Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eessõna 3 2. RFK eesmärgid 5

3. RFK omadused 6 4. RFK jagude ülevaade 8 5. Funktsioneerimisvõime ja vaeguste mudel 15 6. RFK kasutamine 17 Ühetasandiline klassifikatsioon 22 Kahetasandiline klassifikatsioon 23 Detailne definitsioonidega klassifikatsioon 34 Organismi funktsioonid Organismi struktuurid Tegutsemine ja osalus Keskkonnategurid KLASSIFIKAATOR 39

Lisad: 1. Taksonoomilised ja terminoloogilised probleemid +1 2. RFK kodeerimisjuhised +8 3. Tegutsemise ja osaluse loetelu kasutusvõimalused +20 4. Näited +24 5. RFK ja vaegustega inimesed +27 6. RFK kasutamise eetilised juhtnöörid +29 7. Kokkuvõte paranduste ja täienduste tegemise protsessist +31 8. RFK tulevikusuunad +35 9. Soovitatavad nõuded RFK andmetele optimaalse ja minimaalse tervishoiualase infosüsteemi või uuringute jaoks +37 10. Tänuavaldused (lisatakse edaspidi) F. Indeks (lisatakse edaspidi) Kasutatud lühendid: TT – teisiti täpsustatud (other specified) Tta – täpsustamata (unspecified) k.a – kaasa arvatud v.a – välja arvatud MTO – Maailma Terviseorganisatsioon

2

Saateks Vastavalt 54. Maailma Terviseassamblee otsusele on Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) liikmesriigid kohustatud oma teaduslikus uurimistöös, epidemioloogilises järelevalves ja aruandluses kasutama käesolevas käsiraamatus sisalduvat Rahvusvahelist funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni – RFK (International Classification of Functioning, Disability and Health - ICF). Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos RHK-10ga (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret, lisades RFK järgi kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse ning kõike eelnevat mõjutavate keskkonnategurite kohta. MTO on teinud EV Sotsiaalministeeriumile ülesandeks käesoleva klassifikatsiooni tõlkimise eesti keelde. Võrreldes MTO poolt 1980.a välja antud Puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsiooniga (International Classification of Impairments, Disabilities, and Handicaps) on kogu kodeerimissüsteem täiesti muutunud, kasutatakse uusi mõisteid ja hoopis teistsugust lähenemisviisi. Rõhutatakse, et termineid kasutatakse spetsiifilises tähenduses, mis võib erineda nende tavakasutusest. Uutele mõistetele eestikeelsete vastete leidmine oli SM Meditsiiniterminoloogia Komisjoni ühise töö tulemus. Samuti on see 16- liikmeline meditsiinispetsialistidest ja filoloogidest koosnev komisjon oma koosolekutel ja kodutööna läbi vaadanud suurema osa selle raamatu eestikeelsest versioonist. Tõlkimisel on kasutatud lisaks ingliskeelsele algtekstile ka klassifikatsiooni saksa-, prantsuse-, soome- ja venekeelset tõlget. Kogu klassifikatsiooni läbivad põhiterminid ja nende määratlused on toodud Lisas 1. Sellest olekski soovitatav klassifikatsiooniga tutvumist alustada. Samas on ka selgitused klassifikatsiooni struktuurilise ülesehituse kohta, mis on väga oluline kogu selle süsteemi mõistmiseks. Tõlkida saab aga alati paremini. Kuna klassifikatsioon hõlmab ääretult laia valdkonda, oleme kindlad, et on mõisteid ja definitsioone, mida annaks eesti keeles paremini väljendada. Siit meie palve – oleme väga tänulikud kõigi parandusettepanekute eest. Klassifikatsiooni hakkavad lisaks meedikutele kasutama teadlased, statistikud, haridus- ja sotsiaaltöötajad, ja on meie kõigi huvides, et see oleks võimalikult arusaadav ja ühtmoodi mõistetav. Tõlkimise ja toimetamise ning diskussioonidega on olnud seotud peamiselt meedikud ja meditsiiniga seotud filoloogid ning väga piiratud on olnud teiste erialade esindajate osalemine - vaja läheks aga ka juristide, inseneride, sotsiaaltöötajate jt abi. RFK inglise-, prantsuse- ja venekeelne variant on aadressil http://www3.who.int/icf/icftemplate.cfm Kõik parandusettepanekud arutatakse läbi Meditsiiniterminoloogia Komisjoni koosolekul. Täname Teid nende eest juba ette. Lugupidamisega Marje Liibek (tõlkija) Jaak Põlluste (toimetaja)

3

RFK (ICF) - SISSEJUHATUS 1. Eessõna Käesolevas köites on Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK), ingliskeelne lühend ICF1. Selle klassifikatsiooni põhieesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ning tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK määratleb tervise koostisosi ja mõningaid tervisega seotud heaolu koostisosi (nagu nt haridus või töö). RFKs sisalduvaid valdkondi e domeene (ingl. domains) võib seega vaadelda kui tervisevaldkondi ja tervisega seotud valdkondi. RFK esitab neid valdkondi inimese organismi, indiviidi ja ühiskonnaliikme seisukohalt lähtudes kahe põhiloeteluna: (1) Organismi funktsioonid e. talitlused ja struktuurid ning (2) Tegutsemine ja osalus2. Klassifikatsioonina rühmitab RFK süs temaatiliselt mingi terviseolukorraga indiviidi tervise erinevad valdkonnad3 (nt mida haige või tervisehäirega isik teeb või mida ta teha saab). Funktsioneerimisvõime e talitlusvõime on üldtermin organismi funktsioonide, inimese tegutsemise ja osaluse kirjeldamiseks, nii nagu vaegused on üldtermin puuete, tegutsemis- või osaluspiirangute kohta. RFK loetleb ka keskkonnategureid, mis võivad kõiki neid tarindeid (constructs) mõjutada. Sel moel saab kasutaja registreerida indiviidi organismi funktsioneerimise, vaeguste ja terviseseisundite omapära erinevates valdkondades. RFK kuulub Maailma Terviseorganisatsiooni (MTO) rahvusvaheliste klassifikatsioonide “perekonda” ja on mõeldud erinevate terviseaspektide kirjeldamiseks. MTO rahvusvahelised klassifikatsioonid annavad raamistiku tervise kohta käiva suure hulga info kodeerimiseks (nt diagnoos, funktsioneerimisvõime ja -vaegused, terviseteenistustega kontakti võtmise põhjused), kasutades ühtset standardkeelt, mis võimaldab paljude distsipliinide ja teadusharude spetsialistidel tervise- ja tervishoiualase info vahetamist kogu maailmas.

1 See tekst on täiendatud variant 1980.a esmakordselt prooviversioonina avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni raamatust “Rahvusvaheline puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsioon”, (eesti keeles ilmunud 1997). Viimase viie aasta jooksul on seda süstemaatiliste erialaste ja rahvusvaheliste konsultatsioonide käigus täiendatud ja 54. Maailma Tervishoiuassamblee kinnitas praeguse RFK rahvusvaheliseks kasutamiseks 22.mail 2001 (otsus WHA54.21). 2 Need terminid, mis asendavad siiani kasutatud termineid “puue”, “vaegurlus” ja “invaliidsus” laiendavad klassifikatsiooni ulatust ja võimaldavad kirjeldada positiivseid kogemusi. Uusi termineid määratletakse käesolevas eessõnas ja selgitatakse detailsemalt klassifikatsioonis. Oluline on rõhutada, et termineid kasutatakse spetsiifilises tähenduses, mis võib erineda nende tavakasutusest. 3 Valdkond e domeen, ingl domain on vastastikuses seoses olevate füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride, tegevuste, ülesannete või elualade praktiline ja tähenduslik kogum.

4

MTO rahvusvahelistes klassifikatsioonides on terviseolukorrad (nt haigused, hälbed, traumad) liigitatud eelkõige kogumikus RHK-10,4 mis määratleb nende etioloogilise raamistiku. Organismi funktsioneerimisvõimet ja terviseolukordadest tingitud elutegevuse piiranguid klassifitseeritakse RFK abil. RHK-10 ja RFK seega täiendavad teineteist5 ja on soovitatav neid kaht MTO rahvusvahelist klassifikatsiooni koos kasutada. RHK-10 annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade “diagnoosi”, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta.6 Teave diagnoosi kohta ning teave funktsioneerimisvõime kohta annavad koos laiema ja tähenduslikuma pildi inimeste või populatsioonide tervisest ning seda infot saab kasutada otsuste tegemisel. MTO rahvusvahelised klassifikatsioonid on väärtuslik vahend populatsioonide tervise kirjeldamisel ja võrdlemisel rahvusvahelisel tasemel. Teavet suremuse (RHK-10 järgi) ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse kohta (RFK järgi) saab populatsioonide tervisealastes uuringutes kombineerida, et jälgida populatsioonide tervist, selle struktuuri ning hinnata erinevate surma- ja haigestumispõhjuste osatähtsust. RFK ei ole enam “haiguse tagajärgede” klassifikatsioon (1980.a versioon), vaid sellest on saanud “tervise koostisosade” klassifikatsioon. “Tervise koostisosad” määratlevad tervise komponente, kuna “tagajärjed” rõhutavad haiguste või nendest tuleneda võivate terviseolukordade mõju. Seega on RFK etioloogia osas neutraalsel seisukohal, nii et uurijad saavad sobivaid teaduslikke meetodeid rakendades teha järeldusi põhjuslikkuse kohta. See lähenemisviis erineb ka “tervise determinantide” või “riskitegurite” omast. Determinantide või riskitegurite uurimise hõlbustamiseks on RFKs keskkonnategurite loetelu, mis kirjeldab seda olustikku, kus indiviidid elavad.

4 International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems, Tenth Revision, Vols. 1-3. Geneva, World Health Organization, 1992-1994 ; Rahvusvaheline haiguste ja tervisega seotud probleemide statistiline klassifikatsioon, kümnes väljaanne (RHK-10). Tallinn, Eesti Sotsiaalministeerium, 1994-1998. 5 Samuti on oluline teada RHK-10 ja RFK osalist kattuvust. Mõlemad klassifikatsioonid lähtuvad anatoomilistest süsteemidest. Puuded on seotud organismi funktsioonide ja struktuuridega, mis on tavaliselt “haigusprotsessi” osad ja seetõttu ka RHK-10s. Siiski käsitleb RHK-10 puudeid (tunnuste või sümptomitena) kui asjaolude kokkusattumist, mis tingib “haiguse” või põhjustab vahel arstiabi otsimist, kuna RFK süsteemis on puuded terviseolukorraga seotud organismi funktsioonide ja struktuuride probleemid. 6 Kahel sama haigust põdeval inimesel võivad olla organismi funktsioneerimisvõime eri tasandid ja kahel ühesuguse organismi funktsioneerimisvõime tasandiga inimesel ei pea tingimata olema samasugune terviseolukord. Klassifikatsioonide kooskasutamine parandab seega meditsiiniandmete kvaliteeti. RFK kasutamine ei vähenda mingil moel tavaliste meditsiinis kasutatavate diagnostiliste protseduuride olulisust. Muudel juhtudel võib aga kasutada ka ainult RFKd.

5

2. RFK eesmärgid

RFK on paljuotstarbeline klassifikatsioon, mis on koostatud eri distsipliinide ja elualade tarvis. Selle spetsiifilised eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt:

§ anda teaduslik alus tervise ja tervisega seotud seisundite, nendest tulenevate tagajärgede ja determinantide e mõjurite mõistmiseks ning uurimiseks;

§ luua ühtne keel tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks, et parandada eri kasutajate, nagu tervishoiutöötajad, teadlased, poliitikud ja tavakasutajad (sh ka puuetega), üksteisemõistmist;

§ võimaldada andmete võrdlemist erinevate riikide, meditsiinierialade, terviseteenistuste ning perioodide vahel;

§ anda süstemaatiline kodeerimisskeem terviseteabesüsteemidele.

Need eesmärgid on omavahel seotud, sest vajadus oli just nimelt mõistliku ja praktilise süsteemi järele, mida saavad kasutada eri kultuuride mitmesuguste erialade spetsialistid tervishoiupoliitika, selle kvaliteedi ja efektiivsuse hindamiseks.

2.1. RFK kasutusalad

Alates prooviversiooni avaldamisest 1980.aastal on seda klassifikatsiooni kasutatud mitmesugustel eesmärkidel, nagu:

§ statistikas – andmete kogumisel ja registreerimisel (nt

populatsiooniuuringutes ja –küsitlustes või juhtimise infosüsteemides); § teadusuuringutes – haiguste tagajärgede, elukvaliteedi või

keskkonnategurite hindamiseks;

§ praktilises meditsiinis – vajaduste, kutsesobivuse, ravi- ja taastusravi tulemuste hindamisel ning spetsiifilistele tervisehäiretele sobivaima ravi leidmisel;

§ sotsiaalpoliitikas – sotsiaalhoolduse kavandamisel;

§ kompensatsioonisüsteemide ja –poliitika kavandamisel ning elluviimisel;

§ hariduses – õppekavade koostamisel teadlikkuse ning ühiskondliku

aktiivsuse tõstmiseks.

Kuigi RFK on eelkõige tervise ja tervisega seotud klassifikatsioon, kasutavad seda ka kindlustuse, sotsiaalhoolduse, tööhõive, hariduse, majanduse, sotsiaalpoliitika, üldise seadusandluse ning keskkonnakujunduse spetsialistid. Seda on tunnustatud kui üht ÜRO sotsiaalset klassifikatsiooni, millele toetub ja mis on kooskõlas Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglitega.7 Seega on RFK sobiv

7 The Standard Rules on the Equalization of Opportunities for Persons with Disabilities. Vastu võetud ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul 20.detsembril 1993 (otsus 48/96). New York, United Nations Department of Public Information, 1994.

6

abivahend nii vastuvõetud rahvusvaheliste inimõigustealaste mandaatide kui ka riikide õigusaktide täitmisel. RFKd sobib kasutada laia spektriga rakendusaladel, näiteks sotsiaalkindlustuses, tervishoiukorralduse hindamisel, aga ka kohalikes, riiklikes ning rahvusvahelistes populatsiooniuuringutes. See annab informatsioonile kontseptuaalse struktuuri, mida saab rakendada indiviidide tervise kaitsmisel, ja mis hõlmab ennetust, tervise tugevdamist ja osaluse parandamist, leevendades või kõrvaldades ühiskonna seatud takistusi ning edendades sotsiaalabi ja -toetuste süsteeme. RFKd saab kasutada ka tervishoiusüsteemide uurimisel, nende hindamisel või tervishoiupoliitika kujundamisel.

3. RFK omadused

Klassifikatsioon peab olema klassifitseeritava suhtes selge: tema üldkontseptsioon, ulatus, jaotised, ülesehitus ja kuidas need elemendid moodustavad omavahelise seose alusel struktuuri. Järgnevad osad selgitavad neid RFK põhiomadusi. 3.1 RFK üldkontseptsioon RFK hõlmab kõiki inimese tervise aspekte ja mõningaid tervisest olenevaid heaolukomponente ning kirjeldab neid tervisevaldkondade ja tervisega seotud valdkondade terminitega.8 Klassifikatsioon haarab laia tervisekonteksti, kuid ei hõlma tervisega seondumatuid olukordi, nagu nt neid, mida põhjustavad sotsiaalmajanduslikud tegurid. Näiteks rass, sugu, religioon või muud sotsiaalmajanduslikud omadused võivad inimesi takistada mingite ülesannete täitmisel nende praeguses elukeskkonnas, need aga pole RFKs klassifitseeritud kui tervisest olenevad osaluspiirangud. Laialt on levinud väärarusaam, et RFK käib ainult puuetega inimeste kohta. Tegelikult käib see kõigi inimeste kohta. RFK abil saab kirjeldada tervist ja suvalise tervisehäirega seotud seisundeid. Teiste sõnadega: RFK kasutamine on universaalne.9 3.2. RFK ulatus RFK võimaldab kirjeldada situatsioone, mis on seotud inimkeha funktsioneerimisvõime ja selle piirangutega ning kujutab endast raamistikku selle info süstematiseerimisel. Info esitatakse tähendusliku, seostatud ja hõlpsalt kasutatava struktuurina. RFK jaotab info kaheks: I osa hõlmab organismi funktsioneerimisvõimet ja -vaegusi, II osa taustategureid. Mõlemas osas on kaks jagu:

1. Organismi funktsioneerimisvõime ja -vaeguste jaod 8 Tervisevaldkondade näited on nägemine, kuulmine, käimine, õppimine ja mälu, tervisega seotud valdkondade näited on liikuvus, haridus ja sotsiaalsed suhted. 9 Bickenbach JE, Chatterji S, Badley EM, Üstün TB. Models of disablement, universalism and the ICIDH, Social Science and Medicine, 1999, 48:1173-1187.

7

Organismi jagu hõlmab kaht klassifikatsiooni, üks on organismi funktsioonide ja teine organismi struktuuride kohta. Mõlema klassifikatsiooni peatükid on süstematiseeritud keha elundsüsteemide järgi. Tegutsemise ja osaluse jagu hõlmab kõiki neid valdkondi, mis tähistavad funktsioneerimisvõime individuaalseid ja sotsiaalseid aspekte.

2. Taustategurite jaod Taustategurite esimene jagu on keskkonnategurite loetelu. Keskkonnateguritel on mõju kõigile funktsioneerimisvõime ja -vaeguste aspektidele ning need on süstematiseeritud alates indiviidi kõige vahetumast ümbrusest üldise keskkonnani. Personaalsed tegurid on samuti üks taustategurite jagu, seda aga ei ole RFKs toodud, sest sellega seonduvad suured sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused. RFK esimese, funktsioneerimisvõime ja -vaeguste osa jagusid võib vaadelda kahel viisil. Ühest küljest viitavad need probleemidele (nt puue, tegutsemis- või osaluspiirang on kokku võetud üldtermini vaegused (disability) alla); teisest küljest võivad need osutada mitteprobleemsetele (s.t neutraalsetele) terviseaspektidele või tervisega seotud seisunditele, mis on viidud üldtermini funktsioneerimisvõime (functioning) alla. Neid funktsioneerimisvõime ja -vaeguste komponente tõlgendatakse nelja eraldi, aga omavahel seotud tarindi (construct) abil, mis määratletakse määrajate (qualifiers) kasutamisega. Organismi funktsioone ja struktuure saab esitada füsioloogiliste süsteemide või anatoomiliste struktuuride muutustena. Tegutsemise ja osaluse jaos on kaks tarindit: suutlikkus (capacity) ja sooritus (performance), vt alajaotis 4.2. Indiviidi funktsioneerimisvõimet ja -vaegusi esitatakse kui tema terviseolukordade (nt haigused, hälbed, vigastused, traumad) ja taustategurite dünaamilist vastastikust mõju.10 Nagu ülalpool mainitud, hõlmavad taustategurid nii personaalseid kui ka keskkonnategureid. RFK sisaldab põhjalikku keskkonnategurite loetelu, mis on üks selle klassifikatsiooni põhikomponent. Keskkonnategurid mõjutavad kõiki organismi funktsioneerimisvõime ja –vaeguste komponente. Keskkonnategurite jao põhitarind on füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku maailma omaduste mõju takistamine või kergendamine. 3.3 Klassifikatsiooni ühik RFK klassifitseerib terviseseisundeid ja tervisega seotud seisundeid. Klassifikatsiooniühikud on seega tervise ja tervisega seotud valdkondade jaotised (categories). Oluline on mainida, et RFK klassifikatsiooniühikud ei ole inimesed; see tähendab, et RFK ei liigita inimesi, vaid kirjeldab iga indiviidi seisundit tervise või tervisega seotud valdkondade väärtuste skaalal. Veelgi enam, seda kirjeldatakse alati personaal- ja keskkonnategurite kontekstis.

10 Kasutaja vaatenurgast olenevalt võib see vastastikune mõju olla kas protsess või tulemus.

8

3.4. RFK versioonid RFK on kahes detailide poolest erinevas versioonis, rahuldamaks kõiki kasutajaid. Selles köites sisalduv RFK täisversioon annab klassifikatsiooni neljatasandilisena. Neid nelja tasandit võib ühendada kõrgema tasandi klassifikatsioonisüsteemiks, mis hõlmab kõiki teise tasandi valdkondi. Samuti on olemas kahetasandiline süsteem - RFK lühiversioon .

4. RFK jagude ülevaade

DEFINITSIOONID11

Tervise kontekstis kehtivad järgmised definitsioonid: Organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised talitlused (kaasa arvatud psüühilised funktsioonid). Organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad. Puuded on probleemid organismi funktsiooni või struktuuriga, nagu nt oluline kõrvalekalle või puudumine. Tegutsemine on ülesande täitmine või tegevuse sooritamine indiviidi poolt. Osalus on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni. Tegutsemispiirangud on raskused, mida indiviid võib tegevuste ajal kogeda. Osaluspiirangud on probleemid, millega indiviid võib elulises situatsioonis kokku puutuda. Keskkonnategurid moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimesed elavad. Tabel 1 annab nendest kontseptsioonidest ülevaate; täpsemalt ja praktilises käsitluses on nende seletus alajaotises 5.1. Nagu tabelist nähtub:

§ RFK koosneb kahest osast, mõlemas on kaks jagu:

I osa. Funktsioneerimisvõime ja -vaegused (a) Organismi funktsioonid ja struktuurid (b) Tegutsemine ja osalus

II osa. Taustategurid

(c) Keskkonnategurid (d) Personaalsed tegurid

11 Vt ka Lisa 1, Taksonoomilised ja terminoloogilised probleemid

9

§ Iga jagu võib väljendada nii positiivsete kui ka negatiivsete terminitega.

§ Iga jagu koosneb erinevatest valdkondadest ja igas valdkonnas on jaotised,

mis on klassifikatsiooni ühikud. Indiviidi tervist ja tervisega seotud seisundeid saab registreerida ühe või mitme sobiva jaotiskoodi valimisega ja sellele määrajate lisamisega, mis on numbrilised koodid täpsustamaks funktsioneerimisvõime või vaeguste määra või ulatust selles kategoorias või mis määratlevad, kas keskkonnategur on hõlbustav või takistav tegur.

Tabel 1. RFK ülevaade

I osa: Funktsioneerimisvõime ja vaegused

II osa: Taustategurid

Jaod

Organismi funktsioonid ja struktuurid

Tegutsemine ja osalus

Keskkonna-tegurid

Personaalsed tegurid

Valdkonnad Organismi funktsioonid Organismi struktuurid

Elualad (kohustused, tegevused)

Funktsioonide ja vaeguste välised mõjurid

Funktsioonide ja vaeguste seesmised mõjurid

Tarindid

Muutus organismi funktsioonis (füsioloogiline) Muutus organismi struktuuris (anatoomiline)

Suutlikkus Kohustuste täitmine standard-keskkonnas Sooritus Kohustuste täitmine tegelikus keskkonnas

Füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku maailma hõlbustav või takistav mõju

Isikuomaduste mõju

Funktsionaalne ja struktuuriline terviklikkus

Tegutsemine Osalus

Positiivne aspekt

Funktsioneerimisvõime

Hõlbustavad tegurid

Ei ole

Puue Tegutsemis-piirang Osaluspiirang

Negatiivne aspekt Vaegused

Takistavad tegurid/ barjäärid

Ei ole

4.1 Organismi funktsioonid ja struktuurid ning puuded Definitsioonid: Organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised

talitlused (kaasa arvatud psüühilised funktsioonid).

10

Organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed või nende osad.

Puuded on probleemid organismi funktsiooni või struktuuriga, nagu nt oluline kõrvalekalle või puudumine.

(1) Organismi funktsioonid ja struktuurid on liigitatud kahte omaette ossa. Need kaks klassifikatsiooni on mõeldud paralleelseks kasutamiseks. Näiteks organismi funktsioonid hõlmavad sellist põhilist taju nagu “nägemisfunktsioonid”, mille struktuuriline korrelaat on “silm ja sellega seotud struktuurid”. (2) “Organism” viitab inimorganismile kui tervikule; seega hõlmab ka peaaju ja selle funktsioone, s.t mõistust. Vaimsed (või psüühilised ja psühholoogilised) funktsioonid on seega organismi funktsioonide osa. (3) Organismi funktsioone ja struktuure on liigitatud organismi süsteemidele vastavalt; tähendab, et organismi struktuure ei vaadelda kui elundeid.12 (4) Struktuuripuuded võivad kätkeda anomaaliat, defekti, puudumist või muud olulist kõrvalekallet organismi struktuurides. Puudeid on määratletud vastavuses praeguste teadmistega kudede, rakkude, rakuosade või molekulaarbioloogia kohta. Praktilistel põhjustel pole neid tasandeid siiski ära toodud.13 Puuete bioloogilised alused on klassifikatsioonis kõige olulisemad, aga klassifikatsiooni on võimalik laiendada ka rakulisele või molekulaarsele tasandile. Meedikutest kasutajatele tuleb mainida, et puuded ei ole sama mis nende põhjuseks olev patoloogia, vaid pigem on need selle patoloogia ilmingud. (5) Puuded kujutavad endast kõrvalekallet mingist organismi biomeditsiinilise seisundi ja selle funktsioonide üldtunnustatud standardist ning puude koostisosade definitsioon pärineb eelkõige neilt, keda on õpetatud füüsilise ja psüühilise funktsioneerimise üle otsustama nende standardite järgi. (6) Puuded võivad olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda. Neid karakteristikaid kirjeldatakse edaspidi detailsemalt, peamiselt koodides, pärast eralduspunkti lisatavate määrajate abil. (7) Puuded ei olene etioloogiast ega sellest, kuidas nad on kujunenud ; näiteks nägemise või jäseme puudumine võib tekkida geneetilise anomaalia või vigastuse

12 Kuigi RFK 1980.a versioonis nimetati elundite tasandit, pole “elundi” definitsioon veel täpne. Traditsiooniliselt peetakse silma ja kõrva elundiks; siiski on raske nende piire identifitseerida ja defineerida ning sama kehtib ka jäsemete ja siseelundite kohta. RFK asendab elundi mõiste, mis eeldab terviku või ühiku olemasolu kehas, terminiga “organismi struktuur”. 13 RFK täisversiooni järgi kodeeritud puuded peaksid olema avastatavad ja märgatavad nii teistele kui ka asjaosalisele isikule kas otsese vaatluse teel või sellest vaatlusest järelduma.

11

tõttu. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele; siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav. Niisiis, kui on puue, on organismi funktsioonides või struktuurides kõrvalekalle, see aga võib olla seoses ükskõik missuguse haiguse, häire või füsioloogilise seisundiga. (8) Puuded võivad olla terviseolukorra osa või selle väljendus, need aga ei näita tingimata haiguse olemasolu ega seda, et indiviidi peaks pidama haigeks. (9) Puuded on laiem ja mahukam mõiste kui tervisehäired või haigused: näiteks jala puudumine on organismi struktuuri puue, see aga ei ole tervisehäire ega haigus. (10) Puuded võivad tekitada teisi puudeid; näiteks lihasjõu puudus võib kahjustada liigutusfunktsioone, südame talitlushäire võib põhjustada hingamisfunktsioonide puudulikkuse ja tajupuue võib olla seotud mõtlemisfunktsioonidega. (11) Mõned organismi funktsioonide ja struktuuride jaotised ning RHK-10 jaotised näivad kattuvat, eriti sümptomite ja tunnuste osas. Siiski on kahe klassifikatsiooni eesmärgid erinevad. RHK-10 liigitab sümptomid eri peatükkidesse, et dokumenteerida haigestumust või tervishoiuteenuse kasutamist, aga RFK esitab neid kui osa organismi funktsioonidest, mida saab kasutada ennetuseks või patsientide vajaduste määratlemiseks. Veel olulisem on, et RFK organismi funktsioonide ja struktuuride klassifikatsiooni tuleb kasutada koos tegutsemise ja osaluse klassifikatsiooni jaotistega. (12) Puuded on liigitatud sobivateks jaotisteks, kasutades defineeritud identifitseerimiskriteeriume (s.t kas on olemas või puudu vastavalt lävetasandile). Need kriteeriumid on organismi funktsioonide ja struktuuride jaoks ühesugused. Need on: (a) puudumine või kaotus; (b) vähenemine; (c) lisandumine või liigsus; (d) kõrvalekalle. Kui puue ilmneb, saab seda vastavalt raskusastmele liigitada RFK üldmääraja abil. (13) Keskkonnategurid on organismi funktsioonidega vastastikuses seoses, nt õhu kvaliteet ja hingamine, valgus ja nägemine, helid ja kuulmine, segavad ärritajad ja tähelepanu, jalgealune pind ja tasakaal, õhu- ja kehatemperatuur. 4.2. Tegutsemine ja osalus / tegutsemis- ja osaluspiirangud Definitsioonid: Tegutsemine (activity) tähendab, et indiviid täidab ülesannet

või sooritab tegevust. Osalus (participation) on kaasatus elulisse situatsiooni. Tegutsemispiirangud (activity limitations) on raskused, mida indiviid võib tegevuse sooritamisel kogeda. Osaluspiirangud (participation restrictions) on probleemid, millega indiviid võib elulistes situatsioonides kokku puutuda.

(1) Tegutsemise ja osaluse jao valdkonnad on toodud ühes loetelus, mis katab kõiki elualasid (elementaarsest õppimisest ja jälgimisest selliste keeruliste asjadeni nagu inimestevahelised suhted või töö). Seda jagu saab kasutada kas tegutsemise (a) või osaluse (p) kirjeldamiseks või nende mõlema jaoks. Selle jao valdkondi täpsustatakse soorituse (performance) ja suutlikkuse (capacity) määrajaga. Sel viisil loetelu järgi

12

kogutud teave moodustab andmemaatriksi, milles pole ei kattuvust ega üleliigsust (vt tabel 2). Tabel 2. Tegutsemine ja osalus : informatsioonimaatriks

Määrajad Valdkonnad

Sooritus Suutlikkus

d1 Õppimine ja teadmiste rakendamine d2 Üldised ülesanded ja nõuded d3 Suhtlemine d4 Liikuvus d5 Enesehooldus d6 Kodused toimingud d7 Inimestevaheline lävimine ja suhted d8 Peamised elualad d9 Ühendustes osalemine, seltskonnna-

ja kodanikuelu

(2) Soorituse määraja kirjeldab, mida indiviid oma tegelikus keskkonnas teeb. Kuna tegelik ümbrus hõlmab ka sotsiaalset tausta, võib sooritust mõista ka kui inimeste “elulises situatsioonis olemist” või “elukogemust” nende reaalses elukeskkonnas.14 See taust hõlmab keskkonnategureid – kõiki füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku maailma aspekte, mida saab kodeerida Keskkonnategurite jao järgi. (3) Suutlikkuse määraja kirjeldab indiviidi võimet ülesannet täita või tegevust sooritada. Selle tarindi eesmärk on näidata kõrgeimat võimalikku talitlustasandit, milleni isik võib selles valdkonnas sel momendil jõuda. Et indiviidi kogu potentsiaalset võimekust hinnata, peaks olema “standardiseeritud” keskkond, et neutraliseerida erinevate keskkonnatingimuste mitmesugust mõju indiviidi võimekusele. See standardiseeritud keskkond võib olla: (a) tavaliselt võimekustestides kasutatav tegelik keskkond või (b) kui see ei ole võimalik, siis oletuslik keskkond, millel eeldatakse olevat kõigile ühesugune mõju. Seda keskkonda võib nimetada “tüüpiliseks” või “standardseks” keskkonnaks. Seega peegeldab suutlikkus indiviidi võimekust täpsustatud keskkonnatingimustes. See täpsustamine peab olema samasugune kõigi inimeste jaoks kõigis riikides, et võimaldada rahvusvahelist võrdlust. Tüüpilise või standardkeskkonna tunnusjooni saab kodeerida keskkonnategurite klassifikatsiooni abil. Erinevus suutlikkuse ja soorituse vahel peegeldab erinevust tegeliku ja tüüpilise keskkonna mõju vahel ja annab seega kasulikku teavet selle kohta, mida indiviidi ümbruses saaks teha, et tema sooritust paremaks muuta. 14 Osaluse definitsioon toob sisse kaasatuse (involvement) mõiste. “Kaasatuse” definitsioonis on pakutud selliseid mõisteid nagu osavõtt, hõivatus või mingil elualal tegev olemine, tunnustatus või vajalikele ressurssidele ligipääsu omamine. Tabelis 2 toodud infomaatriksis on ainus võimalik viis osaluse näitamiseks kasutada soorituse määrajat. See ei tähenda, et osalus (participation) on sama mis sooritus (performance). Kaasatuse mõistet tuleb samuti eristada kaasatuse subjektiivsest muljest (“kuuluvuse” mõttes). RFK kasutajad, kes soovivad kaasatust eraldi kodeerida, peaksid tutvuma kodeerimisjuhistega Lisas 2.

13

(4) Nii suutlikkuse kui ka soorituse määrajaid saab kasutada kas koos tehnilise abivahendi või isikliku abistajaga või ilma nendeta. Kuigi puuet ei kõrvalda ei tehniline abivahend ega abiline, võivad need siiski kõrvaldada mõne spetsiifilise valdkonna funktsioneerimispiirangu. Sedalaadi kodeerimine on eriti kasulik määratlemaks, kuivõrd indiviidi talitlused oleks piiratud, kui ta neid tehnilisi abivahendeid ei kasutaks (vt kodeerimisjuhised Lisas 2). (5) Raskused või probleemid nendes valdkondades tekivad siis, kui esineb kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus viisis, kuidas indiviid selle valdkonna funktsioone täidab. Piiranguid (limitations or restrictions) hinnatakse üldtunnustatud populatsioonistandardi suhtes. Standard või norm, millega indiviidi suutlikkust või sooritust võrreldakse, on selle indiviidi oma, kellel sarnast terviseolukorda (haigus, tervisehäire, vigastus jne) pole. Piirang fikseerib erinevuse tegeliku ja eeldatava soorituse vahel. Eeldatav sooritus on populatsiooni norm, mis väljendab ilma spetsiifilise terviseolukorrata inimeste kogemusi. Sama normi kasutatakse suutlikkuse määrajas, järeldamaks, mida tuleks indiviidi ümbruses muuta, et tema sooritus oleks parem. (6) Sooritusprobleem võib tuleneda otseselt sotsiaalsest keskkonnast, isegi siis, kui indiviidil puuet ei ole. Näiteks ilma igasuguste sümptomiteta või haiguseta HIV-positiivne indiviid või mingi haiguse geneetilise eelsoodumusega inimene, kellel puudeid ei ole või kellel on töötamiseks piisavalt võimeid, aga kes seda siiski ei tee, sest teda ei lubata teenistusse, diskrimineeritakse või tunneb ta end häbimärgistatud olevat. (7) Tegutsemise ja osaluse jao valdkondade põhjal on raske eristada “tegutsemist” ja “osalust”. Eri maade teoreetikute ja praktikute lähenemisviiside erinevuse tõttu ei ole ainult valdkondade põhjal samuti võimalik vahet teha “individuaalsete” ja “sotsiaalsete” tegurite vahel. Seetõttu annab RFK üheainsa nimistu, mida saab soovi korral kasutada tegutsemise ja osaluse eristamiseks oma äranägemise järgi. Seda võimalust selgitatakse Lisas 3. Toimida võib neljal viisil:

(a) nimetada mõned valdkonnad tegutsemiseks ja teised osaluseks, lubamata nende kattuvust;

(b) teha nagu variandis (a), aga lubades mõningast kattuvust; (c) nimetada kõik detailselt esitatud valdkonnad tegutsemiseks ja üldisemad

jaotised osaluseks;

(d) kasutada kõiki valdkondi nii tegutsemise kui ka osalusena. 4.3. Taustategurid Taustategurid kujutavad endast inimese kogu elukeskkonda. Need hõlmavad keskkonnategureid ja individuaalseid tegureid, millel võib olla mõju mingi terviseolukorraga isikule, tema tervisele või tema tervisega seotud asjaoludele.

14

Keskkonnategurid moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, kus inimesed elavad. Need tegurid on inimestest väljaspool ja võivad avaldada positiivset või negatiivset mõju indiviidi eneseteostusele ühiskonnaliikmena, suutlikkusele ülesandeid täita või tegevust sooritada ning tema organismi funktsioonile või struktuurile. (1) Keskkonnategurid on klassifikatsioonis esitatud nii, et rõhutada kaht olulist tasandit:

(a) Individuaalne tasand – indiviidi vahetu ümbruskond, mis hõlmab kodu, töökohta ja kooli. Sellel tasandil on nii selle keskkonna füüsikalised ja materiaalsed omadused, millega indiviid kokku puutub kui ka otsesed kontaktid teiste inimestega, nagu pereliikmed, tuttavad, eakaaslased või võõrad.

(b) Sotsiaalne tasand – ametlikud või mitteametlikud sotsiaalsed struktuurid või teenistused ning selle ühiskonna või ühenduse üldised vaated või reeglistikud, mis indiviidile mõju avaldavad. See tasand hõlmab nii töökeskkonnaga seotud organisatsioone ja teenistusi, ühenduste tegevust, valitsusasutusi, kommunikatsiooni- ja transporditeenistusi ning mitteametlikke sotsiaalseid struktuure kui ka seadusi, määrusi, ametlikke ja mitteametlikke reegleid, hoiakuid ning ideoloogiaid.

(2) Keskkonnategurid toimivad koos organismi funktsioonide ja struktuuride ning tegutsemise ja osalusega. Tulevaste teadusuuringutega täpsustatakse iga koostisosa vastastikuse mõju olemust ja määra. Vaegust iseloomustatakse kui tervisehäirega indiviidi, tema personaalsete tegurite ning tema elu-olu kujundavate väliste mõjurite vaheliste keeruliste seoste väljundit või tulemust. Nende vastastikuste seoste tõttu võivad erinevad keskkonnad teatud terviseolukorraga inimesele väga mitut moodi mõjuda. Takistavaid tegureid täis või ilma abivahenditeta keskkond piirab indiviidi eneseteostust, kuna aga rohkemate abivahenditega keskkond võib seda parandada. Ühiskond võib indiviidi sooritust takistada kas barjääre luues (nt ligipääsuvõimaluseta hooned) või kui ta ei anna vajalikke (nt tehnilisi) abivahendeid. Personaalsed tegurid on indiviidi elu-olu konkreetne taust ja need hõlmavad indiviidi selliseid tunnusjooni, mis ei ole terviseseisundi või terviseolukorra osa. Need tegurid võivad olla sugu, rass, vanus, muud terviseolukorrad, füüsiline vorm, elustiil, harjumused, kasvatus, kohanemisvõime, sotsiaalne taust, haridus, elukutse, endised ja praegused kogemused (läbielatud ja praegused sündmused), üldised käitumismudelid ja iseloomuomadused, individuaalsed psühholoogilised eeldused ning muud omadused, mis kas kõik koos või ükskõik milline neist võib mängida oma osa iga tasandi vaeguse puhul. Personaalsed tegurid ei ole RFKs klassifitseeritud. Siiski on need esitatud joonisel 1, et näidata, kuivõrd need võivad mõjutada mitmesuguste sekkumiste tulemusi.

15

5. Funktsioneerimisvõime ja vaeguste mudel

5.1 Funktsioneerimisvõime ja -vaeguste protsess

Klassifikatsioonina ei modelleeri RFK funktsioneerimisvõime ja selle vaeguste “protsessi”. Siiski võib seda kasutada protsessi kirjeldamiseks, kuna see annab võimaluse eri tarindite ja valdkondade ühendamiseks. Klassifikatsioon annab funktsioneerimisvõimele ja -vaegusele kui interaktiivsetele ja evolutsioonilistele protsessidele mitmemõõtmelise lähenemisviisi. RFKlt saavad materjali need kasutajad, kes soovivad luua mudeleid ja uurida selle protsessi erinevaid aspekte. Selles tähenduses võib RFKd vaadelda kui keelt: selle abil loodavad tekstid sõltuvad kasutajatest, nende loovusest ja teaduslikust suunitlusest. Et RFK eri jagude vastastikuse mõju praegust arusaama näitlikustada, võib olla abi joonisel 1 esitatud skeemist.15

Joonis 1. RFK jagude omavahelised seosed

Terviseolukord

(tervisehäire või haigus)

Organismi funktsioonid ja

organismi struktuurid Tegutsemine Osalus

15 RFK erineb oluliselt “Puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsiooni” 1980.a versioonist funktsioneerimisvõime ja -vaeguse vaheliste vastastikuste seoste kirjeldamisel. Tuleb märkida, et ükski diagramm ei ole täiuslik ja ei välista valesti tõlgendamist, sest paljumõõtmelise mudeli osade omavaheline seos on väga komplitseeritud. Mudel on esitatud paljude vastastikuste seoste illustreerimiseks. Kindlasti on võimalikud ka teised esitused, mis rõhutavad protsessi muid olulisi elemente. Ka eri mõõdete ja osade vastastikuse mõju tõlgendamine võib erineda (nt keskkonnategurite mõju organismi funktsioonidele erineb kindlasti nende mõjust osalusele).

Keskkonnategurid

Personaalsed tegurid

16

Selle skeemi järgi on indiviidi funktsioneerimisvõime teatud valdkonnas määratud terviseolukorra ja taustategurite (s.t keskkonna- ja personaalsete tegurite) keerulise vastastikuse koosmõjuga. Nende koostisosade vahel on dünaamiline vastastikune mõju: kui ühte neist sekkuda, võib sellele järgneda muutus ühes või mitmes elemendis. Need vastastikused mõjud on spetsiifilised ega ole alati ettearvatavalt üks-ühesed. Vastastikune mõju on kahesuunaline: vaeguse olemasolu võib muuta terviseolukorda ennast. Sageli võib olla õige järeldada, et suutlikkuspiirang oli tingitud ühest või mitmest puudest või soorituspiirang oli tingitud ühest või mitmest suutlikkuspiirangust. Siiski on oluline koguda nende tarindite andmeid üksteisest sõltumatult ja alles pärast andmete kogumist selgitada nendevahelisi seoseid ja nende seoste tekke põhjusi. Kui tahetakse kirjeldada kogu tervisekogemust, on kõik komponendid tarvilikud. Nii võivad näiteks olla:

§ puuded ilma suutlikkuspiiranguteta (nt pidalitõvest laastatud nägu ei avalda mõju selle inimese suutlikkusele);

§ sooritusprobleemid ja suutlikkuspiirangud ilma tegelike puueteta (nt

paljudest haigustest tingitud igapäevatoimingute vähenenud sooritamine);

§ sooritusprobleemid ilma puuete ja suutlikkuspiiranguteta (nt HIV-

positiivne isik või vaimuhaigusest paranenud endine patsient, kes puutuvad kokku eelarvamuste või diskrimineerimisega inimestevahelistes suhetes või tööl;

§ suutlikkuspiirangud kõrvalise abi puudumise korral, aga tegelikus

keskkonnas sooritusprobleeme ei ole (nt liikumispuudega indiviidile võib ühiskond anda ringiliikumiseks tehnilise abivahendi);

§ vastassuunalise mõju kogemused (nt jäseme mittekasutamine võib

põhjustada lihaste atrofeerumise; haiglassepanek võib kaasa tuua sotsiaalsete oskuste kadumise).

Lisas 4 toodud näited illustreerivad tarinditevahelise vastastikuse mõju võimalusi. Joonisel 1 kujutatud skeem näitab taustategurite (s.t keskkonna- ja personaalsete tegurite) rolli nendes protsessides. Need tegurid mõjutavad mingi terviseolukorraga indiviidi ja määravad kindlaks tema funktsioneerimisvõime tasandi ja ulatuse. Keskkonnategurid on indiviidi suhtes välised (nt ühiskonna hoiakud, arhitektuurilised lahendused, õigussüsteem) ja need on liigitatud keskkonnategurite klassifikatsioonis. Seevastu personaalseid tegureid ei ole RFK käesolevas versioonis klassifitseeritud. Need hõlmavad sugu, rassi, vanust, füüsilist vormi, elustiili, harjumusi ja muid taolisi tegureid. Nende hindamine on jäetud kasutaja hooleks, kui see vajalik on.

17

5.2. Meditsiiniline ja sotsiaalne mudel Funktsioneerimisvõime ja vaeguse selgitamiseks ning neist arusaamiseks on pakutud terve hulk kontseptuaalseid mudeleid.16 Neid saab esitada “meditsiinilise mudeli” ja “sotsiaalse mudeli” dialektilise ühtsusena. Meditsiiniline mudel vaatleb vaegust kui indiviidi probleemi, mida põhjustab otseselt kas haigus, trauma või mõni muu terviseolukord, mis nõuab asjatundjatelt individuaalse ravi näol meditsiinilist hooldust. Vaeguse käitlemise eesmärgiks on indiviidi hooldamine või tema kohanemine ja käitumise muutumine. Põhiküsimusena vaadeldakse meditsiiniabi ja poliitikatasandi peamine reageering on tervishoiupoliitika muutmine või reformimine. Vaeguse sotsiaalne mudel seevastu näeb olukorda peamiselt sotsiaalselt tingitud probleemina, mis seisneb eelkõige indiviidide täielikus integreerimises ühiskonda. Vaegus ei ole üksnes indiviidi probleem, vaid pigem keeruline kogum tingimustest, millest paljud on loonud sotsiaalne keskkond. Seega nõuab probleemi lahendamine sotsiaalset tegevust, ja kogu ühiskond vastutab kollektiivselt selle eest, et tehtaks sellised keskkonnamuudatused, mis võimaldaksid vaegurite täielikku osavõttu kõigist ühiskonnaelu valdkondadest. Järelikult on tegemist suhtumusliku või ideoloogiaalase probleemiga, mis nõuab sotsiaalset muutumist ja mis poliitikatasandil taandub inimõigustealaseks küsimuseks. Selle mudeli järgi on vaegus poliitiline probleem. RFK baseerub nende kahe vastandliku käsitlusviisi ühendamisel. Et funktsioneerimisvõime eri aspekte ühendada, kasutatakse “biopsühhosotsiaalset” lähenemisviisi. RFK püüab teha sellise sünteesi, et saada tervise eri aspektide koherentne käsitlusviis bioloogilisest, individuaalsest ja sotsiaalsest perspektiivist.17

6. RFK kasutamine

RFK on inimeste funktsioneerimisvõime ja vaeguste klassifikatsioon. See süstematiseerib tervisevaldkonnad ja tervisega seotud valdkonnad. Igas jaos on valdkonnad rühmitatud vastavalt nende üldistele tunnustele (nagu päritolu, liik või sarnasus) ja need on tähenduslikult järjestatud. Klassifikatsioon on koostatud paljusid põhimõtteid silmas pidades (vt Lisa 1). Need printsiibid puudutavad tasandite omavahelist seost ja klassifikatsiooni hierarhiat (tasandite süsteemi). Siiski on mõned RFK jaotised esitatud mittehierarhiliselt, ilma omavahelise sõltuvuseta, pigem kui mingi oksa võrdväärsed harud.

Järgnevalt on toodud klassifikatsiooni kasutamist puudutavad struktuurilised tunnusjooned.

(1) RTK annab standardsed praktilised definitsioonid tervise ja tervisega seotud valdkondade kohta, mis vastanduvad tervise “tavadefinitsioonidele”. Need definitsioonid kirjeldavad iga valdkonna põhilisi tunnuseid (nt kvaliteeti, omadusi ja suhteid) ning sisaldavad teavet selle kohta, mida iga valdkond hõlmab ja mis on sellest välja jäetud. Need definitsioonid sisaldavad tava liselt kasutatavaid hindamiskriteeriume, nii et neid saab kasutada ankeetides. Ümberpöördunult - 16 Termin “mudel” tähistab siin tarindit või paradigmat ning see erineb sama termini kasutusest eelnevates osades. 17 Vt ka Lisa 5 “RFK ja vaegurid”

18

olemasolevate hindamismeetoditega saadud tulemusi saab kodeerida RFK mõistete järgi. Näiteks “nägemisfunktsioonid” on defineeritud esemete kuju ja kontuuri tajumisena mitmesuguselt kauguselt, kasutades üht või mõlemat silma, nii et nägemisraskusi saab nende parameetrite suhtes kodeerida kui kergeid, mõõdukaid, raskeid või täielikke.

(2) RFK kasutab tärkide süsteemi, milles tähti b, s, d ja e kasutatakse organismi funktsioonide (b), struktuuride (s), tegutsemise ja osaluse (d) ning keskkonnategurite (e) tähistamiseks. Neile tähtedele järgneb numbriline kood, mis algab peatüki numbrist (üks number), siis teise tasandi (kaks numbrit) ning kolmanda ja neljanda tasandi tähistused (mõlema jaoks üks number).

(3) RFK jaotised on paigutatud üksteise sisse nii, et suuremad jaotised määratletakse detailsemalt esitatud lähedasi alajaotisi sisaldavana (nt tegutsemise ja osaluse jao 4 ptk, mis käsitleb liikuvust, hõlmab selliseid eraldi jaotisi nagu seismine, istumine, käimine, kandmine). Lühi- või koondversioon hõlmab kahte, täielik (detailne) versioon aga nelja tasandit. Mõlema versiooni koodid on vastavuses ja täieliku versiooni saab koondada lühiversiooniks.

(4) Igal inimesel võib igal tasandil olla palju koode. Need koodid võivad olla üksteisest sõltuvad või sõltumatud.

(5) RFK koodid on täielikud vaid määraja (qualifier) olemasolu korral, mis tähistab tervisetasandi suurust (nt probleemi tõsidust). Määrajaid kodeeritakse ühe, kahe või enama numbriga pärast eralduspunkti (või eraldajat). Iga koodi peab saatma vähemalt üks määraja. Ilma määrajateta pole koodidel mingit tähendust.

