2Vajadusphine peretoetus

Sltuvus kas haigus vi toimetulekumeetod?

Uimastiennetuse phimtted

Sltuvusvastast abi osutavate asutuste kogemused

Hind 2,50

2013

Ajakirja SOTSIAALT tellimust saab vormistada:

kohalikus postkontoris toimetuse aadressil ajakiri@tai.ee Eesti Posti e-teeninduses www.post.ee

Ajakiri on mgil Tallinnas Tervise Arengu Instituudi koolituskeskuses, Hiiu 42;Tartus kaupluses likooli Raamatupood, Raekoja plats 11.

Ajakiri SOTSIAALTTervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi vljaanne16. aastakik.Ilmub kuus korda aastas: veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris

Toimetuse kolleegium: Mailiis Kaljula, Riina Kiik, Aleksander Ljudvig, Valter Parve, Riho Rahuoja, Koidu Saia, Judit Strmpl, Piret Tamme, Triinu Tikas, Taimi Tulva

Vastutav toimetaja: Regina LindToimetajad: Signe Vljataga, Margit Raias, Inga MlderKujundus ja trkk: Atlex ASTiraa: 1000 eksemplari

KontaktAjakiri Sotsiaalt, Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 TallinnTel (+372) 659 3931, faks (+372) 659 3925, e-post ajakiri@tai.ee

Autoritele: Ajakirja toimetus ootab avaldamiseks analsivaid, uurimuslikke, nuandvaid, kogemuslikke, informatiivseid ja silmaringi laiendavaid artikleid, mis aitavad kaasa sotsiaalvaldkonna arengule. Teretulnud on ka info vrskelt ilmunud raamatute ja erialaste koolituste kohta. Artiklite maht tuleks koosklastada toimetusega. Artiklid saata meiliaadressil ajakiri@tai.ee. Skeemid ja joonised saata ttlemist vimaldavate failidena, mitte pildina tekstis. Pildid palume varustada selgitava tekstiga ja saata elektrooniliselt resolutsiooniga 300 dpi vi postiga.

SISUKORD nr 2/2013

EessnaNarkomaania kui meie kigi hine mureAljona Kurbatova ................................. 2

UudisedUudised ja pressiteated ....................... 3ESTA uudised ..................................... 4

Peegeldusi EuroopastSotsiaalttaja kui tark inimeneHans van Ewijk .................................... 5

SeadusVajadusphine peretoetus ja sellega seotud muudatusedKaili Didrichson .................................... 7Sltuvuses alaealistele arendatakse sltuvusvastase taastusabi ssteemiEne Augasmgi ................................. 14Sltuvusravi sdimistetuteleAndri Ahven ....................................... 15

Teoreetilised lhtekohadSltuvus kui toimetulekumeetodErik Rtel ......................................... 16

HetkeolukordUimastite tarvitamine 1516-aastaste koolinoorte seas:ESPADi uuringu tulemusedSigrid Vorobjov .................................. 22Kui palju on Eestis sstivaid narkomaane? .................................... 26

UimastiennetusUimastisltuvuse kahjude vhendamine Eestis kuidas edasi?Riina Raudne ..................................... 27Uimastiennetuse ldised phimtted noorte hulgasKarin Streimann ................................. 30

TeenusedNarkosltuvuses inimeste abistamine EestisAljona Kurbatova ............................... 37Kuidas kasutada motiveerivat nustamist ts sltuvushirega klientidegaMilvi Igalaan ...................................... 40Opioidsltuvuse asendusraviMargit Kuus ....................................... 43

KogemusSltuvusega noore abistamise phimtted Tallinna Lastehaigla pshhiaatriakliinikusKarmen Saul ...................................... 46Narkosltlaste rehabilitatsioon Viljandi Haiglas ppimine ja areng praktika kauduRita Kerdmann, Reet Hindus ............. 49ks pev narkosltuvuses ja HIV-positiivsete inimeste nustamisprojektisotsiaalttaja tsEne Mndla ....................................... 52Sotsiaalttajate kogemused ts uimastisltuvuses inimestegaMeelika Limberg, Reet Laos, Anne Sundja ............................................... 54

Sotsiaalt haridusEriala valiku seos sotsiaalt lipilaste elukogemusegaAnu Leuska ....................................... 56Sotsiaalt ppekavad ja vastuvtt 2013. aastal ....................................... 59

KokkuvteInglise ja vene keeles .................. 6263

Kirjandus ....................................... 64

Narkomaania kui meie kigi hine mureMdunud aastaga lppes narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012, mis oli kaheksa aastat olnud narkomaania ennetustegevuste aluseks Eestis. Kohe hakkas kostma arvamusi, et strateegia on lbi kukkunud, sest viimase kmne aastaga ei ole narkoo-tikumide ja nende kasutamisega seotud probleemid Eestis oluliselt muutunud. Olles kll enesekriitilised, peame siiski tunnistama, et nimetatud strateegia koos-tati oma aja parimate teadmiste ja oskuste phjal. 2000. aastate alguses oli narkomaania probleem alles kujunemas, paljud ei mistnud selle tsidust ja Eestil ei olnud ka kuigivrd kogemusi ennetustegevuse planee-rimise ja elluviimisega. Sellegipoolest oli strateegia hea ja phjalik, toetudes teiste riikide kogemustel ja headel praktikatel. kski strateegia aga ei rakenda ennast ise, selleks on vaja raha, inimressurssi, poliitilist tahet ja hiskonna valmisolekut probleem lahendada. Eri aegadel on meil nappinud nii hte kui ka teist.Tnaseks ei ole narkomaania probleem Eestis svenenud, kuid edusammudest saame rkida siiski vaid mnedes valdkondades. Toetudes uuringute ja politsei andmetele, vime vita, et narkootikumide kttesaadavus ja nendega seotud kuritegevus on aas-tatega vhenenud. Koolipilaste seas lbiviidud uuringud nitavad, et toimub olukorra stabiliseerumine, kuid narkootikumide tarvitamise levik noorte seas on krge. Vheneb uute sstivate narkomaanide arv ning tuseb nende keskmine vanus. See thendab, et uusi noori sstivaid narkomaane ei tule juurde nii palju nagu kmme aastat tagasi. See on kindlasti positiivne tulemus. Samas on Eestis vga krge narkootikumide ledoosist tingitud surmade arv, mille poolest oleme Euroopas kahjuks esikohal.Probleeme on olnud sltlastele suunatud abiteenuste arendamisega. Aastatega oleme suutnud oluliselt parandada abiteenuste kttesaadavust, kuid nende mahud on endiselt ebapiisavad. Teenuste arendamine vtab aega. Uued ravikeskused ei teki le, kuid teenuseid vajavatel inimestel ei ole neid aega oodata.Eesti probleemiks on olnud narkomaania ennetustegevuste killustatus, mis on vhen-danud ka nende mju. Ebannestumiseks tuleb lugeda ka seda, et me ei ole suutnud kmne aasta jooksul muuta hiskonna suhtumist. Narkomaane ei peeta endiselt abi vriliseks. Enamik meist arvab ka, et tema peres vi tema hoolealustega midagi sellist ei juhtu. Elu aga nitab, et kski pere ei ole narkomaania eest kaitstud. Tihti me isegi ei tea, mida sellise probleemi korral ette vtta.See on ka ks phjus, miks kesolev Sotsiaalt ajakirja number on phendatud narko-maania teemale. Ajakirjast leiab lugeja artikleid narkomaania teoreetilistest aspektidest: millised on ennetust tasandid, millised on sltuvuse teket soodustavad ja takistavad tegurid, kas sltuvus on haigus vi vaba valik. Tutvutakse spetsialistide praktiliste t-kogemustega ja meetoditega, samuti antakse levaade viimastest muudatustest Eesti uimastipoliitikas ja valdkonda reguleerivatest seadustest.Loodame, et see number on sotsiaalvaldkonna ttajatele abiks vimalike lahenduste leidmisel ts sltlastega.

Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja

sotsiaalt2

U U D I S E DVrumaal arendatakse hoolekandeteenuseidVrumaa hoolekandes on jtkuvalt aktuaalne las-te teema. MT Maailm Lastele on tutvustanud sotsiaalttajatele, koolide esindajatele ja noorte-juhtidele projekti Vanem de vanem vend, et kivitada see ka Vrumaal. Esimene grupp noori on valmis lbima koolituse, et pakkuda tuge esi-algu 15-le ennast ksikuna tundvale lapsele. Urvaste kool korraldas Kagu-Eesti sotsiaalt-tajatele ja sotsiaalpedagoogidele koostpeva teemal: Urvaste kool: mdid ja tegelikkus. Sulgemise tont hljub juba pikemat aega Vrumaa hariduslike erivajadustega riigikoolide kohal. Aga nneks oli haridus- ja teadusministeeriu-mi esindajal kohaletulnutele positiivne snum: Urvaste kool jtkab. Et paremini mista, mida see thendab sotsiaalttajatele, pakkus kool rhma-tna analsimiseks he keerulise juhtumi.Mniste teenustekeskus kutsus avatud uste peval oma hoolekandeteenustega tutvuma maakonna sotsiaalttajaid ja hooldekodude juhte. Teenuste valiku laiendamise on oma sdameasjaks vtnud ka Vru maavalitsus. Sotsiaalministeeriumiga peetakse lbirkimisi asenduskodu raja-miseks Varstu valda ning rahvusvaheliste projektide kaudu ptakse leida koostpartne-reid Toetuskeskusele Meiela kogukonnas elamise teenuse loomiseks ja tkeskuse arendamiseks.

Marianne HermannVrumaa Omavalitsuste Liidu

sotsiaalt peaspetsialist

Lne-Virumaal thistati sotsiaalttajate peva ja valiti aasta tegu 26. mrtsil toimus Lne-Viru Rakendus-krgkoolis maakondlik sotsiaalttajate peva ritus, kus maavanem Einar Vallbaum kuulutas vlja Lne-Virumaa sotsiaalvaldkonna 2012. aasta teo konkursi vitja. Selleks sai rahvus-vaheline projekt Innocare, mis on suunatud kodudes elavate eakate elukvaliteedi parandami-sele ja nende turvalisuse suurendamisele. Projekti juhib Tallinna likooli Rakvere kolled, partne-rid Eestis on Lne-Viru Rakenduskrgkool ja Rakvere linnavalitsus. Projekti kigus viidi lbi uuring tehnoloogiliste lahenduste kohta eakate koduhoolduses, mis on kttesaadavad omavalit-sustele ja peredele Eestis, Ltis ja Rootsis. Hetkel kib teenuste ja toodete testimine: Rakvere linnas pakutakse hirenuputeenust 22-le ksi elavale

eakale, kasutuses on 15 elektroonilist ravimi-dosaatorit ja kaks pliidivalvurit. Korraldatakse ka koolitusi hooldusttajatele ja omastehool-dajatele ning ppereise Phjamaadesse ja Balti riikidesse. Kib koos omastehooldajate tugigrupp. Projekt kestab novembrist 2011 kuni detsembrini 2013. Aasta teo nominendid olid veel Lne-Viru Rakenduskrgkooli hooldust ppelabor, MT Kirilill korraldatud puuetega laste suvelaager ja MT Rakvere Maratoni algatatud heategevus-fond Gruusia laste toetuseks. Sotsiaalt peva ritus jtkus kontserdiga. Osavtjaid tervitasid sdikad laululapsed Vinni Lastepevakodust ja duett Olli Tnurist & Heino Preinvaldz Rakvere eakate klubist Hmarik. Hoolekandeasutused kostitasid omavalmistatud kpsetisega.

