

Eesti Nike on teda aastaid toetanud, tema talenti

on nüüd märgatud ka rahvusvaheliselt ja ta on

rahvusvahelise Nike 6.0 tiimi liige.

42

Otse Poola võistluselt suunduti kaheks nädalaks Prantsusmaale, kus toimusid PVS Company filmi tarbeks võtted. „Aasta varem osalesime samuti nende projektis ja tookord sai Kelly filmiga „Punch Line” rahvusvahelisel võistlusel tiitli kui parim uustulnukast naissuusataja! Sel aastal osales Kelly kahes prantslaste filmis – „Animus” ja „Pizza Very Fresh” –, kus tüdruk tegi kaasa koos kohalike tippudega. „Ma olen ikka väga noor võrreldes teiste sõitjatega,” tõdeb tagasihoidlik Kelly ujedalt. Uut tiitlit nende kahe filmiga siiski ei tulnud, kuid ta nimetati Inter-national Freeski Film Festivalil parima naissõitja nominendiks koos legen-daarse Ingrid Backstromi ja mitme-kordse X-Gamesi võitja Kaya Turskiga. „Nendega koos nominent olla üheksa-aastasel Eesti tüdrukul – pole paha!” tunnistab isa ja Kelly on temaga silm-nähtavalt nõus.

Tegemist oli suvelgiKelly on silma jäänud paljudele ja

kutseid üritustele tuleb alatasa. Veeb-ruaris sai tüdruk kutse osaleda märtsi lõpus toimunud üritusel „Nine Queens”, kuhu olid oodatud kõik maa-ilma parimad naissoost trikisuusata-jad. „See oli mu esimene võimalus kohtuda maailma parimatega ja nende tegemisi kõrvalt näha. Ootasin seda kohtumist väga!” räägib Kelly.

Vahepeal saabus kutse ka Salt Lake Citysse, kus Red Bull korraldas ühe oma parima sõitja Grete Eliasseni juh-timisel trikipäeva noortele neidudele. „Ootasin ka seda väga, sest siiani pol-nud ma peaaegu omavanustega – vaid kaks kuni neli aastat vanematega – koos mäel sõita saanud. Alati on kõik üritused ja võistlused toimunud koos minust palju vanematega,” ütleb tüd-rukutirts ja lisab, et kuigi ta inglise keelt ei räägi, siis polnud see suhtle-misel mingi probleem. „Juuni lõpus toimus Prantsusmaal üritus „Kumi Yama”, kuhu oli kutsutud ka minust vaid aasta vanem ameeriklane Aspen Spora. Kuigi me üksteise keelt ei osa-

nud, saime kenasti räägitud. Mina rää-kisin eesti keeles ja tema inglise,” nae-rab Kelly selle üle, kuidas kehakeel kõneleb tihti rohkemgi kui sõnad.

Hooaeg tuleb tiheKa saabuv hooaeg tõotab tulla

päris sisukas. „Algas see juba oktoobri lõpus nädalase lumelaagriga. Õnneks toimus laager vaheajal, seega koolist ei tulnud puududa. See oli esimene laager, kuhu Kelly sõitis ema ja väike-vennaga. Keegi peab tööd ka tegema,” räägib pereisa, kes on kindlasti kaasas novembri lõppu plaanitud reisil, mil veedetakse taas üks nädal korralikul lumel.

Lumetundidest tunnebki Kelly kõige rohkem puudust, sest kevadel, mil hooaeg lõppeb, on tase ja kindlus-tunne väga head. „Talve algul kulub aga liiga palju aega selle mugavuse saavutamiseks,” seletab Tõnis Sildaru

asjatundlikult. „Kahjuks peame piir-

duma ole-

masolevate võimalustega. Siiani oleme edukalt hakkama saanud. Iga aastaga muidugi tuleks üha varem sügisel lumele saada ja kevadel kauem olla, kuid laagritele paneb piiri ka kool.” Kool on tüdruku elus siiski esmatähtis ja liialt puududa ei saa, kuigi iga aastaga kutsutakse Kellyt võistlustele ja üritustele üha enam. „Algaval hooajal püüame osaleda samadel üritustel, millest võtsime osa ka möödunud aastal, võib-olla üks-kaks võistlust ja üritust tuleb juurde,” tutvustavad oma plaane Kelly ning Tõnis.

2014. aastal saab Venemaa olüm-piamängude kavas esimest korda näha freestyle-suusal ka renni- (half pipe) ja pargisõitu (slopestyle). Kelly on nende mängude ajal alles 12 ja seetõttu ta veel osaleda ei saa, kuid 2018. aastal on ta juba 16 ning siis proovib noor trikisuusataja olümpial osaleda. „See on kindlasti väga suur samm meile ja kogu sellele alale,” on Sildarud kind-lad. 2018. aasta olümpiamängud on suund, mille poole Kelly rihib. „See on praegu minu suurim eesmärk!” õhkab Kelly rahuloluga.

kaanelugu

2018. aasta olümpiamängud on

minu suurim eesmärk!

KUUM PAKKUMINE!

Vaata mäesuusariiete

parimaid pakkumisi lk 90!

8848ALTITUDE.COM

VEEKINDLAD: 10000 mm, veekindlad õmblusedHINGAVAD: 6-8000 gr 24 h jooksulSOOJAD: mõeldud kandmiseks Põhjamaade külmas kliimasVASTUPIDAVAD: põlved ja istmikuosa tugevdatud vastupidava Cordura kangagaOHUTUD: helkurpaelad muudavad lapse nähtavaks 360 kraadi raadiusesFUNKTSIONAALSED: kasutusmugavust lisavad lumelukk pükste säärtel, reguleeritavad varrukad, taskud jm kasulikud detailidreguleeritavad varrukad, taskud jm kasulikud detailid

44

elamused

TEKST JA FOTOD ESTRAVEL

SUUSAREISI VALIDA POLE LIHTNE. VARIANTE ON LIHTSALT NII PALJU.

MEIE AGA TEEME SINU JAOKS ASJA KERGEMAKS. KAS SA OLED NOVAATOR,

KLASSIK, KOKKUHOIDJA VÕI SNOOB? VÕI TAHAD SUUSATAMISE KÕRVAL KA

MILLEGI MUUGA TEGELEDA? LOE EDASI JA LASE END INSPIREERIDA: VÕIB!

OLLA LEIAD JUST SIIT IDEE JÄRGMISEKS SUUSAREISIKS.

SUUSAREISIJA VÄLIMÄÄRAJA: VIIS PARIMAT PAKKUMIST!

SNOOBILE: ASPEN, COLORADO, USAKui ainult parim on sulle küllalt hea ning sa tahad suusatada koos rikaste ja

ilusatega, siis peaks Aspeni kuurort sind igati rahuldama. See on tuntud nelja vingenõlvalise mäe poolest – Aspen Mountain (tuntud ka kui Ajax), Snowmass, Aspen Highlands ja Buttermilk Mountain –, mille seast leiab jõukohase igal tase-mel suusataja. Ja nõlvasid on nii palju, et üht teed mööda kaks korda laskuma ei pea! Kenas Roaring Forki orus asuv Aspeni linnake ise aga majutab väikseid poode, gurmeerestorane, baare-pubisid, galeriisid ja kohvikuid. Aga nagu kuul-satele ja kaunitele paikadele kohane, on hinnatase pigem krõbedavõitu.

NOVAATORILE: GULMARG, KASHMIR, INDIA

Kui soovid eristuda, siis suusareis Indiasse Kashmiri provintsi on kindlasti midagi, mida naabrimees veel teinud ei ole. Kuigi väljend „India suusakuurordid” kõlab võõristavalt, on suusatajad Jaapanist, Venemaalt ja Uus-Meremaalt need paigad juba avas-tanud ja see ei olegi nii hullumeelne idee, kui esmalt tundub. Hi-maalaja mäestikus asuv Gulmarg uhkeldab maailma kõrgeima gondeltõstukiga, mis viib suusataja 3980 m kõrgusele (jalgsi aga pääsed koguni 4124 m kõrgusele). Nõlvad on inimtühjad, vaated eepilised ning lumi puudrine ja võrreldamatult kvaliteetne!

KLASSIKULE: CHAMONIX, PRANTSUSMAA

Chamonix on mäesuusata-mise absoluutne klassika. Just seal peeti 1924. aastal maailma esimesed taliolümpiamängud ja seetõttu on Chamonix ilma mingi kahtluseta üks maailma kõige kuulsamaid suusakuu-rorte. Tähesära lisab ka fakt, et kuurort asub kõrguselt Euroo-pa teise ja Alpide kõrgeima ti-pu Mont Blanci jalamil (4810 m). Sellele lisaks võib just Chamonix uhkustada kõige pi-kema liftidega varustatud kõr-guste vahega (2800 m) ja ühe maailma pikima suusanõlvaga (Vallée Blanche, 22 km).

KOKKUHOIDLIKULE: BANSKO JA BORO"VETS, BULGAARIA

Kui sa ei ole just tõeline suusaspets, siis pole ju mõtet maksta meeletuid summa-sid Alpi suusapasside eest, kui nagunii sõi-daksid ainult paaril-kolmel nõlval. Just sel-leks sobivadki hästi pisemad ja odavamad suusakuurordid – nagu Bansko ning Boro-vets Bulgaarias. Eelarve on eriti tähtis ju-hul, kui reisida perega, ja sellekski sobivad mõlemad hästi: laste jaoks on korraldatud nii päevahoid kui ka tasemel suusaõpe. Borovets on ühtlasi Bulgaaria vanim suu-sakuurort ja pakub ka võrdlemisi elavat af-ter ski’d.

MITTE"PÄRIS"SUUSAHUNDILE: ZELL AM SEE, AUSTRIA

Kui sa kogu aeg nagunii suusatada ei viitsi, võiksid kaaluda mõnusas Alpi orus külmunud järve kaldal asuvat Zell am Seed. See kaunis väike linnake on sihtkoht, kuhu turistid tulevad aasta läbi. Siinseks põhitrumbiks on matkara-jad, mis on lahti ka talvel, – näiteks rada, mis viib 2000 m kõrgusele Schmit-tenhöhe mäele, kust avanevad vingeimad vaated. Hoopis vastandlik võima-lus on minna maasügavustesse – 40 km pikka lubjakivikoobaste labürinti. Peale kõige selle saad järvel uisutada, jäärajasõitu proovida, lumel lohesurfi katsetada, kelgutada ja spaas lõõgastuda.

46

ekstreem

TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTO SCANPIX

Ehkki Eesti mäesuusa- ja lumelauakeskused ei paku Euroopa suusakuurortidega päris võrdseid tingimusi, saavad adrenaliinikütid mõnusa meki suhu siingi.

Kui pikemat aega andis meie mäesuusa- ja lumelauakultuuris tooni ennekõike Lõuna-Eesti au ning uhkus Kuutsemägi, siis nüüd on sealse piirkonna kohale tõusnud ähvar-davad tuhapilved Ida-Virumaalt.

Ida-Virumaa tööstusmaastikul kõrguvad aherainemäed pakuvad seiklusturismi, sealhulgas mõistagi ka talviste mäerõõmude arendamiseks Eesti mõistes ammendama-tuid võimalusi. Kiviõli Seiklusturismi Kes-kus juba kujundabki Kiviõli pea 90meetrist vana aherainemäge Soome lahe regiooni atraktiivseimaks mäesuusa- ja lumelaua-pargiks ning omasoodu kulgeb elu ka Kohtla-Nõmme Talvekeskuses. Ent üha enam räägitakse turismi- ja spordiatrakt-sioonide kasutuselevõtust veel mitme teise Ida-Virumaa vana aherainemäe puhul.

Lõuna-Eesti mäesuusaettevõtjatel on põhjust muretseda: pealinlasele ja tema rahakotile on Ida-Virumaa märksa muga-vama autosõidu kaugusel. Vaid sada mõni-kümmend kilomeetrit kulgemist mööda valdavalt sirget maanteed – ja tuhamäed hakkavadki paistma.

Lume tulek pole enam kaugel, seepärast heidab Sportland Magazine kiire pilgu mõnele Eesti mäesuusa- ja lumelauakesku-sele.

TUNTUD ÜTLUS, ET ENNE PARIISI KIPPUMIST TULEKS ÄRA KÄIA NUUSTAKUL, KEHTIB KA MÄESUUSA! JA LUMELAUAHUVILISTELE. EESTIMAA TALV PAKUB VÄHEMASTI ALGAJATELE MÄEHUNTIDELE PIISAVALT PÕNEVUST.

KÜTIORGVõrust 12 km Vastseliina poole asub Kü-

tioru Mäesuusakeskus kolme tõstuki, viie nõlva ja õhtust sõidurõõmu pakkuva val-gustusega. Olemas on ka ööbimisvõimalu-sed.

Vaata lisa: www.kytiorg.ee.

ANSOMÄEVõru lähistel tegutsev populaarne Anso-

mäe lumelauapark väidab, et sealne laske-tiirunõlv on Eesti parim lumelaua ja mäe-suusa õppenõlv, mille ühtlane mäekalle ning vilkalt liikuv tõstuk tagavad ülikiire os-kuste omandamise!

Vaata lisa: www.anso.ee.

KUUTSEMÄEOtepää kõrgustikul paiknev Kuutsemäe

pakub mäesuusa- ja lumelauahuvilistele seitset eri raskusastmega laskumisnõlva. Pikkused varieeruvad 214 ja 514 meetri va-hel. Kuutsemäel tegutseb ka suusa- ja lu-melauakool.

Vaata lisa: www.kuutsemae.ee.

TALLINNA LAULUVÄLJAK

Tallinna Lauluväljaku Talvekeskuse lu-melauapark on kahtlusteta üks parimaid Tallinnas. Tingimused on siin ühtviisi head nii algajaile kui ka mõnevõrra edasijõudnu-tele.

Vaata lisa: www.talvekeskus.eu.

NÕMME LUMEPARK

Nõmme Lumepargis on mäesuusa- ja lumelauahuvilistele kokku kolm nõlva, teiste seas õppenõlv. Lumepuudust karta ei mak-sa: Nõmme Lumepargil on korralikud lume kahurid.

Vaata lisa: www.nommelumepark.ee.

VALGE"HOBUSEMÄGI

Kõrvemaal asuva Valgehobusemäe lume laua- ja mäesuusanõlva pikkus on 200 m, laius 40 m ning kõrguste vahe tipu ja jalami vahel 30 m. Et nende näitajatega toime tulla, pakutakse kohapeal ka lume-lauakoolitust.

Vaata lisa: www.valgehobuse.ee.

KIVIÕLIKiviõli Seiklusturismi Keskusel on suured

ambitsioonid: eesmärk on saada aastaks 2013 hinnatuimaks moodsa vaba aja veet-mise keskuseks Eestis ja aastaks 2015 kogu Soome lahe regioonis. Kuni 650-meetrised mäesuusa- ja lumelauarajad ning õppenõlv algajaile tõotavad põnevaid aegu.

Vaata lisa: www.tuhamagi.ee.

KOHTLA"NÕMME

Kohtla Kaevanduspark-Muuseumi terri-tooriumil asuvas Kohtla-Nõmme Talvekes-kuses on kaks mäesuusanõlva ja väideta-valt Eesti pikim lumerõnga- ehk snowtube’i-rada.

Vaata lisa: www.talvekeskus.ee.

AVASTA EESTI MÄESUUSANÕLVAD!

48

meie

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Suusa- ja lumelauariideid tootva O'Neilli ainus Balti-kumi esinduskauplus tegut-seb Rocca Al Mare kauban-duskeskuses.

Kaleidoskoop meesteleKaupluses pakutakse meestele tal-

veks suurt valikut riideid, pesust soojade mütsideni. Meeste 2011. aasta kollekt-sioon on saanud inspiratsiooni kalei-doskoobi keerutamisest. Kogu see väikeste värviliste klaasikildude mäng on moodsalt asetatud tänapäevastele, vettpidavatele ja väga hästi hingavatele tehnilistele kangastele. Kolmnurgad, ruudud, triibud – kõik, mis praegu moes – on O'Neill paigutanud oskuslikult lumelaua- ja suusarõivastele. Joped, püksid, kindad, fliisid, spordipesu ja mütsid – kõiki neid läbib ühtne moto „Eesmärk ei kuhugi!”.

Illusioonid naisteleNaistekollektsiooni talvine põhiidee on

illusioon! Kas asjad on ikka nii, nagu nad paistavad? Värvilahendused on oma idee saanud vikerkaarefantaasiast ja disainer on lubanud endale sealjuures vägagi pöörase-värvilist mõttekäiku. Aga just see ongi O'Neilli kaubamärgile iseloomulik. Ka moes olevad ruudud, triibud, kolmnurgad on kangastele paigutatud ja toodeteks voo-

TALLINNAS ROCCA AL MARE KAUBANDUSKESKUSES ASUVASSE O'NEILLI KAUPLUSSE ON KOHALE JÕUDNUD UUS TALVINE KOLLEKTSIOON NII MEESTELE KUI KA NAISTELE!

litud. Sealjuures on endiselt säilitatud väga naiselik joon.

Nagu meestekollektsioon, nii on ka naistekollektsioon valmistatud ülitehnilis-test tänapäevastest materjalidest, mis muu-dab tooted väga ilmastikukindlaks. Loomu-likult ei ole sealjuures unustatud, et rõivad

peavad sportimisel ja sportlikul vaba aja veetmisel sooja andma ning hingama.

Naistekollektsioonist leiab omale mee-lepärase toote ka kõige nõudlikum klient. O'Neill pakub ühtse, läbiva kujunduse ning värvilahendusega suusa- ja lumelauajope-sid, pükse, fliise, pluuse, mütse ning kin-daid. Valikust ei puudu ka seljakotid ning vabaks ajaks mõeldud kleidid, kampsunid ja T-särgid.

MÕISTATUS. Mitut naisenägu näed pildil?

Disainer on lubanud endale vägagi pöörasevärvilist mõttekäiku.

O'NEILLI TALVEKOLLEKTSIOON ON KOHAL!

kadel maailmakarikaetapp naiste gigantslaa-lomis.

Haaras turu endaleUus värviline disain ja suurepärased teh-

nilised omadused aitasid K2-l troonilt lükata senise turuliidri HEADi suusad.

Nähes suurt arenguvõimalust ka lume-lauaturul, lõi K2 aastal 1987 eraldi osakonna, mis hakkas tegelema ainult lumelauavarus-tusega. K2 eesmärk oli teha lumelauasõit nauditavaks igal tasemel. Sellise pühendu-

mise tulemusena on K2 jõudnud kolme parima lumelauabrändi sekka.

Aastal 1994 tõi K2 turule uue kujuga mäesuusad. 1996. aastaks ei olnud K2 suuskade kollektsioonis ühtegi n-ö sirge kujuga suusapaari, mis sundis kõiki konkurente vahetama välja ole-

masoleva tootmisaparatuuri. 1997 oli aasta, mil K2 tuli välja twin-

tip-suuskadega. Selles valdkonnas on ta vaieldamatu liider tänase päevani.

Aastal 1999 ostis K2 grupp endale sellised lumelauabrändid nagu Ride, Morrow, Liquid ja 5010. Sellega kindlustas firma endale kii-resti kasvavas lumelauaäris teise positsiooni (Burtoni järel).

2001. aastal moodustas K2 T:Nine Alliance’i naiskonna, millega ta võitis kiiresti naiste poolehoiu. Samal ajal alustas K2 rin-navähi vastu võitlemist, aastaks 2007 oli tema heategevusfondi annetatud juba üle 1 000 000 dollari.

Praegu toetab K2 paljusid tuntud sõitjaid üle maailma, kaasa arvatud meie Kelly Sild-aru (loe Kelly kohta lk 40).

50

stoori

TEKST DIMA SMIRNOV - FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

K2 varajane ajalugu sisaldab endas kõiki Ameerika ärilegendi elemente: tagasihoid-likku algust, kiiret laienemist, pöörast edu ja suurepärast, maailmakuulsat toodet.

Legendi algusEdu sai alguse Teise maailmasõja järel,

kui Kirschneri äriperekond hakkas tootma loomapuure, kasutades selleks tugevdatud plasti ja fiiberklaasi. Äri kasvas kiiresti ja varsti olid Kirschnerid valmis uueks sam-muks.

1961. aastal, kasutades laena-tud suuski näidisena, valmistas Bill Kirschner oma esimese paari plastsuuski. Suusad toi-misid hästi ja Bill otsustas toota neid ka müü-giks.

Aastal 1964 tootsid Kirschnerid 250 paari suuski, järgmisel aastal 1600 paari ja aastal 1967 oli selge, et suusaäriks on vaja luua uus ettevõte. Selle nimeks sai K2 (kahe venna – Bill ja Don Kirschneri – ning kuulsa Himaa-laja mäe järgi).

Juba järgmisel aastal kasvas toodetud suusapaaride arv 21 tuhandeni ja K2 hakkas mõtlema ka võistlussuuskade arendamise peale. Sündis suusapaar, mis muutis kogu K2 arengu suunda. Aastal 1969 võideti K2 suus-

K2 " KULTUSBRÄNDI

EDU LUGU

KAS TEADSITE, ET ÜKS MAAILMA JUHTIVAID MÄESUUSA! JA LUMELAUABRÄNDE K2 KASVAS VÄLJA LEMMIKLOOMAPUURIDE TOOTMISEST?

