slovakkia - european commissionec.europa.eu/employment_social/empl_portal/ssrineu/your... ·...

Slovakkia

Sotsiaalkindlustusõigused

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia

Juuli 2012 2

Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas

koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike

esindajatega. Lisateave MISSOC-võrgustiku kohta on aadressil

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815

Käesolev ülevaade on liikmesriigi sotsiaalkindlustuskorralduse üldine kirjeldus.

Lisateave on muudes MISSOCi väljaannetes, mis kõik on olemas eespool esitatud

veebiaadressil. Teavet annavad ka käesoleva ülevaate I lisas loetletud pädevad

asutused ja ametid.

Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta selle eest, kuidas

käesolevas väljaandes sisalduvat teavet kasutatakse.

© Euroopa Liit, 2012

Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel.

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815


Juuli 2012 3

Sisukord

I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine ................................................. 4 Sissejuhatus .................................................................................................. 4 Sotsiaalkaitse korraldus ................................................................................... 7 Rahastamine .................................................................................................. 8

II peatükk. Tervishoid .......................................................................................10 Teie õigused tervishoiuteenustele ....................................................................10 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................10 Tervishoiuteenuste osutamine .........................................................................10

III peatükk. Rahalised haigushüvitised ................................................................11 Teie õigused rahalistele haigushüvitistele ..........................................................11 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................12 Rahaliste haigushüvitiste taotlemine ................................................................13

IV peatükk. Vanemahüvitised .............................................................................14 Teie õigused vanemahüvitistele .......................................................................14 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................14 Vanemahüvitiste taotlemine ............................................................................15

V peatükk. Invaliidsushüvitised ..........................................................................16 Teie õigused invaliidsushüvitistele ....................................................................16 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................16 Invaliidsushüvitiste taotlemine ........................................................................17

VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised .........................................................18 Teie õigused vanadushüvitistele .......................................................................18 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................19 Vanadushüvitiste taotlemine ...........................................................................21

VII peatükk. Toitjakaotushüvitised ......................................................................22 Teie õigused toitjakaotushüvitistele ..................................................................22 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................22 Toitjakaotushüvitiste taotlemine ......................................................................24

VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised ..........................................25 Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele ............................................25 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................25 Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine.................................................26

IX peatükk. Perehüvitised ..................................................................................27 Teie õigused peretoetustele ............................................................................27 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................28 Peretoetuste taotlemine ..................................................................................30

X peatükk. Töötus ............................................................................................31 Teie õigused töötushüvitistele .........................................................................31 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................31 Töötushüvitiste taotlemine ..............................................................................31

XI peatükk. Toimetulekutoetused .......................................................................32 Teie õigused toimetulekutoetustele ..................................................................32 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................32 Mitteosamakselised rahalised erihüvitised .........................................................32 Toimetulekutoetuste taotlemine .......................................................................33

XII peatükk. Pikaajaline hooldus .........................................................................34 Teie õigused pikaajalisele hooldusele ................................................................34 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................34 Pikaajalise hoolduse taotlemine .......................................................................34

Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed ........................................................35


Juuli 2012 4

I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine

Sissejuhatus

Sotsiaalkindlustuse liigid

Slovakkia sotsiaalkindlustussüsteem koosneb järgmistest kindlustusliikidest:

tervisekindlustus (ravikindlustus), sotsiaalkindlustus ja kogumispension; ülejäänud

süsteemi moodustavad riigi makstavad peretoetused ja sotsiaalabi.

Vastavalt tervisekindlustusseadusele loetakse arstiabiks igasugust mitterahalist

hüvitist, mida antakse kohustusliku sotsiaalkindlustuse raames (käesoleval juhul

kohustusliku tervisekindlustuse raames) ja mis ei kuulu erameditsiini valdkonda, kus

patsient peab tasuma ravikulud otse arstile. See on üldine tervishoiusüsteem kõigile

elanikele (alalise elukoha alusel), mida rahastatakse kohustuslikest

kindlustusmaksetest, mida tasuvad töötajad, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad

ja riik (laste, pensionäride, töötute jt eest). Mõnel juhul nõutakse kindlustatutelt

omaosalust. Mitterahalised hüvitised hõlmavad peamiselt ravi, meditsiiniprotseduure,

ravimeid, meditsiinilisi abivahendeid, dieettoite ja vesiravi, kui neid kasutatakse ravi

eesmärgil, tervisehäirete ennetamiseks, valu leevendamiseks, haiguste ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja raviks, taastusraviks jne.

Sotsiaalkindlustus hõlmab kõiki töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, välja arvatud

isikud, kes töötavad riiklikus politseiorganisatsioonis, Slovakkia luureteenistustes,

riiklikus julgeolekuametis, vangla- või kohtuametnikuna, raudteepolitseis, tollis või

elukutselise sõjaväelasena.

Politseinike, kaadrisõjaväelaste ja kummagi elukutse omandajate suhtes kehtivad

eraldi sotsiaalkaitsesätted. Sõjaväelaste ja politseinike sotsiaalse kaitse eriskeem

katab üksnes isikuid, kes töötavad Slovakkia relvajõududes või

korrakaitsestruktuurides. Üks peamisi tingimusi nende organisatsioonidega liitumiseks

on Slovakkia kodakondsus. Slovakkia sõjaväelasel või politseinikul ei tohi olla samal

ajal teise riigi kodakondsust. See tingimus ei laiene mõistagi sõjaväelase või

politseiniku surma korral tema pereliikmetele ega kehti nende õiguse kohta

toitjakaotuspensionile (lesepension, orvupension). Pereliikmete kodakondsus ei mõjuta

kuidagi nende õigusi.

Slovakkia sotsiaalkindlustusseadusega kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteem hõlmab

järgmist:

haiguskindlustus, mis on kindlustus sissetuleku kaotuse või vähenemise vastu, kui

see on tingitud tervislikest põhjustest, ja mis tagab sissetuleku ajutise

töövõimetuse, raseduse või sünnituse korral;

pensionikindlustus, mis hõlmab järgmisi kindlustusliike:

vanaduskindlustus, mis tagab eakatele sissetuleku ja nende surma korral

toitjakaotuspensioni surnud kindlustatu pereliikmetele;

invaliidsuskindlustus, millest makstakse pensioni kindlustatu pikaajalistest

tervisehäiretest tingitud täieliku või osalise võimetuse korral teha palgatööd

või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti kindlustatu surma

korral;

tööõnnetuskindlustus, mis katab tööõnnetusest, tööülesannete täitmisel saadud

vigastusest (tekstis edaspidi võrdsustatud tööõnnetusega) või kutsehaigusest

tingitud tervisekahjustusi ja surma;


Juuli 2012 5

töötuskindlustus töötusest tingitud sissetulekukaotuse hüvitamiseks, et tagada

palgatöö kaotuse korral sissetulek.

tagatisfond juhuks, kui tööandja ei suuda täita töövõtja ees võetud kohustusi või ei

ole maksnud vanaduskindlustusmakseid põhipensionifondi.

Slovakkia kohustuslik pensionikindlustus põhineb kahel sambal:

kohustuslik vanaduskindlustus – see on kindlate osamaksetega kindlustusskeem,

mida rahastatakse ümberjagamise põhimõttel ja mida haldab

sotsiaalkindlustusamet;

kohustuslik kogumispension – see on kindlate osamaksetega kindlustussüsteem,

mida rahastatakse kogumise põhimõttel ja mida haldavad eraõiguslikud

pensionihaldusettevõtted. Kogumispension seisneb säästude kogumises eraisiku

arvele, et tagada koos sotsiaalkindlustusseaduses ette nähtud vanaduskindlustusega

sissetulek kindlustatule tema pensionil oleku ajaks või kindlustatu surma korral

tema pereliikmetele.

Riiklik peretoetus kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi

haldusalasse ja seisneb peamiselt perekondadele makstavates rahalistes hüvitistes.

Slovakkias praegu riikliku sotsiaalabisüsteemi raames ette nähtud hüvitised on

surmatoetus ja peretoetused. Hüvitisi makstakse tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaameti kohalike büroode kaudu tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaasjade

peaameti (Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny) järelevalve all. Ülalpeetava lapse

maksusoodustus kuulub Slovakkia rahandusministeeriumi haldusalasse ja seda

antakse maksuameti kaudu.

Sotsiaalabi seisneb rahalistes ja mitterahalistes hüvitistes, mille väljamaksmist

vahendavad riiklikud tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaasjade ameti bürood (amet

kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi ning

tervishoiuministeeriumi haldusalasse) või kohalikud omavalitsused. Abiraha makstakse

suurtes rahalistes raskustes olevatele isikutele ja füüsilise puudega isikutele. Abiraha

jagamist korraldavad riiklikud haldusasutused, eelkõige tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaameti bürood, kohalikud omavalitsused ning mõni mitteriiklik organisatsioon

(kolmas sektor).

Kindlustusskeemiga liitumise kohustus

Tervisekindlustus on kohustuslik kõikidele isikutele, kelle tervisekindlustust ei kata

riik.

Haiguskindlustus ja vanaduskindlustus on kohustuslikud järgmistele isikutele:

Töötajad, kelle töökoht asub Slovakkia territooriumil või tööandja määratud

perioodil välisriigis, kui Slovakkia seaduste suhtes ülimuslikud rahvusvahelised

lepingud ei näe ette teistsugust kindlustusskeemi. Palgatöötaja juriidilise staatuse

tekkimine või kadumine on palgatöötaja kindlustuskohustuse tekkimise või

kadumise juriidiline alus.

Füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle otsene või kaudne sissetulek ettevõtlusest või

muust iseseisvast majandustegevusest, nii nagu need on määratletud

tulumaksuseadustikus, on suurem kui 44,2% keskmisest aastapalgast täisajaga töö

eest. Füüsilisest isikust ettevõtja haigus- ja pensionikindlustuskohustuse tekkimise

või kadumise juriidiline alus on tema ettevõtlusest või muust iseseisvast

majandustegevusest saadava otsese või kaudse sissetuleku suurus. Eelmise

kalendriaasta tulud deklareeritakse üldiselt jooksva aasta 1. juuliks.


Juuli 2012 6

Muud isikud, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik:

Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt

Slovakkias elava alla 6-aastase lapse eest, kui nad ei ole kindlustatud palgatöötajate

ega füüsilisest isikust ettevõtjatena, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega

invaliidsuspensioni ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad

pensionikindlustusega liitumiseks esitama pädevale asutusele nõuetekohase

taotluse.

Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt

Slovakkias elava raske tervisehäirega üle 6- ja alla 18-aastase lapse eest, kui nad ei

ole kindlustatud palgatöötajate ega füüsilisest isikust ettevõtjatena või eelmises

punktis käsitletud korras, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega

invaliidsuspensioni ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad

pensionikindlustusega liitumiseks esitama pädevale asutusele nõuetekohase

taotluse.

Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes saavad rahalisi hüvitisi kehtivate

õigusaktidega sätestatud kuni 12-aastase perioodi jooksul, ei ole kindlustatud

palgatöötajate ega füüsilisest isikust ettevõtjatena ega eelmistes punktides

käsitletud korras, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega invaliidsuspensioni

ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad pensionikindlustusega liitumiseks

esitama pädevale asutusele nõuetekohase taotluse.

Enne pensioniikka jõudmist või eelpensioni määramist invaliidsuspensioni saavad

isikud, samuti isikud, kes saavad tööõnnetuspensioni.

Õnnetusjuhtumikindlustus on kohustuslik kõigile tööandjaile, kes annavad tööd

vähemalt ühele isikule töölepingu või mis tahes muu töökokkuleppe alusel.

Töötuskindlustus on kohustuslik kõigile palgatöötajatele, kellele on haiguskindlustus

kohustuslik. Töötuskindlustus ei kehti seaduses loetletud isikutele (näiteks teatud

avalikes teenistustes töötavad riigitöötajad, prokurörid, tuletõrjujad ja

päästetöötajad), vangidele ega isikutele, kes saavad vanaduspensioni, eelpensioni või

vähemalt 70% töövõimetuse korral invaliidsuspensioni.

Tervise-, vanadus- ja töötuskindlustusega võivad vabatahtlikult liituda kõik 16-

aastaseks saanud isikud, kes on Slovakkia alalised või ajutised elanikud. Liitunu

staatus jõustub liitumistaotluse esitamise päevast ja lõpeb kindlustatu nimekirjast

kustutamise või kustutamistaotluse esitamise päeval. Kogumispensioni süsteem

(rahastatud sammas) on kohustuslik kõikidele füüsilistele isikutele (isegi süsteemiga

vabatahtlikult liitunutele), kes on liitunud vanaduskindlustusega pärast 30. juunit

2006, ei ole kunagi enne 1. jaanuari 2005 olnud sotsiaalkindlustusameti juures

pensionikindlustusega liitunud (nt Slovakkiasse tööle tulnud välismaalased) ja kes on:

palgatöötajad,

füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik,

alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt

Slovakkias elava alla 6-aastase lapse eest,

alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt

Slovakkias elava pikaajaliste raskete tervisehäiretega üle 6-aastase lapse eest,

alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes on kohustatud liituma vanaduskindlustusega

hooldustoetuse saamise tõttu,

vabatahtlikult vanaduskindlustusega liitunud isikud.


Juuli 2012 7

Sotsiaalkindlustusnumber (isikukood)

Kõigil taotlustel, avaldustel või dokumentidel, mille isik sotsiaalkindlusametile esitab,

peab olema tema sotsiaalkindlustusnumber. Kui ei ole määratud teisiti, on isiku

sotsiaalkindlustusnumber sama kui tema isikukood. Numbri kasutamise eesmärk on

kiirendada suhtlemist ametiasutustega ja vähendada eksimisohtu.

Sotsiaalkaitse korraldus

Slovakkia sotsiaalkaitsesüsteem koosneb neljast harust: kaks põhiharu on

tervisekindlustus ja sotsiaalkindlustus; ülejäänud süsteemi moodustavad riiklikud

peretoetused ja sotsiaalabi.

Sotsiaalkindlustus

Rahalisi sotsiaalkindlustushüvitisi haldab riigiasutus sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalkindlustussüsteemi reguleerivate õigusaktide rakendamine kuulub Slovakkias

tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi (Ministerstvo práce, sociálnych vecí a

rodiny) pädevusse. Ministeerium ei sekku siiski otseselt sotsiaalhüvitiste maksmise

eest vastutava sotsiaalkindlustusameti tegevusse. Sotsiaalkindlustuse eest vastutava

ametkonnana on sotsiaalkindlustusamet vahendajaks mitmesuguste asjaomaste

asutuste ja õigustatud isikute vahel, samuti suhetes Euroopa Liidu ja Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi asutustega. Sotsiaalkindlustusametil on

piirkondlikud harukontorid.

Tervishoid

Mitterahalised hüvitised kuuluvad tervishoiuministeeriumi (Ministerstvo zdravotníctva)

pädevusse. Kohustuslik tervisekindlustussüsteem hõlmab ravi raviasutustes ja teatud

ravimeid Kohustuslikku tervisekindlustust osutavad kolm tervisekindlustusasutust.

Enamikku elanikkonnast kindlustab üldise tervisekindlustuse järelevalve amet

(Všeobecná zdravotná poisťovňa). Tervishoiuteenuseid osutavad kogukonna

tervisekeskused, haiglad, polikliinikud, sanatooriumid ja spaad. Sotsiaalsüsteem

kasutab nii riigi kui ka eraõiguslikke tervishoiuasutusi.

Riiklikud perede sotsiaaltoetused

Rahaliste hüvitiste maksmine kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaministeeriumi pädevusse. Neid hüvitisi maksab tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaamet (Úrad práce, sociálnych vecí a rodiny). Maksusoodustuste andmine

kuulub rahandusministeeriumi (Ministerstvo financií) pädevusse ning selle haldamine

toimub maksuameti büroode ja ettevõtete kaudu.

Sotsiaalabi

Rahalised ja mitterahalised hüvitised kuuluvad Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaministeeriumi, tervishoiuministeeriumi ja iseseisvate kohalike omavalitsuste

pädevusse. Hüvitisi makstakse piiratud töövõimega puudega inimestele, teise isiku

abist sõltuvatele puudega inimestele ja materiaalsetes raskustes olevatele inimestele.

Sotsiaalabi korraldatakse piirkondlike omavalitsuste, tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaameti piirkondlike büroode, kohalike omavalitsusüksuste ja vabaühenduste

kaudu.


Juuli 2012 8

Rahastamine

Rahaliste hüvitiste maksmist rahastatakse kindlustusmaksetest ja nende maksmine

kuulub tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi (Ministerstvo práce, sociálnych

vecí a rodiny) pädevusse. Hüvitisi makstakse peamiselt sotsiaalkindlustusameti

(Sociálna poisťovňa) kaudu.

Töötajate ravi-, haigus-, vanadus- ja töötuskindlustuse makseid maksavad nende

nimel tööandjad. Töötaja makstava osa arvab tööandja palgast maha.

Tervisekindlustust maksavad:

palgatöötajad,

tööandjad,

füüsilisest isikust ettevõtjad,

riik (laste, pensionäride, töötute jt eest).

Haigus-, vanadus- ja invaliidsuskindlustusmakseid maksavad:

palgatöötajad,

tööandjad,

füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on liitumine kohustuslik,

vabatahtlikult kindlustatud (üksnes sotsiaalkindlustus).

Riik maksab vanadus- ja invaliidsuskindlustuse makseid isikute eest, keda on

käsitletud jaotise „Kindlustusskeemiga liitumise kohustus” osa „Muud isikud, kellele

liitumine vanaduspensioniga on kohustuslik” loetelu esimeses kolmes punktis.

Sotsiaalkindlustusamet maksab vanaduskindlustuse makseid tööõnnetuspensioni

saavate isikute eest, kuni nad jõuavad pensioniikka või hakkavad saama eelpensioni.

Invaliidsuskindlustuse või töötuskindlustuse makseid ei pea maksma vanaduspensioni

või ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ja invaliidsuspensioni saavad isikud, kelle

töövõimetuse aste on vähemalt 70%. Samamoodi ei pea tööandja maksma oma osa

invaliidsus- või töötuskindlustuse maksetest töötajate eest, kes on liitunud

vanaduskindlustusskeemiga ja saavad vanaduspensioni või ennetähtaegset

vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse eest invaliidsuspensioni.

Õnnetuskindlustuse makseid peavad maksma tööandjad.

Töötuskindlustuse makseid maksavad:

palgatöötajad,

tööandjad,

vabatahtlikult kindlustatud, kes on töötud.

Solidaarsusreservi makseid maksavad:

tööandjad,


vabatahtlikult vanaduskindlustusega liitunud,

riik maksutuludest.

Kogumispensioni makseid maksavad:


Juuli 2012 9

tööandjad oma töötajate eest,


vabatahtlikult kogumispensioni skeemiga liitunud isikud.

Riik maksab kogumispensioni makseid isikute eest, kelle eest ta maksab

vanaduskindlustusmakseid. Sotsiaalkindlustusamet maksab kogumispensioni makseid

isikute eest, kellele ta maksab invaliidsus- või tööõnnetuspensioni, kui need isikud olid

liitunud kogumispensioniga, enne kui neil tekkis õigus neid pensione saada.


Juuli 2012 10

II peatükk. Tervishoid

Teie õigused tervishoiuteenustele

Tervishoiuteenustele on õigus Slovakkia kõigil alalistel elanikel. Tervishoiuhüvitisi

annavad lepingulised meditsiiniteenuste osutajad tervisekindlustusfondiga sõlmitud

lepingu alusel.

Mida hüvitised hõlmavad?

Riiklik haiguskindlustussüsteem katab üksnes lepinguliste asutuste või arstide

osutatud teenused.

Tervishoiuteenuste eest maksab patsient ise teatud osa. Patsiendi omaosalus on

järgmine:

1,99 eurot vältimatu arstiabi eest;

0,17 eurot iga retsepti eest;

0,07 eurot meditsiinitranspordi iga kilomeetri eest.

Puuetega inimeste transpordi, dialüüsiprogrammis osalevate patsientide ega

onkoloogia- või kirurgilisel ravil olevate patsientide korral omaosalust ei ole. Ravimid,

meditsiinivahendid ja dieettoidud hüvitab riiklik tervisekindlustussüsteem olenevalt

juhtumist kas täielikult või osaliselt.

Hambaravi korral võib vabalt valida lepinguliste hambaarstide vahel.

Hambaraviteenused hüvitatakse vastavalt tervisekindlustusasutuste ja

teenuseosutajate vahel kokku lepitud hindadele. Hambaarsti tehtav läbivaatus on

patsiendile tasuta. Patsient maksab siiski täielikult nende materjalide kasutamise eest,

mida ettenähtud norm ei hõlma.

