sisukord · 2019-03-04 · andres rattasepp, valgamaa 2. lembe maria sihvre, alaliitude nõukoda 3....
TRANSCRIPT
1
SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT ........................................................................... 4
Olulisemad tegevused aruandeaastal ...................................................................................... 7
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2018 .......................................................... 23
2018. aasta mentorkoolitused maakondades ........................................................................ 24
ERKL 2018. raamatupidamisbilanss .................................................................................... 25
ERKL 2018. tulemiaruanne .................................................................................................. 26
PAIKKONDADE KÄSITÖÖÜHENDUSTE AASTAARUANDED ..................................... 27
HARJUMAA ........................................................................................................................ 27
HIIUMAA ............................................................................................................................ 33
IDA-VIRUMAA JA NARVA .............................................................................................. 35
JÕGEVAMAA ..................................................................................................................... 37
JÄRVAMAA ........................................................................................................................ 40
LÄÄNEMAA ....................................................................................................................... 42
LÄÄNE-VIRUMAA JA JÄNEDA ...................................................................................... 44
MUHU .................................................................................................................................. 46
PÕLVAMAA ....................................................................................................................... 48
PÄRNUMAA ....................................................................................................................... 49
RAPLAMAA........................................................................................................................ 53
RUHNU ................................................................................................................................ 54
SAAREMAA........................................................................................................................ 55
SETOMAA ........................................................................................................................... 57
TARTUMAA ....................................................................................................................... 59
VALGAMAA ....................................................................................................................... 62
VILJANDIMAA .................................................................................................................. 64
VORMSI .............................................................................................................................. 65
VÕRUMAA ......................................................................................................................... 68
ALALIITUDE AASTAARUANDED ..................................................................................... 70 KOOSTÖÖPARTNERID JA KOOLID ................................................................................... 77
Tallinna Ülikool ................................................................................................................... 77
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ............................ 78
Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA ....................................................................................... 81
TEGEVUSPLAAN 2019* ....................................................................................................... 84
Näitused rahvakunstigaleriis 2019 ....................................................................................... 90
2
Aastaraamatu panid kokku Liis Burk, Liina Veskimägi-Iliste, Liivi Soova, Kätli
Saarkoppel-Kruuser, Karin Vetsa, Lembe Sihvre, Anu Randmaa
Keeleliselt toimetas Hille Saluäär
Esikaane kujundas Kadi Pajupuu
Täname kõiki, kes andsid panuse aastaraamatu valmimisse!
3
Sissejuhatus
2018. aastal suunasime pilgu kohalikule materjalile, traditsioonilisele käsitööle, tunnustatud
meistritele – aastateemaks oli ajatus.
Näitus „Ajatus“ Tallinnas Katariina kirikus kõnetas nii tegijaid kui ka külastajaid.
Käsitöötehnikate tundmine ja tunnetamine, kohaliku materjali väärtustamine, oskuste
edasiandmine – see on järjepidevuse märk käelise meisterlikkuse püsimisest.
Suur tänu, näituse kuraatorid Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk, fotograaf Sandra Urvak, näituse
kolleegium Kristina Rajando, Ave Matsin, Liis Luhamaa, Andres Rattasepp ja Sigre
Anderson! Kummardus ja tänu kõigile 32-le näitusel osalenud meistrile!
Hea meel on selle üle, et näitus „Ajatus“ rändas. 27. novembrist kuni 2. veebruarini oli see
vaatamiseks üleval ERMi fuajees.
Aastateemaga ajatus seotud ettevõtmisi jagus aga ka paikkondadesse. Käsitööseltsing
„Süstik“ korraldas konverentsi – „Vaimne kultuuripärand Raplamaal“. Kreutzwaldi muuseum
koostöös Näputüüseltsiga korraldas näituse 100 aasta vanusest käsitööst. Augustis toimus
ajatuse-teemaline VIII Lihula Lillkirja festival.
Erakordselt kuuma suvega aasta jääb ajalukku hulgaliste käsitöölaagrite ning traditsiooniliste
ja uute käsitööalgatustega.
XXIII käsitööpäevad toimusid Haapsalus ja Läänemaal. Täname Mirje Simsi ja Marju
Heldemaad sisuka päeva ja toreda virtuaalse tordi eest!
Pärnu Pitsistuudio korraldatud rahvusvahelise Eeva Taltsi nimelise pitsifesti teema oli „EV
100 – rahvusvärvid läbi pitside“.
Türi Kultuurikeskuses korraldati näitus „100 kinnast“.