Sündis suusapaar, mis muutis kogu K2 arengu suunda

52

hokitäht

PAIDES SÜNDINUD SIIMLIIVIK TULI SEL AASTALHELSINGI IFK!I #HIFK$RIDADES ESIMESE EESTLASENA SOOME JÄÄHOKIMEISTRIKS. UUEST HOOAJAST ON TA AGA EDUTATUD HIFK!IABIKAPTENIKS.

KULD KAELAS. Eesti mees Soome meistrikullaga.

PAIDE POISS SOOME TIPUST

TEKST VALLOT PUKK - FOTOD SCANPIX JA ERAKOGU

Hokihulluses elavate põh-janaabrite juures on jäähoki meistritiitel väga kõva sõna. Aga vähe sel-lest! Sel aastal tõusis 23aastane Liivik hipho-

partistina ka Soome popmuusikataevasse ning nüüd ripuvad tema kodus seinal kõr-vuti ihaldatud kuldmedal ja Soomes ülipo-pulaarse hiphopduoga Jare & Ville Galle koos välja teenitud Kuldplaat.

Uisud said sa esimest korda jalga Järvamaal Tarbja järvejääl …

Jah, need esimesed uisud olid vist ainu-kesed terves Tarbja külas ja minu kalli tädi Kristini omad. Nii et naiste uiskudega alus-tasin. Mäletan, et uisud olid mulle paar numbrit suured. Aga sain hakkama.

Kas sinu karjäär on olnud vaid raske töö või on midagi tulnud ka õnnega pooleks?

Kahjuks ei ole tulnud midagi õnnega ega ei tule ka tulevikus. Palju tööd on teh-tud, higi ojadena voolanud ja ka pisarad on mitu korda silma tulnud. Sellepärast tahangi kiita oma peret. Kõigepealt ema Katrinit, kes üldse andis mulle võimaluse hokiga alustada ja sellega tegeleda nii kaua, kuni sellest kujunes minu amet.

Nüüd, kui hokist on saanud minu töö, on kõik asjad veel kaks korda raskemad. Tegemist on suure äriga, kus mängijad on ainult nii-öelda nimed seljal: bossid selles äris emotsioone ei tunne. Profisportlane ei ole maailma kõige lihtsam amet. Aga het-ked, mis on kaasa toonud õnnestumisi ja mil olen ennast ületanud, on unustamatud igal juhul. Olen väga uhke, et minu hobist on saanud minu amet!

Oled ühes intervjuus öelnud, et su kodu on Soomes, aga süda Eestis. Mida see tähendab?

Füüsiliselt olen ja elan Soomes, palju sõpru on siin, ma olen Soomes kasvanud,

koolis käinud ja hoki-kasvatuse saanud. Aga kuna olen ikka eestlane, minu ema-

keel on eesti keel ja juured asuvad Eestis, siis tunnen kodumaast puudust

ning igatsen selle järele. Eriti tun-nen puudust sugulastest. On hetki, mil-

lal tahaksin lihtsalt oma sugulastega koos olla ja teha tavalisi asju. Seda igatsen ma kõige rohkem.

Pärast Soome meistriks tulekut määrati sind HIFKi üheks abikapteniks. Mida see sulle tähendab?

See tähendab mulle väga palju, olen selle üle väga uhke ja hindan seda kõrgelt! Aga see ei muuda minus midagi: ma pean ikka oma tööd tegema samamoodi. Ehk see on märk, et olen teinud midagi oma karjääri jooksul hästi.

Soome liigas üldiselt teatakse sinu Eesti tausta. Kas selle põhjal on näiteks mängu ajal vastastelt mingeid halbu ütlemisi tulnud?

Ikka on ette tulnud mingisuguseid ütle-misi ning eks seal vahel proovitakse mind sellega solvata ja ajada minu mängu sega-mini. Aga mul lähevad need ütlemised ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Ma tun-nen ju uhkust selle üle, et olen eestlane, – see ei häiri mind üldse.

Kas tiimikaaslased vahel teevad sinu päritolu kulul nalja?

Tiimikaaslased heidavad vahel heataht-likku nalja eesti ehitajate üle ja selle üle, kuidas eestlased soome keelt räägivad. Aga see kõik on sõbralik tögamine.

Mängisid paar hooaega USA väike-liigas USHL. Mida seal elamine ja män-gimine sulle andis?

Elukogemust tuli kindlasti väga palju juurde. Kolisin otse ema juurest Ameeri-kasse 18aastaselt. See oli suur muutus minu elus, kui pidin kõik asjad ise tegema ja seda täiesti võõras riigis. Aga mulle meeldis USA kultuur ning inimesed olid seal minu vastu väga lahked ja sõbralikud. Ma igatsen sinna tagasi, sest mul jäid USAsse väga head sõb-rad ja tuttavad. Hokimängijana läksin seal ka jälle sammu edasi, nii et kogemus oli selles mõttes positiivne.

Oli ka raskeid aegu, kui mind piinas väga suur koduigatsus. Olen täiesti pereini-mene ja lähedased inimesed on mulle maa-ilmas kõige tähtsam asi. Kõik muu tuleb pärast peret.

Mõni sealse Waterloo klubi mängija käis sul külas, sa näitasid neile ka Ees-tit.

Viisin mehed Haapsalu spaasse, kus veetsime minu sünnipäeva. Neile meeldis Eestis väga ja nad avaldasid kindlat soovi kunagi tagasi tulla.

SIIM LIIVIKSündinud 14. veebruaril 1988 Paides.Kasv: 187 cm.Kaal: 90 kg.Elab aastast 1992 Soomes (Korso, Helsingi).Helsingi IFKi (HIFK) kasvandik.Hooajal 2006/2007 HIFKi A-juuniorite (U20) abi-kapten.2007. a mängis Soome koondises U20 MMil.Hooajal 2007/2008 mängis USA väikeliigas USHL (United States Hockey League) Waterloo Black Hawksi meeskonnas. Alates hooajast 2008/2009 HIFKi põhimeeskon-nas.2011. a tuli Soome meistriks.Hooajal 2011/2012 HIFKi üks abikaptenitest.

Lähedased inimesed on mulle maailmas kõige tähtsam asi.

54

Mängisid Soome U20 koondises MMil. Millise kogemuse see sulle andis?

See oli väga hea kogemus ja sain oma karjääris jälle sammu edasi astuda. Pärast seda MMi turniiri saingi profilepingu.

Otsus valida Soome kodakondsus oli su teadlik samm, et hokis edasi jõuda. Kas võib juhtuda, et tõmbad ametlikus mängus selga ka Eesti koon-dise särgi?

Ma ei tea, kas see on enam võimalik. Aga kunagi ei tea, mida tulevik toob. Olen ju eestlane ja Eesti koondises mängimine oleks ikka südameasi.

Iga hokimängija unistus on pää-seda NHLi. Pikendasid sel aastal HIF-Kiga lepingut, aga millised on su pike-mad plaanid?

Unistusi peab olema ja neid on ka minul, aga ma ei oska öelda, millal ma olek-sin valmis NHLi minema. Teen oma igapäe-vast tööd nii hästi kui võimalik ja, kui NHLi pääsemise võimalus peaks tulema, annan kindlasti endast kõik, et seda ära kasutada.

Mida arvad Eesti jäähoki hetkesei-sust?

Ma väga tahaks, et Eesti hoki läheks väikeste sammudega

edasi ja et saaksime ka Eestisse tuua natu-kene hokikultuuri. Loodan, et Eesti jääho-kiga seotud inimesed jaksavad teha selleks piisavalt tööd. Miks mitte võtta seejuures eeskuju Eesti jalgpallilt! Olen aru saanud, et jalgpalliga on tehtud head tööd. Ehk sealt võiks midagi ka hokiinimesed õppida.

Suvel kingiti sulle Eesti koondise särk. Kas vähemalt trennis paned selle ikka selga?

See oli superlahe kingitus ja olen seda trennis ikka uhkelt kandnud!

Sel aastal tõusid üllatuslikult esile ka teisel alal – sõubisnises. Esinesid Märkä-Simo nime all ja hiphopgrupi Jare & VilleGalle koosseisus päris palju.

Jah, muusika on mulle suur hobi ja olen koduski mingit räppi teinud. Nii tuligi siis meil kuttidega plaan, et ma laulaks nende plaadil, ja saime üsna laheda loo tehtud.

Kus esinesite ja kuidas teid vastu võeti?

Astusime üles igal pool festivalidel ja ka siis, kui Helsingis tervitati maailmameistriks tulnud Soome jäähokikoondist. Esinesime rohkem kui 100 000 inimesele, nii et see oli ikka ülikõva kogemus. Rahvas oli leilis ja ühest meie laulust tuli Soomes tõeline suve-hitt. Plaati on müüdud üle 15 000 eksemp-lari ja selle puhul saadud Kuldplaat on mul kodus seina peal kohe Soome meistrimedali kõrval – nii et pole paha. Olen ka selle saa-vutuse üle väga uhke!

hokitäht

Bossid selles äris emotsioone ei tunne.

EESTI FÄNNIDEGA. Soome meister Siim Liivik Tallinnas noorte autogrammiküttide keskel.

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Kas sa tahaksid olla üks päev oma elust päris hokimän-gija? Pärast niisugust koge-must vaataksid sa hoki-mängu hoopis teise pilguga ning tõenäoliselt sooviksid

tagasi tulla ja seda mängu uuesti proovida! Jeti jäähallis on selleks loodud kõik võima-lused: huvilistele on soetatud hokimängu-deks uued jäähokivarustuse komplektid (20 inimesele) ja pakutakse ka spetsiaalset hokipaketti.

Hokipakett hõlmab üritust, mis kestab olenevalt osalejate soovist kuni 3,5 tundi. See aeg jaguneb järgmiselt:

et selga panna varustus;

sel olla 1,5 tundi;

saunas lõõgastuda.Pakett sisaldab

käterätikutega;

õlakaitsmed, säärekaitsmed, küünarnuki kaitsmed ja kindad. Kõige peale tõmma-takse Eesti koondise vorm;

lõpuni instruktorit, kes aitab varustuse selga panemisel ja koordineerib tegevust jääväl-jakul (ohutus, soojendusharjutused, reeg-lid, mängu juhtimine).

Broneeri hokipakett kodulehe www.jeti.ee kaudu või võta Jeti jäähalliga ühendust aadressil info@jeti.ee või telefonil 610 1035.

uudis

TALLINNAS JETI JÄÄHALLIS ON ALATES SELLEST HOOAJAST VÕIMALUS OSA SAADA UUEST ELAMUSEST " OLLA TÕELINE HOKIMÄNGIJA!

Täpsem info pakkumise kohta meie kodulehelt www.jeti.eeTäpsem info pakkumise kohta meie kodulehelt www.jeti.ee

TULE HOKIT PROOVIMA!

56

kasulik

Milliste tootemarkide hokivarustust Sportland Outdoor sel hooajal pakub?

Praegu on müügil Baueri, Reeboki ja CCMi tooted, peatselt on lisandumas GRAFi ning Warriori varustus.

Millistest elementidest koosneb täisvarustus?

Aluspesu, hokisokid, kiiver, õla- ja rin-nakaitse, hokipüksid, põlvekaitsmed, kube-mekaitse, kindad, vajaduse korral hamba-kaitse (mis ei pruugi kõigile meeldida, kuid on siiski väga oluline), küünarvarre kaits-med, põlvekaitsmete sukad, hokisärk ja uisud.

Kuidas valida hokivarustust lap-sele?

Oluline on leida õige suurus ja mitte osta üle ühe numbri suuremat varustust (uiske, kaitsmeid, kiivrit jne).

Missugune hokivarustus on piisav harrastajale ja algajale?

Tasemest oleneb ka varustus. Algajale tuleks kindlasti soetada kiiver koos võrega,

muud kaitsmed võimaluste järgi. Mida kallim varustus, seda turvalisem on jääl olla. Ma ei soovita kõige odava-maid uiske valida, kuna nende nõrk kest ei pruugi litri lööke piisavalt pehmendada ja mängija võib see-tõttu haiget saada. Odava uisu kest ja tera on mõeldud tavauisutami-seks, mitte korralikuks hokimän-guks.

Kuidas valida õige kepp? Enamjaolt valitakse komposiitkepp, sest

litritunnetus on selle puhul parem kui puukepiga mängides. Meie müüme Baueri, CCMi ja Reeboki hokikeppe. Soovituslikult võiks uiskudel seisva ründaja hokikepp ula-tuda lõua alla ja kaitsemängijal ninani.

Kui suured uisud on parajad-ideaal-sed?

Uisuvalikul on tähtis, et ei võetaks liiga suurt uisku, kuna jäätunnetus on siis hal-vem. Kuid õigete uiskude leidmise mure lahendavad meie Outdoori poes töötavad tegevhokimängijad Mihkel Võrang (HC Pan-

ter/Purikad) ja Keven Leppimann (Tallinna Viiking Sport), kes on alati hüva nõuga abiks. Meie kauplus pakub teenusena ka uiskude teritamist.

Milliseid kiivreid soovitate?Meie valikus olevate kiivrite tootemar-

gid (Bauer, Reebok, CCM) on hokimaailmas kõik hästi tuntud ning tagavad kvaliteedi ja turvalisuse. Seega ainus, millele tuleb kiiv-rit valides erilist tähelepanu pöörata, on selle paras mõõt (suurus on kiivrile märgi-tud).

Millise hinnaga saab mängija pea-laest jalatallani varustuse?

Laps umbes 500 euroga, täiskasvanud harrastaja 800–2500 euroga.

VALI ÕIGEHOKIVARUSTUS!

KUI OTSID PARIMAT

HOKIVARUSTUST ENDALE

VÕI LAPSELE, SIIS

LAHENDAB SINU MURE

SPORTLAND OUTDOOR

AL MARE KAUPLUS.

SEALSE POE JUHATAJA

RAIDO OJA ANNAB

PAKUTAVAST ÜLEVAATE.

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Mida kallim varustus, seda turvalisem on jääl olla.

58

jalgpall

Eestile edukaks kujunenud valiktsük-kel näitas, et väravasuul seisev 34-aastane Sergei Pareiko on mees oma parimates aastates. Kuigi mõnedki tippjalgpallurid on selles vanuses juba karjääriga lõpparve

teinud, pole Pareiko lõpetamisest veel isegi mitte mõelnud. „Miks ma peaks loobuma, kui olen terve ja valmis endast jalgpalliväljakutel kõik andma!?” küsib ta.

Eesti koondis tegi EMi play-off’i jõudmi-sega ajalugu. Kuigi tõeline spordimees läheb igat mängu võitma, siis kas sa saad käsi südamel öelda, et uskusid nii kaugele jõud-mist?

„SUUDAME VÕIDELDA KÕIGIGA!”VUTIKOONDISE PUURILUKK SERGEI PAREIKO TUNNISTAB, ET EM!I VALIKTSÜKLI EEL PIDAS TA HEAKS TULEMUSEKS PUNKTE FÄÄRIDE JA PÕHJA!IIRIMAA VASTU. ENT SELLE ASEMEL TEGID EESTLASED HOOPIS AJALUGU.

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTO SCANPIX

59

Kui meile loositi alagrupivastasteks sel-lised tiimid nagu Itaalia, Sloveenia ja Ser-bia, siis päris ausalt öeldes oli seda raske uskuda. Mõtlesin, et hea tulemus oleks punktid Fääri saarte ja Põhja-Iirimaa vastu. Pärast tasavägist kodumängu Itaaliaga nägin aga, et suudame kõigiga mängida, ja siis tuli võit Serbias, mis andis veelgi ene-seusku. Vahepealse mõõna ajal, kui kaota-sime järjest Itaaliale ja Fääri saartele, kadus lootus korraks ära, kuid me tulime võimsalt tagasi.

Play-off’i pääsus mängis suurt rolli ka Sloveenia koondis, kes meie jaoks otsustavas mängus Serbiat lõi. Kas oled sloveenist klubikaasla-sele Andra# Kirmile juba lubatud lõuna välja tei-nud?

Kahjuks on meil klubiga graafik nii tihe olnud, et pole veel jõudnud. Kuid ta teab, et kui vaba päev tuleb, siis on tal kalendrisse lõuna broneeritud.

Praeguse jalgpallibuumi ajal on selge, et noored poisiklutid leiavad tee vutitrenni. Kuid ajal, mil sina alaga tegelema hakkasid, polnud see ala sugugi nii populaarne. Miks valisid just jalgpalli?

Mingit erilist lugu selle taga pole. Nagu paljud teised, nägin ka mina koolis kuulu-tust, läksin kohale, hakkas meeldima ja sinna ma jäingi. Umbes 12-aastaselt koos senise treeneri vahetusega hakkasin vära-vavahiks.

Kas sa oled kunagi ka kahetsenud, et valisid sportlasetee?

Siiani pole sellist tunnet tekkinud: kõik on läinud nii, nagu peab. Alati olen endale püstitanud eesmärgi, mille olen täitnud. Esmalt tahtsin saada Eesti meistriks ja saingi. Siis soovisin minna välisliigasse ja sattusin Itaaliasse. Seejärel tahtsin pidevat mänguaega korralikus liigas ja sain seda Venemaal. Seal polnud mul võimalik kõr-gete kohtade eest võidelda, kuna klubil (Pareiko mängis Venemaal viimati Tomski

Tomis – toim.) olid rasked ajad, ja seepärast otsisin väljapääsu. Pääsesin tugevasse Poola liigasse, kus võitsime meistritiitli. Olen valikuga rahul.

Venemaast ja sealsest jalgpallist räägitakse tihti igasuguseid imelugu-sid. Mis sulle on eredamalt meelde jäänud?

Vladivostoki reisid olid päris omapära-sed. Kord hakkasime Tomskist öösel sõitma ja olime hommikuks kohal, kuid tegelikult oli päris raske aru saada, kus olen või mis päev on. Ja õhtul pidime juba mängima. Vladivostoki sõidud olid üsna rasked.

Krakówi Wis$a fännid on väga kap-

riissed ja nii mitugi mängijat on sat-tunud vaid ühe vea tõttu põlu alla. Kas kartsid ka, et pärast sinu eksimust meistrite liiga otsustavas mängus APOELi vastu tabavad sind kriitika-nooled?

See oli päris suur viga, kuid see on jalgpall. Meenutan alati 2002. aasta MMi finaali, kus turniiri pari-maks mängijaks valitud sakslane Oliver Kahn lasi pallil enda ette kukkuda ja Ronaldo Brasiilia juhtvä-rava lõi. Eksimusi saab täie-likult vältida ainult see, kes ei tee mitte midagi. Ma arvan, et ma pole esimene ega viimane, kes elus vigu teeb, ning ma lootsin, et ka fännid on inim-likud ja mõistavad seda.

Tõsi, oled endiselt fännide lemmik. Sinu nime skandeeritakse Wis$a staa-dionil pidevalt.

See on normaalne, et kui mina fänni-dele plaksutan, siis ka mind tervitatakse. Ma ei saa öelda, et ainult mind nii vastu võetakse.

Kuidas oled Poola eluga kohane-nud? Milline on üks tavaline poolakas?

Krakówi vanalinn meenutab Tallinna. Kõik on seal rahulik, olen ise õnnelik ja pere on õnnelik. Inimesed on Poolas sõbralikud ja naeratavad, suhtlemiskomplekse neil

pole. Näiteks Moskvas on kõigil nii palju tegemist, et naeru näed vähe. Poolas on teistmoodi.

Sa saad 31. jaanuaril 35-aastaseks. Kas oled mõelnud ka lõpetamisele?

Seda küsitakse pidevalt. Aga miks ma peaksin lõpetama, kui tervis ja vorm luba-vad kõrgel tasemel mängida ning ma tahan seda teha? Mängisime viimati Fulhami vastu (Wisła alistas Euroopa liigas kodus Fulhami 1 : 0 – toim.), kelle väravas seisis 39-aastane Mark Schwarzer.

Maailmapraktikas lõpetatakse sageli koondisekarjäär varem kui klu-bikarjäär.

Minu puhul ei tule see kõne alla. Ma pääsesin ju alles nii vanalt koondisesse ja minul sellest mingit tüdimust pole. Tulen alati, kui kutsutakse. Iseasi, kui

enam ei kutsuta.

Ükskõik, kas Eesti pääseb EMi finaalturniirile või mitte, valikturniir oli meile edukas. Kas võime pea püsti minna vastu ka järgmisele MMi tsük-lile?

Oleme näidanud, et suudame mängida ükskõik kellega, kuid selleks peame olema täiesti kontsentreeritud. Võib-olla suured

koondised, nagu Itaalia, saavad vahel end lõdvaks lasta, kuid

meie mitte. Meil pole mees-konnas suuri staare, on lihtsalt head mängijad, kelle trump on see, et kokku saades anname endast kõik ja võib-olla

veelgi rohkem.

Kui oluliseks pead sa peatreener Tarmo Rüütli

panust Eesti koondise edusse?Tema on see kindral, kes on meid nii

tugevaks teinud. Atmosfäär on suurepärane ja kõigile meeldib tema jalgpallifilosoofia. See kõik on andnud tulemuse.

Ma pean ühte asja veel küsima. Võrreldes ajaga (2007. aasta), mil sind hakati uuesti koondisesse kutsuma, on sinu eesti keel palju paremaks muutu-nud. Kas õpid kodus?

Kui olin koondisest eemal ja mängisin Venemaal, siis olin Eestis vaid kaks-kolm korda aastas ning keel ununes. Käisin ju tegelikult eesti lasteaias ja koolis algas ka neljandast klassist uuesti eesti keel. Nüüd viibin Eestis tihedamini ja kõik hakkab taas meenuma.