Tervishoiuteenuste osutamine

Patsient võib pöörduda kelle tahes arsti poole, kellel on leping

haiguskindlustussüsteemiga. Esimese visiidiga sõlmib kindlustatu arstiga kokkuleppe

olla tema registris vähemalt 6 kuud. Patsiendid külastavad eriarste otse või arsti

saatekirja alusel ja võivad haiglat valida.


Juuli 2012 11

III peatükk. Rahalised haigushüvitised

Teie õigused rahalistele haigushüvitistele

Palgatöötajatel on õigus rahalistele haigushüvitistele, kui nad

täidavad haigushüvitiste saamise tingimused tervisekindlustuse kehtivuse või pärast

selle lõppemist ravi või õiguste säilimise ajal;

saavad töövõimetusest tingitud mittetöötamise, kehtivate õigusaktidega määratud

pereliikmete hulka kuuluva isiku hooldamise, alla 10-aastase lapse täisajaga

hooldamise, rasedus- ja sünnituspuhkuse või kasulapse hooldamise ajal

sissetulekut, mis on väiksem kui ravikindlustusmaksete arvutamiseks kehtestatud

alammäär.

Kohustuslikult haiguskindlustusskeemiga liitunud füüsiliselt isikust ettevõtjail ja sellega

vabatahtlikult liitunud isikutel on õigus rahalistele haigushüvitistele, kui nad

täidavad haigushüvitiste saamise tingimused tervisekindlustuse kehtivuse või pärast

selle lõppemist ravi või õiguste säilimise ajal;

on hüvitisõiguse tekkimise kuu viimasel päeval tasunud oma

haiguskindlustusmaksed kogu perioodi eest alates (kohustuslikust või

vabatahtlikust) liitumisest kuni hüvitisõiguse tekkimisele eelneva kalendrikuu

viimase päevani.

Rahalised haigushüvitised hõlmavad järgmisi hüvitisi:

haigushüvitised (nemocenské);

sissetuleku asendustoetus (náhrada príjmu);

haige sugulase hooldamise hüvitis (ošetrovné);

võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral (vyrovnávacia dávka);

rasedus- ja sünnitushüvitis (materské).

Haigushüvitis

Töötajal on õigus haigushüvitisele, kui ta puudub ajutiselt töölt haiguse või õnnetuse

tagajärjel või kui ta on karantiinis (mõlemaid käsitatakse ajutise töövõimetusena).

Haigushüvitise maksmine:

algab alates ajutise töövõimetuse 11. päevast;

lõpeb ajutise töövõimetuse lõpule järgneval päeval või päeval, mil isik hakkab

saama pensioni, ennetähtaegset vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse

eest invaliidsuspensioni. Haigushüvitist ei maksta kauem kui 52 nädalat alates

ajutise töövõimetuse tekkimisest.

Kohustuslikult tervisekindlustusega liitunud füüsilistest isikutest ettevõtjail ja

vabatahtlikult liitunutel on samuti õigus haigushüvitisele, kui nad tunnistatakse

ajutiselt töövõimetuks ning nad on töövõimetusele eelneva 2 aasta jooksul olnud

vabatahtlikult kindlustatud vähemalt 270 päeva. Kohustuslikult tervisekindlustusega

liitunud füüsilistest isikutest ettevõtjate ja vabatahtlikult liitunutel õigus

haigushüvitisele:

algab ajutise töövõimetuse 1. päevast;


Juuli 2012 12

lõpeb ajutise töövõimetuse lõpule järgneval päeval või päeval, mil isik hakkab

saama pensioni, ennetähtaegset vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse

eest invaliidsuspensioni. Haigushüvitist ei maksta kauem kui 52 nädalat alates

ajutise töövõimetuse tekkimisest.

Sissetuleku asendustoetus

Ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitist (sissetuleku

asendustoetust) rahastab tööandja esimese 10 kalendripäeva jooksul alates töötaja

haigestumisest. Sissetuleku asendustoetusele on õigus kõigil palgatöötajatel, kes on

tunnistatud haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetuks või on karantiinis ja

kes täidavad muid seadusjärgseid tingimusi.

Haige sugulase hooldamise hüvitis

Haige sugulase hooldaja hüvitise saamiseks peab kindlustatu (palgatöötaja, füüsilisest

isikust ettevõtja või vabatahtlikult kindlustatu) täitma ühe järgmistest tingimustest:

Ta hoolitseb abikaasa, lapse, üleneja sugulase või abikaasa üleneja sugulase eest,

kes vajab terviseseisundi tõttu pidevalt kõrvalist abi. See vajadus peab olema

tõendatud arstitõendiga.

Ta hoolitseb alla 10-aastase lapse eest ühel järgmistest juhtudest:

laps on karantiinis;

lapse kool või koolieelne asutus on pädevate asutuste poolt suletud või

karantiinis;

lapse eest tavaliselt hoolitsev isik on haige või karantiinis või viibib

sünnitusmajas ega saa seetõttu oma kohustust täita.


Haigushüvitis

Haigushüvitise suurus on 55% töötajate päevasest põhipalgast iga kalendripäeva eest.

Kohustuslikult liitunud füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabatahtlikult kindlustatud

saavad haigushüvitist iga kalendripäeva eest. Hüvitise suurus on:

esimesel 3 päeval 25% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast

päevasissetulekust (üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad);

alates 4. päevast 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast

päevasissetulekust (palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad).

Haigushüvitist ei maksta samal ajal rasedus- ja sünnitushüvitisega. Haigushüvitist võib

saada kuni 52 nädalat.

Sissetuleku asendustoetus

Sissetulekute asendustoetuse (üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad) suurus

arvutatakse lähtudes võrdlusperioodist ja kindlustusmaksete arvutamise aluseks

olevast päevapalgast, mis on määratletud samamoodi nagu eelpool käsitletud

haigushüvitiste korral. Sissetulekute asendustoetus on:

ajutise töövõimetuse esimesel 3 päeval 25% kindlustusmaksete arvutamise aluseks

olevast päevasissetulekust;

alates 4. päevast 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast

päevasissetulekust.


Juuli 2012 13

Sissetulekute asendustoetus võib olla aluseks olevast palgast suurem protsent, kui

seda nõuab seaduskohane kollektiivleping, kuid see protsent ei tohi siiski olla suurem

kui 80%.

Haige sugulase hooldamise hüvitis

Haige sugulase hooldamise hüvitist makstakse iga kalendripäeva eest alates

1. päevast, mil tekib vajadus hooldada seadusekohase pereliikme või alla 10-aastase

lapse eest. Hüvitise suurus on 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast

päevasissetulekust. Hüvitist haige sugulase hooldamise eest makstakse alates

1. päevast, mil tekib vajadus isikut hooldada, kuni vajaduse lõppemise päevani, kuid

mitte üle 10 päeva. Sotsiaalkindlustusseaduses on ka sätestatud, et kõikidel sugulase

või alla 10-aastase lapse eest hooldamise konkreetsetel juhtudel makstakse toetust

haige sugulase hooldamise eest ainult üks kord ja ainult ühele õigustatud isikule.

Kindlustatu ei saa hüvitist haige sugulase hooldamise eest samal ajal koos järgmiste

hüvitistega:

sissetuleku asendustoetus;

haigushüvitis;

rasedus- ja sünnitushüvitis.

Rahaliste haigushüvitiste taotlemine

Töövõimetuse peab olema tõendanud perearst alates 1. haiguspäevast ja seda võib

läbi vaadata iga 4 nädala tagant. Vahemakse tehakse sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Tööandja peab maksma sissetuleku asendustoetust samaks tähtpäevaks nagu

tavaliselt palka, honorari, lisatasu ja kõiki muid töötasu vorme, sealjuures hiljemalt

sellele kuule järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks, mille eest hüvitist makstakse.

Töötaja ja tööandja vaidlusi sissetuleku asendustoetuste üle lahendavad pädevad

kohtud.


Juuli 2012 14

IV peatükk. Vanemahüvitised

Teie õigused vanemahüvitistele

Rasedus- ja sünnitushüvitis

Igal kindlustatud naisel (palgatöötajal, füüsilisest isikust ettevõtjal või vabatahtlikult

kindlustatul), kes on rase või hoolitseb vastsündinu eest, samuti teistel kindlustatutel,

kes saavad lapse hooldusõiguse (nt lapse isa) on õigus saada rasedus- ja

sünnitushüvitist, kui 2 aasta jooksul enne lapse sündi või lapse perekonda saabumist

on nad tasunud tervisekindlustusmakseid vähemalt 270 päeva. Hüvitise saamise õigus

on haiguskindlustuse kehtivuse jooksul või kaitseperioodi ajal pärast haiguskindlustuse

lõppemist (mis on põhimõtteliselt 7 päeva või raseduse ajal 8 kuud).

Võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral

Võrdsustamishüvitis on sotsiaalkindlustusseadusega ette nähtud ainult

palgatöötajatest naistele. Naistel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või

vabatahtlikult kindlustatud, ei ole võrdsustamishüvitisele õigust, sest teisele

ametikohale üleviimisel ei ole mujal kui palgatöötajana töötades sama tähendust.

Palgatöötajast naisel on õigus võrdsustamishüvitisele, kui ta raseduse ajal või

sünnitusele järgneva 9 kuu jooksul viiakse ettevõtte sees teisele töökohale põhjusel,

et tema tavaline töö:

on kehtivate seaduste või eeskirjadega talle keelatud;

on tunnistatud arstitõendiga tema või lapse tervisele potentsiaalselt ohtlikuks ning;

tema palk uuel töökohal on endise töökoha palgast väiksem.


Rasedus- ja sünnitushüvitis

Kindlustatutel on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele alates 6. nädalast või

8. nädalast enne arsti määratud eeldatavat sünnitustähtaega või sünnituse kuupäeva,

kui see toimus varem. Õigus hakkab kehtima alates lapse sünnikuupäevast. Rasedus-

ja sünnitushüvitist makstakse põhimõtteliselt kokku 34 nädalat.

Üksikemal on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele 37 nädala jooksul alates õiguse

tekkimisest. Mitmike korral on emal õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele 43 nädala

jooksul alates õiguse tekkimisest.

Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab vähemalt 14 nädalat ja peab hõlmama 6 esimest

nädalat pärast sünnitust. Need kaks tingimust peavad olema täidetud samal ajal.

Kindlustatul, kes on saanud lapse hooldusõiguse, on õigus saada rasedus- ja

sünnitushüvitist 28 nädalat (või 31 või 37 nädalat) alates õiguse saamisest, kuid mitte

kauem kui ajani, mil laps saab 8-kuuseks.