Harjumaa Muuseumis avati näitus „Harjumaa rahvariided läbi aja“. Näitusel oli välja pandud
rahvariideid kõikidest vana Harjumaa kihelkondadest.
Käsitööfoorum tegi läbi noorenduskuuri ning kannab alates sellest sügisest käsitöö
ettevõtluspäeva nimetust. Sel korral kohtusime Viljandimaal asuvas Koordikambris, tegime
tutvust selle ajaloo ja edulooga, analüüsisime paikkondade käsitöökeskuste hetkeseisu ja
edasist koostööd. Traditsioonilise käsitööettevõtja auhinna pälvis aastateemale kohaselt luust,
sarvest ja nahast esemeid valmistav Monika Hint. Palju õnne!
Augusti lõpus kuulutasime välja uue konkursi „Rõõm käsitööst“, mille eesmärk oli leida uusi
loometööle kutsuvaid käsitöökomplekte, mis aitaksid huvilistel etteantud materjalide ja
juhendiga ese üksi või juhendaja abiga lõpuni valmistada. Lühikesest ettevalmistusajast
vaatamata olid võidutööd üllatavad ja põnevad. Õnnitleme võitjaid!
Mardilaata pidasime juba 22. korda. Oleme saanud palju positiivset tagasisidet Mardilaadal
osalenud kauplejate kiituseks – meie käsitöö on väga eriline ja ilus. Aastatega on kvaliteet
läinud aina paremaks ja turule on tulnud uusi meistreid omanäolise käsitööga. Sisuka ja
särtsaka maakonnapäeva korraldas Setomaa. Aitäh, Seto Käsitüü Kogo!
Oleme rõõmsad, et MTÜ Rahvarõivas on jätkuvalt olnud edukas nii kursuste korraldamisel
kui ka rahvarõivateema heatasemelisel ja järjest põhjalikumal tutvustamisel. Kiidame Anu
Randmaad ja kõiki paikkondlike rahvarõivanõukodade eestvedajaid!
Uuel aastal jätkame ajatuse teemaga. 2019. aasta on ka käsitööliidu juubeliaasta – jaanuaris
saab 90 aastat Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi loomisest. 9. veebruaril toimub
meie traditsiooniline volikogu ja sellele järgneb juubelihõnguline aktus ja pidulik vastuvõtt
Mustpeade Majas.
Liina Veskimägi-Iliste, ERKLi juhatuse esimees
4
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
AASTAARUANNE 2018
Kutsumus ja kohustus
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit (edaspidi ERKL või käsitööliit) väärtustab, hoiab ja arendab
paikkondlikke eripärasid, arvestades rahvuslikke käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja
elatusallikat.
Olulisem aruandlusaastal
Konkurss „Rõõm käsitööst“ LooTöö loomeprojekti raames
Kiri-koti käsitöötalgud
Teema-aasta ajatus
Aastateema näitus Katariina kirikus ning Eesti Rahva Muuseumis
Väljaanded: „Ajatuse“ näituse kataloog
Traditsioonilised ettevõtmised:
10. veebruar Volikogu ja pärandihoidja auhindade üleandmine
4.–5. mai XXIII käsitööpäevad Haapsalus
1. juuni Rahvarõivaste tuulutamine Tallinnas
29. juuni – 1.juuli Rahvarõiva infopäev
5.–8. juuli XIX Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas
20.–22. juuli Rahvakunsti laat Raekoja platsil
21. september Juhtide kool
21. oktoober VII „Käsitöökojad üle maa“
8.–10. november XXII Mardilaat Saku Suurhallis
ERKLi struktuur
LAIENDATUD VOLIKOGU
liikmete ja toetajaliikmete, alaliitude ja koostööpartnerite esindajad ning auliikmed
VOLIKOGU
liikmete esindajad
JUHATUS
JUHATUSE ESIMEES
TEGEVJUHT
esitab juhatuse esimees, kinnitab juhatus
Liikmed
Auliikmed – Erna Aljasmets, Saima Loik, Anu Raud, Ingrid Rüütel, Igor Tõnurist
5
Paikkondlikud keskseltsid, käsitööühendused ja -keskused: Harjumaa ja Tallinna Keskselts, Ida-Virumaa Käsitööselts, Kesk-Eesti Käsitööselts, Virumaa
Kunsti ja Käsitöö Selts, Maarja-Magdaleena Gild Pärnus, Viljandimaa Rahvakunstiühing,
Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts, Läänemaa Käsitöö Liit, Seto Käsitüü Kogo,
Muhu käsitööselts „Oad ja Eed“, Hiiumaa Käsitööselts, Aila Näpustuudio, Haapsalu
Käsitööselts, MTÜ Loometöö, Jäneda Käsitöökeskus, Kose Kunsti ja Käsitöö Selts, Katre
Meistrikoda, Tõstamaa Käsitöökeskus, Pärnu Pitsistuudio, Tartu Maanaiste Liit, Kihnu