Tarmo Rüütli on see kindral, kes on meid nii tugevaks teinud.

SERGEI PAREIKO

Sünniaeg: 31. jaanuar 1977 Sünnikoht: Eesti Pikkus: 193 cm .RGXNOXEL��.UDNyZL�:LVáD�

KUUMPAKKUMINE!

Vaata jalgpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 120!

60

missioon

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD SCANPIX JA TALLINN CUP

Mullu ühel ilusal päeval vajus Argo Arbeiter mõtteisse ja küsis endalt, miks, põrgu päralt, peavad meie noored vutipoisid

vin ge turniiri maitsmiseks reisima piiri taha ning miks tuleb nende klubil ja vanematel selle eest maksta hingehinda. Arbeiteril sai niisugusest olukorrast villand. Koos Theimo Tülpiga võtsid nad eelmise aasta oktoobris asja käsile, koondasid enda ümber oma ala eksperdid ja juba sel suvel toimus Tallinnas suurejooneline noortetur-niir Tallinn Cup.

Debüüt läks kordaTurniiri eesmärk pole võimalikult

suurte masside kokkuajamine, vaid tead-mine, et kõik, ka välismaised osalejad, tun-nevad end võistlusel hästi. Hoolimata sel-lest, et asjaajamine jäi Arbeiteri sõnul veidi hilja peale, müttas juulis turniiril eri vanu-seklassides kokku 100 võistkonda. Kuid mis peamine: kõik sujus nagu õlitatult. Ei ain-satki pretensiooni!

Selle taga, et korraldajatele ühtegi märkust ei tehtud, polnud tore kokkusattu-mus, vaid asjade õige pla-neerimine. Juhuse hoo-leks ei tahetud midagi jätta. Nii hoolitsesid iga valdkonna, näiteks trans-pordi, majutuse või toit-lustuse eest oma ala profes-sionaalid.

Ka noormängijatele endile on tur-niir omaette elamus, mille puhul iga väike poisiklutt saab end tunda tõelise jalgpallu-rina. Tänavu käis melu Eesti esindusstaa-

TALLINN CUP PANUSTAB KVALITEEDILE

MÕELDUD " TEHTUD! ENDINE VUTIKOONDISE RÜNDAJA

ARGO ARBEITER TÕMBAS ÜHE AASTAGA KÄIMA EUROOPA

TASEMEL LASTE JA NOORTE JALGPALLITURNIIRI.

dioni A. Le Coq Arena ümber. Ja kuigi pea-väljakul ei mängitud, oli rahvast kõvasti. Kuna vutimatše jälgivad nii võsukeste lap-sevanemad kui ka teiste vanuserühmade mängijad, siis võib julgelt väita, et turniir andis publikuhulga poolest nii mõnelegi kohaliku kõrgliiga kohtumisele silmad ette.

Hispaanlased on tulekulArbeiter rõõmustab, et juba esimese

tegevusaastaga kerkis Tallinn Cup Euroopa noortejalgpallis pildile. Esmalt olnud mõni võimalik väliskülaline Eestisse reisimise suhtes küll skeptiline, kuid nüüd helista-takse juba ise. Kvaliteedimärk on ju kas või see, et tuleval aastal sõidavad kohale Vana Maailma praeguse kardetuima vutiriigi His-paania noormängijad. Järgmine suvi on Tallinn Cupi osalejatele üldse suur jalgpal-lipidu, kuna pea samal ajal toimub Eestis ka U19 rahvuskoondiste EM, kuhu Tallinn Cupi noortel ässadel on prii sissepääs.

„Mis sa veel tahad, kui saad oma sil-maga parimaid näha. See annab loodeta-vasti ka tõuke ja sisemise motivatsiooni ise kõvemini trenni teha, mitte niisama

hängida,” usub Arbeiter. „Jalgpalliliit aga saab meie turniiri pealt tri-

büünidele 2000 silmapaari, mis EMi õhustiku loomisele kaasa aitab.”

Põhitööna Levadia duu-belmeeskonda juhendaval

Arbeiteril on hea meel, et Tal-linn Cupile on alus loodud ja

et edasi saab turniiri tase minna järjest kõrgemale. Ja kuigi tulevikus

püüeldakse põhjanaabrite soomlaste tur-niiride tasemele, kus meeskondi rivis ligi tuhat, pole kvantiteedi kasvatamine oma-ette eesmärk. Rõhk jääb kvaliteedile.

KOONDISE EDU ON PIKA TÖÖ TULEMUS

Omal ajal Eesti koondise särgis kuus tabamust kirja saanud Argo Arbeiter usub, et rahvusesindu-se praegune tähelend sai võimalikuks ainult tänu aastatepikkusele sihikindlale tegutsemisele. „Eesti jalgpall alustas kunagi täiesti nullist, kuid töö on kandnud lõpuks vilja,” arvab Arbeiter. „Sellele on kaasa aidanud paljud tegurid, kas või näiteks ko-dune konkurents.”

Arbeiter rõhutab, et praegust kasvulava ei saa võrrelda ajaga, kui tema poisikesena jalgpalli tagu-ma hakkas. Suurem valik on tekkinud ka kõige kõr-gemal tasemel ja nii on koondisse võimalik valida tõeliselt väärt mehed. „Meil on mitu mängijat te-gelikult päris korralike tasemetega klubides ja Tar-mo (peatreener Tarmo Rüütli – toim.) on suutnud selle seltskonna edukalt ühtseks sulandada,” kiidab Arbeiter.

KUUM PAKKUMINE!

Vaata jalgpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 120!

62

jalgpall

TEKST MARGUS MÜIL - FOTO VITESSE

PISIASJADEST!RAIO PIIROJA PEAB EESTLASTELE HIILGAVALT LÕPPENUD EM!I VALIKTSÜKLI MAGUSAIMAKS VÕIDUKS FÄÄRI SAARTE ALISTAMIST KODUSEL A. LE COQ ARENAL.

RAIO PIIROJASünniaeg: 11. juuli 1979Sünnikoht: Pärnu, EestiPikkus: 190 cmPositsioon: keskkaitsjaKoduklubi: Arnhemi Vitesse

VÕÕRLEEGIONÄR. „Hollandlane” Raio Piiroja 1892. aastal asutatud Vitesse jalgpalliklubi mänguvormis.

63

Hollandi Eredivisie klubisse Vitesse siirdunud Eesti koondise kaitseliini tugi-sammas Raio Piiroja rää-gib koondise edu saladu-sest, elust Hollandis ja

tänab fänne olemast vutimeestega nii heas kui halvas.

Millised tulemused selles EMi valiktsüklis sind enim üllatasid?

Kõik väljas teenitud võidud ja eriti mui-dugi viis, kuidas me Sloveeniaga väljas hak-kama saime.

Milline võit oli kõige magusam?Kindlasti kodus peetud mäng Fääri saarte

vastu ja selle mängu kaks lootusetust seisust välja võideldud üleajaväravat.

Paljud naersid varem sel-liste juttude peale, et Eesti

võib jõuda EMi või MMi finaalturniirile. Praegu nad enam ei naera. Mis on koondise edu alu-sed?

Siin on kolm põhiasja: hea treener, hea meeskond ja õnne on samuti vaja.

Samas kui vaadata, kuidas jalgpall on üldse arenenud

viimase 20 aastaga, siis on kõik läinud loogilist rada pidi: samm-sammult ikka pare-

muse poole. See näitab, et jalg-palliliidu valitud tee on õige ja

tehakse head tööd. Jalgpallis oleneb kõik pisiasjadest. Mees-

kond ei koosne ainult 18 mängi-jast ja treenerist.

Keda või mida sa veel esile tõstaksid?

Meie meeskonna liikmed on kõik, kes töötavad selle nimel, et me

saaksime kümmekond korda aastas endast parima anda. Alustades väiksest

Kethy Õunpuust, varustajast, kes meie

riided peseb ja kotid pakib, ning lõpetades inimestega üleval liidus. Mainimist väärib veel üks asi, mis on meile välismängudel edu toonud. See on võimalus minna mängudele ja tagasi otselennuga. Vanasti olid just lennu-reisid need, mis kõvasti energiat võtsid.

Kui palju sinu Hollandi klubikaas-lased Eestist ja Eesti jalgpallist teavad?

Meie klubi grusiinid on päris hästi kursis ning kohali-kud teavad Andres Operit ja Arno Pijpersit. Muidugi pärast seda, kui me koondisega play-off’i jõudsime, on tuntus suure-nenud.

Kas Hollandisse siirdumine oli sulle üllatus või oli seda juba varem oodata?

Korra varem on sellest juttu olnud, aga üleminek tuli nii ootamatult, et sel konkreet-sel momendil ei osanud ma seda küll oodata.

Millised on esmamuljed Hollandist võrreldes Norraga?

Iga uus koht on harjumatu. Ma praegu ei julgeks küll midagi esmamulje kohta lausuda: nii vähe on siin oldud ja enamik ajast on möö-dunud treeningkeskuses.

Kuidas Hollandis mängitav jalgpall sulle sobib?

Ma ei oska sellele küsimusele veel vastata, kuna olen mänginud uue klubi eest väga vähe. Esimeste trennide aja tahtsid muidugi jalad sõlme minna. Ilma pallita ei tehta siin midagi, hästi palju on jalalt jalale kõigutamist ja ühe-kahe puutega mängu.

Kuidas sind uues klubis vastu ja omaks võeti?

Hästi võeti vastu ning aidati leida elamine ja kõik eluks vajalik. Omaks võetakse ikka siis, kui oled terve ja mängumees ning saadad platsil midagi head korda.

Mille poolest sinu endine ja prae-gune klubi erinevad?

Neid kahte klubi on raske võrrelda. Või-malused ja klubide suurusjärk on väga erine-vad. Põhitöö on muidugi sama, kuigi stiililt täiesti teistsugune.

Kui Fredrikstad oli rahalistes raskus-tes, kogusid klubi fännid sinu jaoks ca 25 000 eurot palgaraha. Kuidas sa sel-liste fännide juurest lahkuda raatsisid?

Väga kahju oli lahkuda kohast, mida ma viimased kaheksa aastat oma koduks olen kutsunud. Aga jalgpalluri elu on kord selline.

Mis kogutud rahast sai?See raha anti klubile noortetöö arenda-

miseks.

Norras oli sul kenake maja. Millised on elutingimused Hollandis?

Norras oli mul oma maja, kus oli minu jaoks kõik olemas, mis ma tahta oskaks. All

keldris oli mul väike puutööruum, kus ma veetsin enamiku oma

vabast ajast, kui ma just kalal ei olnud. Hollandis rentisin endale väikse maja metsa ääres vaikses kohas. Kohe maja tagant läheb tee metsa, kus

mulle meeldib õhtuti jalutamas käia.

Kas usud, et siirdud kunagi Hollandi liigast edasi ja kõrgemale, või lõpetad karjääri seal?

Proovin siin ennast kõigepealt korralikult terveks saada ja maksma panna, eks siis näeb edasi, mis tuleb. Kõik oleneb tervisest. Moo-tor on mul hea ja klubivahetusega on kuidagi värske olemine peale tulnud, ainult et alus-vanker laguneb viimasel ajal liiga palju.

Kuidas sul Hollandis kalapüügiga lood on? Kas varustus on kaasas ja kas oled juba õnne katsumas käinud?

Täpselt nii nagu Norras ei ole siin kind-lasti, aga mingid võimalused on olemas. Ja päris ilma varustuseta üks korralik kalamees kodust ei lahku. Üks ritv ja mõni lant on mul ka siin kaasas.

Mitmenda kohaga lõpetad sel hoo-ajal Hollandi meistrivõistlused?

Klubi eesmärk on lõpetada esimese kuue hulgas, siis oleks võimalus võidelda euromän-gude koha eest.

Norras elades käisid Rootsist toitu toomas, sest see olevat eestipärasema maitsega. Kuidas maitseb Hollandi toit?

Hollandis on Eesti roogadega üsna sar-nased toidud ja poes on ka suhteliselt sama valik. Nälga ei jää.

Kas sa oled viimasel ajal Eestis käies märganud jalgpalli populaarsuse hüp-pelist kasvu?

Tunda on, et jalgpall läheb rahvale korda ja et ollakse pahased, kui läheb halvasti, ja kiidetakse, kui on tulemust. Nii peabki ja see näitab, et elatakse kaasa.

Mida ütled Eesti koondise fännidele?Tänan, et olete olnud meiega nii heas kui

halvas!

Mootor on mul hea, aga alusvanker laguneb viimasel ajal liiga palju.

KUUM PAKKUMINE!

Vaata jalgpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 120!

64

kasulik

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Mis vahe on saalis, kunstmurul ja päris murul kantavatel vutijalatsitel?

Saalijalgpalli jalats on täistalla ja mini-maalse mustriga, et puutepind põrandaga oleks võimalikult suur. Kunstmurujalats on väikeste tihedate korkidega, sest need haa-kuvad hästi kunstmurusse, ja murujalats on tavaliselt 11–14 korgiga, millel kõrgust 7–11  mm.

Kuidas leida õiged saalivutijalat-sid?

Sobiva saalijalatsi tunned ära alles siis, kui oled selle jalga pannud. Niisama on raske soovitada, kuna jalgu on väga erine-vaid: kitsaid ja laiasid, madala ja kõrge võl-viga.

Missugune on keskmine hinna-klass?

Saalijalatsite hinnad jäävad 40 ja 95 euro vahele. Mida kallim jalavari, seda rohkem on selle valmistami-seks kasutatud tipptehnoloo-giat.

Millised saalijalatsid sobivad lastele?

Siin tuleb samuti perso-naalselt läheneda. Lastele on pakkuda mitut varianti: saalijalat-

seid on nii nahast kui ka kunstnahast, nii pehme kui ka kõvema tallaga. Üldjuhul valivad lapsed jalatsit välimuse järgi ja sel juhul võib lapsevanem või müüja rääkida mida tahes. Lastejalatsite hinnad jäävad 39 ja 49 euro vahele.

Mis marki jalavarje Sportland pakub?

Sportlandi saalijalatsivalikus on esin-datud Nike, Adidas ja Mizuno.

Millised on selle hooaja tippmude-lid?

Kahtlemata Nike Elastico ja Gato.

Miks on kasulik saalivutti mängida? Kuna väljak on väike, siis peab seal kii-

remini mõtlema, mängus saab rohkem palli puutuda ja seetõttu areneb ka tehnika. Las-tel on saalis hea soe mängida, see teeb ise-

enesest treeningu meeldivamaks, sest ei ole segavaid faktoreid:

tuult, vihma ja külma.

Milliste tootemar-kide saalivutiriideid – särke, pükse ja sokke – sa soovi tad?

Sportlandis on esinda-tud kaks juhtivat firmat: Nike

ja Adidas. Mõlema tootevalikus on mitmes hinnaklassis riideid.

Kas saalivutiriided erinevad õues kantavatest vutiriietest?

Saalijalgpalli jaoks pole vaja osta eraldi särki või lühikesi pükse, sees saab rahuli-kult mängida samades riietes milles väl-jaski.

Kui palju maksab saalivutimängija täisvarustus?

Lapse saab riidesse (särk, püksid, ked-rad ja jalatsid) 95 euroga, täiskasvanu 110 euroga.

Kui head võimalused Eestis saali-jalgpalli harrastamiseks on?

Saalivuti mängimiseks on meil igati korralikud tingimused, kuna jalgpalliks sobivaid uusi spordihalle on kerkinud üle Eesti.

Milliseid elementaarseid tingimusi on ala harrastamiseks tarvis?

Saali, palli ja vastaseid.

KUUM PAKKUMINE!

Vaata jalgpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 120!

SPORTLANDI VUTIEKSPERT, EKSKOONDISLANE MEELIS ROOBA RÄÄGIB, KUIDAS SAALIJALGPALLI JAOKS ÕIGET VARUSTUST VALIDA.

SAALI VUTTI MÄNGIMA!

Üldjuhul valivad lapsed jalatsit välimuse järgi.

66

jalgpall

Kui mõne jalgpalliliiga suu-rimate väravaküttide ede-tabelis on esimene mees kõmmutanud lähimast konkurendist näiteks 25 väravat rohkem, jääb

mulje, et tegu on noorteliiga pingereaga, kus ühe poisi meeshormoonid ülejäänu-tega võrreldes laes ja füüsilised eeldused nii võimsad, et ta teistest lihtsalt peajagu üle on.

Esmapilgul tundub võimatu, et selline võib välja näha ka kohaliku absoluutse tipptaseme ehk Eesti meeste jalgpalli meistriliiga pommitajate pingerida, kuid

just nii suure mäe kõrguselt ehk veerand-saja värava võrra oli tänavu teistest üle Narva Transis mängiv lätlane Aleksandrs Cekulajevs.

Kukkus kohe paugutamaCekulajevs hakkas väravaid lööma pea-

aegu kohe, kui oli Eestisse saabunud: oma teises meistriliiga mängus Narva Transi eest kodus FC Kuressaare vastu sai ta kirja esimese tabamuse, hooaja neljandas koh-tumises kodus Lasnamäe Ajaxi vastu sai ta juba hakkama kübaratrikiga. Hooaja jätku-des esines Cekulajevs pidurdamatult ja kaks vooru enne siinse meistrisarja lõppu olid Cekulajevsi teele saadetud pallid vas-

LÄTI POMMITAJA NARVA RINDELTNARVA TRANSI LÄTLASEST VÄRAVAKÜTT ALEKSANDRS

CEKULAJEVS ON SEL HOOAJAL OLNUD SILMAPAISTEV

MÄNGUMEES KOGU EUROOPA MÕISTES.

Olen väga rõõmus, et olen saanud Eestis mängida!

TEKST OLIVER LOMP, POSTIMEES - FOTOD FC NARVA TRANS

KUUM PAKKUMINE!

Vaata jalgpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 120!

67

taste väravavõrgus lustinud koguni 45 korda, mis ühtlasi tähendab uut rekordit. Eelmine kuulus 2005. aastast Tarmo Nee-melole, kes toona pallis nüüdseks kohali-kult jalgpallikaardilt kadunud TVMK rida-des.

Cekulajevs ise kinnitab, et käimasolev hooaeg on isiklikus plaanis kujunenud fantastiliseks, kuid kõige selle juures jääb ta tagasihoidlikuks ja kiidab enda asemel meeskonnakaaslasi. „Kindlasti loen selle hooaja oma karjääri edukaimaks: mul õnnestus ju lüüa Eesti meistrivõistluste rekord,” märgib 26-aastane lätlane. „Pean selle eest tänama oma võistkonnakaaslasi, kelle abita ma poleks sellise tähiseni jõud-nud.”

Sihib kõrgeid eesmärkeLisaks rohketele tabamustele on Ceku-

lajevs andnud tiimikaaslastele kümme resultatiivset söötu ja löönud kaheksa väravat kolmes karikamängus. On ju tore, et Cekulajevs kaaslasi tunnustab, kuid sel-list statistikat vaadates ei jää kahtlust, et ka ründaja peab kuldaväärt mees olema.

„Arvan, et mul on hea väravavaist ja ma teen treeningutel väga palju tööd,” hin-

dab oma edu põhjuseid Cekulajevs, kellel jagub kiidusõnu ka Transi juhtkonna kohta. „Ma olen väga-väga rõõmus, et olen saanud Eestis mängida. Klubi on pakkunud väga häid tingimusi, et võiksin keskenduda vaid jalgpallile.”

Ent nii nagu iga teinegi jalgpallur, tahaks ka Cekulajevs end mõnes tugeva-mas liigas proovile panna. „Jalgpallurina olen seadnud endale võimalikult kõrged eesmärgid ja püüan mängida nii tugeval tasemel, kui saan,” kinnitab Cekulajevs, kellele Eesti on jätnud piisavalt hea mulje ja kes seetõttu ei taha kuidagi välistada võimalust mängida siin ka edaspidi. „Teil on põnev liiga ja huvitavad meistrivõist-lused. Esialgu võtan ühe hooaja korraga, kuid ma ei välista, et mängin siin ka tule-vikus.”

Cekulajevs pole sel Euroopa meistri-võistluste valikturniiril ühtegi Eesti koon-dise mängu näinud, kuid ta lubab män-gudes Iirimaaga sinisärklastele pöialt hoida. Ja tegelikult on tal ka endal unistus, mida ta kunagi loodab täita. „Muidugi tahan ma mängida Läti koondises,” kinni-tab väravamasin.

KAS CEKULAJEVSI TULEMUSED ON KULDSE SAAPA VÄÄRILISED?

Kui Narva Transi Aleksandrs Cekulajevs oleks Ees-ti jalgpalli meistriliigas samasugust lammutustööd teinud mõni aasta tagasi, oleks ta võinud täiesti va-balt tõusta Euroopa klubijalgpalli ühe kõige tunnus-tatuma auhinna ehk Kuldse Saapa tõsiselt võetavaks kandidaadiks. Viimastel aastatel on aga sellised su-perstaarid nagu Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo vii-nud lati nii kõrgele, et selle auhinna jaht peaks olema võimatu. Või siiski mitte?

Kuldse Saapa kriteeriumid on üsna lihtsad. Esmalt võetakse iga Euroopa kõrgliiga mängija puhul arves-se löödud väravate arv. Seejärel korrutatakse UEFA koefitsiendi järgi viie tugevama liiga (Inglismaa, His-paania, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) mängijate väravaarvud kahega ning 5.–21. positsioonil olevate liigade jalgpallurite tabamused 1,5ga.