Meeli MnnameLVRKK sotsiaalt ppetooli juhataja

Sotsiaalt peva puhul jagati tunnustust kolleegidele ja koostpartneriteleMrtsi- ja aprillikuu maakonnalehtedest saab lugeda sotsiaalt peva puhul korraldatud tun-nustamisritustest. Ida-Viru maavalitsus ja omavalitsuste liit tunnustasid maakonna tubli-maid sotsiaalt tegijaid tnavu juba kuuendat korda. Maakonna parima sotsiaalttaja tiitli sai Jhvi sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kairi Soomer, parimaks hooldusttajaks valiti Astrid Orgulas Vaivara vallast ning parimaks lastekait-settajaks Kristiina Ets Metaguse vallast. Hiiu maavalitsus tunnustas sotsiaalttajate peva puhul Hiiumaa lastekaitse hingu vabatahtlikke ning kolme ametist lahkuvat sotsiaalttajat Ene Leigrit Phalepa vallast, Sirje Laksaart Krgessaare vallast ja Svetlana Paomeesa Emmaste vallast. Maakonna sotsiaalttajatele korraldati pidulik ritus Kassari puhkekeskuses. Saare maavalitsus tunnustas aasta sotsiaalala ttaja 2013 tiitliga Prsama hooldekodu sotsiaal-keskuse perenaist Urve Slda. Maavalitsusel on kujunenud traditsiooniks tunnustamise kaudu esile tsta sotsiaalvaldkonnaga tegelevaid spet-sialiste. Rapla maavalitsus tunnustas maakonna sotsiaalt tegijaid ja rahva tervise edendajaid. Juba kolmandat korda korraldatud tnuritus leidis aset 12. aprillil Mrjamaa raamatukogus. Raplamaa tervisedendaja 2013 on Rapla Vesiroosi gmnaasiumi pedagoog Pilvi Pregel, Raplamaa sotsiaalttaja 2013 Rapla vallavalitsuse laste-kaitsespetsialist Sirve Salu.

sotsiaalt 3

U U D I S E DESTA korraldas 19. mrtsil maailma sotsiaal-t peva thistamiseks piduliku rituse Tri kultuurimajas. Sotsiaalttajaid tervitasid video-tervituse saatnud sotsiaalminister Taavi Rivas, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Margus Tsahkna, Tri abivallavanem llar Vahtrame ja ESTA eesistuja Eike Ksi. Vahva kontserdi-elamuse pakkusid Tri kultuurimaja noored.ritusel tunnustati parimaid sotsiaalala tta-jaid. Tnavu esitati konkursile 23 kandidaati.Tiitli aasta hooldusttaja 2012 plvis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse sotsiaalhooldaja Pille Kasatkin, kes tegeleb klientide iseseisva toimetuleku toetamisega.Tiitli aasta sotsiaalttaja 2012 plvis Tallinna Vaimse Tervise Keskuse kogukonna teenuste juht Margit Kirja. Teda iseloomustab phen-dunud suhtumine oma tsse, thelepanelikkus oma ttajate suhtes ning suur pdevus pshi-lise erivajadusega inimestega ttamisel.

Tiitli aasta hoolekandeasutuse juht 2012 pl-vis Kuresaare Haigla SA hooldekodu juhataja Anu Kallas, kes on juhatanud asutust 2006. aastast. Anu Kallase kindlakelisel juhtimi-sel on vlja kujunenud ksmeelne kollektiiv, kus kaadri voolavus on vga madal ning vaa-tamata igapevats ettetulevatele raskustele suudetakse silitada rmsat meelt. Positiivset ellusuhtumist antakse edukalt edasi ka klienti-dele.Aukirja silmapaistva tegevuse eest ESTA liik-mena 2012. aastal sai Marju Selg, kes tlkis Soome eetikakoodeksi eesti keelde ning on seda tutvustanud nii ESTA ritustel kui ka ajakirjas Sotsiaalt.Aukirja sotsiaalvaldkonna koolituste korral-damise eest 2012. aastal sai Tallinna likooli Pedagoogilise Seminari sotsiaalt ja tiendus-ppe osakond.

Tiitli elut tegija sotsiaalvaldkonnas said Lea Tuulik ja Marianne Hermann.Lea Tuulik ttas enne pensionile jmist 21 aastat Saare Maavalitsuses ning kureeris Saare maakonna sotsiaalvaldkonna arengut alates Eesti taasiseseisvumisest. Lea Tuulik on oma pika karjri jooksul teinud palju, aga ennekike on ta soe ja suure sdamega inimene, vga tore kolleeg ja toetav partner oma koostpartneritele. Praegu juhib Lea Tuulik MTd Ilmasammas, kus ta korraldab maakonna eakatele mlumnge, teabepe-vi jt ritusi, mis toetab nende vaimse vimekuse silitamist.Marianne Hermann ttab Vrumaa Omavalitsuste Liidus sotsiaalt peaspetsialistina ja on olnud sotsiaalt tegija juba le 19 aasta. Marianne Hermann on olnud oma tegevusega suunanitajaks Vrumaa valdade sotsiaalttajatele: tema algatusel on loodud Kpa Sotsiaalkeskus ja Vrumaa Sotsiaalt Keskus ning saanud alguse mitmed sotsiaaltd ja tervisedendust arendavad liikumised. Marianne Hermann on erksa vaimu-ga ja rmsameelne inimene, kes oma tkuse, hoolivuse ja siirusega on olnud toeks abivajajatele ja eeskujuks teistele sotsiaalt tegijatele.

Teemapevad 17.04.2013 toimub Tallinna likooli Pedagoogilises Seminaris (Rgu 49) Phja-Eesti piirkonna teemapev Vaimse tervise probleemidega klient hoolekandes. 24.05.2013 toimub MT Puuetega Laste Tugikeskuse Pikesekiir saalis (Sompa 5,

Jhvi) Ida-Eesti piirkonna teemapev Laste huvide kaitse lbi hooldusperede toetamise.

Eesti Sotsiaalt Assotsiatsiooni tegevusest ja liikmeks astumise korrast saab ksikasjaliku levaate meie kodulehelt www.eswa.ee.

sotsiaalt4

PE

EG

ELD

US

I EU

RO

OPA

ST

Sotsiaalttaja kui tark inimene

Hans van EwijkUniversity for Humanistic Studies, Utrecht (Holland)

Oma artiklis, mis kritiseerib tendusphist sotsiaaltd, tleb Malcolm Payne otse: Ma vidan siinkohal, et sotsiaalt praktika praegustes tingimuses on vaja pigem laia profi iliga tarka inimest, kes oleks vimeline vahendama teadmisi ja arutlema nende le, kui sellist inimest, kes tidab rangelt teadusuuringute jiku ettekirjutusi (2009, 81). See kirjeldus annab hsti edasi suundumust, mis tundub toimivat kogu Euroopas: naastakse tava- ehk ldprofi i-liga sotsiaalttaja juurde, kes ei keskendu sekkumistele ja teenustele, vaid hoopis sellele, et juhendada ja toetada neid inimesi, kellel on postmodernses hiskonnas raskusi osalemise ja enda juhtimisega. Prantsusmaal arutatakse selle le, kas me ikka vajame kitsalt sotsiaalt spetsialisti vi pigem sotsiaalset sekkujat, kellel vib isegi olla teistsugune professionaal-ne taust (Erath ja Littlechild 2009). Minu kodumaal Hollandis vib poliitikakujundajate ja sotsiaalt ekspertide hulgas mrgata tugevat survet laiendada sotsiaalt kui professiooni tegevusulatust ja muuta see veelgi ldisemaks. Sotsiaalttaja sarnaneb vga Schni kirjel-datud soos sumpava ttajaga (ingl. k swamp worker, 1983, 4243). Selle miste all peab ta silmas esmatasandi ttajat, kes puutub inimestega otse kokku ja kellel tuleb teha rasket td keerulistes olukordades ilma ette ennustavate lahendusteta. Schn arvas, et me peaksime liikuma krget positsiooni omava professionaali kui eksperdi juurest tavakodanikust professionaali juurde, kes pab leida vimalusi olukorra paranda-miseks ja vitleb selle eest ksikes kodanikega, kellel on teatud vajadused kas materiaalsed, nagu vajadus saada td, rahalist toetust, vabaneda vlgadest, vi mittemateriaalsed, nagu vajadus lahendada probleeme laste kasvatamisel, tulla toime terviseprobleemiga, sltuvuse-ga, argielu muredega (1983, 340343). Jordan rgib sotsiaalttajast kui tiuslikust sbrast (1984, 26), mina aga nimetan teda professionaalseks sbraks olen ppinud seda Rootsi teadlastelt (van Ewijk 2012, Bergren 2010). Terminit professionaalne sber on mnikord

Ajakirja jrgmises kuues numbris ksitlevad Jean Pierre Wilken ja Hans van Ewijk sotsiaalt olulisi ksimusi, mida arutatakse Euroopas ka laiemalt. Nende arute-luteemade ja suundumuste olemust pavad nad tutvustada kuni kaheleheklje-liste lhiartiklitega. Autorid arvavad, et samad suundumused on ratuntavad ka Eesti sotsiaalt praktikas. Jean Pierre Wilken on alustamas td klalisprofes-sorina Tallinna likooli sotsiaalt instituudis ning Hans van Ewijk on Tartu likooli klalisprofessor alates 2005. aastast. Esimeses artiklis artiklis tuleb Hans vlja thelepanekuga, et paljudes riikides on prdutud tagasi oma kogukonnaga seotud laia profiiliga sotsiaalttaja poole. Selles nhakse lahendust sotsiaalvaldkonnas ja hoolekandes toimunud liigsele killustumisele ja spetsialiseerumisele.

sotsiaalt 5

PE

EG

ELD

US

I EU

RO

OPA

ST

valesti tlgendatud, kuid see rhutab asjaolu, et sotsiaalttaja peab olema vga professionaalne oma teadmistelt ja oskustelt, kuid samas ka inimesele lhedane ja usaldusvrne. Tsiteerides Paynei: Vastata sotsiaalsetele raskustele sellega, et ollakse tark inimene, ongi see, milles sotsiaalt seisneb. (2009, 82). Payne rgib meisterlikkusest, vaiketeadmistest ja improvisat-sioonist. Sotsiaalt on kombinatsioon asjatundlikkusest, suhtlemisest ning mistmise ja igesti tegutsemise kunstist. Sotsiaaltle on iseloomulik, et suurem osa tst toimub ainulaadsetes tingimustes, kus tegevust on vga raske prognoosida. helt poolt on sotsiaalttaja professioon limalt pragmaatiline, kuid teisalt nuab ka suurepraseid vimeid ja omadusi, et saavutada side klientidega, teha kindlaks probleem ning leida kliendile vljaps tihti kllalt segasest olukorrast. Sotsiaalttaja on professionaal, kes asub teiste vahel sotsiaalpoliitika ja kliendi olukorra vahel; kliendi ning institutsioonide ja ssteemide vahel; kliendi ja tema konteksti, nagu pere, tkoha, noortegrupi vi naabruskonna vahel. Sotsiaalttaja asub sotsiaaltle esitatavate nuete, olukordade keerukuse ja oma pdevuse kolmnurgas (Noordegraaf 2009). hiskond ja tihti ka kliendid esitavad sotsiaalttajale nude, et ta teeks midagi, isegi kui lahendusi pole keprast ja olukorra paranemist on raske eeldada (ibid) ning et ta teeks seda tulemuslikult, kuluthusalt, nuetekohaselt, parima tenduse phjal ja parimat sekkumisviisi kasutades lhikese aja jooksul (Sheldon ja Macdonald 2009). Keerukus on tavaline olukord nii inimeses endas kui ka teda mbritsevas maailmas. Sellest ei ole suurt kasu, kui pame olukorra keerukust oluliselt vhendada, kuna sel ei pruugi olla ainult ks phjus ega pole sellele leida ka lihtsat lahendust. Olukorra keerukus on mustrite ja kaose tervik, ja sellega toimetulek eeldab, et sotsiaalttaja seda tunnistaks ja sellest lugu peaks. Kolmanda nurgana nimetatud pdevus viitab vaiketeadmistele, refl ektiivsusele ja meisterlikule oskusele tegutseda keerulistes olukordades, et vastata igustatud nuetele asjakohastel viisil. Kui nuded aina kasvavad ja olukordade keerukus suureneb, siis peab ka sotsiaalttaja pdevus kasvama. Seetttu on tna-pevases sotsiaalt arutelus jutud seisukohale, et vajatakse uuringute tulemustest huvitatud ja refl ektiivset praktikut, kes on varustatud laiaulatuslike teadusphiste teadmistega olukordade seletamiseks (Otto 2009, 11). See laia profi iliga tark professionaal, kes tegutseb keerulistes olukordades ja pab neist midagi head luua, erineb terapeudist, kes tegeleb enamasti spetsiifi -lise teraapiaga, mis jrgib suuremal vi vhemal mral diagnoosil phinevaid juhiseid ja on vimalusel tendusphine ning ttab kindlal ajal, kohas ja kindla sekkumise abil.

Tlkinud Inga Mlder

Viidatud allikadBerggren, U. J. (2010). Personligt ombud och frndringsprocesser p det socialpsykiatriska fltet. Gtenborg: Linnaeus University Press.

Erath, P., Littlechild, B. (toim.) (2010). Social work across Europe. Accounts from 16 countries. University of Ostrava / ERIS.

Jordan, B. (1984). Invitation to Social Work, Oxford: Martin Robertson.Noordegraaf, M. (2009). Managing by measuring? Professional organizing in and around public service delivery. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 185209.

Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (2009). Struggling through to fi nd what works: Evidence-based practice as a challenge for social work. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 916.

Payne, M. (2009). Knowledge, evidence and the wise person of practice: the example of social work and social care in palliative care. Teoses: Otto, H. U., Polutta, A., Ziegler, H. (toim.) (2009). Evidence-based practice modernizing the knowledge base of social work? Leverkusen Opladen: Barbara Budrich, 7794.