Hüvitist makstakse iga kalendripäeva eest ja selle suurus on 65% kindlustusmaksete

arvutamise aluseks olevast päevasissetulekust.


Juuli 2012 15

Nimetatud päevasissetulek saadakse võrdlusperioodi haiguskindlustusmaksete

arvutamise aluseks olevate maksete (sissetulek) kogusumma jagamisel

võrdlusperioodi päevade arvuga.

Võrdlusperiood on sama kõigis kolmes kindlustatute kategoorias ja vastab üldiselt

lapse sünniaastale eelnenud või lapse perre tuleku aastale eelnenud kalendriaastale.

Võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral

Võrdsustamishüvitist raseduse ja sünnituse korral makstakse iga kalendrikuu eest,

kaasa arvatud teisele töökohale üleviimise alguse ja lõpu kuud, kui üleviimine toimub

kuu keskel. Raseduse ajal peatatakse võrdsustamishüvitise maksmine rasedus- ja

sünnituspuhkuse perioodi algamise päeval ja jätkub pärast selle lõppu.

Võrdsustamishüvitise maksmine lõpetatakse 9 kuud pärast sünnitust.

Võrdsustamishüvitise suurus on 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks oleva

kuusissetuleku (30,4167-kordne kindlustusmaksete arvutamise aluseks olev

päevasissetulek) ja iga teisele töökohale üleviimisele järgneva kalendrikuu

haiguskindlustusmaksete arvutamise aluse vahest.

Sünnitoetus

Slovakkia sotsiaalkindlustussüsteemi raames antakse sünnitoetust (príspevok pri

narodení dieťaťa), mis on kindel ühekordne summa, millega aidatakse katta

vastsündinu esmavajaduste rahuldamisega seotud kulusid. Toetuse taotlus tuleb

esitada 6 kuu jooksul alates lapse sünnist.

Alates 2007. aastast maksab riik sünnitoetuse lisa, et aidata katta suuremaid kulusid,

mis on seotud esmavajaduste rahuldamisega esimese lapse sünni korral, kes peab

olema saanud vähemalt 28-päevaseks.

Korraga vähemalt 3 lapse sünni korral või 2 aasta jooksul teist korda kaksikute sünni

korral võivad vanemad taotleda spetsiaalset aastatoetust, mis on ette nähtud

vanematele (või muudele eestkostjatele) mitmike sünniga seotud suuremate kulude

osaliseks katmiseks.

Perehüvitiste raames on ette nähtud ka regulaarsed kasulaste toetused, et katta

nende vajadusi.

Vanemahüvitiste taotlemine

Mitterahalisi hüvitisi, nt ravi või hambaravi, võimaldab tervishoiusüsteem kõikidele

alalistele elanikele.

Kui õiguslikud tingimused on täidetud, maksab sotsiaalkindlustusamet palgatöötajate,

füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabatahtlikult kindlustatute sotsiaalkindlustusskeemi

alusel eelpool nimetatud rahalisi hüvitisi (nt rasedus- ja sünnitushüvitis ning

võrdsustamishüvitis).


Juuli 2012 16

V peatükk. Invaliidsushüvitised

Teie õigused invaliidsushüvitistele

Seaduse kohaselt on invaliid isik, kellel on pikaajaliste tervisehäirete tõttu püsiv

vähemalt 40% töövõimetus. Täielik invaliidsus on määratletud kui üle 70%

töövõimetus võrreldes terve inimesega.

Kui kindlustatul on korraga mitu tervisehäiret, mis vähendavad tema töövõimet, ei

liideta neile vastavaid töövõimetust kokku, vaid töövõimetuse arvutamisel võetakse

arvesse ainult töövõimetuse otseseks põhjuseks olevat tervisehäiret. Teiste

tervisehäirete arvestamiseks võidakse töövõimetust suurendada kuni 10% võrra.

Invaliidsushüvitiste saamiseks peab kindlustatu olema tunnistatud invaliidiks, tal peab

olema piisavalt pikk vanaduskindlustusstaaž ja ta ei tohi invaliidsuse tekkimise ajal

olla pensioniealine ega saada ennetähtaegset vanaduspensioni.

Vähim nõutav kindlustusperiood sõltub vanusest. Selle vähim pikkus on alla 1 aasta

(kuni 20-aastaste korral) ja suurim pikkus on 15 aastat (vähemalt 45-aastaste korral).

Tööõnnetuste või kutsehaiguste korral ja lapseeast alates puudega olnud isikute korral

vähima kindlustusperioodi nõue puudub.

Õigus hüvitisele puudub, kui invaliidsus on tekkinud kindlustatu tahtliku tegevuse

tagajärjel. Kui invaliidsuse põhjustas alkoholi või uimastite kuritarvitamine, makstakse

üksnes 50% hüvitisest.


Invaliidsuspensioni summa arvutatakse põhimõtteliselt samamoodi kui

vanaduspension. Invaliidsuspensioni summa on samas proportsionaalne puude

astmega, kui see on 41–70%.

Riik pakub ka meditsiinilise rehabilitatsiooni teenust ja ümberõpet, sealhulgas järgmisi

teenuseid:

eriravi sanatooriumis, muud ravikuurid, litsentsitud eriravikuurid ja kohustuslik

rehabilitatsioon vastavalt arsti soovitusele;

riigi toetus tööandjatele, et luua, renoveerida ja tehniliselt hinnata eritöökodade

sisseseadet; hoida puudega töötajaid tööl; tasuda tegevus- ja transpordikulud;

tasuda puudega töötajate kutsekoolituse ja -ettevalmistuse kulud;

järgmised riigi toetused puudega füüsilisest isikust ettevõtjaile: alustustoetused;

tegevustoetused; eritöökodade sisseseade haldamine, uuendamine ja tehniline

hindamine; tegevus- ja transpordikulude katmise toetused; ja toetused

abistamiseks töökohal;

riigi toetus puudega tööotsijaile: hüvitis toidu-, majutus- ja transpordikulude

katmiseks kutsekoolituse ja -ettevalmistuse ajal;

karjäärinõustamine ja töökoha otsimine.


Juuli 2012 17

Invaliidsushüvitiste taotlemine

Invaliidsuspensioni taotlus esitatakse sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole.


Juuli 2012 18

VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised

Teie õigused vanadushüvitistele

Sotsiaalkindlustuspension

Kindlustatul on õigus saada kohustusliku sotsiaalkindlustussüsteemi alusel

vanaduspensioni, kui ta on vähemalt 15-aastase kindlustusstaažiga ja jõudnud

pensioniikka. Alates 1. jaanuarist 2004 on pensionieaks kehtestatud 62 aastat nii

naistele kui ka meestele. Ühetaoline pensioniiga ei rakendunud koos

sotsiaalkindlustusseaduse jõustumisega, vaid see kehtestatakse järk-järgult 10 aasta

(2004–2014) vältel.

Kogumispensioni süsteem

Kindlustatul on õigus kogumispensioni süsteemi alusel vanaduspensionile kas

ühekordse makse ja regulaarmaksetega makstava pensioni vormis või ainult

ühekordse maksega makstava pensioni vormis, kui ta on jõudnud

vanaduspensioniikka ja tasunud kogumispensioni makseid vähemalt 10 aastat.

Kindlustusperiood

Vanaduspensioni staaži arvutamisel võetakse kohustuslike ja vabatahtlike

kindlustusmaksete tasumise perioode arvesse samamoodi.

Arvesse lähevad ka perioodid, mil kindlustatu on pensionikindlustusmaksete

tasumisest vabastatud sotsiaalseadustikus lubatud põhjusel (nt ajutine töövõimetus,

rasedus- ja sünnituspuhkus, pereliikme hooldamise 10 esimest päeva).

Vanaduskindlustusega vabatahtlikult liitunute ja nende füüsilisest isikust ettevõtjate

korral, kelle vanaduskindlustusega liitumine on kohustuslik, võetakse hüvitiste

arvutamisel arvesse üksnes perioodid, mille eest nad reaalselt tasusid

kindlustusmakseid.

Hüvitiste arvutamisel arvesse võetav kogumispensioni staaž algab süsteemiga

liitumise päevast. Hiljem on staaži arvutamine samasugune kui vanaduskindlustuse

korral.

Vanaduskindlustuse ja kogumispensioni staaži juurdeostmine

Sotsiaalkindlustusseaduse alusel on võimalik tagantjärele osta vanaduskindlustuse

staaži perioodide eest, mil kindlustatu oli üle 16-aastane ja omandas kesk- või

kõrgharidust või oli arvel tööotsijana, kui need perioodid toimusid pärast 31.

detsembrit 2003. Kindlustusstaaži juurdeostmine ei ole ajaliselt piiratud.

Kindlustusstaaži juurdeostmisel valib kindlustatu ise kindlustusmaksete arvutamise

aluseks oleva sissetuleku suuruse juurdeostmise ajal kehtivate võrdlussissetulekute

piirides.

Sotsiaalkindlustusseadus lubab kindlustusstaaži juurde osta ka perioodide eest, mil

kindlustatu ei olnud kohustatud kindlustusega liituma. Samal põhimõttel nagu

eelkirjeldatud pensionikindlustuse staaži, võivad kindlustatud juurde osta ka

kogumispensioni staaži.


Juuli 2012 19

Eelpensionihüvitised

Sotsiaalkindlustusskeemi alusel makstakse eelpensionihüvitisi ennetähtaegse

vanaduspensioni (predčasný starobný dôchodok) kujul, kui:

kindlustatu pensionikindlustusstaaž on vähemalt 15 aastat;

ennetähtaegse vanaduspensioni suurus, millele kindlustatul on õigus taotluse

esitamise päeval, on suurem kui 1,2-kordne täiskasvanu elatusmiinimum;

taotlejal on pensionieani jäänud vähemalt 2 aastat;

taotleja ei tööta (st tal ei ole sissetulekut, millelt teha sissemakseid).

Ennetähtaegse vanaduspensioni õigus jõustub taotluse esitamise päeval. Kindlustatu

võib esitada kuni kaks taotlust kalendriaastas. Ennetähtaegse vanaduspensioni

saajatel ei ole õigust saada vanaduspensioni. Kui nad jõuavad pensioniikka, loetakse

nende ennetähtaegne vanaduspension vanaduspensioniks.