Ülejäänud meistriliigade mängijad, sealhulgas Eesti omad, saavad lõpptabelis täpselt nii palju punk-te, kui nad väravaid löövad: nende meeste väravaarv korrutatakse ühega. Hooajal 2004/2005 jagasid Kuld-se Saapa omavahel Diego Forlán (Villarreal, Hispaa-nia) ja Thierry Henry (Londoni Arsenal, Inglismaa), kes lõid mõlemad 25 väravat ning teenisid 50 punk-ti. Ehk seega, kui Cekulajevs löönuks 2004/2005. aas-ta hooajal 50 väravat, olnuks tal sama palju punkte kui tollastel Kuldse Saapa võitjatel.

Viimastel aastatel on väravate arv Euroopas sõna otseses mõttes lakke tõstetud. Tunamullu võitis Lio-nel Messi (FC Barcelona, Hispaania) Kuldse Saapa au-hinna 34 värava ehk 68 punktiga, mullu Cristiano Ro-naldo lausa 40 värava ehk 80 punktiga.

EUROOPA LÖÖGIMEHEDKevadel hooaega alustanud Euroopa liigade suurimad väravakütid 21. oktoobri seisuga

Väravate arv Nimi (klubi, liiga, peetud voorud) UEFA koefitsient45 Aleksandrs Cekulajevs (Narva Trans, Eesti, 34) 122 Nathan Junior Carvalho (Riia Skonto, Läti, 29) 121 Mathias Ranégie (Malmö, Rootsi, 29) 1,521 Timo Furuholm (Turu Inter, Soome, 31) 120 Finnur Justinussen (Vikingur, Fääri saared, 26) 118 Ulugbek Bakaev (Zhetysu, Kasahstan, 31) 117 Arsenij Bujniskij (Dainava, Leedu, 30) 115 Rade Prica (Rosenborg, Norra, 27) 115 Gar%ar Jóhannsson (Stjarnan, Island, 22) 110 Dmitri Kovb (Belshina, Valgevene, 28) 1,5

Ülejäänud Euroopa liigad polnud tabeli koostamise ajal veel hooajaga poole peale jõudnud.Allikas: UEFA.com

68

TEKST JA FOTOD RAHVALIIGA

Millal ja kuidas rahvaliiga asutati?Rahvajalgpalli liiga loomise otsustas

Eesti Jalgpalli Liidu juhatus amatöörjalg-palli II konverentsil 17.12.2009 toimunud arutelu ja ettepanekute põhjal.

Millistele inimestele rahvaliiga enne-kõike sobib ja mida ta annab?

Rahvaliiga on mõeldud kõigile, kes taha-vad mängida jalgpalli ja ei osale meistri-võistlustel.

Kui palju on rahvaliigas mängijaid ja võistkondi?

2010. aastal osales 69 võistkonda ja ligi-kaudu 1500 mängijat. Tänavu registreerus 112 võistkonda ja võttis osa üle 2000 mängija.

Kui kõrge on rahvaliiga mänguline tase?

Tugevamad rahvaliiga võistkonnad võiksid vabalt mängida ka meistrivõistlus-tel, sest rahvaliigas on kaasa löönud mit-medki endised meistriliiga mängijad.

Kas rahvaliigas osalejatele on sea-tud ka vanuse alam- või ülempiir?

Ülempiiri ei ole. Alampiir on 14, kuid igas võistkonnas võib mängida kuni kaks jalgpallurit, kes on lubatust nooremad.

Milliste mänguoskustega inimene võib rahvaliigas osalemise peale üldse

JALGPALLI RAHVALIIGA KUTSUB!

JALGPALLI RAHVALIIGA PAKUB SPORTLIKKU ENESETEOSTUST JA VÕISTLUSMOMENTI KÕIGILE, KEL SOOVI ON. MIDA RAHVALIIGA ENDAST KUJUTAB, RÄÄGIB EESTI JALGPALLI LIIDU RAHVAJALGPALLI JUHT ANTS JUHVELT.

mõelda?Igaüks, kes tahab mängida ja tunneb

sellest rõõmu. Jalgpall on kollektiivne mäng, kus ühe mängija oskused ei määra veel tulemust.

Kas rahvaliigas mängimine võiks olla mõnus klubiline tegevus näiteks firmadele, töökollektiividele ja sõprus-kondadele?

Otse loomulikult. Jalgpall on end üle maailma tõestanud kui sotsiaalne, lõimiv ja muidugi ka tervislik tegevus. Väga paljud rahvaliiga võistkonnad pärinevad üsna väi-kestest paikadest, kus mängud on arvesta-tav osa kohalikust elust.

Kas rahvaliiga võistkonda on kee-ruline asutada? Kuidas seda teha ja millal alustada?

Piisab, kui on sobiv arv huvilisi ja soo-vitavalt ka keegi organisaator. Võistkonnas on lubatud osaleda kahel mängijal, kes mängivad ka meistrivõistluste teises või madalamas liigas. Väga sageli ongi need mängijad rahvaliiga võistkonna vedajad. Alustamisega on nii nagu ikka: mida varem, seda parem.

Millal on viimane aeg võistkonda ja mängijaid registreerida ning kus seda näiteks Põlva või Märjamaa ini-mene teha saab?

Võistkondade registreerimine toimub märtsikuus. Kõik võistkonnad, ka Põlva ja Märjamaa omad, saavad registreeruda kodus või töökohal arvuti abil Eesti Jalgpalli Liidu kodulehe www.jalgpall.ee kaudu. Mängijate nimelist registreerimist ei toimu. Enne mängu täidetakse protokoll.

Kui kulukas on rahvaliigas osaleda ja kas võistkonnad peavad kandma ühtseid vorme?

Osalustasu ei ole. Tuleb arvestada väl-jaku üürimise ja transpordikuludega.

Jalgpalli reeglid näevad ette ühtset vormi, rahvaliigas vähemalt särke.

Milline on rahvaliiga turniirisüs-teem?

Võistkonnad jagatakse gruppidesse piirkondlikul põhimõttel, et vähendada transpordikulusid. Kõik võistkonnad män-givad omavahel ühe korra. Gruppide pare-mad jõuavad finaalturniirile, kus mängi-takse karikasüsteemis. Lõplikult otsustab süsteemi Eesti Jalgpalli Liidu juhatus, läh-tudes võistkondade arvust.

Millised on reeglid ja väljakud?Aluseks on ikka jalgpalli reeglid, kuid ei

ole suluseisu, mängijate arv 7–11 oleneb väljaku suurusest ja vahetuste arv ei ole piiratud. Väljakud peavad võimaldama jalg-palli mängida ja olema vähemalt suurusega 30 × 50 m.

Kas ka naised saavad rahvaliigas kaasa lüüa?

Naised võivad moodustada kas ainult naistest koosnevaid võistkondi või mängida segavõistkonnas. Mõlemad variandid olid nii 2010. kui ka sel aastal esindatud.

jalgpall

KANGE RAHVAS. Rahvaliiga viimase hooaja võitja JK Risti.

Võrkpallis on ülemvõim

Heitsime pilgu Schenkeri liigas ehk Eesti võrkpalli meistrivõistlustel heitle-vate meeskondade jalatsikappi. Siin on kahe peamise spordijalatsitootja – Mizuno ja Asicsi ülekaal sedavõrd suur, et väiksemad tegijad ei mahu pildilegi:

Pilt on selge: Eesti võrkpalliässad teavad, mis on hea, ja teistel siin kaasa-rääkimiseks võimalusi pole. Muheda seigana võib esile tuua, et nii Selveri kui ka TTÜ mängijad kasutaksid Mizuno jalatseid täies koosseisus, ent väga suurte jalanumbritega meestele ei ole sobivaid Mizuno jalatseid lihtsalt leitud.

G4Si korvpalli meistriliigas on jõu-vahekorrad veelgi selgemalt paigas. Ainult et siin ei võitle liidripositsiooni nimel kaks teistest edukamat toote-marki, vaid elu kulgeb Nike absoluutse võimu all. Osakaalud 95% (Nike) ja 5% (muud tootjad: Adidas, And1 jt) lubavad avanevat vaatepilti nimetada monar-hiaks, kusjuures tänavuse hooaja kolm domineerivat ketsimudelit on Nike Zoom Hyperdunk 2011, Nike Kobe VI ja Nike Zoom Hyperfuse. Populaarseim neist on Hyperdunk: see on eriti kerge ja mugav kets, mis sobib nii kiirele taga-mängijale kui ka hiiglastele korvi alla.

Lõpetuseks eestlaste rahvusspordist suusatamisest. Et algava hooaja kohta on veel võimatu midagi paikapidavat öelda, muutsime uuringute katselaboriks 2011. aasta Tartu maratoni. 40. korda peetud Eesti võimsaimal suusaüritusel tegi mar-gieelistustabelis Madshusi ja Rossignoli ees teistele püüdmatus kauguses ilma

Fischer55%Madshus

16%

Atomic7%

Rossignol10%

Visu3%

Salomon4%

Teised5%

Suusabrändide jagunemine 2011. aasta Tartu maratonil.

69

kvaliteet

Vaatleme neljast spordialast – jalgpall, korvpall, võrk-pall ja suusatamine – pärit näidete varal, missugused spordikaupade tootjad on olnud Eestis edukaimad.

Paljugi võib rääkida tootemarkide turunda-misest ja tootjate-edasimüüjate eri suuru-sega reklaamieelarvetest, ent suures plaa-nis langetavad sportlased oma otsuseid siiski isiklike kogemuste põhjal ning valivad just need tooted, mis lubavad maksimaal-selt efektiivset sooritust ja parimat enese-tunnet.

Mida eelistavad vutimehedEesti jalgpalli meistriliiga mängijate

eelistatuim jalatsimark on Nike, mille plus-siks on äärmiselt lai valik. Nike pakub vas-tavalt mängijate tüübile nelja tooterühma – Mercurial, Total 90, CTR360 ja Tiempo –, mistõttu on igal mängijal võimalus leida Nike toodete seast just endale sobivaim mudel. Nike peamine konkurent Eesti pal-liväljakutel on Adidas, ülejäänud tootjad jäävad kahest suurest kaugele maha. Sport-land Magazine võttis luubi alla 133 meist-riliiga mängijat, ning tulemused olid järg-mised.

Bränd Mängijad %

Nike 61 46

Adidas 51 38

Mizuno 7 5

Puma 6 5

Umbro 4 3

Teised tootjad

(Joma, Uhisport,

Lotto jne)

4 3

Võrkpallis on ülemvõim kahe suure käes

Heitsime pilgu Schenkeri liigas ehk Eesti võrkpalli meistrivõistlustel heitlevate meeskondade jalatsikappi. Siin on kahe peamise spordijalatsitootja – Mizuno ja Asicsi ülekaal sedavõrd suur, et väiksemad tegijad ei mahu pildilegi:

25% Mizuno;

SPORT ON SUUR ÄRI NING SORDITARVETE JA !JALATSITE TOOTJATE VAHEL KÄIB TURUOSA PÄRAST ARMUTU REBIMINE. MILLISED TOOTED TEEVAD ILMA EESTIS?

Pilt on selge: Eesti võrkpalliässad tea-vad, mis on hea, ja teistel siin kaasa rääki-miseks võimalusi pole. Muheda seigana võib esile tuua, et nii Selveri kui ka TTÜ mängijad kasutaksid Mizuno jalatseid täies koosseisus, ent väga suurte jalanumbritega meestele ei ole sobivaid Mizuno jalatseid lihtsalt leitud.

Korvpallis kehtib monarhiaG4Si korvpalli meistriliigas on jõuvahe-

korrad veelgi selgemalt paigas. Ainult et siin ei võitle liidripositsiooni nimel kaks teistest edukamat tootemarki, vaid elu kulgeb Nike absoluutse võimu all. Osakaalud 95% (Nike) ja 5% (muud tootjad: Adidas, And1 jt) luba-vad avanevat vaatepilti nimetada monar-hiaks, kusjuures tänavuse hooaja kolm domineerivat ketsimudelit on Nike Zoom Hyperdunk 2011, Nike Kobe VI ja Nike Zoom Hyperfuse. Populaarseim neist on Hyperdunk: see on eriti kerge ja mugav kets, mis sobib nii kiirele tagamängijale kui ka hiiglastele korvi alla.

Kes valitseb suusaraduLõpetuseks eestlaste rahvusspordist

suusatamisest. Et algava hooaja kohta on veel võimatu midagi paikapidavat öelda, muutsime uuringute katselaboriks 2011. aasta Tartu maratoni. 40. korda peetud Eesti võimsaimal suusaüritusel tegi margieelis-tustabelis Madshusi ja Rossignoli ees teis-tele püüdmatus kauguses ilma Fischer.

MARKUS JÜRGENSON, FC FLORA:

Olen olnud eluaegne Nike-mees ja, ehkki olen vahepeal proovinud ka teisi jalgpallijalat-seid, nagu näiteks Adidas, mängin viimased kolm aastat taas Nike puutsades. Nike Tiempo mudelid on vastupidavad ja nende valmista-miseks kasutatud nahk vormub kiiresti täpselt jala järgi ega nõua jalatsite pikemat sisse-mängimist. Ma ei näe ainsatki põhjust, miks ma peaksin valima mõne teise tootja jalgpalli-saapad!

TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD SCANPIX JA SPORTLAND MAGAZINE

MIDA SPORTLASED USALDAVAD

NELI GRAATSIAT. Nike jalgpallisaapad on Eesti meistriliigas menukad.

VALITSEJA. Nike Zoom Hyperdunk 2011 valitseb Eestimaa korvpallisaale.

ÄSSADE LEMMIK. Eesti võrkpallurite lemmik Mizuno Wave Lightning on kergeim poolkõrge võrkpallijalats, mida eelistavad ka Venemaa, USA, Jaapani, Kanada, Hispaania ja Prantsusmaa tipud. Müügil ainult Sportlandis!

rubriik

7070

korvpall

TEKST VALLOT PUKK - FOTOD KLUBID JA SCANPIX

SPORTLAND MAGAZINE VAATLEB

G4S!I KORVPALLI MEISTRILIIGAS

HEITLEVAID MEESKONDI JA PROGNOOSIB NENDE VÕIMALIKKU KÄEKÄIKU.

HOOAEG TÕOTAB TULLA PÕNEV, ENT

LÕPLIKULT LOETAKSE TIBUSID SIISKI KEVADEL.

KES KEDA?

BC RAKVERE TARVAS

Juris Umbra&ko, 197 cmJanis Vahter, 195 cm Timo Oja, 186 cm Valmo Kriisa, 190 cm Allan Ehte, 189 cm Kristjan Rinaldo, 192 cm Viljar Veski, 215 cm Raimond Tribuntsov, 168 cm Reinar Hallik, 208 cm Kaspars Cipruss, 210 cm Oliver Metsalu, 194 cm Martin Dorbek, 190 cm Aron Kuusik, 185 cm Joonas Vaino, 200 cm Rainer Pastimäe, 198 cm

Peatreener: Andres Sõber.Kodusaal: Rakvere Spordihall, mahutavus 2422.Tähtsamad mängijad: Oluline mängija on Kaspars Cipruss: peatreener Sõber on varemgi Läti mängijate teeneid kasutanud ja pole n-ö reha peale astunud. Cipruss on võimas mees ja möllab korvi all innukalt. Juris Umbra&ko kohta võib öelda samad sõnad. Vahe selles, et ta on tagamängija ja liitus meeskonnaga al-les siis, kui esimesed meistriliiga mängud olid pee-tud. N-ö vanast kaardiväest võib alati kindel olla Val-mo Kriisa ja aastakese välismaal viibinud Reinar Hal-liku peale.Koht meistriliigas: Sõber on alati lennukaid eesmär-ke pillutanud, hea õnne korral võib meeskond jõuda pronksmedalile. Finaali jõudmine on liiga suur suu-täis.Suurtoetajad: Rakvere linn, Rakvere Lihakombinaat, Tallegg.

Gregor Arbet, 196 cm Gert Dorbek, 193 cm Bamba Fall, 217 cm Kristjan Kitsing, 205 cm Marko Riis, 185 cm Kaido Saks, 204 cm Mihkel Schleicher, 204 cm Armands 'kele, 192 cm Tanel Sokk, 188 cm Reimo Tamm, 185 cm Joosep Toome, 208 cm Pavel Ulyanko, 204 cmNikolay Varbanov, 210 cm

Peatreener: Aivar Kuusmaa.Treenerid: Alar Varrak ja Mar-tin Müürsepp.Kodusaal: Tallinnas asuv Ka-levi Spordihall, mahutavus 1500; Balti liiga ja VTB ühislii-ga mängud Saku Suurhallis, mahutavus 7000.

Tähtsamad mängijad: Ar-mands 'kele näitas end väärt mehena juba mullu, eelkõige finaalseerias. Sel hooajal jät-kab kalevlaste mänguvankri vedamist. Teised võõrleegio-närid on pisut nõrgema tase-mega, hooaja alguses on en-nast paremas valguses näida-nud Pavel Ulyanko. Eesti mängijatest on suurim roll Gregor Arbetil ja Gert Dorbe-kil. Koht meistriliigas: Tiitlikaits-jal on koos tiim, kes tingimata peaks võitlema kulla eest. Alla selle oleks hooaeg läbi kukku-nud. Suurtoetajad: Cramo, B&B Tools, Honda, Nike, Weber, Scanweld, Isover, Eesti Gaas, G4S, Kunda Nordic.

KUUM PAKKUMINE!

Vaata korvpallivarustuse

parimaid pakkumisi lk 122!

BC KALEV/CRAMO

71

Bill Amis, 206 cm Sten-Timmu Sokk, 181 cm Rain Veideman, 192 cm Kristo Saage, 185 cm Artur Saariste, 195 cm Timo Eichfuss, 200 cm Vallo Allingu, 205 cm Marek Doronin, 200 cm Asko Paade, 205 cm Karl-Kristjan Vaab, 200 cm Kristen Meister, 191 cm Tanel Kurbas, 197 cm Taavi Leok, 193 cm Kristjan Evart, 187 cm Silver Leppik, 188 cm Rain Raadik, 208 cm

Peatreener: Indrek Visnapuu.Treenerid: Gert Kullamäe ja Toomas Kandimaa.

Kodusaal: Tartu Ülikooli spordi-hoone, mahutavus 2200. Tähtsamad mängijad: Tundub, et Hawaii Ülikoolist tulnud Bill Amisega on Tartu bossid saa-nud jackpot’i. Eesti liigas on Amis kindlasti üks paremaid, kui mitte parim keskmängija. Koha-likest meestest on suurem roll Rain Veidemanil, Sten Sokul ja vanameister Vallo Allingul. Koht meistriliigas: Peaks jõud-ma vähemalt finaali, sest ma-terjali ja võimeid on selleks pii-savalt. Kui ei, siis võib peatree-neri istmealune tuliseks minna. Suurtoetajad: Saku Õlletehas, Tartu linn, SEB, Tartu Ülikool.

PÄRNU KORVPALLIKLUBI

Juri Larionov, 185 cm Martin Paasoja, 190 cm Rannar Raap, 186 cm Rain Kärner, 186 cm Sten Olmre, 189 cm Kris Killing, 190 cm Kristjan Voolaid, 196 cm Taavi Hämarsalu, 199 cm Elgar Tamsalu, 184 cm Styv Solovjov, 192 cm Mihkel Kärg, 192 cm Toomas Raadik, 202 cm Siim Joosep, 196 cm

Peatreener: Rait Käbin.Treener: Mait Käbin.Kodusaal: Pärnu Spordihall, mahutavus 1500.Tähtsamad mängijad: Väga ühtlane koosseis, aga rasketel hetkedel vaadatakse eelkõige Toomas Raadiku, Rannar Raabi ja Elgar Tamsalu poole. Koht meistriliigas: Parematel päevadel suudetakse kim-butada ka liiga tippmeeskondi, aga reaalselt ollakse tabeli lõpuosas. Otsustavaks saavad mängud Rapla ja Valgaga. Suurtoetajad: G4S, Pärnu linn, Pärnu Vesi, Pärnu Mets, Sportland.

TARTU ÜLIKOOLI KORVPALLIMEESKOND

Allar-Raul Antson, 196 cm Marek Einama, 185 cm Heigo Erm, 193 cmKenno Kokk, 184 cmKevin Liivamägi, 201 cm Rait-Riivo Laane, 178 cm Hendrik Ruut, 188 cm Janar Soo, 199 cm Martin Limberg, 200 cm Indrek Kajupank, 200 cm Kustas Põldoja, 193 cm Madis Pärn, 197 cm Raido Ringmets, 206 cm Sven Kaldre, 197 cm Andre Pärn, 202 cm Freddy Talts, 187 cm

Peatreener: Indrek Ruut.Treener: Toomas Annuk. Kodusaal: Raplas asuv Sadolin Spordihoone, mahutavus 1000.Tähtsamad mängijad: Põhiras-kust kannavad Raido Ringmets, Sven Kaldre ja Janar Soo. Soliid-sust lisab meeskonda Raplast pä-rit Andre Pärn, kel käsil Eesti meistrivõistlustel juba 18. hooaeg. Koht meistriliigas: Esinelikusse ei jõua päris kindlasti, aga viimaseks ka ei jää. Printsipiaalsed lahingud peetakse eelkõige Pärnu ja Valga-ga ning miks mitte ka Tallinna Ka-leviga.Suurtoetajad: Rapla linn, Estover, Stipend, Kehtna vald.