Sheldon, B., Macdonald, G. (2009). A textbook of social work. Abingdon: Routledge.Schn, D. A. (1983). The refl ective practitioner. How professionals think in action. New York, N.Y.: Basic Books.Van Ewijk, H. (2012). Concentration in the social zone. Teoses: Ewijk, H. van, Eijken, J. van, Staatsen, H. (toim.). A good Society is more than just a private affair. Citizenship based social work in practice. Studies in comparative social pedagogies and international social work and social policy. XXI. Bremen: EVH, 4257.

sotsiaalt6

SE

AD

USVajadusphine peretoetus ja sellega

seotud muudatused

Suvekuudel justuvad muudatusedRiigikogu vttis eelmise aasta 12. detsemb-ril vastu riiklike peretoetuste seaduse, sot-siaalhoolekande seaduse ning tturutee-nuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse. Peamised muudatused, mis seadus endaga kaasa toob, on jrgmised: VPPT kehtestamisega tekib vajadusphise peretoetuse sissetulekupiirist allpool elavatel lastega peredel igus saada tiendavat toetust, mille suurus on alates kesoleva aasta 1. juulist kuni 2014. aasta lpuni he lapsega perele 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega perele 19,18 eurot kuus. Alates 2015. aastast toetus kahekordistub, olles 19,18 eurot kuus he lapsega perele ning 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Kigil kolme ja enama lapsega peredel tuseb kolmanda ja iga jrgmise lapse koh-ta makstav lapsetoetus. Kui praegu on see toetus 57,54 eurot lapse kohta, siis alates 1. juulist tuseb see kahe lapsetoetuse mra ehk 19,18 euro vrra ehk 76,72 euroni kuus. Alates 2015. aastast suureneb kolmanda ja enama lapse toetus 95,9 euroni kuus.

Alates 1. juunist 2013 tekib peretoetuse taotlemise igus ka last kasvatava vane-ma abikaasal (selleks ei ole vaja kohaliku omavalitsuse korraldust). See thendab, et krgperes, kus vanemad on abielus ja mle-mad vanemad saavad lapsetoetust oma vara-semast kooselust vi ka histe laste eest, tekib vimalus vormistada ks vanematest peretoetuste saajaks, mis vimaldab lap-sed peres kokku liita. See omakorda annab iguse saada suuremat lapsetoetust alates kolmandast lapsest peres vi lapsehooldus-tasu 38-aastaste laste eest. Kolmikute ja suurema arvu mitmike snni hekordne snnitoetus tuseb alates 1. juu-list praeguselt 320 eurolt 1000 eurole lapse kohta. Seega kolmikute snnitoetus hakkab olema 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne. 16-aastastele ja vanematele phikooli l-petajatele, aga ka neile phikooli lpetaja-tele, kes saavad enne uue ppeaasta algust 16-aastaseks, kehtestatakse eriste, mille ko-haselt makstakse peretoetusi edasi ka suve-kuude (juuli ja augusti) eest. VPPTd, samuti lisanduvat osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetusest (lisanduva osa suurus on alates 1. juulist 19,18 eurot ning

Eelolev suvi toob endaga olulise muudatuse peretoetuste maksmises: lisaks ldisele lapsetoetusele tekib madalama sissetulekuga lastega peredel igus saada vajadusphist peretoetust (edaspidi VPPT). VPPT on vast olulisim, kuid mitte ainus muudatus, mille Riigikogu kehtestas eelmise aasta lpul vastu vetud seadusega.

Kaili Didrichsonsotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analtik

sotsiaalt 7

SE

AD

US

alates 2015. aastast 38,36 eurot) ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka.

Nimetatud muudatused tulenevad valitsus-liidu programmi peatki Peresbralik riik punktist 2a, mille kohaselt peab peretoetuste maksmisel edaspidi kehtima phimte, et toetatakse rohkem neid, kes reaalselt rohkem abi vajavad ja kel on rohkem lapsi. Seega eesmrgiks on toetada lasterikkaid peresid ning vaesuses elavaid peresid, vhendades sellega lastega perede vaesust vi ennetades nende vaesusesse langemist.

Kui paljusid lapsi ja peresid muudatused mjutavad?Statistikaameti andmetel elas 2010. aas-tal 017-aastastest lastest allpool suhtelise vaesuse piiri 19,5% lastest ehk hinnanguli-selt umbes 48 000 last. VPPT sissetuleku-piiri aluseks 2013. aastal on just 2010. aasta suhtelise vaesuse piir. 2011. aastal vhenes 017-aastaste suhtelises vaesuses elavate laste protsent 17%-ni (hinnanguliselt umbes 42 000 last).Suhtelises vaesuses elavate lastega leibkon-dade osakaal vhenes vrreldes 2010. aasta 18 protsendilt 16,3%-ni 2011. aastal. Laste

olukord on paranenud peamiselt tnu vane-mate sissetulekute suurenemisele. Sarnaselt eelnevate aastatega oli ka 2011. aastal suhte-line vaesus kige suurem he vanemaga leib-kondades, kus elas ks vi mitu last (32,6%) ning kolme ja enama lapsega leibkondades (21,2%). Siinkohal on lastega leibkondadena arvestatud leibkondi, milles on vhemalt ks alla 18-aastane laps vi 1824-aastane leib-konnaliige, kes elab koos oma vanema(te)-ga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.Sotsiaalkindlustusameti andmetel sai 2012. aasta lpu seisuga kolmanda ja jrgneva lapse lapsetoetust 21 519 last ja seda toetust maksti kokku 16 562 perele.Sellest, kuidas on viimastel aastatel lapse-toetust makstud, annavad levaate tabelid 1 ja 2.Statistikaameti andmetel sndisid 2011. aas-tal Eestis kolmikud viiel korral, aasta varem neljal korral. Kige enam, kmnel korral, sndis kolmikuid 2007. aastal. Phikooli lpetajaid, kes ei jtkanud pin-guid, oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2011/2012. ppeaastal 191 (2010/2011. p-peaastal 128). Kui arvestada, et haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli 2011/2012. aastal phihariduse omandajaid kokku

Tabel 1. Lapsetoetust saanud lastega perede arv aasta lpus, 20072012

2007 2008 2009 2010 2011 2012he lapsega pered 104 941 102 144 98 944 95 985 92 702 90 102kahe lapsega pered 55 077 54 478 54 093 54 084 54 042 53 755kolme ja enama lapsega pered 16 494 16 336 16 368 16 473 16 565 16 562lapsetoetust saanud perede arv kokku

176 512 172 958 169 405 166 542 163 309 160 419

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeeriumi arvutused

Tabel 2. Lapsetoetuse saajad lapsetoetuse liigi jrgi aasta lpu seisuga, 20072012

Saanud lapsetoetust 2007 2008 2009 2010 2011 2012kokku 270 087 265 418 261 443 258 695 255 522 252 255

esimesele lapsele 176 512 172 958 169 405 166 542 163 309 160 419teisele lapsele 71 571 70 814 70 461 70 557 70 607 70 317kolmandale ja jrgmisele lapsele 22 004 21 646 21 577 21 596 21 606 21 519

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

sotsiaalt8

SE

AD

US

12 129, siis vib elda, et ligikaudu 1,6% phikooli lpetajatest ei jtkanud pinguid. Alates kesoleva aasta suvest saavad ka need phikooli lpetajad lapsetoetust juuli- ja augustikuu eest. 2012. aastal sai toimetulekutoetust kokku 6788 lastega peret, neist 1253-s kasvas kolm vi enam last. Asjaolu, et VPPTd ning kol-manda ja jrgmise lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse mra ulatuses ei arvata toime-tulekutoetuse arvestamisel perekonna sisse-tulekute hulka, thendab nende perede jaoks sissetuleku tusu.

Vajadusphine peretoetusKohalike omavalitsuste jaoks on neist muu-datustest kindlasti kige olulisem VPPTga seonduv, sest seda toetust hakkavad mra-ma ja vlja maksma valla- ja linnavalitsused. Seetttu peatun pikemalt just sellel toetusel.Esiteks tuleb rhutada, et uue toetuse lisandumisega jvad kehtima kik senised peretoetused, mille mramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet, kusjuures hegi toe-tuse suurust ei vhendata. Universaalselt ehk ldiselt makstavatele peretoetustele lisandub perekonna sissetulekust sltuv peretoetuste liik vajadusphine peretoetus (VPPT). VPPT tuleb taotleda kohalikust omavalitsu-sest, kus inimene elab. Teistest peretoetustest eristab VPPTd ka see, et selle taotlemist, mramist ja maksmist reguleerib philiselt sotsiaalhoolekande sea-dus ( 225228), mitte riiklike peretoetuste seadus. Seda toetust hakatakse menetlema sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).Kui kohalik omavalitsus leiab, et perekonnal on igus saada VPPTd, mratakse toetus korraga kolmeks taotlemisele jrgnevaks kuuks. Perekonnal on igus VPPTle siis, kui ta vastab kahele tingimusele:

1) perekonnas on ks vi mitu lapsetoetust saavat last,

2) perekonna sissetulek jb allapoole suh-telist vaesuspiiri, st perekonna taotlemi-sele eelneva kolme kuu keskmine kuine netosissetulek on viksem kui VPPT sissetulekupiir.

Vajadusphise peretoetuse sissetulekupiirVPPT sissetulekupiiri perekonna esimese liikme kohta kehtestab Riigikogu igaks eel-arveaastaks riigieelarvega, vttes aluseks Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhtelise vaesuse piiri. Perekonna teiste liikmete VPPT sisse-tulekupiir sltub perekonnaliikme vanusest. Igale jrgnevale vhemalt 14-aastasele pere konnaliikmele on VPPT sissetuleku-piir 50% ja igale alla 14-aastasele pereliik-mele 30% perekonna esimese liikme sisse-tulekupiirist. Lapse puhul, kes saab VPPT taotlemise kuul 14-aastaseks, rakendatakse perekonnale soodsamat varianti ehk sel-le lapse sissetulekupiiriks loetakse samuti 50% esimese pereliikme sissetulekupiirist. Kui aga laps saab 14-aastaseks niteks VPPT taotlemisele jrgneval kuul, siis loetakse lap-se sissetulekupiiriks 30% ning tehakse otsus toetuse mramise kohta sellest lhtudes. Seega perekonna koosseisu ja perekonna-liikmete vanuse kindlaksmramisel tuleb lhtuda selle kuu andmetest, mil perekond taotleb VPPT, sh peavad lapsed toetuse taot-lemise kuul olema lapsetoetuse saajad.Kesoleva aasta VPPT sissetulekupiiri keh-testamisel on aluseks vetud 1. mrtsiks 2012 Statistikaameti avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadu-sele on VPPT sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. See thendab, et igale jrgnevale vhemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on VPPT sissetulekupiir kesoleval aastal 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus. Niteks neljaliikmelise perekonna puhul, kus on kaks tiskasvanut, ks 15-aastane laps ning ks 10-aastane laps, on VPPT sissetuleku-piiriks 2013. aastal 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84). Seega on sellise koosseisuga nel-jaliikmelisel perekonnal 2013. aastal igus VPPTle juhul, kui perekonna keskmine neto-sissetulek taotlemisele eelneval kolmel kuul on olnud viksem kui 644 eurot kuus.Kesoleva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhte-lise vaesuse piir, mis vetakse aluseks 2014.

sotsiaalt 9

SE

AD

US

aasta VPPT sissetulekupiiri kehtestamisel perekonna esimesele liikmele, on 299 eurot. Seega kirjeldatud 4-liikmelise perekonna pu-hul, kus elab kaks tiskasvanut, ks 15-aas-tane laps ja ks 10-aastane laps, on jrgmisel aastal VPPT sissetulekupiiriks juba 687,7 eurot kuus (299 + 149,5 + 149,5 + 89,7).Nagu juba nimetatud, on VPPT sissetuleku-piiri aluseks vetud rahvusvahelisel metoo-dikal phinev suhtelise vaesuse piir. Eestis arvestatakse sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega suhtelise vaesuse piirina 60% ela-nikkonna sissetulekute mediaanist tarbimis-kaalude 1:0,5:0,3 korral1. Tarbimiskaale ka-sutatakse sissetuleku arvutamisel selleks, et vtta arvesse eri vanuses leibkonnaliikmete erinevat tarbimist ja histarbimisest saada-vat sstu. Esimese tiskasvanud leibkonna-liikme tarbimiskaalu indeks on 1, iga jrg-mise tiskasvanu oma 0,5 ja alla 14-aastase lapse oma 0,3. Selleks et saada teada, kas leibkonna sissetulek jb allapoole suhteli-se vaesuse piiri, tuleb suhtelise vaesuse piir korrutada tarbimiskaaluga (OECD skaala 1:0,5:0,3). Eesti 2020 strateegia ks eesmr-ke on vhendada suhtelise vaesuses elavate inimeste osakaalu.