Muuseum, Narva Klubi Käsitöö, Näputüüselts, Vana-Võrumaa Käsitöö, Põltsamaa
Käsitööselts, Põlva Käsitööklubi, Rahvakunsti Klubi, Raplamaa käsitööseltsing Süstik,
Räpina Käsitöökoda, Saaremaa käsitööühendus KadakMari, Tartu Käsitööklubi, MTÜ
TuleLoo, Vormsi Käsitööselts, MTÜ Kirävüü, Kreutzwaldi muuseumi käsitöötuba, MTÜ
Ruhnu Kultuuri Ait
ERKLi toetajaliikmed – 42 käsitööga tegelevat ettevõtjat
ERKLi alaliidud
Alaliitude nõukoda – esimees Lembe Maria Sihvre, asetäitja Anu Randmaa,
kangakudujad – Veinika Västrik, käsitöömeistrid – Kristi Teder, käsitöö kollektsionäärid –
Ulve Kangro, lapitöömeistrid – Marja Matiisen, mänguasjameistrid – Lembe Maria Sihvre,
Käsitööettevõtete Liit – Liivi Soova, Lihula Lilltikandi Selts – Urve Selberg, pitsimeistrid –
Priit Halberg, MTÜ Rahvarõivas – Anu Randmaa, väikekandlemeistrid – Toivo Tähemaa,
puu- ja tohutööd – Andres Rattasepp, Meelis Kihulane
ERKLi liikmesus
Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Vabaharidusliit
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA)
Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsioon
Põhjamaade Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsioon
Koostööpartnerid
SA Kutsekoda, Rahvakultuuri Keskus
Koolid: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia,
Tartu Kõrgem Kunstikool, Tallinna Rahvaülikool, Tallinna Kopli Ametikool, Kuressaare
Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool,
Räpina Aianduskool, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskus, Tallinna Puuetega Noorte Keskus Juks
Seltsid: Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA, Eesti Tööõpetajate Selts ATS, MTÜ Eesti Rahva
Muuseumi Sõprade Selts
Muuseumid: Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Ajaloomuuseum,
Heimtali Muuseum, Hiiumaa Muuseum, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Setu Talumuuseum,
Harjumaa Muuseum, Valga Muuseum, Pärnu Muuseum
Volikogu, juhatus ja töötajad
Volikogu Käsitööliidu laiendatud volikogu oli koos 10. veebruaril 2018.
Vastuvõetud otsused: Volikogul tegeleti 2017. aasta aruannete, 2018. aasta tegevusplaani
ning uue eelarve ja käsitööliidu jooksvate küsimustega. Revident Eha Kotov tutvustas
käsitööliidu revisjoniaruannet. 2018. aasta liikmemaksuks otsustati jätta endiselt 25 eurot
paikkondadele ja 65 eurot toetajaliikmetele. Tutvustati ja arutati 2018.–2019. aastateema
ajatus kontseptsiooni.
6
Jätkas ERKLi juhatus koosseisus:
1. Andres Rattasepp, Valgamaa
2. Lembe Maria Sihvre, alaliitude nõukoda
3. Anu Randmaa, MTÜ Rahvarõivas
4. Liina Veskimägi-Iliste (juhatuse esimees), MTÜ Vaselised
5. Virve Tuubel, Eesti Rahva Muuseum
6. Ave Matsin, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
7. Liivi Soova, Tallinna Rahvaülikool
8. Kristina Rajando, Vormsi Käsitöö Selts
9. Mareli Rannap, Saaremaa Käsitööselts KadakMari
Juhatuse koosolekud 2018. aastal: 19. jaanuar (Helsingi), 11. aprill (Tallinn), 7. september
(Tallinn) ja 12.10 (Viljandi).
2018. aastal töötasid käsitööliidus:
Kätli Saarkoppel-Kruuser – tegevjuht (alates august)
Liis Burk– arendusjuht
Liina Veskimägi-Iliste – juhatuse esimees, projektijuht (laadad, ettevõtlus)
Liivi Soova – nõustaja
Katre Tamp – tegevjuhi asetäitja (kuni august)
Maret Lehis – projektijuht (kutsete omistamine, kutsekomisjoni juhatamine)
Karin Vetsa – projektijuht (mentorprogramm)
Lembe Maria Sihvre – projektijuht (Keskaja Päevad ja Mardilaat)
Anne Velt – projektijuht (Keskaja Päevad)
Siiri Topaasia – raamatupidaja
7
Olulisemad tegevused aruandeaastal
Alus: ERKLi arengukava aastateks 2018–2022
EESMÄRK 1. ERKL on hästi toimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb
paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest.