(6) Organismi funktsioonide ja struktuuride esimene määraja, tegutsemise ja osaluse, soorituse ja suutlikkuse määrajad ning keskkonnategurite esimene määraja – kõik need kirjeldavad vastava osa probleemide ulatust.

(7) Kõigi RFK jagude (Organismi funktsioonid ja struktuurid, tegutsemine ja osalus ning keskkonnategurid) kvantitatiivset mõõdet hinnatakse sellesama üldise skaala abil. Probleemi olemasolu võib olenevalt tarindist tähendada puuet, tegutsemis- või osaluspiirangut või takistavat tegurit. Vastavalt olulisele klassifikatsioonivaldkonnale tuleb leida sobivad määratlevad sõnad, nagu on järgmises näites sulgudes toodud (seal on teise tasandi valdkonna numbrilise koodi asemel xxx). Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist edasistes uurimistöödes. Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus puude, tegutsemis- või osaluspiirangu või takistava teguri mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks kui on kodeeritud, et organismi funktsiooni “probleemi ei ole” või “täielik probleem”, siis kodeerimise vea lubatav piir on kuni 5%. “Mõõdukas probleem” määratleb kuni poole täieliku probleemi skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele.

19

xxx.0 EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx.1 KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5-24% xxx.2 MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.3 RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50-95% xxx.4 TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% xxx.8 täpsustamata (Tta) xxx.9 ei ole rakendatav

(8) Keskkonnategurite puhul võib esimest määrajat kasutada kas ümbruse positiivsete mõjude ulatuse, s.t hõlbustavate tegurite või negatiivsete mõjude ulatuse, s.t takistavate tegurite tähistamiseks. Mõlemad kasutavad sama 0-4 skaalat, aga et tähistada hõlbustavaid tegureid, asendatakse eralduspunkt plussmärgiga: nt e110+2. Keskkonnategureid võib kodeerida (a) iga tarindi suhtes eraldi või (b) üldiselt, ilma mingile tarindile viitamata. Esimene võimalus on parem, sest see võimaldab mõju ja selle olulisust selgemalt määratleda.

(9) Paljudel kasutajatel võib olla vaja iga elemendi kodeerimisel lisada muud liiki infot. On suur hulk erinevaid lisamäärajaid, millest võib abi olla. Tabelis 3 on toodud nii iga jao määrajate detailid kui ka soovitused täiendavate lisamäärajate väljatöötamiseks.

(10) Tervise ja tervisega seotud valdkondade kirjeldused viitavad nende kasutamisele teatud ajahetkel (s.t nagu momentvõte). Kui aga neid korduvalt teha, on võimalik kirjeldada protsessi muutumist aja jooksul.

(11) RFK järgi võib inimese tervisele ja tema tervisega seotud seisunditele omistada mitmeid koode, mis sisalduvad klassifikatsiooni kahes osas. Võimalike koodide maksimumhulk ühe inimese kohta on ühenumbrilisel (esimesel) tasandil kuni 34 (8 organismi funktsioonide, 8 organismi struktuuride, 9 soorituse ja 9 suutlikkuse koodi). Teise tasandi puhul võib koode olla kuni 362. Veelgi detailsematel tasanditel võib olla kuni 1424 koodi. RFK praktilisel kasutamisel piisab 3-18 koodist, et adekvaatselt kirjeldada juhtumit teisetasandilise (kolmenumbrilise) täpsusega. Tavaliselt kasutatakse detailsemat, neljatasandilist versiooni, eriuuringute tegemiseks (nt rehabilitatsioonitulemuste või geriaatria kohta), sest ülevaatlikeks uuringuteks ja ravitulemuste hindamiseks piisab kahetasandilisest klassifikatsioonist.

Täpsemad kodeerimisjuhised on toodud Lisas 2. Klassifikatsiooni kasutajatel on väga soovitatav MTO või tema koostöökeskuste süsteemi kaudu teha läbi RFK kasutamise kursused. Tabel 3. Määrajad

RFK jaod Esimene määraja Teine määraja Organismi funktsioonid (b)

Negatiivse skaalaga üldmääraja, mis näitab puude suurust või ulatust Näide: b167.3 näitab keelespetsiifiliste vaimsete funktsioonide rasket puuet

Ei ole

20

Organismi struktuurid (s)

Negatiivse skaalaga üldine määraja, mis näitab puude suurust või ulatust Näide: s730.3 näitab ülajäseme rasket puuet

Kasutatakse organismi vastava struktuuri muutuse olemuse näitamiseks: 0 ei ole struktuuruimuutust 1 struktuuri täielik puudumine 2 osaline puudumine 3 lisaosa 4 hälbinud mõõtmed 5 diskontinuiteet, ebapidevus 6 väärasend 7 kvalitatiivsed struktuurimuutused, nt vedelikupeetus 8 täpsustamata (Tta) 9 ei ole rakendatav Näide: s730.32 näitab ülajäseme osalist puudumist

Tegutsemine ja osalus (d)

Sooritus Üldmääraja Probleem indiviidi tegelikus ümbruses Näide: d5101.1_ näitab kogu keha pesemisel esinevat kerget probleemi, kui inimesel on olemas tema tegelikus keskkonnas kättesaadavad abivahendid

Suutlikkus Üldmääraja Piirang abi puudumisel Näide: d5101._2 näitab mõõdukat probleemi kogu keha pesemisel, kui ei ole abivahendeid ja keegi ei abista

Keskkonnategurid (e) Negatiivse ja positiivse skaalaga üldmääraja, mis tähistab hõlbustava või takistava teguri ulatust Näide: e130.2 näitab, et õppematerjalid kujutavad endast mõõdukat takistavat tegurit. Vastupidi, e130+2 tähendab, et õppematerjalid on mõõdukas hõlbustav tegur

Ei ole

Maailma Terviseassamblee 54. istungjärgu kinnitus RFK rahvusvahelise kasutuselevõtu kohta

21

Resolutsioon WHA54.21 kõlab järgmiselt:

Maailma Terviseassamblee 54. istungjärk 1. KIIDAB HEAKS Rahvusvahelise puuete, vaegurluse ja invaliidsuse

klassifikatsiooni (ICIDH) teise väljaande, pealkirjaga Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, siitpeale lühendina ICF (eestikeelsena RFK);

2. KOHUSTAB liikmesriike kasutama RFKd oma teaduslikus uurimistöös,

epidemioloogilises järelevalves ja aruandluses, arvesse võttes liikmesriikide endi spetsiifilisi olukordi ja eriti tulevasi võimalikke revisjone;

3. PALUB peadirektorit liikmesriike nende palvel RFK kasutamisel toetada.

22

RFK ÜHETASANDILINE KLASSIFIKATSIOON

Klassifikatsiooni peatükkide pealkirjad

Organismi funktsioonid

I peatükk Vaimsed funktsioonid II peatükk Sensoorsed funktsioonid ja valu III peatükk Hääle- ja kõnefunktsioonid IV peatükk Kardiovaskulaarse, hematoloogilise, immunoloogilise ja respiratoorse süsteemi funktsioonid V peatükk Seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid VI peatükk Urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid VII peatükk Närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid VIII peatükk Naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid

Organismi struktuurid I peatükk Närvisüsteemi struktuurid II peatükk Silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid III peatükk Hääle ja kõnega seotud struktuurid IV peatükk Südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid V peatükk Seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid VI peatükk Urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid VII peatükk Liikumisega seotud struktuurid VIII peatükk Nahk ja nahaga seotud struktuurid

Tegutsemine ja osalus I peatükk Õppimine ja teadmiste rakendamine II peatükk Üldised ülesanded ja nõuded III peatükk Suhtlemine IV peatükk Liikuvus V peatükk Enesehooldus VI peatükk Kodused toimingud VII peatükk Inimestevaheline lävimine ja suhted VIII peatükk Peamised elualad IX peatükk Ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

Keskkonnategurid I peatükk Tooted ja tehnoloogia II peatükk Looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused III peatükk Toetus ja suhted IV peatükk Hoiakud V peatükk Teenistused, süsteemid ja strateegiad

23

RFK KAHETASANDILINE KLASSIFIKATSIOON Klassifikatsiooni peatükkide pealkirjad ning klassifikatsiooni esimene jaotustasand

Organismi funktsioonid I PEATÜKK: VAIMSED FUNKTSIOONID Üldised vaimsed funktsioonid (b110-b139) b110 Teadvuse funktsioonid b114 Orienteerumisfunktsioonid b117 Intellektuaalsed funktsioonid b122 Üldised psühhosotsiaalsed funktsioonid b126 Temperamendi ja isiksuse funktsioonid b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid b134 Unefunktsioonid b139 TT ja Tta üldised vaimsed funktsioonid Spetsiifilised vaimsed funktsioonid (b140-b189) b140 Tähelepanufunktsioonid b144 Mälufunktsioonid b147 Psühhomotoorsed funk tsioonid b152 Emotsioonide funktsioonid b156 Tajufunktsioonid b160 Mõtlemisfunktsioonid b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid b167 Keele vaimsed funktsioonid b172 Arvutamisfunktsioonid b176 Keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid b180 Enese- ja ajataju funktsioonid b189 TT ja Tta spetsiifilised vaimsed funktsioonid b198 TT vaimsed funktsioonid b199 Tta vaimsed funktsioonid II PEATÜKK: SENSOORSED FUNKTSIOONID JA VALU Nägemine ja sellega seotud funktsioonid (b210-b229) b210 Nägemisfunktsioonid b215 Silmamanuste funktsioonid b220 Silma ja -manustega seonduvad aistingud b229 TT ja Tta nägemisega seotud ja nägemisfunktsioonid Kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid (b230-b249) b230 Kuulmisfunktsioonid b235 Tasakaaluelundi funktsioonid b240 Kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud b249 TT ja Tta kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid

24

Muud sensoorsed funktsioonid (b250-b279) b250 Maitsmisfunktsioon b255 Haistmisfunktsioon b260 Asenditundlikkuse funktsioon b265 Puutetundlikkuse funktsioon b270 Temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid b279 TT ja Tta muud sensoorsed funktsioonid Valu (b280-b289) b280 Valuaisting b289 TT ja Tta valuaisting b298 TT sensoorsed funktsioonid ja valu b299 Tta sensoorsed funktsioonid ja valu III PEATÜKK: HÄÄLE- JA KÕNEFUNKTSIOONID b310 Häälefunktsioonid b320 Hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid b330 Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid b340 Muude hääleliste väljenduste funktsioonid b398 TT hääle- ja kõnefunktsioonid b399 Tta hääle- ja kõnefunktsioonid IV PEATÜKK: KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE JA RESPIRATOORSE SÜSTEEMI FUNKTSIOONID Südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429) b410 Südamefunktsioonid b415 Veresoonte funktsioonid b420 Vererõhu funktsioonid b429 TT ja Tta südame ja veresoonte funktsioonid Vere ja immuunsüsteemi funktsioonid (b430-b439) b430 Vere funktsioonid b435 Immuunsüsteemi funktsioonid b439 TT ja Tta vere ja immuunsüsteemi funktsioonid Hingamissüsteemi funktsioonid (b440-b449) b440 Hingamisfunktsioonid b445 Hingamislihaste funktsioonid b449 TT ja Tta hingamissüsteemi funktsioonid Muud südame ja veresoonte ning hingamissüsteemi funktsioonid ja nendega seonduvad aistingud (b450-b469) b450 Muud hingamisfunktsioonid b455 Koormustaluvuse funktsioonid b460 Südame ja veresoonte ning hingamisfunktsioonidega seonduvad aistingud b469 TT ja Tta südame ja veresoonte ning hingamissüsteemi muud funktsioonid ja aistingud

25

b498 TT südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid b499 Tta südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid V PEATÜKK: SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMI FUNKTSIOONID Seedesüsteemiga seotud funktsioonid (b510-b539) b510 Toidu manustamise funktsioonid b515 Seedimisfunktsioonid b520 Toidu omastamise funktsioonid b525 Defekatsioonifunktsioonid b530 Kehakaalu säilitamise funktsioonid b535 Seedesüsteemiga seonduvad aistingud b539 TT ja Tta seedesüsteemiga seotud funktsioonid Ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid (b540-b559) b540 Üldised ainevahetusfunktsioonid b545 Vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid b550 Termoregulatsiooni funktsioonid b555 Endokriinnäärmete funktsioonid b559 TT ja Tta ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid b598 TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid b599 Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid VI PEATÜKK: UROGENITAALSED JA REPRODUKTIIVSED FUNKTSIOONID Uriinitekke ja urineerimisfunktsioonid (b610-b639) b610 Uriinitekke funktsioonid b620 Urineerimisfunktsioonid b630 Uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud b639 TT ja Tta uriinitekke ja urineerimisfunktsioonid Genitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid (b640-b679) b640 Seksuaalfunktsioonid b650 Menstruatsioonifunktsioonid b660 Soojätkamisfunktsioonid b670 Genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud b679 TT ja Tta genitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid b698 TT urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid b699 Tta urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid VII PEATÜKK: NÄRVIDE, LIHASTE, LUUSTIKU JA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID Liigeste ja luude funktsioonid (b710-b729) b710 Liigeste liikuvuse funktsioonid b715 Liigeste stabiilsuse funktsioonid b720 Luude liikuvuse funktsioonid b729 TT ja Tta luude ja liigeste funktsioonid

26

Lihaste funktsioonid (b730-b749) b730 Lihasjõu funktsioonid b735 Lihastoonuse funktsioonid b740 Lihaste vastupidavuse funktsioonid b749 TT ja Tta lihaste funktsioonid Liigutuste funktsioonid (b750-b789) b750 Motoorsete reflekside funktsioonid b755 Tahtmatute liigutusreaktsioonide funktsioonid b760 Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid b765 Tahtmatute liigutuste funktsioonid b770 Kõnnaku funktsioonid b780 Lihaste- ja liikumisfunktsioonidega seonduvad aistingud b789 TT ja Tta liikumisfunktsioonid b798 TT närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid b799 Tta närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid VIII PEATÜKK: NAHA JA SELLEGA SEOTUD STRUKTUURIDE FUNKTSIOONID Naha funktsioonid (b810-b849) b810 Naha kaitsefunktsioonid b820 Naha paranemisfunktsioonid b830 Muud nahafunktsioonid b840 Nahaga seonduvad aistingud b849 TT ja Tta nahafunktsioonid Juuste ja küünte funktsioonid (b850-b869) b850 Juuste funktsioonid b860 Küünte funktsioonid b869 TT ja Tta juuste ja küünte funktsioonid b898 TT naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid b899 Tta naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid

Organismi struktuurid I PEATÜKK: NÄRVISÜSTEEMI STRUKTUURID s110 Peaaju struktuur s120 Seljaaju ja sellega seotud struktuurid s130 Ajukelmete struktuur s140 Sümpaatilise närvisüsteemi struktuur s150 Parasümpaatilise närvisüsteemi struktuur s198 TT närvisüsteemi struktuur s199 Tta närvisüsteemi struktuur II PEATÜKK: SILM, KÕRV JA NENDEGA SEOTUD STRUKTUURID s210 Silmakoopa struktuur s220 Silmamuna struktuur

27

s230 Silmaümbruse struktuurid s240 Väliskõrva struktuur s260 Sisekõrva struktuur s298 TT silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid s299 Tta silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid III PEATÜKK: HÄÄLE JA KÕNEGA SEOTUD STRUKTUURID s310 Nina struktuur s320 Suu struktuur s330 Neelu struktuur s340 Kõri struktuur s398 TT hääle ja kõnega seotud struktuurid s399 Tta hääle ja kõnega seotud struktuurid IV PEATÜKK: SÜDAME JA VERESOONKONNA, IMMUUN- JA HINGAMISSÜSTEEMI STRUKTUURID s410 Südame ja veresoonkonna struktuur s420 Immuunsüsteemi struktuur s430 Hingamissüsteemi struktuur s498 TT südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid s499 Tta südame javeresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid V PEATÜKK: SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID s510 Süljenäärmete struktuur s520 Söögitoru struktuur s530 Mao struktuur s540 Soolestiku struktuur s550 Kõhunäärme e pankrease struktuur s560 Maksa struktuur s570 Sapipõie ja -juhade struktuur s580 Endokriinnäärmete struktuur s598 TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid s599 Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid VI PEATÜKK: UROGENITAAL- JA REPRODUKTIIVSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID s610 Kuseeritussüsteemi struktuur s620 Vaagnapõhja struktuur s630 Reproduktiivsüsteemi struktuur s698 TT urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid s699 Tta urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid VII PEATÜKK: LIIKUMISEGA SEOTUD STRUKTUURID s710 Pea ja kaela piirkonna struktuur

28

s720 Õlapiirkonna struktuur s730 Ülajäseme struktuur s740 Vaagnapiirkonna struktuur s750 Alajäseme struktuur s760 Kehatüve struktuur s770 Muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid s798 TT liikumisega seotud struktuurid s799 Tta liikumisega seotud struktuurid VIII PEATÜKK: NAHK JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURID s810 Nahapiirkondade struktuur s820 Nahanäärmete struktuur s830 Küünte struktuur s840 Juuste struktuur s898 TT nahk ja nahaga seotud struktuurid s899 Tta nahk ja nahaga seotud struktuurid

Tegutsemine ja osalus I PEATÜKK: ÕPPIMINE JA TEADMISTE RAKENDAMINE Meeleelundite sihipärane kasutamine (d110-d129) d110 Vaatamine d115 Kuulamine d120 Muu sihipärane tajumine d129 TT ja Tta meeleelundite sihipärane kasutamine Põhiõppimine (d130-d159) d130 Jäljendamine d135 Kordamine d140 Lugemaõppimine d145 Kirjutamaõppimine d150 Arvutamaõppimine d155 Oskuste omandamine d159 TT ja Tta põhiõppimine Teadmiste rakendamine (d160-d179) d160 Tähelepanu koondamine d163 Mõtlemine d166 Lugemine d170 Kirjutamine d172 Arvutamine d175 Probleemide lahendamine d177 Otsuste tegemine d179 TT ja Tta teadmiste rakendamine d198 TT õppimine ja teadmiste rakendamine d199 Tta õppimine ja teadmiste rakendamine

29

II PEATÜKK: ÜLDISED ÜLESANDED JA NÕUDED d210 Ühe ülesande täitmine d220 Paljude ülesannete täitmine d230 Igapäevatoimingute tegemine d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek d298 TT üldised ülesanded ja nõuded d299 Tta üldised ülesanded ja nõuded III PEATÜKK: SUHTLEMINE Suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine (d310-d329) d310 Suuliste sõnumite vastuvõtmine d315 Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine d320 Viipekeeles edastatud sõnumite vastuvõtmine d325 Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine d329 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine Suhtlemine – sõnumite edastamine (d330-d349) d330 Rääkimine d335 Mitteverbaalsete sõnumite edastamine d340 Sõnumite edastamine viipekeeles d345 Kirjalikud sõnumid d349 TT ja Tta suhtlemine – sõnumite edastamine Vestlus ning sidepidamisvahendite ja –tehnikate kasutamine (d350-d369) d350 Vestlus d355 Arutelu d360 Kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine d369 TT ja Tta vestlemine ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine d398 TT suhtlemine d399 Tta suhtlemine IV PEATÜKK : LIIKUVUS Kehaasendi muutmine ja säilitamine (d410-d429) d410 Keha põhiasendi muutmine d415 Kehaasendi säilitamine d420 Enda ühest kohast teise nihutamine d429 TT ja Tta kehaasendi muutmine ja säilitamine

Esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine (d430-d449) d430 Esemete tõstmine ja kandmine d435 Esemete liigutamine alajäsemetega d440 Käte täppisliigutused d445 Käte ja käsivarte kasutamine d449 TT ja Tta esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine Käimine ja liikumine (d450-d469) d450 Käimine

30

d455 Muul viisil liikumine d460 Mitmesugustes kohtades liikumine d465 Abivahenditega liikumine d469 TT ja Tta käimine ja liikumine Liiklusvahendi abil liikumine (d470-d489) d470 Liiklusvahendi kasutamine d475 Liiklusvahendi juhtimine d480 Loomadega ratsutamine d489 TT ja Tta liiklusvahendi abil liikumine d498 TT liikuvus d499 Tta liikuvus V PEATÜKK: ENESEHOOLDUS d510 Enda pesemine d520 Kehaosade hooldus d530 Tualettruumi toimingud d540 Riietumine d550 Söömine d560 Joomine d570 Oma tervise eest hoolitsemine d598 TT enesehooldus d599 Tta enesehooldus VI PEATÜKK: KODUSED TOIMINGUD Eluks vajaliku hankimine (d610-d629) d610 Eluaseme hankimine d620 Kaupade ja teenuste hankimine d629 TT ja Tta eluks vajaliku hankimine Majapidamistööd (d630-d649) d630 Toiduvalmistamine d640 Kodutööde tegemine d649 TT ja Tta majapidamistööd Koduse vara hooldus ja teiste abistamine (d650-d669) d650 Koduse vara hooldus d660 Teiste abistamine d669 TT ja Tta koduse vara hooldus ja teiste abistamine d698 TT kodused toimingud d699 Tta kodused toimingud VII PEATÜKK: INIMESTEVAHELINE LÄVIMINE JA SUHTED Üldine inimestevaheline lävimine (d710-d729) d710 Elementaarne inimestevaheline lävimine d720 Komplitseeritud inimestevaheline lävimine d729 TT ja Tta üldine inimestevaheline lävimine

31

Spetsiifilised inimestevahelised suhted (d730-d779) d730 Võõrastega kontakteerumine d740 Ametlikud suhted d750 Mitteametlikud sotsiaalsed suhted d760 Perekondlikud suhted d770 Intiimsuhted d779 TT ja Tta spetsiifilised inimestevahelised suhted d798 TT inimestevaheline lävimine ja suhted d799 Tta inimestevaheline lävimine ja suhted VIII PEATÜKK: PEAMISED ELUALAD Õppimine ja haridus (d810-d839) d810 Mitteametlik õppimine d815 Koolieelne õppimine d820 Kooliharidus d825 Kutseharidus d830 Kõrgharidus d839 TT ja Tta õppimine ja haridus Töö ja tööhõive (d840-d859) d840 Õpiaeg (tööks ettevalmistumine) d845 Töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine d850 Tasustatav töö d855 Tasustamata töö d859 TT ja Tta töö ja tööhõive Majandustegevus (d860-d879) d860 Lihtsad majandustegevused d865 Keerulised majandustegevused d870 Majanduslik sõltumatus d879 TT ja Tta majandustegevus d898 TT peamised elualad d899 Tta peamised elualad IX PEATÜKK: ÜHENDUSTES OSALEMINE, SELTSKONNA- JA KODANIKUELU d910 Ühendustes osalemine d920 Puhkus ja vaba aeg d930 Religioon ja spirituaalsus d940 Inimõigused d950 Poliitikaelu ja kodakondsus d998 TT ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu d999 Tta ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

Keskkonnategurid I PEATÜKK: TOOTED JA TEHNOLOOGIA e110 Toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

32

e115 Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks e120 Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas e125 Kommunikatsioonivahendid ja –tehnoloogiad e130 Õppevahendid ja –tehnoloogiad e135 Töövahendid ja-tehnoloogiad e140 Kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad e145 Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vahendid ning tehnoloogiad e150 Üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad e155 Eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad e160 Maakasutuse tooted ja tehnoloogiad e165 Varad e198 TT tooted ja tehnoloogiad e199 Tta tooted ja tehnoloogiad II PEATÜKK: LOODUSKESKKOND JA INIMESTE TEHTUD KESKKONNAMUUTUSED e210 Loodusgeograafia e215 Rahvastik e220 Floora ja fauna e225 Kliima e230 Loodusnähtused e235 Inimeste põhjustatud nähtused e240 Valgus e245 Ajaga seotud muutused e250 Heli e255 Vibratsioon e260 Õhu kvaliteet e298 TT looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused e299 Tta looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused III PEATÜKK: TOETUS JA SUHTED e310 Kitsas perekonnaring e315 Laiem perekonnaring e320 Sõbrad e325 Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased e330 Juhtpositsiooniga inimesed e335 Alluva positsiooniga inimesed e340 Tugiisikud ja hooldajad e345 Võõrad e350 Kodustatud loomad e355 Tervishoiutöötajad e360 Muude erialade inimesed e398 TT toetus ja suhted e399 Tta toetus ja suhted IV PEATÜKK: HOIAKUD e410 Lähedaste perekonnaliikmete isikupärased hoiakud

33

e415 Kaugemate perekonnaliikmete isikupärased hoiakud e420 Sõprade isikupärased hoiakud e425 Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste isikupärased hoiakud e430 Juhtpositsiooniga inimeste isikupärased hoiakud e435 Alluva positsiooniga inimeste isikupärased hoiakud e440 Tugiisikute ja hooldajate isikupärased hoiakud e445 Võõraste isikupärased hoiakud e450 Tervisho iutöötajate isikupärased hoiakud e455 Muude erialainimeste isikupärased hoiakud e460 Ühiskondlikud hoiakud e465 Sotsiaalsed normid, kombed ja ideoloogiad e498 TT hoiakud e499 Tta hoiakud V PEATÜKK: TEENISTUSED, SÜSTEEMID JA STRATEEGIAD e510 Tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad e515 Arhitektuuri- ja ehitusteenistused, süsteemid ning strateegiad e520 Maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e525 Elamumajandusteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e530 Kommunaalteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e535 Kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad e540 Transporditeenistused, -süsteemid ja –strateegiad e545 Kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e550 Juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad e555 Ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ning strateegiad e560 Meediateenistused, -süsteemid ja –strateegiad e565 Majandusteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e570 Sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e575Üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e580 Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e585 Haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja –strateegiad e590 Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja –strateegiad e595 Poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad e598 TT teenistused, süsteemid ja strateegiad e599 Tta teenistused, süsteemid ja strateegiad

34

RFK DETAILNE DEFINITSIOONIDEGA KLASSIFIKATSIOON

Kõik klassifikatsiooni jaotised koos definitsioonide, kaasa- ja väljaarvamistega

Organismi funktsioonid Definitsioonid: Organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised

funktsioonid e talitlused (kaasa arvatud psüühilised funktsioonid).

Puuded on organismi funktsiooni või struktuuri hälbed, nagu oluline kõrvalekalle või kaotus.

Määrajad Negatiivse skaalaga üldist määrajat kasutatakse puude olulisusele või suurusele osutamiseks: xxx.0 EI OLE puuet (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx.1 KERGE puue (väike, nõrk, ...) 5-24% xxx.2 MÕÕDUKAS puue (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.3 RASKE puue (suur, tõsine, ...) 50-95% xxx.4 TÄIELIK puue (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% xxx.8 täpsustamata (Tta) xxx.9 ei ole rakendatav Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus funktsiooni puude mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks kui on kodeeritud, et organismi funktsiooni “puuet ei ole” või “täielik puue”, siis kodeerimisvea lubatav piir on kuni 5%. “Mõõdukas puue” määratleb kuni poole täieliku puude skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele. Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist edasistes uurimistöödes. RFK kodeerimiskokkulepete detailsemat selgitust vt Lisa 2.

Organismi struktuurid Definitsioonid: Organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu

elundid, jäsemed või nende osad.

Puuded on organismi funktsiooni või struktuuri hälbed, nagu oluline kõrvalekalle või kaotus.

Esimene määraja Negatiivse skaalaga üldist määrajat kasutatakse puude olulisusele või suurusele osutamiseks:

35

xxx.0 EI OLE puuet (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx.1 KERGE puue (nõrk, väike, ...) 5-24% xxx.2 MÕÕDUKAS puue (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.3 RASKE puue (suur, tõsine, ...) 50-95% xxx.4 TÄIELIK puue (sügav, vaieldamatu...) 96-100% xxx.8 täpsustamata (Tta) xxx.9 ei ole rakendatav

Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus organismi struktuuri puude mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks kui on kodeeritud, et keha struktuuris ”ei ole puuet” või “täielik puue”, siis kodeerimise vea lubatav piir on kuni 5%. “Mõõdukas puue” määratleb kuni poole täieliku puude skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele. Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist uurimistööde käigus. Teine määraja Vastavas organismi struktuuris toimunud muutuse olemuse tähistamiseks:

0 ei ole struktuurimuutust 1 struktuuri täielik puudumine 2 osaline puudumine 3 lisaosa 4 hälbinud mõõtmed 5 diskontinuiteet (ebapidevus, katkelisus, mitteterviklikkus – vrdl 2) 6 väärasend 7 kvalitatiivsed struktuurimuutused, nt vedelikupeetus 8 täpsustamata (Tta) 9 ei ole rakendatav

Kolmas määraja (soovitatav) Vastavas organismi struktuuris toimunud muutuse asukoha tähistamiseks:

0 rohkem kui üks piirkond 1 paremal 2 vasakul 3 mõlemapoolne 4 ees 5 taga 6 proksimaalne (keha keskteljele lähem) 7 distaalne (keha keskteljest kaugem) 8 täpsustamata (Tta) 9 ei ole rakendatav

RFK kodeerimiskokkulepete detailsemat selgitust vt Lisa 2.

36

Tegutsemine ja osalus Definitsioonid: Tegutsemine (activity) tähendab, et indiviid täidab ülesannet

või sooritab tegevust.

Osalus (participation) on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni. Tegutsemispiirangud (activity limitations) on raskused, mida indiviid võib tegutsemisel kogeda. Osaluspiirangud (participation restrictions) on probleemid, millega indiviid võib elulistes situatsioonides kokku puutuda.

Määrajad Tegutsemise ja osaluse jaos on valdkonnad toodud ühe loeteluna, mis katab kõiki elualasid (põhiõppimisest ja jälgimisest selliste keeruliste nähtusteni nagu inimestevahelised suhted). Seda jagu saab kasutada kas tegutsemise (a) või osaluse (p) või nende mõlema kirjeldamiseks. Tegutsemise ja osaluse jao kaks määrajat on: soorituse määraja ja suutlikkuse määraja. Soorituse määraja kirjeldab, mida indiviid oma tegelikus ümbruses teeb. Kuna tegelik ümbrus hõlmab ka sotsiaalset konteksti, võib selle määrajaga registreeritud sooritust mõista ka kui inimeste “kaasatust elulisse situatsiooni” või “läbielatud kogemust” konkreetses tegelikus elukeskkonnas. See kontekst hõlmab keskkonnategureid – kõiki füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku maailma aspekte, mida saab kodeerida Keskkonnategurite jao järgi. Suutlikkuse määraja kirjeldab indiviidi võimet ülesannet täita või tegevust sooritada. See määraja näitab kõrgeimat võimalikku talitlustasandit, milleni indiviid võib antud valdkonnas antud momendil jõuda. Suutlikkust mõõdetakse tavapärases või standardkeskkonnas ja see peegeldab indiviidi keskkonnatingimustest olenevaid võimeid. Selle tavapärase või standardkeskkonna omaduste kirjeldamiseks saab kasutada Keskkonnategurite jagu. Sõltuvalt sellest, kas inimene kasutab abivahendeid või kellegi abi või ei kasuta, võib nii suutlikkuse kui ka soorituse määrajaid hinnata järgmise skaala järgi: xxx.0 EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx.1 KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5-24% xxx.2 MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.3 RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50-95% xxx.4 TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% xxx.8 täpsustamata (Tta) xxx.9 ei ole rakendatav Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus sooritusprobleemi või suutlikkuspiirangu mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks, kui on kodeeritud, et sooritusprobleemi ei ole või on täielik

37

sooritusprobleem, siis kodeerimise vea lubatav piir on kuni 5%. Mõõdukas sooritusprobleem määratleb kuni poole täieliku sooritusprobleemi skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele. Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist uurimistööde käigus. RFK kodeerimiskokkulepete detailsemat selgitust vt Lisa 2.

Keskkonnategurid Definitsioon: Keskkonnategurid (environmental factors) moodustavad

materiaalse, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimesed elavad.

Keskkonnategurite kodeerimine Keskkonnategurid on RFK II osa (Taustategurid) üks jagu. Neid tegureid tuleb arvestada eraldi iga funktsioneerimisvõime puhul ja vastavalt kodeerida (vt Lisa 2). Keskkonnategureid tuleb kodeerida selle inimese seisukohast, kelle seisundit kirjeldatakse. Näiteks ilma ääriseta kõnniteed võib kodeerida ratastoolikasutaja jaoks hõlbustava tegurina, aga pimeda inimese jaoks takistava tegurina. Esimene määraja osutab, millises ulatuses on mingi tegur hõlbustav või takistav. On palju põhjuseid, miks mingi keskkonnategur võib olla kas hõlbustav või takistav ja millisel määral. Hõlbustavate tegurite juures peab klassifikatsiooni kasutaja meeles pidama selliseid aspekte, nagu ressursi kättesaadavus, kas juurdepääs sellele on kindel või muutuv, on see hea või halva kvaliteediga jne. Takistavate tegurite puhul võib olla oluline, kui sageli mingi tegur inimest takistab, kas takistus on suur või väike, välditav või vältimatu. Samuti tuleks meeles pidada, et keskkonnategur võib olla takistav tegur kas oma olemasolu tõttu (nt negatiivsed hoiakud vaegustega inimeste suhtes) või oma puudumise tõttu (nt vajaliku teenuse kättesaamatus). Keskkonnategurite mõju eri terviseolukordadega inimestele on mitmesugune ja keeruline ning tahaks loota, et tulevikus tehtavad uuringud võimaldavad seda vastastikust mõju paremini mõista ja võimalik, et need näitavad teise määraja kasulikkust nende tegurite jaoks. Vahel võib keskkonnategurite eri rühmi kirjeldada selliste üldiste terminitega nagu vaesus, areng, maa- või linnatingimused või ühiskondlik rikkus. Klassifikatsioonis selliseid kokkuvõtvaid määratlusi ei kohta. Kasutaja peaks pigem eraldama neid moodustavad tegurid ja siis need kodeerima. Jällegi tuleb nentida, et on vaja täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas need kokkuvõtvad määratlused koosnevad selgetest ja konsekventsetest keskkonnategurite rühmadest. Esimene määraja Järgnevalt on toodud negatiivne ja positiivne skaala, mis tähistab ulatust, milleni keskkonnategur mõjub takistava või hõlbustava tegurina. Ainult punkti või eraldaja kasutamine tähistab takistavat tegurit ja plussmärk tähistab hõlbustavat tegurit, nagu allpool näidatud:

38

xxx.0 EI OLE takistavat tegurit (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx.1 KERGE takistav tegur (väike, nõrk, ...) 5-24% xxx.2 MÕÕDUKAS takistav tegur (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx.3 RASKE takistav tegur (suur, tõsine, ....) 50-95% xxx.4 TÄIELIK takistav tegur (vaieldamatu, ...) 96-100% xxx+0 EI OLE hõlbustavat tegurit (puudub, tühine, ...) 0-4% xxx+1 KERGE hõlbustav tegur (väike, nõrk, ...) 5-24% xxx+2 MÕÕDUKAS hõlbustav tegur (keskmine, tuntav, ...) 25-49% xxx+3 OLULINE hõlbustav tegur (suur, tõsine, ....) 50-95% xxx+4 TÄIELIK hõlbustav tegur (vaieldamatu, ...) 96-100% xxx.8 täpsustamata takistav tegur xxx+8 täpsustamata hõlbustav tegur xxx.9 ei ole rakendatav Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus keskkonna takistava või hõlbustava teguri mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks, kui on kodeeritud, et takistavat tegurit ei ole või on täielik takistav tegur, siis kodeerimise vea lubatav piir on kuni 5%. Mõõdukas takistav tegur määratleb kuni poole täieliku takistava teguri skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele. Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist uurimistööde käigus. Teine määraja tuleb alles välja töötada.

39

Kood Pealkiri Kirjeldus Kaasa arvatud Välja arvatud

bORGANISMI FUNKTSIOONID

b1

I PEATÜKK VAIMSED FUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb aju funktsioone: nii üldisi vaimseid funktsioone nagu teadvus, energia ja tung, kui ka spetsiifilisi vaimseid funktsioone nagu mälu-, keele- ja arvutamisfunktsioonid.

Üldised vaimsed funktsioonid (b110-b139)

b110Teadvuse funktsioonid

Üldised vaimsed funktsioonid, mis määravad teadvuse ja virguse, k.a ärkveloleku selguse ja püsivuse.

K.a: teadvuse seisundit, püsivust ja kvaliteeti mõjutavad funktsioonid; teadvusetus, kooma, vegetatiivsed seisundid, hämarolek, transs, maaniad, ravimitest põhjustatud teadvusemuutused, deliirium, stuupor

V.a: orienteerumisfunktsioonid (b114); vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130); unefunktsioonid (b134)

b1100 Teadvuse seisund

Vaimsed funktsioonid, mille häirumisel tekib teadvuse hämardumine, stuupor või kooma.

b1101 Teadvuse pidevus

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ärkveloleku, virguse ja teadvuse selguse ning mille häirete korral võivad tekkida hämarolek, transs või muud sarnased seisundid.

b1102 Teadvuse kvaliteet

Vaimsed funktsioonid, mis häirumise korral kutsuvad esile ärkveloleku, virguse või teadvuse selguse muutusi, nagu ravimitest põhjustatud seisundimuutused või deliirium.

b1108TT teadvuse funktsioonid

b1109Tta teadvuse funktsioonid

40

b114Orienteerumisfunktsioonid

Üldised vaimsed funktsioonid, mis määravad eneseteadvuse ja suhtumise endasse, teistesse, aega ning ümbritsevasse.

K.a: Orienteerumisfunktsioonid ajas, kohas ja isikus; orienteerumine enda isikus ja teistes; desorienteerumine ajas, kohas ja isikus

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); tähelepanufunktsioonid (b140); mälufunktsioonid (b144)

b1140 Orienteerumine ajas

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ajataju, nagu nädalapäeva, kuupäeva, kuu ja aasta teadvustamise.

b1141Orienteerumine kohas

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad kohataju, nt oma vahetu ümbruse, linna või maa teadvustamise.

b1142Orienteerumine inimestes

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad isiku enda identiteedi ja tema vahetus ümbruses olevate isikute identiteedi teadvustamise.

b11420Orienteerumine endas

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad iseenda identiteedi teadvustamise.

b11421Orienteerumine teistes

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad lähimas ümbruses olevate teiste inimeste identiteedi teadvustamise .

b11428TT orienteerumine inimestes

b11429Tta orienteerumine inimestes

b1148

TT orienteerumisfunktsioonid

b1149

Tta orienteerumisfunktsioonid

b117Intellektuaalsed funktsioonid

Üldised vaimsed funktsioonid, mis on vajalikud, et mõista ja konstruktiivselt seostada mitmesuguseid vaimseid talitlusi, kaasa arvatud kõiki tunnetusfunktsioone ja nende arengut eluaja jooksul.

K.a: intellektuaalse arengu funktsioonid; intellektuaalne arengupeetus, vaimne arengupeetus, dementsus

V.a: mälufunktsioonid (b144); mõtlemise funktsioonid (b160); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164)

41

b122

Üldised psühhosotsiaalsed funktsioonid

Elu jooksul väljakujunevad üldised vaimsed funktsioonid, et mõista ja konstruktiivselt seostada vaimseid funktsioone, mis võimaldavad vastastikuseks sotsiaalseks tegevuseks vajalike isikutevaheliste oskuste väljakujunemist nii sisu kui ka eesmärgi mõttes.

K.a: selllised puuded, nagu autismi puhul

b126Temperamendi ja isiksuse funktsioonid

Üldised vaimsed funktsioonid, mis avalduvad indiviidi reageerimises olukordadele temale omasel viisil, tulenevalt konstitutsionaalsest eelsoodumusest, kaasa arvatud vaimsete tunnuste kogum, mis teeb indiviidi teistest erinevaks.

K.a: ekstravertsuse, introvertsuse, koostöövõime, kohusetundlikkuse, psüühilise ja emotsionaalse stabiilsuse ning kogemustele avatusega seotud funktsioonid; optimism; uudsuseotsing; enesekindlus ja usaldusväärsus

V.a: intellektuaalsed funktsioonid (b117); vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130); psühhomotoorsed funktsioonid (b147); emotsioonide funktsioonid (b152)

b1260 Ekstravertsus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla aval, suhtlemisaldis ja ilmekas, mitte aga kinnine, vaoshoitud ega pärsitud.

b1261 Koostöövõimelisus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla koostööaldis, sõbralik ja kohanev, mitte aga ebasõbralik, trotsiv ega tõrges.

b1262 Kohusetundlikkus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla töökas, järjekindel ja hoolikas, vastandina neile vaimsetele funktsioonidele, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla laisk, ebausaldusväärne ja vastutustundetu.

b1263 Psüühiline stabiilsus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla tasakaalukas, vaikne ja rahulik, mitte aga ärritatud, murelik, ettearvamatu ega tujukas.

42

b1264 Kogemustele avatus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla uudishimulik, kujutlusvõimega, teadmishimuline ja elamusi otsiv, mitte aga huvideta, tähelepanematu ega emotsionaalselt väljendusvõimetu.

b1265 Optimism

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla elurõõmus, lõbus ja lootusrikas, mitte aga raskemeelne, sünge ega lootusetu.

b1266 Enesekindlus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla otsustusvõimeline, julge ja läbilöögivõimeline, mitte aga arglik, ebakindel ega liiga tagasihoidlik.

b1267 Usaldusväärsus

Vaimsed funktsioonid, mis loovad inimeses eelsoodumuse olla usaldatav ja põhimõttekindel, mitte aga valelik ega ebasotsiaalne.

b1268TT temperamendi ja isiksuse funktsioonid

b1269Tta temperamendi ja isiksuse funktsioonid

b130Vaimse energia ja tungifunktsioonid

Füsioloogiliste ja psühholoogiliste mehhanismide üldised vaimsed funktsioonid, mis põhjustavad indiviidi pideva püüdlemise põhi- ja erivajaduste rahuldamise poole.

K.a: vaimse energia taseme, motivatsiooni, isu, himu (k.a himu ainete väärtarvitamise järele) ja impulsside kontrollimise funktsioonid

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); temperamendi ja isiksuse funktsioonid (b126); unefunktsioonid (b134); psühhomotoorsed funktsioonid (b147); emotsioonide funktsioonid (b152)

b1300 Vaimse energia tase Vaimsed funktsioonid, mis määravad elujõu ja vastupidavuse.

43

b1301 Motivatsioon

Vaimsed funktsioonid, mis innustavad tegutsema; teadvustatud või teadvustamata tegutsemistung.

b1302 Isu

Vaimsed funktsioonid, mis tekitavad loomuliku iha või soovi, eriti loomuliku ja taastekkiva soovi toidu ja joogi järele.

b1303 Himu

Vaimsed funktsioonid, mis tekitavad pakilise vajaduse ainete tarvitamise, ka väärtarvitamise järele.

b1304Impulsside kontrollimine

Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad ja summutavad äkilist tungivat vajadust midagi teha.

b1308TT vaimse energia ja tungifunktsioonid

b1309Tta vaimse energia ja tungifunktsioonid

b134 Unefunktsioonid

Üldised vaimsed funktsioonid, mis tingivad perioodilise, pöörduva ja valikulise füüsilise ning vaimse eraldumise vahetust ümbrusest ning millega kaasnevad iseloomulikud füsioloogilised muutused.

K.a: uinumise, une kestuse, säilitamise ja kvaliteedi funktsioonid; une tsüklilisuse funktsioonid, nagu unetuse, liigunisuse e hüpersomnia ja tukkumistõve e narkolepsia puhul

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130); tähelepanufunktsioonid (b140); psühhomotoorsed funktsioonid (b147)

b1340 Une kestus

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud unes viibimise ajaga päevases või ööpäevases tsüklis.

b1341 Uinumine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ülemineku ärkvelolekust unne.

b1342 Une säilitamine Vaimsed funktsioonid, mis tagavad une püsimise.

b1343 Une kvaliteet

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad optimaalse füüsilise ja vaimse puhkuse ning lõõgastust võimaldava loomuliku une.

44

b1344Une tsüklilisuse funktsioonid

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad kiirete silmaliigutustega une (REM - unenägudega seotud) ja aeglaste silmaliigutustega une (NREM); uni on aeg, mida traditsiooniline käsitlus iseloomustab kui füsioloogilise ja psühholoogilise aktiivsuse vähenemist.

b1348 TT unefunktsioonid b1349 Tta unefunktsioonid

b139TT ja Tta üldised vaimsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid (b140-b189)

b140Tähelepanufunktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad vajalikul ajavahemikul keskenduda välisele ärritajale või seesmisele kogemusele.

K.a: tähelepanu säilitamise, ümberlülitamise, jaotamise ja koondamise funktsioonid; kontsentreerumine; hajameelsus

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130); unefunktsioonid (b134); mälufunktsioonid (b144); psühhomotoorsed funktsioonid (b147); tajufunktsioonid (b156)

b1400Tähelepanu säilitamine

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad vajalikul ajavahemikul tähelepanu kontsentreerimise.

b1401Tähelepanu ümberlülitamine

Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad kontsentreerumist suunata ühelt ärritajalt teisele.

b1402Tähelepanu jaotamine

Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad tähelepanu üheaegselt suunata kahele või enamale ärritajale.

45

b1403Tähelepanu objekti jagamine teistega

Vaimsed funktsioonid, mis võimaldavad kahe või enama inimese tähelepanu koondamist samale ärritajale, nagu nt laps ja tema hoidja mõlemad koondavad mõlemad tähelepanu ühele ja samale mänguasjale.

b1408

TT tähelepanufunktsioonid

b1409

Tta tähelepanufunktsioonid

b144 Mälufunktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis registreerivad ja salvestavad informatsiooni ning vajaduse korral taastavad selle.

K.a: lühi- ja püsimälu funktsioonid, vahetu, lähi- ja kaugmälu; mälumaht; mälu taastumine; meelespidamine; õppimisel ja meenutamisel kasutatavad funktsioonid, nagu nominaalse, selektiivse või dissotsiatiivse amneesia puhul

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); orienteerumisfunktsioonid (b114); intellektuaalsed funktsioonid (b117); tähelepanufunktsioonid (b140); tajufunktsioonid (b156); mõtlemisfunktsioonid (b160); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164); keele vaimsed funkts

b1440 Lühimälu

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad ajutise, katkendliku mällusalvestamise umbes 30 sekundiks, seejärel info kaob või kinnistub püsimällu.

b1441 Püsimälu

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad info lühimälust püsimällu ülekandmist võimaldava mälusüsteemi. Mineviku sündmusi säilitatakse autobiograafilises ning keelt ja fakte semantilises püsimälus.

b1442 Meenutamine

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis toovad teadvusse püsimällu salvestatud info.

b1448 TT mälufunktsioonid

46

b1449 Tta mälufunktsioonid

b147Psühhomotoorsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad nii motoorseid kui ka psüühilisi protsesse organismi tasandil.

K.a: psühhomotoorse regulatsiooni funktsioonid, nagu psühhomotoorne aeglustumine, rahutus või ärritus, sundasendid, katatoonia, negativism, ambitendents, ehhopraksia (kajaliigutused) ja ehholaalia (kajakõne); psühhomotoorse funktsiooni kvaliteet

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); orienteerumisfunktsioonid (b114); intellektuaalsed funktsioonid (b117);vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130); tähelepanufunktsioonid (b140); keele vaimsed funktsioonid (b167); keeruliste liigutuste järjestamise ga s

b1470Psühhomotoorne regulatsioon

Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad nii motoorseid kui ka psüühilisi komponente hõlmavat käitumise kiirust või reageerimisaega, nagu psühhomotoorset aeglustumist (aeglaselt liikumine ja rääkimine; þestide ja spontaansete liigutuste vähenemine) või psüh

b1471

Psühhomotoorsete funktsioonide kvaliteet

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mitteverbaalse käitumise osade õige järjestuse ja viisi, nagu käte ja silmade koordinatsioon või kõnnak.

b1478TT psühhomotoorsed funktsioonid

b1479

Tta psühhomotoorsed funktsioonid

b152Emotsioonide funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega.

K.a: emotsioonide sobivuse, nende reguleerimise ja ulatuse funktsioonid; afekt; kurbus, õnn, armastus, hirm, viha, vihkamine, pinge, rahutus, rõõm, mure; emotsioonide labiilsus; afekti leevendamine

V.a: temperamendi ja isiksuse funktsioonid (b126); vaimse energia ja tungifunktsioonid (b130)

47

b1520Emotsioonide adekvaatsus

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad tunde või afekti olukorraga sobivuse, nagu õnnetunne hea uudise saamisel.

b1521Emotsioonide reguleerimine

Vaimsed funktsioonid, mis reguleerivad afekti kogemist või väljendamist.

b1522 Emotsioonide ulatus

Vaimsed funktsioonid, mis määravad kogu tunnete või afektide kogemise spektri, nagu armastus, rahutus, kurbus, rõõm, hirm ja viha.

b1528TT emotsioonide funktsioonid

b1529Tta emotsioonide funktsioonid

b156 Tajufunktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis tagavad sensoorsete ärritajate tajumise ja tõlgendamise.