Toetuse suurusVPPT suurus sltub lapsetoetust saava-te laste arvust peres. Kui perekonnas on ks lapsetoetust saav laps, siis makstakse VPPTd alates kesoleva aasta 1. juulist he lapsetoetuse mra ulatuses ehk 9,59 eurot kuus. Kui lapsetoetust saavaid lapsi on kaks vi rohkem, siis on VPPT 19,18 eurot kuus (ehk kahekordne lapsetoetuse mr). Alates 1. jaanuarist 2015 VPPT suurus kahekordis-tub, st toetus hakkab olema 19,18 eurot kuus perekondadele, kus kasvab ks lapsetoetust saav laps ning 38,36 eurot kuus perekonda-dele, kus kasvab vhemalt kaks lapsetoetust saavat last. Siinkohal on vaja teada, et VPPT makstakse ksnes nende perekonda kuulu-vate laste eest, kelle eest mni perekonnalii-ge saab riiklike peretoetuste seaduse alusel

makstavat lapsetoetust (st on lapsetoetuse taotleja).

Perekonna koosseis ja sissetulekute arvestaminePerekonna koosseisu arvestamisel lhtutakse ldiselt samadest phimtetest, nagu toime-tulekutoetusegi puhul. See thendab, et pere-konna liikmeteks loetakse abielus vi abielu-listes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad vi muud ht vi enamat tuluallikat hiselt kasutavad vi hise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu arvatakse ka pevases ppes ppivad pilased ja lipilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elu-koha aadressiandmed langevad kokku pere-konna elukoha aadressiandmetega. Erinevalt toimetulekutoetuse mramisest loetakse aga VPPT mramisel perekonnaliikmeteks ka need pilased, kelle rahvastikuregistri jrgne elukoha aadress ei lange kokku teis-te pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud riiklike peretoetuste sea-duse alusel lapsetoetust. Juhul kui laps on ise endale lapsetoetust taotlenud (laps vib ise endale peretoetust taotleda ainult juhtudel, mis on seotud vanemliku hoolitsuseta jtmi-sega), siis sellist pilast perekonna koosseisu ei arvata.Perekonna sissetulekute hulka arvatakse tp-selt samasugused sissetulekud nagu toime-tulekutoetuse puhul. Erinevus seisneb vaid selles, et kui toimetulekutoetuse arvestami-sel vetakse ldjuhul aluseks perekonna eel-mise kuu sissetulek, siis VPPT puhul toetuse taotlemisele eelnenud kolme kuu sissetulek. Erandid, mis sisetulekuid (nii toimetuleku-toetuse kui ka vajadusphise peretoetuse pu-hul) perekonna sissetulekute hulka ei arva-ta, on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse 222 likes 2. Alates kesoleva aasta suvest lisanduvad erandite hulka VPPT ning kahe lapsetoetuse mra suurune osa kolmanda ja jrgneva lapse lapsetoetusest iga nimetatud toetust saava lapse kohta.

1 See thendab, et leibkonna kigi liikmete netosissetulekud liidetakse ning jagatakse leibkon-naliikmete tarbimiskaalude summaga. Mediaani leidmiseks jrjestatakse leibkonnaliikmed tarbimiskaaludega jagatud netosissetuleku jrgi kasvavasse ritta. Mediaan on rea keskmine vrtus (st pooled vrtused jvad sellest lespoole ja pooled allapoole), seega on suhtelise vaesuse piir 60% mediaani vrtusest.

sotsiaalt10

SE

AD

US

Vajadusphise peretoetuse taotlemineErinevalt riiklike peretoetuste seaduse alu-sel makstavatest peretoetustest tuleb VPPTd taotleda kohalikust omavalitsusest, st valla- vi linnavalitsusest, mille halduspiirkonnas pere elab. Vimalus taotleda VPPTd tekib alates kes-oleva aasta juunist. Avaldust toetuse saami-seks saab esitada kogu kuu jooksul. Kuigi esialgu oli plaanis mrata VPPT taotlemise thtajaks sarnaselt toimetulekutoetusega kuu 20. kuupev, tegi Eesti Linnade Liit ettepa-neku vimaldada avalduse esitamist VPPT saamiseks kogu kuu jooksul. Phjenduseks toodi, et see vhendab erinevate KOV makstavate toetuste taotlemise kuhjumist samasse ajaperioodi, ennetab jrjekordi ja hajutab htlasemalt ttajate tkoormust. Riigikogu vttis selle ettepaneku arvesse, mistttu ongi sotsiaalhoolekande seaduses kirjas, et avaldus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tpevaks. Kohalikel omavalit-sustel on endiselt vimalik ise mrata vas-tuvtuaegu toetuse taotlejatele, kuid seadus ei piira avalduse esitamise kuupeva.VPPT taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse vi laste eest riiklike pe-retoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole prduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapse-toetust (olenemata sellest, kelle arvelduskon-tole lapsetoetus laekub).Perekonna peale saab esitada ainult he avalduse. Seega kui tegemist on niteks krgperega, kus mlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva he vi mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omava-hel kokku leppima, kes neist esitab avalduse VPPT saamiseks. Avaldusele tuleb mrkida kigi perekonnaliikmete nimed ja isikukoo-did vi snniajad. Avaldusele tuleb lisada do-kumendid, mis tendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelne-nud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka selle suurust. Kui mnda sissetulekut ei ole vimalik dokumentaalselt tendada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga.

Toetuse mramine ja maksmineVPPT mramisel on lisaks perekonna kolme eelneva kuu phjal arvutatud VPPT sissetulekupiirile oluline, et perekonnaliik-mete hulka kuuluv laps vi lapsed oleksid toetuse taotlemise kuul lapsetoetuse saa-jad. Kui perekond vastab toetuse saamise tingimustele, mratakse VPPT kolmeks avalduse esitamisele jrgnevaks kuuks. Niteks perekonna puhul, kes tuleb VPPTd taotlema juunis, tuleb VPPT sissetulekupiir teha kindlaks perekonna mrtsi-, aprilli- ja maikuu sissetulekute phjal ning kui selgub, et perel on igus toetusele, tehakse otsus toetuse mramise kohta juuli-, augusti- ja septembrikuuks. See thendab, et perekond saab VPPTd neil kolmel kuul vastavalt laste arvule peres kas 9,59 vi 19,18 eurot kuus. Selleks et toetuse saamisesse ei tekiks n- auku, tuleb uus avaldus esitada valla- vi lin-navalitsusele viimasel toetuse saamise kuul (toodud nite puhul septembris).Sotsiaalhoolekande seadus annab kohalikule omavalitsusele vimaluse jtta VPPT m-ramata, kui toetuse taotlejal vi tema eest-kostetaval on igus saada elatist, kuid elatise saamise kohta ei esitata dokumenti vi keel-dutakse elatise sissenudmisest. Tegemist on omavalitsusele antud kaalutlusotsusega.Otsus VPPT mramise kohta tuleb teha kmne tpeva jooksul prast kigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. See thendab niteks septembris esitatud taotluse korral seda, et kui perekonnaliik-mete hulka kuulub laps, kes lpetas kevadel phikooli, siis otsuse tegemiseks on vaja teada (ehk vajadusel ra oodata), kas laps on septembrikuus lapsetoetuse saaja vi mitte. VPPT tuleb vlja maksta igal aval-duse esitamise kuule jrgneval kolmel kuul hiljemalt 20. kuupevaks. Seega kui pere tuleb juunikuu jooksul VPPT taotlema, on kohalikul omavalitsusel vimalik teha esi-mene vljamakse vahemikus 1.20. juulini. VPPT makstakse vlja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga. Kui toetuse taotle-ja ei nustu kohaliku omavalitsuse otsuse-ga, on tal igus esitada vaie maavanemale.

sotsiaalt 11

SE

AD

US VPPT-le

igustatud perekond

Perekond peab vastama kahele tingimusele:- perekonnas on ks vi mitu lapsetoetust saavat last- perekonna keskmine kuu netosissetulek taotlemisele eelneval

kolmel kuul jb alla VPPT sissetulekupiiri

VPPT sissetulekupiir

Sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu riigieelarvega, vttes aluseks Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. mrtsiks avaldatud suhtelise vaesuse piiri.

Perekonna jrgmiste liikmete sissetulekupiiri suurus sltub pereliikmete vanusest:

- perekonna teise ja jrgmise vhemalt 14-aastase pereliikme (k.a taotlemise kuul 14-aastaseks saava lapse) sissetulekupiir on 50% esimese liikme sissetulekupiirist

- perekonna teise ja jrgmise alla 14-aastase pereliikme sissetulekupiir on 30% esimese liikme sissetulekupiirist

Perekonna VPPT sissetulekupiiri teadasaamiseks tuleb liita pereliikmete sissetulekupiirid.

VPPT sissetulekupiiri suurus 2013. aastal

Perekonna esimene liige 280 eurot kuus Perekonna teine ja jrgmine vhemalt 14-aastane pereliige 140 eurot

kuus Perekonna teine ja jrgmine alla 14-aastane pereliige 84 eurot kuus

VPPT suurus he lapsega perele:9,59 eurot kuus (alates 2015. aastast 19,18 eurot kuus)

Kahe ja enama lapsega perele:19,18 eurot kuus (alates 2015. aastast 38,36 eurot kuus)

VPPT suuruse arvestamisel vetakse aluseks ainult need lapsed, kelle eest pereliige on taotlenud lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Perekonna koosseis VPPT

Abielus vi abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad vi muud ht vi enamat tuluallikat hiselt kasutavad vi hise majapidamisega isikud; pevases ppes ppivad pilased ja lipilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega; pilased, kelle rahvastikuregistri jrgne elukoha aadress ei lange kokku teiste pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust.

Sissetulekute arvestamine

Lhtutakse samadest sissetulekutest, nagu toimetulekutoetuse puhul (erandid on vlja toodud sotsiaalhoolekande seaduse 222 likes 2). Aluseks vetakse taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekud (ja makstud elatise suurus), mille phjal saadakse teada keskmine kuine sissetulek.

VPPT taotleja VPPTd on igus taotleda isikul, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse vi laste eest lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.Kui perekonnas on mitu isikut, kes saavad pereliikmete hulka kuuluvate laste eest lapsetoetust, saab toetust taotleda siiski ainult ks isik (st isikud peavad omavahel kokku leppima, kes avalduse toetuse saamiseks esitab).

VPPT taotlemine

Avaldus tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tpevaks valla- vi linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas isik alaliselt vi psivalt elab.

VPPT mramine

Otsus toetuse mramise kohta tuleb teha 10 tpeva jooksul prast otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Toetus mratakse perele kolmeks toetuse taotlemisele jrgnevaks kuuks (igal kuul eraldi, mitte korraga).

Kuidas kib VPPT taotlemine ja mramine?

sotsiaalt12

SE

AD

US

Teatavasti teostab maavanem vi tema vo-litatud isik ka jrelevalvet riigi poolt hoo-lekandeks sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise le.

Vajadusphise peretoetuse maksmiseks eraldatav raha ja STARKohalikele omavalitsustele eraldatakse raha VPPT maksmiseks riigieelarvest. Vastavalt valitsuse mrusele2 on 2013. aastaks VPPT maksmiseks kavandatud kokku 2,6 mln eurot. Lisaks eraldatakse omavalitsustele sama mruse alusel 169 897 eurot toetuse maksmise korraldamisega seotud kulude h-vitamiseks.Aprillikuu lpuks on plaanis lpetada STARi arendustd, et mais toimuvatel STAR kooli-tustel saaks ksitleda ka VPPTga seonduvat.

Kuivrd VPPT mramine STARis ei erine tehniliselt oluliselt teistest sotsiaaltoetustest, siis ei ole plaanis korraldata eraldi VPPT tee-malisi koolitusi. Abiks kogenud sotsiaalt-tajatele koostatakse videokoolitusmaterjal ja ekraanipiltidega juhendmaterjalid, samu-ti luuakse test- ja koolituskeskkond. Uued sotsiaalttajad saavad aga osaleda ldisel STARi koolitusel, lisaks pakub sotsiaalmi-nisteerium STARi jtkuarenduste koolitusi neile sotsiaalttajatele, kes tunnevad, et vajavad tiendavat arvutikoolitust.

Lpetusekseldakse, et igasugused muudatused ph-justavad esialgu mningast rahulolematust. Loodame siiski, et VPPT rakendumine sujub ilma suuremate probleemideta.