Igas paikkonnas toimib infopunkt.
Kindel struktuur, ladus koostöö
ERKLi kehtiv arengukava on pikendatud ERKLi volikogus 10.02.2018 ja juhatuse
koosolekul (11.04.2018), kuid aasta algusest alates on tehtud samme olemasoleva arengukava
uuendamiseks arenduskonsultant Kristjan Otsmani abil. Toimus kuus kokkusaamist Tallinnas
ja Viljandis. Esimesel kohtumisel osalesid ka koostööpartnerid, paikkondlike käsitööseltside
esindajad, ERKLi töötajad ja juhatuse liikmed. Edasistel kokkusaamistel tehti arengukava
uuendamisega tööd juhatuse ringis. Kehtiva arengukavaga saab tutvuda ERKLi kodulehel.
Laiendatud volikogu ettevalmistus ja läbiviimine 10. veebruaril 2018. Päevakorra,
aruandjate ja uue tegevusplaani väljatöötamine. Aastaraamatu koostamine ja trükiks
ettevalmistus, trükiste koondamine.
Käsitööliidu struktuuri ülevaatamine ja täiendamine. Aruandeaastal on tõsisemalt peale
vaadatud ka ERKLi struktuurile. Seoses arengukava uuendamisega analüüsiti meie toimimise
skeemi ja ühingu struktuuri. Põhimõttelisi muudatusi otsustati mitte teha. Jätkub ka jooksev
koostöö uute eri käsitöövaldkondi esindavate ühenduste ja institutsioonidega (alaliidud,
ainelist pärandkultuuri esindavad ühendused jt).
Aruandeaastal toimus koostöö paikkondlike käsitööseltside/ühendustega seoses ürituste
korraldamise, tegevuse toetamise ja koordineerimisega. Paikkondlike seltside
tegevusvõimekus on erinev olenevalt vabatahtlike ja liikmete aktiivsusest seltsitöös,
käsitöövaldkonna arengust ja omavalitsuste erinevast panusest.
Aruandeaastal on ERKLi juhatus jätkanud koostööd Rahvakultuuri Keskusega (pärandihoidja
tunnustus, mentorprogramm, rahvarõivaprogramm, käsitööpäevad, rahvarõivaste tuulutamine
ja „Käsitöökojad üle maa“). Maakondade kultuurispetsialistide e-posti listi edastatakse infot
ERKLi olulisemate sündmuste ja ürituste kohta.
2018. aastal külastasime ERKLi juhatuse ja töötajatega paikkondi ja käsitööseltse/ühendusi
põhiliselt traditsiooniliste ettevõtmiste raames (Läänemaa, Viljandimaa, Raplamaa).
Mardilaada maakonnapäeva korraldamisega seoses käisime Setomaal. Väljasõitudel
tutvusime ka piirkondade teiste ettevõtjate ja külastuskeskustega.
2018/2019. aastateemaga ajatus seoses toimus mitmeid ettevõtmisi nii Tallinnas kui ka
maakondades. Suur „Ajatuse“ näitus Katariina kirikus rändas aasta lõpul edasi Tartusse
ERMi. Näituse kataloog ilmus 2018. aasta septembris. Nii Eesti Käsitöö Maja
rahvakunstigaleriis kui ka mitmel pool mujal toimus aastateemaga seotud näitusi.
Paikkondades toimus aastateemal mitmeid üritusi: käsitööseltsing Süstik korraldas
konverentsi „Vaimne kultuuripärand Raplamaal“. Kreutzwaldi Muuseum Võrumaal koostöös
Näputüü Seltsiga korraldas näituse 100 aasta vanusest käsitööst. Augustis toimus ajatuse-
teemaline VIII Lihula Lillkirja festival.
Alaliidud on ERKLi erialarühmitused – nii seltsinguna, mittetulundusühinguna kui ka lihtsalt
kodanikuühendusena tegutsevad kogumid. Alaliitude tööd koordineerib alaliitude nõukogu –
suhtlus toimib peamiselt elektroonilisi kanaleid kasutades. Eesmärk on koguda ja vajadusel
edastada informatsiooni erialaste tegemiste kohta, samuti aidata huvitatutel leida vastava ala
parimat meistrit. Alaliitude tegevus on muutunud mõnes valdkonnaks väga aktiivseks ja
väljapaistvaks ning tänu sellele tekib tihe koostöö ka paikkondlike seltsidega.