PIIMAMEISTER OTTO/RAPLA

72

korvpall

Siim Raudla, 190 cm Kiur Akenpärg, 190 cm Sixten Tomingas, 193 cm Jaan Puidet, 191 cm Illimar Pilk, 195 cm Erik Keedus, 198 cm Kristjan Keres, 196 cm Raul Liivrand, 206 cm Kristjan Makke, 205 cmKristian Kalle, 205 cmMooses Kaja, 198 cmAndrew Arnold, 208 cm Madis Saarmets, 201 cm

Peatreener: Heino Lill.Treener: Viktor Viktorov.Kodusaal: TTÜ spordihoone, mahu-tavus 1200. Tähtsamad mängijad: Vankrit pea-vad vedama eelkõige Kiur Akenpärg, Illimar Pilk ja ka Kristjan Makke, tõhus abi tuleb Andrew Arnoldilt. Koht meistriliigas: Poolfinaali jõud-mine poleks väga suur üllatus, aga võib ka kehvemini minna. Suurtoetajad: A. Le Coq, Euronics, New Balance, My Fitness.

TTÜ KORVPALLIKLUBI

Henry Aimre, 200 cm Brandis Raley-Ross, 188 cm Matthew Shaw, 207 cm Mario Paiste, 184 cm Roland Prii, 184 cm Raido Roos, 185 cm Erik Luts, 196 cm Riho Suija, 192 cm Deivydas Nazarovas, 196 cm Martin Jurtom, 197 cm Rauno Nurger, 205 cm Ivar Tulit, 202 cm Mihkel Kurg, 190 cm Aleksei Fedortchuk, 208 cm

Peatreener: Indrek Rein-bok.Treener: Kalle Klandorf.

Kodusaal: Tallinnas asuv Kalevi Spordihall, mahuta-vus 1500.Tähtsamad mängijad: Ko-dustest mängijatest on olu-lised eelkõige Mihkel Kurg ja Ivar Tulit. Võõrleegionäri-dest on väga tublilt hooae-ga alustanud Aleksei Fe-dortchuk, põnevusega peab jälgima, milleks on võimeli-ne kergejõustikutreenerite Nazarovite poeg Deivydas. Koht meistriliigas: Neljas koht oleks supersaavutus, aga tõenäoliselt jääb taha-poole.Suurtoetajad: Tallinna linn, Brygg & Maskin, Viimsi Kee-vitus.

TALLINNA KALEV

VALGA KORV"PALLIKOOL

Desmond Adedeji, 206 cm Brendon Paidra, 182 cm Kaivo Pullisaar, 185 cm Veljo Vares, 200 cm Juss Jürisaar, 184 cm Robert Peterson, 190 cm Kaarel Koolman, 202 cm Ando Tagamets, 200 cm Mihkel Allorg, 197 cm Allan Hallik, 205 cm Antti Vasar, 195 cm Edgars Cunda, 197 cm Samuel Cricelli, 198 cm

Peatreener: Ozell Wells. Kodusaal: Valga Spordihoone, mahutavus 700.Tähtsamad mängijad: Uus peatreener Ozell Wells on ühe võõrleegionäri, lätlase Edgars Cunda palkamisega täppi pannud, eesti meestest on tähtsaim roll Ando Taga-metsal. Koht meistriliigas: Viimase kolme seas. Kui jõuks kõrgemale, siis oleks see paras üllatus. Suurtoetajad: Valga linn, Valga Welg, Go-mab Mööbel.

74

lugu

TEKST SPORTLAND MAGAZINE - FOTOD NIKE

Uus korvpallihooaeg on alanud (kui me muidugi jätame välja näotu raha-jagamise NBAs, mis seda liigat pole võimaldanud käivitada) ning on sobilik

hetk rääkida korvpalliajaloo parimast män-gijast ja tema tootesarjast. Ilmselt kõneleb Jordani tootemark ühest kõige tugevamast sportlase ja toote vahelisest sünergiast, mis eales tekkinud.

Meeletu menuKõik algas Air Jordan 1 korvpalliketsi-

dest, mis tekitasid omajagu segadust. Isegi legendaarse Michael Jordani enda esimene reaktsioon polnud just väga positiivne: „Ma ei pane neid jalga, ma olen nendega nagu kloun.” Nike oli valmis juba ketse muutma, kuid siis Jordan leidis, et küll ta harjub, ja jäädi algse lahenduse juurde. Ka võistkon-nakaaslased viskasid uut moodi jalatsite üle nalja, kuid Nike disainer Peter Moore lohu-tas Jordanit: „Vaata, nad kõik märkasid su ketse!”

Igal juhul ei saanud NBA ametnikud nende jalavarjudega leppida (sest NBA reeglite järgi pidi ketside põhitoon olema valge). Nagu ilmselt paljud korvpallihuvi-lised juba ka teavad, siis trahviti Jordanit 5000 dollariga iga mängu eest, kus ta sel-liste lubamatute jalatsitega osales. See ei muutnud midagi, sest trahv maksti ära ja ketsid jäid jalga. Ilmselt ei oleks Nike jaoks paremat reklaamikampaaniat saanudki korraldada. Poed olid hetkega tühjad.

Rong läks liikveleJordan ei olnud üksnes reklaamnägu:

ennekõike oli ta sportlane, kes juba oma avahooajal murdis NBA All-Starsi mängule

ja sai parima uustulnuka auhinna. See avalöök oli nii võimas, et NBA ajaloo üks kuulsamaid mängijaid Larry Bird kir-jeldas Jordanit kui „jumalat, kes on end Jordaniks maskeerinud”.

Pärast edukat algust läks rong liikvele: Jordan ja Chicago Bulls hakkasid vaikselt, kuid kindlalt liikuma NBA tipu poole ning esimesest edust tiivustatuna tõi Nike turule igal hooajal Jordani korvpalliketsi uue mudeli, mis kandis uut järjenumbrit. Fän-nidele ja kollektsionääridele oli uus ketsi-mudel hooaja sportlikest sündmustest kohati isegi olulisem.

Jumal kirjutas allaJordani ketsid ei olnud lihtsalt ano-

nüümsed jalavarjud, millele mängija nimi peale tikitud. Iga uue mudeli loomise juu-res oli eriti oluline selle taustalugu, mis tulenes tihti Jordani enda ideedest, stiilist ja filosoofiast või siis mõnest muust inspi-ratsiooniallikast. Näiteks 1989/1990. a Air Jordan V disain oli inspireeritud II maail-masõja aegsest Mustangi hävitajast. Kus-juures pikka aega kehtis Jordani kollekt-siooni puhul reegel, et korvpallijumal pidi ise kõik tooted heaks kiitma, enne kui need tootmisesse läksid.

Oluline oli ka uuendusmeelsus. Nike eduloo üks peamisi alustalasid on alati olnud kõige uuenduslikumad tooted ja seda joont järgiti ka Jordani ketside puhul. Näi-teks 1987/1988. a hooajal kasutati Air Jor-dan III ketsidel nähtavat Nike Airi õhkpatja, mis oli tolle hetke jalatsitehnoloogia suu-rim revolutsioon. Seevastu 1996/1997. a Air Jordan XII ketsid olid Nike Zoomi õhk-padjaga.

Algne nummerdatud ketsiseeria lõppes järjenumbriga 23, kuid see ei tähendanud Jordani kui tootemargi lõppu. Jordani kol-lektsioonis on endiselt igal aastal uued mudelid (sealhulgas unikaalsed kollektsio-nääride mudelid, mille puhul müüakse algseid nummerdatud ketse kahe paari kaupa selliselt, et kahe numbri summa annab kokku Jordani numbri 23) ja juba aastaid on valikus ka riided, vabaajajalatsid ja aksessuaarid.

AJALUGU EI TUNNE AINSATKI TEIST SELLIST SPORDIJALATSISARJAGA KAASNENUD BUUMI, NAGU SÜNDIS MICHAEL JORDANI JA NIKE KOOSTÖÖST.

LIHTSALT LEGEND

Trahv maksti ära ja ketsid jäid

jalga.

76

uudised

TIPPSUUSATAJATE SEAS SUURT POPULAARSUST KOGUNUD SUUSAPRILLIMUDEL PROFLIP PAKUB ESMAKLASSILIST KAITSET UV"KIIRGUSE, TUULE JA LUME EEST.

Märksõnad on siin funktsionaalsus, mugavus ja disain. Prillid on kerged, vahetatava klaa-siga ja hea ventileeritavusega. Mudeli juurde kuulub ka reguleeritav pearihm, mis on seest kaetud silikooniga. Klaas on valmistatud tugevast, kergest ja vastupidavast polükarbonaa-dist ning saadaval eri värvitoonides. Iga komplekti juurde kuulub ka värvitu lisaklaas.

Uudisena on nüüd Proflipi mudelivalikus saadaval ka prillid väiksemale näole: Proflip SmallFace.

Bliz Active’i spordiprille kasutavad paljud maailma tippsuusatajad, sh Marit Bjørgen, Charlotte Kalla, Marcus Hellner, Emil Jönsson ja Øystein Pettersen. Bliz Active on nüüd ka Eesti suusakoondise ametlik sponsor.

ADIDAS ESITLEB MAAILMA ESIMESI INTELLI"GENTSEID JALGPALLISAAPAID ADIZERO F50, MIDA TOETAB MICOACHI MÄLU.

Jalgpall on kiirem kui eales varem ja vajadus kiiru-se järele ei ole kunagi suurem olnud. MiCoachi toel on Adizero F50 nüüd mitte ainult kõige kiirem saabas pla-needil, vaid ka kõige targem. MiCoach muudab Adize-ro F50 ülimaks digitaalseks treeningvahendiks, võimal-dades jälgida ja üles laadida treeningu andmeid, mis sisaldavad kiirust ja maksimaalset kiirust, sprintide ar-vu, vahemaad ja vahemaad intensiivsel treeningul ning aega. Saabaste sisemine mälu talletab kõik sinu and-med mängu või treeningu ajal kuni seitsme tunni jook-sul ning saadab need siis juhtmevaba ühenduse kau-du sinu tahvel- või lauaarvutisse või Maci. Seejärel saad seda statistikat sõpradega Facebookis jagada ning see omakorda võimaldab avastada treeningu lõbusat ja võistluslikku poolt, sest statistikat saab võrrelda nii oma-vahel kui ka Adidase professionaalsete mängijate, näi-teks Leo Messi üleslaaditud tulemustega.

Revolutsioon jätkub 2012. aastal, kui sul avaneb või-malus mängida internetis MiCoachi jalgpalli videomän-gu oma tegeliku elu võimetega. Olgu internetis või staa-dionil, Adizero F50 elektrifitseeriv, kiirusest inspireeri-tud välimus ei jäta kahtlusekübetki selle kohta, kes kõi-ge kiirem on.

PROFLIP BLIZ ACTIVE EYEWEAR ON NÜÜD SPORTLANDIS SAADAVAL!

MAAILMA ESIMESED AJUGA JALGPALLISAAPAD!

77

PÄRNUMAAL JÕULUMÄE TERVISESPORDIKESKUSES ON AAS"TAID KORRALDATUD JÕULUMÄE SUUSASARJA JA JÕULUMÄE SUU"SASÕITU.

Head võistlused on jäänud aga suhteliselt tagasihoidliku osavõtu-ga, millest on väga kahju, sest suurepäraselt ettevalmistatud suusara-jad ja väga hästi korraldatud võistlused väärivad suuremat osavõtjate hulka.

A2K Sport ja Jõulumäe Tervisespordikeskus teevad sel aastal koos kõik selleks, et need võistlused saaksid väärilise ilme ehk rohkearvulise suusatajate osavõtu. Suusasari, mis sel aastal kannab Peltonen Cupi nime, saab alguse 18. jaanuaril. Kokku korraldatakse kuus etappi, mis toi-muvad mitmel kolmapäeval kuni märtsi lõpuni. 30 km pikkune Alpina Jõulumäe suusasõit peetakse 24. veebruaril: see on üks võimalus tähis-tada sportlikult Eesti Vabariigi aastapäeva.

A2K Sport on võtnud südameasjaks nende heade võistluste reklaami-mise ja tutvustamise, propageerides nii suusasporti. Võistlustest osavõt-jaid ja võitjaid premeerib A2K Sport väärikate auhindadega: Alpina suu-sasaapad, Peltoneni suusad, Starti määrded ja suusakepid ning Mundi spor-disokid on vaid mõned neist preemiatest, mis auhinnalauale jõuavad. Jõu-lumäe Tervisespordikeskuse meeskonna hooleks jääb aga oma tuntud headuses radade ettevalmistamine ja võistluste korraldamine.

Suusahooajal 2011/2012 ootab Jõulumäe Teid oma heade suusarada-de ja suurepäraste võistlustega. A2K Sport teeb aga kõik selleks, et Teil oleks Jõulumäe suusaradu ja võistlusi hea nautida.

Täpsemat infot leiate aadressidelt www.a2k.ee ja www.joulumae.ee.

ÜLE 80"AASTASE AJALOOGA SPEEDO ON UJUMISVA"RUSTUSE MAAILMA MÕJUTANUD MITME UUENDUSE"GA. SEEKORD RABAB SPEEDO UUDSE MATERJALIGA.

Varasematest uuendustest võib nimetada näiteks Anti-gog Ultra tehnoloogiat ujumisprillidel või eliitujujatele val-mistatud ujumiskostüüme, ent siiski saab Speedo kõige lä-bimurdelisemaks ja olulisemaks uuenduseks pidada kloori-sele veele vastupidava kanga väljatöötamist.

Aastal 1994 tõi Speedo esimesena maailmas turule uju-misriided, mille valmistamisel oli kasutatud kloorisele veele vastupidavat Endurance’i kangast. Kloorise vee hävitav mõ-ju tavalistele ujumisriietele on kõigile basseinis käijatele häs-ti teada. Kuid Speedo toodetud Endurance’i kanga omadu-sed kloorises vees ei halvene. Ujumisriided säilitavad elast-suse ja pehmuse ning kangas ei veni välja. Endurance’i kan-ga värvi vastupidavus on 20 korda parem kui tavalisel elast-sel ujumiseks valmistatud kangal. Lisaks on kangas vastupi-dav rebenemisele ja purunemisele.

Paremat ujumisnaudingut pakkuvasse Endurance’i kan-gasse imendub vähe niiskust, riie säilitab oma vormi ja kui-vab kiiresti. Kui basseinis on kloorisele veele vastupidav kan-gas asendamatu, siis sobivad kõik Endurance’i kangaga too-ted kasutamiseks ka meres, järves ja teistes avaveekogudes. Speedo tootearendus on kloorisele veele vastupidavat kan-gast pidevalt täiustanud ja praegu on kasutusel kangas En-durance+. See on nimi, mida tasub otsida iga Speedo uju-misrõiva pealt, sest just selle teksti olemasolu on tunnistu-seks, et toode sobib ideaalselt basseinis sportimiseks.

A2K SPORT ELAVDAB JÕULUMÄE SUUSAVÕISTLUSI

ENDURANCE KAITSEB KLOORISE VEE EEST!

78

Uuest hooajast on moto-krossi maailmameistri-võistluste võimsaimas, MX1 klassis 26-aastase Leoki taltsutada Suzuki. Ring oleks justkui täis

saanud: kaheksa aastat tagasi Leok juba kündis MMi etappide radu sama marki tsik-liga. Enne seda oli KTM, siis tulid Kawasaki, Yamaha, Honda ja TM.

Ebaõnnestunud hooaegLõppenud motokrossiaasta tõi Leokile

tema karjääri halvima koha MMil, aga mees ise eriti ei kurda: „Hooajaga võib rahule jääda. Midagi hiilgavat polnud, aga arves-tades vigastust ja tehnika tõttu toimunud katkestuste arvu, oli tulemus rahuldav.”

Leoki sõnul pole suurt vahet, mis mees-konnas ta uut hooaega alustab: endale paneb ta ikka kõrged lootused. „Ka järg-mine aasta pole sellest erinev ja eesmär-gid on seatud kõrged. Aga jah: üldiselt on kõik mu tiimivahetused olnud tingitud parema pakkumise saamisest. Tsiklid kui masinad on suhteliselt sarnased, aga tii-mide töö-, organiseerimis- ja seadistus-oskus on need, mis teevad heast krossi-tsiklist väga hea krossitsikli,” kinnitab Leok.

Lõppe-nud hooajal käis nii mõnelgi krossi-

fännil külm jutt südame alt läbi, kui MMi Briti etapil üks konkurentidest oma tsikliga Leoki seljas maandus. Õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. „Vahel ikka juhtub ker-gemaid ja ka rängemaid kukkumisi ning enesestmõistetavalt tuleb ette ka vigastusi,” möönab krossimees. „Aga siiani pole ma selliseid mõtteid veel mõlgutanud, et võiks hakata karjääri lõpetama.”

Perega BelgiasKahe väikese poja isa Tanel Leok ütleb,

et isaks saamine pole tema karjääri mõjutanud. Kas ka poegadest krossime-

hed tulevad, seda on veel väga vara öelda. „Praegu on näiteks Sebastianil krossi vastu suur huvi, aga ma ei tea, mis hiljem saab,” räägib Leok.

Enamiku ajast elab Leok koos oma perega Belgias Balenis, kus neil on renditud maja. Krossimees nendib, et koju, Eestisse, jõutakse järgmine kord alles jõuludeks: „Siis viibime mu vanemate majas Võrus, kus mul on oma stuudiokorter ehitatud.”

Leok ja sõbradEestis on jõudsalt hoo sisse saanud hea-

tegevuskross „Tanel Leok ja sõbrad”. Selleks saadi inspiratsiooni kuulsalt Belgia krossi-

tegija

TANEL LEOK: „EESMÄRGID ON KÕRGED!”EESTI PARIM KROSSIMEES TANEL LEOK VAHETAB OMA KARJÄÄRI JOOKSUL „KODUTALLI” JUBA SEITSMENDAT KORDA. „MEESKONDADE VAHETUSE TINGIB ALATI PAREM PAKKUMINE,” ÜTLEB TA.

Vahel ikka juhtub kergemaid ja ka rängemaid kukkumisi.

OTSI SÕBRAMÜTSI!

Ürituse „Tanel Leok ja sõbrad” raames nägi ilmavalgust ka koostöös New Eraga val-minud talvemüts, mille limiteeritud kogused on saadaval Sportlandi poodides Jõhvis, Nar-vas, Pärnus Kaubamajakas ja Port Arturis, Tartus Lõunakeskuses, Tallinnas Kristiine, Rocca al Mare ning Ülemiste keskuses.

TEKST VALLOT PUKK - FOTOD SCANPIX

TANEL LEOK. Eesti parim krossi-sõitja.

80

mehelt Stefan Evertsilt. „Heategevuskrossi idee tuli Stefan Evertsi analoogselt võistlu-selt ning siis mõtlesin ühe oma Eesti sõb-raga samuti taolise ürituse korraldada, et keskenduda rohkem lastele ja noortekrossi arendamisele,” räägib Leok. „Esimene üri-tus oli edukas ja andis motivatsiooni seda ka edaspidi korraldada. Eesmärk on pak-kuda vanematele sõitjatele võimalust olla stardis koos maailma esisõitjatega ning motokrossist mõnu tunda ja vahvalt aega veeta! Heategevuse osa on selles boonus.”

tegija

TANEL LEOK JA SPORTLAND

Sportlandiga seob Tanel Leokit sõbralik koos-töö: krossimees saab Sportlandilt vajaduse korral trenniriideid ja jalatseid. Miks?

Nimelt on Tanel Leok kui Eesti motospordi üks edukaim ja tuntuim esindaja põhimõtteliselt võtnud kogu Eesti motospordi arendamise enda kanda. Noorte kutsumine ala juurde ja seal hoid-mine ning seeläbi motokrossi populaarsuse taas-tamine on Leoki üks peamisi missioone. Loomu-likult väärib tähelepanu seegi aspekt, et Leok ja tema tiim väärtustavad hoolivust haigete laste suhtes ning püüavad pakkuda neile paremat elu. Eesti motokrossiürituste üks lipulaev „Tanel Leok ja sõbrad” on loomult heategevuslik ettevõtmine, mis suudab Eestisse tuua maailmanimesid ja keskendub samas noortele. Kõik need väärtus-hinnangud on olulised ka Sportlandile!

Tanel Leok on igapäevaseks rattatreeninguks leidnud ka ratta just Sportlandist, olles seega üks tuntuim Bottecchia reklaamnägu. Sportland ja Tanel on koostööd teinud nüüdseks kaks hooae-ga. Taneli ja tema koostööpartneri Martin Aru-mäe ambitsioonikad plaanid Eesti motospordis lubavad Sportlandil vaadata edaspidisele koos-tööle väga lootusrikkalt.

ANNAB HOOGU. Tanel Leok pisipoeg Se-bastiani koolitamas. Kas poisist saab isa mantli-pärija, näitab aeg.

81

82

tegija

Lauri Mengel on oma 26 eluaas-tast karatega tegelenud juba 15. Ja kuigi see võib tunduda nii noore mehe kohta suur arv, on see temale tegelikult lühike aeg.

Juhus juhatas„Treeningutele läksin ajalehekuulutuse

peale. Kuigi olin terve suve maal õues ringi jooksnud, rattaga sõitnud ja vahel ka sõpra-dega jalgpalli mänginud, sain aru, et on vaja trenni minna: nimelt pidime septembris kehalises kasvatuses kohe 60 m aja peale jooksma ja ma ei olnud oma tulemusega rahul. Ema sirvis kodus ajalehekuulutusi ja sealt ma karate kohta lugesingi,” seletab Lauri oma üsna juhuslikku teed karateni.

