soojusnähtusi iseloomustavad suurused
DESCRIPTION
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused. Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK) 9. klassile. Kodune töö:. Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID. - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/1.jpg)
1
Soojusnähtusi iseloomustavad suurused
Kootaja: Külli Liblik (Nõo PK)9. klassile
![Page 2: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/2.jpg)
Kodune töö: Õpikust ptk III lugeda. Vihikust õppida
KUI JÄRGNEVATEL SLAIDIDEL ON MÕISTEID JA LAUSEID, MIDA KINDLALT TEAD, SIIS EI PEA SA NEID VIHIKUSSE KIRJUTAMA, AGA VÕID.
TEKSTI LÄBI KIRJUTAMINE ON ÜKS ÕPPIMISE VIISE.
2
![Page 3: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/3.jpg)
3
Sulamine ja tahkumine Sulamine –
aine muutub tahkest olekust vedelaks. Tahkumine –
aine muutub vedelast olekust tahkeks. Igal ainel on oma sulamis- ja
tahkumistemperatuur.
Sulamis- ja tahkumistemperatuurid on võrdsed.
SULAMINE JA TAHKUMINE TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.
![Page 4: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/4.jpg)
4
t/C
40
20
10
soojenemine
0 sulamine
aeg
-10 Soojenemine
![Page 5: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/5.jpg)
5
Sulamine ja tahkumine Sulamisel
saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel
energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja
tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = λm Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1 ) m – mass (1kg)
![Page 6: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/6.jpg)
6
Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ)
on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril.
λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant)
Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg.
Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat.
![Page 7: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/7.jpg)
7
Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine –
aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine –
aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja
kondenseerumis-temperatuur. Keemis- ja kondenseerumistemperatuurid
on võrdsed. AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE
TOIMUVAD KINDLAL, MUUTUMATUL TEMPERATUURIL.
![Page 8: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/8.jpg)
8
t/C
100 kondenseerumine
60 jahtumine
20
aeg
![Page 9: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/9.jpg)
9
Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumiseks
tuleb anda kehale energiat/ soojust juurde, kondenseerumisel
energia/soojus eraldub. Aurustumiseks vaja minevat ja
kondenseerumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga:
Q = Lm Q – soojushulk (1J) L– keemis-, aurustumissoojus (1 ) m – mass (1kg)
![Page 10: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/10.jpg)
10
Aurustumine/keemine, kondenseerumine Keemis- ehk aurustumissoojus (L)
on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril.
L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant)
Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10⁶ J/kg.
Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat.
![Page 11: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/11.jpg)
11
Kütuste energia Mida sa tead aine ehitus?
Molekulid koosnevad aatomitest. Iga molekuli võime jagada aatomiteks. Molekulide jagamisel aatomiteks tuleb
ületada aatomite vastastikused tõmbejõud, st tuleb teha tööd, kulutada energiat.
Aatomite ühinemisel molekulideks aga vabaneb energiat.
Põlemine on kiirelt toimuv oksüdatsioon.
![Page 12: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/12.jpg)
12
Kütuste energia Kütuste kasutamine põhineb asjaolul, et
aatomite/ ioonide ühinemisel molekulideks vabaneb energiat. Tavaline kütus sisaldab süsinikku. Põlemisel ühinevad süsiniku aatomid hapniku
aatomitega. Ühinemisel tekib süsihappegaasi molekul,
kusjuures vabaneb soojust/energiat. Mida madalam on süsiniku
oksüdatsiooniaste, seda rohkem energiat põlemisel vabaneb.
Kütust on mitut liiki: süsi, turvas, puu, nafta, põlevkivi, põlevgaasid.
![Page 13: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/13.jpg)
13
Kütuste energia Milleks on vaja teada kui palju soojust
eraldub põlemisel? Mootorite konstrueerimine Ahju kütmine
Soojushulka, mis eraldub 1 kg kütuse täielikul ärapõlemisel, nimetatakse kütuse KÜTTEVÄÄRTUSEKS.
Kütteväärtust mõõdetakse ühikus 1 . Näidisülesanne 3.
Mida näitab turba kütteväärtus 14 000 000 J/kg? Vastus: 1 kg turba täielikul põlemisel eraldub 14 000 000 J soojust.
![Page 14: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/14.jpg)
14
Kütuste energia
![Page 15: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/15.jpg)
15
KOKKUVÕTE
MÄRKSÕNA (ülesande tekstis esinev sõna)
VALEM (mida lahenduses kasutada)
SULAMINETAHKUMINEJÄÄTUMINE
Q = λ m
KEEMINEKONDENSEERUMINEAURUSTUMINEVEELDUMINE
Q = Lm
PÕLEMINE Q = Km
![Page 16: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/16.jpg)
16
Näidisülesanne 4Kui palju soojust eraldub 200 g piirituse põlemisel?
Antud:m = 200 g = 0,2
kg K = 27 000 000
J/kg
Küsitud:Q = ?
Lahendus: Q = Km Q = 27 000 000 J/kg · 0,2
kg = = 5 400 000 J = 5,4 MJ
Vastus: Q = 5,4 MJ
![Page 17: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/17.jpg)
17
Näidisülesanne 5Jää sulatamiseks kulus 3 400 000 J energiat. Kui palju jääd sulatati?
Antud:E = 3 400 000Jλ = 340 000 J
Küsitud:m = ?
Lahendus: Q = E Q = λm => m =
m =
Vastus: m = 10 kg
![Page 18: Soojusnähtusi iseloomustavad suurused](https://reader033.vdocuments.site/reader033/viewer/2022061603/56813b9a550346895da4cde3/html5/thumbnails/18.jpg)
18
Näidisülesanne 6100 g aine kondenseerumisel eraldus 40 kJ soojust. Milline aine kondenseerus?
Antud:m = 100 g = 0,1 kgQ = 40 kJ = 40 000 J
Küsitud:L = ?
Lahendus:Q = Lm => L =
Vastus: Kondenseerus
eeter.