Koostöös Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonnaga on valminud mitmel aastal Tallinna
käsitöökaart, kus on kirjas ERKLi olulisemad ettevõtmised, Tallinnas tegutsevad keskused ja
8
poed. Kaarti antakse välja alates 2011. aastast ja selle tiraaž on viimastel aastatel olnud 20 000
eksemplari. Aruandeaastal kaarti ei uuendatud. Seda oli värskelt tehtud aastal 2017. Projekt
„Tallinna käsitöökaart“ loob hea võimaluse käsitööettevõtluse tutvustamiseks Tallinnas.
Seoses sellega, et ERKLi tegevjuhi asetäitja kohalt lahkus Katre Tamp ning tegevjuht Liis
Burk asus liidus teisele, väiksema töökoormusega ametikohale, asus alates augustist tegevjuhi
ametisse Kätli Saarkoppel-Kruuser.
EESMÄRK 2. ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja
Euroopas.
Meil on palju sõpru, oleme nähtavad
Koostöö Eestis ja Euroopas. Aruandeaastal kuulusid meie esindajad järgmiste
liikmesorganisatsioonide ja koostööpartnerite tegevust juhtivatesse organitesse:
Kultuuriministeeriumi juures tegutsev vaimse kultuuripärandi nõukogu (Ave Matsin)
Eesti Kultuurkapital, rahvakultuuri sihtkapital (Ave Matsin)
SA Kutsekoda, kultuuri kutsenõukogu (Ave Matsin)
Eesti Folkloorinõukogu (Liina Veskimägi-Iliste)
Eesti Vabaharidusliit (Katre Tamp)
Eesti Rahva Muuseumi nõukogu (Ave Matsin)
MTÜ Eesti Muuseumiühing (Virve Tuubel)
MTÜ ERM Sõprade Selts (Virve Tuubel, Liivi Soova)
Mulgimaa pärimuskultuuri programm (Virve Tuubel)
Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsioon (Liina Veskimägi-Iliste)
Põhjamaade Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsioon (Liis Burk, Liina Veskimägi-Iliste)
SA Fenno-Ugria (Lembe Maria Sihvre)
Loetletud ühenduste ja institutsioonidega jätkus koostöö. Vahendasime infot meie kohta ning
saime teavet teiste tegevusest. Infot oleme vastavalt selle olemusele levitanud Teataja
numbrites, kodulehel ja/või sotsiaalmeedias.
Tutvustame ERKLi suuremaid ettevõtmisi iga kuu turistidele suunatud The Baltic Guide’i
paberkandjal ja veebiajakirjas, samuti Tuleviku Disaini turismikaardil ja Tallinna
Turismiametiga koostöös valminud Tallinna käsitöökaardil. Suuremaid ettevõtmisi
(Mardilaat, Keskaja Päevad, rahvakunsti laat jm) reklaamime meediaplaani alusel suuremates
ajalehtedes, ajakirjades ja raadiokanalites. Aruandeaastal proovisime ka telereklaami:
reklaamisime Mardilaata Kanal2 ja Kanal11 eetris. Välireklaami oleme kasutanud Keskaja
Päevade ja Mardilaada tutvustamisel (tänavapostireklaam, digiekraanid, reklaamiribad).
Plakatitel kitsama publikuga paikades teeme välireklaami ka oma ürituste ja näituste kohta.
Meie ettevõtmisi on kajastanud erinevad väljaanded, TV- ja raadiokanalid (Maaleht,
Postimees, Kodu ja Aed, Käsitöö, ERR, TV3, Kanal2, Tallinna TV, Kuku raadio,
Vikerraadio, Raadio 4 jm).
Meie kesksemate tegemiste kohta on info saadaval Tallinna linna kodulehel, Kultuur.info
keskkonnas ja ERKLi koordineeritavatel Facebooki lehekülgedel.
Tihe valdkondlik koostöö on meil ajakirjaga Käsitöö, kus on avaldatud infot meie näituste ja
ettevõtmiste kohta. Samuti on seal kajastatud mitme meie liikme meistrikodasid ja toodangut.
Kodulehel www.folkart.ee alustasime aruandeaastal uuendust seoses kursustele
registreerumisega, nimelt soovime sisse viia automaatse tasumise kursusele registreerimisel.