Mengel oli enne proovinud ka muid spor-dialasid, kuid karate tundus kohe alguses kõige õigem: juba teisel trenniaastal tõsteti ta n-ö edasijõudnute rühma, sealt edasi suh-teliselt kiiresti kõige tugevamasse gruppi, kus treenisid tol ajal Eesti parimad karatekad. „Marko Luhamaaga eesotsas,” sõnab Mengel uhkelt. „Seega läks algus üsna kiiresti. Juba 14-aastasena nägin iga päev, mida tipud tee-vad. Lisaks sain omavanuste seas hästi hak-kama ja kõik see motiveeriski karate juurde jääma,” selgitab noormees oma edulugu.

Karatega ära ei elaKuigi Lauri on hea karateka, siis ainult

sellest ta päris ära ei ela: elatist tuleb teenida teisiti. „Karate raha sisse ei too, viib ainult välja. Viimasel ajal on siiski tekkinud turniire, kus on arvestatavad rahalised auhinnad. Aga isegi, kui ma oleks võimeline kõiki neid võist-lusi võitma, ei piisaks sellest võistlus- ja iga-päevakulutuste katmiseks,” räägib Lauri ning tänab õnne, et on leidnud endale mõne toe-taja, ilma kelleta oleks väga raske karated põhjalikumalt kui hobikorras teha.

„Kui aga professionaalsuse all mõelda pühendumist ja otsust karatega tegelema jäädagi, siis see tuli väga kiiresti. Pärast 2002. aastat, mil sain 17-aastasena kadettide Euroopa meistriks, ei olnud enam absoluut-selt muid mõtteid,” jutustab Lauri, keda tege-likult juba varasemad võidud suunasid ainult ühele teele, milleks on karate. Noormees

tunnistab, et kui ta noorena poleks nii edukas olnud, siis ehk ta ei oleks karate juurde jää-nud: „Kes teab, võib olla oleksid muud huvid tekkinud …”

Armastab võitlustLisaks võitudele meeldib Laurile karate

juures konkreetsus, distsipliin, võitlus teise inimesega. „Ma hindan karate puhul veel austust ja muud filosoofiat, mis selle spordi-alaga kaasneb. Mulle meeldib sport ja võitlus, mulle meeldib võistelda ning teistest parem olla!” räägib Mengel teadlikult. Samuti nau-dib ta spordi ja võitluskunsti kombinatsiooni, mida karate nii ideaalselt pakub.

Sportlikus karates ei ole teatavasti luba-tud võistlustel vastast vigastada. „Meie ees-märk ei ole teist kannatama panna, vaid inimlikult õpetada ja sportlikus vormis vas-tasele tema nõrgad kohad kätte näidata. Sel-les peitub ka karate eluline ja inimlik filosoo-fia,” teeb Lauri asja võimalikult selgeks. Karate on võitlusstiil, mis küll kätkeb endas vastase võimaliku vigastamise tehni-kaid, kuid ei kes-kendu sellele, vaid hoopis isiksuse aren-gule. „Olgu matši tulemu-seks võit või kaotus, tatamilt ära minnes me täname vastast kummardusega saadud õppe-tunni ja võimaluse eest ennast proovile panna. Sarnane filosoo-fia peitub ka näiteks judo taga, kuid minu kehaehitus ei võimal-daks sellel alal edukas olla.”

Verised ninad ja kulmudTänapäevane sportlik karate erineb olu-

liselt klassikalisest karatest ja oma väikese kontaktsuse poolest ka teistest võitluskuns-tidest. Reeglitega üritatakse teha spordiala vaatajale atraktiivsemaks. „Inimesed on juba aegade algusest soovinud näha verd, higi ja pisaraid. Sellest lähtuvalt ei meeldi paljudele sportliku karate juures see, et me n-ö ei löö pihta. Minule ei ole väline vorm oluline. Sisu poolest on tegemist ikkagi võitlusega: vasta-sele tuleb füüsiliselt oma üleolekut tõestada. Võitja on see, kes paremini reeglite, kohtu-nike ja keskkonnaga kohaneb ning suudab kõike seda arvesse võttes vastase üle män-gida!”

Ka sportlikus karates on löögid ikkagi löögid, heited ikkagi heited. Vahe on ainult kontakti tugevuses ja oma liigutuste juhtimi-ses. „Kuna võitluses vastased pidevalt liigu-vad, siis on oma liigutusi sageli raske lõpuni kontrollida,” selgitab Mengel. Seetõttu tulebki ka karates – mis teoreetiliselt on kon-

taktivaba spordiala – ette verist nina, katkist kulmu ja

sinist silma. „Samas annab väiksem kon-

PRAEGU EESTI PARIM KARATEKA LAURI MENGEL JÕUDIS KARATE JUURDE AJALEHEKUULUTUSE KAUDU.

JUHUSE KAUDU ÕIGELE TEELE

TEKST GETTER LUKJANOV - FOTOD SILVER GUTMANN %STUDIO LEGEND&

Inimestele meeldib näha verd, higi ja pisaraid.

83

ja ilmselt võimatu. „Pean keskenduma sel-lele, mis on minu võimuses. Vastase tegevust ma oluliselt juhtida ei saa. Küll aga saan kont-rollida enda reageeringut vastase tegevusele. Enda kehalistest ja vaimsetest omadustest lähtudes tuleb mul luua reeglid, mis kehtiksid minu jaoks võimalikult paljudes situatsiooni-des,” ütleb noormees, kes on asja väga põh-jalikult läbi mõelnud. Kõige raskem on tema sõnul saavutada võistlusolukorras mõttetüh-just, et olla eelarvamusteta valmis kõigeks ja samas reageerida enda kehtestatud reeglite kohaselt.

Harrastab, kuni arenebOma tulevikku näeb Lauri nii kaua kara-

tega seotuna, kuniks toimub areng. „Kui tun-nen, et ma enam edasi ei arene, siis on aeg lõpetada. Praegu on arenguruumi ja võima-lusi enese parandamiseks küllaga,” selgitab Lauri, kelle kõrgeim siht on maailmameistri tiitel. Ta tunneb, et see on igati reaalne ees-märk, ja just see tunne teda kõige rohkem motiveeribki.

Kuigi Mengel usub, et tema olulisimad saavutused on alles ees, räägivad ka juba praeguseks võidetud tiitlid suurepärastest tulemustest: Lauri on 2002. aastal kadettide vanuseklassi (16–17 a) kuni 75 kg kaalukate-goorias saavutanud Euroopa meistri tiitli, ta on viiekordne Eesti meister individuaalkate-gooriates, samuti 2010. aasta Põhjamaade meister üle 84 kg kaalukategoorias ja Eesti parim karateka 2010.

Lauri soovitab kõigil kahtlejatel karatega kindlasti tegelda, sest üldine kehaline toonus

ja vastupidavus on selle ala puhul garantee-ritud. Samuti õpitakse oma keha pare-

mini kasutama, kasvab enesekindlus ja oskus end ohtude eest kaitsta. „Hirmu võitluskunstide ees võiks peletada ka fakt, et võitlusaladega tegelejatel on vähem vigastusi kui nii mõnelgi tei-sel spordialal. Vigastused jalgpallis või kukkumised jalgrattaga ei ole kui-dagi võrreldavad väikeste sinikate ja

marrastustega, mis võitluskunste tree-nides võivad tekkida. Võisteldes on ohud

loomulikult suuremad, kuid mitte eluohtli-kud. Luumurde, sidemete rebendeid ja isegi sinist silma tuleb tegelikult väga harva ette.”

JUHUSE KAUDU

takt võistlustel võimaluse tegeleda võitlus-kunstiga rohkem sportlikul tasandil,” toob Lauri oma ala plussid esile ning lisab, et nii on võimalik rohkem võistelda ja ennast sage-damini proovile panna.

Ootamatud olukorradMengel ei usu, et karate oleks kuidagi

raskem ja keerulisem kui teised spordialad. Kõige raskemaks peab ta psühholoogilist aspekti: see hõlmab sisemist motivatsiooni, enda sisse vaatamist ja vaimset kasvamist. „Sageli võivad kehalised võimed lubada maa-ilmarekordit, aga kas inimene surve all ja võistlusolukorras selle ka teoks suudab teha,

on omaette küsimus,” tõdeb Lauri.Karate pakub nii palju erinevaid

situatsioone, et kõigeks ei saa Men-geli sõnul kuidagi valmis

olla. Olukordi ja nende lahendusi on lõpma-

tu hulk ning nen-de läbitöötamine

ja kõigeks val-mis olemine

oleks liialt kurnav

84

ümber maailma

Intervjuu ajal Indoneesia soojadel vetel loksunud Matvere on näinud valgete randadega palmisaarte ahvatlusi ja kogenud õõvastavaid toiduelamusi. Seisnud silmitsi kur-jategijate, veidrate tavade, kom-

mete ja looduse kapriisidega. Ning õppinud seeläbi märkama-hindama koduses Eestis asju, millele ta varem suuremat tähelepanu ei pööranudki.

Kas nähtud paikade seas on olnud ka mõni selline, mida nimetaksid mai-seks paradiisiks?

Prantsuse asumaad Vaikses ookeanis, eriti Tuamotu saarestik, ja nüüd hiljuti näh-tud kohtadest ka Vanuatu. Mõlemas paigas on rahvas meeldiv: polüneeslased on nagu suured rõõmsad elevandid, vanuatud jäl-legi pisikesed ja häbelikud. Tuamotul aeg seisab: tekib tunne, nagu oleksid elust välja kirjutatud. Samas on taristu seal igati aja-kohane. Vanuatu loodus ja primitiivne elu-laad rabab. Primaadid pole aga sugugi vae-nulikud, armastavad naerda. Tegin neile keelebarjääri murdmiseks ja ennast mõis-tetavaks teha püüdes paar korda tola, vää-nates lõusta ning vehkides kätega. Nad

MARKO MATVERE:„ÕPPIGEM ARENENUD RAHVASTELT!”

ÜMBERILMAPURJETAJA MARKO MATVERE MÕISTAB PÄRAST ENAM KUI AASTAPIKKUST TEELOLEKUT AINA ROHKEM, ET EESTI ON ELAMISEKS PARIM PAIK. MIKS?

TEKST MARGUS MÜIL - FOTOD ERAKOGU

tõmbasid kiunudes keredest krampi, vaata et pikali ei kuku. Mingi, pagan teab kelle poolt tehtud uuringu järgi elavat seal maa-ilma kõige rahulolevamad inimesed.

Kas sind ei kiusa mõte loobuda rabelemisest materialistlikus maail-mas ja kaduda mõnele Lõunamere saarele nautima aja aeglast kulgu?

Jah, sellised mõtted kiusavad tõesti. Eestlased kui euroliidu rahvas on näiteks Prantsuse Polüneesias soosingus. Vanuatul tundusid kõik rahumeelsed sisserändajad teretulnud olevat. Kuidas aga suhtutakse äriplaanidega tulnukatesse, seda ma ei tea. Vanuatut nimetas üks kohalik valge resi-dent viimaseks vabaks maaks planeedil.

Millised retkel kohatud pärismaa-lased-põlisrahvad eestlastega enim sarnanevad ja mille poolest?

Nii mõnedki riigikesed meenutavad oma praeguses arengujärgus Eestit kahek-

sakümnendate aastate lõpus või üheksakümnendate alguses: kiiremad ja ahnemad krahma-vad, mida saab. Nõukogude stiilis asjaajamiskunsti valda-mine on olnud meile siin-seal suureks eeliseks. Aga rahvused on ikka väga eri-nevad. Eestlasele omast ülipüüdlikkust ja kohuse-tundlikkust siin ei näe. Kellaajad ja kokkulep-ped ei kehti. Mulle

meeldisid endistest inimsööjatest kõige enam Vanuatu inimesed: nad on sõbrali-kud, puhtad ja, võiks öelda, et isegi häbeli-kud.

Mida on see merereis sulle õpeta-nud?

Ei suuda veel sõnastada, kui üldse kunagi … Tunne on küll nagu täiskasvanute täienduskoolitusel.

Milline on olnud kõige imelikum inimolend, keda oled sel reisil koha-nud?

Ühe rahvusvahelise laevandusettevõtte bossi erasekretär. Et parasjagu oli Paapua Uus-Guinea iseseisvuspäev, võttis ta meid vastu rahvuskostüümis: tema poolpaljas ihu oli kaunistatud linnusulgede ja taime-riputistega, kõrvu ja nina ehtisid kulinad ning kondid. Ta oli metslasnaise kohta eba-loomulikult kõhn, kange ja pikk justkui pulk. Lisaks vaatas üks silm täiesti kõõrdi ja tema kõne väljus poolkinnisest pilust nasaalse ininana.

Aga milline on olnud kõige kum-malisem elukas?

Küürvaal Tonga vetes. Vesi oli seal pee-gelsile ja planktonist paks. Ümberringi

müttasid suguvennad ja -õed süüa ning paarituda, aga tema magas otse meie kursil. Uudishimulikult ujus lihamägi meie ümber ja all, võimaldades ennast hästi filmida ning pildistada.

Kuidas on eri paigus teisse kui val-getesse inimestesse suhtutud? Kas kui potentsiaalsetesse rahakottidesse ehk rikastesse turistidesse?

Paiguti väga erinevalt. On riike, kus sind pigistatakse seni, kuni viimne kui sent on käes. On riike, kus seda pole veel tegema õpitud ja kus valgeid põrnitsetakse kõvera pilguga. Aga leidub ka uhkeid rahvaid, kes ei vaata silma ega tingi tehingute juures. Mulle meeldivad need viimased.

Kas on olnud kokkupuuteid ka kohalike kelmide ja kurjategijatega?

Paapuas, ühe suure festivali ajal, ostsin varastelt tagasi oma välklambi. Diktofoniga õnnestus neil plehku panna. Ise olin naiivne: lasin fotokotil lihtsalt seljal rip-puda. Kui reisi alguses tundusid mulle kõik mustanahalised mehed sulide ja kelmi-dena, siis nüüd olen õppinud vahet tegema.

Millistes olukordades on tundu-nud, et elu võib olla suures ohus?

Tugevama tuulega, kariderohkel veel. Maismaaliikluses metslase juhitud bussi-risus.

Kas neis eksootilistes paikades, kus olete peatunud, teatakse seda, mis, kes

85

Vaesus algab peast, mitte pangakontolt.

EKSOOTIKA. Jaan Tätte puhke-hetkel.

86

või kus on Eesti?Aeg-ajalt kohtame kedagi, kes meist

midagi kuulnud on, aga üldjuhul muidugi mitte. Siis patrame selgitusi andes nii, et suud on vahus. Meid peetakse kas sakslas-teks või austraallasteks. Mind arvatakse venelaseks. Tükk aega mõistatasin, miks Kuubal hõigati lausa „Tavaariš!” (vene k. ‘seltsimees’ – toim.). Kuid siis oli meil lae-vas veel üks lühikeste juustega mees ja ka temast sai venelane. Vilsandi saarevaht Tätte aga liigitus Niuel rootslaseks, sest ainult neil on ju pikad heledad juuksed. Soovitan meie kodumaa nime hääldada [estonia], mitte [estõunia]. Aga võib piir-duda lihtsalt Euroopaga, seegi kutsub tihti ebalust esile.

Kas on tulnud ette üllatavaid koh-tumisi eestlastega, mis kinnitaksid kuulsat tsitaati „Igas sadamas leidub mõni eestlane”?

Viimane eestlane tervitas meid Pana-mas. See oli kohalik naisterahvas, kes oli sinna abiellunud. Suur reisiv perekond otsis meid üles Puerto Ricol, Kariibi meres. Muide, soovitan vahepeal selle tsitaadi taas üles otsida ja täpselt tsiteerida. Seda pole ammu tehtud, hakkab unu-nema. Miks mitte siinsamas ajakir-jas.

(Tõepoolest, Ernest Heming-way kirjutab oma teoses „Kellel on ja kellel pole” (originaalis „To Have and Have Not”, 1937; eesti k. Kupar 2001, lk 212) eestlaste kohta hoopis nii: „Neljanda kai ääres seisab 34-jalaline jaulitaglasega jaht kahega neist kolmesaja kahekümne neljast eestlasest, kes maailma eri paikades 28- kuni 36-jalaste paatidega ringi purjetavad ja Eesti ajaleh-tedele artikleid saadavad. Need artiklid on Eestis väga populaarsed ja nende eest maks-takse autorile üks dollar kuni dollar kolm-

kümmend senti veeru eest. Need lood paik-nevad ajalehtedes seal, kus Ameerika ajalehtedes asuvad pesapalli- ja jalgpalli-uudised, ja ilmuvad pealkirja all „Meie kartmatute rännumeeste saagad”. Igast käidavamast Lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt kaks päikesest põle-nud ja soolast pleegitatud juustega eestlast, kes ootavad raha oma viimase artikli eest. Kui see kohale jõuab, sõidavad nad järg-misse sadamasse ja kirjutavad järgmise saaga. Ka nemad on väga õnnelikud. Pea-aegu sama õnnelikud kui inimesed Alzira III-l. Vahva on olla kartmatu rännumees.”– toim.)

Mida oleks eestlastel õppida neilt rahvastelt-inimestelt, keda olete eri paigus kohanud?

Eestlastel on midagi õppida ainult are-nenud rahvastelt ja me peame vaatama kaugele tulevikku, leian mina. Vaesus algab peast, mitte pangakontolt. Mida võiks meile õpetada pime mass, millega Lõunamere saared suuresti siiski asustatud on? Lais-kust, minnalaskmist? Või ägedust, riiakust? Kui, siis ehk jagamist. Ühiskondlik lepe, mis meie riigis vaikselt liiva jooksis, on Lõuna-

mere kogukondades toimiv mehhanism. „We share a lot!” (inglise k. ‘me jagame kõike’) kinnitas üks jõukas metslane, kel oli neli naist ja kes

oma tegevusega pidas üleval ligi sajapealist hõimu. Nälga ja viletsusse

ei sure keegi, andekamaid upitatakse jne.

Teele asudes kibelesid enim Kariibi merele, Okeaaniasse ja Indoneesiasse. Kas need kohad on vastanud ootus-tele?

Need paigad on tõesti olnudki sellised, nagu ma kirjelduste põhjal ette kujutasin. Eks mahlane ja lopsakas võõramaa olustik ning taimestik on ikka huvitavad põrnit-seda. Kord sõidutasin oma autoga kaks aust-

Kellaajad ja kokkulepped ei kehti.

ümber maailma

raallast Tallinnast Pärnusse. Nad pidid oma pead kaela otsast vaat et ära keerama, nii põnev näis neile meie maanteeäärne mets.

Kirjelda senist kõige naljakamat vahejuhtumit.

Olime Kuubal. Ootasime tillukeses küla-keses giidi lubatud õhtusööki, mis pidi toi-muma tema tüdruksõbra vanemate juures. Seisime selle maja ees, kus mees meid tund aega varem autost välja lasi, ja arvasime, et tolles hoones oma magusid täitma hakka-megi. Hämardus, vihma sadas, osmikus põles tuli ja inimesed seal sees askeldasid. Ootasime, ootasime näljaste nägudega ning lõpuks ei pidanud me enam vastu ja läksime sisse. Pakuti lahkelt istet, vaatasime telekat. Vestlesime ainult omavahel, inglise keelt pererahvas ei kõnelenud. Söögist polnud aga lõhnagi. Lõpuks leidis paanikas giid meid üles. Tuli välja, et see oli täiesti juhus-lik maja, mille ees ta kinni oli pidanud.

Kuidas tervis – nii füüsiline kui ka vaimne – on pikal retkel vastu pida-nud?

Olin sunnitud vahepeal korraks Eestisse tulema, põlvemeniski operatsioonile. Vaimne tervis on aga isegi paranenud-karastunud.

Olles vaid ühe kuu teel olnud, ütle-sid, et mõtled merel tühjusest ja ootad, et sealt tõuseks kujundeid. Mis sealt tõusnud on?

Põhiliselt on need muusikalised pildi-kesed, viisijupid jne. Aga peab ütlema, et pikematel ülesõitudel loksudes tekib selline meditatiivne seisund, kus pea on täiesti tühi, täiesti. Seal ei ole mitte midagi. Algu-ses oli see mulle hirmutav ja võõras, nüüd on hakanud meeldima …

Kuidas merel üle olla asjadest, mis närvidele käivad? Põgeneda pole ju kusagile.

On ikka põgeneda … Oma mõtetesse ja tulevikuplaanidesse näiteks. Minu arust

87

ainult nii saabki, ükskord lõpeb ju iga sõit. Aga võimalusi leiab veel: koist tõusta ainult vahikordadeks ja söögiaegadeks, sobiva ilmaga kobida laevalaele või vööri jne.

Nimeta pikim ajavahemik, mille jooksul ei ole isegi mitte maa kontuure näha olnud?

Atlandi ületuseks kulus Nordeal 15 päeva, Vaiksel ookeanil veetsime 24.

Kui sind viidaks kinniseotud silma-dega merele, kas suudaksid ilma abi-vahenditeta kindlaks teha, millisel ookeanil asud?

Ei suudaks. Isegi ilmakaarte määrami-sega jääksin hätta. Ehk päikese tõusu ja loojumise abil leiaksin mingi suuna.