Kogumispensioni süsteemi raames võib kindlustatu saada oma eelpensionihüvitisi

kas ühekordse väljamakse ja regulaarmaksete kombinatsioonina või ainult

regulaarmaksetena üksnes siis, kui:

tal on sotsiaalkindlustussüsteemi raames õigus saada ennetähtaegset

vanaduspensioni;

kindlustatu kogumispensioni konto väärtus eelpensioni taotluse esitamise päeval

võimaldab tal saada eluaegset pensioni, mis on vähemalt 0,6-kordne täiskasvanu

elatusmiinimum;

taotlejal on pensionieani jäänud vähemalt 2 aastat ja

taotleja ei tööta (st tal ei ole sissetulekut, millelt teha sissemakseid).

Kui see tingimus (0,6-kordne täiskasvanu elatusmiinimum) ei ole täidetud, välista see

peale õiguse ennetähtaegsele vanaduspensionile kogumispensioni süsteemi raames ka

õiguse ennetähtaegsele vanaduspensionile sotsiaalkindlustussüsteemi raames. Kui

kindlustatu täidab nõutud tingimused, makstakse talle samaaegselt

sotsiaalkindlustussüsteemi ennetähtaegset vanaduspensioni ja kogumispensioni

süsteemi eluaegset eelpensioni.


Sotsiaalkindlustuspension

Vanaduspension arvutatakse sotsiaalkindlustusseaduses sätestatud valemi alusel.

Ümberjagamisel põhineva rahastamissüsteemi aluseks on kindlustusstaaži pikkus.

Kindlustatule makstava pensioni suurus sõltub kindlustusmaksete arvutamise aluseks

olnud sissetulekust.

Sotsiaalkindlustusseadus lubab (st ei keela) vanaduspensioni saajatele tasustatava töö

tegemist. Kui kindlustatu vastab kõikidele vanaduspensioni saamise tingimustele, kuid

lükkab kutsetegevuse jätkamiseks pensionile jäämist edasi ja maksab seetõttu edasi

pensionikindlustusmakseid, arvestatakse nende täiendavate maksete kestust ja

suurust edaspidi tema pensioni arvutamisel. Kui kindlustatu vastab kõigile

vanaduspensioni saamise tingimustele ja teeb selle pensioni saamisega samal ajal

tasustatavat tööd, palgatöötajana või muul viisil, võides jätkata vabatahtlikult


Juuli 2012 20

vanaduskindlustusmaksete tegemist, korrigeeritakse makstava pensioni suurust

vastavalt täiendavate maksete kestusele ja suurusele, kuid ainult 50% ulatuses.

Riiklikule pensionile ei ole seadusega ette nähtud miinimum- ega maksimummäära.

Kogumispensioni süsteem

Vanaduspensioni makstakse kas ühekordse väljamakse ja regulaarmaksete

kombinatsioonina või ainult regulaarmaksetena.

Esimese skeemi korral saab kindlustatu osa oma kogutud pensionist igakuiste

väljamaksetena kindlaksmääratud perioodi jooksul (nn ühekordne väljamakse) ning

ülejäänu arvutatakse ümber eluaegseks pensioniks, mida makstakse kindlustusseltsi

kaudu (regulaarmaksed).

Regulaarmakseid makstakse mõlema variandi korral ühtmoodi. Selle variandi saab

valida üksnes siis, kui kogumispensioni haldava ettevõtte ülekantud vara väärtus on

piisav, et maksta eluaegset pensioni, mis on suurem kui 60% täiskasvanu

elatusmiinimumist.

Kogumispensioni haldaja omakorda teeb kindlustatule määratud perioodi jooksul

igakuised väljamakseid, mis vastavad pensionihoiuse vabale jäägile pärast vahendite

ülekandmist eluaegse pensioni väljaostmiseks. Kindlustatu valib taotluse esitamisel

pensionihoiuse väljamaksmise perioodi, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu.

Pensionihoiuse igakuise väljamakse summa arvutab kogumispensioni haldaja vastavalt

pensioni väljamaksmise taotluse esitamise päeval olemasoleva vaba jäägi ja

kindlaksmääratud igakuiste väljamaksete arvu jagatisele.

Ainult regulaarmaksete skeemi korral arvutatakse pensioni väljavõtnud kindlustatu

kogumispensioni arve tervikuna ümber eluaegseks pensioniks, mida makstakse tema

valitud kindlustusseltsi kaudu. Kindlustatu kogumispensioni haldaja kannab valitud

pensionikindlustusseltsile üle eluaegse pensioni väljaostmiseks vajalikud vahendid

(rahas või muus varas). Kohe pärast vahendite laekumist peab pensionikindlustusselts

sõlmima pensionisaajaga eluaegse vanaduspensioni maksmise lepingu.

Kogumispensioni skeemi eluaegset vanaduspensioni maksab kindlustatu valitud

kindlustusselts ja selle summa arvutatakse seadusekohaste valemite alusel, ent

kindlustatule makstava pensioni suurus ei tohi olla väiksem kui minimaalne pension,

mis arvutatakse deklareeritud sissetuleku alusel vastavalt kogumispensioni käsitleva

ja teisi seadusi muutva ja täiendava ning teiste seadustega muudetud seaduse nr

43/2004 1. lisale. Pensionihoiusega variantide korral kogumispensioni haldajate

tehtavad igakuised väljamaksed sõltuvad vabast jäägist pärast eluaegse pensioni

väljaostmiseks vajalike vahendite ülekandmist valitud kindlustusseltsile.

Riiklikule pensionile ei ole seadusega ette nähtud miinimum- ega maksimummäära.

Eelpensionihüvitised

Sotsiaalkindlustussüsteemi alusel makstava ennetähtaegse vanaduspensioni

igakuiste väljamaksete summa arvutatakse samamoodi nagu vanaduspensioni korral,

kusjuures sel viisil leitud summat vähendatakse 0,5% võrra iga kuu või kuu osa kohta,

mis jääb puudu ennetähtaegse vanaduspensioni taotlemise kuupäeval taotleja

pensioniikka jõudmise kuupäevast.


Juuli 2012 21

Kogumispensioni süsteemi raames makstava ennetähtaegse vanaduspensioni suurus

arvutatakse sotsiaalseadustikus sätestatud valemite alusel. Kindlustatule makstava

pensioni suurus ei tohi olla väiksem kui minimaalne pension, mis arvutatakse

deklareeritud sissetuleku alusel vastavalt kogumispensioni käsitleva ja teisi seadusi

muutva ja täiendava ning teiste seadustega muudetud seaduse nr 43/2004 1. lisale.

Pensionihoiusega variantide korral kogumispensioni haldajate tehtavad igakuised

väljamaksed sõltuvad vabast jäägist pärast eluaegse pensioni väljaostmiseks vajalike

vahendite ülekandmist valitud kindlustusseltsile.

Vanadushüvitiste taotlemine

Pensioni taotlemine

Eelpensioni taotlused koos kõigi tõendavate dokumentidega tuleb esitada kirjalikult

sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole. Kui kindlustatu taotleb samal ajal

kogumispensioni süsteemi pensioni, peab ta esitama vastavad dokumendid oma

kogumispensioni haldajale.

Ennetähtaegse vanaduspensioni taotlemine

Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks peab kindlustatu esitama taotluse koos

kõikide tõendavate dokumentidega kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule

büroole. Kui kindlustatu taotleb samal ajal kogumispensioni süsteemi ennetähtaegset

vanaduspensioni, peab ta esitama vastavad dokumendid oma kogumispensioni

haldajale.


Juuli 2012 22

VII peatükk. Toitjakaotushüvitised

Teie õigused toitjakaotushüvitistele

Lesehüvitis

Tingimused sotsiaalkindlustussüsteemi lesehüvitise saamiseks on järgmised:

surnud abikaasa sai surma ajal:

vanaduspensioni;

ennetähtaegset vanaduspensioni või

invaliidsuspensioni;

surnud abikaasa korral olid surma ajal täidetud invaliidsuspensioni või

vanaduspensioni saamise tingimused või

abikaasa suri tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

Lesehüvitise õiguse saamisel ei ole ajalisi piiranguid. See tähendab, et olenemata

sellest, kui palju aega on surmast möödunud, tekib lese õigus lesepensionile hetkel,

mil ta täidab ühe seadusega sätestatud tingimustest.

Õigus lesepensionile lõpeb, kui lesk taasabiellub või kui ta tunnistatakse kohtu

otsusega süüdi surnud abikaasa tahtlikus tapmises.

Kindlustatu lesel on õigus saada kogumispensioni süsteemi raames lesepensioni, kui

kindlustatu sai surma ajal sama skeemi alusel vanadus- või eelpensioni.

Orvupension

Surnud isiku kuni 26-aastasel ülalpeetaval lapsel on õigus orvupensionile, kui surnud

vanem sai surma hetkel vanaduspensioni või ennetähtaegset vanaduspensioni või kui

surnud vanem vastas surma hetkel invaliidsus- või vanaduspensioni saamise

tingimustele või suri tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel. Õigus orvupensionile

lõpeb, kui laps lõpetab põhi-, kesk- või ülikooli või ta lapsendatakse teise perekonda.

Lapsendamise tühistamise korral õigus taastub. Õigus orvupensionile lõpeb, kui orb

tunnistatakse kohtu otsusega süüdi surnud vanema tahtlikus tapmises. Seadus ei tee

vahet ühe ja mõlemad vanemad kaotanud lastel. Kehtivad õigusaktid näevad siiski

lastele ette orvupensioni 40% ulatuses kummagi surnud vanema pensionist.

Kuni 26-aastasel lapsel, kes oli surnud isiku ülalpeetav on õigus saada

kogumispensioni süsteemi raames orvupensioni, kui surnud vanem sai surma ajal

sama süsteemi raames vanadus- või eelpensioni. Õigus lõpeb püsivalt, kui kolmas

isik lapse lapsendab.


Isiku surma järel makstavate toitjakaotuspensionide (lesepension, orvupension)

kogusumma ei tohi ületada pensioni, millele isikul oli eluajal õigus. See tähendab, et

kui ametliku korra järgi (60% lesepensioniks ja 40% orvupensioniks igale surnud isiku

ülalpeetavale lapsele) arvutatud toitjakaotuspensionide kogusumma ületab surnud

kindlustatule makstud pensioni, vähendatakse väljamakstavaid summasid

proportsionaalselt.


Juuli 2012 23

Lesehüvitis

Lesepension on 60% surnud kindlustatu pensionist. Seda makstakse ühe aasta jooksul

alates surmakuupäevast. Surnud isiku abikaasal on õigus saada lesepensioni kauem,

kui ta vastab ühele järgmistest tingimustest:

hoolitseb ülalpeetava lapse eest, kes saab sama isiku surma tõttu orvupensioni või

on kasvanud surnud isiku perekonnas (tema enda laps või lese lapsendatud laps või

abielu jooksul kohtu otsusega ühe abikaasa hooldamisele antud laps);

on puudega ning tema töövõimetus on vähemalt 70%;

on jõudnud vanaduspensioniikka;

on üles kasvatanud vähemalt 3 last;

on üles kasvatanud 2 last ja saanud 52-aastaseks.