Uuendus saab tööle 2019. aasta alguses. Kodulehel kajastame liidu tegevust, anname ülevaate
liikmete tegevusest, koolitusest jne. Välismaalastele vajalikku infot jagame ka ingliskeelses
versioonis ja Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsiooni Facebooki lehel. ERKLi
kodulehelt on otselink MTÜ Rahvarõivas lehele, oma kodulehel jagame koolituste ja
suuremate ettevõtmiste infot.
9
Infot ERKLi tegemiste kohta levitame ka sotsiaalvõrgustike Instagram ja Facebook lehtedel,
neist viimasel on juba üle 7800 jälgija. Kasutasime Facebookis ka tasulise reklaami võimalust
ja tegime otselülitusi oma üritustele. 2018. aasta lõpul läbisime ERKLi meeskonnaga ka
sotsiaalmeedia kasutamise koolitusi. Omandatud oskusi proovime edukalt edaspidisel
infoedastusel rakendada.
Peale ERKLi Facebooki lehe toimisid eraldi sotsiaalmeedia lehed Käsitöökojad Üle Maa,
Rahvarõivaste tuulutamine, Keskaja Päevad ja Mardilaat. Oleme palunud välisspetsialistidel
meid ka turundusalaselt õpetada, kuidas olla sotsiaalmeedias väljapaistvad ja veebiliikluses
arukad.
ERKLi ametlik e-aadress [email protected] toimib nii info koguja kui ka jagajana. Kontrollime
ja täiendame pidevalt ERKLi erinevaid meililiste. Põhilised listid info jagamiseks on juhatuse,
paikkondade, maakonna rahvakultuurispetsialistide, alaliitude ja toetajaliikmete omad.
Aktiveerime ka käsitööhuviliste meililisti. Omaette infoliste kasutavad meie liikmed eri
paikkondades.
Teave ERKLi ettevõtmiste kohta on saadaval paikkondade infopunktides üle Eesti,
Rahvakultuuri Keskuses, Eesti Käsitöö logo kandvates kauplustes ja meistrikodades.
Lendlehti meie ettevõtmistest saab ka Tallinna turismiinfo punktist. Koostöös Tallinna
Linnavalitsuse turismiosakonnaga jagame käsitööinfot Tallinna käsitööpoode tutvustaval
turismikaardil.
Aasta alguses esitasime KÜSKi institutsiooni arenguhüppe taotlusvooru projekti eesmärgiga
ERKLi tööd tulemuslikustada. Kahjuks ei saanud meie projekt rahastust. Aruandeaasta
alguses pidi paljude teiste Euroopa riikide koostöös esitatama rahvusvaheline ühisprojekt
meie käsitööpärandi talletamiseks ja alalhoidmiseks. Projekti eestvedajariik tundis aga, et vaid
mõnekuise ettevalmistusega ei ole mitmete koostööriikide ühine eesmärk piisavalt paigas ja
projekti esitamine lükkus tulevikku. Koostöö tugevdamise ja eesmärkide täpsustamise
esimese sammuna kohtusid kõik projektis osalevate riikide ühenduste esindajad maikuus
Brüsselis.
Kirjastustegevus
„Ajatuse“ näituse lisana ilmus kataloog 32 meistri tööst, kes ka näitusel osalesid. Kataloogi
koostas Liina Veskimägi-Iliste ja kujundas näituse kuraator Mae Kivilo. Selle kujundus järgis
lendleva Linnutee kujundit, mida andis edasi ka näituse väljapanek.
Oma kirjastatud raamatuid müüme raamatupoodides, muuseumipoodides, meie oma
kauplustes ja meistrikodades ning aruandeaastal müüsime ka Rahvakultuuri Keskuses.
Kevadel ja sügisel andsime välja ERKLi Teataja nr 38 ja 39. Juba traditsiooniliselt ilmus
kevadine versioon vaid veebilehena, sügisene paberkandjal (viimane on lisatud ka
aastaraamatu paberversioonile). Kõik Teatajad on ka elektrooniliselt allalaetavad ERKLi
kodulehelt.
Mardilaadaks ilmusid Mardilaada Leht 2018 (lisatud aastaraamatu paberversioonile) ja
koolituste voldik 2018/2019 ning ERKLi 2019. aasta infovoldik. Aruandeaastal andsime välja
ka Tunnustatud Eesti Käsitöö märki, paikkondlikke käsitöökeskusi, „Ajatuse“ näitust,
Keskaja Päevi ja Mardilaata reklaamivad flaierid.
Eesti Rahvusraamatukogu hallatavas e-keskkonnas on meie väljaanded talletatud soovijatele
tutvumiseks ja kasutamiseks.