Mis vahe on meresõitja jaoks Atlandi ja Vaiksel ookeanil?

Üks on vaiksem.

Mis on olnud kõige hämmastavam elamus?

Kohe ei mõistagi öelda. Ehk Raroia atoll, Kon-Tiki randumispaik. Poleks usku-nud, et elu mulle säärase kingituse teeb. See oli liigutav. Veelgi veidramaks läks lugu järgmisel päeval, kui sellele mättale tagasi läksime. Leidsime sealtsamast rifilt väikese plasttorudest parve, mille meri oli sinna kandnud Ecuadorist, riigist, kust Thor Heyerdahl lõikas oma sõiduki tarvis bal-sapalgid. „Made in Equador” oli torudel kirjas.

(Norralased Thor Heyerdahl, Herman Watzinger, Knut Haugland, Torstein Raaby ja Erik Hesselberg ning rootslane Bengt Danielsson ehitasid 1946. aastal koostöös Peruu võimudega Callao sõjasadamas bal-saparve, millega purjetasid Lõuna-Ameeri-kast Polüneesiasse.

Heyerdahli ja ta kaaslaste eesmärk oli tõendada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased.

NORDEA ÜMBERMAAILMAREISnud ümberilmareis kestab plaanide kohaselt 2012. aasta juunini.

mak. Nendega liitub eri etappideks, mille pikkus on paarist nädalast mõne kuuni, umbes 60 vahetusmeest ja -naist.

Vahemere.

melises laevatehases.2. Võimalik on

kasutada lisapurjena 140 m2 suurust spinnakeri või gennakeri. Keskmine kiirus on purjetades 6-7 sõlme (1 sõlm = 1 meremiil/tunnis).

88

Inkade päikesejumala järgi nime saanud alusega Kon-Tiki seilati 101 ööpäeva jooksul 8000 kilomeetrit, jõudes Peruust Callaost Polüneesiasse Raroia atolli laiule Tahuna Maru.

Heyerdahl ja ta kaaslased tõendasid, et kergetel balsapuust alustel on võimalik sei-lata pikki vahemaid ning et Polüneesia asus-tajad võisid pärineda Lõuna-Ameerikast, mitte Aasiast. – toim.)

Milline on olnud kõige imelikum ese, mille oled reisilt ostnud ja mida sellega teha saab?

Paapuast soetasin sealsete meeste rah-vuskostüümi juurde kuuluva peenisevutlari. Sellega ei saa midagi teha, võib-olla ehk natuke nalja.

Kas oled soetanud ka eri rahvaste eksootilisi muusikariistu? Mis häält need teevad ja kuidas neid mängi-takse?

Lootused olid suured, aga parimaks ostuks on seni jäänud Tahiti topeltkeeltega ukulele. See on väga õhukese kõlakastiga, mõlakujuline mahedahäälne meistripill. Metslastelt polnud midagi osta. Üldine aru areng ja rahvamuusika on korrelatsioonis. Siiski kuulsin nende juures esimest korda bambustrummiansamblit. Heliredeliks hää-lestatud, mõlemast otsast avatud torud köi-detakse kimpu, mida lüüakse kummist lapat-siga vastu avaust. Kostab heli, mis kõlab umbes nagu „boingk”. Bambuse asemel on nüüd kasutusel hallid PVC-st kanalisatsioo-nitorud ja need kõlavad isegi ilusamini. Seda pilli hakkan koju jõudes kindlasti ehitama.

Millised on olnud kõige veidramad toidu- ja joogielamused?

Paapuas Sepiku jõe äärses külas pakuti saagopalmi hapendatud tõuke ja suuri sur-nud sääski, kes olid kahvaga jõepinnalt kokku riisutud ning kergelt läbi praetud. Mõlemad olid tülgastava mekiga. Kangeid napse on metslaste poodides harva, aga õlled on head. Vanuatu kavapipra juurest tehtud leotis oli üllatav.

Kas reisi ajal on arvamus, et Eesti on maailmas parim koht elamiseks, kinnistunud või pigem pragunenud?

Pigem kinnistunud. Tüüpi-line eestlane, kes ma päris kind-lasti olen, jääb selle maalapiga hinges lõpuni seotuks. Aasta-ajad, millest ma varem pole eriti hoolinud, on suureks vaheldu-seks. Mõnel pool on ikka liiga üksluiselt palav.

Mitu korda on pähe pugenud mõte, et tahaks koju?

Nii kibedat valu veel ei ole. See tuleb tõenäoliselt Vaheme-rest välja sõites.

Üle poole teest on selja-taga. Kas koju jõudes teed pikema pausi või hakkab hing kohe tagasi merele kripeldama?

Praegu kisub pausi poole...

Sind peetakse vahel väga tõsiseks, kohati morniks meheks. Kas sa oled sel reisil kuidagi muutunud ja, kui oled, siis mis suunas?

Tohoh. Enda arvates olen ikka rohkem naljanina. Muutused on vältimatud, aga suund – see selgub hiljem.

ümber maailma

Metslastelt polnud midagi osta.

ÜMBER MAAILMA. Jaan Tätte, Raul Normak, Marko Matvere ja Toonart Rääsk.

90

hooaeg

Helly Hansen jope 329,95 Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

Adidas Stella McCartney jope 348,95Adidas Stella McCartney suusapüksid 269,95 Adidas Stella McCartney sall 54,95Adidas Stella McCartney müts 54,95The North Face vabaajajalatsid 114,95

NAUDIME TALVE!

Nike 6.0 suusajope 289,95Nike vabaajapüksid 74,95Nike saapad 124,95

Helly Hansen suusapüksid 279,95Helly Hansen suusajope 449,95

The North Face matkasaapad 189,95

91

8848 Altitude suusajope 219,958848 Altitude suusapüksid 139,95

Nike jope 184,95 O'Neill jope 199,95

O'Neill suusajope 159,95O'Neill suusapüksid 139,95

Timberland vabaajajalatsid 94,95

Timberland saapad 103,95

Nike saapad 124,95 Timberland saapad 103,95

hooaeg

92

O'Neill suusapüksid 129,95O'Neill suusajope 199,95

O'Neill suusaülikond 299,95

Helly Hansen pusa 119,95Helly Hansen suusapüksid 199,95

Helly Hansen suusajope 329,95

Five Seasons suusajope 139,95

Timberland vabaajajalatsid 94,95

Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

93

O'Neill fliis 79,95O'Neill suusajope 179,95

O'Neill suusapüksid 119,95

Nike jope 219,95

Protest suusajope 179,95

Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

Nike saapad 104,95

Timberland vabaajasaapad 150,95

hooaeg

94

O'Neill suusapüksid 119,95O'Neill suusajope 179,95

O'Neill suusaülikond 300,32

Helly Hansen kampsun 119,95Helly Hansen jope 299,95

Adidas vabaajapüksid 63,95

Adidas jope 203,95Adidas pusa 72,95

Columbia vabaajasaapad 159,95

The North Face saapad 129,95

Helly Hansen saapad 119,32

Helly Hansen vabaajasaapad 99,95

95

O'Neill suusajope 199,95

O'Neill suusajope 179,95O'Neill suusapüksid 129,95

8848 Altitude suusajope 219,958848 Altitude suusapüksid 149,95

Nike 6.0 suusapüksid 174,95Nike 6.0 jope 229,95

Timberland vabaajasaapad 150,95

Timberland vabaajasaapad 112,95

Nike saapad 124,95

hooaeg

96

O'Neill suusapüksid 129,95O'Neill suusajope 179,95

The North Face pusa 144,95The North Face vest 199,95

North Bend suusajope 132,95

Nike jope 209,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Nike saapad 124,95

97

O'Neill fliis 119,95O'Neill suusajope 229,95

Adidas jope 152,95Adidas sall 21,95Adidas müts 21,95Adidas kindad 21,95

Adidas T-särk 31,95Adidas püksid 82,95

Adidas jope 124,95

O'Neill suusapüksid 129,95O'Neill suusajope 179,95

The North Face vabaajasaapad 114,95

Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

Timberland vabaajajalatsid 94,95

hooaeg

98

The North Face fliis 199,95The North Face püksid 104,95

O'Neill suusajope 179,95

O'Neill suusajope 249,95O'Neill suusapüksid 149,95

Helly Hansen jope 329,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Timberland saapad 103,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

99

Nike jope 159,95

Adidas Stella McCartney vabaajajalatsid 218,95Adidas Stella McCartney suusapüksid 298,95Adidas Stella McCartney jope 447,95

Nike T-särk 42,95Nike topp 29,95

Nike jope 149,95

Nike 6.0 suusapüksid 174,95Nike 6.0 suusajope 229,95Nike 6.0 müts 19,95

Nike 6.0 vabajajalatsid 89,95

Adidas Stella McCartney sall 54,95Adidas Stella McCartney müts 54,95

Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

Helly Hansen vabaajasaapad 119,95

hooaeg

100

O'Neill suusajope 79,95

North Bend suusapüksid 78,95North Bend suusajope 118,95

O'Neill suusajope 159,95O'Neill suusapüksid 99,95O'Neill müts 19,95Timberland vabaajajalatsid 75,95

8848 Altitude suusapüksid 69,958848 Altitude suusajope 89,95

8848 Altitude suusapüksid 99,958848 Altitude suusajope 139,95

The North Face saapad 64,95

Timberland saapad alates* 75,95

101

North Bend suusapüksid 44,95North Bend suusajope 121,95

8848 Altitude suusapüksid 99,958848 Altitude suusajope 119,95

O'Neill suusajope 169,95O'Neill suusapüksid 89,95Nike matkajalatsid 74,95

Nike jope 89,95Nike saapad 74,95

Protest jope 99,95

Protest suusapüksid 79,95Protest müts 22,95

Protest suusajope 89,95

LÄKI ÕUE!

Timberland saapad alates* 75,95

* Hind oleneb suurusest.

O'Neill kombekas 129,95Timberland saapad alates* 75,95

Timberland vabaajajalatsid 68,95

hooaeg

102

O'Neill fliis 39,95O'Neill suusajope 99,95

O'Neill suusapüksid 89,95

O'Neill suusajope 89,95North Bend suusajope 121,95

Timberland vabaajajalatsid 75,95North Bend suusapüksid 59,95

O'Neill suusajope 129,95O'Neill suusapüksid 89,95

O'Neill müts 14,95

Nike matkajalatsid 74,95

Timberland saapad alates* 75,95

Timberland vabaajajalatsid 75,95

103

Nike jope 79,95

Nike jope 69,95 Adidas jope 63,95

Five Seasons suusakomplekt 99,95

Nike jope 69,95The North Face saapad 64,95

Timberland saapad alates* 75,95

* Hind oleneb suurusest.

hooaeg

104

Helly Hansen pesusärk 79,95

Helly Hansen pesukomplekt 79,95

Craft pesusärk 35,95

HOOLI OMA KEHAST!

püksid 60,65

Helly Hansen pesukomplekt 59,95

püksid 35,95

105

Helly Hansen pesukomplekt 79,95

Helly Hansen pesusärk 79,95püksid 60,65

Helly Hansen pesusärk 54,95püksid 39,95

Helly Hansen pesusärk 39,95püksid 39,95

hooaeg

106

Helly Hansen pesukomplekt 59,95

Craft pesusärk 49,95püksid 35,95

Craft pesusärk 55,95püksid 55,95

Craft pesusärk 55,95püksid 55,95

Craft pesusärk 49,95püksid 35,95

107

Helly Hansen pesukomplekt 41,48

Thrift pesusärk 24,95püksid 24,95

Helly Hansen pesukomplekt 59,95

Thrift pesusärk 24,95püksid 24,95

hooaeg

108

Mizuno pikad jooksupüksid 59,95

Mizuno jooksukilekas 84,95Mizuno jooksukindad 19,95

Mizuno jooksujalatsid 114,95

Nike jooksujalatsid 104,95Nike pikad jooksupüksid 74,95Nike pusa 69,95Nike jooksukilekas 104,95

North Bend pikad jooksupüksid 49,95

North Bend jooksukilekas 45,95North Bend jooksusärk S/S 13,95

Mizuno jooksujalatsid 114,95

North Bend jooksupüksid 47,95North Bend jooksukilekas 60,95

Mizuno jooksumüts 12,95

North Bend jooksukilekas 76,95North Bend jooksusärk S/S 13,95North Bend pikad jooksupüksid 47,95Mizuno jooksujalatsid 114,95

Mizuno jooksujalatsid 114,95

109

Adidas pusa 56,95

Adidas üldtreeningjalatsid 76,95

Adidas topp 37,95Adidas Capri püksid 47,95

Mizuno lühikesed jooksupüksid 39,95Mizuno jooksusärk S/S 54,95

Mizuno jooksujalatsid 149,95

Adidas Stella McCartney vöökott 54,95Adidas Stella McCartney jooksujalatsid 128,95

Adidas Stella McCartney jooksusärk L/S 82,95

Adidas Stella McCartney jooksupüksid 58,95Adidas Stella McCartney Capri püksid 78,95

TULE TRENNI!

Mizuno jooksusärk S/S 39,95Mizuno Capri jooksupüksid 39,95Mizuno jooksujalatsid 149,95

hooaeg

110

Adidas üldtreeningjalatsid 114,95

Adidas dressipluus 63,95Adidas T-särk 47,95Adidas dressipüksid 63,95

North Bend treeningtopp 13,95North Bend jalgrattapüksid 33,95

Adidas lühikesed püksid 50,95Adidas T-särk 37,95

Adidas jooksujalatsid 63,95

Nike treeningtopp 47,95

Nike jooksujalatsid 119,95Nike pikad treeningpüksid 54,95

Adidas üldtreeningjalatsid 92,95

111

Nike jooksujalatsid 104,95Nike jooksusärk S/S 39,95

Nike lühikesed jooksupüksid 39,95

Nike pikad treeningpüksid 59,95

Nike pusa 74,95Nike T-särk 32,95

Nike jooksujalatsid 119,95

Mizuno jooksusärk L/S 49,95Mizuno Capri jooksupüksid 39,95Mizuno jooksujalatsid 149,95

Adidas Stella McCartney tennisekott 165,95Adidas Stella McCartney tennisekleit 148,95

Adidas Stella McCartney üldtreeningjalatsid 134,95

Nike spordikott 29,95

stoori

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Oma maitseka disaini ja suurepärase funktsio-naalsusega on Timexi kellad leidnud kindla koha nii sportlaste, matkaj ate kui ka tava-

inimeste elus.Tänapäeval on Timex number üks kel-

lamark USAs ja ta kogub jõudsalt poole-hoidjaid ka Euroopas. Timex on ametlikult esindatud paljudel tuntud spordiüritus-tel, nagu Londoni ja New Yorgi jooksuma-ratonid, Ironmani võistlused jpt.

Sportland esindab TimexitAlates aastast 2011 on Sportland Timexi

sissetooja Eestis, Lätis ja Leedus: meie eesmärk on pakkuda seda pikkade tradit-sioonidega kellamarki kogu Baltikumis. Sportlandi tootevalikus on Timexilt eri hin-naklassis pulsikellad, spordikellad algaja-tele ja pühendunud jooksuhuvilistele ning sammulugejad ja stopperid. Timexi lipulaev on Timex Ironman Global Traineri GPS-HRM-kell, kuhu on sisse ehitatud GPS-andur, mis lubab kellal treeningu ajal kuvada distantsi, tõusumeetreid ja kiirust; hiljem saab neid andmeid arvutis spet-siaalse tarkvara abil analüüsida.

Väga lihtne kasutada

Timex Global Trai-neri kella on algu-sest peale hõlbus kasutada: nuppude loogika on arusaa-dav, pulsivöö istub ümber keha väga

mugavalt ja kella näi-dud on eelseadistatud

TIMEX AITABTREENIDA

spordiala (jooks, rattasõit, ujumine) järgi, aga neid saab vajaduse korral muuta. Kella režiimid sobivad nii triatloniks kui ka seiklus spordiks.

Sisse ehitatud GPS teeb kella suu-remõõduliseks, mis piirab veidi kasutus-mugavust, eriti väiksema käsivarre peal. Seega sobib see mudel pigem meestele. Kella suurus on küll märkimisväärne, aga jooksu ajal ei sega see mingilgi määral. Kül-memates tingimustes on kella mugav kasu-tada ka riiete peal.

Pulsinäit hiilgab soorituste ajal täpsu-sega. Kellale on võimalik seadistada pulsi-tsoonid treenimiseks eri koormusrežiimi-del. GPS toimib kiiruse ja distantsi näita misel laitmatult ning seda saab kasutada ka eel-seadistatud teekonnatähiste (waypoint) järgi liikumiseks. Ka kompassifunktsioon on olemas.

Kõiki Timex Global Traineriga salves-tatud treeninguandmeid on võimalik üles laadida arvutisse ning neid seejärel läbi ja lõhki analüüsida nii numbrites kui ka graa-fikutes.

Treeninguandmeid on võimalik üles laadida arvutisse.

FAKTE TIMEXI KOHTAüle miljardi Timexi kella.

meestele ja naistele, „kellel pole taskuid”, käe-kelli.

käekellad.

telereklaami.

TIMEXI KELLI ON VALMISTATUD 1854. AASTAST ALATES JA SELLE TOOTEMARGIGA AJANÄITAJAD ON END TÕESTANUD NII SÕJA! KUI KA RAHUAJAL. PRAEGU ON SPORTLANDIS MÜÜDAV TIMEX ÜKS SPORTLIKE INIMESTE LEMMIKKELLASID.

112

Tõelised sportlased vajavad tõsist varustust.Timex® Ironman® Global Trainer™ GPS nüüd saadaval Sportlandis.

hooaeg

114

Nike matkajalatsid 124,95

Väga kvaliteetsest nahast pealsega Nike ACG tootesarja saabas sügistalvisteks oludeks.

Nike matkajalatsid 104,95

Nike talvesaapa tõeline klassika. Kerge, mugav ja suurepärase haakuvusega ka libedal pinnal.

Timberland matkajalatsid 123,95

Väga soojad, mugavad ja kerged vettpidavad saapad. Tald on valmistatud 42% taaskasutatavast kummist, mis annab väga hea haakuvuse igal pinnal.

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Forester pakub mugavust ja head väljanägemist terveks päevaks. Parima kvaliteediga, vett-tõrjuvast täisnahast saabas, milles igat astutud sammu pehmendab EVA vahetald. Helly Weari kummist välistald kindlustab hea haarde metsarajal ja lumisel tänaval.

Timberland matkajalatsid 120,95

Veekindlad, mugavad ja väga vastupidavad jalatsid. Haakuvad ülihästi igal pinnal, karmi ilmastiku kindlad.

Timberland vabaajajalatsid 131,95

Väga moodsad, mugavad, hingavad ja keskkonnasäästlikud jalatsid. Valmistatud taaskasutatavatest materjalidest.

MEHED, JALAD SOOJA!MANOA LEATHER MANDARA

CHOCHRA 6"" 200G WP DK BRN THE FORESTER

WHITE LEDGE PREM LT BROWN WORK CHUKKA LT BROWN

115

Timberland vabaajajalatsid 89,95

Stiilsed nubuknahast jalatsid on mugavad, kerged ja vastupidavad. Lasevad jalal hingata.

Vans vabaajajalatsid 84,95

Legendaarse Vansi mudeli Sk8 Hi talvine versioon, mis on seest vooderdatud fliisiga.

The North Face vabaajajalatsid 169,95

Väga kvaliteetsest nahast pealsega saabas sügistalvisteks oludeks.

Helly Hansen vabaajajalatsid 149,95

Kui teed kulgevad läbi lume, sula ja lompide, siis hoiab Lynx sinu jalad kuivas ning soojas. Saapa alumine osa on veekindlast kummist ja nahkäärega, Thermolite'i materjalist sääreosa lisab paindlikkust, soojust ning kaitset.Tallaosa muudab mugavaks EVA sisetald ning põrutust vähendavad C-zone'i silikoongeelist kannaosa ja C-zone+ silikoongeelist päkapadjad. Helly Gripi tallamaterjal pakub lumel ja jääl usaldusväärset haaret.

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

Need saapad on raudrüüks lume vastu. Kand ja varvas on kaitstud kummist kihiga, saapa pealispind on veekindlast täisnahast. Helly Weari kummist tald aitab püsida lumel ja jääl.

The North Face matkajalatsid 189,95

Goretexi materjalist matkasaabas professionaalsele matkajale!

MEHED, JALAD SOOJA!EURO SPRINT GREY NB U SK8-HI (FLEECE)

M BALLARD 6''

LYNX

KNASTER 3 M JANNU II GTX

hooaeg

116

Timberland vabaajajalatsid 131,95

Mugavad, kõrge säärega, veekindlad ja väga soojad fliisvoodriga saapad. Tänu sisemisele tõmblukule on saapaid lihtne jalga panna.

Columbia matkajalatsid 99,95

Põhjamaades kõige rohkem müüdud veekindlatest materjalidest valmistatud soe saabas, millel on spetsiaalne haakuv tald.

Helly Hansen vabaajajalatsid 99,95

Forester pakub mugavust ja head väljanägemist terveks päevaks. Parima kvaliteediga, vett-tõrjuvast täisnahast saabas, milles igat astutud sammu pehmendab EVA vahetald. Helly Weari kummist välistald kindlustab hea haarde metsarajal ja lumisel tänaval.

Timberland vabaajajalatsid 150,95

Mugavad, kõrge säärega, veekindlad ja väga soojad fliisvoodriga saapad.