K.a: kuulmis-, nägemis-, haistmis-, maitsmis-, kompimis- ja ruumitaju funktsioonid, nagu hallutsinatsioon või illusioon

V.a: teadvuse funktsioonid (b110); orienteerumisfunktsioonid (b114); tähelepanufunktsioonid (b140); mälufunktsioonid (b144); keele vaimsed funktsioonid (b167); nägemine ja sellega seotud funktsioonid (b210-b229); kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid (b230-b2

b1560 Kuulmistaju

Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse helisid, toone, helikõrgust ja muid akustilisi ärritajaid.

b1561 Nägemistaju

Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse vormi, suurust, värvust ja muid visuaalseid ärritajaid.

b1562 Haistmistaju Vaimsed funktsioonid, mille abil eristatakse lõhnu.

b1563 Maitsmistaju

Vaimsed funktsioonid maitsete, nagu magus, hapu, soolane ja mõru, eristamiseks.

b1564 Kompimistaju

Vaimsed funktsioonid tekstuuri erinevuste, nagu kareda või sileda pinna, eristamiseks puudutuse abil.

48

b1565 Ruumitaju

Vaimsed funktsioonid esemete suhtelise paigutuse eristamiseks nägemise abil ümbruse või iseenda suhtes.

b1568 TT tajufunktsioonid b1569 Tta tajufunktsioonid

b160 Mõtlemisfunktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud mõtlemise vormilise ja sisulise kulgemisega.

K.a: mõtlemise kiiruse, vormi, kontrolli ja sisu funktsioonid; sihipärased ja mittesihipärased mõtlemisfunktsioonid; loogilise mõtlemise funktsioonid, nagu mõtlemispinge, ideede lend, mõtlemisseisak, mõtlemise seosetus, umbkaudsus e tangentsiaalsus, detai

V.a: intellektuaalsed funktsioonid (b117); mälufunktsioonid (b144); psühhomotoorsed funktsioonid (b147); tajufunktsioonid (b156); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164); keele vaimsed funktsioonid (b167); arvutamisfunktsioonid (b172)

b1600 Mõtlemise kiirus Vaimsed funktsioonid, mis määravad mõtlemisprotsessi kiiruse.

b1601 Mõtlemise vorm Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mõtlemisprotsessi seotuse ja loogika.

K.a: mõtete kordumise e perseveratsiooni, umbkaudsuse e tangentsiaalsuse ja detailsuse puuded

b1602 Mõtlemise sisu

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud ideede ja nende sisu ühendamisega mõtlemisprotsessis (sisuline mõtlemine).

K.a: pettekujutluste, ülehinnatud ideede ja somatisatsiooni puuded

b1603Mõtlemise kontrollimine

Vaimsed funktsioonid, mis tagavad mõtlemise teadliku kontrolli ja mida inimene ise sellisena tuvastab.

K.a: mõtiskelu, kinnismõtete, mõtete levi ja mõtete sisendamise puuded

b1608TT mõtlemisfunktsioonid

b1609Tta mõtlemisfunktsioonid

49

b164

Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis sõltuvad peamiselt aju otsmikusagaratest, kaasa arvatud keerulised sihipärased käitumisviisid, nagu otsuste vastuvõtmine, abstraktne mõtlemine, plaanide kavandamine ja elluviimine, vaimne paindlikkus ja olukorrale

K.a: abstraheerimise ja ideede korrastamise funktsioonid; aja arvestamine, intuitsioon ja otsustusvõime; mõistete loomine, liigitamine ja paindlik kasutamine

V.a: mälufunktsioonid (b144); mõtlemisfunktsioonid (b160); keele vaimsed funktsioonid (b167), arvutamisfunktsioonid (b172)

b1640Üldistamine e abstraheerimine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud üldiste ideede, omaduste või tunnuste tuletamisega reaalse situatsiooni, spetsiifiliste objektide või tegelike juhtumite põhjal.

b1641Organiseerimine ja plaanimine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud osade tervikuks koondamise ja süstematiseerimisega; toimingu või tegevuse meetodi kavandamise vaimne funktsioon.

b1642 Aja arvestamine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud sündmuste kronoloogilise järjestamisega, sündmustele ja tegevustele ajalise kestuse omistamisega.

b1643Tunnetuse paindlikkus

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud strateegiate või mõttemallide muutmisega ja mis on eriti vajalikud probleemide lahendamisel.

b1644 Enesetunnetus

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud iseenese ja oma käitumise teadvustamise ning mõistmisega.

b1645 Otsustusvõime

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud mitmesuguste võimaluste eristamise ja hindamisega, nagu need, mida on vaja arvamuse kujundamisel.

50

b1646Probleemi lahendamine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud ühtimatu ja vastuolulise info identifitseerimise, analüüsimise ja integreerimisega lahenduse leidmiseks.

b1648

TT kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

b1649

Tta kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

b167Keele vaimsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud märkide, sümbolite ja muude keeleosade mõistmise ja kasutamisega.

K.a: suulise, kirjaliku või muu keelevormi, nagu viipekeele mõistmise ja deðifreerimise funktsioonid; suulise, kirjaliku või muu keelevormi väljendamise funktsioonid; kirjaliku ja suulise kõne sellised terviklikud funktsioonid, mille häirumine tekitab ret

V.a: tähelepanufunktsioonid (b140); mälufunktsioonid (b144); tajufunktsioonid (b156); mõtlemisfunktsioonid (b160); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164); arvutamisfunktsioonid (b172); keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid (b

b1670 Keele mõistmine

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud suulises, kirjalikus või muus keelevormis, nagu nt viipekeeles edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16700Suulise kõne mõistmine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud suuliselt edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16701Kirjaliku kõne mõistmine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud kirjalikult edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

b16702 Viipekeele mõistmine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud kätega edastatavaid märke või muid liigutusi kasutavates keeltes edastatud info tähenduse mõistmiseks vajaliku dekodeerimisega.

51

b16708 TT keele mõistmine b16709 Tta keele mõistmine

b1671 Keele väljendamine

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku info edastamisega suulises, kirjalikus, viipe- või muus keelevormis.

b16710Suulises kõnes väljendumine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku suulise info edastamisega.

b16711Kirjalikus keeles väljendumine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku kirjaliku info edastamisega.

b16712Viipekeeles väljendumine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud tähendusliku info edastamisega nendes keeltes, kus kasutatakse kätega tehtavaid märke või muid liigutusi.

b16718TT keele väljendamine

b16719Tta keele väljendamine

b1672Keele integratiivsed funktsioonid

Vaimsed funktsioonid, mis annavad semantilise ja sümboolse tähenduse, grammatilise struktuuri ja sisu suulises, kirjalikus või muus keelevormis edastatud infole.

b1678TT keele vaimsed funktsioonid

b1679Tta keele vaimsed funktsioonid

b172Arvutamisfunktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud matemaatiliste sümbolite ja meetodite määratlemise, hindamise ja käsitlemisega.

K.a: liitmise, lahutamise ja muude lihtsate matemaatiliste tehete funktsioonid; keeruliste matemaatiliste tehete funktsioonid

V.a: tähelepanufunktsioonid (b140); mälufunktsioonid (b144); mõtlemisfunktsioonid (b160); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164); keele vaimsed funktsioonid (b167)

b1720 Lihtne arvutamine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud numbritega arvutamisega, nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine.

52

b1721 Keeruline arvutamine

Vaimsed funktsioonid, mis on seotud sõnaliste probleemide aritmeetilisteks teheteks taandamise, matemaatiliste valemite aritmeetilisteks teheteks taandamise ja muude numbrite abil tehtavate keeruliste manipulatsioonidega.

b1728

TT arvutamisfunktsioonid

b1729

Tta arvutamisfunktsioonid

b176

Keeruliste liigutuste järjestamisega seotud vaimsed funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud keeruliste sihipäraste liigutuste koordineerimise ja järjestamisega.

K.a: sellised puuded nagu ideatoorne, ideomotoorne, okulomotoorne, riietumis- ja kõnevõimetus

V.a: psühhomotoorsed funktsioonid (b147); kõrgemad kognitiivsed funktsioonid (b164); VII peatükk: Närvide, lihaste ja luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid

b180Enese- ja ajataju funktsioonid

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda identiteedi, keha ja asendi teadvustamisega reaalses ümbruses ning ajas.

K.a: Enese, oma keha ja aja tajumise funktsioonid

b1800 Enesetaju

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda identiteedi ja asendi teadvustamisega reaalses ümbruses.

K.a: sellised puuded nagu depersonalisatsioon ja derealisatsioon

b1801 Kehataju

Spetsiifilised vaimsed funktsioonid, mis on seotud enda keha teadvustamise ja kujutamisega.

K.a: sellised puuded nagu fantoomjäse või end liiga paksu või liiga kõhnana tundmine

b1802 Ajataju

Spetsiifilised psüühilised funktsioonid, mis on seotud aja kulgemise ja aja pikkuse subjektiivse tajumisega.

K.a: sellised puuded nagu ei-iial-nähtu-tunne e jamais vu ja nähtutunne e déjâ vu

b1808TT enese- ja ajataju funktsioon

b1809Tta enese- ja ajataju funktsioon

53

b189

TT ja Tta spetsiifilised vaimsed funktsioonid

b198TT vaimsed funktsioonid

b199Tta vaimsed funktsioonid

b2

II PEATÜKK SENSOORSED FUNKTSIOONID JA VALU

See peatükk käsitleb meeleelundite aistinguid - nägemist, kuulmist, maitsmist jne ning valutunnet.

Nägemine ja sellega seotud funktsioonid (b210-b229)

b210 Nägemisfunktsioonid

Sensoorsed funktsioonid, mis puudutavad valguse ja vaadeldava objekti vormi, suuruse, kuju ja värvuse tajumist.

K.a: nägemisteravuse funktsioonid; nägemisvälja funktsioonid; nägemise kvaliteet; valguse ja värvuse tajumise, kaug- ja lähinägemisteravuse, ühe ja kahe silma nägemisteravuse funktsioonid; nägemiskujutise kvaliteet; sellised puuded nagu lühinägevus e müoo V.a: tajufunktsioonid (b156)

b2100Nägemisteravuse funktsioonid

Nägemisfunktsioonid kuju ja kontuuri tajumiseks kahe või ühe silmaga, kaugele või lähedale vaatamisel.

b21000

Kaugnägemisteravus kahe silmaga vaatamisel

Nägemisfunktsioonid silmast kaugel asuvate esemete suuruse, kuju ja kontuuri tajumiseks mõlema silmaga vaatamisel.

b21001

Kaugnägemisteravus ühe silmaga vaatamisel

Nägemisfunktsioonid silmast kaugel asuvate esemete suuruse, kuju ja kontuuri tajumiseks ainult parema või ainult vasaku silmaga vaatamisel.

54

b21002

Lähinägemisteravus kahe silmaga vaatamisel

Nägemisfunktsioonid silmale lähedalolevate esemete suuruse, vormi ja kontuuri tajumiseks mõlema silmaga vaatamisel.

b21003

Lähinägemisteravus ühe silmaga vaatamisel

Nägemisfunktsioonid silmale lähedalasuvate esemete suuruse, vormi ja kontuuri tajumiseks ainult parema või ainult vasaku silmaga vaatamisel.

b21008TT nägemisteravuse funktsioonid

b21009Tta nägemisteravuse funktsioonid

b2101Nägemisvälja funktsioonid

Nägemisfunktsioonid, mis on seotud fikseeritud pilguga nähtava alaga.

K.a: sellised puuded nagu nägemisväljatumendi e skotoomi, tunnelnägemise, anopsia puhul

b2102 Nägemise kvaliteet

Nägemisfunktsioonid, mis hõlmavad valgustundlikkust, värvuste nägemist, kontrastitundlikkust ja kogu nähtava pildi kvaliteeti.

b21020 Valgustundlikkus

Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad väikseima valgushulga (valgusmiinimumi) ja väikseima valgusintensiivsuse erinevuse (valguserinevuse) tajumist.

K.a: pimedusega kohanemise funktsioonid; sellised puuded nagu kanapimesus (liiga väike valgustundlikkus) ja valguspelgus e fotofoobia (ülitundlikkus valguse suhtes)

b21021 Värvuste nägemine Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad värvuste eristamist ja võrdlemist.

b21022 Kontrastitundlikkus

Nägemisfunktsioonid, mis võimaldavad minimaalseima valguse korral eraldada objekti selle taustast.

55

b21023Nägemiskujutise kvaliteet

Nägemisfunktsioonid, mis tagavad nägemiskujutise kvaliteedi.

K.a: sellised puuded nagu ekslevate tulede nägemise, muutunud nägemiskujutise kvaliteedi (ujumine või ämblikuvõrk), kujutise moonutumise ja sädemete või välgatuste nägemise puhul

b21028TT nägemise kvaliteet

b21029Tta nägemise kvaliteet

b2108TT nägemisfunktsioonid

b2109Tta nägemisfunktsioonid

b215Silmamanuste funktsioonid

Silmas ja silma ümber asuvate nägemisfunktsioone hõlbustavate struktuuride funktsioonid.

K.a: silmasiseste ja -väliste lihaste ning silmalau funktsioonid, kaasa arvatud tahtlikud silmaliigutused ja refleksid ning silma fikseerimine, pisaranäärmed, akommodatsioon, pupillirefleks; sellised puuded nagu silmatõmblus e nüstagm, silmakuivus e ksero

V.a: nägemisfunktsioonid (b210); VII peatükk, Närvide, lihaste ja luustiku ning liikumisega seotud funktsioonid

b2150Silmasiseste lihaste funktsioonid

Silmasiseste lihaste funktsioonid, mis reguleerivad pupilli ning läätse kuju ja suurust, nagu vikerkest.

K.a: akommodatsioonifunktsioonid, pupillirefleks

b2151 Silmalau funktsioonid Silmalau funktsioonid, nagu kaitserefleks.

b2152Silmaväliste lihaste funktsioonid

Lihaste funktsioonid, mis võimaldavad eri suunas vaatamist, üle nägemisvälja liikuva objekti jälgimist, liikuva sihtmärgi tabamiseks vajalike järskude nõksuvate liigutuste tegemist ja silma fikseerimist.

K.a: silmatõmblus e nüstagm; mõlema silma koordinatsioon

b2153Pisaranäärmete funktsioonid Pisaranäärmete ja -juhade funktsioonid.

56

b2158TT silmamanuste funktsioonid

b2159Tta silmamanuste funktsioonid

b220Silma ja -manustega seonduvad aistingud

Väsinud, kuiva ja kiheleva silma või muu sarnase tundmine.

K.a: survetunne silma taga, võõrkeha- või põletustunne silmas, silma ülepingutus; silmaärritus V.a: valuaisting (b280)

b229

TT ja Tta nägemisega seotud ja nägemisfunktsioonid

Kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid (b230-b249)

b230 Kuulmisfunktsioonid

Helide olemasolu ja nende paigutuse, kõrguse, tugevuse ja kvaliteedi tajumisega seotud sensoorsed funktsioonid.

K.a: heliallika kuulmise, akustilise eristamine ja lokaliseerimise, heli suuna tajumise ja kõne eristamise funktsioonid; sellised puuded nagu kurtus, vaegkuulmine või kuulmisnõrkus

V.a: tajufunktsioonid (b156) ja keele vaimsed funktsioonid (b167)

b2300 Heli tajumine Helide tajumisega seotud sensoorsed funktsioonid.

b2301 Heli eristamine

Helide tajumise ja taustast eristamisega seotud sensoorsed funktsioonid ning mõlema kõrvaga kuuldavate helide koondamine tervikuks (binauraalne süntees), helide eraldamine ja ühendamine.

b2302Heliallika lokaliseerimine

Heliallika asukoha määramisega seotud sensoorsed funktsioonid.

b2303 Heli lateraliseerimine

Sensoorsed funktsioonid, mille abil tehakse kindlaks, kas heli tuleb paremalt või vasakult.

57

b2304 Kõne eristamine

Sensoorsed funktsioonid, mille abil määratletakse suulist kõnet ja eristatakse seda muudest helidest.

b2308TT kuulmisfunktsioonid

b2309Tta kuulmisfunktsioonid

b235Tasakaaluelundi funktsioonid

Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud asendi, tasakaalu säilitamise ja liikumisega.

K.a: asendi ja asenditaju funktsioonid; keha tasakaalu ja liikumise funktsioonid

V.a: kuulmise ja tasakaaluelundi funktsioonidega seonduvad aistingud (b240)

b2350

Kehaasendiga seotud vestibulaarfunktsioonid

Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud kehaasendi kindlaksmääramisega.

b2351

Tasakaaluga seotud vestibulaarfunktsioonid

Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud keha tasakaalu säilitamisega.

b2352

Liikumisega seotud vestibulaarfunktsioonid

Sisekõrva sensoorsed funktsioonid, mis on seotud keha liikumisega, kaasa arvatud liikumise suund ja kiirus.

b2358TT tasakaaluelundi funktsioonid

b2359Tta tasakaaluelundi funktsioonid

b240

Kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud

Peapööritus-, kukkumis-, tinnitustunne või tasakaaluhäired (vertiigo).

K.a: kõrvade kumisemine, ärritus- või survetunne kõrvas, peapööritus- või tasakaalutustundega seotud iiveldus

V.a: tasakaaluelundi funktsioonid (b235); valuaisting (b280)

b2400 Tinnitus Madalatoonilise müha, sisina või kumisemise tunne kõrvas.

b2401 PeapööritustunneIseenda või oma ümbruse liikumise tunne; tiirlemis-, õõtsumis- või kaldumistunne.

b2402 Kukkumistunne Pinna jalge alt kaotamise ja kukkumise tunne.

58

b2403

Peapöörituse või tasakaaluhäirega seotud iiveldus

Oksendamistunne, mille põhjustab peapööritus või tasakaaluhäire.

b2404 Ärritus kõrvas Kihelus või muu selletaoline aisting kõrvas. b2405 Surve kõrvas Survetunne kõrvas.

b2408

TT kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud

b2409

Tta kuulmise ja tasakaaluelundi funktsiooniga seonduvad aistingud

b249TT ja Tta kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid

Muud sensoorsed funktsioonid (b250-b279)

b250 MaitsmisfunktsioonMõru, magusa, hapu ja soolase maitse tundmise sensoorsed funktsioonid.

K.a: maitse tundmise funktsioonid; sellised puuded nagu maitsetundetus e ageusia ja maitseaistingunõrkus e hüpogeusia

b255 Haistmisfunktsioon Lõhnade ja haisude tundmise sensoorsed funktsioonid.

K.a: haistmisse puutuvad funktsioonid; sellised puuded nagu haistmisvõimetus e anosmia või haistmisnõrkus e hüposmia

b260Asenditundlikkuse funktsioon

Kehaosade omavahelise asendi tajumise sensoorsed funktsioonid.

K.a: paigaloleku- ja liikumisaistingu funktsioonid

V.a: tasakaaluelundi funktsioonid (b235); lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud (b780)

59

b265Puutetundlikkuse funktsioon

Pindade ja nende struktuuri või kvaliteedi tajumise sensoorsed funktsioonid.

K.a: puudutamise, puudutuse tundmise funktsioonid; sellised puuded nagu tuimus, tundetus e anesteesia, torkimisaisting, väärtundlikkus e paresteesia ja liigtundlikkus e hüperesteesia

V.a: temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid (b270)

b270

Temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid

Temperatuuri, vibratsiooni, surve ja kahjustavate ärritajate tajumise sensoorsed funktsioonid.

K.a: temperatuuri, vibratsiooni, raputamise või kõikumise, pindmise surve, tugeva surve, põletustunde või kahjustavate ärritajate tajumise funktsioonid

V.a: puutetundlikkuse funktsioonid (b265); valuaisting (b280)

b2700Temperatuuritundlikkus

Külma ja kuuma tajumise sensoorsed funktsioonid.

b2701 Vibratsioonitundlikkus Raputamise või kõikumise tajumise sensoorsed funktsioonid.

b2702 Survetundlikkus Nahale avaldatava surve tajumise sensoorsed funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu ülitundlikkus puudutuste suhtes, tuimus, tundlikkuse vähenemine e hüpesteesia; liigtundlikkus e hüperesteesia, väärtundlikkus e paresteesia ja torkimisaisting

b2703

Tundlikkus kahjustavate ärritajate suhtes

Valu- ja ebamugavustunde tajumise sensoorsed funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu vähe- või liigvalutundlikkus (hüpalgeesia või hüperpaatia), muutunud valutundlikkus e allodüünia, valutundetus e analgeesia ja valulik tuimus.

b2708

TT temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid

b2709

TTta temperatuuri ja muude ärritajatega seotud sensoorsed funktsioonid

60

b279

TT ja Tta muud sensoorsed funktsioonid

Valu (b280-b289)

b280 Valuaisting

Ebameeldiva aistingu tajumine, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

K.a: üldise või paikse valu tundmine ühes või mitmes kehaosas, valu nahasegmendis, torkav, põletav, tuim, pidev valu; sellised puuded nagu lihasevalu e müalgia, valutundetus e analgeesia ja liigvalutundlikkus e hüperalgeesia

b2800 Üldine valu

Ebameeldiva aistingu tajumine üldisena või üle kogu keha, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2801Valu mingis kehaosas

Ebameeldiva aistingu tajumine ühes või mitmes kehaosas, mis osutab mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28010 Pea- või kaelavalu

Ebameeldiva aistingu tajumine peas või kaelas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28011 Rinnavalu

Ebameeldiva aistingu tajumine rinnus, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28012 Mao- või kõhuvalu

Ebameeldiva aistingu tajumine maos või kõhus, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele. K.a: valu vaagnapiirkonnas

b28013 Seljavalu

Ebameeldiva aistingu tajumine seljas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele. K.a: valu selja ülaosas; nimmevalu

61

b28014 Ülajäsemevalu

Ebameeldiva aistingu tajumine kas ühes või mõlemas ülajäsemes, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28015 Alajäsemevalu

Ebameeldiva aistingu tajumine kas ühes või mõlemas alajäsemes, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b28016 Liigesevalu

Ebameeldiva aistingu tajumine ühes või mitmes liigeses, kaasa arvatud väikesed ja suured liigesed, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele. K.a: puusavalu; õlavalu

b28018TT valu mingis kehaosas

b28019Tta valu mingis kehaosas

b2802Valu mitmes kehaosas

Ebameeldiva aistingu tajumine mitmes kehaosas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2803

Kiirguv valu naha innervatsioonisegmendis

Ebameeldiva aistingu tajumine ühe närvijuure innerveeritud nahapiirkonnas, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b2804

Kiirguv valu nahasegmendis või -piirkonnas

Ebameeldiva aistingu tajumine eri kehaosade nahapiirkondades, kus ei ole tegemist sama närvijuure poolt innerveeritud aladega, mis osutab organismi mõne struktuuri võimalikule või tegelikule kahjustumisele.

b289 TT ja Tta valuaisting

b298TT sensoorsed funktsioonid ja valu

b299Tta sensoorsed funktsioonid ja valu

62

b3

III PEATÜKK HÄÄLE- JA KÕNEFUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb helide ja kõne moodustamist.

b310 Häälefunktsioonid Mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid õhu kõrist läbimineku ajal.

K.a: hääle tekitamise ja selle kvaliteedi funktsioonid; hääle moodustamise, hääle kõrguse, tugevuse ja muude omaduste funktsioonid; sellised puuded nagu häälekadu e afoonia, häälehäire e düsfoonia, kähehäälsus, liig- või vaegnasaalsus

V.a: keele vaimsed funktsioonid (b167); hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320)

b3100 Hääle tekitamine

Heli tekitamise funktsioonid kõri ja kõri ümbritsevate lihaste ning hingamissüsteemi tegevuse koordinatsiooni kaudu.

K.a: hääle tekitamise e fonatsiooni ja hääle tugevuse funktsioonid; häälekao e afoonia puue

b3101 Hääle kvaliteet Hääle kõrguse, kõlavuse jt omaduste tekitamise funktsioonid.

K.a: kõrge või madala heli funktsioonid; sellised puuded nagu liignasaalsus, vaegnasaalsus, düsfoonia, hääle kähedus või karedus

b3108 TT häälefunktsioonid

b3109 Tta häälefunktsioonid

b320

Hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid

Kõnelemisel tekitatavate helidega seotud funktsioonid.

K.a: hääldamisviisi, foneemide artikulatsiooni funktsioonid; spastiline, ataktiline, lõtv düsartria; anartria

V.a: keele vaimsed funktsioonid (b167); häälefunktsioonid (b310)

b330Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid

Kõnetempo ja -voolu tekitamise funktsioonid.

K.a: kõne ladususe, rütmi, kiiruse ja meloodia funktsioonid; prosoodia ja intonatsioon; sellised puuded nagu kogelemine, kokutamine, pudistamine, kõneaeglus e bradülaalia ja kiirkõnesus e tahhülaalia

V.a: keele vaimsed funktsioonid (b167); häälefunktsioonid (b310); hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320)

63

b3300 Kõne ladusus Sorava ja katkematu kõnevoolu tekitamise funktsioonid.

K.a: kõne sorava ühendamise funktsioonid; sellised puuded nagu kokutamine, kogelemine, pudistamine, katkendlikkus, helide, sõnade või sõnaosade kordamine ja ebaregulaarsed kõnekatkestused.

b3301 Kõne rütm Kõne modulatsiooni, tempo ja rõhuasetuse funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu stereotüüpne või korduv kõnerütm

b3302 Kõne kiirus Kõne kiirust määravad funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu kõneaeglus e bradülaalia ja kiirkõnesus e tahhülaalia

b3303 Kõne meloodia Kõne helikõrguse muutmise funktsioonid.

K.a: kõne prosoodia, intonatsioon, meloodia; sellised puuded nagu monotoonne kõne

b3308TT kõne ladususe ja rütmi funktsioonid

b3309Tta kõne ladususe ja rütmi funktsioonid

b340

Muude hääleliste väljenduste funktsioonid

Mitmesuguste helide tekitamise funktsioonid.

K.a: toonide ja helindite tekitamise funktsioonid, nagu laulmisel, retsiteerimisel, lalisemisel ja ümisemisel; valjusti nutmine ja karjumine

V.a: keele vaimsed funktsioonid (b167); häälefunktsioonid (b310);hääldamis- e artikulatsioonifunktsioonid (b320); kõne ladususe ja rütmi funktsioonid (b330)

b3400 Toonide tekitamine Muusikaliste vokaalhelide tekitamise funktsioonid.

K.a: üksiku või seotud vokaalheli pikendamine, muutmine või lõpetamine helikõrguse muutmisega, nagu laulmisel, ümisemisel või retsiteerimisel

b3401Järjestikuste helide moodustamine

Mitmesuguste hääleliste väljenduste tekitamise funktsioonid. K.a: laste lalisemise funktsioonid

b3408

TT muude hääleliste väljenduste funktsioonid

64

b3409

Tta muude hääleliste väljenduste funktsioonid

b398TT hääle- ja kõnefunktsioonid

b399Tta hääle- ja kõnefunktsioonid

b4

IV PEATÜKK KARDIOVASKULAARSE, HEMATOLOOGILISE, IMMUNOLOOGILISE ja RESPIRATOORSE SÜSTEEMI FUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb kardiovaskulaarsüsteemi (südame ja veresoonte funktsioonid), hematoloogilise- ja immuunsüsteemi (vere ja immuunsuse funktsioonid) ning respiratoorsüsteemiga (hingamise ja koormustaluvuse funktsioonid) seotud funktsioone.

Südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429)

b410 Südamefunktsioonid

Südame kui pumba funktsioon, mis tagab sobiva ja vajaliku verehulga ning vererõhu kogu kehas.

K.a: südame löögisageduse, rütmi ja minutimahu funktsioonid; südamevatsakeste lihaste kontraktsioonijõud; südameklappide funktsioonid; vere pumpamine läbi kopsuvereringe; südamevereringe dünaamika; sellised puuded nagu tahhükardia, bradükardia ja ebaregul

V.a: veresoonte funktsioonid (b415); vererõhu funktsioonid (b420); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4100Südame löögisagedus

Funktsioonid, mis on seotud südame kokkutõmmete arvuga minutis.

K.a: sellised puuded nagu liiga suur või liiga väike südame löögisagedus (tahhükardia või bradükardia)

b4101 Südamerütm Südamelöökide regulaarsusega seotud funktsioonid. K.a: sellised puuded nagu arütmiad

65

b4102Südamelihaste kontraktsioonijõud

Südamelihastega iga südamelöögi ajal pumbatud vere hulgaga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu vähenenud löögimaht

b4103Südame verevarustus

Südamelihase verevarustusega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu südame isheemiatõbi

b4108TT südamefunktsioonid

b4109Tta südamefunktsioonid

b415Veresoonte funktsioonid Vere kehasse transportimise funktsioonid.

K.a: arterite, kapillaaride ja veenide funktsioonid; vasomotoorne funktsioon; kopsuarterite, -kapillaaride ja -veenide funktsioonid; veeniklappide funktsioonid; sellised puuded nagu arterite ummistumine või ahenemine; ateroskleroos, arterioskleroos, tromb

V.a: südamefunktsioonid (b410); vererõhu funktsioonid (b420); vere funktsioonid (b430); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4150 Arterite funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud verevooluga arterites.

K.a: sellised puuded nagu arterite laienemine; arterite ahenemine, nagu see on vahelduva lonkamise puhul

b4151Kapillaaride funktsioonid

Funktsioonid, mis on seotud verevooluga kapillaarides.

b4152 Veenide funktsioonid Funktsioonid, mis on seotud verevooluga veenides ja veeniklappide funktsioonid.

K.a: selllised puuded nagu veenide laienemine; veenide ahenemine; ebapiisav klappide sulgumine, nagu see on veenilaiendite puhul

b4158TT veresoonte funktsioonid

b4159Tta veresoonte funktsioonid

b420Vererõhu funktsioonid Arteriaalse rõhu säilitamise funktsioonid.

K.a: vererõhu säilimise funktsioonid; kõrge ja madal vererõhk; sellised puuded nagu hüpotensioon, hüpertensioon ja keha asendist sõltuv hüpotensioon

V.a: südamefunktsioonid (b410); veresoonte funktsioonid (b415); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

66

b4200 Kõrge vererõhk Funktsioonid, mis on seotud süstoolse või diastoolse rõhu tõusuga üle ealise normi.

b4201 Madal vererõhk

Funktsioonid, mis on seotud süstoolse või diastoolse rõhu langusega alla ealise normi.

b4202 Vererõhu säilimine Kehas toimuvatele muutustele vastava vererõhu säilitamisega seotud funktsioonid.

b4208TT vererõhu funktsioonid

b4209Tta vererõhu funktsioonid

b429

TT ja Tta südame ja veresoonte funktsioonid

Vere ja immuunsüsteemi funktsioonid (b430-b439)

b430 Vere funktsioonid

Vereloome, hapniku ja ainevahetusproduktide transpordi ning vere hüübimise funktsioonid.

K.a: vereloome ja luuüdi funktsioonid; vere hapnikutranspordi funktsioonid; verega seotud põrna funktsioonid; vere metaboliitide transpordi funktsioonid; vere hüübimine; sellised puuded nagu kehvveresus, veritsustõbi ja vere hüübimise häired

V.a: südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429); immuunsüsteemi funktsioonid (b435); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4300 VereloomeVere ja kõigi selle koostisosade loomega seotud funktsioonid.

b4301

Vere hapnikutranspordi funktsioonid

Vere hapnikutranspordivõimega seotud funktsioonid.

b4302

Vere ainevahetusproduktide transpordi funktsioonid

Vere ainevahetusproduktide transpordivõimega seotud funktsioonid.

67

b4303Vere hüübimisfunktsioonid

Vere hüübimisega seotud funktsioonid, nii nagu vere hüübimine vigastuskohas.

b4308 TT vere funktsioonid

b4309 Tta vere funktsioonid

b435Immuunsüsteemi funktsioonid

Kehavõõraste ainete ja infektsioonide vastase kaitsega seotud funktsioonid spetsiifilise või mittespetsiifilise immuunvastusena.

K.a: spetsiifiline või mittespetsiifiline immuunvastus; ülitundlikkuse reaktsioonid; lümfisoonte ja -sõlmede funktsioonid; rakulise ja humoraalse immuunsuse funktsioonid; immuunreaktsioonid; sellised puuded nagu autoimmuunsuse, allergiliste reaktsioonide, V.a: vere funktsioonid (b430)

b4350 Immuunvastus Organismi reageerimine kehavõõrastele ainetele, ka infektsioonidele.

b43500Spetsiifiline immuunvastus

Organismi reageerimine spetsiifilisele kehavõõrale ainele.

b43501Mittespetsiifiline immuunvastus

Organismi üldine reageerimine kehavõõrastele ainetele, ka infektsioonidele.

b43508 TT immuunvastus b43509 Tta immuunvastus

b4351Ülitundlikkusreaktsioonid

Organismi reageerimine suurenenud tundlikkuse korral kehavõõraste ainete, nagu erinevate antigeenide suhtes.

K.a: sellised puuded nagu ülitundlikkus või allergia V.a: toidutaluvus (b5153)

b4352Lümfisoonte funktsioonid Lümfisoontega seotud funktsioonid.

b4353Lümfisõlmede funktsioonid

Lümfisoonte teel paiknevate lümfisõlmedega seotud funktsioonid.

b4358TT immuunsüsteemi funktsioonid

b4359Tta immuunsüsteemi funktsioonid

68

b439

TT ja Tta vere ja immuunsüsteemi funktsioonid

Hingamissüsteemi funktsioonid (b440-b449)

b440 Hingamisfunktsioonid

Õhu kopsudesse sissehingamise, vere ja õhu vahelise gaasivahetuse ning õhu kopsudest väljahingamise funktsioonid.

K.a: hingamissageduse, -rütmi ja -sügavuse funktsioonid; sellised puuded nagu apnoe, hüperventilatsioon, ebaregulaarne hingamine, paradoksaalne hingamine, bronhospasm ja kopsuemfüseem

V.a: hingamislihaste funktsioonid (b445); muud hingamisfunktsioonid (b450); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4400 Hingamissagedus Minutis tehtavate hingamistsüklite arvuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu liiga kiire või liiga aeglane hingamine (tahhüpnoe või bradüpnoe)

b4401 Hingamisrütm Hingamise perioodilisuse ja korrapärasusega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu ebaregulaarne hingamine

b4402 Hingamissügavus Hingamise ajal kopsude mahu suurenemisega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu pindmine või pealiskaudne hingamine

b4408TT hingamisfunktsioonid

b4409Tta hingamisfunktsioonid

b445Hingamislihaste funktsioonid Hingamises osalevate lihaste funktsioonid.

K.a: rindkere hingamislihaste funktsioonid; diafragma funktsioonid; hingamise abilihaste funktsioonid

V.a: hingamisfunktsioonid (b440); muud hingamisfunktsioonid (b450); koormustaluvuse funktsioonid (b455)

b4450

Rindkere hingamislihaste funktsioonid Rindkerelihaste funktsioonid hingamisel.

b4451Diafragma funktsioonid Diafragma funktsioonid hingamisel.

69

b4452Hingamise abilihaste funktsioonid Muude lihaste funktsioonid hingamisel.

b4458TT hingamislihaste funktsioonid

b4459Tta hingamislihaste funktsioonid

b449

TT ja Tta hingamissüsteemi funktsioonid

Muud südame ja veresoonte ning hingamissüsteemi funktsioonid ja nendega seonduvad aistingud (b450-b469)

b450Muud hingamisfunktsioonid

Muud hingamisega seotud funktsioonid nagu köhimine, aevastamine ja haigutamine.

K.a: puhumine, vilistamine ja suu kaudu hingamine

b455Koormustaluvuse funktsioonid

Kehalise koormuse ajal vajaliku respiratoorse ja kardiovaskulaarse suutlikkusega seotud funktsioonid.

K.a: füüsilise vastupidavuse, aeroobse suutlikkuse, vastupidavuse ja väsimise funktsioonid

V.a: südame ja veresoonte funktsioonid (b410-b429); vere funktsioonid (b430); hingamisfunktsioonid (b440); hingamislihaste funktsioonid (b445); muud hingamisfunktsioonid (b450)

b4550Üldine füüsiline vastupidavus

Kehalise koormustaluvuse või üldise vastupidavuse tasemega seotud funktsioonid.

b4551 Aeroobne suutlikkus

Funktsioonid, mis määravad, kuivõrd inimene saab end enne hingelduse tekkimist koormata.

b4552 Väsimine Väsimustundega seotud funktsioonid kõigil koormustasanditel.

70

b4558TT koormustaluvuse funktsioonid

b4559Tta koormustaluvuse funktsioonid

b460

Südame ja veresoonte ning hingamisfunktsioonidega seonduvad aistingud

Näiteks südamelöökide puudumise, südamepekslemise ja hingematmise tunne.

K.a: surumistunne rinnus, ebaregulaarsete südamelöökide, hingelduse, õhupuuduse, lämbumise, "klomp kurgus" või räginad rinnus tunne V.a: valuaisting (b280)

b469

TT ja Tta südame ja veresoonte ning hingamissüsteemi muud funktsioonid ja aistingud

b498

TT südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid

b499

Tta südame ja veresoonte, vere, immuun- ja hingamissüsteemi funktsioonid

b5

V PEATÜKK SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMI FUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb söömise, joomise, seedimise, eritusfunktsioonide ning ainevahetuse ja endokriinnäärmetega seotud funktsioone.

Seedesüsteemiga seotud funktsioonid (b510-b539)

71

b510Toidu manustamise funktsioonid

Tahkete ja vedelate ainete suu kaudu organismi viimise ja töötlemisega seotud funktsioonid.

K.a: imemise, närimise ja hammustamise, suus töötlemise, süljeerituse, neelamise, röhitsemise, toidu tagasiheite (regurgitatsiooni), sülitamise ja oksendamise funktsioonid; sellised puuded nagu neelamishäire e düsfaagia, toidu hingamisteedesse tõmbamine,

V.a: seedesüsteemiga seonduvad aistiingud (b535)

b5100 Imemine

Põskede, huulte ja keele liigutustega tekitatud imemisjõuga vedeliku suhu tõmbamise funktsioonid.

b5101 Hammustamine Esihammastega toidu tükeldamise, jaotamise või rebimise funktsioonid.

b5102 Närimine

Tagahammastega (nt molaaridega) toidu purustamise, peenendamise ja mälumise funktsioonid.

b5103Toidu liigutamine suus

Keele ja hammastega toidu suus liigutamise funktsioonid.

b5104 Süljeeritus Suus sülje tekkimise funktsioon.

b5105 Neelamine

Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi suuõõne, kõri ja söögitoru makku juhtimise funktsioonid.

K.a: suu-, kurgu- või söögitoru düsfaagia; toidu läbi söögitoru mineku häired

b51050 Suu kaudu neelamine Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi suuõõne juhtimise funktsioon.

b51051Neelu kaudu neelamine

Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi neelu juhtimise funktsioon.

b51052Söögitoru kaudu neelamine

Toidu ja joogi sobival hulgal ning sobiva kiirusega läbi söögitoru juhtimise funktsioon.

b51058 TT neelamine b51059 Tta neelamine

b5106Toidu tagasiheide ja oksendamine

Toidu või vedeliku manustamisele vastupidises suunas liikumise funktsioonid - maost söögitorru, sealt suhu ja suust välja.

72

b5108

TT toidu manustamise funktsioonid

b5109

Tta toidu manustamise funktsioonid

b515 Seedimisfunktsioonid

Toidu läbi mao-sooletrakti juhtimise, toidu lagundamise ja toitainete imendumise funktsioonid.

K.a: toidu läbi mao transportimise funktsioonid, peristaltika; toidu lagundamine, ensüümide teke ning toime maos ja sooltes; toitainete imendumine ja toidutaluvus; sellised puuded nagu mao ülehappesus, toitainete puudulik imendumine, toidutalumatus, soolt

V.a: toidu manustamise funktsioonid (b510); toidu omastamise funktsioonid (b520); defekatsioonifunktsioonid (b525); seedesüsteemiga seonduvad aistingud (b535)

b5150Toidu transportimine läbi mao ja soolte

Peristaltika ja muud seedetrakti motoorika liigid, mille abil viiakse toit läbi mao ja soolte.

b5151 Toidu lagundamine

Toidu väiksemateks osadeks muutmise mehhaanilised ja keemilised funktsioonid mao-sooletraktis.

b5152Toitainete imendumine

Söögist ja joogist saadavate toitainete sooltest verre imendumise funktsioonid.

b5153 Toidutaluvus

Sobiva söögi ja joogi seedimiseks vastuvõtmise ning sobimatu kõrvaleheitmise funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu ülitundlikkus ja gluteenitalumatus

b5158TT seedimisfunktsioonid

b5159Tta seedimisfunktsioonid

b520Toidu omastamise funktsioonid

Funktsioonid, mille abil toitained muudetakse kehaomasteks ainevahetusproduktideks.

K.a: toitainete kehasse ladestamise funktsioonid

V.a: seedimisfunktsioonid (b515); defekatsioonifunktsioonid (b525); kehakaalu säilitamise funktsioonid (b530); üldised ainevahetusfunktsioonid (b540)

73

b525Defekatsioonifunktsioonid

Jääkainete ja seedimatu toidu roojana organismist väljutamise funktsioonid ning sellega seotud funktsioonid.

K.a: rooja väljutamise, konsistentsi ja kontinentsi, roojamissageduse ja flatulentsi e kõhupuhituse funktsioonid; sellised puuded nagu kõhukinnisus e konstipatsioon, kõhulahtisus e diarröa, vedel väljaheide ja anaalsulgurlihaste puudulikkus või nende pida

V.a: seedimisfunktsioonid (b515); toidu omastamise funktsioonid (b520); seedesüsteemiga seonduvad aistingud (b535)

b5250 Rooja väljutamine

Jääkainete pärasoolest väljutamise funktsioonid, kaasa arvatud sellekohane kõhulihaste kontraktsioon.

b5251 Rooja konsistents Rooja konsistents, nt kõva, pehme või vedel.

b5252 Roojamise sagedus Roojamise sagedusega seotud funktsioonid.

b5253 RoojapidamisvõimeDefekatsioonifunktsiooni tahtliku kontrollimisega seotud funktsioonid.

b5254 Flatus e kõhugaasidSooltest liigse õhu või gaaside väljutamisega seotud funktsioonid.

b5258

TT defekatsioonifunktsioonid

b5259

Tta defekatsioonifunktsioonid

b530Kehakaalu säilitamise funktsioonid

Sobiva kehakaalu säilitamise funktsioonid, kaasa arvatud kaaluiive kasvuperioodil.

K.a: sobiva kehamassi indeksi (BMI) säilitamise funktsioonid; puuded, nagu alakaalulisus, kahheksia, kehakaalu järsk vähenemine, ülekaalulisus, pikaajalisest toidupuudusest põhjustatud kõhnumine ning primaarne ja sekundaarne rasvumus

V.a: toidu omastamise funktsioonid (b520); üldised ainevahetusfunktsioonid (b540); endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

74

b535Seedesüsteemiga seonduvad aistingud

Söömise, joomise ja nendega seotud seedefunktsioonidega kaasnevad aistingud.

K.a: iivelduse, kõhukrampide, täiskõhu- või klombitunne kõhus; maokrambid, kõhupuhitus ja kõrvetised

V.a: valuaisting (b280); toidu manustamise funktsioonid (b510); seedimisfunktsioonid (b515); defekatsioonifunktsioonid (b525)

b5350 Iiveldustunne Oksendamisvajaduse tunne. b5351 Puhitustunne Kõhu või mao paisumise tunne.

b5352 Kõhukrambitunne Mao-sooletrakti silelihaste kramplike või valulike kokkutõmmete tunne.

b5358TT seedesüsteemiga seonduvad aistingud

b5359Tta seedesüsteemiga seonduvad aistingud

b539

TT ja Tta seedesüsteemiga seotud funktsioonid

Ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid (b540-b559)

b540

Üldised ainevahetusfunktsioonid

Keha põhikomponentide, nagu süsivesikute, valkude ja rasvade, nende üksteiseks ülemineku ja nende energiaks muundumise funktsioonid.

K.a: ainevahetuse, põhiainevahetuse, süsivesikute, valkude ja rasvade metabolismi, katabolismi, anabolismi ja energiatekke funktsioonid; põhiainevahetuse kiirenemine või aeglustumine

V.a: toidu omastamise funktsioonid (b520); kehakaalu säilitamise funktsioonid (b530); vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid (b545); termoregulatsiooni funktsioonid (b550); endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5400 Põhiainevahetus

Funktsioonid, mis on seotud organismi hapnikutarbimisega kindlate puhke- ja temperatuuritingimuste korral.

K.a: põhiainevahetuse kiirenemine või aeglustumine; sellised puuded nagu kilpnäärme liig- või vaegtalitluse (hüper- või hüpotüreoidismi) puhul

75

b5401Süsivesikute ainevahetus

Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud süsivesikute ladestamise või glükoosiks muutumise ning oksüdatsiooniprotsessiga, mille lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi.

b5402 Valkude ainevahetus

Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud valkude aminohapeteks muutumise ja nende edasise töötlemise protsessiga.

b5403 Rasvade ainevahetus

Funktsioonid, mis on seotud toiduga saadud rasvade ladestamise ja nende edasise lõhustamise protsessiga.

b5408

TT üldised ainevahetusfunktsioonid

b5409

Tta üldised ainevahetusfunktsioonid

b545

Vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid

Vee, mineraalainete ja elektrolüütide reguleerimise funktsioonid organismis.

K.a: veetasakaalu, mineraalainete, nagu kaltsiumi-, tsingi ja rauatasakaalu ning elektrolüütide, nt naatriumi ja kaaliumi tasakaalu funktsioonid; sellised puuded nagu veepeetuse, kuivamise e dehüdratsiooni, hüper- ja hüpokaltseemia, rauavaeguse, hüper- ja

V.a: vere funktsioonid (b430); üldised ainevahetusfunktsioonid (b540); endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5450 Veetasakaal Organismis oleva vee hulga säilitamisega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu dehüdratsiooni ja rehüdratsiooni puhul

b54500 Veepeetus Organismi veepeetusega seotud funktsioonid.

b54501Veetasakaalu säilitamine

Organismi optimaalse veehulga säilitamisega seotud funktsioonid.

b54508TT veetasakaalu funktsioonid

76

b54509Tta veetasakaalu funktsioonid

b5451Mineraalainete tasakaal

Mineraalainete manustamise, säilitamise, kasutamise ja eritamise tasakaalu hoidmisega seotud funktsioonid.

b5452Elektrolüütide tasakaal

Elektrolüütide manustamise, säilitamise, kasutamise ja eritamise tasakaaluga seotud funktsioonid.

b5458

TT vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid

b5459

Tta vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid

b550Termoregulatsiooni funktsioonid

Kehatemperatuuri reguleerimise funktsioonid.

K.a: kehatemperatuuri säilitamise funktsioonid; sellised puuded nagu hüpo- ja hüpertermia

V.a: üldised ainevahetusfunktsioonid (b540); endokriinnäärmete funktsioonid (b555)

b5500 Kehatemperatuur Kehatemperatuuri reguleerimisega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu hüper- või hüpotermia

b5501Kehatemperatuuri säilitamine

Optimaalse kehatemperatuuri säilitamisega seotud funktsioonid, kui ümbruskonna temperatuur muutub. K.a: kuuma- või külmataluvus

b5508

TT termoregulatsiooni funktsioonid

b5509

Tta termoregulatsiooni funktsioonid

77

b555Endokriinnäärmete funktsioonid

Keha hormonaalse taseme tekke ja reguleerimisega, kaasa arvatud tsükliliste muutustega seotud funktsioonid.

K.a: hormonaalse tasakaalu funktsioonid; hüper- ja hüpopituitarism (ajuripatsi eessagara liig- ja vaegtalitlus), hüper- ja hüpotüreoidism (kilpnäärme liig- või vaegtalitlus), hüpoadrenalism (neerupealiste vaegtalitlus), hüper- ja hüpoparatüreoidism (kõrva

V.a: üldised ainevahetusfunktsioonid (b540); vee, mineraalainete ja elektrolüütide tasakaalu funktsioonid (b545); termoregulatsiooni funktsioonid (b550); seksuaalfunktsioonid (b640); menstruatsioonifunktsioonid (b650)

b559

TT ja Tta ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud funktsioonid

b598

TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid

b599

Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemi funktsioonid

b6

VI PEATÜKK UROGENITAALSED JA REPRODUKTIIVSED FUNKTSIOONID

Selles peatükis käsitletakse uriinieritust ja reproduktiivseid funktsioone, kaasa arvatud seksuaal- ja soojätkamisfunktsioone.

Uriinitekke ja urineerimisfunktsioonid (b610-b639)

78

b610Uriinitekke funktsioonid

Uriini tekke ja kusepõide kogunemisega seotud funktsioonid.

K.a: uriini tekke ja kusepõide kogunemise funktsioonid; sellised puuded nagu neerupuudulikkuse, anuuria, oliguuria, hüdronefroosi, hüpotoonilise kusepõie ja ureteraalse obstruktsiooni korral V.a: urineerimisfunktsioonid (b620)

b6100 Uriini filtratsioon Uriini filtratsioonifunktsioon neerudes.

b6101 Uriini kogunemine Kusejuhade kaudu uriini kogunemise ja põies säilitamise funktsioonid.

b6108TT uriinitekke funktsioonid

b6109Tta uriinitekke funktsioonid

b620

Urineerimisfunktsioonid

Urineerimisfunktsioonid

Põie tühjendamisega seotud funktsioonid.