EESMÄRK 3. Rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud elukestva õppe, järelkasvu
toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.
Õppida on mõnus, see viib asja edasi
21. septembril 2018 toimus ERKLi juhtide kool. Osa võtsid meie liikmesühingute esindajad
eri paikkondadest, alaliitude juhid, koostööpartnerid ning juhatuse liikmed. ERKLi esindajad
andsid ülevaate toimunud käsitööaastast, kuid kohtumise põhirõhk pandi eelseisva hooaja
10
teemadele. Väliskülalisena käis Loova Euroopa fondi esindaja meile tutvustamas nende
rahastusprogrammide võimalusi. Kuuldud kogemusest kasvas kohe välja ka mitu
mentorprogrammi uue võimaluse suunda. Kuna juhtide kooliga samale kuupäevale oli sel
aastal paigutatud ka aastateema „Ajatus“ seminar Katariina kirikus, olid inimesed üle Eesti
juba koos ja said korraga osa mitmest pakutavast üritusest.
Märtsi alguses toimus Rootsis Stockholmis Põhjamaade Rahvakunsti ja Käsitöö
Föderatsiooni aastakoosolek, kus ERKLi esindajad Liis Burk ja Liina Veskimägi-Iliste
kohtusid Põhjamaade esindajatega, et koos tagasi vaadata olnud aasta käsitöötegemistele igas
riigis, tutvuda üksteise 2018. aasta plaanidega ning otsida võimalusi koostööks. Peale
kogemustevahetust otsustati ühendada riikides eri aegadel toimuvad käsitöö meistrikodade
päevad, nagu meil on „Käsitöökojad üle maa“. Ühine nimetaja saab olema „Põhjamaade
käsitööpäevad“, mille toimumise aeg on septembri esimesel nädalal. Infot jagame selle tarvis
loodaval Facebooki kontol. Toimuvad näitused, töötoad ja esitlused. Iga riik saab oma
tegevused ise otsustada. Eestis otsustasime siiski säilitada juba toimiva „Käsitöökojad üle
maa“ ürituse. Tore oli üle pika aja föderatsiooni ridades taas tervitada Fääri saarte esindajaid.
2019. aasta kevadine kokkusaamine toimub Islandil.
Eesti ja Soome ühisnäitus „Kootud sõprus“. ERKL ja Soome käsitööühendus TAITO
korraldasid naabermaade käsitööd tutvustavad näitused Helsingis ja Tallinnas. Soomes toimus
näitus 4.–30. oktoobrini 2017, Eestis 17. aprillist 7. maini 2018. Mõlemal näitusel osales kaks
Eesti ja kaks Soome meistrit. Eestist tutvustas rahvuslikus stiilis kampsuneid Riina Tomberg,
traditsioonilisi kirikindaid aga Külli Jacobson. Soomest osales näitusel kudumisettevõte
Kaino, kes tutvustas suviselt kerget kudumite kollektsiooni, Ilona Korhonen esitles käsitsi
värvitud lõngasid. Näitus toimus Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
ERKLi juhatuse liige Virve Tuubel ja tegevjuht Liis Burk osalesid 5.–6.07.2018 Riias
Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsiooni aastakoosolekul. Kohtumise üks peamisi
teemasid oli ühingu edasise suuna ülevaatamine, täpsustamine ja eesmärkide ajakohastamine.
Võeti vastu ka uus liikmesriik – Fääri saared. Föderatsioonile valiti sel kohumisel ka uus
juhatus. Sinna sai valituks ka ERKLi esimees Liina Veskimägi-Iliste, kes oli oma
kandideerimisnõusoleku enne kohtumist kinnitanud. Juhatusse jäid ka Norra ja Rootsi
esindajad. Suuremate otsustena hakatakse ühingule looma uut kodulehte (eelmine
„kaaperdati“ mõni aasta tagasi), sest hetkel edastatakse infot vaid Facebooki kontolt. Samuti
hakatakse suuremat rõhku panema ühingu maine kujundamisele ja uute liikmesriikide
leidmisele. Iga liikmesriik tegi ka ettekande. ERKLi tegemisi tutvustas Liis Burk. Palju
tähelepanu ja kõneainet pälvis meie näitus „Ajatus“ ning mitu meie koostööprojekti võeti
eeskujuks.
Läti käsitööliit võõrustas külalisi ka võimalusega nautida nende uhket tantsupidu, mis jättis
väga kauni ja võimsa mulje.
19.–20. novembril toimus Rootsis föderatsiooni juhatuse koosolek, kus keskenduti eelkõige
uue kodulehe loomisele.