2 Vabariigi Valitsuse 13.02.2013 mrus nr 26 2013. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omava-litsuse ksustele mratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vajadusphise peretoetuse saajate ringi soovitakse laiendadaSotsiaalministeerium tegi valitsusele ettepaneku laiendada vajadusphise peretoetuse saajate ringi nii, et seda makstaks kigile toimetulekutoetust saavatele lastega peredele.Valitsus, sotsiaalministeerium ja omavalitsused peavad tegema kik, mis vima-lik, et laste vaesuse vhenemine jtkuks, tles sotsiaalminister Taavi Rivas. Just seetttu hakkab kesoleva aasta suvest kehtima vajadusphine peretoetus, mille tulemusena julgen ennustada suhtelises vaesuses elavate laste arvu mrgatavat langemist. Oleme seisukohal, et selle toetuse saajate hulka peaksid kuuluma kik toimetulekutoetust saavad lastega pered. Soovime leida ka tehniliselt parima la-henduse, mis ei tooks sotsiaalttajatele kaasa tiendavat tkoormust ega vajaks suuri arendustid, lisas ta valitsusele samasisulise eelnu seisukohta esitades.Kuivrd vajadusphise peretoetuse sissetulekupiir on tunduvalt suurem kui toime-tulekupiir, siis ldjuhul on toimetulekutoetust saavatel lastega peredel igus saada ka vajadusphist peretoetust. Olukordi, kus lastega pere saab toimetulekutoetust, kuid tal ei oleks igust saada vajadusphist peretoetust, esineks vaid ksikutel juhtudel. Samas ka neid lastega perekondi viks riik tiendavalt toetada.

Allikas: sotsiaalministeeriumi pressiteade 12.04.2013

sotsiaalt 13

SE

AD

US Sltuvuses alaealistele arendatakse

sltuvusvastase taastusabi ssteemi

Valitsus on esitanud Riigikogule psh-hiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenus-te korraldamise seaduse ja tsiviilkohtu-menetluse seadustiku muutmise eelnu. Seadusemuudatusega soovitakse tiendada abi andmise regulatsiooni isikutele, kes on sltuvuses alkoholist, narkootilistest ja psh-hotroopsetest ainetest ning muudest toksilist joovet tekitavatest ainetest. Luuakse ldine misteraamistik sltuvusvastase abi andmi-seks. Ennekike on rhuasetus sellel, et luua iguslik raamistik sltuvusest vabanemisel osutatava abi andmiseks alla 18-aastastele lastele. Eelnu htlustab ja seob sltlastele meldud abi komponente, mis on praegu stestatud mitme eriseadusega, koondades need pshhiaatrilise abi seadusesse. Kuna sltuvusprobleemidega alaealised vajavad sltuvusest vabanemiseks vi selle kontrol-li alla saamiseks sageli lisaks sotsiaalsele rehabilitatsioonile samaaegselt ka ravi, siis seotakse omavahel tervise- ja sotsiaalkom-ponent. Sltuvusprobleemidega isikute sotsiaalse toimetulekuvime taastamiseks meldud abi puhul vetakse kasutusele mis-te sltuvusvastane taastusabi, et eristada seda sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud rehabilitatsiooniteenusest. Selleks et abi oleks paremini kttesaadav ja paindlikum, luuakse vimalus osutada ala-ealistele sltlastele nii tahtest olenematut kui ka vabatahtlikku sltuvusvastast taastusabi ka vljaspool haiglat. Praegu osutatakse tahtest olenematut ravi, mis piirab alaea-lise vabadus- ja teisi phiigusi, vltimatu pshhiaatrilise abi korras ainult haiglas. Tahtest olenematut ravi on vaja kohaldada olukorras, kui alaealine ohustab sltuvusest

tulenevalt iseenda vi teiste elu, tervist vi julgeolekut. Vajadus kohaldada ka sltuvus-vastast taastusabi sunniviisiliselt tuleneb sellest, et alaealised ei ole vanusest ja sltu-vusprobleemist tulenevalt pahatihti vime-lised adekvaatselt hindama oma seisundit ega tunnista oma sltuvusprobleemi. Kuna alaealised vajavad oma ealiste iserasus-te tttu vimalikult paindlikku lhenemist pshhiaatrilise abi osutamisel, siis luuaksegi vimalus anda sltuvusvastast taastusabi ka vljaspool haiglat. Seadusemuudatuse jus-tudes saab sltuvusvastast taastusabi osuta-da lisaks haigla pshhiaatriaosakonnale ka sltuvusvastase taastusabi andja juures, kelleks vib olla eraiguslik, riiklik vi ko-haliku omavalitsuse asutus. Sltuvusvastase taastusabi andjateks vivad olla nii need asu-tused, kes praegu pakuvad rehabilitatsiooni-teenust sltuvusprobleemidega alaealistele, kui ka uued teenuseosutajad, kellel on selleks kehtiv tegevusluba ja kelle teenus vastab sea-dusega kehtestatud nuetele. Ravi phjenda-tust tagavad edaspidigi nuded, mille koha-selt ravi algab alati haiglas ning haiglavlist tahtest olenematut taastusabi vib kohaldada ksnes kohtu loal.Seadusemuudatusega kehtestatakse alaea-lisele sltuvusvastase taastusabi andmise rahastamise alused ja kord, sltuvusvastase taastusabi tingimused, kvaliteedinuded, nuded personalile ja tegevusloa taotlemi-se kord ning muud nuded sltuvusvastase taastusabi andjatele. Tahtest olenematu abi rakendamiseks tiendatakse pshhiaatrilise abi seadust ja kinnisesse asutusse paigutami-se menetluse regulatsiooni tsiviilkohtume-netluse seadustikus.

Ene Augasmgitervisepoliitika juht, sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond

sotsiaalt14

SE

AD

US

Sltuvusravi sdimistetutele

Sltuvusravi iguslik alusUimastisltlased sooritavad kuritegusid sage-li peamiselt selleks, et hankida raha narkooti-kumide jaoks. Hoolimata korduvatest karis-tustest jtkab suur osa neist kuritegude toi-mepanemist aastate jooksul. Uimastisltlaste retsidiivsus on seda krgem, mida kangemaid narkootikume tarvitatakse. Vlisriikide ko-gemused on nidanud, et uimastisltlaste ravi on sltuvusest vrutamise vi selle kontrolli alla saamise krval vhendanud mrgatavalt ka uute kuritegude sooritamist. Vangistus on riigi jaoks kulukam kui narkomaaniaravi vl-jaspool vanglat.Vangistuse asendamist sltuvusraviga lubav ste karistusseadustikus justus 2011. aasta aprillis ( 692). Sltuvusravi kohaldamise ettepaneku tegemisel kaalub kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, sdimistetu isi-kut, varasemat elukiku ning tema elutingi-musi ja tagajrgi, mida vib talle kaasa tuua sltuvusravi kohaldamine. Seadus tagab ravi rahastamise heksa kuu vltel riigieel arvest justiitsministeeriumi kaudu ning edasist ravi peaks rahastama sotsiaalministeerium. Sltuvusravi ajal peab inimene jrgima kont-rollnudeid, vastasjuhul prab kohus van-gistuse kriminaalhooldusametniku ettekande alusel titmisele.Juba varasemast kehtiva stte alusel on s-

dimistetutel vimalik vtta endale kohus-tus prduda ettenhtud ravile (nt vanglast ennethtaegse vabastamise korral), kuid sel juhul ei rahasta ravi justiitsministeerium. Sotsiaalministeeriumi rahastatavate tasuta ravikohtade nappuse tttu on seda varianti harva kasutatud.

Eesti-Sveitsi koostprojektHiljuti kivitus Eesti-veitsi koostprog-rammist rahastatav projekt, mis vimaldab pakkuda sltuvusravi isikutele, kellele on ka-ristuseks mistetud reaalne vangistus kuuest kuust kuni kahe aastani ja kes on nus selle asendamisega; samuti vangistusest ennetht-aegselt vabastatavatele isikutele, kes on nus kohustusliku raviga.Projektist toetatakse kolme aasta jooksul kuni 90 isiku sltuvusravi, kusjuures 85% kuludest katab veits. Prast projekti lp-pu hakatakse rahastama ravi riigieelarvest. Ravikohustus moodustab osa kitumiskont-rollist, mis vanglast ennethtaegsel vabasta-misel kestab vhemalt aasta. Vangistuse ase-mel ravile suunamisel kestab kitumiskont-roll vhemalt 18 kuud. Sltuvusravi vib olla statsionaarne, ambulatoorne vi kombineeri-tud. Projekti elluviimist korraldab justiitsmi-nisteerium koosts sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudiga.

Andri Ahvenjustiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nunik

MistedSltuvusvastane abi on pshhiaatriline abi, mille eesmrk on pshhoaktiivsest ainest fsilises vi pshilises sltuvu-ses oleva isiku vrutamine sltuvusest vi sltuvuse kontrolli all hoidmine.Sltuvusvastane taastusabi on pshi-kahirega isiku taastusabi, mille eesmrk on pshhoaktiivsest ainest fsilises vi pshilises sltuvuses oleva isiku sot-siaalse toimetulekuvime taastamine.

Pshhoaktiivne aine pshhiaatrilise abi seaduse thenduses on:

1) narkootiline vi pshhotroopne aine narkootiliste ja pshhotroopsete ai-nete ning nende lhteainete seaduse thenduses;

2) alkohol alkoholiseaduse thenduses;3) muu toksilist joovet tekitav aine, mida

kasutatakse joobe tekitamise ees-mrgil.

sotsiaalt 15

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

Sltuvus kui toimetulekumeetod

SissejuhatusMinu esimene erialane tkoht prast Tartu likooli pshholoogia eriala lpetamist 2003. aastal oli Lne-Tallinna Keskhaigla pshhiaatriakliiniku sltuvusravi keskus. Olin tta-nud kliinilise pshholoogina vaid heksa kuud, kui avaldasin Eesti Pevalehes oma esimese populaarteadusliku artikli Sltuvus: sotsiaalne artmia (Rtel 2006). Artikkel vljendas minu vaimustust vastavastatud sltuvusravist ning algas snadega Kigil meil on sltuvus millestki: kohvist, magusast pirukast, tst, spordist . Verivrske autorina olin ma arusaa-davalt elevil ja krme lugema ka artikli kohta ilmunud kommentaare, kuid sain oma esimese pettumuse, leides, et enamik repliike olid rndavad. Kuigi ma ei lasknud end nende anonm-sest emotsionaalsusest sgavalt mjutada, ji mulle siiski meelde midagi, mis seostus artikli algussnadega: ks kommenteerija vitis, et sltuvus heroiinist on midagi muud kui sltuvus pirukast. Arvestades tollal minu vhest tkogemust sltuvusravi valdkonnas, lootsin, et see kommentaar tuli kelleltki, kes teadis paremini, mis on sltuvus, ning tundis selle eri vormide eripra. Mul ei kulunud kaua, et teha endale selgeks kaasaegsed sltuvusteooriad ning leida teadusmaailmast tugevat kinnitust oma esimese artikli julgetele algussnadele, milles olin tookord kahtlema hakanud.Kui loen teaduslikke artikleid, seisukohtade arendusi ja sltuvusteooriaid, mudeleid ja hpo-teese, siis testin ma neid vaimusilmas nagu kriitiliselt mtlevale inimesele kohane, toetudes oma kliinilise pshholoogi kogemustele. See, et sltuvusteooriad on asetatavad hele teljele (joonis 1, lk 17), mille hes otsas on fenomenoloogia ja teises fsioloogia (Russell jt 2011), on minu jaoks olnud algusest peale arusaadav ja sobiv vaatenurk. Minus on aga siiani tekitanud kahtlusi sltuvuse kui haiguse vaatenurga pooldajate jikus ning lhingelik heklgsus sltuvuse fenomeni tlgendamisel. Eelkige on mul praktikuna ning sltuvuse kui valdkonna uurijana raske nustuda ldlevinud vitega, et sltuvuse alguses on sltuvuskitumise ees-mrk positiivse hedonistliku mnutunde tekitamine, kuid sltuvuse vlja kujunedes muutub eesmrk negatiivsete rajma-nhtude vltimiseks (Koob jt 1997).Olen seisukohal, et sltlaste korduv tagasilangus sltuvuskitumisse on motiveeritud soovist kogeda korduvalt mnutunnet ning seda selleks, et leevendada teatavat subjektiivset stressi ehk siis teisisnu, tulla endaga toime. Kesoleva artikli eesmrk on avada selgemalt sltuvuse kui nhtuse vastuolulisuse tagamaid.

Erik RtelSisekaitseakadeemia justiitskolledzi korrektsioonipshholoogia lektorTallinna likooli sotsiaalt instituudi doktorant

Erinevaid sltuvusteooriaid krvutades vib jreldada, et teraapia edu-kuse seisukohast on oluline lubada kliendil jda oma uskumuse juurde selles osas, kas sltuvuse nol on tegu tema enda valitud toimetuleku-meetodi vi hoopis haigusega.

sotsiaalt16

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

Joonis 1. Sltuvuse teooriate kontiinum (dihhotoomne telg)

HAIGUS(fsioloogia)

TAHTLIK KITUMINE (fenomenoloogia)

Sltuvuse dihhotoomiaKsimuse le, mis on sltuvus, on kaua arutletud. See, kas sltuvus on haigus (Jellinek 1960, Vaillant 1990, Koob jt 1997, Leshner 1997) vi teadlik valik-kitumine (Szasz 1972, Room 1983, Fingarette 1988, Schaler 2000), on kaks philist konfl iktset seisukohta, millest ks neb sltlasi raske haiguse ohvritena ja teine moraalset vastutust omavate normirikkujatena. Selline tahtmatu versus tahtlik dihhotoomiline telg kujunes 19.20. sajandil ning vajus aja jooksul USA-s kaldu tahtmatu haiguse ja Euroopas tahtliku kitumise poole.