K.a: urineerimise, selle sageduse, uriinipidamisvõime funktsioonid; sellised puuded nagu rõhk-, sund-, refleks-, ülevoolu- ja pideva inkontinentsuse e kusepidamatuse, tilkumise või nirisemise, põieautomatismi, liigkusesuse e polüuuria, uriinipeetuse ja su

V.a: uriinitekke funktsioonid (b610); uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud (b630)

b6200 Urineerimine Põie tühjendamise funktsioonid. K.a: sellised puuded nagu uriinipeetuse e uriini retentsiooni puhul

b6201Urineerimise sagedus

Põie tühjendamise sagedusega seotud funktsioonid.

b6202 Uriinipidamisvõime Urineerimise kontrollfunktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu rõhk-, sund-, refleks-, pideva ja segatüüpi pidamatuse puhul

b6208

TT urineerimisfunktsioonid

b6209

Tta urineerimisfunktsioonid

79

b630

Uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud

Uriinitekke ja põie tühjendamisega seonduvad aistingud.

K.a: põie mittetäieliku tühjendamise ja täispõie tunne

V.a: valuaisting (b280); urineerimisfunktsioonid (b620)

b639

TT ja Tta uriinitekke ja urineerimisfunktsioonid

Genitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid (b640-b679)

b640 Seksuaalfunktsioonid

Suguaktiga seotud psüühilised ja füüsilised funktsioonid, kaasa arvatud erutustekke, eelmängu, orgasmi ja pingelanguse staadiumid.

K.a: seksuaalse erutuse tekke, eelmängu, orgasmi ja pingelanguse faasi funktsioonid: seksuaalse huvi ja selle arenemise, peenise erektsiooni, kliitori erektsiooni, vaginaalse lubrikatsiooni, ejakulatsiooni ja orgasmiga seotud funktsioonid; sellised puuded

V.a: soojätkamisfunktsioonid (b660); genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud (b670)

b6400

Seksuaalse erutuse tekkefaasi funktsioonid

Seksuaalse huvi ja ärritusega seotud funktsioonid.

b6401

Seksuaalse eelmängufaasi funktsioonid

Seksuaalvahekorra ettevalmistamisega seotud funktsioonid.

b6402Orgasmifaasi funktsioonid Orgasmi saamisega seotud funktsioonid.

b6403

Seksuaalse pingelanguse faasi funktsioonid

Orgasmijärgse rahulolu ja sellega kaasneva lõdvestusega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu orgasmiga rahulolematus

b6408TT seksuaalfunktsioonid

b6409Tta seksuaalfunktsioonid

80

b650Menstruatsioonifunktsioonid

Menstruatsioonitsükliga seotud funktsioonid, kaasa arvatud menstruatsiooni regulaarsus ja menstruaalsekreedi eritamine.

K.a: menstruatsiooni regulaarsuse ja intervalli, menstruaalvere hulga, menarhe e menstruatsioonide alguse ja menopausiga seotud funktsioonid; sellised puuded nagu primaarne ja sekundaarne amenorröa, menorraagia, polümenorröa, retrograadne menstruatsioon

V.a: seksuaalfunktsioonid (b640); soojätkamisfunktsioonid (b660); genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud (b670); valuaisting (b280)

b6500Menstruatsioonitsükli regulaarsus

Menstruatsioonitsükli regulaarsusega seotud funktsioonid.

K.a: liiga sage või liiga harv menstruatsioon

b6501Menstruatsioonitsüklite intervall

Kahe menstruatsioonitsükli vahelise perioodi pikkusega seotud funktsioonid.

b6502 Menstruaalvere hulk Menstruaaleritise hulgaga seotud funktsioonid.

K.a: liiga vähene menstruaaleritis (hüpomenorröa); liiga rohke menstruaaleritis (menorraagia, hüpermenorröa)

b6508

TT menstruatsioonifunktsioonid

b6509

Tta menstruatsioonifunktsioonid

b660Soojätkamisfunktsioonid

Viljakuse, raseduse, sünnitamise ja laktatsiooniga seotud funktsioonid.

K.a: mehe ja naise viljakusega seotud funktsioonid, rasedus, sünnitamine, piima eritamine ja imetamine; sellised puuded nagu seemnerakutus e azoospermia, oligozoospermia, piimavoolus e galaktorröa, piimatus e agalaktorröa, alaktatsioon ja sellised puuded,

V.a: seksuaalfunktsioonid (b640); menstruatsioonifunktsioonid (b650)

b6600Fertiilsusega seotud funktsioonid

Soojätkamiseks vajalike sugurakkude e gameetide produtseerimise võimega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu subfertiilsuse ja steriilsuse puhul V.a: seksuaalfunktsioonid (b640)

b6601Rasedusega seotud funktsioonid

Rasedaks jäämise ja rasedusega seotud funktsioonid.

81

b6602Sünnitamisega seotud funktsioonid Sünnitamisprotsessiga seotud funktsioonid.

b6603 Laktatsioon Piimatekke ja piima lapsele kättesaadavaks tegemisega seotud funktsioonid.

b6608

TT soojätkamisfunktsioonid

b6609

Tta soojätkamisfunktsioonid

b670

Genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud

Seksuaalvahekorra, menstruatsiooni ja muude genitaalsete või reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud.

K.a: düspareuunia, düsmenorröa, menopausiaegsed kuumad hood või öine higistamine

V.a: valuaisting (b289); uriinitekke ja urineerimisega seonduvad aistingud (b630); seksuaalfunktsioonid (b640); menstruatsioonifunktsioonid (b650); soojätkamisfunktsioonid (b660)

b6700

Seksuaalvahekorraga seonduv ebamugavustunne

Seksuaalse erutuse, eelmängu, vahekorra, orgasmi ja pingelangusega seonduvad aistingud.

b6701

Menstruatsioonitsükliga seonduv ebamugavustunne

Menstruatsiooniga, kaasa arvatud pre- ja postmenstruaalfaasiga seonduvad aistingud.

b6702

Menopausiga seonduv ebamugavustunne

Menstruatsioonitsükli lakkamisega seonduvad aistingud.

K.a: menopausiaegsed kuumad hood ja öine higistamine

b6708

TT genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud

b6709

Tta genitaalsete ja reproduktiivsete funktsioonidega seonduvad aistingud

82

b679

TT ja Tta genitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid

b698

TT urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid

b699

Tta urogenitaalsed ja reproduktiivsed funktsioonid

b7

VII PEATÜKK NÄRVIDE, LIHASTE, LUUSTIKU JA LIIKUMISEGA SEOTUD FUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb liikumist ja liikuvust, kaasa arvatud liigeste, luude, reflekside ja lihaste funktsioonid.

Liigeste ja luude funktsioonid (b710-b729)

b710Liigeste liikuvuse funktsioonid

Liigese liikumisulatuse ja -kerguse funktsioonid.

K.a: Ühe või mitme liigese, lülidevahe-, õla-, küünar-, randme-, puusa-, põlve-, hüppe-, sõrme- ja varbaliigeste liikuvuse funktsioonid; üldine liigeste liikuvus; sellised puuded nagu liigeste hüpermobiilsuse, liigesejäikuse, õlajäikuse, liigesepõletiku e

V.a: liigeste stabiilsuse funktsioonid (b715); tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760)

b7100 Ühe liigese liikuvus Ühe liigese liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7101 Mitme liigese liikuvus Kahe või enama liigese liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7102Üldine liigeste liikuvus

Kogu keha liigeste liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7108TT liigeste liikuvuse funktsioonid

83

b7109Tta liigeste liikuvuse funktsioonid

b715Liigeste stabiilsuse funktsioonid

Liigeste struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

K.a: ühe või mitme liigese või liigeste üldise stabiilsuse funktsioonid; sellised puuded nagu ebastabiilse õlaliigese, liigese nihestuse, õla- ja puusanihestuse puhul

V.a: liigeste liikuvuse funktsioonid (b710)

b7150 Ühe liigese stabiilsus Ühe liigese struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7151Mitme liigese stabiilsus

Kahe või enama liigese struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7152Üldine liigeste stabiilsus

Kogu keha liigeste struktuurilise terviklikkuse säilitamisega seotud funktsioonid.

b7158TT liigeste stabiilsuse funktsioonid

b7159

Tta liigeste stabiilsuse funktsioonid

b720Luude liikuvuse funktsioonid

Abaluu, vaagna-, randme- ja pöialuude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu abaluu ja vaagna jäikus

V.a: liigeste liikuvuse funktsioonid (b710)

b7200 Abaluu liikuvus Abaluu liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu abaluu ette, taha, küljele ja keskele nihkumine (protraktsioon, retraktsioon, laterorotatsioon ja mediaalrotatsioon)

b7201 Vaagnaluude liikuvus Vaagnaluude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid. K.a: vaagnaluude rotatsioon

b7202Randmeluude liikuvus

Randmeluude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

b7203 Pöialuude liikuvus Pöialuude liikumisulatuse ja -kergusega seotud funktsioonid.

84

b7208TT luude liikuvuse funktsioonid

b7209Tta luude liikuvuse funktsioonid

b729TT ja Tta liigeste ja luude funktsioonid

Lihaste funktsioonid (b730-b749)

b730 Lihasjõu funktsioonid Lihase või lihasrühma kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: spetsiifiliste lihaste ja lihasrühmade, ühe jäseme lihaste, ühe kehapoole lihaste, allkeha lihaste, kõigi jäsemete, kehatüve ja organismi kui terviku lihasjõuga seotud funktsioonid; sellised puuded nagu käte ja jalgade väikeste lihaste nõrkus, lihast

V.a: silmamanuste funktsioonid (b215); lihastoonuse funktsioonid (b735); lihaste vastupidavuse funktsioonid (b740)

b7300Üksikute lihaste või lihasrühma jõud

Spetsiifilise ja isoleeritud lihase või lihasrühma kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu jalgade ja käte väikeste lihaste nõrkus

b7301Ühe jäseme lihaste jõud

Ühe käe või jala lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu monoparees või monopleegia

b7302Ühe kehapoole lihaste jõud

Vasaku või parema kehapoole lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu hemiparees või hemipleegia

b7303 Allkeha lihaste jõud Allkeha lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu paraparees või parapleegia

b7304Kõigi jäsemete lihaste jõud

Kõigi nelja jäseme lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu tetraparees või tetrapleegia

b7305 Kehatüve lihaste jõud Kehatüve lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

b7306Keha kõigi lihaste jõud

Keha kõigi lihaste või lihasrühmade kontraktsioonijõuga seotud funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu akineetiline mutism

b7308TT lihasjõu funktsioonid

85

b7309Tta lihasjõu funktsioonid

b735Lihastoonuse funktsioonid

Funktsioonid, mis on seotud lihaste puhkeoleku toonusega ja passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: üksikute lihaste või lihasrühma, ühe jäseme, ühe kehapoole ja allkeha lihaste, kõigi jäsemete lihaste, kehatüve lihaste ja organismi kõigi lihaste pingega seotud funktsioonid; sellised puuded nagu hüpotoonia, hüpertoonia ja lihaste spastilisus

V.a: lihasjõu funktsioonid (b730); lihaste vastupidavuse funktsioonid (b740)

b7350Üksikute lihaste või lihasrühma toonus

Funktsioonid, mis on seotud eri lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: sellised puuded nagu koldelise düstoonia, nt kõõrkaela puhul

b7351Ühe jäseme lihastoonus

Funktsioonid, mis on seotud ühe käe või jala lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: monopareesi ja monopleegiaga seotud puuded

b7352Ühe kehapoole lihastoonus

Funktsioonid, mis on seotud vasaku või parema kehapoole lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: hemipareesi ja hemipleegiaga seotud puuded

b7353 Allkeha lihastoonus

Funktsioonid, mis on seotud alumise kehapoole lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: parapareesi ja parapleegiaga seotud puuded

b7354Kõigi jäsemete lihastoonus

Funktsioonid, mis on seotud kõigi nelja jäseme lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: tetrapareesi ja tetrapleegiaga seotud puuded

86

b7355 Kehatüve lihastoonus

Funktsioonid, mis on seotud kehatüve lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

b7356Keha kõigi lihaste toonus

Funktsioonid, mis on seotud kogu keha lihaste või lihasrühmade puhkeoleku toonuse ja nende lihaste passiivsel liigutamisel tekkiva vastupanuga.

K.a: sellised puuded nagu generaliseerunud düstoonia ja Parkinsoni tõbi, üldine parees või paralüüs

b7358TT lihastoonuse funktsioonid

b7359Tta lihastoonuse funktsioonid

b740

Lihaste vastupidavuse funktsioonid

Funktsioonid, mis on seotud lihaskontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

K.a: üksikute lihaste või lihasrühma ning kogu keha lihaste kontraktsiooni säilitamisega seotud funktsioonid; puuded nagu raske müasteenia puhul

V.a: koormustaluvuse funktsioonid (b455); lihasjõu funktsioonid (b730); lihastoonuse funktsioonid (b735)

b7400Üksikute lihaste vastupidavus

Funktsioonid, mis on seotud isoleeritud lihaste kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

b7401Lihasrühma vastupidavus

Funktsioonid, mis on seotud isoleeritud lihasrühmade kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

K.a: monopareesi ja -pleegia, hemipareesi ja -pleegia, parapareesi ja -pleegiaga seotud puuded

b7402Keha kõigi lihaste vastupidavus

Funktsioonid, mis on seotud kogu keha lihaste kontraktsiooni säilitamisega teatud aja jooksul.

K.a: tetrapareesi, -pleegia, üldise pareesi ja paralüüsiga seotud puuded

b7408

TT lihaste vastupidavuse funktsioonid

b7409

Tta lihaste vastupidavuse funktsioonid

b749TT ja Tta lihaste funktsioonid

87

Liigutuste funktsioonid (b750-b789)

b750Motoorsete reflekside funktsioonid

Spetsiifiliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

K.a: sirutusrefleksi, automaatse lokaalse liigeserefleksi, kahjustavatest ja muudest välistest ärritajatest tingitud reflekside funktsioonid; äratõmberefleks, biitsepsirefleks, radiaalrefleks, nelikpealihase refleks, põlverefleks, kannarefleks

b7500 Sirutusrefleks

Sirutamise tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

b7501

Kahjustavatest ärritajatest tingitud refleksid

Valulike või muude kahjustavate ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. K.a: äratõmberefleks

b7502

Muudest välistest ärritajatest tingitud refleksid

Muude kui kahjustavate väliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid.

b7508

TT motoorsete reflekside funktsioonid

b7509

Tta motoorsete reflekside funktsioonid

b755

Tahtmatute liigutusreaktsioonide funktsioonid

Suurte lihaste tahtmatute kontraktsioonide või kogu keha liikumise funktsioonid, mida põhjustavad keha asend, tasakaal või ähvardav ärritaja.

K.a: asendivahetuse, sirguajamise, keha kohendamise, tasakaalu, tugi- ja kaitsereaktsioonid

V.a: motoorsete reflekside funktsioonid (b750)

88

b760

Tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid

Tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

K.a: lihtsate ja keeruliste tahtlike liigutuste, tahtlike liigutuste koordinatsiooni, käe või jala tugifunktsiooni, vasak-parem motoorse koordinatsiooni, silm-käsi-, silm-jalg- koordinatsiooni funktsioonid; sellised puuded nagu kontrolli- ja koordinatsioo

V.a: lihasjõu funktsioonid (b730); tahtmatute liigutuste funktsioonid (b765); kõnnaku funktsioonid (b770)

b7600

Lihtsate tahtlike liigutuste kontrollimine

Lihtsate või üksikute tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

b7601

Keeruliste tahtlike liigutuste kontrollimine

Keeruliste tahtlike liigutuste kontrollimise ja koordineerimisega seotud funktsioonid.

b7602Tahtlike liigutuste koordineerimine

Funktsioonid, mis on seotud lihtsate ja keeruliste tahtlike liigutuste koordineerimisega, liigutuste sooritamisega õiges kombinatsioonis.

K.a: vasak-parem-koordinatsioon, visuaalselt suunatud, nt silm-käsi- ja silm-jalg-koordinatsioon; sellised puuded nagu düsdiadohhokinees

b7603Käe või jala tugifunktsioonid

Funktsioonid, mis on seotud tahtlike liigutuste kontrollimise või koordinatsiooniga toetumisel käsivartele (küünarnukkidele või kätele) või jalasäärtele (põlvedele või jalalabadele).

b7608

TT tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid

b7609

Tta tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid

b765Tahtmatute liigutuste funktsioonid

Lihaste või lihasrühmade tahtmatu, sihipäratu või poolsihipärase tahtmatu kontraktsiooniga seotud funktsioonid.

K.a: tahtmatud lihaskontraktsioonid, sellised puuded nagu treemor, tikid, manerismid, stereotüüpiad, motoorne perseveratsioon, tantstõbi e korea, atetoos, hääletikid, düstoonilised liigutused ja düskineesia

V.a: tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760); kõnnaku funktsioonid (b770)

89

b7650Tahtmatud lihaskontraktsioonid

Lihase või lihasrühmade tahtmatu, sihipäratu või poolsihipärase kontraktsiooni funktsioonid, nt psüühiliste häirete osana.

K.a: sellised puuded nagu tantstõvele iseloomulikud e koreaatsed või atetootilised liigutused; unega seotud liigutushäired

b7651 Treemor

Liigest ümbritseva lihasrühma värisemist põhjustava vahelduva kontraktsiooni ja lõõgastumisega seotud funktsioonid.

b7652 Tikid ja manerismid Lihasrühma korduvate, näiliselt sihipäraste tahtmatute kontraktsioonide funktsioonid.

K.a: sellised puuded nagu hääletikid, rõvetsemine e koprolaalia ja hammastekiristus e bruksism

b7653

Stereotüüpiad ja motoorne perseveratsioon

Spontaansete, sihitute liigutuste funktsioonid, nt edasi-tagasi kiigutamine, peanoogutamine või tudisemine.

b7658TT tahtmatute liigutuste funktsioonid

b7659Tta tahtmatute liigutuste funktsioonid

b770 Kõnnaku funktsioonid Kõndimise, jooksmise ja muude kogu keha liikumisviiside funktsioonid.

K.a: kõndimis- ja jooksmisviisid; sellised puuded nagu spastiline kõnd, hemipleegiline kõnd, parapleegiline kõnd, asümmeetriline kõnd, lonkamine ja jäik kõndimisviis

V.a: lihasjõu funktsioonid (b730); lihastoonuse funktsioonid (b735); tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid (b760); tahtmatute liigutuste funktsioonid (b765)

b780Lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud

Keha lihaste või lihasrühmade ja nende liikumisega seonduvad aistingud.

K.a: lihasjäikuse ja -pinge, lihaskrambi või -kontraktsiooni ning lihaste raskuse aistingud V.a: valuaisting (b280)

b7800 Lihasjäikuse aisting Lihaste pinguloleku või jäikuse tunne.

b7801 Lihaskrambi aisting Lihase või lihasrühma tahtmatu kontraktsiooni tunne.

b7808

TT lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud

90

b7809

Tta lihaste ja liikumisega seonduvad aistingud

b789TT ja Tta liigutuste funktsioonid

b798

TT närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid

b799

Tta närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonid

b8

VIII PEATÜKK NAHA JA SELLEGA SEOTUD STRUKTUURIDE FUNKTSIOONID

See peatükk käsitleb naha, küünte ja juuste funktsioone.

Nahafunktsioonid (b810-b849)

b810Naha kaitsefunktsioonid

Naha funktsioonid, mis kaitsevad organismi füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste ohtude eest.

K.a: päikesekiirguse ja muude kiirguste eest kaitsmise funktsioonid, valgustundlikkus, pigmentatsioon, naha kvaliteet; naha soojusregulatsiooni, armide tekke, luumõhnade moodustumise funktsioonid; sellised puuded nagu nahavigastused, haavandid, lamatised

V.a: naha paranemisfunktsioonid (b820): muud nahafunktsioonid (b830)

b820

Naha paranemisfunktsioonid

Haavade ja muude nahakahjustuste paranemise funktsioonid.

K.a: kärna tekkimise, paranemise, armistumise, sinimike ja armkasvajate (keloidide) tekkimise funktsioonid

V.a: naha kaitsefunktsioonid (b810); muud nahafunktsioonid (b830)

b830Muud nahafunktsioonid

Muud nahafunktsioonid peale paranemis- ja kaitsefunktsiooni, nt keha jahutamise ja higi eritamise funktsioonid.

K.a: higistamise ja nahanäärmete funktsioonid ning neist tulenev kehalõhn

V.a: naha kaitsefunktsioonid (b810); naha paranemisfunktsioonid (b820)

91

b840Nahaga seonduvad aistingud

Nahaga seonduvad aistingud, nt sügelemine, põletustunne ja pakitsemine.

K.a: sellised puuded nagu surisemis- või "sipelgate jooksmise" tunne ja judisemistunne V.a: valuaisting (b280)

b849TT ja Tta nahafunktsioonid

Juuste ja küünte funktsioonid (b850-b869)

b850 Juuste funktsioonid Juuste kaitse-, värvuse- ja väljanägemisfunktsioonid.

K.a: juuste kasvamise, pigmentatsiooni, paigutuse funktsioonid; sellised puuded nagu juuste väljalangemine või kiilaspäisus

b860 Küünte funktsioonid Küünte kaitse-, kriimustamis- ja väljanägemisfunktsioonid.

K.a: küünte kasv ja pigmentatsioon, küünte kvaliteet

b869TT ja Tta juuste ja küünte funktsioonid

b898

TT naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid

b899

Tta naha ja sellega seotud struktuuride funktsioonid

dTEGUTSEMINE JA OSALUS

d1

I PEATÜKK ÕPPIMINE JA TEADMISTE RAKENDAMINE

See peatükk käsitleb õppimist, õpitud teadmiste rakendamist, mõtlemist, probleemide lahendamist ja otsuste tegemist.

Meeleelundite sihipärane kasutamine (d110-d129)

d110 Vaatamine

Nägemismeele sihipärane kasutamine visuaalsete ärritajate tajumisel, nagu spordisündmuse või laste mängimise jälgimine.

92

d115 Kuulamine

Kuulmismeele sihipärane kasutamine auditiivsete ärritajate tajumisel, nagu raadio, muusika või loengu kuulamine.

d120Muu sihipärane tajumine

Organismi teiste põhimeeleelundite sihipärane kasutamine ärritajate tajumisel, nagu esemete puudutamine ja nende tekstuuri tajumine, maiustuste maitsmine või lillede nuusutamine.

d129

TT ja Tta meeleelundite sihipärane kasutamine

Põhiõppimine (d130-d159)

d130 Jäljendamine

Matkimine ehk jäljendamine kui õppimise põhikomponent, nagu þesti, heli või tähestiku tähtede järeletegemine.

d135 Kordamine

Sündmuste või sümbolite järjestuse kordamine kui õppimise põhikomponent, nagu kümnendsüsteemis arvutamine või luuletuse päheõppimine.

d140 Lugemaõppimine

Kirjutatud teksti (kaasa arvatud Braille kirja) sorava ja täpse lugemise oskuse väljaarendamine, nagu tähtede ja tähestike tundmine, sõnade õige hääldamine ning sõnadest ja lausetest arusaamine.

d145 Kirjutamaõppimine

Häälikuid, sõnu ja fraase kujutavate märkidega tähenduse edasiandmise oskuse väljaarendamine (kaasa arvatud Braille kirjas), nagu õigete tähtede kirjutamine ja õige grammatika kasutamine.

93

d150 Arvutamaõppimine

Arvude kasutamise ning lihtsate ja keeruliste matemaatiliste tehete sooritamise oskuse väljaarendamine, nt matemaatiliste märkide kasutamine liitmisel ja lahutamisel ning probleemile õige matemaatilise lahenduskäigu leidmine

d155Oskuste omandamine

Põhiliste ja keeruliste oskuste omandamine tervikliku tegevuse sooritamiseks või ülesande täitmiseks, suutmaks omandatud oskusi rakendada ja kasutada, nagu nt tööriistade käsitsemine või malemäng.

K.a: põhioskuste ja keeruliste oskuste omandamine

d1550Põhioskuste omandamine

Elementaarse sihipärase oskuse omandamine, nagu söögiriistade, pliiatsi või lihtsa tööriista kasutamise õppimine.

d1551Keeruliste oskuste omandamine

Terviklike tegevusjärjestuste õppimine, et järgida reegleid, järjestada ja koordineerida oma liigutusi, nagu jalgpalli mängimise või ehitustööriista käsitsemise õppimine.

d1558TT oskuste omandamine

d1559Tta oskuste omandamine

d159TT ja Tta põhiõppimine

Teadmiste rakendamine (d160-d179)

d160Tähelepanu koondamine

Tahtlik tähelepanu koondamine spetsiifilistele ärritajatele, nagu keskendumine kärarikkas ümbruses.

94

d163 Mõtlemine

Ideede, mõistete ja kujutiste kas sihipärane või sihipäratu formuleerimine ning nendega kas eraldi või koos manipuleerimine, nagu väljamõtlemine, teoreemi tõestamine, ideedega mängimine, ajurünnaku korraldamine, mediteerimine, kaalutlemine, oletuste tegem

V.a: probleemide lahendamine (d175); otsuste tegemine (d177)

d166 Lugemine

Kirjutatud teksti (nt raamatute, juhendite või ajalehtede kas tavalises või Braille kirjas) arusaamise ja interpreteerimisega seotud tegevus, mille eesmärgiks on saada üldisi teadmisi või spetsiifilist teavet. V.a: lugemaõppimine (d140)

d170 Kirjutamine

Sümbolite või keele kasutamine või loomine info edastamiseks, nagu sündmuste või ideede kirjalik ülestähendamine või kirja koostamine. V.a: kirjutamaõppimine (d145)

d172 Arvutamine

Arvutuste tegemine, kasutades ülesannete lahendamisel sõnades formuleeritud matemaatilisi printsiipe ning tulemuste saamine või esitamine, nt kolme arvu summa arvutamine või ühe arvu teisega jagamise tulemuse leidmine. V.a: arvutamaõppimine (d150)

d175Probleemide lahendamine

Küsimustele või olukordadele lahenduste leidmine probleeme määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ning valitud lahendust realiseerides, nagu nt kahe inimese vaidluse lahendamisel.

K.a: lihtsate ja keeruliste probleemide lahendamine

V.a: mõtlemine (d163); otsuste tegemine (d177)

95

d1750Lihtsate probleemide lahendamine

Üht probleemi või küsimust sisaldavale lihtsale probleemile lahenduse leidmine, probleemi määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ning valitud lahendust realiseerides.

d1751

Keeruliste probleemide lahendamine

Paljusid ja omavahel seotud probleeme või paljusid sarnaseid probleeme sisaldavatele keerulistele probleemidele lahenduse leidmine, selleks probleemi määratledes ja analüüsides, lahendusvõimalusi välja pakkudes, lahenduste võimalikku mõju hinnates ja vali

d1758TT probleemide lahendamine

d1759Tta probleemide lahendamine

d177 Otsuste tegemine

Variantide vahel valiku tegemine, valiku realiseerimine ja valiku mõju hindamine, nagu spetsiifilise eseme väljavalimine ja ostmine või ühe ülesande valimine ja täitmine paljude täitmistvajavate seast.

V.a: mõtlemine (d163); probleemide lahendamine (d175)

d179TT ja Tta teadmiste rakendamine

d198

TT õppimine ja teadmiste rakendamine

d199

Tta õppimine ja teadmiste rakendamine

96

d2

II PEATÜKK: ÜLDISED ÜLESANDED JA NÕUDED

See peatükk käsitlebühe või paljude ülesannete täitmist, tavade loomistt ja stressiga toimetuleku üldiseid aspekte. Neid võib kasutada koos spetsiifilisemate ülesannete või tegevustega, et identifitseerida ülesannete sooritamise põhjuslikke tunnuseid eri

d210Ühe ülesande täitmine

Lihtsate või keeruliste koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud ühe ülesande vaimsete või füüsiliste komponentidega, nagu ülesande täitmiseks vajaliku aja, koha ja materjalide ettevalmistamine, ülesande täitmise käigu kindlaksmääramine, ülesan

K.a: lihtsa või keerulise ülesande täitmine; ühe ülesande täitmine kas üksinda või koos teistega

V.a: oskuste omandamine (d155); probleemide lahendamine (d175); otsuste tegemine (d177); paljude ülesannete täitmine (d220)

d2100Lihtsa ülesande täitmine

Lihtsa ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; lihtsa, ühe põhikomponendiga ülesande täitmine nagu raamatu lugemine, kirja kirjutamine või voodi ülestegemine.

d2101Keerulise ülesande täitmine

Keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; rohkem kui ühe komponendiga keerulise ülesande täitmine, mida võib täita kas üksteise järel või samal ajal, nagu kodus mööbli ümberpaigutamine või koolitöö te

d2102Ühe ülesande täitmine üksinda

Lihtsa või keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; iseseisev ülesande täitmine ja lõpetamine ilma teiste abita.

97

d2103Ühe ülesande täitmine rühmas

Lihtsa või keerulise ülesande täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine; ülesande täitmine ja lõpetamine koos inimestega, kes osalevad kas mõnes etapis või kogu ülesande lahendamise jooksul.

d2108TT ühe ülesande täitmine

d2109Tta ühe ülesande täitmine

d220Paljude ülesannete täitmine

Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine kas üksteise järel või samaaegselt osadena paljudest terviklikest ja keerulistest ülesannetest.

K.a: paljude ülesannetega tegelemine; paljude ülesannete lõpetamine; paljude ülesannete täitmine kas üksinda või rühmas

V.a: oskuste omandamine (d155); probleemide lahendamine (d175); otsuste tegemine (d177); ühe ülesande täitmine (d210)

d2200Paljude ülesannetega tegelemine

Paljude ülesannetega tegelemiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete koos või üksteise järel käsilevõtmine ja täitmine.

d2201Paljude ülesannete lõpetamine

Paljude ülesannete lõpuleviimine kas koos või üksteise järel.

d2202Paljude ülesannete täitmine üksinda

Paljude ülesannete täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete kas koos või üksteise järel käsilevõtmine ja ilma teiste abita täitmine.

d2203Paljude ülesannete täitmine rühmas

Paljude ülesannete täitmiseks vajaliku aja ja koha ettevalmistamine, alustamine ja korraldamine ning paljude ülesannete koos või üksteise järel käsilevõtmine ja täitmine koos teistega, kes osalevad kas mõnes etapis või kõigi ülesannete täitmise ajal.

d2208TT paljude ülesannete täitmine

98

d2209Tta paljude ülesannete täitmine

d230Igapäevatoimingute tegemine

Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud igapäevakohustuste ja -toimingute kavandamise, tegemise ja lõpuleviimisega, nagu teatud aja või päeva jooksul tehtavate eraldi tegevuste kavandamine.

K.a: igapäevatoimingute korraldamine ja lõpuleviimine; oma aktiivsuse reguleerimine

V.a: paljude ülesannete täitmine (d220)

d2301Igapäevatoimingute korraldamine

Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, et kavandada ja toime tulla igapäevakohustuste või -tegevuste korraldamisega.

d2302Igapäevatoimingute lõpuleviimine

Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, et igapäevakohustusi või -tegevusi lõpule viia.

d2303Oma aktiivsuse reguleerimine

Tegevuste ja käitumisviisi valimine, et jätkuks aega ja energiat igapäevategevuste ja -kohustuste täitmiseks.

d2308

TT igapäevatoimingute tegemine

d2309

Tta igapäevatoimingute tegemine

d240

Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et toime tulla ja kontrollida psüühilist koormust, mida on vaja selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad suurt vastutust ja kätkevad stressi, häirivaid tegureid või kriisiolukordi, nagu sõidu

K.a: vastutuse võtmine; stressi ja kriisiolukorraga toimetulek

99

d2400 Vastutuse võtmine

Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine ülesande täitmiseks vajalike kohustustega toimetulekuks, tunnistades nende olulisust.

d2401 Stressiga toimetulek

Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et tulla toime ülesande täitmisega seotud pinge, hädaolukordade ja stressiga.

d2402Kriisiolukorraga toimetulek

Lihtsa või keerulise ja koordineeritud tegevuse sooritamine, et keerulisest olukorrast või suurest ohust üle saada.

d2408

TT stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

d2409

Tta stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek

d298TT üldised ülesanded ja nõuded

d299Tta üldised ülesanded ja nõuded

d3III PEATÜKK SUHTLEMINE

See peatükk käsitleb keele, märkide ja sümbolite abil suhtlemise spetsiifilisi ja üldiseid tunnuseid, kaasa arvatud info saamine ja edastamine, vestlemine ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine.

Suhtlemine - sõnumite vastuvõtmine (d310-d329)

100

d310

Suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

Suulises kõnes edastatud sõnumi otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nagu arusaamine, kas öeldu on fakt või idiomaatiline väljend.

d315

Mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

Þestide, sümbolite või joonistega edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nagu tõdemine, et laps on väsinud, kui ta oma silmi hõõrub, või et kellade helisemine tähendab, et kusagil on tulekahju.

K.a: kehaliigutuste, üldiste märkide ja sümbolite, jooniste ja fotode tähenduse mõistmine suhtlemisel

d3150

Kehaliigutuste tähenduse mõistmine suhtlemisel

Näoilmete, käeliigutuste või märkide, kehaasendi või muu kehakeele väljenduse tähenduse mõistmine.

d3151

Üldiste märkide või sümbolite tähenduse mõistmine suhtlemisel

Üldtuntud märkide ja sümbolite tähenduse mõistmine, nagu liiklusmärkide, hoiatavate sümbolite, nootide või teaduslike tähiste ning piltkujutiste mõistmine.

d3152

Jooniste ja fotode tähenduse mõistmine suhtlemisel

Jooniste, skeemide, graafiliste või kolmedimensiooniliste kujutiste, graafikute, diagrammide ja fotode tähenduse mõistmine, nagu nt arusaamine sellest, et tõusev joon pikkusdiagrammil näitab lapse kasvamist.

d3158

TT mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

d3159

Tta mitteverbaalsete sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

101

d320

Viipekeeles edastatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

Viipekeeles edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse vastuvõtmine ning mõistmine.

d325

Kirjutatud sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel

Kirjalikult (ka Braille kirjas) edastatud sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse mõistmine, nt poliitikasündmuste jälgimine ajalehes või religioosse kirjutise eesmärgist arusaamine.

d329

TT ja Tta suhtlemine - sõnumite vastuvõtmine

Suhtlemine - sõnumite edastamine (d330-d349)

d330 Rääkimine

Sõnade, lausete ja pikemate suuliste sõnumite väljaütlemine, millel on otsene ja ülekantud tähendus, nagu fakti esitamine või loo jutustamine.

d335Mitteverbaalsete sõnumite edastamine

Zestide, sümbolite ja jooniste kasutamine sõnumite edastamiseks, nagu pea raputamine mittenõusoleku väljendamiseks ning pildi või diagrammi joonistamine mingi fakti või keerulise idee edasiandmiseks.

K.a: sõnumite edastamine þestide, märkide, sümbolite, jooniste ja fotode abil

d3350Kehakeele kasutamine

Tähenduse edastamine kehaliigutuste, nagu näoilmete (nt naeratuse, kulmukortsutuse, näokrimpsutuse), käeliigutuste ja keha asendite abil (nt embamine tunnete näitamiseks).

102

d3351Märkide ja sümbolite kasutamine

Tähendusliku teabe edastamine märkide ja sümbolite (nt piltkujutised, kurtide keel, teaduslikud sümbolid) ning sümbolite süsteemide abil, nagu noodikirja kasutamine meloodia üleskirjutamiseks.

d3352Jooniste ja fotode kasutamine

Tähendusliku teabe edastamine joonistamise, maalimise ja visandamisega ning diagrammide, piltide või fotode tegemine, nagu nt skeemi joonistamine kellelegi mingi koha juhatamisel.

d3358TT mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d3359Tta mitteverbaalsete sõnumite edastamine

d340

Sõnumite edastamine viipekeeles

Sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse edastamine viipekeeles.

d345 Kirjalikud sõnumid

Sõnumite otsese ja ülekantud tähenduse edastamine kirjalikult, nagu kirja kirjutamine sõbrale.

d349TT ja Tta suhtlemine - sõnumite edastamine

Vestlus ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine (d350-d369)

103

d350 Vestlus

Mõtete ja ideede vahetamise alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine kas kõneldud, kirjutatud,viipekeeles või muus keelevormis kas ühe või mitme tuttava või võõra inimesega ametlikus või mitteametlikus situatsioonis.

K.a: vestluse alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine; ühe või mitme inimesega vestlemine

d3500 Vestluse alustamine

Dialoogi või suhtlemise alustamine, nagu üksteise tutvustamine, tavapäraste tervituste vahetamine ja teema tutvustamine või küsimuste esitamine.

d3501Vestluse ülalhoidmine

Dialoogi või suhtlemise jätkamine, lisades mõtteid, tutvustades uut teemat või meenutades eelnevalt nimetatud asjaolusid, nagu ka vaheldusrikas rääkimine või märkide edastamine.

d3502 Vestluse lõpetamine

Dialoogi või mõttevahetuse lõpetamine sobivate kokkuvõtvate väljenditega ja arutlusel oleva teema lõpuleviimine.

d3503Vestlemine ühe inimesega

Dialoogi või mõttevahetuse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine ühe inimesega, nagu nt sõbraga ilmast rääkimine.

d3504Vestlemine mitme inimesega

Dialoogi või mõttevahetuse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine rohkem kui ühe inimesega, nagu rühmaarutelu alustamine ning selles osalemine.

d3508 TT vestlus d3509 Tta vestlus

d355 Arutelu

Teema arutelu alustamine, ülalhoidmine ja lõpetamine poolt- ja vastuargumentidega või suuliselt, kirjalikult või muus keelevormis toimuv debatt, millesse on ametlikult või mitteametlikult kaasatud üks või mitu tuttavat või võõrast inimest. K.a: arutelu ühe või paljude inimestega

104

d3550Arutelu ühe inimesega

Väitluse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine või vaidlus ühe inimesega.

d3551Arutelu paljude inimestega

Väitluse alustamine, ülalhoidmine, suunamine ja lõpetamine või vaidlus rohkem kui ühe inimesega.

d3558 TT arutelu d3559 Tta arutelu

d360

Kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

Seadmete, tehnikate ja muude vahendite kasutamine suhtlemisel, nagu nt sõbrale telefoniga helistamine.

K.a: telekommunikatsioonivahendite kasutamine, kirjutamismasinate ja kommunikatsioonitehnikate kasutamine

d3600

Telekommunikatsioonivahendite kasutamine

Telefonide ja muude seadmete, nagu faksi- või teleksiaparaadi kasutamine sidepidamisvahendina.

d3601Kirjutamismasinate kasutamine

Masinate kasutamine kirjutamiseks, nagu kirjutusmasinate, arvutite või Braille kirja seadmete kasutamine sidepidamisvahendina.

d3602Kommunikatsioonitehnikate kasutamine

Kommunikatsioonimeetoditega seonduvate tegevuste sooritamine ja ülesannete täitmine, nagu huultelt lugemine.

d3608

TT kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

d3609

Tta kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

d369

TT ja Tta vestlemine ning kommunikatsioonivahendite ja -tehnikate kasutamine

105

d398 TT suhtlemine d399 Tta suhtlemine

d4IV PEATÜKK LIIKUVUS

See peatükk käsitleb liikumist, kehaasendit ja selle muutmist, keha asukoha muutmist; esemete kandmist, liigutamist või kasutamist; kõndimist, jooksmist või ronimist ja mitmesuguste transpordivahendite kasutamist.

Kehaasendi muutmine ja säilitamine (d410-d429)

d410Keha põhiasendi muutmine

Ühest kehaasendist teise üleminek ja liikumine ühest kohast teise, nagu toolilt tõusmine, et voodisse pikali heita, põlvili või kükki laskumine ning püstitõusmine.

K.a: kehaasendi muutmine pikali-, kükk-, põlvili-, iste- või püstiasendist, kummardumine või keha raskuskeskme nihutamine

V.a: enda ühest kohast teise nihutamine (d420)

d4100 Pikaliheitmine

Lamamisasendisse minek ja tõusmine või horisontaalse kehaasendi suvaline muutmine, nagu püstitõusmine või istumine. K.a: kurnatult maha langema

d4101 Kükitamine

Iste- või kükkasendisse minek, nii et põlved on tihedalt koos või istutakse kandadel, nagu nt on vaja ilma istmeta käimla kasutamisel, või kehaasendi muutmine kükkasendist erinevaks, nagu nt püstitõusmine.

d4102 Põlvitamine

Põlvililaskumine, nii et keha toetavad põlved ja painutatud jalad, nagu nt palvetamisel, või kehaasendi muutmine põlvitamisest erinevaks, nagu nt püstitõusmine.

d4103 Istumine

Isteasendisse minek ning kehaasendi muutmine istumisest erinevaks, nagu püstitõusmine või pikaliheitmine.

K.a: painutatud või ristatud jalgadega isteasendisse laskumine; jalgadega põrandale toetudes või toetumata isteasendi võtmine

106

d4104 Püstitõusmine

Püstitõusmine või kehaasendi muutmine püstiseismisest erinevaks, nagu nt pikaliheitmine või istumine.

d4105 Kummardumine

Keha allapoole või küljele kallutamine, nagu kummarduse tegemisel või mingi maasoleva esemeni küünitamisel.

d4106Keha raskuskeskme nihutamine

Istumisel, seismisel või lamamisel keharaskuse sättimine või üleviimine ühest asendist teise siirdumisel, nagu nt seismisel keharaskuse üleviimine ühelt jalalt teisele.

V.a: enda ühest kohast teise nihutamine (d420); käimine (d450)

d4108TT keha põhiasendi muutmine

d4109Tta keha põhiasendi muutmine

d415Kehaasendi säilitamine

Olukorrale vastavas asendis püsimine, nagu nt tööl või koolis iste- või püstiasendi säilitamine.

K.a: pikali-, kükk-, põlvili-, iste- ja püstiasendi säilitamine

d4150Pikaliasendi säilitamine

Vajaliku aja jooksul pikaliasendis püsimine, nagu nt kõhuliasendis voodis lamamine.

K.a: kõhuli-, selili- või küliliasendis püsimine

d4151Kükkasendi säilitamine

Vajaliku aja jooksul kükkasendis püsimine, nagu nt põrandal kükitamine.

d4152Põlviliasendi säilitamine

Vajaliku aja jooksul põlviliasendis püsimine, nii et keha toetavad põlved ja painutatud jalad, nagu nt kirikus palvetamise ajal.

d4153 Isteasendi säilitamine

Vajaliku aja jooksul kas istmel või põrandal isteasendis püsimine, nagu nt koolipingis või laua taga istumine.

K.a: istumine kas sirgete või ristatud jalgadega, jalad toetamas või ilma jalgade toeta

d4154Püstiasendi säilitamine

Vajaliku aja jooksul püstiasendis püsimine, nagu nt järjekorras seismisel.

K.a: seismine kallakul, libadal või kõval pinnal

d4158TT kehaasendi säilitamine

d4159Tta kehaasendi säilitamine

107

d420Enda ühest kohast teise nihutamine

Liikumine ühelt pinnalt teisele kehaasendit muutmata, nagu enda libistamine mööda pinki või voodist toolile.

K.a: enda teisaldamine istudes või lamades

V.a: keha põhiasendi muutmine (d410)

d4200

Enda ühest kohast teise nihutamine istudes

Isteasendis enda ühelt istmelt teisele libistamine kas samal või eri tasandil, nagu enda toolilt voodisse libistamine.

K.a: enda toolilt teisele istmele või nt tualetipotile nihutamine; enda ratastoolist autoistmele libistamine

V.a: keha põhiasendi muutmine (d410)

d4201

Enda ühest kohast teise nihutamine lamades

Nihkumine ühest lamamiskohast teise, kas samal või eri tasandil, nagu enda ühest voodist teise libistamine.

V.a: keha põhiasendi muutmine (d410)

d4208

TT enda ühest kohast teise nihutamine

d4209

Tta enda ühest kohast teise nihutamine

d429

TT ja Tta kehaasendi muutmine ja säilitamine

Esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine (d430-d449)

d430Esemete tõstmine ja kandmine

Eseme ülesvõtmine või ühest kohast teise panemine, nagu tassi tõstmine või lapse ühest toast teise kandmine.

K.a: tõstmine; kätel, käsivartel, õlgadel, puusal, seljal või pealael kandmine; maha panemine

d4300 Tõstmine

Eseme ülesvõtmine, et seda madalamalt kõrgemale tõsta, nagu klaasi tõstmisel laualt.

d4301 Kätega kandmine

Kätega eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, nagu nt joogiklaasiga kõndimine või kohvri kandmine.

108

d4302 Käsivartel kandmine

Käte ja käsivartega eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, nagu nt lapse kandmine kätel.

d4303Õlgadel, puusal ja seljal kandmine

Eseme ühest kohast teise viimine või kandmine, kasutades õlgu, puusa või selga või neid kombineerides, nagu nt suure paki kandmine.

d4304 Pealael kandmine

Eseme ühest kohast teise viimine või kandmine pead kasutades, nagu nt veeanuma kandmine pealael.

d4305Esemete mahapanemine

Käte, käsivarte või muude kehaosade kasutamine eseme mingile pinnale või kohale mahapanemiseks, nagu veeanuma maapinnale panemisel.

d4308TT tõstmine ja kandmine

d4309Tta tõstmine ja kandmine

d435Esemete liigutamine alajäsemetega

Koordineeritud tegevuse sooritamine jalalabasid ja jalgu kasutades, mille eesmärgiks on eseme liigutamine, nagu jalaga palli löömine või jalgratta pedaalide sõtkumine. K.a: jalgadega lükkamine ja löömine

d4350 Jalgadega lükkamine

Jalalabade ja jalgade kasutamine esemele surve avaldamiseks, et seda eemale tõugata, nagu nt tooli jalaga kõrvale lükkamine.

d4351 Jalgadega löömine Jalgade kasutamine millegi liikumapanemiseks, nagu palli tõukamisel.

d4358

TT esemete liigutamine alajäsemetega

d4359

Tta esemete liigutamine alajäsemetega

109

d440 Käte täppisliigutused

Koordineeritud tegevuse sooritamine esemete puudutamisel, kättevõtmisel, käsitsemisel ja lahtilaskmisel, kasutades labakäsi, sõrmi ja pöialt, nt kui on vaja münte laualt võtta, telefoninumbrit valida või nuppu keerata.

K.a: ülesvõtmine, haaramine, käsitsemine ja lahtilaskmine

V.a: esemete tõstmine ja kandmine (d430)

d4400 Ülesvõtmine Väikese eseme võtmine või tõstmine käte ja sõrmedega, nagu pliiatsi võtmine.

d4401 Haaramine

Ühe või mõlema käe kasutamine millegi haaramiseks ja hoidmiseks, nagu tööriista või ukselingi haaramisel.

d4402 Käsitsemine

Sõrmede ja käte abil millegi kontrollimine, suunamine või juhtimine, nagu müntide või muude väikeste esemete kasutamisel.

d4403 Lahtilaskmine

Sõrmede ja käte kasutamine millegi lahti- või vabakslaskmiseks, nii et see kas kukub või muudab asendit, nagu mingi riietuseseme kukkuda laskmisel.

d4408TT käte täppisliigutused

d4409Tta käte täppisliigutused

d445Käte ja käsivarte kasutamine

Koordineeritud tegevuse sooritamine, mida on vaja esemete liigutamiseks või nende käsitsemiseks käte ja käsivarte abil, nagu uksekäepideme pööramisel või eseme viskamisel ja püüdmisel.

K.a: esemete tõmbamine või tõukamine; millegi järele küünitamine; käte või käsivartega pööramine või keeramine; viskamine; püüdmine V.a: käte täppisliigutused (d440)

d4450 Tõmbamine

Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine eseme enda poole tõmbamiseks või selle ühest kohast teise liigutamiseks, nagu ukse kinnitõmbamine.

d4451 Tõukamine

Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine millegi endast eemale lükkamiseks või selle ühest kohast teise liigutamiseks, nagu looma tõrjumisel.

110

d4452 Küünitamine

Väljasirutatud käte ja käsivarte kasutamine millegi puudutamiseks või haaramiseks, nagu küünitamine üle laua või koolipingi raamatu järele.

d4453

Käte või käsivartega pööramine või keeramine

Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine eseme pöörlemapanemiseks, pööramiseks või painutamiseks, nagu töö- või tarberiistade kasutamisel.

d4454 Viskamine

Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine millegi tõstmiseks ja mõningase jõuga läbi õhu heitmiseks, nagu nt palli viskamine.

d4455 Püüdmine

Sõrmede, käte ja käsivarte kasutamine liikuva eseme haaramiseks, et seda peatada ja kätte saada, nagu nt palli püüdmine.

d4458TT käte ja käsivarte kasutamine

d4459Tta käte ja käsivarte kasutamine

d449

TT ja Tta esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine

Käimine ja liikumine (d450-d469)

d450 Käimine

Jalgsi liikumine mingil pinnal, sammhaaval, nii et üks jalg on alati maapinnal, nagu jalutamisel, lonkimisel, edasi-, tagasi- või külgsuunas liikumisel.

K.a: lühikeste või pikkade vahemaade käimine; mitmesugustel pindadel käimine; takistustest möödumine

V.a: Enda ühest kohast teise nihutamine (d420); muul viisil liikumine (d455)

d4500Lühikeste vahemaade käimine

Alla kilomeetri käimine, nagu ruumis või koridoris, hoone sees või sellest veidi eemal käimine.

d4501Pikkade vahemaade käimine

Üle kilomeetri käimine, nagu läbi küla või linna, ühest külast teise või mööda lagendikke käimine.