The North Face matkajalatsid 104,95

Parim sooja ja veepidavuse kombinatsioon väga külmadeks, talvisteks oludeks.

NAISED,

JALAD SOOJA!MT HLLY DUCK MID F/L BLAC

SIERRA SUMMETTE 2 WP FORESTER W

DUCK F/L LACE BRN/VIOLET W CHILKAT II

117

Timberland vabaajajalatsid 103,95

Stiilsed, soojad, mugavad ja vettpidavad jalatsid. Haakuvad väga hästi igal pinnal.

Helly Hansen vabaajajalatsid 119,95

Parima kvaliteediga, veekindlast täisnahast saabas, millel on soe riidest ja villast vooder. EVA vahetald pakub jalale pehmendust terveks päevaks ja Helly Gripi talla haarduvus on talveoludes suurepärane.

Helly Hansen vabaajajalatsid 149,95

Kui teed kulgevad läbi lume, sula ja lompide, siis hoiab Lynx sinu jalad kuivas ning soojas. Saapa alumine osa on veekindlast kummist ja nahkäärega, Thermolite'i materjalist sääreosa lisab paindlikkust, soojust ning kaitset. Tallaosa muudab mugavaks EVA sisetald ning põrutust vähendavad C-zone'i silikoongeelist kannaosa ja C-zone+ silikoongeelist päkapadjad. Helly Gripi tallamaterjal pakub lumel ja jääl usaldusväärset haaret.

Helly Hansen vabaajajalatsid 129,95

Eir 2 on oma olemuselt töösaabas, kuid säärele trükitud graafilised ornamendid, kunstkarusnahast sisu ja pärlendav, suurepärase kvaliteediga, vett-tõrjuv täisnahk annavad talle uhke ning luksusliku ilme. Saapa saab jalga tõmmata ilma, et peaks paeltega vaeva nägema. Jalatsil on EVA vahetald. Helly Weari kummist tald tagab stabiilsuse ja hea haarde nii jääl kui ka lumel.

The North Face vabaajajalatsid 114,95

Väga kerged ja naiselikud nailonpealsega saapad sügistalvisteks oludeks.

Timberland vabaajajalatsid 112,95

Stiilsed, soojad, mugavad ja vettpidavad jalatsid. Haakuvad väga hästi igal pinnal.

AVEBURY ANKLE SAND W BERTHED 3

W LYNX W EIR 2

W ICE QUEEN ATHNTCS FLEECE WHEAT

hooaeg

118

Timberland vabaajajalatsid alates* 49,95

Need soojad, mugavad ja vastupidavad täisnahksaapad on täiesti veekindlad: tänu suletud õmblustele on jalad kuivad iga ilmaga.

The North Face matkajalatsid 64,95

Parim sooja- ja veepidavuse kombinatsioon väga külmadeks, talvisteks oludeks. Tõmbelukk küljel lihtsustab jalatsi kasutamist.

Timberland vabaajajalatsid alates* 73,95

Tõeline klassika. Väliselt muutumatu juba 30 aastat. Veekindlad, mugavad ja väga vastupidavad täisnahksaapad.

Columbia matkajalatsid 74,95

Väga külmadeks ilmadeks mõeldud saabas, millega võib lumes hullata isegi kuni 32kraadise pakase korral.

Timberland vabaajajalatsid alates* 52,95

Veekindlad, tugevad ja vastupidavad täisnahast matkasaapad. Tald haakub kõigil pindadel väga hästi.

LAPSED,

JALAD SOOJA!

MALLARD WP SNOWBT BRN NB

G GREENLAND ZIP 6IN WP BOOT PURPLE NB

YOUTH BUGABOOT PLUS PTUCKAWAY LACEHKR BLK NB

119

Timberland vabaajajalatsid 75,95

Stiilsed nubuknahast jalatsid on väga kerged, ülimalt mugavad ja vastupidavad. Õmblused on küll suletud, aga lasevad jalal hingata. Kummist välistald ei jäta põrandale tumedaid jälgi.

Sorel matkajalatsid alates* 44,95

Soe ja väga lihtsalt jalga pandav ühe takjakinnisega lastesaabas.

Timberland vabaajajalatsid alates* 75,95

Soojad, veekindlad, kerged ja väga mugavad saapad.

Nike matkajalatsid 74,95

Naturaalsest nahast Nike saapad on veekindlad ja mugavad ka kõige karmimates ilmastikuoludes.

Timberland vabaajajalatsid alates* 95,95

Väga mugavad, soojad ja täiesti veekindlad nahksaapad. Krõpse on llihtne kinnitada.

Timberland vabaajajalatsid alates* 75,95

Väga soojad, mugavad, veekindlad ja vastupidavad saapad. Nailonist sisevooder ja karusnahkne serv hoiavad jala soojas.

EURO SPRINT NVY/BLU/WHI SNOW COMMANDER TODDLER

NOREASTER SNWBT GRY/PNK NIKE MANOA LTH (GS)

JIMINPK GTXSNWBT BLK/RED ALPINE ADV SNWBT BLK/RED

* Hind oleneb suurusest.

hooaeg

120

Adidas jalgpallijalatsid 50,95 Adidas jalgpallijalatsid 63,95

Nike jalgpallijalatsid 49,95

Nike jalgpallijalatsid 99,95 Mizuno jalgpallijalatsid 60,65

Nike jalgpallijalatsid 79,95

Mizuno jalgpallijalatsid 39,65 Adidas jalgpallijalatsid 50,95

MÄNGIME VUTTI!

F50 ADIZERO TRX FG F10 TRX TF

NIKE5 BOMBA FINALE WAVE ESTILO IN

JR MERCURIAL VICTORY II IC NIKE5 GATO LTR

FUTBOL SALA 3 IN ABSOLADO TRX TF J

MÄNGIME VUTTI!

121

Nike jalgpallisärk 57,46Nike püksid 32,95

Nike pusa 44,95Nike jalgpallipüksid 44,95Nike jalgpallijalatsid 79,95Nike jalgpall 37,95

Nike jalgpallisärk 76,63Nike jalgpallipüksid 38,28Nike jalgpall 47,95Nike jalgpallijalatsid 54,95

MÄNGIME VUTTI!

hooaeg

122

Nike korvpallijalatsid 79,95

And1 korvpallijalatsid 49,95And1 korvpallijalatsid 129,95

Nike korvpallijalatsid 124,95

Nike korvpallijalatsid 149,95 Nike korvpallijalatsid 44,95

PANEME PEALT!

NIKE AIR FLIGHT SHOWUP NIKE ZOOM HYPERFUSE 2011

EMPIRE MID ASSAULT MID KIDS

NIKE ZOOM KOBE VI TEAM HUSTLE D 5 (GS)

123

Nike korvpallipüksid 44,95Nike korvpallisärk 44,95

Nike korvpallijalatsid 149,95

Nike korvpallijalatsid 84,95 Adidas korvpallijalatsid 143,95

Nike korvpallijalatsid 149,95

And1 korvpallijalatsid 69,95

PANEME PEALT!

HYPERFUSE 2011 (GS) ADIZERO CRAZY LIGHT

NIKE ZOOM HYPERDUNK 2011

RELEASE MID

MAJESTIC ATHLETIC ON 1976. AASTAL FAUST CAPOBIANCO NIMELISE HÄRRA POOLT ASUTATUD SPORDIRÕIVASTE BRÄND, MIS TÄNASEL PÄEVAL RIIETAB KÕIK USA PESAPALLILIIGA MLB MÄNGIJAD JA TREENERID. FAUST OLI JUBA LAPSEST SAADIK RIIDETÖÖSTUSE KULISSIDE TAGA, KUNA TEMA EMA OMAS FIRMAT, MIS VALMISTAS NAIS-TELE PLUUSE JA SEELIKUID. TOLLEST AJAST ON SÄILINUD KA PEREFIRMA-DELE OMANE TÄHELEPANU PISIMATELE DETAILIDELE JA KÕRGEIMA KVALI-TEEDI TAOTLEMINE OMA TOODETE PUHUL.

1982. AASTAL ALUSTAS MAJESTIC ESIMESTE PESAPALLI SOOJENDUS-SÄRKIDE TOOTMISEGA NING JUBA KAKS AASTAT HILJEM SÕLMITI ESIMENE AMETLIK LEPING MAAILMA PARIMA PESAPALLILIIGA VÕISTKONNAGA NING AASTAST 2005 KANNAVAD ERANDITULT KÕIK MÄNGIJAD JA TREENERID MLB LIIGAS MAJESTICU RÕIVAID.

MAJESTICUST ON SAANUD IKOON JA KVALITEEDIMÄRK, MILLE PUHUL VÕIB OLLA KINDEL TOOTJA PÜHENDUMUSEST JA SOOVIST TUUA TARBIJANI PARI-MAID, VASTUPIDAVAMAID JA MUGAVA-MAID TOOTEID. LISAKS PESA-PALLURITE RIIETAMISELE PAKUB MAJESTIC SPORDI MAAILMAST INSPI-REERITUD TOOTEID, MILLE KVALITEET JA OMADUSED ON KARASTUNUD ENAM KUI 25 AASTASE SPORDIRÕIVASTE TOOTMISE KOGEMUSEGA.

MAJESTIC ON LEIDNUD OMA KOHA PALJUDE SPORTLASTE, MUUSIKUTE JA TEISTE POPKULTUURI ESINDAJATE SÜDAMES. MAJESTIC RIIETAB KA RAHVUSVAHELISTEL AREENIDEL TUNTUST KOGUNUD TALLINNA RÄPPGRUPPI GORÕ LANA.

MAJESTICU TOOTED ON SAADAVAL KRISTIINE, ROCCA AL MARE, MUSTA-KIVI SPORTLANDIDES JA ST. STREET SHOPIS TALLINNAS NING TARTU LÕUNAKESKUSE SPORTLANDIS.

Skechers, Timberland, Helly Hansen, Protest, Head ja Vans.

Lisaks riietele ja jalatsitele võib spordi-huviline leida meilt vajaliku treeningvarus-tuse alates treeninguseadmetest kuni hant-lite ja hüppenöörideni.

Piirkonna eripäradNarvas on kaks suurt spordikooli, 90

spordiklubi ja 15 spordirajatist. Sellel aastal avati rulluisutajate ja rattasõitjate suureks rõõmuks ka üle 4 km pikkune jalgrattatee, mis kulgeb linnast väljasõidul, Tallinna maantee ääres. Kõige populaarsem spordi-ala Narvas on konkurentsitult jalgpall. Narva Sportlandi kauplus teeb koostööd kahe siinse suurema jalgpalliklubiga, milleks on FC Narva Trans ja FC Narva.

Meie põhiklientuur on kohalik

elanikkond, millest 97% on venekeelne. Kevadest sügiseni täiendavad siinse Sportlandi ostjaskonda tublisti Venemaa turistid, kes on puhkami-seks valinud looduskauni Narva-Jõesuu liivarannad.

Narva asend kahe riigi piiril ning vene-keelne ja üsna suletud kogukond on mõju-

tanud ka meie kaubavalikut. Põhirõhk on Nike’i ja Adidase kaubamärgiga toodetel. Samuti ostetakse meie kauplusest rohkem sportlikke vabaajarõivaid ja -jalatseid kui treeningu jaoks vajalikke tooteid.

Narva muutub sportlikumaks

Siiski on ka meil viimastel aastatel mär-gata, et tervislik ja sportlik eluviis muutub elanike hulgas populaarsemaks. Suvel har-rastavad narvakad rohkem vabas õhus sportimist: populaarsed on kepikõnd ja tervisejooks. Sügistalvisel perioodil koli-takse spordisaalidesse.

Narva Sportland koos oma suurepä-rase tootevaliku ning koolitatud ja klien-disõbraliku meeskonnaga on alati valmis muutuvate trendidega kaasa minema.

Kliendile parimat võimalikku lahendust otsides võtame alati arvesse tema soove ja eelistusi.

Meie meeskonnas on praegu seitse liiget, oleme koos töötanud pikki aastaid.

Narva Sportlandi teenindajad, kes läbivad igal hooajal tootekoolitusi, tunnevad kaupa ning kliente ja nende eelistusi, oskavad alati soovitada sobivaid tooteid ning leia-vad lahenduse ka kõige nõudlikumale tar-bijale. Meie prioriteet on kliendisõbralik-kus. Poest rahulolevalt lahkunud ostja muudab rõõmsaks ka meie päeva.

126

meie

TEKST JA FOTOD SPORTLAND MAGAZINE

Astri Keskuse rekonstruee-rimise järel aastal 2006 kolis ka Sportlandi kaup-lus uuele ja avaramale pinnale, mis võttis enda alla rohkem kui 400 m2.

Selleks, et teenindada oma praeguseid ja tulevasi kliente veel paremini, pakkuda neile üha mitmekülgsemat tootevalikut ning muuta kaupluse atmosfäär mõnusa-maks ja mugavamaks, suurendame sellel sügisel Narva Sportlandi kaupluse pinda veel 200 m2 võrra.

Väga lai kaubavalikAastast aastasse oleme oma klientidele

pakkunud aina rohkem maailmatasemel kaupa.

Sportlandis on Narva kolme spordipoe suurim valik eri kaubamärkide tooteid. Mit-mekesiselt on esindatud meie regiooni klientide vaieldamatud lemmikud Nike ja Adi-das. Samuti pakume spordi- ja vabaajarõi-vaid, mis kannavad kaubamärki O’Neill, Protest, Five Seasons, 8848 Altitude, North Bend, Didrikson ning Sport 200. Saadaval on suur valik jalatseid nii spordifanaatikule, harrastajale kui ka lihtsalt sportlikku vaba aega nautivale kliendile. Ka selles vallas on meil esindatud parimad kaubamärgid: Nike, Adidas, Converse, Columbia, Puma, And1,

NARVA SPORTLAND OOTAB KÜLLA

EESTI IDAPOOLSEIM

SPORTLANDI POOD

ASUB NARVAS ASTRI

KAUBANDUSKESKUSES

JA TEGUTSEBAASTAST 1998.

Meie prioriteet on kliendisõbralikkus.

127

spordikalender

TEKST MARGUS REINTAL - FOTOD SPORTLAND JA SCANPIX

JALGPALL 11.11.11 – Eesti vs. Iirimaa „Euro 2012” play-

off-mängu A. Le Coq Arenal. Sportland or-ganiseerib Eesti Jalgpalli Liidu ametliku fännitoodete müügivõrgustiku.

15.11.11 – Eesti vs. Iirimaa „Euro 2012” teine play-off-mäng võõrsil.

17.–30.12.11 – Traditsiooniline Eesti Jalg-palli Liidu aastalõputurniir saalijalgpallis. Sportland Football pakub kohapeal parimat jalgpallivarustuse valikut.

EKSTREEMSPORT03.–05.02.12 – Simpel Session, maailmas nime teinud ning kõrgelt tunnustatud BMX- ja

rulasõitjate aasta suursündmus Tallinnas Saku Suurhallis.

AASTA PIDULIKEM SPORDIÕHTU!27.12.11 – Galaõhtu „Spordiaasta tähed” Nokia

Kontserdimajas. Ühe kaasautorina esitleb Sportland uut raamatut „Sporditähed 2011”.

KERGEJÕUSTIK24.01.12 – BIGBANKi kuldliiga talvise sarja

algus ja esimene etapp Tallinnas.09.02.12 – BIGBANKi kuldliiga teine talvine

etapp Tartus.25.02.12 – BIGBANKi kuldliiga kolmas talvine

etapp Tallinnas.

SUUSATAMINE21.–22.01.12 – Murdmaasuusatamise maailmakarika-

etapp. Otepääl Tehvandi Suusakeskuses. 04.02.12 – SEB Kõrvemaa suusamaraton Sportland Kõrve-

maa Matka- ja Suusakeskuses.

SPORTLAND SOOVITAB

128

ristsõna

129

VÕIDA VUTIKOONDISE SÄRK!Kõigi õigesti vastanute vahel läheb seekord loosi Eesti jalgpallikoondise mängusärk poehinnaga 55 eurot!Loosimisel osalemiseks saada ristsõna vastus märksõnaga „RISTSÕNA“ hiljemalt 31.12.2011 postiaadressil

Sportland Eesti AS, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinnvõi meiliaadressil sportland@sportland.ee

Eelmise ristsõna vastus oli: „Eesti rallimehed ikka maailmakaardil“.Auto24 Rally Estonia fännisärgi võitis Kalev Ermits Elvast. Palju õnne võitjale!

NIMI:

TELEFONINUMBER:

MEILIAADRESS:

POSTIAADRESS:

RISTSÕNA VASTUS:

130

lõppsõna

TEKST MARGUS MÜIL - FOTO SCANPIX 1. Mida sportlik eluviis teile annab? Tervist, hea enesetunde, enesekindluse

ka teistes eluvaldkondades tegutsemiseks. Oskuse õppida kaotama, aga ka oskuse kao-tustest õppida ja need kunagi hiljem võitu-deks vormistada. Ja loomulikult on sport andnud mulle sõbrad.

2. Olete mänginud Eesti noorte-koondises tipptasemel korvpalli. Miks loobusite?

Praegu on vahel sõpradega tore mee-nutada, et suutsime alistada hilisematest suurtest staaridest koosnenud Türgi noor-tekoondise. Ent ühel päeval jõudis elus kätte hetk, kus tuli valida, kas pühenduda õppimisele või sportlaseteele. Valisin esi-mese, sest tunnetasin, et minu perspektiiv profisportlasena olnuks nõrk või suisa ole-matu.

3. Kui kaua suudaksite tegevusetult aega veeta ja kas olete kunagi näiteks kuu aega n-ö jalad seinal puhanud?

Ma arvan, et ma ei saaks isegi ühte nädalat täis. Usun, et inimese keha ja ka vaimne pool vajavad füüsilist aktiivsust.

4. Kas käite spordivõistlusi koha-peal vaatamas ja kui, siis milliseid?

Olen käinud üsna sageli vaatamas jalg-palli, korvpalli ja ka tantsuvõistlusi. Võiks muidugi tihemini käia.

5. Milliste spordialadega peale korvpalli olete elu jooksul veel tegele-nud?

Minu esimene trenn oli džuudo, kus treener Andres Lutsar andis edasi võrratuid

elutarkusi. Harrastasin seda viis-kuus aastat. Olen tegelenud veel ujumise ja lauatennisega.

6. Millised on Teie ekstreem-seimad spordielamused?

Ma ei ole ekstreemspordiharrastaja, ent

olen pühapäevatasemel tutvunud lume-lauasõiduga, nagu paljud teised eestlased, kes käivad aastas korra või kaks siin-seal välismaal mäesuusa- ja lumelauareisil.

7. Millist spordiala soovitaksite ini-mestel proovida ja miks?

Kindlasti ujumist. Eestis on väga palju jõgesid, saari, järvi ja pikk rannajoon. Seega on kokkupuuted veega väga sagedased ja elus võib ette tulla igasuguseid olukordi. Inimene, kes on korralikult ujuma õppinud, ujub vähemasti kergematest kriisiolukor-dadest tõenäoliselt välja. Teiseks soovitak-sin proovida mõnd meeskonnaala. Ühis-kond liigub üha enam selles suunas, et inimesed peavad hakkama teineteisega rohkem arvestama ja teineteist kuulama, ning meeskonnaalad õpetavad seda tegema.

8. Kui rangelt Te oma toitumishar-jumusi jälgite?

Tunnustan siinkohal oma abikaasat. Ta on suurepärane kokk ja, ma usun, et ta tagab tervisliku menüü kogu meie perele.

9. Milliseid alasid harrastate talvel? Talvel ma suusatan. Tahaksin tunnus-

tada Sportlandi, kus müüakse väga häid suuski: olen oma aastataguse ostuga ülimalt rahul.

Lisaks käin lastega Pirita velotrekil kel-gutamas ja mõnikord koeraga jooksmas. Riigikogu korvpallimeeskonnaga mängime kord nädalas korvpalli, käime keskmiselt kord kuus ka võistlemas ja osaleme umbes viiel-kuuel korral aastas turniiridel.

10. Missugust stiili eelistate vaba aja riietuses ja miks?

Oleneb ajast ja kohast, aga kannan ennekõike mugavat riietust. Moetrendidest ega firmamärkidest ma ei lähtu.

MINU SPORTLIK ELUVIIS

RIIGIKOGULANE NING ENDINE TALLINNA LINNAPEA

JÜRI RATAS ON OMAL AJAL EESTI KORVPALLI

NOORTEKOONDISEGA ALISTANUD PRAEGUSTEST

NBA JA MUUDEST STAARIDEST KOOSNENUD TÜRGI

NOORTEKOONDISE. NÜÜD MÄNGIB RATAS KOSSU

LIHTSALT ENDA RÕÕMUKS.

Minu perspektiiv profisportlasena olnuks nõrk.

Kui teepind on ettearvamatu,siis Kuga on kõike muud kui seda.

Nutikas nelikvedu jaotab jõudu individuaalselt igale rattale, et tagada sõltumatu haare juhuks kui pinnakate äkiliselt muutub. Kaasaegne Smart-süsteem annab väljapaistva pidamise ja kontrolli teeolude üle isegi lahtisel pinnasel, liival näiteks. Tagasi asfaldil naaseb see esiveo-seadesse, et hoida kokku kütust.

FORD KUGA ford.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.eeKeskmine kütusekulu 6,0-10,3 l/100 km, CO2 pääst 159-234 g/m2.

facebook.com/infoautoford