Kogumispensioni süsteemi alusel makstakse lesepensioni samal kujul nagu surnud

kindlustatu algset pensioni. Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või

ennetähtaegse vanaduspensioni välja üksnes eluaegse pensionina

(regulaarmaksetena), muudab talle pensioni või eelpensioni maksnud kindlustusselts

selle lesepensioniks, mis on 60% summast, mida maksti kindlustatule tema surma

ajal.

Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või eelpensioni välja pensionihoiusega

variandi kujul (ühekordne väljamakse + regulaarmaksed), jätkab kogumispensioni

haldaja kindlustatu lesele vaba jäägi arvelt igakuiste väljamaksete tegemist samas

summas ja sama aja jooksul nagu enne kindlustatu surma. Samal ajal muudab surnud

kindlustatule eluaegset vanadus- või ennetähtaegset vanaduspensioni maksnud

kindlustusselts selle lesepensioniks, mis on 60% summast, mida maksti kindlustatule

tema surma ajal.

Ka sel juhul ei tohi isiku surma järel makstavate toitjakaotuspensionide (lesepension,

orvupension) kogusumma ületada vanadus- või eelpensioni, mida isik sai eluajal.

Kogumispensioni haldaja tehtavad igakuised pensionihoiuse väljamaksed jagatakse

võrdseteks osadeks lese ja kõikide surnud isiku ülalpeetavate laste vahel nii, et

väljamakstav summa ei ületa 100% kindlustatule tehtud igakuistest väljamaksetest.

Orvupension

Orvupension ühe lapse kohta on 40% vanadus- või invaliidsuspensionist, millele

surnud vanemal surma ajal oli või oleks olnud õigus.

Kogumispensioni süsteemi alusel makstakse orvupensioni samal kujul nagu surnud

kindlustatu algset ennetähtaegset pensioni või vanaduspensioni. Kui surnud

kindlustatu oli võtnud pensioni või ennetähtaegse vanaduspensioni välja üksnes

eluaegse pensionina (regulaarmaksetena), muudab talle pensioni või eelpensioni

maksnud kindlustusselts selle orvupensioniks, mis on 40% summast, mida maksti

kindlustatule tema surma ajal.

Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või eelpensioni välja pensionihoiusega

variandi kujul (ühekordne väljamakse + regulaarmaksed), jätkab kogumispensioni

haldaja orvule vaba jäägi arvelt igakuiste väljamaksete tegemist samas summas ja

sama aja jooksul nagu enne kindlustatu surma. Samal ajal muudab surnud

kindlustatule eluaegset vanadus- või ennetähtaegset vanaduspensioni maksnud

kindlustusselts selle orvupensioniks, mis on 40% summast, mida maksti kindlustatule

tema surma ajal. Seda summat võib kohandada, kui on vaja hoida kõikide


Juuli 2012 24

toitjakaotuspensionide kogusumma väiksemana kui 100% algsest pensionist (vt

lesepension).

Matusetoetus

Slovakkia sotsiaalseadustikuga on ette nähtud ka matusetoetus (príspevok na

pohreb), mis seisneb matusekulude osalises kandmises riigi poolt. Ühekordne summa

(79,67 eurot) makstakse välja matuse organiseerijale.

Toitjakaotushüvitiste taotlemine

Toitjakaotuspensionide taotlused koos kõigi vajalike dokumentidega tuleb esitada

kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole. Kui samal ajal taotletakse

toitjakaotuspensioni ka kogumispensioni süsteemi raames, tuleb dokumendid esitada

surnud isikule pensioni maksnud kindlustusseltsile ja vajaduse korral pensionihoiust

välja maksnud kogumispensioni haldavajale. Taotlused peavad sisaldama kõiki taotleja

õiguste hindamiseks vajalikke andmeid ja olema esitatud koos kõigi nõutavate

dokumentidega.

Matusetoetus

Taotleja peab esitama surmatoetuse taotluse tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti

surnud isiku viimase ajutise või alalise elukoha järgsele büroole. Taotluse peavad

kinnitama nii matusebüroo kui ka surmakoha tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti

büroo, kus on ka olemas taotlusvormid.


Juuli 2012 25

VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised

Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele

Õnnetuskindlustus on kohustuslik kõigile tööandjaile, kes annavad tööd vähemalt

ühele töötajale, ja see peab katma kõiki palgatöötajaid.

Tööõnnetuskindlustuse süsteem kaitseb peale tööandjale heaks töölepingu alusel

töötajate ka neid, kes töötavad töövõtulepingu (tellimuse) või õppepraktika lepingu

alusel.

Tööõnnetuskindlustuse süsteem näeb ette mitu isikukategooriat, kelle

tööõnnetushüvitisi rahastab riik:

õpilased ja üliõpilased;

vabatahtlikud tuletõrjujad, kaevanduste päästetöötajad, Punase Risti vabatahtlikud

ja mägipäästetöötajad;

vabatahtlikud, kes osalevad päästetöödel pärast katastroofe või loodusõnnetusi või

nende tagajärgede likvideerimisel.

Et õnnetuskindlustuse süsteem põhineb eeldusel, et tööandja vastutab oma töötajate

eest tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, ei ole kindlustatul õnnetuskindlustuse

hüvitistele õigust juhul, kui tööandja tõendab, et ta ei saa mingil juhul vastutada

juhtunu eest.


Õnnetuskindlustuse süsteemi eesmärk on säilitada kannatanu netopalk, mida ta sai

enne tööõnnetust või kutsehaigust, ning seepärast arvutatakse õnnetuskindlustuse

maksed ja hüvitised kindlustatu brutopalga põhjal. Arvutamisel ei ole ette nähtud

sissetuleku ülempiiri, nagu haigus-, vanadus- ja töötuskindlustuse ning tagatisfondi

korral.

Tööõnnetuskindlustuse süsteem annab õiguse järgmistele hüvitistele:

täiendav tööõnnetushüvitis (úrazový príplatok);

tööõnnetuspension (úrazová renta);

ühekordne hüvitis (jednorazové vyrovnanie);

toitjakaotuselatis (pozostalostná úrazová renta) ja ühekordne

kompensatsioonihüvitis (jednorazové odškodnenie);

rehabilitatsioonihüvitis (rehabilitačné) ja ümberõppehüvitis (rekvalifikačné).

Täiendav tööõnnetushüvitis

Täiendav tööõnnetushüvitis on rahaline hüvitis, mida makstakse kindlustatule

tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõimetuse korral. Hüvitise suurus võrdub

ohvrile makstava haigushüvitise ning sissetuleku asendustoetuse ja talle enne

õnnetust või haigust makstud netopalga vahega.


Juuli 2012 26

Tööõnnetuspension

Tööõnnetuspensioni makstakse isikule, kelle tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud

töövõimetus on vähemalt 40%. Töövõimetuse hinnatakse vastavalt kannatanu

kutsetegevusele vahetult enne õnnetust või haigust. Hüvitise suurus lähtub 80%

kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast palgast (st ligikaudu kindlustatu

netopalk) ja töövõimetuse protsendist. Kui kannatanu saab ka invaliidsuspensioni,

vähendatakse tööõnnetuspensioni summat invaliidsuspensioni summa võrra.

Kui kindlustatu terviseseisundi muutused mõjutavad töövõimetust (kuid püsib

vähemalt 40% töövõimetus), muudetakse vastavalt tööõnnetuspensioni suurust.

Õigus tööõnnetuspensionile lõpeb, kui kindlustatu jõuab pensioniikka või hakkab

saama ennetähtaegset vanaduspensioni.

Ühekordne hüvitis

Ühekordset hüvitist makstakse, kui tööõnnetuse või kutsehaigusega kaasneb 10–40%

töövõimetus. Summa arvutamisel lähtutakse kindlustatu brutopalgast enne õnnetust

või haigust ja töövõimetuse protsendist.

Toitjakaotuselatis ja ühekordne kompensatsioonihüvitis

Kui tööõnnetus või kutsehaigus põhjustab kindlustatu surma, näeb õnnetuskindlustuse

süsteem ette hüvitised kindlustatu pereliikmetele. Nendeks hüvitisteks võivad olla

toitjakaotuselatis või ühekordne kompensatsioonihüvitis. Elatist makstakse, kui surnud

kindlustatule oli pandud kohtu otsusega elatise maksmise kohustus; muudel juhtudel

makstakse lesele ja tema ülalpeetavatele lastele ühekordne kompensatsioonihüvitis.

Õigus elatisele lõpeb päeval, kui hukkunu saanuks pensioniealiseks.

Rehabilitatsiooni- ja ümberõppehüvitis

Rehabilitatsioonihüvitist võib maksta rehabilitatsiooniprogrammis osalejale. Samuti

võib ümberõppehüvitist maksta ümberõppeprogrammis osalejale. Nende hüvitiste

maksmise üle otsustab sotsiaalkindlustusamet ja neid makstakse kuni 6 kuud.

Kumbagi hüvitist ei maksta samal ajal vanaduspensioniga. Kui taastusravi- või

ümberõppetaotlus saab positiivse vastuse, annab see automaatselt õiguse vastavale

toetusele. Hüvitise suurus on 80% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast

päevasissetulekust (õnnetusele eelnenud kalendriaasta keskmine päevasissetulek).

Muud hüvitised

Teised tööõnnetuskindlustuse süsteemi hüvitised on järgmised:

valuraha (náhrada za bolesť) ja vähenenud sotsiaalsete võimaluste kompensatsioon

(náhrada za sťaženie spoločenského uplatnenia);

tervisekindlustussüsteemi raames kaetava ulatust ületavate ravikulude hüvitis;

kindlasummaline matusetoetus, mis makstakse õigustatud hüvitisesaajaile

ühekordse maksena (vt peatükk „Toitjakaotushüvitised“).

Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine

Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlused koos kõikide vajalike dokumentidega

tuleb esitada kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole.


Juuli 2012 27

IX peatükk. Perehüvitised

Teie õigused peretoetustele

Lapse- ja vanematoetust makstakse ülalpeetavate lastega vanematele,

kasuvanematele ja laste eestkostjatele, seda olenemata sellest, kas nad on

palgatöötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või töötud. Lapse- ja vanematoetus on

üldistest maksudest rahastatavad mitteosamakselised hüvitised ning nende suurus ei

sõltu õigustatud isiku sissetulekust ega ülalpeetavate laste vanusest. Teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi ja ka teatud kolmandate

riikide kodanikel on peretoetuste osas samad õigused ja kohustused nagu Slovakkia

kodanikel.