111

d4502Mitmesugustel pindadel käimine

Kaldpinnal, ebatasasel või liikuval pinnal käimine, nagu rohul, kruusal, jääl ja lumel või laeval, rongis või muus sõidukis kõndimine.

d4503Takistustest möödumine

Liikuvate ja seisvate esemete, inimeste, loomade ja sõidukite vältimiseks vajaliku tee valimine, nagu turuplatsil või poes käimine, ümber või läbi tänavaliikluse või muude rahvarohkete alade minemine.

d4508 TT kõndimine d4509 Tta kõndimine

d455 Muul viisil liikumine

Kogu keha muul viisil kui käimine ühest kohast teise viimine, nagu kaljul ronimine või piki tänavat jooksmine, hüplemine, spurtimine, hüppamine, kukerpallitamine või ümber takistuste jooksmine.

K.a: roomamine, ronimine, jooksmine, sörkimine, hüppamine ja ujumine

V.a: enda ühest kohast teise nihutamine (d420); käimine (d450)

d4550 Roomamine Keha viimine kõhuliasendis ühest kohast teise käte, käsivarte ja põlvede abil.

d4551 Ronimine

Keha viimine üles- või allapoole üle pindade või esemete, nagu treppidel, redelitel, kaljudel/kividel, astmetel, kõnniteeservadel või muudel esemetel ronimine.

d4552 Jooksmine

Kiirete sammudega edasiliikumine, nii et mõlemad jalad võivad samal ajal maast lahti olla.

d4553 Hüppamine

Jalgu painutades ja sirutades maast ülespoole liikumine, nagu ühel jalal hüppamine, hüplemine, kepslemine ja vette hüppamine või sukeldumine.

d4554 Ujumine Jäsemete ja kehaliigutuste abil vees liikumine ilma põhja toetumata.

d4558TT muul viisil liikumine

112

d4559Tta muul viisil liikumine

d460Mitmesugustes kohtades liikumine

Eri kohtades ja olukordades liikumine ning käimine, nagu kõndimine tubades või mööda linnatänavat.

K.a: kodus liikumine, treppidest üles-alla ronimine, roomamine; muudes hoonetes (mitte kodus) ning kodust ja muudest hoonetest väljaspool käimine ja liikumine

d4600 Kodus liikumine

Oma kodus, toas, tubade vahel ja kogu elamus või ümbruskonnas käimine ja liikumine.

K.a: ühelt korruselt teisele, rõdule, hoovi, trepikotta või aeda minemine

d4601

Muudes hoonetes liikumine (mitte kodus)

Väljaspool kodu asuvates hoonetes käimine ja ringiliikumine, nagu nt teiste inimeste kodudes, teistes eramutes, era-, ametkondlikes või üldkasutatavates hoonetes ja nende juurde kuuluval territooriumil liikumine.

K.a: hoonete ja nende juurde kuuluva territooriumi kõigis osades, eri korrustel, nii sees- kui ka väljaspool era- ja üldkasutatavaid hooneid ning nende ümber liikumine

d4602

Kodust ja muudest hoonetest väljaspool liikumine

Kodust või muudest hoonetest kaugel või lähedal liikumine ilma oma või ühiskondlikku transpordivahendit kasutamata, nagu pikkade või lühikeste vahemaade käimine linnas või külas.

K.a: ümbruskonna, linna, küla või suurlinna tänavatel kõndimine või liikumine; liikumine linnade või kaugemate sihtpunktide vahel ilma transpordivahendit kasutamata

d4608TT mitmesugustes kohtades liikumine

d4609Tta mitmesugustes kohtades liikumine

d465Abivahenditega liikumine

Liikumine ühest kohast, ruumist või pinnalt teise, kasutades eriseadmeid, mis on ette nähtud liikumise hõlbustamiseks või muude liikumisvõimaluste loomiseks, nagu uiskude, suuskade või sukeldumistehnika kasutamisel või ratas- või kõndimistoolis tänaval li

V.a: enda ühest kohast teise nihutamine (d420); käimine (d450); muul viisil liikumine (d455); liiklusvahendi kasutamine (d470); liiklusvahendi juhtimine (d475)

d469TT ja Tta käimine ja liikumine

113

Liiklusvahendi abil liikumine (d470-d489)

d470Liiklusvahendi kasutamine

Liiklusvahendi kasutamine reisijana, nagu autos, bussis, rikðakaarikus, sõudepaadis, loomveokil, taksos, bussis, rongis, trammis, metroos, laevas või lennukis kaasreisijaks olemine.

K.a: inimjõul liikuva sõiduki kasutamine; motoriseeritud era- või ühistranspordi kasutamine

V.a: abivahenditega liikumine (d465); liiklusvahendi juhtimine (d475)

d4700Inimjõul liikuva sõiduki kasutamine

Ühe või mitme inimese jõul liikuva transpordivahendiga liikumine, nagu rikðakaarikus või sõudepaadis sõitmine.

d4701

Motoriseeritud eratranspordi kasutamine

Eravalduses oleva mootorsõiduki kasutamine reisijana maal, merel või õhus liikumiseks, nagu takso, eralennuki või -laevaga sõitmisel.

d4702

Motoriseeritud ühistranspordi kasutamine

Ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud mootorsõiduki reisijana maal, merel või õhus liikumine, nagu bussi, trammi, rongi, metroo või lennuki reisijaks olemine.

d4708TT liiklusvahendi kasutamine

d4709Tta liiklusvahendi kasutamine

d475Liiklusvahendi juhtimine

Sõidukit või sõidukit vedavat looma endale sobivas suunas juhtima või mingit liiklusvahendit, nagu autot, jalgratast, paati või loomveokit juhtima.

K.a: inimjõul liikuva liiklusvahendi, mootorsõiduki, loomveoki juhtimine

V.a: abivahenditega liikumine (d465); liiklusvahendi kasutamine (d470)

d4750

Inimjõul liikuva liiklusvahendi juhtimine

Inimjõul liikuva sõiduki, nagu jalgratta, kolmratta või sõudepaadi juhtimine.

d4751Mootorsõiduki juhtimine

Mootoriga sõiduki, nagu auto, mootorratta, mootorpaadi või lennuki juhtimine.

d4752 Loomveoki juhtimineLoomajõul liikuva sõiduki, nagu hobukaariku või -vankri juhtimine.

114

d4758TT liiklusvahendi juhtimine

d4759Tta liiklusvahendi juhtimine

d480Loomadega ratsutamine

Looma, nagu hobuse, härja, kaameli või elevandi seljas sõitmine.

V.a: liiklusvahendi juhtimine (d475); puhkus ja vaba aeg (d920)

d489

TT ja Tta liiklusvahendi abil liikumine

d498 TT liikuvus d499 Tta liikuvus

d5V PEATÜKK ENESEHOOLDUS

See peatükk käsitleb enesehooldust, enda pesemist ja kuivatamist, oma keha ja kehaosade eest hoolitsemist, riietumist, söömist ja joomist ning oma tervise eest hoolitsemist üldse.

d510 Enda pesemine

Kogu keha või kehaosade pesemine ja kuivatamine vett ning sobivaid pesemis- ja kuivatusvahendeid ning -meetodeid kasutades, nagu duði all või vanniskäimine, käte, jalgade, näo ja juuste pesemine ning käterätiga kuivatamine.

K.a: kehaosade ja kogu keha pesemine; enda kuivatamine

V.a: kehaosade hooldus (d520); tualettruumi toimingud (d530)

d5100 Kehaosade pesemine

Vee, seebi ja muude vahendite kasutamine kehaosade, nagu käte, näo, jalgade, küünte ja juuste pesemiseks.

d5101 Kogu keha pesemine

Vee, seebi ja muude ainete kasutamine kogu keha puhastamiseks, nagu vannis või duði all käimisel.

d5102 Kuivatamine

Käteräti või muude kuivatusvahendite kasutamine ühe või mitme kehaosa või kogu keha kuivatamiseks, nagu pärast pesemist.

d5108 TT enda pesemine d5109 Tta enda pesemine

115

d520 Kehaosade hooldus

Hoolitsemine selliste kehaosade eest, mis nõuavad rohkemat kui pesemist ja kuivatamist, nagu nahk, nägu, hambad, juuksed, küüned ja suguelundid.

K.a: naha, hammaste, juuste, sõrme- ja varbaküünte eest hoolitsemine

V.a: enda pesemine (d510); tualettruumi toimingud (d530)

d5200 Nahahooldus

Naha struktuuri ja niiskuse eest hoolitsemine, nagu nahapaksendite või konnasilmade eemaldamine ja niisutusvedelike võ kosmeetikavahendite kasutamine.

d5201 Hammaste hooldus

Suuhügieeni järgimine, nagu hammaste pesemine, hambaniidi kasutamine ja hambaproteesi või -klambrite hooldus.

d5202 Juuste hooldus

Juuste ja näokarvade hooldus, nagu kammimine, soengu tegemine, raseerimine või lõikamine.

d5203Sõrmeküünte hooldus

Sõrmeküünte puhastamine, lõikamine või poleerimine.

d5204 Varbaküünte hooldus Varbaküünte puhastamine, lõikamine või poleerimine.

d5208TT kehaosade hooldus

d5209Tta kehaosade hooldus

d530Tualettruumi toimingud

Jääkainete (menstruaaleritised, uriin, roe) eritamise ettevalmistamine, eritamine ning seejärel enda puhastamine.

K.a: urineerimis- ja roojamisvajaduse reguleerimine ning menstruatsiooniaegne hügieen

V.a: enda pesemine (d510); kehaosade hooldus (d520)

d5300Urineerimise reguleerimine

Urineerimise ettevalmistamine ja korraldamine, nagu urineerimisvajaduse tunnetamine, sobiva koha valimine ja sinna minek, sobiva asendi võtmine, riiete sättimine enne ja pärast urineerimist ning enda puhastamine pärast seda.

116

d5301Defekatsiooni reguleerimine

Roojamise ettevalmistamine ja korraldamine, nagu roojamisvajaduse tunnetamine, sobiva koha valimine ja sinna minek, sobiva asendi võtmine, riiete sättimine enne ja pärast roojamist ning enda puhastamine pärast seda.

d5302Menstruatsiooniaegne hooldus

Menstruatsiooniga seonduvad ettevalmistused ja tegutsemine, nagu menstruatsiooni ettenägemine ning hügieenisidemete ja -tampoonide kasutamine.

d5308TT tualettruumi toimingud

d5309Tta tualettruumi toimingud

d540 Riietumine

Koordineeritud järjestikune tegevus riiete selga- ja jalanõude jalgapanekul ning nende äravõtmisel vastavalt kliima- ja sotsiaaltingimustele, nagu särkide, seelikute, pluuside, pükste, aluspesu, saride, kimonote, sukkpükste, mütside, kinnaste, mantlite, k

K.a: riiete selga- ja jalanõude jalgapanek ning äravõtmine ja sobiva riietuse valimine

d5400 Riiete selgapanek

Koordineeritud järjestikune tegevus eri kehaosade riietega katmisel, nagu riiete üle pea, üle käte ja õlgade tõmbamisel ning all- ja ülakeha riidessepanemisel; kinnaste kätte- ja peakatete pähepanekul.

d5401 Riiete äravõtmine

Koordineeritud järjestikune tegevus riiete eri kehaosadelt äravõtmisel, nagu nende üle pea tõmbamisel ja riiete eemaldamisel kätelt, õlgadelt, üla- ja allkehalt; kinnaste käest- ja peakatete peastvõtmisel.

117

d5402Jalanõude jalgapanek

Sokkide, sukkade ja jalanõude jalgapanekuks vajalike koordineeritud liigutuste sooritamine.

d5403Jalanõude jalastvõtmine

Sokkide, sukkade ja jalanõude jalastvõtmiseks vajalike koordineeritud liigutuste sooritamine.

d5404Sobiva riietuse valimine

Oma ühiskonna- ja kultuuritavade, nähtavate ja nähtamatute riietumistavade järgimine ning kliimatingimustele vastav riietumine.

d5408 TT riietumine d5409 Tta riietumine

d550 Söömine

Koordineeritud tegevus ja nõuete täitmine ettetoodud toidu söömisel, selle suhuviimisel ja oma kultuurile vastavalt sobival viisil kasutamisel, murdes või lõigates toitu tükkideks, avades pudeleid või konservikarpe, kasutades söögiriistu, einestades, naut V.a: joomine (d560)

d560 Joomine

Jooginõu kättevõtmine, suu juurde viimine ja joomine oma kultuurile sobival moel, segades, liigutades ja kallates joodavat vedelikku, avades pudeleid või konservikarpe, juues läbi kõrre või juues voolavat vett kas kraanist või allikast; rinnapiima joomine V.a: söömine (d550)

d570Oma tervise eest hoolitsemine

Oma füüsilise mugavuse, tervise ja füüsilise ning vaimse heaolu tagamine, nagu tasakaalustatud dieedi pidamine, sobiv kehaline koormus, sobiva temperatuuri säilitamine, terviseriskide vältimine, seksi turvalisuse järgimine, k.a kondoomi kasutamine, vaktsi

K.a: oma füüsilise mugavuse eest hoolitsemine; dieedipidamine ja hea vormi säilitamine; oma tervise hoidmine

d5700

Oma füüsilise mugavuse eest hoolitsemine

Teadlik enda eest hoolitsemine, tagades keha mugava asendi, sobiva valguse ja vältides palavus- või külmatunnet.

118

d5701Dieedipidamine ja hea vormi säilitamine

Teadlik enese eest hoolitsemine toitva toidu valimise ja söömisega ning hea füüsilise vormi säilitamisega.

d5702Oma tervise hoidmine

Teadlik enese eest hoolitsemine ja kõige vajaliku tegemine oma tervise hoidmiseks nii terviseriske kui ka haigusi vältides, nagu professionaalse arstiabi kasutamine; meditsiiniliste ja muude tervisealaste nõuannete järgimine; tervisohtlike traumade, nakku

d5708TT oma tervise eest hoolitsemine

d5709Tta oma tervise eest hoolitsemine

d598 TT enesehooldus d599 Tta enesehooldus

d6

VI PEATÜKK KODUSED TOIMINGUD

See peatükk käsitleb igapäevaseid koduseid toiminguid ja ülesandeid. Koduse elu valdkonnad hõlmavad eluaseme, toidu, riiete ja muu tarviliku hankimist, koduseid koristus- ja parandustöid, isiklike esemete ja majapidamisvahendite korrashoidu ja teiste inim

Eluks vajaliku hankimine (d610-d629)

d610 Eluaseme hankimine Maja, korteri või muu eluaseme ostmine, üürimine, sisustamine ja kordaseadmine.

K.a: eluaseme ostmine või üürimine ja sisustamine

V.a: kaupade ja teenuste hankimine (d620); koduse vara hooldus (d650)

d6100 Eluaseme ostmine Maja, korteri või muu eluaseme oma valdusse saamine.

d6101 Eluaseme üürimine

Maja, korteri või muu teisele isikule kuuluva eluaseme kasutamisõiguse saamine tasu eest.

119

d6102Eluaseme sisustamine

Eluruumide varustamine mööbli, valgustite või muu sisseseadega ning ruumide kujundamine.

d6108TT eluaseme hankimine

d6109Tta eluaseme hankimine

d620Kaupade ja teenuste hankimine

Igapäevaeluks vajalike kaupade ja teenuste valimine, hankimine ja transportimine, nagu toidu, joogi, riietuse, kütuse, majapidamistarvete, puhastusvahendite, tarbeesemete, kööginõude, kodutehnika ja tööriistade valimine, hankimine ja kohaletoomine ning s

K.a: sisseostude tegemine ja igapäevatarvikute hankimine V.a: eluaseme hankimine (d610)

d6200Sisseostude tegemine

Igapäevaeluks vajalike kaupade ja teenuste saamine raha eest (kaasa arvatud sisseostude vahendaja juhendamine ja kontrollimine), nagu toidu, joogi, majapidamistarvete ja puhastusvahendite või riietusesemete valimine poes või turul; esemete hinna ja kvalit

d6201Igapäevatarvikute hankimine

Igapäevaeluks vajalike vahendite ja esemete saamine ilma rahata (kaasa arvatud igapäevatarvikute kogumist vahendava isiku juhendamine ja kontrollimine), nagu juur- ja puuviljade koristamine ning vee ja küttematerjali hankimine.

d6208TT kaupade ja teenuste hankimine

d6209Tta kaupade ja teenuste hankimine

d629TT ja Tta eluks vajaliku hankimine

120

Majapidamistööd (d630-d649)

d630 Toiduvalmistamine

Lihtsate ja keeruliste toitude kavandamine, valmistamine ja serveerimine endale ja teistele, nagu menüü koostamine, toiduainete ja jookide valimine, toiduvalmistamiseks vajalike koostisainete segamine, toidu kuumtöötlemine, külmade roogade ja jookide valm

K.a: lihtsate ja keeruliste roogade valmistamine

V.a: söömine (d550); joomine (d560); kaupade ja teenuste hankimine (d620); kodutööde tegemine (d640); koduse vara hooldus (d650); teiste abistamine (d660)

d6300Lihtsate roogade valmistamine

Väheste koostisainetega lihtsaid valmistamis- ja serveerimisviise nõudvate roogade tegemise korraldamine, valmistamine ja serveerimine, nagu suupistete või kergete einete valmistamine toiduainete tükeldamise, segamise, keetmise ja kuumutamise abil, nagu r

d6301Keeruliste roogade valmistamine

Keerulisi valmistamis- ja serveerimisviise nõudvate suure hulga koostisainetega roogade kavandamine, korraldamine, valmistamine ja serveerimine, nagu mitmekäigulise toidukorra kavandamine ning mitmesugune toiduainete kombineeritud töötlemine, nagu koorimi

V.a: kodutehnika kasutamine (d6403)

d6308 TT toiduvalmistamine

d6309Tta toiduvalmistamine

121

d640 Kodutööde tegemine

Kodutööde tegemine: kodu koristamine, riiete pesemine, kodumasinate kasutamine, toiduainete säilitamine ja prahi kõrvaldamine, nagu põrandate, seinte ja muude pindade pühkimine, mopiga ülekäimine ja pesemine; prahi kogumine ja kõrvaldamine; abiruumide, ka

K.a: riiete ja pesu pesemine ning kuivatamine; köögi korrastamine ja nõudepesu; eluruumide koristamine; kodutehnika kasutamine; igapäevatarvikute säilitamine ja jäätmete kõrvaldamine

V.a: eluaseme hankimine (d610); kaupade ja teenuste hankimine (d620); toiduvalmistamine (d630); koduse vara hooldus (d650); teiste abistamine (d660)

d6400

Riiete ja pesu pesemine ning kuivatamine

Riiete ja pesu käsitsi pesemine ning õhu kätte kuivama riputamine.

d6401Köögi korrastamine ja nõudepesu

Koristamine pärast toiduvalmistamist, nagu toidunõude, pannide, pottide ja köögiriistade pesemine, laudade ja põrandate puhastamine toiduvalmistamis- ja söömiskoha ümbruses.

d6402Eluruumide koristamine

Majapidamise eluruumide osa koristamine, nagu tolmupühkimine, põrandate pühkimine, mopiga ülekäimine ja küürimine, akende, seinte ja mööbli puhastamine ning vannitoa ja tualettruumi koristamine.

d6403Kodutehnika kasutamine

Mitmesuguste kodumasinate, nagu pesumasina, -kuivati, triikraua, tolmuimeja ja nõudepesumasina kasutamine.

d6404Igapäevatarvikute säilitamine

Toidu, jookide, riiete ja muude igapäevaeluks vajalike asjade säilitamine; toiduainete ettevalmistamine konserveeritult, soolatult või sügavkülmutatult säilitamiseks, toiduainete hoidmine värskena ja loomadele ligipääsmatult.

122

d6405Jäätmete kõrvaldamine

Majapidamisjäätmetest lahtisaamine, nagu maja ümbrusest prügi ja rämpsu kokkukorjamine, selle ettevalmistamine äraviskamiseks, kasutades prügimahuteid; prahi põletamine.

d6408TT kodutööde tegemine

d6409Tta kodutööde tegemine

d649TT ja Tta majapidamistööd

Koduse vara hooldus ja teiste abistamine (d650-d669)

d650 Koduse vara hooldus

Majapidamisesemete ja muu endale kuuluva, k.a maja ja selle sisustuse, riiete, sõidukite ja abivahendite korrashoid ja parandamine, ruumide värvimine või tapetseerimine, mööbli kokkupanek, torustiku parandamine, sõidukite töökorras hoidmine, taimede ja lo

K.a: riiete õmblemine ja parandamine; eluaseme, sisustuse, kodumasinate, sõidukite ja abivahendite korrashoid; toa- ja õuetaimede ning loomade eest hoolitsemine

V.a: eluaseme hankimine (d610); kaupade ja teenuste hankimine (d620); kodutööde tegemine (d640); teiste abistamine (d660); tasustatav töö (d850)

d6500Riiete tegemine ja parandamine

Riiete tegemine ja parandamine, nagu õmblemine või ümbertegemine; nööpide ja tõmbelukkude vahetamine; riiete triikimine, jalanõude korrastamine ja puhastamine.

V.a: kodutehnika kasutamine (d6403)

d6501Eluaseme ja sisustuse korrashoid

Eluaseme, selle seesmine ja välimine ning sisustuse parandamine ja korrashoid, nagu sisseehitatud ja muu mööbli värvimine ning parandamine, kasutades parandustöödeks vajalikke tööriistu.

123

d6502Kodutehnika korrashoid

Toiduvalmistamiseks, puhastus- ja parandustöödeks vajalike kodumasinate korrashoid ning parandamine, nagu tööriistade õlitamine, parandamine ning pesumasina töökorras hoidmine.

d6503 Sõidukite korrashoid

Isiklikus kasutuses olevate mootoriga ja mootorita sõidukite, k.a jalgrataste, vankrite, autode ja paatide korrashoid ning remont.

d6504Abivahendite korrashoid

Abivahendite, nagu proteeside, ortooside, enesehoolduse või majapidamise jaoks kavandatud tööriistade ja abivahendite parandamine ning korrashoid; liikumisabivahendite, nagu keppide, käimisraami, ratastooli ja tõukeratta korrashoid ning remont; sidepidami

d6505Toa- ja õuetaimede eest hoolitsemine

Majas ja õues kasvavate taimede eest hoolitsemine, nagu aiatöö: taimede istutamine, kastmine ja väetamine; söödavate taimede kasvatamine enda tarbeks.

d6506Loomade eest hoolitsemine

Kodu- ja lemmikloomade eest hoolitsemine, nagu lemmikloomade toitmine, puhastamine, harjamine ja dresseerimine; kodu- ja lemmikloomade tervise jälgimine; kodu- ja lemmikloomade hooldamise korraldamine enda äraolekul.

d6508TT koduse vara hooldus

d6509Tta koduse vara hooldus

124

d660 Teiste abistamine

Pereliikmete ja teiste inimeste abistamine õppimisel, suhtlemisel, enesehooldusel, liikumisel majas või väljaspool seda; pereliikmete ja teiste heaolust hoolimine.

K.a: teiste abistamine enesehooldusel, liikumisel, suhtlemisel, inimestevahelistes suhetes, toitumisel ja tervise hoidmisel V.a: tasustatav töö (d850)

d6600Teiste abistamine enesehooldusel

Pereliikmete ja teiste abistamine enesehoolduse tegemisel, k.a teiste abistamine söömisel, vannitamisel ja riietumisel; laste või haigete pereliikmete eest hoolitsemine, kellel on raskusi elementaarse enesehooldusega; teiste abistamine tualetis käimisel.

d6601Teiste abistamine liikumisel

Pereliikmete ja teiste abistamine liigutuste tegemisel ja liikumisel kodust väljaspool, nagu oma lähikonnas või linnas, kooli või töökohta minnes või sealt tulles või mujal liikumisel.

d6602Teiste abistamisel suhtlemisel

Pereliikmete või teiste abistamine suhtlemisel, nagu abistamine rääkimisel, kirjutamisel või lugemisel.

d6603

Teiste abistamine inimestevahelistes suhetes

Pereliikmete ja teiste abistamine nende suhetes teiste inimestega, nagu abistamine suhete loomisel, säilitamisel või lõpetamisel.

d6604Teiste abistamine toitumisel

Pereliikmete ja teiste abistamine toitumisel, nagu abistamine toiduvalmistamisel ja söömisel.

d6605Teiste abistamine tervise hoidmisel

Pereliikmete ja teiste abistamine professionaalse ja mitteprofessionaalse meditsiiniabi saamisel, nagu jälgimine, et laps käiks regulaarselt arstlikel läbivaatustel või et vanaldane sugulane võtaks vajalikku ravimit.

d6608 TT teiste abistamine

d6609 Tta teiste abistamine

125

d669

TT ja Tta koduse vara hooldus ja teiste abistamine

d698TT kodused toimingud

d699Tta kodused toimingud

d7

VII PEATÜKK INIMESTEVAHELINE LÄVIMINE JA SUHTED

See peatükk käsitleb tegevusi ja kohustusi, mida on vaja elementaarseks ja komplitseeritud inimestevaheliseks lävimiseks (võõrad, sõbrad, sugulased, pereliikmed ja armastajad) vastavalt olukorrale ja sotsiaalselt sobival viisil.

Üldine inimestevaheline lävimine (d710-d729)

d710

Elementaarne inimestevaheline lävimine

Inimestega lävimine vastavalt olukorrale ja sotsiaalselt sobival viisil, nagu lugupidamise ja austuse ilmutamine või teiste tunnetele vastamine.

K.a: austuse, soojuse, tunnustuse ja sallivuse ilmutamine inimsuhetes; kriitikale ja teiste inimeste vihjetele reageerimine; sobiva füüsilise kontakti kasutamine inimsuhetes

d7100Austus ja soojus inimsuhetes

Lugupidamise ja austuse ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7101Tunnustus inimsuhetes

Rahulolu ja tänulikkuse ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7102 Sallivus inimsuhetes

Teistsugusest käitumisest arusaamise ja sellega soostumise ilmutamine ning neile reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7103 Kriitika inimsuhetes

Varjatud ja varjamatu eriarvamuse või nõusolematuse väljendamine ning sellele reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

126

d7104Sotsiaalsed vihjed inimsuhetes

Inimestevahelises suhtlemises märkide ja nõuannete edastamine ning sobiv reageerimine nendele.

d7105Füüsiline kontakt inimsuhetes

Kehalise kontakti loomine ja sellele reageerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7108

TT elementaarne inimestevaheline lävimine

d7109

Tta elementaarne inimestevaheline lävimine

d720

Komplitseeritud inimestevaheline lävimine

Teiste inimestega lävimine ja suhtlemine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil, nagu emotsioone ja impulsse reguleerides, sõnalist ja kehalist pealetükkivust kontrollides, inimestevahelises lävimises sõltumatult tegutsedes ning sotsiaalset

K.a: suhete loomine ja lõpetamine; suhtekäitumise reguleerimine; sotsiaalsete normide järgimine; sotsiaalse distantsi säilitamine

d7200 Suhete loomine

Pika- või lühiajaliste suhete alustamine ja säilitamine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil, nagu end tutvustades, sõprussidemeid sõlmides ja professionaalseid kontakte leides, luues suhteid, mis võivad areneda püsisuhteks, romantiliseks

d7201 Suhete lõpetamine

Lävimise lõpetamine olukorrale vastavalt ja sotsiaalselt sobival viisil, nagu ajutiste suhete lõpetamine visiidi lõpus, sõpradega pikaajaliste suhete lõpetamine teise linna kolimisel või suhete lõpetamine töökaaslaste, kutsekaaslaste ja teenindava persona

127

d7202Suhtekäitumise reguleerimine

Suhetes teistega impulsside ja emotsioonide, sõnalise ja kehalise pealetükkivuse reguleerimine olukorrale vastavalt ning sotsiaalselt sobival viisil.

d7203Sotsiaalsete normide järgimine

Sõltumatu tegutsemine inimestevahelisel lävimisel vastavuses oma rollile, positsioonile või sotsiaalsele seisundile omistatavate üldtunnustatud normidega.

d7204Sotsiaalse distantsi säilitamine

Enda ja teiste vahelise distantsi teadvustamine ja hoidmine vastavalt olukorrale ning sotsiaalsele seisundile ja kultuuritavadele.

d7208

TT komplitseeritud inimestevaheline lävimine

d7209

Tta komplitseeritud inimestevaheline lävimine

d729

TT ja Tta üldine inimestevaheline lävimine

Spetsiifilised inimestevahelised suhted (d730-d779)

d730Võõrastega kontakteerumine

Teatud eesmärkidel ajutiste kontaktide ja sidemete loomine võõraste inimestega, nagu tee küsimisel või ostude tegemisel.

d740 Ametlikud suhted

Spetsiifiliste suhete loomine ja säilitamine ametiasutustes, nagu tööandjate, kolleegide või teenindava personaliga.

K.a: suhtlemine autoriteetide, alluvate ja võrdsetega

128

d7400Autoriteetidega suhtlemine

Ametlike suhete loomine ja säilitamine võimupositsioonil, inimese enda sotsiaalsest positsioonist kõrgemalasuvate või prestiiþikamate inimestega, nagu nt tööandjaga.

d7401Alluvatega suhtlemine

Ametlike suhete loomine ja säilitamine inimese enda sotsiaalsest positsioonist madalamalasuvate või vähem prestiiþikate inimestega, nagu nt oma alluva või teenijaga.

d7402Võrdsetega suhtlemine

Ametlike suhete loomine ja säilitamine inimese enda sotsiaalselt positsioonilt võrdse autoriteedi, seisuse või prestiiþiga inimestega.

d7408 TT ametlikud suhted

d7409 Tta ametlikud suhted

d750Mitteametlikud sotsiaalsed suhted

Suhted teiste inimestega, nagu juhuslikud suhted kaastöötajate, tudengite, mängukaaslaste ja inimestega, kellel on samasugune taust või elukutse või kes elavad samas kooskonnas või majas.

K.a: mitteametlikud suhted sõprade, naabrite, tuttavate, kaaselanike ja omasugustega

d7500Mitteametlikud suhted sõpradega

Sõprussuhete sõlmimine ja säilitamine, mida iseloomustavad vastastikune lugupidamine ja ühised huvid.

d7501Mitteametlikud suhted naabritega

Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes elavad lähedalasuvates elamutes või lähikonnas.

d7502Mitteametlikud suhted tuttavatega

Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, keda küll tuntakse, aga kes pole lähedased sõbrad.

129

d7503

Mitteametlikud suhted kaaselanikega

Mitmesuguste mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes elavad samas era- või kommunaalmajas või muus hoones.

d7504

Mitteametlikud suhted omasugustega

Mitteametlike suhete sõlmimine ja säilitamine inimestega, kes on samaealised, samade huvidega või kellel on muud ühised omadusi.

d7508TT mitteametlikud sotsiaalsed suhted

d7509Tta mitteametlikud sotsiaalsed suhted

d760 Perekondlikud suhted

Sugulastevaheliste suhete loomine ja säilitamine, nagu tuumikpere, laienenud pere ja kasupere liikmetega ning võõrasisa ja -emaga või siis suhted kaugemate sugulastega, nagu vanatädi või -onu lastelastega või siis ametlike eestkostjatega.

K.a: vanemate ja laste ning laste ja vanemate suhted, õdede-vendade suhted ning suhted kaugemate sugulastega.

d7600Vanemate suhted lastega

Nii päris- kui kasuvanemaks saamine ja olemine, nagu last omades temasse lapsevanemana suhtudes või luues ja säilitades vanemlikud suhted adopteeritud lapsega ning tagades oma või adopteeritud lapsele füüsilise, intellektuaalse ja emotsionaalse hoolitsuse

d7601Laste suhted vanematega

Oma vanematega suhete loomine ja säilitamine, nagu lapseeas isa-ema sõna kuulamine või täiskasvanuna oma eakate vanemate eest hoolitsemine.

d7602Õdede-vendade suhted

Õe-venna suhete loomine ja säilitamine isikuga, kellega on ühised vanemad või üks neist kas sünnijärgselt, adopteerimise või abiellumise tõttu.

130

d7603Suhted kaugemate sugulastega

Suhete loomine ja säilitamine laiemas perekonnaringis, nagu tädide-onude, nende laste ning vanavanematega.

d7608TT perekondlikud suhted

d7609Tta perekondlikud suhted

d770 Intiimsuhted

Lähedaste või romantiliste suhete loomine ja säilitamine, nagu abikaasade, armastajate või seksuaalpartnerite vahel.

K.a: romantilised, abielu- ja seksuaalsuhted

d7700 Romantilised suhted

Vastastikusel emotsionaalsel ja füüsilisel külgetõmbel rajaneva suhte loomine ja säilitamine, mis võib viia pikaajalise intiimsuhteni.

d7701 Abielusuhted

Seadusliku intiimsuhte loomine ja säilitamine teise inimesega, nii nagu seaduslikus abielus, k.a seaduslikult abielunaiseks või -meheks või seaduslikult tunnustatud elukaaslaseks saamine ja olemine.

d7702 Seksuaalsuhted Abikaasa või muu partneriga seksuaalset laadi suhte loomine ja säilitamine.

d7708 TT intiimsuhted d7709 Tta intiimsuhted

d779

TT ja Tta spetsiifilised inimestevahelised suhted

d798TT inimestevaheline lävimine ja suhted

d799Tta inimestevaheline lävimine ja suhted

131

d8

VIII PEATÜKK PEAMISED ELUALAD

See peatükk käsitleb ülesannete täitmist ja tegevusi, mida on vaja hariduse omandamiseks, tööl, tegevusalal või majandustegevuses.

Õppimine ja haridus (d810-d839)

d810Mitteametlik õppimine

Kodus või muus mitteametlikus kohas õppimine, nagu käsitöö või muude oskuste omandamine vanematelt või pereliikmetelt või eratundide võtmise teel.

d815 Koolieelne õppimine

Organiseeritult õppimine algtasandil, mille eesmärk on eelkõige tutvustada last koolilaadse ümbrusega ja valmistada teda ette kohustusliku hariduse omandamiseks, nagu kooliminekuks vajalike oskuste omandamine lasteaias või sellesarnases asutuses.

d820 Kooliharidus

Kooli sissesaamine, kõigist kooliga seotud kohustustest ja õigustest osasaamine, esimese ja teise astme haridusprogrammi materjalide ja ainete omandamine ning muude õppekavas ettenähtud nõuete täitmine, nagu regulaarne kooliskäimine, kaasõpilastega koos t

d825 Kutseharidus

Kutsehariduse programmi kõigi nõuete täitmine ja mingi ameti, elukutse või eriala tarvis vajaliku õppematerjali omandamine.

132

d830 Kõrgharidus

Ülikooli, kõrgkooli ja ametikooli õppeprogrammides osalemine ning kõigi õppekavade täitmine, mida nõutakse kraadide, diplomite, sertifikaatide või muude volituste saamisel, nagu ülikooli bakalaureuse või magistriprogrammi täitmine, meditsiinikooli või muu

d839TT ja Tta õppimine ja haridus

Töö ja tööhõive (d840-d859)

d840Õpiaeg (tööks ettevalmistumine)

Erialatööks ettevalmistumisega seotud programmides osalemine, nagu staþeerimine õppimise ajal, internatuuris või praktikandina tootmistöös. V.a: kutseharidus (d825)

d845

Töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine

Töö otsimine, leidmine ja valimine, pakutud töökoha vastuvõtmine, töökohast, ametist, tegevusalast või erialast tulenevate kohustuste täitmine ja tööalane edasiminek ning sobival viisil töölt lahkumine.

K.a: töökoha otsimine; CV koostamine; tööandjatega kontakti võtmine ja töövestluste ettevalmistamine; töövahekorra säilitamine; oma erialasaavutuste hindamine; avalduse esitamine; töövahekorra lõpetamine

d8450 Töö otsimine

Töökoha, ameti, eriala või muu tegevusliigi leidmine ja valimine ning töö saamiseks vajalike ülesannete täitmine, nagu töökohale ilmumine või töövestluses osalemine.

d8451 Töötamine

Tööga seotud ülesannete täitmine töökoha, ameti, eriala või muu töövormi säilitamiseks, ametikõrgenduse või muude tööalaste tunnustuste saamine.

d8452 Töölt lahkumine Sobival viisil töövahekorra lõpetamine või töölt lahkumine.

d8458

TT töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine

133

d8459

Tta töökoha saamine, töötamine ja töölt lahkumine

d850 Tasustatav töö

Kõigi tasustatava töö kohustuste täitmine tulenevalt tegevusalast, ametist, erialast või muust tööliigist kas täis- või osatööajaga töötajana või iseseisva ettevõtjana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine,

K.a: eraettevõtlus, osa- ja täistööajaga töötamine

d8500 Eraettevõtlus

Inimese enda otsitud või loodud tasustatava töö tegemine või lepinguline töö teistega ilma ametliku tööalase suhteta, nagu hooajatöö põllumajanduses, vabakutselise kirjaniku või konsultandina töötamine, lühiajaline lepinguline töö, kunstniku või käsitööte

V.a: osa- ja täistööajaga töötamine (d8501, d8502)

d8501Osatööajaga töötamine

Kõigi palgatöö kohustuste täitmine osatööajaga töötajana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt.

d8502Täistööajaga töötamine

Kõigi palgatöö kohustuste täitmine täistööajaga töötajana, nagu töö otsimine ja saamine, nõutud tööülesannete täitmine, nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmine üksi või kollektiivselt.

d8508 TT tasustatav töö d8509 Tta tasustatav töö

134

d855 Tasustamata töö

Tasustamisele mittekuuluvate tööülesannete täitmine kas osa- või täistööajaga, k.a organiseeritud tööalased tegevused, nõutud tööülesannete täitmine ja nõutud ajal töölkäimine, teiste töötajate jälgimine või jälgitav olemine ja nõutud tööülesannete täitmi V.a: VI peatükk: Kodused toimingud

d859TT ja Tta töö ja tööhõive

Majandustegevus (d860-d879)

d860Lihtsad majandustegevused

Mitmesuguste lihtsate majandustegevuste sooritamine, nagu raha kasutamine toidu ostmiseks, asjade või teenuste vahetamine ja müümine või raha säästmine.

d865Keerulised majandustegevused

Mitmesuguste keeruliste majandustegevuste sooritamine, mis hõlmavad kapitali või omandi vahetamist, kasumi või lisaväärtuse loomist, nagu äri, vabriku või sisseseade ostmine, pangakonto pidamine või tarbekaupade müük.

d870Majanduslik sõltumatus

Era- või ühiskondlike allikate majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

K.a: isiklikud majanduslikud ressursid ja ühiskondlikud majandusalased õigused

d8700

Isiklikud majanduslikud ressursid

Isiklike või eraõiguslike majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

135

d8701

Ühiskondlikud majandusalased õigused

Ühiskondlike majanduslike ressursside kasutamisõiguse omamine, tagamaks majanduslikku turvalisust praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamisel.

d8708TT majanduslik sõltumatus

d8709Tta majanduslik sõltumatus

d879TT ja Tta majandustegevus

d898TT peamised eluvaldkonnad

d899Tta peamised eluvaldkonnad

d9

IX PEATÜKK ÜHENDUSTES OSALEMINE, SELTSKONNA- JA KODANIKUELU

See peatükk käsitleb tegevusi ja ülesandeid, mida nõutakse organiseeritud ühiskondlikus elus osalemisel väljaspool perekonda, mingis ühenduses, sotsiaal- või tsiviilsfääris.

d910Ühendustes osalemine

Osalemine ühiskondliku elu kõigis aspektides, nagu osavõtt heategevusorganisatsioonide, klubide või erialaühenduste tegevusest.

K.a: mitteametlikud ja ametlikud ühendused; tseremooniad

V.a: tasustamata töö (d855); puhkus ja vaba aeg (d920); religioon ja spirituaalsus (d930); poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

d9100Mitteametlikud ühendused

Ühiste huvidega inimeste organiseeritud kooskondlikes või sotsiaalsetes ühendustes osalemine, nagu kohalikud ühiskondlikud klubid või etnilised rühmad.

d9101 Ametlikud ühendused

Professionaalsetes või muudes eksklusiivsetes ühiskondlikes ühendustes osalemine, nagu advokaatide, arstide või akadeemikute ühendused.

136

d9102 Tseremooniad

Ilmalikes või seltskondlikes tseremooniates osalemine, nagu pulmad, matused või initsiatsiooniriitused.

d9108TT ühendustes osalemine

d9109Tta ühendustes osalemine

d920 Puhkus ja vaba aeg

Osavõtt mitmesugustest mängudest, puhkuse või vaba aja tegevusest, nagu organiseeritud või organiseerimata mängud või sport, füüsilise vormi, lõõgastuse, meelelahutuse või lõbustuse tagamise programmid; kunstigalerii, muuseumi, kino või teatri külastamine

K.a: mängud, sport, kunst ja kultuur, käsitöö, hobid ja seltskondlik suhtlemine

V.a: loomadega ratsutamine (d480); tasustatav ja tasustamata töö (d850 ja d855); religioon ja spirituaalsus (d930); poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

d9200 Mängud

Osalemine reeglitega, reegliteta või organiseerimata mängudes ja spontaanses meelelahutuses, nagu male- või kaardimängus; laste mängimine.

d9201 Sport

Kas üksi või rühmas osalemine mitteametlikes või ametlikult korraldatud võistlusmängudes või spordisündmustes, nagu keegli- või jalgpallimängus või võimlemisetendusel.

d9202 Kunst ja kultuur

Kultuurielus osalemine, kaunite kunstidega tegelemine või nende nautimine, nagu teatris, kinos, muuseumis või kunstigaleriis käimine või teatrietenduses kaasalöömine, enese lõbuks lugemine või pillimängimine.

d9203 Käsitöö Käsitöö harrastamine, nagu keraamikaga tegelemine või kudumine.

d9204 Hobid

Ajaviitetegevuste harrastamine, nagu markide, müntide või antiikesemete kogumine.

137

d9205 Seltskondlik elu

Mitteametlikud või juhuslikud kokkusaamised teiste inimestega, nagu sõprade või sugulaste külastamine või mitteametlik kohtumine avalikes kohtades.

d9208TT puhkus ja vaba aeg

d9209Tta puhkus ja vaba aeg

d930Religioon ja spirituaalsus

Religioossetest ja spirituaalsetest tegevustest, ühendustest ja kombetalitustest osavõtmine eneseteostuse eesmärgil; elu mõtte, religioosse või vaimse väärtuse leidmiseks ja jumaliku võimuga ühenduse saamiseks, nagu see on kirikus, templis, moðees või sün

K.a: traditsiooniline religioon ja spirituaalsus

d9300Traditsiooniline religioon

Osalemine traditsioonilistes religioossetes tseremooniates, tegevustes ja sündmustes.

d9301 Spirituaalsus

Osalemine spirituaalsetes tegevustes või sündmustes väljaspool traditsioonilist religiooni.

d9308TT religioon ja spirituaalsus

d9309Tta religioon ja spirituaalsus

d940 Inimõigused

Rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil tunnustatud õiguste omamine, mis on inimestele omistatud vaid inimeseks olemise alusel, nagu inimõigusi on tunnistatud ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga (1948) ja ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomi

V.a: poliitikaelu ja kodakondsus (d950)

138

d950Poliitikaelu ja kodakondsus

Kodaniku osalemine sotsiaal- ja poliitikaelus ning valitsusalal, omades seaduslikku kodanikuseisust ja nautides selle rolliga kaasnevaid õigusi, kaitset, privileege ja kohustusi, nagu valimisõigus ja õigus kandideerida poliitilisele ametikohale, luua poli V.a: inimõigused (d940)

d998

TT ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

d999

Tta ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

eKESKKONNATEGURID

e1

I PEATÜKK TOOTED JA TEHNOLOOGIAD

See peatükk käsitleb looduslikke või inimeste valmistatud tooteid või tootesüsteeme, sisseseadeid ja tehnoloogiaid indiviidi vahetus ümbruses, mida kogutakse, luuakse, toodetakse või valmistatakse. ISO 9999 invaabivahendite klassifikatsioon määratleb neid

e110

Toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

Kõik looduslikud või tehislikud toiduained või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse suu kaudu manustamiseks. K.a: toit ja ravimid

e1100 Toit

Kõik looduslikud või inimeste tehtud tooted või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse söömiseks, nagu eri koostisega toorelt, töödelduna või valmistatuna kasutatavad toidud ja vedelikud, taimed ning mineraalained (vitamiinid ja muud lisandi

139

e1101 Ravimid

Kõik looduslikud või tehislikud tooted või ained, mida kogutakse, töödeldakse või valmistatakse meditsiinilistel eesmärkidel, nagu allopaatilised ravimid ja looduslikud tervistusvahendid.

e1108

TT toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

e1109

Tta toidu- ja muud ained isiklikuks tarvitamiseks

e115

Tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

Igapäevategevuses kasutatavad tooted, tehnoloogiad ja varustus, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad neid kasutava inimese sees, kehal või läheduses.

K.a: tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad isiklikuks kasutamiseks

e1150

Tavavahendid ja -tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

Igapäevategevuses kasutatavad tooted, tehnoloogiad ja varustus, nagu riided, tekstiilid, mööbel, kodutehnika, puhastusvahendid ja -riistad, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1151

Abivahendid ja -tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted, tehnoloogiad ja varustus, mis aitavad inimesel igapäevaelus toime tulla, nagu proteesid ja ortoosid, neurostimulaatorid (nt funktsionaalse stimulatsiooni seadmed, mis kontrollivad soolte, põie ja hingamisfun

e1158

TT tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

140

e1159

Tta tooted ja tehnoloogiad igapäevaseks isiklikuks kasutamiseks

e120

Tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida inimene kasutab hoonetes ja neist väljaspool liikumisel, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad nende kasutaja sees, kehal või läheduses.

K.a: tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

e1200

Tavavahendid ja -tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida inimene kasutab hoonetes ja neist väljaspool liikumisel, nagu mootoriga ja mootorita sõidukid, mida kasutatakse inimeste transportimiseks maal, õhus ja vees (nt bussid, sõiduautod, furgoonautod, muud mootorsõidukid n

e1201

Abivahendid ja -tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted, tehnoloogiad ja varustus, mis aitavad inimestel liikuda hoonete sees ja neist väljaspool, nagu kõndimise abivahendid, spetsiaalsed autod ja furgoonid, kohandatud sõidukid, ratastoolid, motorollerid ja transp

e1208

TT tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

141

e1209

Tta tooted ja tehnoloogiad isiklikuks liikumiseks ning transpordiks siseruumides ja väljas

e125

Kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse info saatmisel ja vastuvõtmisel, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud ja asuvad nende kasutaja sees, kehal või läheduses.

K.a: kommunikatsiooni tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1250

Kommunikatsiooni tavavahendid ja tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse info saatmisel ja vastuvõtmisel, nagu nägemis- ja kuulmisaparaadid, helisalvestuse ja -vastuvõtmise seadmed, televisiooni- ja videotehnika, telefonid, heli- ja pildiülekandesüsteemid, mida ei ole kohandat

e1251

Kommunikatsiooni abivahendid ja tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mis aitavad inimesel infot saata ja vastu võtta, nagu spetsiaalsed videoseadmed, elektrooptikaseadmed, spetsiaalkirja-, joonistamis- või käsitsikirjaseadmed, signaalsüsteemid ning s

e1258

TT kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad

e1259

Tta kommunikatsioonivahendid ja -tehnoloogiad

142

e130Õppevahendid ja -tehnoloogiad

Varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

K.a: õppeotstarbelised tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1300

Õppeotstarbelised tavavahendid ning tehnoloogiad

Varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse igal tasandil teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, nagu raamatud, õpikud, arendavad mänguasjad, arvuti riist- ja tarkvara, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1301

Õppeotstarbelised abivahendid ning tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted, protsessid, meetodid ja tehnoloogiad, mida kasutatakse teadmiste, eriala või oskuste omandamiseks, nagu spetsiaalne arvutitehnoloogia.

e1308TT õppevahendid ja -tehnoloogiad

e1309Tta õppevahendid ja -tehnoloogiad

e135Töövahendid ja-tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks.

K.a: tööl kasutatavad tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1350

Tööl kasutatavad tavavahendid ja -tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks, nagu tööriistad, masinad ja kontoriseadmed, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

143

e1351

Tööl kasutatavad abivahendid ja -tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse töö juures tegevuse hõlbustamiseks, nagu reguleeritavad lauad, kooli- ja tisleripingid; kontoriuste avamise-sulgemise kaugjuhtimine; arvuti riist- ja tarkvara, lisa

e1358TT töövahendid ja -tehnoloogiad

e1359Tta töövahendid ja -tehnoloogiad

e140

Kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, k.a need, mida on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

K.a: kultuuri, meelelahutuse ja spordi tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1400

Kultuuri-, meelelahutus- ja spordialased tavavahendid ning tehnoloogiad

Varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, nagu mänguasjad, suusad, tennisepallid ja muusikariistad, mida pole kohandatud ega spetsiaalselt kavandatud.

e1401

Kultuuri-, meelelahutus- ja spordialased abivahendid ning tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud varustus, tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse kultuuri-, meelelahutus- või spordialaseks tegevuseks ja selle parandamiseks, nagu modifitseeritud liikumisvahendid sportimise tarvis, mugandused muusika- ja muude

e1408

TT kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad

144

e1409

Tta kultuuri-, meelelahutus- ja spordivahendid ning tehnoloogiad

e145

Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vahendid ning tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, unikaalne ese või masstoodang, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, k.a need, mida on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

K.a: religiooni ja spirituaalsusega tegelemise tava- ja abivahendid ning tehnoloogiad

e1450

Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise tavavahendid ning tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, unikaalne ese või masstoodang, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, nagu pühakojad, meiupuud (paelte ja lilledega ehitud puud, mille ümber maipühade ajal tantsitakse

e1451

Religiooni ja spirituaalsusega tegelemise abivahendid ning -tehnoloogiad

Kohandatud või spetsiaalselt kavandatud tooted ja tehnoloogiad, millele religiooni või spirituaalsusega tegelemise kontekstis antakse või lisandub sümboolne tähendus, nagu Braille kirjas usuteemalised raamatud ja tarokk-kaardid ning spetsiaalne ratastooli

e1458

TT religiooni ja spirituaalsusega tegelemise vahendid ning tehnoloogiad

e1459

Tta religiooni ja spiritualismiga tegelemise vahendid ning tehnoloogiad

145

e150

Üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis moodustavad indiviidi sise- ja välistehiskeskkonna ning mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud üldiseks kasutamiseks, k.a kohandatud või spetsiaalselt kavandatud hooned.