Sltuvus kui tahtlik valik vi tahtmatu haigusSltuvuse kujunemise mudelite uurijatel tekkisid erinevad arusaamad kitumise phjuslik-kusest eelkige sellest, kas kitumine on mratud fsiliste mehhanismidega vi sisemise juga, mis letab fsilisi mehhanisme (Davies 1997). Mlemal vaatenurgal on lahknevad, kuid kindlad arusaamad sellest, kuidas inimesel tekib sltuvus narkootikumidest ja alkoho-list, kuidas seletada isiku kontrolli nende ainete tarvitamise le ning kas seda saab muuta ilma meditsiinilise sekkumiseta. Kuna mlema vaatenurga eeldused on fi losoofi liselt vas-tandlikud, on he mudeli pooldajad samas ka kirglikud opositsioonis oleva mudeli kriitikud.Haiguse mudel kirjeldab sltuvust kui tsist, progresseeruvat, kroonilist ja tagasilanguste-rohket haigust, mida antakse edasi vi saadakse uimastite liigtarvitamise kaudu (Leshner 1997). Sltuvusainete tarvitamisega alustatakse vabatahtlikult, kuid kuna korduv tarvitamine muudab ajukeemiat ja sellega ka aju funktsioone (neuroadaptatsioon), siis tarvitaja kaotab jrjest enam kontrolli oma tarvitamiskitumise le ning tal areneb vlja sltuvuskitumine, mis on juba sundkitumine, mitte teadlik valik. Seega inimesed, kellel on juba vhemal vi suuremal mral vlja kujunenud sltuvuskitumine, saavad loota ravile vaid sltuvuse vaoshoidmiseks, kuid mitte kunagi sellest haigusest tervenemiseks (Milam ja Ketcham 1983).Alternatiivne mudel kirjeldab sltuvust kui motiveeritud valikut. Siin on sltuvuskitumi-ne miski, mida inimesed teevad alati vabatahtlikult: tavaliselt siis, kui elu lheb raskeks, et vltida probleemide lahendamist (Schaler 2000). Kui probleemid lahenevad, siis inimesed mrkavad, et sltuvus vheneb, ja aja jooksul kasvatakse sltuvusest iseseisvalt vlja vi pitakse oma sltuvuskitumist kontrollima (Peele jt 1991). Seega on selle vaatenurga juures sltuvus pigem keskkonnast tingitud kui muutunud ajukeemia tagajrg (Robins jt 1975). Tahtliku kitumise pooldajate vaatenurgast ei tohi niinimetatud valikute puudumist segamini ajada muutusega kaasnevate loomulike raskustega ning just halvast harjumusest lesaamise loomulikud raskused ongi probleem, mida teise vaatenurga esindajad nimetavad haiguseks.

Haiguse mudeli ajalooline arengSelleks et mista haiguse mudeli pooldajale paindumatust, peaksime vaatama selle mudeli ajaloolist arengut. Kuigi vaatenurk alkoholismile kui haigusele ei prine USA-st, on just seal tehtud td veenmaks avalikkust, et purjusolek ja uimastite tarvitamine pole mitte vaba valik, vaid kontrollimatu sundkitumine (Peele 1989). Ingliskeelne termin inebriety (e. k ebakaine olek) veti kasutusele 19. sajandi lpul seletamaks uimastite tarvitamist ning sellega seotud kitumist allasuva patoloogiaga. Arstide huvi prdus aja jooksul uimastite mju juurest ldisemas mttes uimastite mju juurde kindla indiviidi kontekstis, et siduda

sotsiaalt 17

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

indiviidi kontrollikaotust geneetiliselt pritud vi fsioloogilisest muutusest (nrvisstee-mi haigusest) phjustatud ilmingutega. Eelkige Ameerika inebriety ravi assotsiatsiooni (American Association for the Cure of Inebriety) juhtide dr Parrishi ja dr Crothersi (1893) uurimused kirjeldasid uut terminoloogilist nhtust inebriety kui haigust, mis on ravitav, nagu kik teisedki haigused, ning pritav vi omandatav alkoholi liigse tarvitamise teel. Uus ravi-liikumine viis meditsiinilis-teaduslike meetodite, nagu vaktsineerimine, kasutuselevtuni sltuvusega tegelevates asutustes.Arusaam alkoholi liigtarvitamisest kui haigusest hakkas kiiresti levima 1935. aastal koos Anonmsete Alkohoolikute (AA) liikumise arenemisega. Selle, tollel ajal uutmoodi vaimse eneseabi ringkonna moodustasid alkoholisltuvusest vabanenud inimesed (karsklased), kes phendusid oma grupikoosolekutel teiste omasarnaste karskuse silitamisele (Kurtz 1988). Kuigi AA kirjandus ei nimeta alkoholismi otseselt haiguseks, peetakse selle ainukeseks raviks siiski tiskarskust (ingl k abstinence) ning rhutatakse, et inimese enda pd alkoholi-sltuvust kontrollida on lootusetu.Sltuvuse kui haiguse vaatenurk kogus tiendavaid prdeid 1990. aastatel, kui USA-s ha-kati uurimustoetuste jagamisel eelistama sltuvuse geneetiliste ja neurobioloogiliste juurte teemalisi uurimusi (Institute of Medicine 1996). Tnapeval, 20 aastat hiljem, on Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon (Morse ja Flavin 1992), Ameerika Pshhiaatrite Assotsiatsioon (American Psychiatric Association 2000) ja Uimastiuuringute Rahvusliku Instituut (National Institute of Drug Abuse, NIDA 2009) hisel seisukohal, et sltuvus on neurobioloogiline hire. Selle tlgenduse levimist sltuvust kirjeldavatesse pikutesse on toetanud NIDA ning selleteemalisi populaarteaduslikke loosungeid on levitanud nii ajakiri TIME (2007) artiklis Kuidas me sltuvusse jme kui ka telekanal HBO dokumentaalseriaalis Sltuvus: miks seda lihtsalt lpetada ei saa (HBO 2007). Kuigi sltuvuse ksitlemine haigusena dominee-rib rahvusvaheliselt, on selle vaatenurga suurimad pooldajad tnaseni USA pshhiaatria-, meditsiini-, teadusliku uurimuse, meedia- ja religioossed kogukonnad.

Sltuvus kui operantselt1 pitud toimetulekumeetodLazarus ja Folkman (1984) mratlesid toimetulekut kui pidevat kognitiivset ja kitumuslik-ku jupingutust, et hallata vliseid (sotsiaalseid) ja sisemisi (pshholoogilisi) vajadusi, mis kord kasutavad ja kord taastidavad inimese enda toimetulekuressursside (oskuste) baasi. Castellani jt (1997) arendasid Lazaruse ja Folkmani toimetulekumeetodi seletust edasi, uuri-des sltuvusravikeskuse patsientide seas seoseid sltuvuskitumise, emotsioonidest tingitud stressi ja elukvaliteedi stabiilsuse vahel. Nad leidsid, et omavahel ei ole seotud mitte sltuvus-kitumine ja stress, vaid mlemad on seotud elukvaliteedi stabiilsusega. Seega nende snul: kui inimese elukvaliteet on ebastabiilne (ei ole kindlat sissetulekut, tkohta, elukohta) vi on rahuldamata mned muud vajadused (Maslow 1954), on ka stressi tase krgem. Kui aga stressi tase on krge, on suurem ka tenosus languseks vi tagasilanguseks sltuvuskitu-misse. Saadud tulemused on koosklas teiste sltuvust ja toimetulekumeetodeid uurinud ja kajastanud uurimuste tulemustega, mille kohaselt iga olukord tingib selle, kuidas tajutakse stressi ning olemasolevaid stressiga toimetuleku viise, mida kas siis suudetakse vi ei suudeta sellel ajahetkel mobiliseerida (Lazarus ja Folkman 1984).

Probleemilahendus, emotsioonidega toimetulekLazarus koos oma kolleegidega (Lazarus ja Folkman 1984, Monat ja Lazarus 1991) on jaga-nud stressiga toimetuleku meetodid kaheks: (a) probleemile orienteeritud toimetulekumeeto-did, mille eesmrk on krvaldada stressi phjustaja, ning (b) emotsioonile suunatud toimetu-lekumeetodid, mis tegelevad stressorist phjustatud emotsioonidega. Uurijad on eeldanud, et toimetulekumeetodid erinevad vastavalt probleemidele. Probleemid, mis on hallatavad ning mille puhul inimene tajub, et tal on piisavalt ressursse probleemiga toimetulekuks, kivitavad

1 Operantne ppimine vi operantne tingimine on ppimise teooria, mille kohaselt indiviidi kitu-mist mjutab selle tagajrg.

sotsiaalt18

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

a-tpi toimetulekuoskused. Olukorrad, kus tajutakse, et lahendus ei ole inimese enda teha ning inimene peab neid lihtsalt taluma, kivitavad b-tpi toimetulekuoskused. Uurimused on nidanud, et inimestel, kes kasutavad tavaliselt a-tpi toimetulekut, ei kujune ldjuhul vlja sltuvuskitumist vi nad saavad sellest kergemini le kui inimesed, kes kasutavad b-tpi toimetulekut (Wills ja Hirky 1996). Nii Wills jt (1996) kui ka Labouvie (1986) leidsid, et noorukitel, kellele on omane kasutada emotsioonidel rajanevaid toimetulekumeetodeid, on suurem oht sltuvushirete vljakujunemiseks. Samadele tulemustele on jutud tiskas-vanute seas sltuvust tekitavate ainete nagu alkoholi (Cooper jt 1988) ja tubaka (Wewers 1988) tarvitamise vi kanepi suitsetamise kohta (Epstein jt 1995) korraldatud uurimustes.Stressiga toimetulekut ksitlevas kirjanduses on Folkman ja Lazarus (1991) tpsustanud, et emotsioonidega toimetuleku meetodid on efektiivsemad lhiajaliste probleemide puhul, mille phjuslikud tegurid on vlised, kuid pikemaajaliste probleemide puhul on need ebaefektiivsed ning vivad viia sltuvuskitumise tekkimiseni.

Arusaam sltuvusest sltub isiklikust vaatenurgastSltumatult sellest, et mlema vastandliku mtlemissuuna tenduseks on olemas kllal-daselt uurimusi, on Tampere likooli sltuvuse uurija prof Anja Koski-Jnnes (2004) oma uurimuses toonud vlja, et sltuvusravi kliendid kipuvad omaks vtma selle asutuse ideo-loogilise vaatenurga, kus nad ravi saavad. Seega vastavalt sellele, kuidas sltlastega ttavad spetsialistid end positsioneerivad, hakkavad ka nende kliendid ngema end kas inimestena, keda vaevab sltuvus kui krooniline haigus vi kes peavad tegema teadliku valiku oma sl-tuvuskitumise lpetamiseks. Russelli jt (2011) uurimus sltuvusravi osutavates asutustes ttavate spetsialistide uskumustest leidis, et USA-s ttavad spetsialistid kalduvad enam arvama, et sltuvus on haigus, vrreldes nende kolleegidega Suurbritanniast, kus arvatakse rohkem, et tegemist on valikutega seotud kitumisega. Samuti leiti, et vaatenurka sltuvu-sele kui haigusele toetavad rohkem tasuliste asutuste spetsialistid, kus on ka religioossed uskumused tugevamad, ning need, kellel endal on olnud sltuvusega isiklikke probleeme ja kes on tegelnud sltuvusraviga kauem ning seega ka vanemas eas. Seevastu spetsialistid, kes usuvad, et sltuvus on valik, ttavad enamasti tasuta keskustes, neil on nrgemad reli-gioossed uskumused, nad on nooremad ning ei kuulu sltuvusravi spetsialistide ametlikesse ringkondadesse. Leiti, et spetsialistid, kellel on endal olnud sltuvusprobleeme ja kes on ise osalenud 12 sammu programmis, usuvad rohkem, et tegemist on haigusega. Kokkuvttes: uurijad leidsid, et spetsialistide uskumused selle kohta, mis on sltuvus, asetuvad sltuvuse kui haiguse ja teadliku valiku vastandite teljele ning nustumine he mudeliga vlistab nusoleku teisega (Russell jt 2011).

KokkuvteSee, millist vaatenurka keegi hiskonnas vi teadusringkondades toetab, sltub samavrd nii ideoloogiast kui ka sellest, millist suunda rahastavad riik, erinevad huviorganisatsioonid ja korporatsioonid. Teline probleem selliste vastandlike vaatenurkadega tekib sltuvusravi klientide perspektiivist. Kliendid prduvad abi saamiseks raviasutusse eelkige ksimusega, miks neil on teatud tegevuse le raske kontrolli saavutada, ning vastavalt sellele, milline on raviasutuse ttajate vaatenurk, saadaksegi vastus ksimusele, kas sltuvus on haigus vi valitud toimetulekumeetod.

