sõnnikukäitluse olukord läänemere piirkonnas · 2018-07-04 · riik veised sead/linnud läti* 6...

Allan Kaasik, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Sõnnikukäitluse olukord Läänemere piirkonnas

3. detsember, Jäneda

The project is partly financed by the European Union European Regional Development Fund


Projekt “Baltic Manure” (Baltic Forum for Innovative Technologies for Sustainable Manure Handling)

Osalejad: 18 ülikooli või muud institutsiooni

Eelarve: 3,7 miljonit €

Kestus: 2010 - 2013


Projekt i alaosad

WP1Management

Manure BusinessForum

Manure Knowledge

Forum

Manure PolicyForum

WP2

Comm

unication

WP5

Sustainability (LCA)

WP5

JätkusuutlikusElutsüklianalüüs (LCA

)

WP4Sõnnik, mullastik,

fosfor

WP3Loomade söötmine

ja pidamine.Sõnniku töötlemine,

ladustamine ja laotamine

WP6Sõnniku

energiapotentsiaal (biogaas)

Projekti kaks olulisemat eesmärkki:

• Innovatiivsed, majanduslikult ning keskkonna ja kasutaja aspektist jätkusuutlikud sõnniku käitlemise ja töötlemise tehnoloogiad suurtes Läänemere regiooni loomakasvatusettevõtetes.

• Peamised kitsaskohad sõnniku toitainete (eeskätt fosfori, kuid ka lämmastiku ja süsiniku) keskkonnasõbralikul käitlemisel.



Testfarmide valiku kriteeriumid:

•Tööstusheite (varem IPPC) direktiivi lisadokumentides (BREF) toodud künnisvõimsused intensiivse linnu- ja seakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, millest alates on vajalik keskkonna kompleksluba

•Veisekasvatusele vastavat künnisvõimsust EL tasemel pragu veel määratud ei ole

Künnisvõimsus (loomakohti)

LÜ

Nuumikud (≥ 30kg) 2 000 600

Emised 750 375

Linnud 40 000 280/560

Loomakohti LÜ

Piimalehmad 300 (+ noorkari) ~ 400


XX

X

XX

XX

X

X

X

Testfarmide paigutus

Loomakasvatusettevõtet struktuur ja suurus mõnedes Läänemere riikides


Riik Künnisvõimsust ületavaid farme

Sigalad Lindlad Veisefarmid

Rootsi 117 148

Poola 146 606

Eesti 48 7 119

• Suurte (≥ 300 piimalehma) veisefarmide osakaal Läänemere regiooni riikides v.a. Eesti on väike • Loomakasvatusettevõtetes produtseeritava sõnniku struktuur on riigiti erinev. Näiteks Poolas moodustab tahesõnnik ca 90 % kogu tekkivast sõnniku kogusest, Taanis on olukord vastupidine, Eestis on vedelsõnniku osatähtsus ca 70 %.

Sõnniku ladustamine (näiteid)


Tahe, turbaga kaetud linnusõnnik betoneeritud väljakul

Geomembraaniga (biogaasi kogumine) kaetud laguun

Katmata laguun

Telkkatusega, ringja põhiplaaniga hoidlad Ringja põhiplaaniga, katmata hoidlad

Betoonkatusega hoidla

Tahe, katmata veisesõnnik betoneeritud väljakul

Vedelsõnniku hoidlate mahutavus (kuud)


Dairy Pigs

Slu

rry

stor

age

capa

city

(m

onth

s)0

2

4

6

8

10

12

14

Riik Veised Sead/linnud

Läti* 6 6

Leedu* 6 6

Rootsi* 8 10

Poola* 4 4

Eesti* 8 8

• Hoidla peab ammoniaagi emissiooni vähendamise eesmärgil olema mingil viisil kaetud

Sõnniku laotamise tehnoloogiad


Broadcast

% o

f to

tal s

lurr

y p

rod

uce

d o

n f

arm

s

0

20

40

60

80

100

Bandspreading Injection

Total slurry produced = 459 625 m3 / yr (n=25)

LohisvooliklaoturSuletud lõhega injektorlaotur

Vedelsõnniku paisklaoturAvatud lõhega injektorlaotur

Tahesõnniku paisklaotur

Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad Läänemere riikides, mida rakendatakse või hakatakse

lähiajal kasutama


Tehnoloogiad, mis võiksid olla loomakasvatajale ka majanduslikult huvipakkuvad

* Vedelsõnniku toitainete kontsentreerimine

* Vedelsõnniku hapestamine

* Tahesõnniku trummelkomposteerimine

* Vedelsõnniku separeerimine (vedel- ja tahe fraktsioon)

* Biogaasi tootmine

Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (1)


Hapete lisamine laotamise käigus ammoniaagi ja metaani emissiooni oluline vähenemine



Biogaasi tootminevedelsõnnikulaguunide katmine


Innovatiivsed sõnniku töötlemise tehnoloogiad (3) Biogaasi tootmine

Overview of biogas Technology, MANURE KNOWLEDGE FORUM of the project Baltic MANURE (http://www.balticmanure.eu). Photos: Sari Luostarinen & Teija Paavola, MTT.

http://www.balticmanure.eu/



Winner of Baltic Manure Award 2011!

Vedelsõnniku toitainete kontsentreerimine


Example of Danish “Vision”• Design for optimal feed composition

and uptake, minimizing crops input1 H2 or

CO2 + H2

CH4 + CO2

+ H2

CH4

Store on natural gas grid

BiogasDigestate

Crops

Water ElectrolysisH2 + O2

N2CO2 Amino

acidsFeed

production

Housing

Cooling/heat pump

Recovered heat for domestic or animal housing

Quickly

Quickly

Urine Feces> 25% DM> 25% DM

• Keep it apart• Keep it short• Keep it cold• Keep it anaerobic

2 SeparationSolid P-rich fraction P market

Liquid digestate

• Keep it covered• Biogas & upgrade• Separate digestate• Acidify liquid• Dose based on crop needs• Inject

Acidification Precision dosingField

application

Sõnniku kasutamine


Livestock density (LU/ha)

0 5 10 15 20 25 30

% m

anur

e ex

port

ed o

ff-fa

rm

0

20

40

60

80

100

Dairy Pigs Poultry

Müüakse

Peamised probleemid Läänemere riikides, mis takistavad sõnniku toitainete otstarbekat (jätkusuutlikku) kasutamist


Kitsaskoht (probleem) Olulisus

Sõnnikuhoidla mahutavus Sõnniku säilitamine ajani, millal selle toitainete kasutamine oleks optimaalne

Sõnniku toitainete kasutamine

* Logistika Põllud/rohumaad asuvad kaugel

* Mullastiku seisund Sõnniku lämmastiku kasutamist limiteerib kõrge fosfori kontsentratsioon nii mullas kui ka sõnnikus

* Sõnniku liig Raske on leida kasutajat (ostjat)

Mullastiku (pinnase) tihenemine tallamise tõttu

Rasked masinad ja ebasobivad (niisked) ilmastiku olud

Laotamise tehnoloogia Puudub sobiv tehnoloogia väikeste koguste tahke linnusõnniku ühtlaseks laotamiseks.Vedelsõnniku laotamine vihmutussüsteemidega on künklikul põllul komplitseeritud

Parim võimalik tehnika põllumajanduslikus suurtootmises

Ammoniaagi emissioon looma kohta aastas ca 60 kg



Tänan!

sõnnikukäitluse olukord läänemere piirkonnas · 2018-07-04 · riik veised sead/linnud läti* 6...

Documents