K.a: sisse- ja väljapääsude, sisustuse ja viitade kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1500

Üldkasutatavate hoonete sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tehiskeskkonna sisse- ja väljapääsude tooted ning tehnoloogiad, mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud üldiseks kasutamiseks, nagu nt asutuste, poodide, teatrite sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon ning ehitus, ajutised ja alalised käsipuud

e1501

Üldkasutatavate hoonete sees olevale varustusele juurdepääsu võimaldamise kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis on seotud üldkasutatavate hoonete sisustamise, konstruktsiooni või ehitusega, nagu tualettruumi sisseseade, telefonid, kõneseadmed, liftid või tõstukid, eskalaatorid, termostaadid (temperatuuri reguleerimiseks) ja auditooriumid

e1502

Kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad üldkasutatavates hoonetes suuna ja tee leidmiseks ning asukoha määramiseks

Hoonesisesed ja -välised tooted ning tehnoloogiad üldkasutatavate hoonete kujundamisel, projekteerimisel ja ehitamisel, mis aitavad inimesel leida oma teed hoonetes ja nende läheduses ning teha kindlaks kohad, kuhu nad tahavad minna, nagu tava- või Braill

e1508

TT üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

146

e1509

Tta üldkasutatavate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e155

Eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis moodustavad indiviidi sise- ja välistehiskeskkonna ning mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud eraviisilise kasutamise otstarbel, k.a kohandatud või spetsiaalselt kavandatud hooned.

K.a: Sisse- ja väljapääsude, sisustuse ja viitade kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1550

Eravalduses olevate hoonete sisse- ja väljapääsude kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tehiskeskkonna sisse- ja väljapääsude tooted ning tehnoloogiad, mis on kavandatud, kujundatud ja ehitatud eraviisilise kasutamise otstarbel, nagu eramajade uksed, ajutised ja alalised käsipuud, automaatselt avanevad uksed, hoovaga ukselingid ja maapinnaga

e1551

Eravalduses olevate hoonete sees olevale varustusele juurdepääsu võimaldamise kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad, mis on seotud eramajade sisustamise, konstruktsiooni või ehitusega, nagu vannitoa/tualettruumi sisustus, telefonid, kõneseadmed, köögikapid, elektri- ja kontrollseadmed.

147

e1552

Kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad eravalduses olevates hoonetes suuna ja tee leidmiseks ning asukoha määramiseks

Hoonesisesed ja -välised tooted ning tehnoloogiad eravalduses olevate hoonete kujundamisel, projekteerimisel ja ehitamisel, mis aitavad inimesel leida oma teed hoonetes ja nende läheduses ning teha kindlaks kohad, kuhu nad tahavad minna, nagu tava- või Br

e1558

TT eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e1559

Tta eravalduses olevate hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad

e160Maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

Maapiirkondade tooted ja tehnoloogiad, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutusstrateegia, maa-ala kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, k.a need, mis on kohandatud või spetsiaalselt kavandatud.

K.a: maapiirkonna tooted ja tehnoloogiad, mida on korraldatud vastavalt maakasutusstrateegia rakendamisele, nagu põllumajandus-, eeslinnade- ja linnapiirkonnad, pargid, looduse ja loomastiku kaitsealad

e1600

Maapiirkonna arengu tooted ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad maapiirkondades, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutuspõhimõtete rakendamise, maa-ala kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu talumaad, teed ja teeviidad.

148

e1601

Eeslinnade maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

Ttooted ja tehnoloogiad eeslinnaaladel, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda eeslinnade maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu kõnniteeservad, kaldteed, teeviidad ja tänavavalgustus.

e1602

Linna maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

Tooted ja tehnoloogiad linnapiirkondades, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda linnade maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu kõnniteeservad, kaldteed, teeviidad ja tänavavalgustus.

e1603

Parkide, loodus- ja loomakaitsealade tooted ja tehnoloogiad

Parkide, loodus- ja loomakaitsealade tooted ja tehnoloogiad, mis mõjutavad indiviidi ümbritsevat väliskeskkonda maakasutuspõhimõtete rakendamise, piirkondade kujundamise, planeerimise ja arendamise kaudu, nagu parkide tähistused ja metsloomarajad.

e1608

TT maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

e1609

Tta maakasutuse tooted ja tehnoloogiad

e165 Varad

Majandusliku vahetuse tooted või esemed, nagu raha, kaubad, omand või muud väärtused, mida indiviid omab või mida tal on õigus kasutada.

K.a: materiaalsed ja mittemateriaalsed vahendid ning kaubad, rahalised vahendid

149

e1650 Rahalised vahendid

Tooted, nagu raha ja muud finantsdokumendid - töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendid.

e1651Materiaalsed väärtused

Tooted või objektid, nagu majad, maa, riided, toit ja tehnikakaubad - töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendid.

e1652Mittemateriaalsed väärtused

Sellised väärtused nagu intellektuaalne omand, teadmised ja oskused, mis on töö, tootmisvahendite või teenuste arveldusvahendiks.

e1658 TT varad e1659 Tta varad

e198TT tooted ja tehnoloogiad

e199Tta tooted ja tehnoloogiad

e2

II PEATÜKK LOODUSKESKKOND JA INIMESTE TEHTUD KESKKONNAMUUTUSED

See peatükk käsitleb looduslikku või füüsilist keskkonda, elusat ja elutut, ning neid keskkonnaosi, mida inimene on muutnud, samuti ka inimpopulatsiooni tunnuseid selles keskkonnas.

e210 Loodusgeograafia Maapinnavormide ja veekogude tunnused.

K.a: Orograafia (reljeef, maa ja pinnavormide kvaliteet ning ulatus, k.a kõrgus) ja hüdrograafia (veekogud, nagu järved, jõed, meri) mõiste alla kuuluvad geograafilised tunnused

e2100 Pinnavormid Pinnavormide, nagu mägede, küngaste, orgude ja tasandike tunnused.

e2101 Veekogud Veekogude, nagu järvede, veehoidlate, jõgede ja ojade tunnused.

e2108 TT loodusgeograafia

150

e2109 Tta loodusgeograafia

e215 Rahvastik

Inimrühmad, kes elavad teatud keskkonnas ja kes selles keskkonnas ühtviisi kohanevad.

K.a: demograafiline muutus; rahvastikutihedus

e2150Demograafiline muutus

Inimrühmades toimuvad muutused, nagu nt teatud territooriumil elavate indiviidide koosseisu ja koguarvu muutumine, mida põhjustavad sünd, surm, rahvastiku vananemine ja migratsioon.

e2151 Rahvastikutihedus

Inimeste arv pinnaühiku kohta, k.a sellised tunnused nagu suur ja väike rahvastikutihedus.

e2158 TT rahvastik e2159 Tta rahvastik

e220 Floora ja fauna Taimed ja loomad V.a: koduloomad (e350); rahvastik (e215)

e2200 Taimed

Taimeriigi kõik fotosünteesivad, päristuumsed, hulkraksed organismid, mis iseloomuliku tunnusena toodavad idusid, sisaldavad kloroplaste, omavad tselluloosist rakuseinu ega saa liikuda, nagu puud, lilled, põõsad ja ronitaimed.

e2201 Loomad

Loomariigi hulkraksed organismid, mis erinevad taimedest teatud tüüpiliste omaduste poolest, nagu liikumisvõime, mitte-fotosünteesiv ainevahetus, väljenduv reaktsioon ärritajatele, piiratud kasv ja kindel kehastruktuur, nagu mets- ja koduloomad, roomajad,

V.a: varad (e165); kodustatud loomad (e350)

e2208 TT floora ja fauna e2209 Tta floora ja fauna

e225 Kliima Meteroloogilised tunnused ja sündmused, nagu ilm.

K.a: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, sademed, tuul ja aastaajast sõltuvad muutused

151

e2250 Temperatuur

Külma- või soojakraadid, nagu kõrge ja madal, normaalne ja äärmuslik temperatuur.

e2251 Õhuniiskus Õhu niiskusesisaldus, nagu suur või väike õhuniiskus.

e2252 Õhurõhk

Ümbritseva õhu rõhk, mis oleneb ilmastikutingimustest või on seotud kõrgusega üle merepinna.

e2253 Sademed Niiskuse mahalangemine, nagu vihm, kaste, lumi, lobjakas või rahe.

e2254 Tuul Õhk kiiremas või aeglasemas looduslikus liikumises, nagu briis, torm või tuuleiil.

e2255Aastaaegade vaheldumine

Loomulikud, regulaarsed ja prognoositavad muutused ühest aastaajast teise, nagu suvi, sügis, talv ja kevad.

e2258 TT kliima e2259 Tta kliima

e230 Loodusnähtused

Regulaarselt või ebaregulaarselt toimuvad geograafilised või atmosfäärilised muutused, mis põhjustavad purustusi indiviidi füüsilises keskkonnas, nagu maavärinad ja ohtlikud või stiihilised ilmastikuolud, nt tornaadod, orkaanid, taifuunid, üleujutused, me

e235Inimeste põhjustatud nähtused

Inimeste põhjustatud muutused või häired looduskeskkonnas, mis omakorda võivad põhjustada (teiste) inimeste igapäevaelu katkemist, k.a konfliktide ja sõdadega seonduvad sündmused või tingimused, nagu inimeste ümberasustamine, sotsiaalse infrastruktuuri, k

152

e240 Valgus

Elektromagnetiline kiirgus, mis muudab esemed nähtavaks kas päikesevalguse või kunstliku valgustuse kaudu (nt küünlad, õli- või petrooleumilambid, tuli ja elekter) ja mis võib anda maailma kohta kasulikku või eksitavat teavet.

K.a: valgustugevus; valguse kvaliteet; värvikontrastid

e2400 Valgustugevus Looduslikust (nt päikesest) või kunstlikust valgusalllikast kiirguv energiahulk või -tase.

e2401 Valguse kvaliteet

Olemasoleva valguse olemus, mis on seotud visuaalse ümbruskonna värvikontrastidega ja mis võib anda ümbritseva kohta kasulikku teavet (nt visuaalne info treppide või ukse olemasolu kohta) või eksitavat teavet (nt liiga palju visuaalseid objekte).

e2408 TT valgus e2409 Tta valgus

e245Ajaga seotud muutused

Loomulikud, regulaarsed või ennustatavad ajalised muutused. K.a: päeva/öö tsüklid ja kuu faasid

e2450 Päeva/öö tsüklid

Loomulikud, regulaarsed ja ennustatavad muutused päevast ööks ja ööst päevaks üleminekul, nagu päev, öö, koit ja videvik.

e2451 Kuu faasid Loomulikud, regulaarsed ja ennustatavad kuu asendi muutused maakera suhtes.

e2458TT ajaga seotud muutused

e2459Tta ajaga seotud muutused

e250 Heli

Nähtus, mida kuuldakse või võidakse kuulda iga tugevuse, tämbri või tooniga, nagu pauk, helin, laul, vile, kisa või sumin, ja mis võib anda kasulikku või eksitavat teavet ümbritseva kohta. K.a: helitugevus; heli kvaliteet

153

e2500 Helitugevus

Kuuldava nähtuse tase või tugevus, mille määrab tekitatud energiahulk, kusjuures kõrget energiatasandit tajutakse valju ja madalat tasase helina.

e2501 Heli kvaliteet

Heli olemus, mille määravad heli lainepikkus ja laineala ning mida tajutakse tämbri või toonina, nagu kareda või meloodilisena, ja mis võib anda nii kasulikku (nt kas koera haukumise või kassi näugumise heli) kui ka eksitavat (nt taustmüra) teavet ümbrits

e2508 TT heli e2509 Tta heli

e255 Vibratsioon

Regulaarne või ebaregulaarne objekti või indiviidi siia-sinna liikumine, mida põhjustab füüsiline vahelesegamine, nagu raputamine, värisemine, esemete, hoonete või inimeste kiired katkendlikud liigutused, mis on tingitud väikestest või suurtest seadmetest

V.a: loodusnähtused (e230), nagu maavärisemisest põhjustatud rappumine või vibratsioon

e260 Õhu kvaliteet

Atmosfääri (välisõhu) või suletud (ruumisiseste) õhualade omadused, mis võivad anda kasulikku või eksitavat teavet ümbritseva kohta. K.a: ruumisisese ja välisõhu kvaliteet

e2600Ruumisisese õhu kvaliteet

Ruumisisese või suletud alade õhu omadused, mida määratlevad lõhnad, suits, niiskus, kliimaseadmete olemasolu (kontrollitav õhu kvaliteet) või õhu kontrollimatu kvaliteet ja mis võib anda kasulikku teavet (nt gaasilekke lõhn) või eksitavat teavet (nt ülem

154

e2601 Välisõhu kvaliteet

Ruumidest või suletud aladest väljaspool oleva õhu omadused, mida määratlevad lõhnad, suits, niiskus, osoonitase ja muud atmosfääri omadused ning mis võib anda kasulikku teavet (nt vihma haistmine) või eksitavat teavet (nt mürgised aurud) ümbritseva kohta

e2608 TT õhu kvaliteet e2609 Tta õhu kvaliteet

e298

TT looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused

e299

Tta looduskeskkond ja inimeste tehtud keskkonnamuutused

e3

III PEATÜKK TOETUS JA SUHTED

See peatükk on inimeste või loomade kohta, kes pakuvad teistele inimestele füüsilist või emotsionaalset tuge, hoolitsust, kaitset, osavõtlikkust ja suhteid nende kodus, töökohas, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. See peatükk ei hõlma ühe

e310 Kitsas perekonnaring

Inimesed, kes on seotud sünni, abielu või muude oma kultuuris tunnustatud sidemetega kui kitsas perekonnaring, nagu abikaasad, elukaaslased, vanemad, õed-vennad, lapsed, kasuvanemad ja vanavanemad.

V.a: laiem perekonnaring (e315); tugiisikud ja hooldajad (e340)

e315 Laiem perekonnaring

Inimesed, kes on seotud perekondlike, abielu või muude oma kultuuris tunnustatud sidemetega kui laiem perekonnaring, nagu tädid, onud, õe- või vennapojad ja -tütred. V.a: kitsas perekonnaring (e310)

155

e320 Sõbrad

Isikud, kes on üksteisega lähedastes ja jätkuvates suhetes, mida iseloomustavad usaldus ja vastastikune toetus.

e325

Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased

Isikud, kes on üksteisega tuttavad, nagu omasugused, kolleegid, naabrid ja ühendusekaaslased kas töökohal, koolis, puhkusel või muudes olukordades ja kellel on sarnased demograafilised omadused nagu vanus, sugu, religioossed tõekspidamised või etniline ku

V.a: ühingute ja organisatsioonide teenused (e5550)

e330Juhtpositsiooniga inimesed

Isikud, kellel on teiste eest otsustamise vastutus ja kellel on sotsiaalselt määratletud mõju või võim, mis tugineb nende sotsiaalsele, majanduslikule, kultuurilisele või religioossele rollile ühiskonnas, nagu õpetajad, tööandjad, inspektorid, usuliidrid,

e335Alluva positsiooniga inimesed

Isikud, kelle igapäevaelu mõjutavad juhtival positsioonil olevad inimesed tööl, koolis või mujal, nagu õppurid, töölised või religioosse rühma liikmed. V.a: kitsas perekonnaring (e310)

e340Tugiisikud ja hooldajad

Isikud, kes osutavad vajalikke teenuseid toetamaks teisi inimesi nende igapäevases tegevuses ja toimetulekus tööl, hariduse omandamisel või muudes eluvaldkondades, kusjuures seda tagavad kas ühiskondlikud või erafondid või tehakse seda vabatahtlikkuse alu

V.a: kitsas perekonnaring (e3310); laiem perekonnaring (e315); sõbrad (e320); üldised sotsiaalabiteenistused (e5750); tervishoiutöötajad (e355)

156

e345 Võõrad

Isikud, kes ei ole sugulased ja kes on tundmatud või kes ei ole veel tutvust sõlminud ega kokku puutunud, ka täiesti tundmatud isikud, kes jagavad indiviidiga mingit elulist situatsiooni, nagu asendusõpetajad, ajutised kaastöötajad või sotsiaaltöötajad.

e350 Kodustatud loomad

Loomad, kes annavad füüsilist, emotsionaalset või psühholoogilist tuge, nagu lemmikloomad (koerad, kassid, linnud, kalad), ja loomad, kes abistavad liikumisel ja transpordil. V.a: loomad (e2201); varad (e165)

e355 Tervishoiutöötajad

Kõik teenusepakkujad, kes töötavad tervishoiusüsteemis, nagu arstid, õed, füsioterapeudid, töötervishoiuarstid, logopeedid, audioloogid, ortooside-proteeside paigaldajad, meditsiiniharidusega sotsiaaltöötajad.

V.a: muude erialade inimesed (e360)

e360Muude erialade inimesed

Kõik teenusepakkujad, kes töötavad väljaspool tervishoiusüsteemi, k.a advokaadid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, arhitektid ja projekteerijad. V.a: tervishoiutöötajad (e355)

e398 TT toetus ja suhted e399 Tta toetus ja suhted

e4IV PEATÜKK HOIAKUD

See peatükk käsitleb hoiakuid, mis on kommete, harjumuste, ideoloogiate, väärtuste, normide, tegelike ja religioossete uskumuste jälgitavaks väljenduseks. Need hoiakud mõjutavad isikupärast käitumist ja ühiskonnaelu kõiki tasandeid, alates inimestevahelis

157

e410

Lähedaste perekonnaliikmete isikupärased hoiakud

Lähedaste sugulaste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e415

Kaugemate perekonnaliikmete isikupärased hoiakud

Kaugemate sugulaste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e420Sõprade isikupärased hoiakud

Sõprade üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e425

Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste isikupärased hoiakud

Tuttavate, omasuguste, kolleegide, naabrite ja teiste kaaslaste üldised või eriarvamused ning veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e430

Juhtpositsiooniga inimeste isikupärased hoiakud

Juhtiva positsiooniga inimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

158

e435

Alluva positsiooniga inimeste isikupärased hoiakud

Alluva positsiooniga inimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e440

Tugiisikute ja hooldajate isikupärased hoiakud

Tugiisikute ja hooldajate üldised või eriarvamused ning veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e445Võõraste isikupärased hoiakud

Võõraste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e450Tervishoiutöötajate isikupärased hoiakud

Tervishoiutöötajate üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

e455Muude erialainimeste isikupärased hoiakud

Muude erialainimeste üldised või eriarvamused ja veendumused inimese või mingi muu nähtuse kohta (nt sotsiaalsed, poliitilised või majanduslikud probleemid), mis mõjutavad üksikisiku käitumist ja tegevust.

159

e460Ühiskondlikud hoiakud

Üldised või eriarvamused ja veendumused, mida tavaliselt jagavad ühe kultuuri, ühiskonna, subkultuuri või muu sotsiaalse rühma liikmed teiste inimeste või muu sotsiaalse, poliitilise või majandusliku probleemi kohta ning mis mõjutavad üksikisiku või inimr

e465

Sotsiaalsed normid, kombed ja ideoloogiad

Kombed, tavad, reeglid ning väärtushinnangute ja normatiivsete veendumuste abstraktsed süsteemid (nt ideoloogiad, normatiivsed maailma- ja moraalifilosoofilised vaated), mis tekivad sotsiaalses kontekstis ja mõjutavad ühiskonna või indiviidi kombeid või k

e498 TT hoiakud e499 Tta hoiakud

e5

V PEATÜKK TEENISTUSED, SÜSTEEMID JA STRATEEGIAD

Selles peatükis käsitletakse: 1.Teenistusi, mis pakuvad teenuseid, struktuurseid programme ja tegevust ühiskonna eri osade inimeste vajaduste rahuldamiseks. (Teenistuste all on mõeldud ka inimesi, kes teenust

e510

Tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis juhivad ning tagavad inimeste poolt kasutatavate või tarbitavate esemete ja toodete tootmise.

e5100Tarbekaupade tootmise teenistused

Teenistused ja programmid tarbekaupade ja -toodete valikuks, väljatöötamiseks, töötlemiseks ja tootmiseks, nagu nt tooted ja tehnoloogiad, mida kasutatakse liikumisel, suhtlemisel, hariduses, transpordis, tööalaselt või kodutöödes, k.a need, kes neid teen

V.a: haridus- ja õpetamisteenistused (e5850); kommunikatsiooniteenistused (e5350); I peatükk: Tooted ja tehnoloogiad

160

e5101Tarbekaupade tootmise süsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, nagu piirkondlikud, riiklikud või rahvusvahelised organisatsioonid, mis loovad standardeid (nt Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon), ja tarbijate organisatsioonid, mis reguleerivad tarbekaupade ja -t

e5102Tarbekaupade tootmise strateegiad

Tarbekaupade ja -toodete valiku, väljatöötamise, töötlemise ja tootmise alased õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu otsustamine, milliseid standardeid üle võtta.

e5108

TT tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad

e5109

Tta tarbekaupade tootmise teenistused, süsteemid ja strateegiad

e515

Arhitektuuri- ja ehitusteenistused, süsteemid ning strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad üldkasutatavate ja eraehitiste kavandamiseks ning ehitamiseks.

V.a: maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja strateegiad (e520)

e5150Arhitektuuri- ja ehitusteenistused

Teenistused ja programmid elumajade, kaubandus-, tööstus- ja üldkasutatavate hoonete projekteerimiseks, ehitamiseks ja ekspluatatsiooniks, nagu nt majaehitus, projekteerimis- ja ehitusnormide, -eeskirjade ning -standardite rakendamine, k.a need, kes neid

161

e5151Arhitektuuri- ja ehitussüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete ning üldkasutatavate hoonete planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, nagu nt ehitusnormide, konstruktsioonistandardite ja tuleohutuse ning muud

e5152Arhitektuuri- ja ehitusstrateegiad

Elumajade, kaubandus- ja tööstushoonete ning üldkasutatavate hoonete planeerimise, projekteerimise, ehitamise ja kasutamise alased õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu nt ehitusnormide, konstruktsioonistandardite, tuleohutuse ja muude ohutusstandardi

e5158

TT arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad

e5159

Tta arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad

e520

Maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Üldkasutatavate maa-alade (nt parkide, metsade, rannaalade, soode) ja eramaade kavandamise, kujundamise, arendamise ja kasutamise teenistused, süsteemid ja strateegiad maal, linnas ning linnalähedastes piirkondades.

V.a: arhitektuuri- ja ehitusteenistused, -süsteemid ning strateegiad (e515)

162

e5200Maastikukujundusteenistused

Teenistused ja programmid linna-, eeslinna-, maa-, puhke-, loodus- ja keskkonnakaitsealade, vabas õhus toimuvate rahvakogunemis- ja kauplemiskohtade (väljakute, väliturgude) ning jalakäijatele ja eriotstarbelistele sõidukitele määratud teede kavandamiseks

V.a: üldkasutatavate (e150) ja eravalduses olevate (e155) hoonete kujundus, konstruktsioon, ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad; maakasutuse tooted ja tehnoloogiad (e160)

e5201Maastikukujundussüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid nt kohaliku, piirkondliku või riikliku arengukava, projekteerimisnormide, kultuuri- või loodusväärtuste kaitse ja keskkonnastrateegiate rakendamisel, mis reguleerivad maastiku planeerimist, kujundamist,

e5202Maastikukujundusstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mille alusel maastikku planeeritakse, kujundatakse, arendatakse ja kasutatakse, k.a maapiirkonnad, linna- ja eeslinnamaa, pargid, loodus- ja loomakaitsealad, nagu nt kohalik, piirkondlik või riiklik arengukava, projekt

e5208

TT maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5209

Tta maastikukujundusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

163

e525

Elamumajandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis tegelevad inimeste varustamisega peavarju, elumajade või üürikorteritega.

e5250Elamumajandusteenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on inimestele eluasemeks majade või varjupaikade leidmine, varustamine ja ekspluatatsioon, nagu nt kinnisvaraagentuurid, majutusorganisatsioonid, kodutute varjupaigad, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5251Elamumajandussüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad inimeste majutamist või neile varjupaiga leidmist, nagu nt elamumajandusstrateegiate rakendamise ja järelevalvesüsteemid.

e5252Elamumajandusstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad elamumajandust või inimestele varjupaiga leidmist, nagu nt majutus- või varjupaiga sobivuse kindlaksmääramisega seonduvad õigusaktid ja põhimõtted, strateegiad valitsuse osaluse kohta elamumajanduse ar

e5258

TT elamumajandusteenistused, - süsteemid ja -strateegiad

e5259

Tta elamumajandusteenistused, - süsteemid ja -strateegiad

164

e530

Kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud ühiskasutuses olevate rajatistega, nagu nt veevärk, elekter, kanalisatsioon, ühistransport ja muud vajalikud teenistused.

V.a: kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e545)

e5300Kommunaalteenistused

Teenistused ja programmid, mille alusel varustatakse elanikkonda tervikuna põhienergia (nt kütus ja elekter), kanalisatsiooni, vee ja muude põhiteenustega (nt kiirparandusteenused) elu- ja ärihoonetes, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5301Kommunaalsüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad kommunaalteenuste tagamise, nagu nt tervishoiu- ja ohutusnõuete jälgimise komisjonid ja tarbijate ühistud.

e5302Kommunaalstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad kommunaalteenuste osutamist, nagu tervishoiu- ja ohutusstandardid, mille järgi kontrollitakse vee ja kütuse tarnimist ning varu, ühenduste sanitaarnormid ning muude põhiteenuste osutamise ja tagamise p

e5308

TT kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5309

Tta kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

165

e535

Kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud info edastamise ja vahendamisega.

e5350Kommunikatsiooniteenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on mitmesugustel meetoditel info edastamine, nagu nt telefon, faks, maa-, õhu- ja e-post ning arvutipõhised süsteemid (nt telefoniühendus, teletaip, tekstitelevisioon ja internetiteenused), k.a need, kes neid te V.a: meediateenistused (e5600)

e5351Kommunikatsioonisüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, nagu nt telekommunikatsiooni juhtorganid või muud taolised struktuurid, mis reguleerivad mitmesuguseid info edastamise meetodeid, k.a telefon, faks, maa-, õhu- ja e-post ning arvutipõhised süsteemid.

e5352Kommunikatsioonistrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad info edastamise meetodeid (k.a telefon, faks, postiteeenused, e-post ja arvutipõhised süsteemid) nagu nt sideteenustele juurdepääsu, postiaadressile esitatavate nõuete ja kaugsidesüsteemidega varustatu

e5358

TT kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

166

e5359

Tta kommunikatsiooniteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e540

Transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis seonduvad inimeste või kaupade liikumise või viimisega ühest kohast teise.

e5400Transporditeenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on võimaldada inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees ühis- või eratranspordivahendiga, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

V.a: tooted isiklikuks liikumiseks ning transpordiks (e120)

e5401 Transpordisüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees, nagu nt liiklusvahendite sobivuse kindlaksmääramise süsteemid, eri transpordiliikide kasutamisega seotud

V.a: sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570)

e5402Transpordistrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad inimeste liikumist või kaupade vedu maanteel, kõnniteel, raudteel, õhus või vees, nagu nt transpordi planeerimise seadused ja põhiprintsiibid, ühistranspordi ning selle kättesaadavuse tagamise põhimõtt

e5408

TT transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad

167

e5409

Tta transporditeenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e545

Kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mille eesmärgiks on inimeste ja omandi julgeolek.

V.a: kommunaalteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e530)

e5450Kodanikukaitseteenistused

Teenistused ja programmid, mida ühendused organiseerivad inimeste ja omandi kaitseks, nagu tuletõrje, politsei, kiirabi ja päästeteenistus, k.a need, kes neid teenuseid osutavad.

e5451Kodanikukaitsesüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis tagavad inimeste ja omandi kaitse, nagu nt süsteemid, millega korraldatakse varustatust politsei-, tuletõrje-, kiirabi- ja päästeteenustega.

e5452Kodanikukaitsestrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad inimeste ja omandi kaitset, nagu nt põhiprintsiibid, mille alusel korraldatakse politsei-, tuletõrje-, kiirabi- ja päästeteenustega varustatust.

e5458

TT kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5459

Tta kodanikukaitseteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e550

Juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis puudutavad õigusakte ja muid riigis kehtivaid seadusi.

168

e5500Juriidilised teenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärk on seadusega määratletud riigivõimu tagamine, nagu kohtud, tribunalid ja muud asutused, mis analüüsivad ning reguleerivad tsiviil- ja kriminaalasju: advokaadi- ja notariteenused, vahendusteenused, arbitraaþ ja para

e5501 Juriidilised süsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis korraldavad justiitsorganite tööd, nagu nt vormikohaste reeglite (nt seadused, määrused, tavaõigus, religiooniõigus, rahvusvaheline õigus ja lepped) rakendamise ning järelevalvega tegelevad süsteem

e5502 Õigusstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, nagu seadused, tavaõigus, religiooniõigus, rahvusvaheline õigus ja konventsioonid, mis reguleerivad justiitssüsteemi tööd.

e5508

TT juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad

e5509

Tta juriidilised teenistused, süsteemid ja strateegiad

e555

Ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ning strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud samalaadsete mitteäriliste huvide tõttu ühinenud inimrühmadega, millele on sageli iseloomulik liikmelisus.

169

e5550

Ühingute ja organisatsioonide teenused

Teenistused ja programmid, mida osutavad inimesed, kes oma mitteäriliste huvide tõttu on ühinenud teiste samalaadsete huvidega inimestega ning kus teenuste osutamine võib olla seotud liikmelisusega, nagu ühingud ja organisatsioonid, mis osutavad puhkuse j

e5551

Ühingute ja organisatsioonide süsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad ühiste mitteäriliste huvide tõttu liitunud inimeste suhteid ja tegevust, ning selliste ühingute ja struktuuride loomine ning juhtimine nagu vastastikuse abistamise, puhkuse ja vaba aja

e5552

Ühingute ja organisatsioonide strateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad ühiste mitteäriliste huvide tõttu ühinenud inimeste suhteid ja tegevust, nagu ühingute ja organisatsioonide rajamist ning juhtimist reguleerivad põhimõtted, k.a vastastikuse abistamise, puhkuse ja vab

e5558

TT ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ja strateegiad

e5559

Tta ühingute ja organisatsioonide teenused, süsteemid ja strateegiad

e560

Meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad massikommunikatsiooniks raadio, televisiooni, ajalehtede ja interneti kaudu.

170

e5600 Meediateenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on info edastamine massisuhtlusvahendite kaudu, nagu raadio, televisioon, subtiitritega varustamise teenistused, pressiagentuurid, ajalehed, Braille kirjas teabe edastamise teenistused ja arvutipõhine massikomm

V.a: kommunikatsiooniteenistused (e5350)

e5601 Meediasüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad uudiste ja teabe edastamist avalikkusele, nagu standardid, mis reguleerivad raadio, televisiooni, pressiteenistuste, ajalehtede ja arvutite (veeb, internet) kaudu edastatava teabe sisu,

K.a: nõuded subtiitritega varustatuse kohta televisioonis, ajalehtede ja muude trükiste Braille kirjas versioonid ja raadiosaated teleteksti kujul

V.a: kommunikatsioonisüsteemid (e5351)

e5602 Meediastrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad avalikkusele uudiste ja teabe edastamist, nagu nt üldprintsiibid, mis reguleerivad raadio, televisiooni, pressiteenistuste, ajalehtede ja arvutipõhise massikommunikatsiooni (veeb, internet) kaudu edast

V.a: kommunikatsioonistrateegiad (e5352)

e5608

TT meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5609

Tta meediateenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e565

Majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud kogu kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, tarbimise ning kasutamise süsteemiga.

V.a: sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570)

171

e5650 Majandusteenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on üldine kaupade ja teenuste tootmine, jaotamine, tarbimine ja kasutamine, nagu erakaubandussektor (nt ettevõtted, juriidilised isikud, eraõiguslikud tulundusühingud), riiklik sektor (nt riiklikud kaubandusette

V.a: kommunaalteenistused (e5300); töö- ja tööhõiveteenistused (e5900)

e5651 Majandussüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist, tarbimist ja kasutamist, nagu majandusstrateegiate rakendamise ja kontrollimise süsteemid.

V.a: kommunaalsüsteemid (e5301); töö- ja tööhõivesüsteemid (e5901)

e5652 Majandusstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist, tarbimist ja kasutamist, nagu valitsuste kohandatud ja rakendatud majandusdoktriinid.

V.a: kommunaalstrateegiad (e5302); töö- ja tööhõivestrateegiad (e5902)

e5658

TT majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5659

Tta majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e570

Sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, -süsteemid ja -strateegiad, mille eesmärgiks on tagada toetus sissetulekuna inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, mida antakse kas üldistest maksudest laekunud summast või

V.a: majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e565)

172

e5700Sotsiaalkindlustusteenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on tagada toetus sissetulekuna inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, mida antakse kas üldistest maksudest laekunud summast või omaosalusskeem V.a: terviseteenistused (e5800)

e5701Sotsiaalkindlustussüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid programmide ja skeemide reguleerimiseks, mis tagavad toetuse inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad ühiskonna abi, nagu reeglite ja eeskirjade rakend

e5702Sotsiaalkindlustusstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid programmide ning skeemide juhtimiseks, mis tagavad toetuse inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad riiklikku abi, nagu õigusaktid ja eeskirjad, mis reguleerivad sotsi

e5708

TT sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5709

Tta sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

173

e575

Üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mille eesmärgiks on nende inimeste toetamine, kes vajavad ühiskonnas täisväärtuslikumalt osalemiseks abi sellistes valdkondades nagu poeskäimine, kodutööd, transport, enesehooldus ja teiste eest hoolitsemine.

V.a: tugiisikud ja hooldajad (e340); sotsiaalkindlustusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e570); tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e580)

e5750

Üldised sotsiaalabiteenistused

Teenistused ja programmid, mille eesmärgiks on tagada sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu vajavad ühiskonnas täisväärtuslikumalt osalemiseks abi sellistes valdkondades nagu poeskäimine, kodutööd

e5751Üldised sotsiaalabisüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid programmide ja skeemide reguleerimiseks, mis annavad sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu sellist toetust vajavad, k.a reeglite ja eeskirjade r

e5752Üldised sotsiaalabistrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid programmide ja skeemide juhtimiseks, mis tagavad sotsiaalabi inimestele, kes vanuse, vaesuse, töö puudumise, tervisliku seisundi või puuete tõttu sellist abi vajavad, k.a õigusaktid ja eeskirjad, millega reguleeritakse

e5758

TT üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

174

e5759

Tta üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e580

Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad terviseprobleemide ennetamiseks ning raviks, taastusravi tagamine ja tervisliku elustiili propageerimine.

V.a: üldised sotsiaalabiteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e575)

e5800Tervishoiuteenistused

Teenistused ja programmid kohalikul, ühenduste, piirkondlikul, riiklikul või rahvuslikul tasandil, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele abi nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamisel, nagu nt tervise propageerimise ja haiguste ennetamise tee

e5801 Tervishoiusüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad kõiki inimestele nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks osutatavaid teenuseid mitmesugustes tervishoiuasutustes, k.a polikliinikutes, perearstikeskustes, kooli või töök

e5802 Tervishoiustrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid inimestele nende füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tagamise otstarbel osutatavate teenuste reguleerimiseks mitmesugustes tervishoiuasutustes, k.a polikliinikutes, perearstikeskustes, kooli või töökoha arstipunktide

e5808

TT tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

175

e5809

Tta tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e585

Haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad teadmiste, kogemuste ning kutse- või kunstialaste oskuste omandamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Vt UNESCO Rahvusvaheline Hariduse Klassifikatsiooni Standard (ISCED-1997).

e5850Haridus- ja õpetamisteenistused

Teenistused ja programmid, mis on seotud hariduse ning kogemuste ja kutse- või kunstialaste oskuste omandamise, säilitamise ja parandamisega, nagu need, mida antakse eri haridustasanditel (nt lasteaed, alg- ja keskkool, kõrgkoolid; kutseharidusprogrammid,

e5851Haridus- ja õpetamissüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad haridusprogrammide täitmist, nagu nt üldprintsiipide ja standardite rakendamise süsteemid, mis määravad kindlaks riiklike või eraõiguslike haridusasutuste ning erivajadustel põhinevate

e5852Haridus- ja õpetamisstrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad haridusprogrammide rakendamist, nagu põhiprintsiibid ja standardid, mis määravad kindlaks riiklike ja eraõiguslike haridusasutuste ja erivajadustel põhinevate programmide sobivuse ning määravad kohalik

176

e5858

TT haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad

e5859

Tta haridus- ja õpetamisteenistused, süsteemid ja -strateegiad

e590

Töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

Teenistused, -süsteemid ja -strateegiad, mis on seotud sobiva töö leidmisega inimestele, kellel seda ei ole või kes otsivad teistsugust tööd või nende töötavate inimeste toetamine, kes taotlevad ametialast edutamist.

V.a: majandusteenistused, -süsteemid ja -strateegiad (e565)

e5900Töö- ja tööhõiveteenistused

Teenistused ja programmid, mida loob kohalik, piirkondlik või riiklik juhtkond või eraõiguslikud organisatsioonid, leidmaks sobivat tööd inimestele, kes on töötud või kes soovivad töökohta vahetada või toetamaks juba töötavaid inimesi, nagu töö otsimise v

e5901Töö- ja tööhõivesüsteemid

Administratiivse juhtimise ja kontrolli mehhanismid, mis reguleerivad töökohtade ja muu tasustatud töö liikide jaotumust majanduses, nagu üldprintsiipide ja standardite järgimise süsteemid töökohtade loomise, töökaitse, määratud ja vaba konkurentsiga töök

177

e5902Töö- ja tööhõivestrateegiad

Õigusaktid, eeskirjad ja standardid, mis reguleerivad töökohtade ja muu tasustatud töö liikide jaotumust majanduses, nagu nt töökohtade loomise, töökaitse, määratud ja vaba konkurentsiga töökohtade, tööalaste standardite ja seaduste ning ametiühingute sta

e5908

TT töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e5909

Tta töö- ja tööhõiveteenistused, -süsteemid ja -strateegiad

e595

Poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad

Teenistused, süsteemid ja strateegiad, mis on seotud riikide, piirkondade, ühenduste või rahvusvaheliste poliitiliste organisatsioonide hääletamise, valimise ja valitsemisega.

e5950 Poliitilised struktuurid

Teenistused ja struktuurid, nagu kohalikud, piirkondlikud ning riiklikud valitsused, rahvusvahelised organisatsioonid ja inimesed, kes on valitud või nimetatud nende struktuuride ametikohtadele, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Liit, valitsu

e5951 Poliitilised süsteemid

Struktuurid ja nendega seotud ametkonnad, mis teostavad ühiskonna poliitilist ja majanduslikku võimu, nagu nt valitsuse seadusandlik ja täidesaatev võimuorgan ning konstitutsiooniline või muu juriidiline alus, millele nende võim tugineb, nagu nt poliitili

178

e5952 Poliitilised strateegiad

Seadused ja põhiprintsiibid, mis on formuleeritud ja jõustunud poliitikaelu reguleerivate poliitiliste süsteemide kaudu, nagu valimiskampaaniate korraldamise, poliitiliste parteide registreerimise, hääletamise ja rahvusvaheliste poliitiliste organisatsioo

e5958

TT poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad

e5959

Tta poliitilised struktuurid, süsteemid ja strateegiad

e598

TT teenistused, süsteemid ja strateegiad

e599

Tta teenistused, süsteemid ja strateegiad

sORGANISMI STRUKTUURID

s1

I PEATÜKK NÄRVISÜSTEEMI STRUKTUURID

s110 Peaaju struktuur s1100 Suuraju sagarad s11000 Otsmikusagar s11001 Oimusagar s11002 Kiirusagar s11003 Kuklasagar s11008 TT suuraju struktuur

s11009 Tta suuraju struktuur s1101 Keskaju struktuur

179

s1102 Vaheaju struktuur

s1103

Basaalganglionid ja nendega seotud struktuurid

s1104 Väikeaju struktuur s1105 Ajutüve struktuur s11050 Piklikaju s11051 Sild (Pons) s11058 TT ajutüve struktuur s11059 Tta ajutüve sruktuur

s1106

Peaaju- e kraniaalnärvide struktuur

s1108 TT peaaju struktuur s1109 Tta peaaju struktuur

s120Seljaaju ja sellega seotud struktuurid

s1200 Seljaaju struktuur

s12000Seljaaju kaela- e tservikaalosa

s12001Seljaaju rindkere- e torakaalosa

s12002

Seljaaju nimme-ristluu- e lumbosakraalosa

s12003 Hobusaba s12008 TT seljaaju struktuur

s12009 Tta seljaaju struktuur s1201 Seljaajunärvid

s1208TT seljaaju ja sellega seotud struktuurid

s1209Tta seljaaju ja sellega seotud struktuurid

180

s130 Ajukelmete struktuur

s140

Sümpaatilise närvisüsteemi struktuur

s150

Parasümpaatilise närvisüsteemi struktuur

s198TT närvisüsteemi struktuur

s199Tta närvisüsteemi struktuur

s2

II PEATÜKK SILM, KÕRV JA NENDEGA SEOTUD STRUKTUURID

s210 Silmakoopa struktuur

s220 Silmamuna struktuur

s2200Silma sidekest, kõvakest, soonkest

s2201 Sarvkest e kornea s2202 Vikerkest e iiris s2203 Võrkkest e reetina s2204 Silmalääts s2205 Klaaskeha

s2208TT silmamuna struktuur

s2209Tta silmamuna struktuur

s230Silmaümbruse struktuurid

181

s2300

Pisaranääre ja sellega seotud struktuurid

s2301 Silmalaug s2302 Silmakulm

s2303Välimised silmalihased

s2308TT silmaümbruse struktuurid

s2309Tta silmaümbruse struktuurid

s240 Väliskõrva struktuur s250 Keskkõrva struktuur s2500 Trummikile s2501 Kuulmetõri s2502 Kuulmeluukesed

s2508TT keskkõrva struktuur

s2509Tta keskkõrva struktuur

s260 Sisekõrva struktuur s2600 Tigu s2601 Vestibulaarlabürint s2602 Poolringkanalid

s2603 Sisemine kuulmekäik

s2608TT sisekõrva struktuur

s2609Tta sisekõrva struktuur

s298

TT silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid

s299

Tta silm, kõrv ja nendega seotud struktuurid

182

s3

III PEATÜKK HÄÄLE JA KÕNEGA SEOTUD STRUKTUURID

s310 Nina struktuur s3100 Välisnina s3101 Ninavahesein s3102 Ninaõõs s3108 TT ninastruktuur s3109 Tta ninastruktuur s320 Suu struktuur s3200 Hambad s3201 Igemed s3202 Suulae struktuur s32020 Kõva suulagi s32021 Pehme suulagi s3203 Keel s3204 Huulte struktuur s32040 Ülahuul s32041 Alahuul s3208 TT suu struktuur s3209 Tta suu struktuur s330 Neelu struktuur s3300 Ninaneel s3301 Suuneel s3308 TT neelu struktuur s3309 Tta neelu struktuur s340 Kõri struktuur s3400 Häälekurrud

s3408TT kõri struktuur

s3409 Tta kõri struktuur

s398TT hääle ja kõnega seotud struktuurid

s399Tta hääle ja kõnega seotud struktuurid

183

s4

IV PEATÜKK SÜDAME JA VERESOONKONNA, IMMUUN- JA HINGAMISSÜSTEEMI STRUKTUURID

s410

Südame ja veresoonkonna struktuur

s4100 Süda s41000 Südamekojad s41001 Südamevatsakesed

s41008TT südame struktuurid

s41009Tta südame struktuurid

s4101 Arterid s4102 Veenid s4103 Kapillaarid

s4108

TT südame ja veresoonkonna struktuur

s4109

Tta südame ja veresoonkonna struktuur

s420Immuunsüsteemi struktuur

s4200 Lümfisooned s4201 Lümfisõlmed s4202 Harkelund e tüümus s4203 Põrn s4204 Luuüdi

s4208TT immuunsüsteemi struktuur

184

s4209Tta immuunsüsteemi struktuur

s430Hingamissüsteemi struktuur

s4300 Hingetoru s4301 Kopsud s43010 Broniaalpuu s43011 Alveoolid

s43018 TT kopsude struktuur

s43019Tta kopsude struktuur

s4302 Rinnakorv s4303 Hingamislihased s43030 Roietevahelihased s43031 Diafragma s43038 TT hingamislihased s43039 Tta hingamislihased

s4308TT hingamissüsteemi struktuur

s4309

Tta hingamissüsteemi struktuur

s498

TT südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid

s499

Tta südame ja veresoonkonna, immuun- ja hingamissüsteemi struktuurid

185

s5

V PEATÜKK SEEDE-, AINEVAHETUS- JA ENDOKRIINSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID

s510Süljenäärmete struktuur

s520 Söögitoru struktuur s530 Mao struktuur s540 Soolestiku struktuur s5400 Peensool s5401 Jämesool

s5408TT soolestiku struktuur

s5409Tta soolestiku struktuur

s550Kõhunäärme e pankrease struktuur

s560 Maksa struktuur

s570Sapipõie ja -juhade struktuur

s580Endokriinnäärmete struktuur

s5800 Ajuripats e hüpofüüs s5801 Kilpnääre s5802 Kõrvalkilpnääre s5803 Neerupealis

s5808

TT endokriinnäärmete struktuur

s5809

Tta endokriinnäärmete struktuur

186

s598

TT seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid

s599

Tta seede-, ainevahetus- ja endokriinsüsteemiga seotud struktuurid

s6

VI PEATÜKK UROGENITAAL- JA REPRODUKTIIVSÜSTEEMIGA SEOTUD STRUKTUURID

s610Kuseeritussüsteemi struktuur

s6100 Neerud s6101 Kusejuhad s6102 Kusepõis s6103 Kusiti e ureetra

s6108

TT kuseeritussüsteemi struktuur

s6109

Tta kuseeritussüsteemi struktuur

s620Vaagnapõhja struktuur

s630Reproduktiivsüsteemi struktuur

s6300 Munasari s6301 Emaka struktuur s63010 Emakakeha s63011 Emakakael s63012 Munajuhad s63018 TT emaka struktuur

187

s63019 Tta emaka struktuur s6302 Rind ja rinnanibu

s6303

Tupe ja väliste suguelundite struktuur

s63030 Kliitor

s63031Suured häbememokad

s63032Väikesed häbememokad

s63033 Tupekanal s6304 Munandid

s6305Suguti (peenise) struktuur

s63050 Sugutilukk s63051 Sugutikeha s63058 TT suguti struktuur s63059 Tta suguti struktuur s6306 Eesnääre

s6308

TT reproduktiivsüsteemi struktuurid

s6309

Tta reproduktiivsüsteemi struktuurid

s698

TT urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid

s699

Tta urogenitaal- ja reproduktiivsüsteemiga seotud struktuurid

188

s7

VII PEATÜKK LIIKUMISEGA SEOTUD STRUKTUURID

s710Pea ja kaela piirkonna struktuur

s7100 Ajukoljuluud s7101 Näokoljuluud s7102 Kaelapiirkonna luud

s7103Pea ja kaela piirkonna liigesed

s7104Pea ja kaela piirkonna lihased

s7105

Pea ja kaela piirkonna ligamendid ja fastsiad

s7108TT pea ja kaela piirkonna struktuur

s7109Tta pea ja kaela piirkonna struktuur

s720Õlapiirkonna struktuur

s7200 Õlapiirkonna luud

s7201 Õlapiirkonna liigesed s7202 Õlapiirkonna lihased

s7203Õlapiirkonna ligamendid ja fastsiad

s7208TT õlapiirkonna struktuur

s7209Tta õlapiirkonna struktuur

s730 Ülajäseme struktuur s7300 Õlavarre struktuur

189

s73000 Õlavarre luud s73001 Küünarliiges s73002 Õlavarre lihased

s73003Õlavarre ligamendid ja fastsiad

s73008 TT õlavarre struktuur

s73009 Tta õlavarre struktuur

s7301Küünarvarre struktuur

s73010 Küünarvarre luud s73011 Randmeliiges s73012 Küünarvarre lihased

s73013Küünarvarre ligamendid ja fastsiad

s73018TT küünarvarre struktuur

s73019Tta küünarvarre struktuur

s7302 Käe struktuur s73020 Kämblaluud

s73021Kämbla ja sõrmede liigesed

s73022 Kämbla lihased

s73023Kämbla ligamendid ja fastsiad

s73028 TT käe struktuur s73029 Tta käe struktuur

s7308

TT ülajäseme struktuur

s7309Tta ülajäseme struktuur

190

s740Vaagnapiirkonna struktuur

s7400 Vaagnapiirkonna luud

s7401Vaagnapiirkonna liigesed

s7402Vaagnapiirkonna lihased

s7403Vaagnapiirkonna ligamendid ja fastsiad

s7408TT vaagnapiirkonna struktuur

s7409Tta vaagnapiirkonna struktuur

s750 Alajäseme struktuur s7500 Reie struktuur s75000 Reieluud s75001 Puusaliiges s75002 Reielihased

s75003Reiesidemed ja reie fastsiad

s75008 TT reie struktuur s75009 Tta reie struktuur s7501 Sääre struktuur s75010 Sääreluud s75011 Põlveliiges s75012 Säärelihased

s75013Sääre ligamendid ja fastsiad

s75018 TT sääre struktuur s75019 Tta sääre struktuur

s7502

Hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

191

s75020Pahkluu- ja jalalaba luud

s75021

Pahkluuliiges ja jalalaba ning varvaste liigesed

s75022Pahkluu- ja jalalaba lihased

s75023Pahkluu- ja jalalaba ligamendid ja fastsiad

s75028

TT hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

s75029

Tta hüppeliigese piirkonna ja jalalaba struktuur

s7508TT alajäseme struktuur

s7509Tta alajäseme struktuur

s760 Kehatüve struktuur s7600 Lülisamba struktuur s76000 Lülisamba kaelaosa s76001 Lülisamba rinnaosa

s76002 Lülisamba nimmeosa

s76003 Lülisamba ristluuosa s76004 Õndraluu

s76008TT lülisamba struktuur

s76009Tta lülisamba struktuur

s7601 Kehatüve lihased

192

s7602Kehatüve ligamendid ja fastsiad

s7608TT kehatüve struktuur

s7609Tta kehatüve struktuur

s770

Muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid

s7700 Luud s7701 Liigesed s7702 Lihased

s7703

Tta liigestevälised ligamendid, fastsiad, lihastevälised aponeuroosid, hoidesidemed e retinaakulid, vaheseinad, limapaunad

s7708

TT muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid

s7709

Tta muud liikumisega seotud luude-lihaste struktuurid

s798TT liikumisega seotud struktuurid

s799Tta liikumisega seotud struktuurid

193

s8

VIII PEATÜKK NAHK JA NAHAGA SEOTUD STRUKTUURID

s810Nahapiirkondade struktuur

s8100Pea ja kaela piirkonna nahk

s8101 Õlapiirkonna nahk s8102 Ülajäseme nahk

s8103Vaagnapiirkonna nahk

s8104 Alajäseme nahk

s8105Kehatüve- ja seljanahk

s8108TT nahapiirkondade struktuur

s8109Tta nahapiirkondade struktuur

s820Nahanäärmete struktuur

s8200 Higinäärmed s8201 Rasunäärmed

s8208TT nahanäärmete struktuur

s8209Tta nahanäärmete struktuur

s830 Küünte struktuur s8300 Sõrmeküüned s8301 Varbaküüned s8308 TT küünte struktuur s8309 Tta küünte struktuur s840 Juuste struktuur

s898TT nahk ja nahaga seotud struktuur

194

s899Tta nahk ja nahaga seotud struktuur

1

LISA 1

Taksonoomilised ja terminoloogilised probleemid RFK on koostatud hierarhilise skeemi järgi, vastavuses järgmiste taksonoomiliste põhimõtetega:

§ Organismi funktsioonid ja struktuurid, tegutsemine ja osalus ning keskkonnategurid on klassifitseeritud eraldi jagudena. Ühes jaos olev mõiste teises ei kordu.