Ka sltuvuse kes vaevlevate inimeste arusaamad sellest, mis neid aitab, kalduvad maailmavaateliselt kas haiguse vi tahtliku valiku poole. Tulemuslikuks sltuvusraviks peaks olema mlemale sihtrhmale suunatud sltuvusravi pakkujaid.

sotsiaalt 19

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

Kuna mlemal sltuvuse tekkimise vastandlikul vaatenurgal on palju toetajaid, on igati ko-hane seisukoht, et ka sltuvuse kes vaevlevate inimeste arusaamad sellest, mis neid aitab, kalduvad maailmavaateliselt kas haiguse (pshhiaatria) vi tahtliku valiku (pshholoogia) poole. Arvestades, et sltuvusravile prduva kliendi vaatenurka mjutab paljuski ka ravi-asutuse vaatenurk, ei peaks minu arvates sundima oma arusaama muutma neid inimesi, kes arvavad, et nad ise kontrollivad oma elulisi valikuid. Tulemuslikuks sltuvusraviks peaks olema mlemale sihtrhmale suunatud sltuvusravi pakkujaid.See, et raviasutusel on kas ks vi teine kindel vaatenurk, ei ole abivajaja seisukohast kasu-lik; khkluste suurendamine vib kliendil, kellel on niigi raske oma sltuvusega kaasnevas neurootilisuses end ratsionaalselt juhtida, kaasa tuua pitud abituse svenemise. Sltuvuse probleemi kindlakstegemine ning abivajajale suuniste andmine, kuidas toimida nii lhiaja-liselt kui ka pikaajaliselt, peaks tekitama inimeses kindlustunnet ja optimismi muutuseks pidagu nad sltuvust siis haiguseks vi toimetulekumeetodiks.Tnapeval vib liiga jik oma vaatenurgast kinnihoidmine jalgu jda muutuvatele arusaa-madele sltuvusest. Vib olla sltub ravi edukus hoopis terapeudi ja kliendi vaadete oma-vahelisest sobivusest (Keene ja Raynor 1993). Haiguse kui vaatenurgaga seotud snumid on vhem tulemuslikud, kui abivajaja phimtteliselt usub, et sltuvus ei ole haigus. Sltuvuse kui tahtliku valiku perspektiivi esindaja pd mber veenda inimest, kes usub, et sltuvus on haigus, ei ole see, mida inimene tahab kuulda ja mille jrgi toimida. Vib oletada, et kliendi vaatenurga ja ideoloogia eelnev teadasaamine (testimine, hindamine, skriinimine) vib hlbustada sobivat ja tulemuslikku koostd raviasutusega. Seega on aeg maha matta sltuvuse phjuste absoluutse te otsingud ning keskendada abivajaja isikliku kogemuse thtsusele ja sisemise muutumise esilekutsumisele.

Viidatud allikadAmerican Psychiatric Association. (2000). Diagnostic and statistical manual of mental disorders. (4th ed.). Was-hington, DC: Author.

Castellani, B., Wedgeworth, R., Wootton, E., Rugle, L. (1997). A bi-directional theory of addiction: Examining coping and the factors related to substance relapse. Addictive Behaviors, 22(1), 139144.Cooper, M. L., Russell, M., George, W. H. (1988). Coping, expectancies, and alcohol abuse: A test of social lear-ning formulations. Journal of Abnormal Psychology, 97, 218230.Crothers, T. D. (1893). The disease of inebriety from alcohol, opium and other narcotic drugs. New York: E. B. Treat.

Davies, J. B. (1997). Pharmacology versus social process. Competing or complimentary views on the nature of addiction. Pharmacology & Therapeutics, 80, 265275.Epstein, J. A., Botvin, G. J., Diaz, T., Toth, V., Schinke, S. P. (1995). Social and personal factors in marijana use and intentions to use drugs among inner city minority youth. Developmental and Behavioral Pediatrics, 16, 1420.Fingarette, H. (1988). Heavy drinking: The myth of alcoholism as a disease. Berkeley: University of California Press.

Folkman, S., Lazarus, R. S. (1991). Coping and emotion. Teoses: Monat, A., Lazarus, R. S. (toim.) Stress and coping: An anthology. New York: Columbia University Press, 207227.

HBO Documentary Films. (2007). Addiction: Why cant they just stop? http://www.hbo.com/addiction/thefi lm/ (01.04.2010).

Institute of Medicine. (1996). Dispelling the myths about addiction: Strategies to increase understanding and streng-then research. Committee to Identify Strategies to Raise the Profi le of Substance Abuse and Alcoholism research. Division of Neuroscience and Behavioral Health and Division of Health Promotion and Disease Prevention, Institute of Medicine. Washington, DC: National Academy Press.

Jellinek, E. M. (1960). The disease concept of alcoholism. New Brunswick, NJ: Hillhouse.Keene, J., Raynor, P. (1993). Addiction as soul sickness: The infl uence of client and therapist beliefs. Addiction Research and Theory, 1, 7787.

sotsiaalt20

TE

OR

EE

TIL

ISE

D L

H

TE

KO

HA

D

Koob, G. F., Caine, S. B., Parsons, L., Markou, A., Weiss, F. (1997). Opponent process model and psychostimu-lant addiction. Pharmacol. Biochem. Behav, 57, 51321.Koski-Jannes, A. (2004). In search of a comprehensive model of addiction. Teoses: Rosenqvist, P., Blomqvist, J., Koski-Jannes, A., Ojesjo, L. (toim.) Addiction and life course. Helsinki: NAD, 4970.

Kurtz, E. (1988). AA: The story (a revised edition of Not-God: A History of Alcoholics Anonymous). New York: Harper & Row.

Labouvie, E. W. (1986). Alcohol and marijuana use in relation to adolescent stress. The International Journal of the Addictions, 21, 333345.Lazarus, R. S., Folkman, R. S. (1984). Stress, appraisal, and coping. New York: Springer. Leonard (toim.) Psycho-logical theories of drinking and alcoholism. New York: Guilford Press, 131178.

Leshner, A. I. (1997). Addiction is a brain disease, and it matters. Science, 278, 4547.Maslow, A. H. (1954). Motivation and personality. New York: Harper and Row. http://www.simplypsychology.org/maslow.html#sthash.siDptYjJ.dpuf (06.04.2013).

Milam, J., Ketcham, K. (1983). Under the infl uence: A guide to the myths and realities of alcoholism. New York: Bantam Books.

Monat, A., Lazarus, R. S. (1991). Introduction: Stress and coping some current issues and controversies. Teoses: Monat, A., Lazarus, R. S. (toim.) Stress and coping: An anthology. New York: Columbia University Press, 116.

Morse, R. M., Flavin, D. K. (1992). The defi nition of alcoholism. Journal of the American Medical Association, 268, 10121014.

National Institute on Drug Abuse. (2009). NIDA InfoFacts: Understanding drug abuse and addiction. http://www.nida.nih.gov/PDF/InfoFacts/Understanding08.pdf (10.10.2009).

Peele, S. (1989). The diseasing of America. Lexington, MA: Lexington Books.Peele, S., Brodsky, A., Arnold, M. (1991). The truth about addiction and recovery: The life process program for outgrowing destructive habits. New York: Simon & Schuster.

Robins, L. N., Helzer, J. E., Davis, D. H. (1975). Narcotic use in Southeast Asia and afterward: An interview study of 898 Vietnam returnees. Archives of General Psychiatry, 32, 955961.Room, R. (1983). Sociological aspects of the disease concept of alcoholism. Teoses: Smart, R. G. et al. (toim.) Research advances in alcohol, Vol. 7. New York: Plenum Press, 4791.Russell, C., Davies, J. B., Hunter, S. C. (2011). Predictors of addiction treatment providers beliefs in the disease and choice models of addiction. Journal of Substance Abuse Treatment, 40 (2), 150164. Rtel, E. (2006). Uimastisltuvus: sotsiaalne artmia. Eesti Pevaleht, 06.01.2006, 3.Schaler, J. A. (2000). Addiction is a choice. Chicago, IL: Open Court.Szasz, T. (1972). Bad habits are not diseases: A refutation of the claim that alcoholism is a disease. Lancet, 2, 8384.TIME Magazine. (2007). How we get addicted. http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1640436,00.html (27.03.2010).

Vaillant, G. (1990). We should retain the disease concept of alcoholism. Harvard Medical School Mental Health Newsletter, 6, 46.Wewers, M. E. (1988). Brief report: The role of postcessation factors in tobacco abstinence: Stressful events and coping responses. Addictive Behaviors, 13, 297302.Wills, T. A., Hirky, A. E. (1996). Coping and substance abuse: A theoretical model and review of the evidence. Teoses: Zeichnec, M., Eudler, N. S. (toim.) Handbook of coping: Theory research, and applications. New York: Wiley, 279302.

Wills, T. A., McNamara, G., Vaccaro, D., Hirky, A. E. (1996). Escalated substance use: A longitudinal grouping analysis from early to middle adolescence. Journal of Abnormal Psychology, 105, 166180.

sotsiaalt 21

HE

TK

EO

LUK

OR

D

Uimastite tarvitamine 1516-aastaste koolinoorte seas:

ESPADi uuringu tulemused

Sissejuhatus2011. aasta kevadel osales Eesti Euroopa koolinoorte alkoholi ja uimastite tarvitamise ksitlusuuringus (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs ESPAD). Uuringut korraldatakse iga nelja aasta jrel, Eesti on selles osalenud alates 1995. aastast. Uuringu eesmrk on kirjeldada koolinoorte hoiakuid tubaka, alkoholi ja illegaalsete uimastite tarvitamise suhtes ning kogemusi nende ainetega. Samuti uuritakse, kas ja kuidas on uimas-tite levik aastate vltel muutunud ning millised tegurid on seda mjutanud. Artiklis peetakse uimastite all silmas nii legaalseid kui ka illegaalseid aineid, mis mjutavad pshikat.2011. aastal ksitleti Eestis 2460 pilast vanuses 1516 eluaastat, kes ppisid ldhari-duskoolide 8. ja 9. klassides. Ksitluse korraldasid Tallinna likooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi sotsioloogid Tervise Arengu Instituudi tellimusel.

Tubaka ja alkoholi tarvitamineTulemustest selgus, et ligikaudu kolmveerand (73%) 1516-aastastest pilastest oli proovinud suitsetada. Poisid olid sagedasemad katsetajad ja nooremad alustajad: enne 12. eluaastat oli proovinud suitsetada 40% poistest ja 26% tdrukutest. Iga pev suitsetas enda snul 19% poistest ja 16% tdrukutest. Varasemate uuringutulemustega vrreldes on regulaarsete suit-setajate hulk poiste seas kahanenud ning tdrukute seas mnevrra kasvanud.Uimastite tarvitamist mjutab nende kttesaadavus. Tulemused nitasid, et 70%-le 1516-aas-tastest koolinoortest olid sigaretid kergesti kttesaadavad. Alkoholi pidas kergesti kttesaa-davaks le poole vastanutest, mis vib osaliselt selgitada seda, miks le poole (55%) oli kogenud ka purjusolekut. Alkoholijoobe ehk purjusoleku all peeti silmas kikudes kndimist, suutmatust igesti rkida, oksendamist ja/vi suutmatust oma tegusid mletada. Noorte sagedast alkoholi tarvitamist kinnitab seegi, et 53% vastanutest oli enda snul vhemalt korra viimasel kuul joonud viis ja enam drinki1 jrjest. Mrkimist vajab fakt, et poiste ja tdrukute vastused ei erinenud.

1 hes dringiks loetakse alkoholi kogust, mis sisaldab 10 grammi absoluutset alkoholi. Nt he dringi moodustavad 0,33 pudel lut, ks klaas (12 cl) veini vi 4 cl kanget alkoholi.

Sigrid VorobjovNakkushaiguste ja Uimastiseire Keskuse teadurTervise Arengu Instituut

Sltuvusainete tarvitamine Eesti noorte seas on murettekitaval tasemel, nitavad ESPADi 2011. aasta uuringu andmed. Iga teine noor on ennast viimasel kuul vhemalt korra purju joonud ning kolmandik noortest proo-vinud alkoholi ja tubakat alla 12-aastasena.

sotsiaalt22

HE

TK

EO

LUK

OR

DKolmandik pilastest oli proovinud sigarette ja alkoholi nooremalt kui 12-aastaselt. Terviseriske hinnates peeti regulaarset suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapevast alkoholi tarvitamist vi viie ja enama dringi joomist puhkepevadel (vastavalt 89%, 72% ja 75%). Terviseriskide krval kaasnesid alkoholi tarvitamisega muudki probleemid, millest sagedasemaks osutusid riiud vanemate ja spradega (20%), nnetused vi vigastused (17%), probleemid ppeedukusega (16%) ning sekeldused politseiga (13%). Samas mainisid pila-sed sageli alkoholi tarvitamise positiivseid tagajrgi. Nende hinnangul muutis alkohol nad lbusamaks (77%), sbralikumaks (62%), ldvestunumaks (61%) ning aitas probleemidel ununeda (56%).Noorte uimastikasutuse piirkondliku vrdluse jrgi oli Ida-Virumaal enam neid, kes regulaar-selt suitsetasid (22%), ning Kesk-Eestis enam neid, kes olid viimasel aastal olnud vhemalt kolm korda alkoholijoobes (18%).