Lapsetoetus

Lapsetoetust (prídavok na dieťa) maksab riik kõikidele, kes peavad kandma

ülalpeetava lapse kasvatamise ja ülalpidamise kulusid, kui nad täidavad järgmised

tingimused:

laps on toetusesaaja ülalpidamisel;

toetusesaaja on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa

Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajatele);

ülalpeetav laps on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa

Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajate

pereliikmetele).

Vanematoetus

Vanematoetus (rodičovský príspevok) on sotsiaalhüvitis, millega riik toetab vanemaid

või kasuvanemaid laste kasvatamisel ja ülalpidamisel üldjuhul kuni lapse 3-aastaseks

saamiseni, pikaajaliste tervisehäiretega laste korral kuni 6-aastaseks saamiseni.

Vanemal on õigus vanematoetusele, kui täidetud on järgmised tingimused:

vanem hoolitseb tavapäraselt lapse eest;

laps on toetusesaaja ülalpidamisel;

taotleja on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa Liidust,

Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajatele);

ülalpeetav laps on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa

Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajate

pereliikmetele).

Lapsehoiutoetused

Maksusoodustust (daňový bonus) saavad vanemad, kes on riigi alalised või ajutised

elanikud, kes hoolitsevad lapse eest hoolduspere või kasuvanematena ning kelle

sisetulek ületab miinimumkuupalga 6 korda ja kes peavad ülal kuni 25-aastast last.

Lapsehooldustoetust (príspevok na starostlivosť o dieťa) makstakse isikutele, kes

töötavad või õpivad ja hoolitsevad lapse eest. Seda makstakse, kui nii laps kui ka

õigustatud isikud on Slovakkia alalised või ajutised elanikud.


Juuli 2012 28

Sünnitoetus

Vt peatükk „Vanemahüvitised“.

Hoolduspere hüvitised

Isikutel, kes hooldavad lapsi, kes on antud perekonda hooldamisele või eestkostele

kohtu otsusega, on õigus hoolduspere hüvitistele.


Lapsetoetus

Lapsetoetus on kindla suurusega ega sõltu ei vanemate sissetulekust ega lapse

vanusest või laste arvust. Seda makstakse kord kuus iga ülalpeetava lapse eest;

toetust võib saada korraga mitme lapse eest. Toetust makstakse täies ulatuses kogu

kalendrikuu eest, isegi kui hüvitise saamise tingimused olid täidetud sellest kuust

ainult osa vältel. Kindlasummalise lapsetoetuse suurust muudetakse Slovaki Vabariigi

valitsuse määrusega iga aasta 1. septembril. Praegu on see summa 21,99 eurot lapse

kohta.

Lapsetoetust makstakse lapse koolikohustusliku ea lõpuni, milleks praegu on 16

aastat. Maksmise aega võib pikendada kuni lapse 25-aastaseks saamiseni, kui laps

õpib päevases õppevormis või omandab kutseharidust ja tal ei ole isiklikku

sissetulekut. Kui laps ei suuda pikaajaliste tervisehäirete tõttu omandada päevases

õppevormis kõrgharidust või kutseharidust, makstakse lapsetoetust kuni tema 18-

aastaseks saamiseni.

Hüvitisesaaja peab teatama 8 päeva jooksul tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaametile

kõikidest muudatustest asjaoludes, mis võivad mõjutada hüvitise saamise õigust,

hüvitise suurust või kestust.

Ühe ja sama ülalpeetava lapse eest makstakse lapsetoetust ainult ühele isikule, isegi

kui hüvitise maksmise tingimustele vastab mitu isikut. Lapsetoetusele on õigus:

ülalpeetava lapse ühel vanemal (või lapsendajal);

lapse eestkostjal;

täiskasvanud lapsel, kellel ei ole isiklikku sissetulekut ega lapsi ja kelle vanematel

on ülalpidamiskohustus või kes on abielus või lahutatud.

Vanematoetus

Vanematoetus on kindla suurusega, see ei sõltu perekonna sissetulekust ja seda

makstakse kord kuus. Kui ühel vanematest on samal ajal õigus rasedus- ja

sünnitushüvitisele, mis on väiksem kui vanematoetus, makstakse viimast summa

ulatuses, mis võrdub vanematoetuse ning rasedus- ja sünnitushüvitise vahega.

Vanematoetust ei maksta, kui hüvitisesaaja saab rasedus- ja sünnitushüvitist, mis on

suurem kui vanematoetus. Vanematoetuse suurust muudetakse Slovakkia valitsuse

määrusega iga aasta 1. septembril. Praegu on vanematoetus 194,70 eurot. Mitmike

(kaksikute, kolmikute jne) sünni korral suurendatakse seda summat 25% lapse kohta.

Toetust vähendatakse 50% võrra, kui vanemad ei taga oma lapsele kohustuslikku

kooliharidust.


Juuli 2012 29

Hüvitisesaaja peab teatama 8 päeva jooksul tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaametile

kõikidest muudatustest asjaoludes, mis võivad mõjutada hüvitise saamise õigust,

hüvitise suurust või kestust.

Vanematoetust võidakse maksta lapse ühele vanemale või eeskostjale.

Lapsehoiutoetused

Lapsehoiutoetus on riigieelarvest rahastatav maksusoodustus, mis seisneb tulumaksu

vähendamises 20,03 euro võrra kuus lapse kohta.

Lapsehoiutoetus on riigi toetus vanematele või kasuvanematele (kes ei saa

vanematoetust) lapsehoolduskulude katmisel. Toetuse summa vastab

dokumenteeritud kulutustele vanematoetuse ulatuses, kui last hooldab ametlik

hooldaja, või on kuni 25% vanematoetusest, kui last hooldab isik, kes ei ole füüsilisest

isikust ettevõtja (nt vanavanem) või kes ei ole lapse ametlik hooldaja.

Sünnitoetus

Vt peatükk „Vanemahüvitised“.

Hoolduspere hüvitised

Ühekordsed hüvitised

Ühekordseid hüvitisi makstakse hooldusperekonnas hooldamise alguses või lõpus.

Regulaarseid hüvitisi makstakse õigustatud isikutele (v.a väikelaste kasuvanemad või

kohtu otsusega seatud ajutised eeskostjad) lapse perekonnas hooldamise kestel, kui

nad ei saa samal ajal riigilt mingisugust muud sotsiaalabi, mis juhul need regulaarsed

hüvitised on üksnes täiendavaks sotsiaalabiks.

Hoolduspere ühekordsete hüvitiste eesmärk on tagada laste teatud põhivajaduste

katmine. Neid antakse kõigile väikelastele, kes olid vahetult enne hooldusperre

andmist lastekodus. Neid võidakse anda ka lastele, kes ei olnud enne hooldusperre

andmist lastekodus, kuid kellel ei ole enda vara – see on jäetud tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaameti otsustada, kes hüvitist maksab.

Elluastumise ühekordne hüvitis on ette nähtud hooldusperest iseseisvasse ellu

astuvate laste aitamiseks. Hüvitist makstakse täisealiseks saavale lapsele.

Kasuvanemate regulaarne hüvitis

Hüvitise eesmärk on toetada kasuvanemaid, kes hoolitsevad vähemalt ühe nende

eestkoste alla antud lapse eest. Seda ülesannet tuleb täita isiklikult väljaspool

eestkosteasutusi ning see võib kehtida ka laste kohta, kes on kasuperes ajutiselt enne

mujale paigutamist. Neid hüvitisi ei saa taotleda otseliinis sugulased (vanavanemad,

vaarvanemad). Et aidata kaasa peresidemete säilitamisele, suurendatakse hüvitisi

samast perest vähemalt 3 lapse hooldamise korral.

Hüvitist ei maksta, kui kasuvanem või tema abikaasa saab samal ajal rasedus- ja

sünnitushüvitist (vastavalt sotsiaalkindlustusseadusele), haigushüvitisi või välisriikide

makstavaid samalaadseid hüvitisi.

Kasuvanemate regulaarsed erihüvitised

Hüvitiste eesmärk on toetada kasuvanemaid, kes hoolitsevad raske puudega lapse

eest, kui nad ega laps ei saa muud selleks otstarbeks ettenähtud rahalist abi ja kui


Juuli 2012 30

hooldamine toimub isiklikult väljaspool eestkosteasutusi (vastavalt sotsiaalabi

seaduses sätestatule).

Peretoetuste taotlemine

Lapse- ja vanematoetuste kirjalikud taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja

perekonnaameti ajutise või alalise elukoha järgsele büroole. Büroodes on olemas

taotlusvormid ja vajalike dokumentide loetelud. Kui ülalpeetav laps elab teises

Euroopa Liidu liikmesriigis, võetakse arvesse Euroopa Liidu sotsiaalkaitse

koordinatsioonisätteid.

Kasuvanemate hüvitiste taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti

alalise elukoha järgsele büroole. Need bürood on ka hüvitise haldajad. Õigus

hüvitistele on seotud lapse ainelise olukorraga, mida büroo hindab sõltumatult. Otsus

tuleb teha 30 päeva jooksul.


Juuli 2012 31

X peatükk. Töötus

Teie õigused töötushüvitistele

Töötuskindlustusega kaetud isikutel (palgatöötajatel ja töötuskindlustusega

vabatahtlikult liitunutel) on õigus töötushüvitistele (dávka v nezamestnanosti), kui nad

on tööotsijana registreerumisele eelnenud 3 aasta jooksul maksnud

töötuskindlustusmakseid kokku vähemalt 2 aastat.

Kindlustusperioode võetakse arvesse ainult üks kord: see tähendab, et arvesse ei

võeta kindlustusperioode, mille alusel seda hüvitist on varem juba makstud.

Vanadus- või ennetähtaegse vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse eest

invaliidsuspensioni saajale ei maksta samal ajal töötushüvitist. Kindlustatutele ei

maksta töötushüvitist päevade eest, mil nad on saanud haigushüvitist, haige sugulase

hooldushüvitist, rasedus- ja sünnitushüvitist või vanematoetust.


Töötushüvitist makstakse kuni 6 kuu jooksul.

Tähtajalise töölepingu lõppemise järel tööotsijana registreeritud kindlustatutel on

õigus töötushüvitisele, kui nad tööotsijana registreerimisele eelnenud 3 aasta jooksul

on maksnud töötuskindlustuse osamakseid seoses tähtajalise töölepinguga

töötamisega või on teinud töötuskindlustuse vabatahtlikke osamakseid vähemalt

2 aastat ja;

ei ole võtnud töötushüvitist välja mis tahes muul põhjusel.