§ Iga jao sees on jaotised esitatud tüvi-oks- leht-skeemi järgi, nii et madalama tasandi jaotisel on nende kõrgema tasandi jaotiste tunnused, mille juurde ta kuulub.

§ Jaotised ei korda üksteist, s.t kahel ühe ja sama tasandi jaotisel ei saa olla täpselt samu tunnuseid. See põhimõte ei välista rohkem kui ühe jaotise kasutamist indiviidi funktsioneerimisvõime liigitamisel. Mitme jaotise kasutamist mitte ainult ei lubata, vaid vajaduse korral isegi soovitatakse.

1. RFK jaotiste terminid

Terminid on kindlate mõistete keelelised väljendused, nagu sõnad või väljendid. Enamikul segadusttekitavatel terminitel on igapäevakeeles või –kirjutistes üldarusaadav tähendus. Näiteks sõnad puue (impairment), vaegurlus (disability) ja invaliidsus (handicap) on tavatekstides sageli kasutusel ühes tähenduses, kuigi RPVIK* 1980.a versioonis olid definitsioonid, mis määratlesid täpselt nende erinevuse. Klassifikatsiooni parandamisel jäeti termin “invaliidsus” kõrvale ja üldterminina on kasutusel kõigil kolmel tasandil termin “vaeg(url)us” (disability) – seda nii organismi, indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Eri mõistete määratlemisel on vaja selgust ja täpsust, selleks tuleb iga mõiste jaoks leida sobiv termin, mis väljendaks seda mõistet ühetähenduslikult. See on väga oluline, sest RFK kui kirjalik klassifikatsioon tõlgitakse paljudesse keeltesse. Lisaks ühesugusele mõistetest arusaamisele on oluline, et erinevates keeltes leitaks terminid, mis annavad kõige paremini edasi mõiste sisu. Võib olla palju alternatiive, aga otsused rajanegu täpsusel, keelelisel vastuvõetavusel ja praktilisusel. Loodame, et RFK on samaaegselt nii praktiline kui ka arusaadav. Neid eesmärke silmas pidades on alljärgnevalt toodud mõned RFKs kasutatud terminid: Heaolu (well-being) on üldtermin, mis hõlmab kõiki inimese eluvaldkondi, mis moodustavad nn hea elu, s.o füüsilisi, vaimseid ning sotsiaalseid aspekte. Tervisevaldkonnad e –domeenid (health domains) on osa neist eluvaldkondadest, mis moodustavad inimelu üldises mõttes. Öeldut illustreerib järgnev heaolu kujutav joonis:

* Rahvusvaheline puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsioon

2

Joonis 1. Heaolu koostisosad Terviseseisundid (health states) ja tervisevaldkonnad (health domains): Terviseseisund on RFK mingi tervisevaldkonna funktsionaalne tasand. Tervisevaldkonnad tähistavad neid elu aspekte, mida peetakse tervise mõistesse kuuluvaks, ning neid võib määratleda tervishoiusüsteemi primaarse vastutusalana. RFK ei fikseeri kindlat piiri tervisevaldkondade ja tervisega seotud valdkondade vahel. Nende vahel võib olla (joonisel hall) tsoon, mis sõltub tervise ja tervisega seotud elementide eri kontseptsioonidest, mida võib sobitada RFK valdkondadega. Tervisega seotud seisundid (health-related states) ja tervisega seotud valdkonnad (health-related domains): Tervisega seotud seisund on funktsioneerimistasand mingis kindlas tervisega seotud RFK valdkonnas. Tervisega seotud valdkonnad on need funktsioneerimisalad, mis hoolimata sellest, et nad on väga seotud terviseolukorraga, ei ole siiski mitte tervishoiusüsteemi primaarses vastutusalas, vaid pigem selliste süsteemide vastutusalas, mis mõjutavad üldist heaolu. RFKs on klassifitseeritud ainult tervisega seotud heaoluvaldkondi. Terviseolukord (health condition) on üldtermin ägeda või kroonilise haiguse, hälbe, vigastuse või trauma kohta. Terviseolukord võib olla ka rasedus, vanus, stress, kaasasündinud väärareng või geneetiline eelsoodumus. Terviseolukorda kodeeritakse RHK-10 abil. (RHK-10 eestikeelses tõlkes on samas tähenduses termin tervisehäire – Toimetaja märkus). Funktsioneerimisvõime (functioning) on üldtermin organismi funktsioonide ja struktuuride ning inimese tegutsemise ja osaluse kohta. See tähistab indiviidi terviseolukorra ja taustategurite (personaalsed ja keskkonnategurid) vastastikuse mõju positiivseid aspekte. Vaegus (disability) on üldtermin puuete, tegutsemis- ja osaluspiirangute kohta. See tähistab indiviidi terviseolukorra ja taustategurite (personaalsed ja keskkonnategurid) vastastikuse mõju negatiivseid aspekte. Organismi funktsioonid (body functions) on elundsüsteemide füsioloogilised talitlused, kaasa arvatud psüühilised. “Organism” tähistab inimest kui tervikut ja hõlmab ka aju. Seetõttu on psüühilised (või psühholoogilised) funktsioonid toodud organismi funktsioonide all. Organismi funktsioonide standardit peetakse inimeste statistiliseks normiks.

Muud heaoluvaldkonnad - haridus - töö - keskkond - jne

Heaolu tervisevaldkonnad - nägemine - rääkimine - meelespidamine - jne

3

Organismi struktuurid (body structures) on keha struktuursed või anatoomilised osad nagu elundid, jäsemed ja nende osad, mis on klassifitseeritud organismi elundsüsteemide järgi. Organismi struktuuride standardit peetakse inimeste statistiliseks normiks. Puue (impairment) on organismi struktuuri või funktsiooni (ka psüühilise funktsiooni) puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetame siinkohal olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (s.t kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), ja seda terminit kasutatakse ainult selles tähenduses. Tegutsemine (activity) on indiviidi sooritatavad toimingud või tegevused. See tähistab funktsioneerimisvõime individuaalset külge. Tegutsemispiirangud18(activity limitations) on raskused, mida indiviid võib tegevuse ajal kogeda. Tegutsemispiirang võib olla kas kerge või raske kõrvalekalle tegevuse sooritamise viisis või hulgas, kas kvalitatiivses või kvantitatiivses mõttes, võrreldes inimestega, kellel analoogilist tervisehäiret ei ole. Osalus (participation) on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni. See tähistab funktsioneerimisvõime sotsiaalset külge. Osaluspiirangud19(participation restrictions) on probleemid, millega indiviid võib elulistes situatsioonides kokku puutuda. Osaluspiirangute olemasolu määratletakse indiviidi osaluse võrdlemisel sellega, mida oodatakse selles kultuuripiirkonnas või ühiskonnas vaeguseta indiviidilt. Taustategurid (contextual factors) on tegurid, mis kõik koos moodustavad indiviidi kogu elukeskkonna ja eriti selle tausta, mille järgi on terviseseisundeid RFKs klassifitseeritud. Taustategurid jaotatakse keskkonnateguriteks ja personaalseteks teguriteks. Keskkonnategurid (environmental factors) moodustavad RFKs eraldi jao ja kajastavad kõiki ümbritseva maailma aspekte, mis kujundavad indiviidi elukeskkonna ja seetõttu mõjutavad tema funktsioneerimisvõimet. Keskkonnategurid hõlmavad loodust ja selle iseärasusi, inimeste loodud tehiskeskkonda, eri suhete ja rollidega inimesi, suhtumisi ja väärtusi, sotsiaalseid süsteeme, teenistusi ning põhimõtteid, reegleid ja seadusi. Personaalsed tegurid (personal factors) on sellised indiviidiga seotud tegurid nagu vanus, sugu, sotsiaalne seisund, elukogemused jne, mida RFKs pole klassifitseeritud, aga mida klassifikatsiooni kasutajad võivad vajaduse korral lisada. Hõlbustavad tegurid (facilitators) on need isikut ümbritsevad tegurid, mis oma puudumise või olemasoluga parandavad funktsioneerimisvõimet ja vähendavad

18 “Tegutsemispiirang” asendab siin terminit “vaegurlus”, mida on kasutatud RPVIK 1980.a väljaandes 19 “Osaluspiirang” asendab terminit “invaliidsus”, mida on kasutatud RPVIK 1980.a väljaandes

4

vaegusi. Need hõlmavad selliseid aspekte nagu ligipääsetav füüsiline keskkond, vajaliku abistava tehnoloogia kättesaadavus, inimeste positiivne suhtumine vaegustesse, aga ka teenistused, süs teemid ja põhimõtted, mille eesmärgiks on suurendada kõigi tervisehäiretega inimeste kaasamist kõigis eluvaldkondades. Ka mingi teguri puudumine võib olla kergendav asjaolu, nt stigma või negatiivse hoiaku puudumine. Hõlbustavad tegurid võivad takistada puude või tegutsemispiirangu muutumist osaluspiiranguks, sest hoolimata inimese suutlikkusprobleemist soodustatakse tema tegelikku tegevust. Takistavad tegurid (barriers)on need tegurid inimese ümbruses, mis oma puudumise või olemasoluga piiravad funktsioneerimisvõimet ja süvendavad vaegusi. Need hõlmavad selliseid aspekte nagu ligipääsmatu füüsiline keskkond, vajaliku abistava tehnoloogia puudumine ja inimeste negatiivne suhtumine vaegustesse, samuti teenused, süsteemid ja põhimõtted, mida kas üldse ei ole või mis takistavad tervisehäiretega inimeste kaasamist kõigis eluvaldkondades. Suutlikkuse (capacity) tarind määratleb kõrgeimat võimalikku funktsioneerimistasandit, milleni isik võib tegutsemise ja osaluse valdkonnas sel momendil jõuda. Suutlikkust hinnatakse tavapärase või standardkeskkonna järgi, ja nii peegeldab see keskkonnast olenevat indiviidi võimekust. RFK keskkonnategurite jagu saab kasutada selle tavapärase või standardkeskkonna tunnusjoonte kirjeldamiseks. Soorituse (performance) tarind kirjeldab määrajate (qualifiers) abil, mida indiviid oma tegelikus keskkonnas teeb, ning see toob esile inimese elulistesse situatsioonidesse kaasatuse aspekti. Tegelikku keskkonda saab kirjeldada RFK Keskkonnategurite jagu kasutades. 2. RFK kui klassifikatsioon Mõistmaks RFK klassifitseerimispõhimõtteid, tuleb tema struktuurist aru saada. Seda selgitavad järgmised terminite määratlused (vt joonis 2 Lisa 1 lõpul). Klassifikatsioon on kogu RFK üldine struktuur. Hierarhias on see kõige ülemine mõiste. Klassifikatsiooni osad (Parts of the classification) on selle kaks põhiosa:

• I osa – Funktsioneerimisvõime ja vaegused • II osa – Taustategurid Klassifikatsiooni osad jagunevad jagudeks. I osa jaod on: • Organismi funktsioonid ja struktuurid • Tegutsemine ja osalus II osa jaod on: • Keskkonnategurid • Personaalsed tegurid (neid ei ole RFKs klassifitseeritud).

5

Tarindid (Constructs) määratletakse vastavate koodidega määrajate (qualifier) abil. Tarindeid on I osas neli, II osas üks. I osa tarindid on: • Muutus keha funktsioonis • Muutus keha struktuuris • Suutlikkus • Sooritus II osa tarind on: • Keskkonnategureid hõlbustavad või takistavad tegurid

Valdkond e domeen (domain) on omavahel seotud füsioloogiliste funktsioonide, anatoomiliste struktuuride, tegevuste, ülesannete võ i eluvaldkondade praktiline ja tähenduslik kogum. Valdkonnad moodustavad klassifikatsiooni igas osas eri peatükke (chapters) ja jaotisrühmi (blocks). Jaotised (Categories) on klassifikatsiooni jagude valdkondade liigitused ja ala-liigitused, s.t klassifikatsiooni ühikud. Tasandid (Levels) moodustavad jaotiste detailidele (s.t jaotiste ja valdkondade detailsusele) osutava hierarhilise süsteemi. Esimene tasand hõlmab kõiki teise tasandi koostisosi jne. 3. RFK jaotiste definitsioonid Definitsioonid on määratlused, mis toovad välja antud jaotisega tarindile omistatud põhitunnused (s.t kvaliteedi, omadused või suhted). Definitsioon näitab, mida või mis nähtust mõiste tähistab, näidates ka seda, kuidas see erineb teistest samasugustest asjadest või nähtustest. RFK jaotiste määratlemisel peeti silmas järgmisi praktiliste definitsioonide ideaalomadusi, sealhulgas kaasaarvamist ja väljajätmist:

• Definitsioonid olgu tähenduslikud ja loogilises järjestuses. • Need peaksid kategooria kontseptsiooni identifitseerima ühetähenduslikult. • Need peaksid esitama kontseptsiooni põhitunnuseid – nii olemuslikult (mida

kontseptsioon ise tähendab) kui ka laiemas mõttes (millistele esemetele või nähtustele see viitab).

• Need peaksid olema täpsed, ühemõttelised ja haarama mõiste kogu tähendust. • Nendes tuleks kasutada praktiliseks tööks sobivaid termineid (nt raskust,

kestust, suhtelist olulisust ja võimalikke seoseid tähistavaid termineid). • Need peaksid välistama kordumist, s.t definitsioonis ei tohiks olla kasutatud

määratletavat mõistet ennast ega tema sünonüüme ega ka teisi mõisteid, mis on defineeritud mujal, kuid mille definitsioonis sisaldub määratletav mõiste.

• Võimaluse korral peaksid need viitama võimalikele etioloogilistele või interaktiivsetele teguritele.

• Need peaksid sobima kõrgema tasandi jaotiste tunnustega (nt kolmanda tasandi jaotis peaks hõlmama selle teise tasandi jaotise üldisi tunnusjooni, mille juurde see kuulub).

6

• Need peaksid olema kooskõlas madalama tasandi jaotiste tunnustega (nt teise tasandi tunnused ei tohi olla vastuolus selle all oleva kolmanda tasandi jaotiste tunnustega).

• Need ei peaks olema kujundlikud ega metafoorsed, vaid eelkõige praktilised. • Need peaksid tegema kogemusel põhinevaid määratlusi, mis on ilmsed,

kontrollitavad või kaudsel teel järeldatavad. • Neid tuleks väljendada nii neutraalsete terminitega kui võimalik, ilma

sobimatu negatiivse nüansita. • Need peaksid olema lühikesed ja võimaluse korral tuleks vältida

erialatermineid (v.a mõned keha funktsioonide ja struktuuride alased terminid).

• Need peaksid sisaldama kaasaarvamist, kus on toodud sünonüüme ja näiteid, mille puhul on arvesse võetud kultuurilisi ja eluaja jooksul tekkinud erinevusi.

• Need peaksid sisaldama väljajätmist, et hoiatada kasutajaid võimaliku segiajamise eest sarnaste mõistetega.

4. Lisamärkus terminoloogia kohta

Iga klassifikatsiooni aluseks olevas terminoloogias tehakse põhimõttelist vahet klassifitseeritavate nähtuste ja klassifikatsiooni enese struktuuri vahel. Üldiselt on põhimõtteliselt oluline teha vahet maailma ja nende terminite vahel, mida me maailma kirjeldamiseks kasutame. Näiteks terminid “mõõde” (dimension) ja “valdkond” (domain) peavad olema täpselt defineeritud, et peegeldada maailma, ning “jagu” (component) ja “jaotis” (category) peavad olema defineeritud viitamaks ainult klassifikatsioonile. Samal ajal on nende terminite vahel vastavus (s.t samasugune funktsioon) ja on võimalik, et paljud kasutavad neid termineid vaheldumisi. Spetsiifilisemate nõuete tarvis, näiteks andmebaasi koostamiseks või uurimistöö kavandamiseks on oluline, et kasutajad identifitseeriks kontseptuaalse mudeli elemente ja klassifikatsiooni struktuurielemente eraldi ja selgelt eristatava terminoloogia abil. Siiski on leitud, et täpsus ja ehedus, mida selline lähenemisviis annab, ei ole väärt seda hinda, mida tuleb maksta abstraktsiooni tasandil ja mis võib vähendada RFK praktilisust või oluliselt piirata selle klassifikatsiooni potentsiaalsete kasutajate hulka.

7

Joonis 2. RFK ülesehitus Klassifikatsioon

Osad

Jaod

Tarindid ja määrajad Erinevate tasandite valdkonnad ja jaotised

RFK

I osa Funktsioneerimisvõime ja

vaegused

II osa Taustategurid

Organismi funktsioonid ja struktuurid

Tegutsemine ja osalus

ja osallistuminen

Keskkonnategurid Personaalsed tegurid

Organismi funktsiooni

muutus

Organismi struktuuri

muutus

Suutlikkus Sooritus Hõlbustav või takistav tegur

Tasand I II III-IV

Tasand I II III-IV

Tasand I II III-IV

Tasand I II III-IV

Tasand I II III-IV

202

LISA 2

RFK- kodeerimisjuhised RFK on on määratud erinevate tervise ja tervisega seotud seisundite kodeerimiseks.20 Tungivalt soovitame enne kodeerimisjuhiste ja -reeglite juurde asumist läbi lugeda RFK sissejuhatus. Sellele lisaks on kasutajatel väga soovitatav läbi teha mõni MTO või selle koostöökeskuste korraldatav klassifikatsiooni kasutamise kursus. Klassifikatsiooni kasutamisel on olulised selle järgmised tunnused:

1. Korraldus ja struktuur Klassifikatsiooni osad RFK koosneb kahest osast. I osa koosneb järgmistest jagudest: § Organismi funktsioonid ja organismi struktuurid § Tegutsemine ja osalus.

II osa koosneb järgmistest jagudest: § Keskkonnategurid § Personaalsed tegurid (neid ei ole RFKs klassifitseeritud).

Neid jagusid tähistavad koodide ees olevad tähed. § b tähistab organismi funktsioone § s tähistab organismi struktuure § d tähistab tegutsemist ja osalust § e tähistab keskkonnategureid.

Eesliide d märgib tegutsemise ja osaluse jao valdkondi. Kasutaja soovil võib selle asendada a - või p-ga, tähistamaks tegutsemist vastavalt a-ga (activities) ja osalust p-ga (participation). Tähtedele b, s, d, a, p või e järgnevad numbrilised koodid, mis algavad peatüki numbrist (üks number). Sellele järgneb teine tasand (kaks numbrit) ja kolmas ning neljas tasand 21 (mõlemad üks number). Näiteks organismi funktsioonide klassifikatsioonis on need koodid: b2 Sensoorsed funktsioonid ja valu (I tasandi määratlus) b210 Nägemisfunktsioonid (II tasandi määratlus)

20 Haigust ennast ei kodeerita. Seda saab teha RHK-10 abil, mis võimaldab süstemaatiliselt registreerida, analüüsida, interpreteerida ja võrrelda haigestumust ja suremust vastavalt haiguste või muude terviseprobleemide diagnoosidele. RFK kasutajatel soovitame seda klassifikatsiooni kasutada koos RHK-10ga (vt Eessõna lk 3, kus vaadeldakse mõlema klassifikatsiooni osalist kattuvust) 21 Ainult organismi funktsioonide ja organismi struktuuride klassifikatsioonid sisaldavad neljatasandilisi tähistusi.

29

b2102 Nägemise kvaliteet (III tasandi määratlus) b21022 Kontrastitundlikkus (IV tasandi määratlus) Kasutaja vajaduste kohaselt võib iga tasandi jaoks kasutada suvalist arvu koode. Et ühe indiviidi seisundit kirjeldada, võib igal tasandil kasutada üle ühe koodi. Need võivad olla kas üksteisest sõltumatud või omavahel seotud. RFK järgi võib inimese terviseseisundile määrata mitmeid koode klassifikatsiooni jagude kõigist valdkondadest. Võimalike koodide maksimumarv ühe inimese kohta on peatüki tasandil (I tasandil) kuni 34 (8 organismi funktsioonide, 8 organismi struktuuride, 9 soorituse ja 9 suutlikkuse koodi) ja II tasandil kuni 362. III ja IV tasandil võib olla kuni 1424 koodi, mis koos moodustavad klassifikatsiooni täisversiooni. RFK praktilisel kasutamisel piisab 3-18 koodist, et adekvaatselt kirjeldada juhtumit II-tasandilise (3-numbrilise) täpsusega. Tavaliselt kasutatakse detailsemat, IV tasandi versiooni, eriuuringute tegemiseks (nt rehabilitatsioonitulemuste, vaimse tervise või geriaatria kohta), sest ülevaatlikeks uuringuteks ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks piisab II tasandi klassifikatsioonist. Valdkondi kodeeritakse tavaliselt antud ajahetkest, sündmuse registreerimise momendist lähtudes (s.t. nagu momentvõte). Kodeerida võib aga ka teatud ajavahemike järel, et kirjeldada protsessi kulgu või muutumist aja jooksul. Sel puhul peaksid kasutajad täpselt määratlema oma kodeerimisviisi ja selle ajalise raamistiku, mida nad kasutavad. Peatükid Iga klassifikatsiooni osa on jaotatud pealkirjadega varustatud peatükkideks ja valdkondadeks, mille all on toodud üldised või spetsiifilised jaotised. Näiteks organismi funktsioonide klassifikatsiooni I peatükis on toodud kõik vaimsed funktsioonid. Jaotisrühmad Peatükid on sageli jaotatud jaotisrühmadeks (blocks). Näiteks Tegutsemise ja osaluse osa III peatükis (Suhtlemine) on kolm jaotisrühma: Suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine (d310-d329); Suhtlemine – sõnumite edastamine (d330-d349); Vestlus ning kommunikatsioonivahendite ja –tehnikate kasutamine (d350-d369). Jaotisrühmad on antud kasutamise hõ lbustamiseks, klassifikatsiooni struktuuri osad need tegelikult ei ole ning kodeerimiseks neid tavaliselt ei kasutata. Jaotised Igas peatükis on toodud eraldi kahe-, kolme- või neljatasandilised jaotised, igaühele neist on lisatud lühike definitsioon, vahel ka kaasa- ja väljaarvamised, et lihtsustada sobiva koodi valimist. Definitsioonid RFK annab tervise ja tervisega seotud jaotistele praktilised definitsioonid, mis võivad vastanduda tavakeelele või kohalikule keelepruugile. Need määratlused kirjeldavad iga valdkonna põhilisi tunnuseid (s.t kvaliteeti, omadusi ja suhteid) ning sisaldavad infot selle kohta, mida iga jaotis hõlmab ja mis on sellest välja jäetud. Definitsioonid sisaldavad ka tavaliselt kasutatavaid hindamiskriteeriume ankeetides või statistilistes

10

ülevaadetes kasutamiseks või vastupidi - hindamismeetodite tulemuste kodeerimiseks RFK järgi. Näiteks nägemisteravuse funktsioone defineeritakse ühe ja mõlema silma lähi- ja kaugnägemisteravusena, nii et nägemisteravuspuude olulisust saab kodeerida kui olematut, kerget, mõõdukat, rasket või täielikku. Kaasaarvamine (k.a) Paljude jaotiste definitsioonide järel on toodud kaasa arvatud määratluste loetelu. Need on toodud näidetena jaotise sisu selgitamiseks ja need ei ole mõeldud ammendavatena. II tasandi jaotiste puhul katavad need määratlused kõiki seal sisalduvaid III tasandi jaotisi. Väljaarvamine (v.a) Välja arvatud määratlused on toodud seal, kus sarnasuse tõttu mõne teise jaotisega võib tekkida selle kasutamisel raskusi. Näiteks võib arvata, et jaotis “Tualettruumi toimingud” hõlmab jaotist “Kehaosade hooldus”. Et neid kaht eristada, on jaotise d520 “Kehaosade hooldus” juures märgitud, et “Tualettruumi toimingud” on sealt välja arvatud ja seda kodeeritakse d530 all. Teisiti täpsustatud (TT) Iga kolmanda või neljanda tasandi jaotiste nimistu lõpus ja iga peatüki lõpus on “teisiti täpsustatud” jaotised (määratud viimase koodinumbriga 8). Need võimaldavad kodeerida neid funktsioneerimisvõime aspekte, mis ei sisaldu mitte üheski spetsiifilises jaotises. Kui kasutada määratlust “teisiti täpsustatud”, peaks lisalehel selgitama, mida selle all on mõeldud. Täpsustamata (Tta) Viimased jaotised iga kolmanda või neljanda tasandi jaotiste loetelu lõpus ja iga peatüki lõpus on “täpsustamata” jaotised, mis võimaldavad kodeerida funktsioone, mis selle rühmaga sobivad, aga mille kohta on liiga vähe infot, et võimaldada sellele täpsema jaotise omistamist. Sellel koodil on sama tähendus mis kahe- või kolmekohalisel koodil vahetult selle kohal, ilma mingi lisainformatsioonita (jaotisrühmade puhul on “teisiti täpsustatud” ja “täpsustamata” jaotised toodud koos, aga ka siis identifitseeritakse neid alati koodi lõpunumbriga 9). Määrajad RFK koodid nõuavad ühe või mitme määraja kasutamist, mis tähistavad näiteks tervisehäire ulatust või kõnealuse probleemi tõsidust. Määrajaid kodeeritakse kui ühte, kahte või enamat numbrit peale eralduspunkti. Iga koodi kasutamisega peab kaasnema vähemalt üks määraja. Ilma määrajateta pole koodidel õiget tähendust (MTO tõlgenduses tähendavad mittetäielikud koodid, et probleemi ei ole – xxx.00). Organismi funktsioonide ja struktuuride esimene määraja, Tegutsemise ja osaluse soorituse ja suutlikkuse määrajad ning Keskkonnategurite esimene määraja – kõik need kirjeldavad vastava osa probleemide ulatust. Kõiki klassifikatsiooni osi hinnatakse kvantitatiivselt toimub sama üldskaala alusel. Tarindist sõltuvalt võib probleemi olemasolu tähendada puuet, piirangut või takistust. Sobivad iseloomustavad sõnad on toodud allpool sulgudes ja neid peaks kasutama vastavalt olulisele klassifikatsioonivaldkonnale (kus xxx asendab kahekohalist valdkonna numbrit):

11

xxx.0 EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4 % xxx.1 KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24 % xxx.2 MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49 % xxx.3 RASKE probleem (suur, tõsine, oluline...) 50–95 % xxx.4 TÄIELIK probleem (vaieldamatu, ilmne, sügav...) 96–100 % xxx.8 täpsustamata xxx.9 ei ole rakendatav Protsentväärtuste lai diapasoon on antud nende juhtude jaoks, kus puude, suutlikkuspiirangu, sooritusprobleemi või hõlbustava/takistava keskkonnateguri hindamiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid. Näiteks kui on kodeeritud ”ei ole probleemi” või “täielik probleem”, siis kodeerimisvea lubatav piir on kuni 5%. “Mõõdukas puue” määratleb kuni poole kogu probleemi skaalast. Eri valdkondade protsendimäärasid tuleb kontrollida, kasutades protsentiile vastavalt populatsioonistandarditele. Sellise universaalse hindamisskaala kasutamine eeldab hindamismeetodite täiustamist uurimistööde käigus. Keskkonnategurite jaos võib seda esimest määrajat kasutada ka ümbruse positiivsete aspektide ulatuse, s.t hõlbustavate tegurite tähistamiseks. Selleks võib kasutada sama 0-4 skaalat, aga eralduspunkt asendatakse plussmärgiga: nt e110+2. Keskkonnategureid võib kodeerida kas igas jaos eraldi või üldiselt, ilma igale jaole viitamata (vt alajaotus 3). Esimene võimalus on parem, sest see võimaldab mõju ja selle osakaalu selgemalt määratleda. Lisamäärajad Erinevatel kasutajatel võib kodeerimisel olla vaja lisada muud liiki infot. Edaspidi on toodud rohkesti lisamäärajaid, millest võiks abi olla. Positiivsete aspektide kodeerimine Kasutaja äranägemise järgi võib välja töötada kodeerimisskaalasid funktsioneerimisvõime positiivsete aspektide registreerimiseks: Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne Positiivne Negatiivne

Organismi funktsioon Puue

Osalus Osaluspiirang

Tegutsemine Tegutsemispiirang

12

2. Üldised kodeerimisreeglid Selleks, et saada RFK abil täpset teavet erinevate kasutusalade jaoks, on olulised järgmised reeglid: Koodijärjestuse valimine indiviidi profiili moodustamiseks RFK klassifitseerib terviseseisundeid ja tervisega seotud seisundeid ning nõuab seega paljude koodide määramist, mis kõige paremini kirjeldaks indiviidi funktsioneerimisvõime profiili. RFK ei ole “juhtumite klassifikatsioon”, nagu RHK-10, kus igale terviseolukorrale on omistatud üksainus kood. Kuna inimese funktsioneerimisvõimet võib mõjutada nii tema organism kui ka individuaalne ja sotsiaalne tasand, peab kasutaja alati arvesse võtma klassifikatsiooni kõiki osi, organismi funktsioone ja struktuure, tegutsemist ja osalust ning keskkonnategureid. Kuigi pole mõtet loota, et iga kord määratakse kõiki võimalikke koode, peaksid kasutajad sõltuvalt juhtumi taustast valima enda eesmärgi jaoks kõige olulisemad koodid konkreetse terviseseisundi kirjeldamiseks. Olulise info kodeerimine Kodeeritud teave on alati seotud mingi terviseolukorraga. Kuigi koodide kasutamisel ei pea tingimata otsima seoseid terviseolukorra ning kodeeritud funktsioneerimisaspektide ja -vaeguste vahel, on RFK tervise klassifikatsioon ja eeldab seega mingisuguse terviseolukorra olemasolu. Seega teave selle kohta, mida inimene teeb või mida ta teha ei soovi, ei ole seotud terviseolukorraga seonduva funktsioneerimisprobleemiga ja seda ei tule kodeerida. Näiteks kui inimene otsustab oma naabritega mitte suhelda tervisest mitteolenevatel põhjustel, siis ei sobi talle omistada koodi d7200, mis hõlmab suhete loomist Seevastu aga, kui inimese otsus on seotud terviseolukorraga (nt depressioon), siis tuleb see kood talle omistada. Sellist infot, mis peegeldab inimese kaasatus- või rahulolutunnet oma funktsioneerimisvõimega, RFKs ei kodeerita. Edasine uurimistöö võib anda lisamäärajaid, mis võimaldaksid ka sellise teabe kodeerimist. Kodeerida tuleks vaid neid inimese funktsioneerimisvõime aspekte, mis on olulised eelnevalt määratletud ajavahemikul. Ei tule registreerida funktsioone, mis puudutavad varasemaid juhtumeid ja millel ei ole praegusega mingit seost. Selgesti väljendatud teabe kodeerimine Koodide määramisel ei peaks viitama organismi funktsiooni- või struktuuripuude seosele tegutsemis- või osaluspiiranguga. Näiteks kui inimesel on funktsioneerimisvõime piirang liikumisel, siis ei ole õige järeldada, et tal on liikumisfunktsiooni puue. Samuti, kui inimesel on piiratud liikumisvõime, pole õige arvata, et tal on liikumisel sooritusprobleem. Kasutaja peab saama objektiivset teavet klassifikatsiooni “Organismi funktsioonide ja struktuuride” jaost ning suutlikkuse ja soorituse kohta eraldi (mõnikord, nt vaimsete funktsioonide puhul on vaatluste põhjal tuletamine siiski vajalik, kuna kõnealune organismi funktsioon ei ole otseselt jälgitav). Spetsiifilise teabe kodeerimine Tervist ja tervisega seotud seisundeid tuleb registreerida nii detailselt kui vähegi võimalik, omistades neile kõige sobivamad RFK kategooriad. Näiteks kõige täpsem

13

kood öise nägemispuudega inimese jaoks on b21020 “Valgus tundlikkus”. Kui aga mingil põhjusel nii detailselt määrata ei saa, võib selle asemel kasutada vastava hierarhia “sugulaskoodi” (sel juhul b2102 Nägemise kvaliteet, b210 Nägemisfunktsioonid või b2 Sensoorsed funktsioonid ja valu). Et hõlpsalt ja kiiresti õiget koodi leida, sobib kasutamiseks ICF Browser18, kus otsingumootorifunktsioon on varustatud klassifikatsiooni täisversiooni elektroonilise indeksiga. Teise võimalusena saab kasutada RFK lõpus olevat alfabeetilist indeksit. 3. Keskkonnategurite kodeerimisvõimalused Keskkonnategurite kodeerimiseks on kolm võimalust: Esimene võimalus Keskkonnategurid kodeeritakse eraldi, neid koode ei seostata organismi funktsioonide, struktuuride ega inimeste tegutsemise ja osalusega. Organismi funktsioonid _______________ Organismi struktuurid _______________ Tegutsemine ja osalus _______________ Keskkond _______________ Teine võimalus Keskkonnategureid kodeeritakse igas klassifikatsiooni jaos. Organismi funktsioonid _____________ e-kood ____________ Organismi struktuurid _____________ e-kood ____________ Tegutsemine ja osalus _____________ e-kood ____________ Kolmas võimalus Keskkonnategureid kodeeritakse suutlikkuse ja soorituse määrajate osas klassifikatsiooni “Tegutsemise ja osaluse” jao iga jaotise korral. Soorituse määraja _______________ e-kood _______________ Suutlikkuse määraja _______________ e-kood _______________ 4. Klassifikatsiooni eri jagude kodeerimisreeglid 4.1 Organismi funktsioonide kodeerimine Definitsioonid

18 ICF Browser on eri keeltes saadaval ICF-veebileheküljel: http://www.who.int/classification/icf

14

52

Organismi funktsioonid on elundsüsteemide füsioloogilised funktsioonid (kaasa arvatud psüühilised funktsioonid). Puuded on probleemid organismi funktsioonis või struktuuris, nagu oluline kõrvalekalle või puudumine. Organismi funktsioonide määraja kasutamine Organismi funktsioone kodeeritakse ühe määrajaga, mis osutab puude astmele või ulatusele. Puuet võib määratleda kui funktsiooni puudumist või kaotust, vähenemist, ülemäärasust või kõrvalekallet. Hemipareesiga inimese puuet võib kirjeldada koodiga b7302 Ühe kehapoole lihasjõud: Puude ulatus (esimene määraja) b7302.__ Puuet võib raskusastme järgi üldise määraja abil täpsustada. Näiteks: b7302.1 KERGE ühe kehapoole lihasjõu puue (5–24 %) b7302.2 MÕÕDUKAS ühe kehapoole lihasjõu puue (25–49 %) b7302.3 RASKE ühe kehapoole lihasjõu puue (50–95 %) b7302.4 TÄIELIK ühe kehapoole lihasjõu puue (96–100 %) Kui puuet ei ole (vastavalt eelnevalt määratletud lävetasandile), osutatakse sellele üldise määraja väärtusega “0”. Näiteks: b7302.0 EI OLE ühe kehapoole lihasjõu puuet Kui ei ole piisavalt teavet puude raskusastme kindlaksmääramiseks, kasutatakse kooditähistust “8”. Näiteks kui inimese tervisekirjeldustest on teada, et ta kannatab parema kehapoole nõrkuse all ja detailsemad andmed puuduvad, siis võib kasutada järgmist koodi: b7302.8 Täpsustamata (Tta) ühe kehapoole lihasjõu puue Võib tekkida olukordi, kui mingit koodi ei saa kasutada. Näiteks koodi b650 Menstruatsioonifunktsioonid ei sobi kasutada teatud east vanemate ega nooremate naiste puhul (menarhe eel ja menopausijärgselt). Nendel juhtudel kodeeritakse numbriga “9”: b650.9 Menstruatsioonifunktsioonid, ei ole rakendatav Organismi funktsioonide ja struktuuride vastavus Organismi funktsioonide ja organismi struktuuride klassifikatsioonid on koostatud paralleelselt. Kui kasutatakse mingit organismi funktsiooni koodi, peaks kontrollima, kas saab kasutada ka vastavat organismi struktuuri koodi. Näiteks organismi funktsioonid hõlmavad tajusid b210-b229 “Nägemine ja sellega seotud funktsioonid” ja vastavad organismi struktuurid on s210-s230 “Silm ja sellega seotud struktuurid”. Puuetevaheline seos Puuded võivad teisi puudeid esile kutsuda: näiteks lihasjõu puue võib kahjustada liigutusfunktsioone, südamefunktsioonid võivad olla seotud hingamisfunktsioonidega, tajufunktsioonid mõtlemisfunktsioonidega.

15

53

Organismi funktsioonide puuete kindlakstegemine Selliste puuete puhul, mida alati otseselt täheldada ei saa (nt vaimsed funktsioonid), võib puuet tuvastada käitumise jälgimise kaudu. Näiteks võib kliinilises praktikas mälu hinnata standardtestide abil, ja kuigi pole võimalik ajufunktsiooni tegelikult “jälgida”, võib nende testide tulemuste põhjal õigustatult oletada, et mälu vaimsed funktsioonid on kahjustunud. 4.2 Organismi struktuuride kodeerimine Definitsioonid Organismi struktuurid on keha anatoomilised osad, nagu elundid, jäsemed ja nende osad. Puuded on probleemid organismi funktsioonis või struktuuris, nagu oluline kõrvalekalle või puudumine. Määrajate kasutamine organismi struktuuride kodeerimisel Organismi struktuure kodeeritakse kolme määrajaga. Esimene määraja kirjeldab puude olulisust või suurust, teine osutab puude olemusele ja kolmas määraja tähistab puude asukohta.

Puude olulisus (esimene määraja) Puude olemus (teine määraja)

Puude asukoht (kolmas määraja)

s7300. __ __ __ Tabelis 1 on kirjeldatud kolme määrajat: Tabel 1. Organismi struktuuride määrajate astmestik

Esimene määraja Puude olulisus

Teine määraja Puude olemus

Kolmas määraja (soovitatav) Puude asukoht

0 EI OLE puuet 1 KERGE puue 2 MÕÕDUKAS puue 3 RASKE puue 4 TÄIELIK puue 8 täpsustamata (Tta) 9 ei ole rakendatav

0 ei ole struktuurimuutust 1 struktuuri täielik puudumine 2 osaline puudumine 3 lisaosa 4 hälbinud mõõtmed 5 diskontinuiteet, ebapidevus 6 väärasend 7 kvalitatiivsed struktuurimuutused, nt vedelikupeetus 8 täpsustamata 9 ei ole rakendatav

0 rohkem kui üks piirkond 1 paremal 2 vasakul 3 mõlemapoolne 4 ees 5 taga 6 proksimaalne (keha keskteljele lähem) 7 distaalne (keha keskteljest kaugem) 8 täpsustamata 9 ei ole rakendatav

16

54

4.3 Tegutsemise ja osaluse kodeerimine Definitsioonid Tegutsemine on ülesande täitmine või tegevuse sooritamine indiviidi poolt. Osalus on indiviidi kaasatus elulisse situatsiooni. Tegutsemispiirangud on raskused, mida indiviid võib tegutsemisel kogeda. Osaluspiirangud on probleemid, millega indiviid võib elulistes situatsioonides kokku puutuda. Tegutsemise ja osaluse klassifikatsioon koosneb ühest valdkondade loetelust. Suutlikkuse ja soorituse määrajate kasutamine Tegutsemise ja osaluse kodeerimiseks on kaks määrajat: soorituse määraja, mis on esimesel numbrikohal pärast eralduspunkti, ja suutlikkuse määraja, mis on teisel numbrikohal pärast eralduspunkti. Tegutsemise ja osaluse loetelu jaotist tähistav kood ning kaks määrajat moodustavad standardse infomaatriksi.

Soorituse määraja (esimene määraja)

Suutlikkuse (ilma abivahendi/abistajata) määraja (teine määraja)

d4500. ___ ___

Infomaatriks Soorituse määraja kirjeldab, mida indiviid oma tegelikus ümbruses teeb. Kuna tegelik ümbrus tähendab ka sotsiaalset tausta, võib selle määrajaga registreeritud sooritust mõista ka kui inimeste “kaasatust elulisse situatsiooni” või “läbielatud kogemust” tegelikus elukeskkonnas, mis hõlmab keskkonnategureid – s.t kõiki füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna aspekte. Seega saab tegeliku ümbruse tunnusjooni kodeerida Keskkonnategurite klassifikatsiooni järgi. Suutlikkuse määraja kirjeldab indiviidi võimet ülesannet täita või tegevust sooritada. Selle tarindi eesmärk on näidata kõrgeimat võimalikku funktsioneerimistasandit, milleni isik võib mingis valdkonnas sellel momendil jõuda. Et indiviidi kogu võimekust hinnata, peaks olema “standardiseeritud” keskkond, neutraliseerimaks erinevate keskkonnatingimuste mitmesugust mõju indiviidi võimekusele. See standardiseeritud keskkond võib olla: a) tegelik keskkond, mida tavaliselt kasutatakse testides suutlikkuse hindamiseks, või b) kui see ei ole võimalik, siis oletuslik keskkond, millel eeldatakse olevat ühesugune mõju. Seda keskkonda võib nimetada “tüüpiliseks” või “standardseks” keskkonnaks. Seega peegeldab suutlikkuse mõiste indiviidi võimekust täpsustatud keskkonna tingimustes. See täpsustamine peab olema sama kõigi inimeste jaoks kõigis riikides, võimaldamaks rahvusvahelist võrdlust. Et olla täpne, tuleb tüüpilise või standardkeskkonna tunnusjooni kodeerida Keskkonnategurite jao järgi. Erinevus suutlikkuse ja soorituse vahel peegeldab erinevust tegeliku ja tüüpilise keskkonna mõju vahel, andes seega kasulikku teavet selle kohta, mida indiviidi ümbruses saaks teha, et tema sooritust parandada. Tavaliselt kasutatakse abistamist välistavat suutlikkuse määrajat selleks, et kirjeldada indiviidi tegelikku võimekust, mida ei suurenda ei tehniline abivahend ega ka isiklik abistaja. Kuna soorituse määraja lähtub indiviidi tegelikust ümbrusest, siis on abivahendite, isikliku abistaja või takistavate tegurite olemasolu otseselt jälgitav.

17

55

Hõlbustava või takistava teguri olemust saab kirjeldada Keskkonnategurite klassifikatsiooni kasutades. Fakultatiivsed määrajad Kolmas ja neljas (fakultatiivne) määraja annab kasutajatele võimaluse kodeerida suutlikkust abistamise korral ja sooritust siis, kui abivahendit/abistajat ei ole.

Soorituse määraja (esimene määraja) Suutlikkuse määraja ilma abivahendi/abistajata (teine määraja)

Suutlikkuse määraja abivahendi/abistajaga (kolmas määraja)

Soorituse määraja ilma abivahendi/abistajata (neljas määraja)

d4500. __ __ ___ __ Info- maatriks Fakultatiivne

Lisamäärajad Viies numbrikoht on jäetud määrajatele, mida tulevikus võib välja töötada, nagu nt kaasatuse või subjektiivse rahulolu määraja.