Illegaalsete uimastite tarvitamineIllegaalsete uimastite tarvitamine on aastatega suurenenud: kui 1995. aastal oli mnda ille-gaalset uimastit proovinud 7% pilastest, siis viimases uuringus oli katsetajaid juba 32%. Tusutrendi phjuseks vib pidada suuri muutusi kogu hiskonnas. Samas vrdlus 2007. aasta uuringuga, mille andmetel oli 30% pilastest enda snul proovinud mnd illegaalset uimastit, ei peegelda enam mrkimisvrset tusutrendi. See osutab olukorra teatavale sta-biliseerumisele. Narkootikume proovitakse kige sagedamini 1415-aastaselt ja enamasti piirdutakse he-kahe korraga. Noorte seas levinuim on kanep, teistest narkootikumidest rahustid vi uinutid, mida tarvitatakse ilma arsti korralduseta, ning inhalandid, poppers, ecstasy ja amfetamiin.Ksitlusest ilmnes, et ligikaudu kolmandik pilastest pidas kanepit kergesti kttesaadavaks. Vhem kttesaadavaks peeti rahusteid, uinuteid ja stimulante, kergeks pidas nende ktte-saadavust alla 20% vastanutest. 2007. ja 2011. aasta uuringu tulemusi vrreldes on nha positiivset tendentsi: narkootikumide kttesaadavus on noorte hinnangul vhenenud.Noorte huvi narkootikumide vastu mjutab seegi, kuivrd riskantseks nende tarvitamist hinnatakse. Uuringus ksiti noorte hinnangut narkootikumidest tingitud terviseriskide kohta ning jeti krvale kuritegelik klg. Narkootikumide regulaarset tarvitamist peeti tervisele ohtlikuks. he- vi paarikordse proovimise puhul peeti kige riskantsemaks stimulante: ligi-kaudu 40% vastanutest hindas nende tarvitamist suureks riskiks. Kige ohutumaks hinnati kanepi paarikordset proovimist. Muret tekitab tsiasi, et peaaegu kmnendik vastanutest ei osanud hinnata narkootikumide tarvitamisega seotud riske. See tulemus kinnitab, et noored vajavad enam test informatsiooni ning vimalusi avatud aruteludeks.Piirkondliku vrdluse jrgi tarvitasid illegaalseid uimasteid kige sagedamini Ida-Virumaa noored (41%). Eesti ja vene ppekeelega koole vrreldes selgus, et eesti pilased tarvita-sid enam alkoholi, vene pilaste seas oli enam igapevaseid suitsetajaid ja narkootikumide proovijaid.

Vaba aeg ja rahulolu suhetegaPopulaarseimaks vaba aja veetmise viisiks 1516-aastaste koolinoorte seas osutus internetis surfamine (94%). Vhemalt korra ndalas sportis 86% vastanutest. Veidi le poole vastanutest veetis vaba aega mne hobiga tegeldes, arvutimnge mngides ja/vi spradega ostukeskus-tes, tnavatel, parkides vi mujal jalutades. Tulemustest ilmnes, et viimati nimetatud vaba aja veetmise viis oli enim seotud uimastikasutusega. Sel kombel aega veetnud noored olid teistest sagedamini regulaarsed suitsetajad, tarvitanud alkoholi, olnud alkoholijoobes ning proovinud narkootilisi aineid. Samavrd oli sagedasema uimastitarvitamisega seotud koolist phjuseta puudumine ja madal ppeedukus.

sotsiaalt 23

HE

TK

EO

LUK

OR

D

EestiEuroopa riikide keskmine

Suitsetanud viimase 30 peva jooksul

Rahustite, uinutite tarvitamine ilma arsti kor...

Teiste narkootikumide tarvitamine elu jooksul

Tarvitanud alkoholi viimase 30 peva jooksul

Purjutamine viimase 30 peva jooksul

Kanepi tarvitamine elu jooksul

Inhalantide tarvitamine elu jooksul

Tarbitud alkoholi kogus viimasel joomiskorral

29 %28 %

59 %57 %

53 %

24 %17 %

8 %6 %

8 %

15 %

6,0 cl5,1 cl

9 %

6 %

39 %

4,6 4,8 5 5,2 5,4 5,6 5,8 6

Rahulolematus suhetega, mis valitsevad noore ja tema vanemate vahel, ning vanemliku kontrolli puudumine on samuti tegurid, mis vivad mjutada noort alkoholi vi narkooti-kumidega katsetama. Tulemused kinnitasid, et pilased, kes olid olnud alkoholijoobes vi tarvitanud viimasel kuul alkoholi, olid vhem rahul suhetega enda ja oma vanemate vahel. pilased, kelle le vanemlik kontroll oli nrgem ja kelle vanemad ei teadnud, kuidas laps htuid veedab, olid proovinud mnda narkootikumi sagedamini kui need pilased, kelle vanemad olid lapse spruskonnast teadlikud (vastavalt 27% ja 14%).

Vrdlus teiste Euroopa riikidegaEestis saadud tulemuste krvutamine Euroopa riikide vastavate keskmistega ti ilmsiks nii mnegi erinevuse (vt joonis 1). Viimasel kuul alkoholi tarvitanud pilasi oli nii Euroopas keskmiselt kui ka Eestis ligi 60%, kuid Eesti pilaste viimasel korral joodud alkoholi kogus oli mrkimisvrselt suurem, samuti oli rohkem neid, kes olid kogenud alkoholijoovet. Erinevusi ilmnes ka illegaalsete ainete, eriti kanepi ja inhalantide tarvitamises. Eesti kooli noortest oli elu jooksul proovinud kanepit 24% ning inhalante 15%, Euroopa keskmised tulemused olid vastavalt 17% ja 9%. Kige sarnasem oli suitsetajate osakaal: ligi 30% nii Eesti kui ka Euroopa koolinoortest vastasid, et on viimase kuu jooksul suitsetanud.Eesti, Lti, Leedu ja Soome pilaste uimastikasutust vrreldes ei ilmnenud suuri erinevusi Balti riikide vahel, kll olid aga Soome pilased oluliselt vhem tarvitanud alkoholi vi ille-gaalseid uimasteid (vt joonis 2, lk 25). Eesti pilaste hulgas oli vhem neid, kes olid viimasel kuul suitsetanud. Vestlustest petajate ja teiste koolis ttavate spetsialistidega on selgunud, et suitsetamise krval on noorte seas jrjest enam probleemiks snusi ehk mokatubaka tarvi-tamine. Vib-olla oli suitsetajate viksem osakaal Eesti koolinoorte hulgas tingitud sellest, et osa neist tarvitas mokatubakat. Kuna ESPADi uuring ei sisaldanud ksimusi mokatubaka ja vesipiibu tarvitamise kohta, siis praegu vastavad andmed puuduvad.

Joonis 1. Eesti koolipilaste uimastitarvitamine vrreldes Euroopa riikide keskmisega

sotsiaalt24

HE

TK

EO

LUK

OR

D

Sotsiaalsed oskused2011. aastal hlmas uuring esimest korda pilaste sotsiaalseid oskusi. Sotsiaalsed oskused vljendavad hiskonnas aktsepteeritud ja pitud kitumist, mis vimaldab inimesel edukalt suhelda vi negatiivseid suhteid vltida. Puudulikud sotsiaalsed oskused vivad vljenduda antisotsiaalse kitumisena, sealhulgas uimastite tarvitamisena.Tulemuste anals nitas, et puudulike sotsiaalsete oskustega pilased alustasid suitseta-mist nooremana ja olid suurema tenosusega igapevased suitsetajad. Samuti said nad oma esimese alkoholijoobe kogemuse nooremalt kui paremate sotsiaalsete oskustega pilased. Samasugune seos ilmnes ka illegaalsete uimastite tarvitamise puhul: pilased, kelle sotsiaal-sete oskuste tase oli madal, olid proovinud sagedamini kiki narkootikume. Nende tulemuste phjal vib elda, et madalad sotsiaalsed oskused ennustavad 1516-aastaste pilaste te-nolisemat uimastitarvitamist.

JreldusedTendusphine uimastiennetus kinnitab, et teadmiste jagamise krval tuleb arendada pi-laste enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi ning petada vastu seisma sotsiaalsele survele, mis ahvatleb riskikitumisele. Jrjest enam leitakse, et uimastiharidus peab olema laiaphjaline, mitte keskenduma kitsalt tubaka, alkoholi vi illegaalsete ainete tarvitamise ennetusele. Uimastiharidus, sh sotsiaalsete oskuste petamine, kuulub kll Eesti kooli ppekavasse, kuid pilaste uimastitarvitamist kirjeldavad arvud viitavad, et praegune ennetusssteem vajab edasiarendamist. ks lahendus viks olla tendusphiste sekkumiste rakendamine nii koolides kui ka lasteaedades, mida peaks samal ajal toetama asjakohane vanemaharidus.

Joonis 2. Eesti koolipilaste uimastitarvitamine vrreldes Lti, Leedu ja Soome koolinoortega

Suitsetamine viimase 30 peva jooksul

0

10

20

30

40

50

1995 1999 2003 2007 2011

%Kanepi tarvitamine elu jooksul

0

10

20

30

40

50

1995 1999 2003 2007 2011

%

Eesti Lti LeeduSoome

hel joomiskorral >5 "dringi" joonute osakaal

0

10

20

30

40

50

1995 1999 2003 2007 2011

%

Inhalantide tarvitamine elu jooksul

0

10

20

30

40

50

1995 1999 2003 2007 2011

%

sotsiaalt 25

HE

TK

EO

LUK

OR

D Vanemliku kontrolli ja kokkulepitud reeglite vajalikkust ei tohi pidada vhethtsaks nende positiivset mju noorte kitumisele on testanud mitmed uuringud.Noorukid on uudishimulikud ja otsivad uusi elamusi ning see on osaliselt phjus, miks ldse jutakse uimastite proovimiseni. Ainuksi keelud ja hirmutamine sellisel juhul noorte kitu-misele mju ei avalda, pigem tuleks pakkuda alternatiive, niteks mitmesuguseid huvitege-vusi. Laste hivatus huvitegevustega sltub praegu suuresti vanemate rahakotist, ent paljude perede eelarve hobisid ei vimalda. Seega tuleb riigi tasandil rohkem toetada laste osalemist sporditreeningutel ja huviringides, mis htlasi aitab ennetada noorte uimastitarbimist.Vanemate ja kogukonna kaasamine noorte tegevustesse ning tervisliku eluviisi vrtustami-ne hiskonnas hoiaks ra noorukite uimastitarvitamise vi vhemalt lkkaks edasi sellega alustamise. Vanus on uimastite katsetamisel mrava thtsusega ja mjutab noore edasist riskikitumist.

Uuringu raporti tisversioon on kttesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Kui palju on Eestis sstivaid narkomaane?Sstivate narkomaanide arvu vljaselgitamiseks on Eestis rakendatud meetodit, mille puhul hinnangu andmiseks kasutatakse erinevaid administratiivseid and-mebaase. Viimane selline uuring valmis Tartu likooli ja Tervise Arengu Instituudi koosts 2012. aastal. Uuringu eesmrk oli anda ajavahemikul 20052009 iga aasta kohta eraldi sstivate narkomaanide hinnanguline arv ja jlgida selle arvu dnaamikat ajas. Uuringu allikad olid surma phjuste register, Eesti Haigekassa andmebaas ning Politsei- ja Piirivalveameti POLISe andmebaas. Surma phjuste registrist tehti vljavte aastatel 20052009 narkootikumide tarvitamise tagajrjel surnud isikute kohta, Eesti Haigekassa andmebaasist 20052009 opioidide tarvi-tamisest tingituna ravi saanud isikute kohta (RHK-10 koodid F11.0F11.9) ja eraldi isikute kohta, kes vajasid esmaabi narkootikumide tarvitamisest tingitud ledoo-si tttu. Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasist saadi vastavate aastate andmed narkootikumidega seotud igusrikkumiste kohta.Uuringu phjal vib elda, et sstivate narkomaanide arv on aastatel 20052009 langenud 56%. Sstivate narkomaanide arv on langenud 1544-aastaste seas 15 675-lt (95% usaldusvahemik 10 23946 018) 2005. aastal 5362-ni (95% usal-dusvahemik 39069837) 2009. aastal.2005. aastal oli 1544-aastast