Sellisel juhul makstakse hüvitisi kuni 4 kuud.

Kui kindlustatu täidab kõik seaduses nõutud tingimused töötushüvitiste saamiseks,

makstakse talle toetust, mis on 50% tema kindlustusmaksete aluseks olevast

päevasissetulekust.

Töötushüvitiste taotlemine

Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, jõustub õigus töötushüvitistele kindlustatu

tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti büroos tööotsijana registreerimise päeval ja

lõpeb seadusega määratud hüvitusperioodi lõppedes. Õigus hüvitisele lõpeb ka

kindlustatu tööotsijate registrist kustutamise päeval. Hüvitist maksab

sotsiaalkindlustusamet.


Juuli 2012 32

XI peatükk. Toimetulekutoetused

Teie õigused toimetulekutoetustele

Mitteosamakselised rahalised erihüvitised

Vt punkt „Mida hüvitised hõlmavad?”.

Toimetulekutoetus (pomoc v hmotnej núdzi)

Toimetulekutoetus on üldine, mitteosamakseliste hüvitiste skeem, mida rahastatakse

maksude kaudu ning mille eesmärk on tagada miinimumsissetulek neile, kes ei suuda

tagada eluks vajalikke põhitingimusi. Skeemi hüvitiste suurus oleneb leibkonna

suurusest. Toimetulekutoetust antakse subjektiivse (mittediskretsionaarse) õiguse

alusel.

Toimetulekuhüvitis (dávka v hmotnej núdzi)

Toimetulekuhüvitis on sissetulekust sõltuv hüvitis, mida antakse Slovakkia alalistele

või alalistele elanikele, kes on toimetulekuraskustes, st nende sissetulek on väiksem

kui elatusmiinimum (životné minimum) ja nad ei suuda tagada enda sissetulekut.

Elatusmiinimum on minimaalne sissetulekutase, millest väiksema sissetuleku korral

käsitatakse isikut kui toimetulekuraskustes olevat isikut. Elatusmiinimum katab

põhiliselt ühe sooja eine päevas, vajalikud rõivad ja eluaseme.


Mitteosamakselised rahalised erihüvitised

Ainsaks sissetulekuks olevate pensionide kohandamine enne 1. jaanuari 2004

Kui vanaduspensioni, proportsionaalset vanaduspensioni, invaliidsuspensioni,

lesepensioni või mõlemad vanemad kaotanud lapse orvupensioni kohandati 31.

detsembril 2003 põhjusel, et see oli pensionisaaja ainus sissetulek, makstakse seda

pärast 31. detsembrit 2003 kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud sätetega määratud

tingimustel ja 31. detsembril 2003 kehtestatud summas. Lisaks arvutatakse need

pensionid ümber 1. jaanuaril 2004 jõustunud sätete järgi.

Ainsaks sissetulekuks oleva vanaduspensioni, proportsionaalse vanaduspensioni või

invaliidsuspensioni kohandamise summa ei lähe arvesse lesepensioni ja orvupensioni

summa määramisel.

Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension

31. detsembril 2003 makstud sotsiaalpensioni maksmist jätkatakse pärast seda

kuupäeva kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud sätetega määratud tingimustel ja enne

nimetatud kuupäeva kehtestatud summas. Sotsiaalpensioni määramine ja maksmine

kuulub pärast 31. detsembrit 2003 sotsiaalkindlustusameti selle allasutuse pädevusse,

mis vastutas pensioni määramise ja maksmise eest kuni 31. detsembrini 2003. Lisaks

arvutatakse sotsiaalpension ümber 1. jaanuaril 2004 jõustunud sätete järgi.

Toimetulekuhüvitis


Juuli 2012 33

Toimetulekuhüvitise suurus oleneb perekonna suurusest. Hüvitise arvutamiseks

lahutatakse üksikisiku või perekonna sissetulekust teoreetiline toimetulekuhüvitise

summa:

vallalised: 60,50 eurot;

1–4 lapsega üksikvanemad: 115,10 eurot;

lasteta paarid: 105,20 eurot;

1–4 lapsega paarid: 157,60 eurot;

vähemalt 5 lapsega üksikvanemad: 168,20 eurot;

vähemalt 5 lapsega paarid: 212,30 eurot.

Toimetulekuhüvitist makstakse materiaalselt raske olukorra püsimise kestel.

Toimetulekuhüvitis koosneb järgmistest muudest hüvitistest:

hüvitis rasedale alates 4. raseduskuust;

hüvitis materiaalsetes raskustes isikutele, kellel on kuni 1-aastane laps;

tervishoiutoetus (príspevok na zdravotnú starostlivosť);

kaitsetoetus (ochranný príspevok) pensioniikka jõudnuile, üle 70% töövõimetusega

puudega isikutele, raske puudega isiku hooldajatele, üle 30 päeva haiged olnutele

või kuni 31-nädalase lapse eest hoolitsevatele üksikvanematele;

eluasemetoetus (príspevok na bývanie) neile, kes maksavad eluasemekulusid

nõuetekohaselt (välja arvatud toimetulekuraskustes pensionärid ja kliendid, kes

elavad sotsiaalhoolekandeasutustes);

starditoetus (aktivačný príspevok) neile, kes osalevad töölenaasmise programmis

(koolitus või väikesemahulise ühiskondliku töö tegemine vähemalt 10 tundi

nädalas);

hüvitis lapsele kohustusliku hariduse omandamise ajal (vanuses 6–16 a) (dávka pre

dieťa).

Toimetulekutoetuste taotlemine

Toimetulekuhüvitis

Hüvitiste taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti alalise elukoha

järgsele büroole. Need bürood on ka hüvitise haldajad. Õigus neile hüvitistele on

seotud lapse materiaalse olukorraga, mida amet sõltumatult hindab. Otsus tuleb teha

30 päeva jooksul (60 päeva jooksul väga keerulise juhtumi korral).


Juuli 2012 34

XII peatükk. Pikaajaline hooldus

Teie õigused pikaajalisele hooldusele

Pikaajalise hoolduse hüvitisi pakutakse puuetega inimestele, halva terviseseisundiga

inimestele ja kolmandast isikust sõltuvatele isikutele. Seaduses on määratletud

funktsionaalse haiguse kestus (12 kuud) ja ka mõne hüvitise korral hooldusvajaduse

minimaalne aste.


Hüvitised sõltuvad taotleja kogu leibkonna suurimast sissetulekutasemest (palk,

kinnisvara ja muud hüvitised). Kehtib sissetuleku piir, mis oleneb mitmest tegurist (nt

kas ülalpeetav on laps). Peale mitterahaliste hüvitiste (mis hõlmavad statsionaarset

hooldust ja päevahooldust) on olemas ka rahalised hüvitised (personaalse abi hüvitis

ja hooldusteenuse hüvitis mitteametlikele hooldajatele (sugulastele) koduhoolduse

raames. Isikul on vabadus valida rahalise ja mitterahalise hüvitise vahel.

Hüvitisesaaja peab tasuma kulud teenuse osutamise eest eluruumides, kuid talle peab

jääma elatusmiinimum vähemalt 20% tema kuusissetulekust. Rahalise hüvitise saaja

tasub osaliselt vajalike seadmete kulud.

Pikaajalise hoolduse taotlemine

Hüvitiste andmist korraldatakse nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Pikaajaline

hooldus on osaliselt hõlmatud eriõigusaktidega (puudega inimeste korral) ja osaliselt

teisi riske (invaliidsus, vanadus, tervishoid) käsitlevate õigusaktidega. See põhineb

sotsiaalabi põhimõttel (hüvitiste õigus põhineb vajadusel) ning seda rahastavad

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riik.

Hüvitisi antakse mitterahaliste hüvitiste ja rahaliste hüvitiste kombinatsioonina, kuid

teatud hüvitiste korral ei ole kombineerimine võimalik (nt hooldusteenuse hüvitis

(príspevok za opatrovanie) ja personaalse abi teenuse hüvitis (príspevok na osobnú

asistenciu)). Hüvitisi antakse, kui tingimused on täidetud, ja see hõlmab isikliku

sissetulekute arvessevõtmist. Arst hindab isiku hooldusvajadust. Ta teeb koostööd

eriarstide ja sotsiaaltöötajaga.


Juuli 2012 35

Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed

Mitut Euroopa Liidu riiki käsitlevate sotsiaalkindlustusküsimuste korral võite otsida

kontaktasutust Euroopa Komisjoni hallatavast sotsiaalkindlustusasutuste kataloogist,

mis on aadressil http://ec.europa.eu/social-security-directory.

Slovaki Vabariigi tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky

Špitálska 4,6,8

816 43 Bratislava

www.employment.gov.sk

Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium

Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky

Limbová 2

P.O. Box 52

837 52 Bratislava 37

www.health.gov.sk

Slovaki Vabariigi siseministeerium

Sotsiaaltöötajate ja sotsiaaltöö osakond, haigus- ja sotsiaalkindlustuste teenistus

Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky

Sekcia personálnych a sociálnych činností, odbor sociálneho zabezpečenia a

zdravotníctva

Pribinova 2

812 72 Bratislava

www.minv.sk

Tervishoiu järelevalve amet

Úrad pre dohľad nad zdravotnou starostlivosťou

Žellova 2

829 24Bratislava 25

www.udzs.sk

Sotsiaalkindlustusameti peakontor

Sociálna poisťovňa - ústredie

Ulica 29. augusta 8 -10

813 63 Bratislava 1

www.socpoist.sk

Tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti peakontor

Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny

Špitálska 8

812 67 Bratislava

www.upsvar.sk

Üldise tervisekindlustuse järelevalve amet

Všeobecná zdravotná poisťovňa – generálne riaditeľstvo

Mamateyova 17

850 05 Bratislava

www.vszp.sk

http://ec.europa.eu/social-security-directory

http://www.employment.gov.sk/

http://www.health.gov.sk/

http://www.minv.sk/

http://www.udzs.sk/

http://www.socpoist.sk/

http://www.upsvar.sk/

http://www.vszp.sk/


Juuli 2012 36

Slovaki Vabariigi rahandusministeerium

Ministerstvo financií Slovenskej republiky

Štefanovičova 5

817 82 Bratislava

www.finance.gov.sk

http://www.finance.gov.sk/

slovakkia - european commissionec.europa.eu/employment_social/empl_portal/ssrineu/your... ·...

Documents