Soorituse määraja (esimene määraja) Suutlikkuse määraja ilma abivahendi/abistajata (teine määraja)

Suutlikkuse määraja abivahendi/abistajaga (kolmas määraja)

Soorituse määraja ilma abivahendi/abistajata (neljas määraja) Lisamääraja (viies määraja)

d4500. __ __ __ __ __ Info- maatriks Fakultatiivne Lisamääraja (väljatöötamisel)

Nii suutlikkuse kui ka soorituse määrajaid võib edaspidi kasutada kas koos või ilma abivahendi või isikliku abistajata ja vastavuses järgmiste astmetega, kus II tasandi valdkonna numbri asemel on xxx:

18

56

xxx.0 EI OLE probleemi xxx.1 KERGE probleem xxx.2 MÕÕDUKAS probleem xxx.3 RASKE probleem xxx.4 TÄIELIK probleem xxx.8 täpsustamata xxx.9 ei ole rakendatav

Millal kasutada soorituse määrajat ja millal suutlikkuse määrajat? Mõlemat määrajat võib kasutada klassifikatsiooni kõigi jaotiste korral. Nende määrajatega edastatav info on aga erinev. Kui samaaegselt kasutatakse mõlemat määrajat, on tulemuseks kahe tarindi ühendus, nt: d4500. 2 _ d4500. 2 1 d4500._ 1 Kui rakendatakse vaid üht määrajat, siis kasutamata ruumi ei tule täita numbritega .8 või .9, vaid see tuleb tühjaks jätta, sest need mõlemad numbrid tähistavad tegelikke hindamisväärtusi ja nende märkimine tähendab, et kasutati mõlemat määrajat. Näited kahe määraja kasutamise kohta d4500 Lühikeste vahemaade käimine Soorituse määraja jaoks tähendab see valdkond jalgsi liikumist inimese tegelikus ümbruses, nagu nt erinevatel pindadel ja tingimustes, kepi, käimisraami või muu abivahendiga alla ühe kilomeetri. Näiteks inimese sooritust, kes kaotas oma jala tööõnnetuses ja sellest ajast alates on kasutanud keppi, aga kellel on liikumisega mõõdukaid probleeme, kuna naabruses olevad kõnniteed on väga kõrged ja libedad, võib kodeerida järgmiselt: d4500.2 _ mõõdukas soorituspiirang lühikeste vahemaade käimisel Suutlikkuse määraja jaoks peegeldab see valdkond indiviidi võimet ilma abita liikuda. Et neutraliseerida ümbruse mitmesugust mõju, tuleb indiviidi võimekust hinnata “standardiseeritud” keskkonnas. See standardkeskkond võib olla: a) tegelik keskkond, mida tavaliselt kasutatakse testides suutlikkuse hindamiseks, või b) kui see ei ole võimalik, siis oletuslik keskkond, millel eeldatakse olevat ühesugune mõju. Näiteks ülalmainitud isiku tegelik liikumisvõime ilma kepita ja standardkeskkonnas (kus on ühetasased ja mittelibedad pinnad) oleks väga väike. Seetõttu tuleks selle inimese suutlikkust kodeerida järgmiselt: d4500._ 3 raske suutlikkuspiirang lühikeste vahemaade käimisel Klassifikatsiooni kasutajad, kes soovivad soorituse või suutlikkuse määraja korral tegelikku või standardkeskkonda määratleda, peaksid kasutama Keskkonnategurite

19

57

klassifikatsiooni (vt allpool p.3 Keskkonnategurite kodeerimisvõimalused, kolmas võimalus) 4.4 Keskkonnategurite kodeerimine Definitsioonid Keskkonnategurid moodustavad füüsilise, sotsiaalse ja suhtumusliku keskkonna, milles inimesed elavad. Keskkonnategurite kasutamine Keskkonnategurid on RFK II osa (Taustategurid) jagu. Keskkonnategureid tuleb jälgida iga funktsioneerimisvõime puhul eraldi ja neid tuleb kodeerida vastavalt ühele neist võimalustest, mis on toodud eespool p.3 juures. Keskkonnategureid tuleb kodeerida selle inimese seisukohast, kelle seisundit kirjeldatakse. Näiteks ilma ääriseta kõnniteed võib kodeerida ratastoolikasutaja jaoks hõlbustava tegurina, pimeda inimese jaoks aga takistava tegurina. Määraja osutab, millises ulatuses on mingi tegur hõlbustav või takistav. On palju põhjuseid, miks mingi keskkonna tegur võib olla kas hõlbustav või takistav ja millisel määral. Hõlbustavate tegurite juures peab klassifikatsiooni kasutaja meeles pidama selliseid aspekte nagu ressursi kättesaadavus, kas juurdepääs sellele on kindel või muutuv, on see hea või halva kvaliteediga jne. Takistavate tegurite puhul võib olla oluline, kui sageli mingi tegur inimest takistab, kas takistus on suur või väike, välditav või vältimatu. Samuti tuleks meeles pidada, et keskkonnategur võib olla takistav tegur kas oma olemasolu tõttu (nt negatiivsed hoiakud vaegustega inimeste suhtes) või oma puudumise tõttu (nt vajaliku teenuse kättesaamatus). Keskkonnategurite mõju eri terviseolukordadega inimestele on mitmesugune ja keeruline ning tahaks loota, et tulevikus tehtavad uuringud võimaldavad seda vastastikust mõju paremini mõista ja võimalik, et need näitavad teise määraja kasulikkust nende tegurite jaoks. Vahel võib keskkonnategurite eri rühmi kirjeldada selliste üldiste terminitega nagu vaesus, areng, maa- või linnatingimused või ühiskondlik rikkus. Klassifikatsioonis selliseid kokkuvõtvaid määratlusi ei kohta. Kasutaja peaks pigem eraldama neid moodustavad tegurid ja siis need kodeerima. Jällegi tuleb nentida, et on vaja täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks, kas need kokkuvõtvad määratlused koosnevad selgetest ja konsekventsetest keskkonnategurite rühmadest. Esimene määraja Järgnevalt on toodud määraja negatiivsed ja positiivsed astmed, mis tähistavad ulatust, milleni keskkonnategur mõjub takistava või hõlbustava tegurina. Eralduspunkti (.) kasutamine tähistab takistavat tegurit ning selle asemel plussmärk (+) tähistab hõlbustavat tegurit, nagu allpool näidatud: xxx.0 EI OLE takistavat tegurit xxx+0 EI OLE hõlbustavat tegurit xxx.1 KERGE takistav tegur xxx+1 KERGE hõlbustav tegur xxx.2 MÕÕDUKAS takistav tegur xxx+2 MÕÕDUKAS hõlbustav tegur xxx.3 RASKE (OLULINE) takistav tegur xxx+3 OLULINE hõlbustav tegur xxx.4 TÄIELIK takistav tegur xxx+4 TÄIELIK hõlbustav tegur xxx.8 täpsustamata takistav tegur xxx+8 täpsustamata hõlbustav tegur xxx.9 ei ole rakendatav xxx.9 ei ole rakendatav

20

58

LISA 3

Tegutsemise ja osaluse loetelu kasutusvõimalused Tegutsemise ja osaluse jaos on neutraalselt loetletud valdkonnad, mis hõlmavad mitmesuguseid tegevusi ja elualasid. Iga valdkond sisaldab eri tasandi jaotisi, mis on järjestatud üldisest detailsema poole (nt IV peatükk Liikuvus sisaldab sellist jaotist nagu d450 Käimine ja selle all on spetsiifilisem jaotis, d4500 Lühikeste vahemaade käimine.) Tegutsemise ja osaluse valdkondade loetelu hõlmab kõiki funktsioneerimisvõime aspekte, mida saab kodeerida nii individuaalsel kui ka sotsiaalsel tasandil. Nagu Sissejuhatuses on märgitud, saab seda loetelu kasutada mitmel viisil. Selleks et “Tegutsemise” või “Osaluse” spetsiifilist tähendust rõhutada, on need RFKs määratletud järgmiselt: Tervise kontekstis: Tegutsemine tähendab, et indiviid täidab ülesannet või sooritab tegevust. Osalus tähendab inimese kaasatust elulisse situatsiooni. Tegutsemise (a) ja osaluse (p) vaheliste suhete struktureerimiseks valdkondade jaotiste abil on neli varianti: (1) Tegutsemise valdkonna ja osaluse valdkonna jaotised eraldi (kattuvust ei ole) Teatud jaotisrühmi kodeeritakse vaid kui tegutsemist (nt ülesanded või tegevused, mida indiviid teeb) ja teisi jaotisrühmi vaid kui osalust (nt kaasatus elulisse situatsiooni). Need kaks rühma on seega alati üksteist välistavad. Selle variandi korral määrab tegutsemise ja osaluse jaotisrühmad kindlaks klassifikatsiooni kasutaja. Iga jaotis on kas tegutsemise või osaluse, aga mitte nende mõlema alla kuuluv. Näiteks võib valdkondi jaotada järgmiselt: a1 Õppimine ja teadmiste rakendamine a2 Üldised ülesanded ja nõuded a3 Suhtlemine a4 Liikuvus p5 Enesehooldus p6 Kodused toimingud p7 Inimestevaheline lävimine ja suhted

p8 Peamised elualad p9 Ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu Selle struktuuri kodeerimine a jaotise kood. qp qc (jaotis, mida loetakse tegutsemise alla kuuluvaks)

21

59

p jaotise kood. qp qc (jaotis, mida loetakse osaluse alla kuuluvaks) kus qp = soorituse määraja ja qc = suutlikkuse määraja. Kui kasutatakse soorituse määrajat, siis jaotist, olgu ta tähistatud kas tegutsemise või osaluse alla kuuluvana, tõlgendatakse soorituse tarindi mõistena; kui aga kasutatakse suutlikkuse määrajat, kasutatakse jaotise tõlgendamiseks suutlikkuse tarindit, olgu ta siis tähistatud tegutsemise või osalusena. Selliselt annab (1) variant täieliku infomaatriksi, milles ei ole kordamist ega kattumist. (2) Tegutsemise ja osaluse valdkondade osaline kattuvus Selle variandi korral võib teatud osa jaotistest tõlgendada nii tegutsemise kui osalemise jaotistena: s.t sama jaotist peetakse sobivaks nii individuaalseks (s.t indiviidi ülesanne või tegevus) kui sotsiaalseks interpreteerimiseks (s.t kaasatus elulisse situatsiooni). Näiteks:

a1 Õppimine ja teadmiste rakendamine a2 Üldised ülesanded ja nõuded a3 Suhtlemine p3 Suhtlemine a4 Liikuvus p4 Liikuvus a5 Enesehooldus p5 Enesehooldus a6 Kodused toimingud p6 Kodused toimingud

p7 Inimestevaheline lävimine ja suhted p8 Peamised elualad p9 Ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

Selle struktuuri kodeerimine Selles struktuuris on jaotiste kodeerimisel piirang. Kattumispiirkonnas ei tohi jaotisel olla erinevaid väärtusi sama määraja osas (kas esimese määrajana soorituse või teise määrajana suutlikkuse jaoks), nt:

a jaotis.1_ või a jaotis._1 p jaotis.2 p jaotis._2

Klassifikatsiooni kasutaja, kes valib selle variandi, lähtub sellest, et kattuvate jaotiste koodid võivad tähendada midagi muud, kui nad on kodeeritud tegutsemise all, ning mitte osaluse all ja vastupidi. Aga infomaatriksisse tuleb spetsiifilise määraja jaoks kanda vaid üks kood. (3) Detailsed jaotised tegutsemisena ja üldisemad jaotised osalusena, kattuvusest olenemata Kolmas lähenemisviis tegutsemise ja osaluse määratluste valdkondade rakendamisel jätab osalusele valdkonna kõige üldisemad ja laiemad jaotised (nt I tasandi jaotised, peatükkide pealkirjad) ja detailsemad jaotised tegutsemisele (nt III või IV tasandi jaotised). See lähenemisviis eraldab mõne või kõigi valdkondade jaotised sõltuvalt

22

60

laiemast või kitsamast tähendusest. Kasutaja võib pidada mõningaid valdkondi tervikuna (s.t kõigil detailitasandeil) tegutsemiseks või tervikuna osaluseks. Näiteks d4550 Roomamine on vaadeldav tegutsemisena, samal ajal kui d455 Muul viisil liikumine – on vaadeldav osalemisena. Selle lähenemisviisi puhul on kaks rakendusvõimalust: (a) “kattuvust” ei ole, s.t kui mingi asi on tegutsemine, siis see ei ole osalus või (b) võib olla kattuvus, sest mõnel kasutajal on kogu loetelu tegutsemise kodeerimiseks ja vaid suured pealkirjad osalemise tarvis. Selle struktuuri kodeerimine Kodeerimine on nagu (1) või (2) variandi puhul. (4) Samade valdkondade kasutamine nii tegutsemise kui ka osaluse jaoks, kusjuures valdkonnad kattuvad täiesti Selle variandi korral võib kõiki Tegutsemise ja osaluse loetelu valdkondi vaadelda kui tegutsemist ja osalust. Iga jaotist võib tõlgendada nii individuaalse funktsioneerimisvõimena (tegutsemine) kui ka sotsiaalse funktsioneerimisvõimena (osalus). Näiteks d330 Rääkimine on vaadeldav nii tegutsemise kui ka osalusena. Inimene, kellel häälepaelu ei ole, võib rääkida abivahendi abil. Vastavalt hindamistele, mille puhul kasutatakse suutlikkuse ja soorituse määrajaid, on sellel inimesel: Esimene määraja Mõõdukas sooritusprobleem (võib-olla taustategurite tõttu, nagu nt stress või teiste inimeste suhtumine) → 2 Teine määraja Raske suutlikkusprobleem, kui abivahendit ei ole → 3 Kolmas määraja Kerge suutlikkusprobleem, kui abivahend on olemas → 1 Vastavalt RFK infomaatriksile tuleks selle inimese olukorda kodeerida järgmiselt: d330.231 Vastavalt variandile (4) võib seda kodeerida ka selliselt: a330.231 p330.2 Variandi (4) korral, kui kasutatakse nii soorituse kui ka suutlikkuse määrajaid, on RFK infomaatriksi samas ruudus kaks väärtust: üks tegutsemise ja teine osaluse kohta. Kui need väärtused on samad, siis vasturääkivust ei teki, tekib vaid üleliigsus. Kui need väärtused on aga erinevad, tuleb kasutajatel infomaatriksi täitmiseks oma otsustamisreeglid välja töötada, sest MTO ametlik kodeerimisstiil on järgmine:

23

61

d jaotis qp qc Üks selle üleliigsuse vältimise võimalusi võiks olla suutlikkuse määraja vaatlemine tegutsemisena ja soorituse määraja vaatlemine osalusena. Teine võimalus on välja töötada lisamäärajad osaluse jaoks, mis hõlmaksid “kaasatust elulistes situatsioonides”. Loodetakse, et RFK pideva kasutamise ja empiiriliste andmete genereerimisega saab selgeks, millist ülaltoodud varianti klassifikatsiooni eri kasutajad eelistavad. Empiiriline uurimistöö peaks samuti võimaldama tegutsemise ja osaluse mõiste selgemat ning praktilisemat käsitlemist. Tulevikus koondatakse andmed selle kohta, kuidas neid mõisteid erinevatel puhkudel eri riikides ja eri eesmärkidel kasutatakse, ning siis saab seda skeemi kindlasti täiustada.

24

62

LISA 4

Näited Järgnevalt toodud näited kirjeldavad mitmesuguseid RFK kontseptsioonide rakendusi. Need peaksid aitama klassifikatsiooni kasutajal mõista klassifikatsiooni põhikontseptsioonide ja –tarindite tähendust ning kasutamist. Täiendavat teavet saab MTO juhendmaterjalidest või kursustel. Puue, mis ei tekita ei suutlikkus- ega soorituspiirangut Lapsel ei olnud sündides sõrmeküünt. See kaasasündinud anomaalia on küll struktuuripuue, see ei mõjuta aga lapse käe funktsioone ega seda, mida ta võib oma käega teha. Tähendab, et lapse suutlikkuse piirangut ei ole. Samuti võib selle anomaalia tõttu mitte olla sooritusprobleemi – nagu nt teiste lastega mängimisel teda ei narrita ega jäeta mängust kõrvale. Seega ei ole sellel lapsel suutlikkuspiiranguid ega sooritusprobleeme. Puue, mis ei tekita suutlikkuspiirangut, tekitab aga sooritusprobleeme Diabeedihaigel lapsel on funktsioonipuue: kõhunäärme talitlus on häiritud ja see ei tooda piisavalt insuliini. Diabeeti saab ravimite, nimelt insuliini manustamisega kontrolli all hoida. Kui organismi funktsioonid (insuliinitase) on kontrolli all, ei seondu selle puudega suutlikkuspiiranguid. Siiski on diabeedihaigel lapsel tõenäoliselt sooritusprobleem sõprade või eakaaslastega suhtlemisel, kasvõi söögilauas, sest ta peab piirama magusasöömist. Sobiva toidu puudumine tekitab takistava teguri. Seega oleks sellel lapsel oma tegelikus ümbruses teiste laste hulka sulandumisega raskusi, kui ei ole tagatud talle sobiva toidu olemasolu, hoolimata sellest, et tal suutlikkuspiiranguid pole. Teine näide on inimesest, kelle näol on vitiliigo (laikpigmenditus), aga muid kaebusi tervise kohta ei ole. See kosmeetiline probleem ei tekita suutlikkuspiiranguid. Inimene võib aga elada piirkonnas, kus vitiliigot peetakse ekslikult leepraks ja seega nakkavaks. Selle inimese tavaümbruses on taoline negatiivne suhtumine seega keskkonna takistav tegur, mis tekitab olulisi sooritusprobleeme inimestevahelises suhtlemises. Puue, mis tekitab suutlikkuspiiranguid ja millega olenevalt olukorrast kas kaasnevad või ei kaasne sooritusprobleemid Oluline mahajäämus intellektuaalses arengus on vaimne puue. See võib mingil määral piirata paljusid selle inimese võimeid. Keskkonnategurid aga võivad selle inimese sooritust erinevatel elualadel suuresti mõjutada. Näiteks võib sellise vaimse puudega laps kogeda vaid väikseid ebamugavusi keskkonnas, kus rahvastiku suurema osa ootused ei ole eriti kõrged ja kus lapsele antakse täitmiseks hulk lihtsaid, korduvaid, aga vajalikke ülesandeid. Selles keskkonnas on lapse sooritus erinevates elulistes situatsioonides hea.

25

63

Kui samasugune laps kasvab üles konkurentsi ja kõrgete akadeemiliste ootuste õhkkonnas, võib ta võrreldes eelmise lapsega mitmesugustes elulistes situatsioonides tunda hoopis rohkem sooritusprobleeme. See näide toob esile kaks aspekti. Esimene on, et populatsiooni norm või standard, millega indiviidi funktsioneerimisvõimet võrreldakse, peab vastama tema tege likule ümbruskonnale. Teine aspekt on, et keskkonnategurite olemasolu või puudumine võib avaldada funktsioneerimisvõimele nii soodustavat kui ka takistavat mõju. Varasem puue, mis ei tekita suutlikkuspiiranguid, aga põhjustab ikka veel sooritusprobleeme Inimesel, kes on paranenud ägedast psühhoosist, aga keda saadab endiselt “vaimuhaige” maine, võib olla sooritusprobleeme töökoha leidmisega või inimestevahelistes suhetes, sest tema ümbruskonda kuulujail on tema suhtes negatiivne hoiak. Seetõttu on selle inimese osavõtt töö- või ühiskonnnaelust piiratud. Erinevad puuded ja suutlikkuspiirangud, mis tekitavad samasuguseid sooritusprobleeme Inimene võib töökohta mitte saada oma puude ulatuse (nt tetrapleegia e neljajäsemehalvatuse) tõttu, kuna ta ei suuda mõningaid tööülesandeid täita (nt ei saa arvuti klahvistikku kasutada). Töökohal ei ole vajalikke mugandusi (nt hääljuhtimisega tarkvara, mis asendaks klahve), et kergendada selle inimese toimetulemist nende tööülesannetega. Teisel inimesel, kelle tetrapleegia ei ole nii raskekujuline, võib olla võime neid tööülesandeid täita, aga teda võidakse mitte tööle võtta, sest puuetega inimeste töölevõtmise kvoodid on täis. Kolmas inimene, kes on suuteline nõutud tööülesandeid täitma, võidakse sellepärast jätta tööle võtmata, et tal on liikumispiirang, mida ta korrigeerib ratastooli kasutades, sellesse töökohta aga ei pääse ratastooliga ligi. Lõpuks võidakse sellele ametikohale võtta keegi neljas, ratastooli kasutav inimene, kes on suuteline tööülesandeid täitma ja tõepoolest ta saab nendega oma töökeskkonnas hakkama. Sellest hoolimata on tal võib-olla probleeme oma kaastöötajatega suhtlemisel, sest töövaheaegadel ei ole tal võimalik puhkeruumidesse minna. See sooritusprobleem töökohas suhtlemisel võib takistada tööalast edutamist. Kõigil neljal juhul on inimesel sooritusprobleemid tööhõive valdkonnas, kuna erinevad keskkonnategurid avaldavad mõju nende terviseolukorrale või puudele. Esimesele indiviidile on keskkonna takistavaks teguriks töökoha kohandamise puudumine ja võib-olla negatiivne suhtumine. Teine indiviid puutub kokku negatiivse hoiakuga puuetega inimeste töölevõtmisel. Kolmandal on probleemiks teatud ruumidele juurdepääsu puudumine ja viimane neist kannatab üldise negatiivse suhtumise tõttu vaegurlusse. Oletatav puue, mis tekitab olulisi sooritusprobleeme ilma suutlikkuspiiranguteta

26

64

Inimene on töötanud AIDSi-haigetega. Ta on muidu terve, aga peab läbi tegema perioodilisi HIV-teste. Tal ei ole suutlikkuspiiranguid, aga sellest hoolimata kardavad teda tundvad inimesed, et ta võib olla viirusekandja ja seetõttu väldivad teda. See viib oluliste probleemideni selle inimese sooritustes sotsiaalse suhtlemise ja kontaktide, ühiskondliku ja kodanikuelu valdkonnas. Tema kaasatus on piiratud tema ümbruskonnas omaksvõetud negatiivse suhtumise tõttu. RFKs klassifitseerimata puuded, mis tekitavad sooritusprobleeme 45-aastane naine, kelle ema suri rinnavähki, käis pärast seda vabatahtlikult läbivaatusel ja tal leiti olevat rinnavähiriski kätkev geneetiline kood. Tal ei ole organismi funktsioonide ega struktuuriprobleeme ega suutlikkuspiirangut, aga tema kindlustuskompanii keeldub suurenenud rinnavähiohu tõttu temaga lepingut sõlmimast. Tema kaasatus oma tervise eest hoolitsemise valdkonnas on piiratud tervisekindlustuskompanii tööpõhimõtete tõttu. Muud näited 10-aastane poiss suunati logopeedi juurde kogelemise diagnoosiga. Läbivaatuse ajal ilmnesid katkendlik kõne, sõnadevaheline ja –sisene rutakus, kõneliigutuste ajastamise probleemid ning ebaadekvaatne kõnerütm (puuded). Koolis on raskusi valjusti lugemisel ja vestlustes (suutlikkuspiirang). Rühmaaruteludel ei ilmuta ta mingit initsiatiivi arutellu sekkumises, kuigi ta seda tahaks (sooritusprobleem mitme inimesega suhtlemise valdkonnas). Selle poisi osavõtt rühmavestlusest on piiratud sotsiaalses keskkonnas omaksvõetud vestlusnormide ja -praktika tõttu. 40-aastane naine, kellel neli kuud tagasi oli kaelatrauma, kaebab kaelavalu, tugevat peavalu, pearinglust, lihasjõu vähenemist ja ärevust (puuded). Tema võime käia, toitu valmistada, koristada, arvutiga töötada ja autot juhtida on piiratud (suutlikkuspiirangud). Perearsti konsultatsioonil lepiti omavahel kokku enne endisele töökohale täistööajaga tagasiminekut oodata, kuni need probleemid on vähenenud (sooritusprobleemid tööhõive valdkonnas). Kuna tema tegeliku ümbruse töökohtade põhiprintsiibid võimaldavad paindlikke tööaegu, töölt ärajäämist, kui sümptomid on väga halvad ning tal lubatakse töötada kodus, siis tema tööhõivealane kaasatus paraneb.

27

65

LISA 5

RFK ja vaegustega inimesed RFK ümbertegemisele on palju kaasa aidanud vaegustega inimesed ja nende organisatsioonid. Eriti on oma aega ja energiat sellele täiendamisprotsessile kulutanud Rahvusvaheline Invaühing (Disabled Peoples´ International) ning RFK peegeldab seda väärtuslikku panust. MTO tunnustab vaegustega inimeste ning nende organisatsioonide suurt osa funktsioneerimisvõime ja vaeguste klassifikatsiooni täiendamisel. Klassifikatsioonina on RFK aluseks vaeguste hindamisel ja mõõtmisel nii teaduslikus, kliinilises, administratiivses kui ka sotsiaalpoliitilises kontekstis. Seetõttu on tähtis hoolitseda selle eest, et RFKd ei kasutataks valesti, vaegustega inimeste huve kahjustades (vt Eetilised juhtnöörid, Lisa 6). MTO rõhutab eriti seda, et klassifikatsioonis kasutatud mõistetel võib kõigist vastupidistest pingutustest hoolimata olla stigma või sildikleepimise maik juures. Seetõttu heideti juba revideerimisprotsessi algul täiesti kõrvale mõiste ”invaliidsus” (handicap) – tingituna selle ingliskeelsest halvustavast tähendusvarjundist – ja otsustati mitte kasutada terminit ”vaegused” (disability) klassifikatsiooni koostisosa nimetusena, vaid jätta see üldiseks, nn katusterminiks. Jääb siiski raske küsimus, kuidas kõige paremini viidata inimesele, kellel on mingisugune funktsionaalne piirang. RFKs kasutatakse terminit “vaegus” (disability) tähistamaks paljutahulist nähtust, mis tuleneb inimeste ja nende materiaalse ning sotsiaalse keskkonna vastastikusest mõjust. Mitmesugustel põhjustel eelistavad mõned autorid inimestele viitamisel kasutada terminit “vaegustega inimesed” (people with disabilities), teised jälle “vaegurid” (disabled people). Nende eriarvamuste taustal ei ole MTO andnud universaalset lahendust, mida eelistada ja RFKs ei tehta neil väljendusviisidel ranget vahet. Selle asemel kinnitab MTO olulist printsiipi, et inimesel on õigus end nimetada nii, nagu ta ise seda õigeks peab. Oluline on veel kord rõhutada, et RFK ei ole üldsegi mitte inimeste klassifikatsioon. See on inimeste tervisetunnuste klassifikatsioon nende eluliste situatsioonide ja keskkonnamõjude kontekstis. Tervisetunnuste ja taustategurite vastastikune mõju põhjustab vaeguse. Kuna see nii on, ei tohi inimesi kirjeldada ega iseloomustada mitte ainult nende puuete, tegevus- või osaluspiirangute kohta käivate terminitega. Näiteks selle asemel, et rääkida “vaimselt mahajäänud inimesest”, kasutatakse klassifikatsioonis lauset “inimene, kellel on õppimisprobleem”. RFK annab võimaluse vältida selliste sõnade kasutamist, mis viitavad inimese tervisehäirele või vaegusele, ning kasutab alati kui mitte positiivset, siis neutraalset ja konkreetset väljendusviisi. Et võtta inimestelt ära põhjendatud hirm süstemaatilise sildikleepimise ees, on RFK jaotised määratletud neutraalsel viisil, vältimaks alavääristamist, stigmatisatsiooni ja sobimatuid tähendusvarjundeid. See lähenemisviis toob aga endaga kaasa probleemi, mida võiks nimetada “terminite mahendamiseks”. Inimese terviseseisundi negatiivsed omadused ja see, kuidas teised inimesed neile reageerivad, ei sõltu selle seisundi määratlemiseks kasutatud terminitest. Ükskõik kuidas vaegust ka ei nimetataks,

28

66

eksisteerib see siltidest hoolimata. Probleem ei ole üksnes keeleline, vaid peamiselt inimeste ja ühiskonna suhtumise probleem vaegurlusse üldse. See, mida vajatakse, on klassifikatsiooni ja selle terminite korrektne sisu ja kasutamine. MTO on jätkuvalt jõupingutusi teinud selleks, et vaegustega inimesed saaksid klassifikatsioonist ja selle kasutamisest tuge, ning et ei tekiks diskrimineerimist ega nende õiguste kärpimist. Loodetakse, et vaegurid ise aitavad kaasa RFK kasutamisele ja arendamisele kõigis valdkondades. Teadlaste, juhtide ja poliitikutena aitavad vaegurid välja töötada protokolle ja vahendeid, mis rajanevad RFK klassifikatsioonidel. RFK võimaldab ka oma õiguste ja palvete tõenduspõhist esitamist. See annab muudatuste vajalikkuse põhjendamiseks usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid. Põhimõtteline seisukoht, et vaegus on nii keskkonna takistavate tegurite kui ka terviseolukorra või puude tagajärg, peab ilmuma alguses uuringuprogrammidesse ning seejärel leidma tõese ja usaldusväärse kinnituse. Selline tõendusmaterjal võib kaasa tuua olulisi sotsiaalseid muutusi vaegustega inimestele kogu maailmas. Vaegustega inimeste õiguste kaitse võib RFKd kasutades paraneda. Kuna õiguste kaitse esmane eesmärk on kindlaks teha meetmeid, mis võiksid parandada puuetega inimeste osalustaset, siis võib RFK kaasa aidata ka selle kindlakstegemisel, milles seisneb vaeguse peamine “probleem” - kas see on takistava või hõlbustava keskkonnateguri puudumine, indiviidi enese piiratud suutlikkus või mõni tegurite kombinatsioon. Selle väljaselgitamise kaudu saab võtta tarvitusele täpsemalt püstitatud eesmärkidega meetmeid ning jälgida ja hinnata nende mõju osalustasandile. Sel moel võib saada vaegustega inimeste kaitse konkreetseid ja oodatavaid tulemusi.

29

67

LISA 6

RFK kasutamise eetilised juhtnöörid Iga teaduslikku vahendit on võimalik kasutada valesti ja pahatahtlikult. Oleks naiivne uskuda, et sellist klassifikatsioonisüsteemi nagu RFK ei kasutata kunagi viisil, mis on inimestele kahjulik. Nagu selgitatud Lisas 5, on RFK revideerimisprotsessi algusest peale kaasatud vaegustega inimesi ja nende õiguste kaitse organisatsioone. Nende panus on viinud oluliste muutusteni RFK struktuuris, sisus ja terminoloogias. Selles lisas tuuakse välja mõned RFK eetilise kasutamise põhilised juhtnöörid. Muidugi ei saa ükski juhtnöör ennetada ega takistada kõiki klassifikatsiooni või muu teadusliku vahendi väärkasutamise võimalusi. See dokument ei ole erand. Loodame, et tähelepanu juhtimine järgmistele põhimõtetele vähendab ohtu, et RFKd kasutatakse puuetega inimesi mitteaustaval ja kahjustaval viisil. Austus ja usaldatavus

(1) RFKd tuleb alati kasutada iga indiviidi loomupärast väärtust hinnates ja iseseisvust austades.

(2) RFKd ei tohi kunagi kasutada inimestele sildikleepimise eesmärgil ega muul viisil nende identifitseerimiseks ainult ühe või mitme vaeguskategooria termini järgi.

(3) Kliinilises praktikas tuleb RFKd alati kasutada nende inimeste täiel teadmisel, koostöös ja nõusolekul, kelle funktsioneerimisvõimet klassifitseeritakse. Kui indiviidi tunnetusliku suutlikkuse piirangud taolise kaasatuse välistavad, peab selle inimese esindaja olema hindamisprotsessis aktiivne osaleja.

(4) RFK abil kodeeritud infot tuleb vaadelda kui isikuandmeid ja neid tuleb käsitleda vastavuses üldtunnustatud konfidentsiaalsusreeglitega, mis sobivad nende andmete kasutusviisiga.

RFK kliiniline kasutamine

(5) Kui võimalik, peaks arst indiviidile võ i tema esindajale selgitama RFK kasutamise eesmärki ja laskma endale esitada küsimusi selle kasutamise sobivuse kohta inimese funktsioneerimisvõime tasandite klassifitseerimiseks.

(6) Kui võimalik, peaks inimesel, kelle funktsioneerimisvõime taset klassifitseeritakse (või tema esindajal), olema võimalus selles protsessis osaleda, et kategooria kasutamist ja sellega antud hinnangu sobivust kas vaidlustada või kinnitada.

(7) Kui klassifitseeritav häire on nii inimese terviseseisundi kui tema elukeskkonna materiaalse ja sotsiaalse tausta koosmõju tagajärg, tuleb RFKd kasutada terviklikult.

RFK info sotsiaalne kasutamine

(8) RFK abil saadud infot peaks kasutama maksimaalselt selleks, et suurendada indiviidide endi osalemisel nende valikuvõimalusi ja nende kontrolli oma elu üle.

30

68

(9) RFK abil saadud infot peaks kasutama sellise sotsiaalpoliitika ja poliitiliste muutuste väljatöötamiseks, mille eesmärk on soodustada ja toetada indiviidide endi osalemist.

(10) RFKd ja kogu selle kasutamisel saadavat infot ei tohi kasutada olemasolevate õiguste või legaalsete nõudmiste piiramiseks teiste indiviidide või inimrühmade kasusaamise eesmärgil.

(11) RFK alusel sarnaselt klassifitseeritud indiviidid võivad siiski üksteisest paljus erineda. RFK kohta käivad seadused ja õigusaktid ei tohi eeldada ettenähtust suuremat homogeensust ja peavad tagama, et neid, kelle funktsioneerimisvõime tasandeid klassifitseeritakse, vaadeldaks omaette isiksustena.

31

69

LISA 7

Kokkuvõte paranduste ja täienduste tegemise protsessist ICIDH edasiarendamine 1972.a pakkus MTO välja esialgse skeemi haiguste tagajärgede kohta. Mõni kuu hiljem soovitati laiahaardelisemat lähenemisviisi. Need soovitused tehti kaht tähtsat põhimõtet silmas pidades. Esiteks, puuete ja nende olulisuse eristamine, s.t funktsionaalsete ja sotsiaalsete tagajärgede eristamine ning teiseks, nende mitmesuguste aspektide või andmetelgede eraldi klassifitseerimine eri arvuväljades. Põhiliselt koosnes uus lähenemisviis teatud hulgast erinevatest, kuigi paralleelsetest klassifikatsioonidest. Seetõttu oli see lähenemisviis oluliselt erinev ICD (Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, eestikeelne lühend RHK) traditsioonist, milles eri teljed (nt etioloogia, anatoomia, patoloogia) on hierarhilisse süsteemi viidud vaid üheainsa arvuväljana. Uuriti võimalust sulandada need soovitused skeemi, mis oleks võrreldav RHK struktuuri aluseks olevate printsiipidega. Samal ajal tehti esimesi katseid haiguste tagajärgede puhul kasutatava terminoloogia süstematiseerimiseks. Mitteametlikult levitati neid soovitusi 1973.a, paludes eriti rehabilitatsiooniga tegelevate inimeste kaasabi. 1974.a saadeti arvamusringile eraldi klassifikatsioonid puuete ja invaliidsuse kohta ning diskussioonid jätkusid. Käsitleti kommentaare ja töötati välja kindlad ettepanekud. Need esitati rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) üheksanda revisjoni rahvusvahelisele konverentsile läbivaatamiseks 1975.a oktoobris. Olles klassifikatsioonid üle vaadanud, soovitas konverents avaldada need prooviversioonina. 1976.a mais vaatas 29. Maailma Terviseassamblee selle soovituse üle ning otsusega WHA29.35 kiideti heaks selle täiendava puuete ja invaliidsuse klassifikatsiooni prooviversiooni avaldamine rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) lisana, mitte aga selle tervikliku osana. ICIDH esimene väljaanne ilmus 1980.a*, 1993.a tehti kordustrükk koos uue täiendava eessõnaga. Esimesed sammud ICIDH revideerimisel 1993.a otsustati alustada ICIDH ümbertegemist. Uuendatud versioonile, mida alguses tunti ICIDH-2 nime all, esitati järgmised nõuded: § see peaks sobima kasutamiseks eri riikide, kasutusalade ja tervishoiuerialade

mitmesugustel eesmärkidel; § see peaks olema piisavalt lihtne, et tervishoiutöötajad tunnistaksid seda

tervisehäirete tagajärgede sisuka kirjeldusena; § see peaks olema praktilise väärtusega, s.t aitama määratleda tervishoiualaseid

vajadusi ja korrigeerima abiprogramme (nt ennetust, taastusravi, sotsiaalseid meetmeid);

* Eestikeelne versioon “Rahvusvaheline puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsioon” (RPVIK) ilmus 1997.a

32

70

§ see peaks andma koherentse ülevaate protsessidest, mis on seotud tervisehäirete tagajärgedega, et võimaldada vaeguse ilmnemise protsessi ning mitte ainult haiguse või tervisehäire dimensioonide objektiivset hindamist, registreerimist ja käsitlemist;

§ see peaks võimaldama kultuuride erinevuse arvestamist (olema tõlgitav ning eri kultuuride ja tervishoiusüsteemide puhul rakendatav);

§ seda peaks saama kasutada täiendavalt koos teiste MTO klassifikatsioonidega.

Algselt tehti Prantsuse koostöökeskusele ülesandeks analüüsida klassifikatsiooni puuete osa ning teha ettepanekuid keele, kõne ja sensoorsete aspektide kohta. Hollandi koostöökeskusel soovitati üle vaadata klassifikatsiooni vaegurlust ja liikumist käsitlevad aspektid ning ette valmistada kirjanduse ülevaade, samal ajal kui Põhja-Ameerika koostöökeskus pidi tegema ettepanekuid sotsiaalsete piirangute osas. Lisaks pidid kaks töörühma tegema ettepanekuid vastavalt vaimse tervise aspektide ja lastega seonduvate probleemide kohta. Edasiminek toimus ICIDH-2 revisjonikoosolekul, mis peeti 1996.a Genfis. Seal vaadati läbi alfa-projekt, mis sisaldas erinevaid ettepanekuid ja samas tehti esimesed pilootuuringud. Sellel kohtumisel otsustati, et iga koostöökeskus ja töörühm on edaspidi seotud projekti kui tervikuga ja mitte ainult temale ülevaatamiseks määratud osaga. 1996.a maist kuni 1997.a veebruarini levitati alfa-projekti koostöökeskustes ja töörühmades ning kommentaarid ja ettepanekud saadeti MTO peakorterisse. Samuti levitati revideerimist puudutavate põhiküsimuste nimekirja, lihtsustamaks kommentaaride esitamist. Revideerimisprotsessis arutatud teemad ja seisukohad:

§ Kolmetasandiline klassifikatsioon, s.t puuded, tegevuspiirangud ja sotsiaalsed piirangud, leiti olevat mõistlik ning seda peeti vajalikuks säilitada. Soovitati sisse võtta tausta- või keskkonnategureid. Enamik ettepanekuid jäi siiski teoreetiliste arutluste või empiirilise kontrollimise tasemele.

§ Diskuteeriti puuete, tegevuspiirangute ja sotsiaalsete piirangute omavaheliste seoste üle. Palju kriitikat tehti kausaalse mudeli kohta, mis oli ICIDH 1980.a versiooni aluseks. See mudel osutas ajalise muutuse puudumisele ja ühesuunalisele protsessile, mis viis alati kahjustuselt tegevuspiirangule ja sellelt omakorda sotsiaalsele piirangule. Revideerimisprotsessis pakuti välja alternatiivsed graafilised esitused nende seoste kohta.

§ ICIDH-1980 kasutamine oli keeruline. Peeti vajalikuks selle lihtsustamist: klassifikatsiooni ülevaatamise eesmärgiks oligi rohkem lihtsustamine kui detailide lisamine.

§ Taustategurid (välised – keskkonnategurid, seesmised – personaalsed tegurid): Neid tegureid, mis on sotsiaalse invaliidistumisprotsessi põhikomponendid (nagu oli kinnitatud ICIDH 1980.a versioonis), tuleks ICIDHs täiendava osana vaatluse alla võtta. Et keskkonna sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite seosed puuete, tegevus- ja sotsiaalsete piirangutega sõltuvad suurel määral kultuurist, ei peaks need olema esitatud ICIDH eraldi dimensioonina. Siiski leiti, et keskkonnategurite klassifikatsioon võib olla kasulik eri riikide olukordade analüüsil ja riiklikul tasandil lahenduste leidmisel.

33

71

§ Puuete osa peaks peegeldama põhiliste bio loogiliste mehhanismide kohta käivaid uusimaid teadmisi.

§ Üks põhieesmärke peaks olema kasutatavus eri kultuurides ning universaalsus.

§ Õppe- ja esitlusmaterjalide väljatöötamine oli samuti üks revideerimisprotsessi põhieesmärke.

ICIDH-2 Beta-1 ja Beta-2 projektid 1997.a märtsis loodi Beta-1 projekt, milles võeti kokku eelmiste aastate jooksul kogutud ettepanekud. See projek esitati ICIDH revideerimisele pühendatud kokkusaamisel 1997.a aprillis. Pärast seal tehtud otsuste lisamist avaldati ICIDH-2 Beta-1 1997.a juunis prooviversioonina. Beta-1 analüüsidele ja muule tagasisidele toetudes koostati ajavahemikul 1999.a jaanuarist aprillini Beta-2 projekt. Seda esitleti ja arutati ICIDH-2 aastakoosolekul Londonis 1999.a aprillis. Pärast selle koosoleku otsuste lisamist trükiti Beta-2 ja anti 1999.a juulis välja jällegi prooviversioonina. Pilootuuringud Beta-1 versiooni pilootuuringud kestsid 1997.a juunist kuni 1998.a detsembrini ja Beta-2 pilootuuringud 1999.a juulist kuni 2000.a septembrini. Pilootuuringutest võtsid MTO liikmesriigid väga aktiivselt osa, sellega tegelesid paljude erialade esindajad, kaasa arvatud sellised sektorid nagu tervise- ja sotsiaalkindlustus, tööhõive, haridus ning muud töörühmad, kes puutusid kokku tervisehäirete klassifitseerimisega (kasutades rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (RHK), hooldusala klassifikatsiooni (Nurses´ Classification) ja UNESCO Rahvusvahelist Hariduse Klassifikatsiooni Standardit (ISCED). Eesmärk oli jõuda konsensusele, saada selgeid ja praktiliseks kasutamiseks sobivaid definitsioone. Pilootuuringud kujutasid endast pidevat arendamis-, konsultatsiooni-, tagasiside-, uuendamis- ja kontrollimisprotsessi. Beta-1 ja Beta-2 pilootprojektide raames tehti järgmisi töid: § tõlkimine ja lingvistiline hindamine; § kontseptsioonide hindamine; § vastused põhiküsimustele nii üksikisikutelt kui ka konsensuse saavutamine

konverentsidel; § tagasiside organisatsioonidelt ja üksikisikutelt; § vabatahtlikud katsetused; § juhtude hindamise võimalikkus ja usaldusväärsus (praktikas või etteantud

näidete järgi); § muud (nt erihuvidega rühmade uuringud).

Kontrollimise orbiidis olid kultuuridevahelised ja mitmeid valdkondi hõlmavad probleemid. Pilootuuringutes osales üle 1800 eksperdi rohkem kui 50 riigist, kes esitasid oma tulemused eraldi. ICIDH-2 eelviimane versioon

34

Beta-2 pilootuuringute põhjal ja konsultatsioonide tulemusel koostöökeskustega ning MTO Hindamise ja Klassifikatsiooni Ekspertkomiteega esitati 2000.a oktoobris ICIDH-2 eelviimase versiooni projekt. See projekt esitati revisjonikoosolekule 2000.a novembris. Järgnev koosoleku soovituste sisseviimine ICIDH-2 eelviimasesse versiooni (2000.a detsember) tehti ülesandeks MTO Täitevkomiteele 2001.a jaanuaris. Seejärel esitati ICIDH-2 lõplik variant 2001.a mais 54. Maailma Terviseassambleele. Lõppversiooni kinnitamine Pärast viimase prooviversiooni arutamist, mille pealkirjaks oli Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (International Classification of Functioning, Disability and Health), kinnitas Maailma Terviseassamblee 22.mail 2001 uue klassifikatsiooni oma resolutsiooniga WHA54.21. Resolutsioon kõlab järgmiselt: Maailma Terviseassamblee 54. istungjärk 1. KIIDAB HEAKS Rahvusvahelise puuete, vaegurluse ja invaliidsuse klassifikatsiooni (ICIDH) teise väljaande pealkirjaga Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (International Classification of Functioning, Disability and Health), mida siitpeale tähistatakse lühendiga RFK (ICF); 2. KOHUSTAB liikmesriike kasutama RFKd oma teaduslikus uurimistöös, epidemioloogilises järelevalves ja aruandluses, võttes arvesse liikmesriikide spetsiifilisi olukordi, eriti edaspidiseid võimalikke revisjone; 3. PALUB peadirektorit liikmesriikide palvel neid RFK kasutamisel toetada.

35

LISA 8

RFK tulevikusuunad RFK kasutamine sõltub väga palju selle kasulikkusest praktikas: kuivõrd seda saab kasutada tervishoiuteenistuste saavutuste mõõtmiseks näitajate abil, mis põhinevad tarbimistulemustel, ja kuivõrd seda saab kasutada eri kultuurides nii, et saaks teha rahvusvahelisi võrdlusi, identifitseerimaks vajadusi ning planeerimiseks ja uurimistööks vajaminevaid ressursse. RFK ei ole otseselt poliitiline instrument. Selle kasutamine võib aga siiski positiivselt kaasa aidata seaduste ja õigusaktide formuleerimisele, andes teavet, mis aitab tervishoiupoliitikat kujundada, taotleda võrdseid võimalusi kõigi inimeste jaoks ning võidelda vaeguste tõttu diskrimineerimise vastu. RFK versioonid Kasutajate erisuguste vajaduste tõttu avaldatakse RFKd mitmesuguses formaadis ja mitme versioonina: Põhiklassifikatsioon RFK kaks osa ja nendes olevad jaod esitatakse kahes versioonis, rahuldamaks mitmesuguste kasutajate erineva detailsuse vajadust: Esimene versioon on (detailne) täisversioon, milles on toodud kõik klassifikatsiooni tasandid ja mis võimaldab 9999 jaotist igas klassifikatsiooni jaos. Tegelikult kasutatakse neid palju vähem. Kui on vaja saada kokkuvõtlikku teavet, võib täisversiooni jaotisi koondada lühiversiooniks. Teine versioon on (kokkusurutud) lühiversioon, mis annab kaks jaotiste tasandit iga klassifikatsiooni jao ja valdkonna kohta. Samuti on esitatud mõistete definitsioonid ning kaasa- ja väljaarvamised. Spetsiifilised adaptatsioonid

(a) Kliiniliseks kasutamiseks mõeldud versioonid: need versioonid sõltuvad RFK kasutamisest erinevatel kliinilistel rakendusaladel (nt tööteraapias). Need baseeruvad kodeerimise ja terminoloogia osas põhiklassifikatsioonil; neis on lisaks detailsemat teavet, nagu juhtnööre hindamise ja kliiniliste kirjelduste kohta. Mõned neist võivad olla kohandatud spetsiifiliste alade tarvis (nt rehabilitatsioon, vaimne tervis).

(b) Uurimisotstarbelised versioonid: Sarnaselt kliiniliseks kasutamiseks mõeldud versioonidega vastavad need versioonid spetsiifilistele uurimisvajadustele ning neis antakse täpseid ja praktilisi definitsioone seisundite hindamiseks.

Edaspidine töö RFK arvukaid kasutusvõimalusi ja vajadusi silmas pidades on oluline märkida, et MTO ja selle koostöökeskused teevad jätkuvalt tööd nende nõudmiste rahuldamiseks.

36

RFK kuulub kõigile kasutajaile, olles ainuke seda liiki klassifikatsioon, mida rahvusvaheliselt tunnustatakse. Selle eesmärgiks on saada paremat teavet vaegurluse kui nähtuse ja funktsioneerimisvõime kohta ning saavutada la i rahvusvaheline konsensus. Et saavutada RFK tunnustamist eri riiklikes ja rahvusvahelistes ühendustes, on MTO teinud kõik jõupingutused, tagamaks selle kasutajasõbralikkus ning kooskõla standardiseerimisprotsessidega, nagu nt Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) sätestatud standarditega. Võimalikke tuleviku arengusuundi ja RFK rakendamist võib kokku võtta järgmiselt: § RFK kasutuselevõtu soodustamine eri maades riiklike andmebaaside

väljaarendamiseks; § rahvusvahelise andmesüsteemi ja raamistiku loomine rahvusvaheliste

võrdluste tegemiseks; § sotsiaalabi ja pensionide sobivuse algoritmide identifitseerimine; § pereliikmete vaeguste ja funktsioneerimisvõime uurimine (nt kolmanda

osapoole vaeguste uurimine, mis on tingitud teiste inimeste terviseolukorrast); § eraldi jao väljatöötamine personaalsete tegurite kohta; § jaotiste täpsete praktilist laadi definitsioonide väljatöötamine uurimistöödes

kasutamiseks; § identifitseerimise ja mõõtmise hindamismeetodite väljatöötamine23; § praktiliste rakenduste esitamine andmete registreerimiseks arvutiversioonina ja

–vormis; § elukvaliteedi kontseptsiooni ja subjektiivse heaolu mõõtmise seoste

määratlemine24; § ravi- või muude meetmete sobivuse alased uuringud; § teadusuuringute soodustamine erinevate terviseolukordade võrdlemiseks; § RFK kasutamise alaste õppematerjalide väljatöötamine; § RFK kasutamise õppe- ja teabekeskuste loomine kogu maailmas; § edasine keskkonnategurite uurimine, tagamaks vajalikku detailsust nende

kasutamisel nii standard- kui tegeliku keskkonna kirjeldamiseks.

23 MTO on RFK hindamismeetodid välja töötanud erinevates kultuurides kasutatavuse põhimõttel. Neid kontrollitakse usaldusväärsuse ja valiidsuse osas. Hindamismeetodeid esitatakse kolmel kujul: lühiversioon skriinimise/üksikjuhtude tarbeks; versioon hooldajatele igapäevaseks kasutamiseks ja pikk versioon detailseteks uurimiseesmärkideks. Kõiki neid saab MTO kaudu. 24 Seosed elukvaliteediga: on oluline, et elukvaliteedi ja vaegurluse tarindite vahel on kontseptuaalne ühilduvus. Ent elukvaliteet iseloomustab seda, kuidas inimesed oma tervisehäiret või selle tagajärgi tunnetavad – see on subjektiivse heaolu tarind. Teiselt poolt peegeldavad tervisehäire/vaegurluse tarindid indiviidi objektiivseid ja väliseid tunnuseid.

37

LISA 9

Soovitatavad RFK andmete nõuded optimaalse ja minimaalse tervishoiualase infosüsteemi või uuringute jaoks Organismi funktsioonid

Peatükk Kood Klassifikatsiooni jaotisrühm või jaotis ja struktuurid

Nägemine 2 b210-b220 Nägemine ja sellega seotud funktsioonid

Kuulmine 2 b230-b240 Kuulmis- ja tasakaalufunktsioonid Kõne 3 b310-b340 Hääle- ja kõnefunktsioonid Seedimine 5 b510-b535 Seedesüsteemiga seotud

funktsioonid Eritised 6 b610-b630 Uriinitekke ja

urineerimisfunktsioonid Viljakus 6 b640-b670 Genitaalsed ja reproduktiivsed

funktsioonid Seksuaalne aktiivsus

6 b640 Seksuaalfunktsioonid

Nahk ja moondumine

8 b810-b830 Naha funktsioonid

Hingamine 4 b440-b460 Hingamissüsteemi funktsioonid Valu* 2 b280 Valuaisting Afekt* 1 b152-b180 Spetsiifilised vaimsed funktsioonid Uni 1 b134 Üldised vaimsed funktsioonid Energia/vitaalsus 1 b130 Üldised vaimsed funktsioonid Tunnetus* 1 b140, b144,

b164 Tähelepanu-, mälu- ja kõrgemad kognitiivsed funktsioonid

Tegutsemine ja osalus

3 d310-d345 Suhtlemine – sõnumite vastuvõtmine ja edastamine

Liikuvus* 4 d450-d465 Käimine ja liikumine Käteosavus 4 d430-d445 Esemete kandmine, liigutamine ja

käsitsemine Enesehooldus* 5 d510-d570 Enesehooldus Tavategevused* 6 ja 8 Kodused toimingud; peamised

elualad Inimsuhted 7 d730-d770 Spetsiifilised inimestevahelised

suhted Sotsiaalne ühistegevus

9 d910-d930 Ühendustes osalemine, seltskonna- ja kodanikuelu

* Minimaalne vajalik tegevus