2017. aastal uuendasime koostööd rahvuskultuuriseltsidega. Aruandeaasta Mardilaadal olid
külas marid, kes tutvustasid oma rahvarõivaid. Kõikidel päevadel oli võimalus osaleda
meistrikojas ning soovi korral osta omanäolisi rahvuslikel ainetel loodud käsitöötooteid.
Euroopa riikide ühisprojekti European Intangible Heritage koosolek toimus 9.05.2018
Belgias, Brüsselis. Eesti koostööpartner projektis on ERKL, mida esindasid koosolekul Liis
Burk ja Liina Veskimägi-Iliste. Kohtumisel osalesid Itaalia, Gruusia, Prantsusmaa, Belgia,
Leedu ja Eesti ühingute esindajad. Mõnest riigist on projektis mitu ühingut. Kohtumisel
tutvustati projektis osalejatele oma ühingut, leiti ühisosa ja -huvi ning hakati kinnitama 2018.
aasta jaanuaris valmis kirjutatud ühisprojekti eesmärke ning täpsustama viise nendeni
jõudmiseks. Koostöö eesmärk on meile omase pärandi säilitamine ning tutvustamine laiemale
avalikkusele, sealhulgas ka uute meistrite väljaõpetamise alustamine. Olemasolevaid
meistreid ja nende tööd hakatakse salvestama, et sel viisil pärandit viia võimalikult suure
11
publikuni. Samuti toimuvad pärandit ja traditsioone tutvustavad üritused ja õpitoad. Projekti
raames keskendutakse käsitööle laiemalt, kaasates käsitöölisi näiteks ka arhitektuurses mõttes
säilitamist väärt majade taastamiseks vajalikule tööle. Projekti liikmete edasine ülesanne on
võimalike sponsorite ja rahastuse leidmine oma riigist.
Augustis oli Riia linna päevadel väljas eestlaste keskaja turg ja küla. Väljapaneku eestvedaja
oli Riia linna kutsel ja toetusel Hopneri Maja koostöös ERKLiga. Tutvustasime meie
traditsioonilist käsitööd, toimusid õpitoad.
ERKLi kultuurireis viis meid aruandeaasta septembris Peterburi. Uhked paleed, külluslik
arhitektuur, lummav kultuurilugu – sellised märksõnad iseloomustasid neljapäevast
reisikogemust. Ilm kostitas meid nii külma tuule, värskendava vihma kui ka pilve tagant
paitava päikesega. Külastasime mitut muuseumi, kuulasime haaravaid lugusid Venemaa
valitsejatest, kultuurieliidist ja vallutustest. Nautisime sõitu Neeval ning saime kaasa elada
rahvuslikule kultuuriprogrammile koos traditsioonilise õhtusöögiga. Reisi üks tipphetki oli
kindlasti balletietendus. Saime reisilt palju positiivseid emotsioone ja seame mõtteid juba
uutele reisisihtidele.
2017. aastal kutsus Itaalias tegevust alustanud Michelangelo Foundation ERKLi endaga
koostööd tegema. Ühingu eesmärk oli luua Euroopa-ülene käsitöövõrgustik ning korraldada
traditsioonilist käsitööd edendavaid ettevõtmisi. Käesoleva aasta septembris toimus nende
kaheaastase töö tulemusena Veneetsias suursugune näitus „Homo Faber“. Giorgio Cini saarel
oli 16 näituseruumis väga erinevas võtmes välja pandud meistrite töid. Käsitöövõtete
edasiandmisel oli suurt rõhku pandud erinevate interaktiivsete lahenduste kasutamisele.
Väljapaneku mõistmisel ja hoomamisel oli abi igas näitusesaalis toimetanud vabatahtlikest
käsitöötudengitest, kes esemeid ja väljapanekut tutvustasid. Üks näitusehall oli pühendatud ka
käsitöötehnoloogiatele, meistrid olid väljas oma õpitubadega, kus sai nende tööd jälgida ja
mõnel juhul selles ka osaleda. Näituse ajal toimus Euroopa riikide tasandil loodud
käsitööedendajate võrgustiku koosolek ja konverents. ERKLi esindas Liis Burk. Näitust
korraldanud ühing Michelangelo Foundation planeerib ettevõtmist tulevikus korrata. Huvi oli
üle ootuste suur ja tagasiside on olnud ääretult positiivne.
Thbilisis, Gruusias toimus 28.–30. septembril teine rahvusvaheline käsitööfestival EthnoFest
2018. ERKL oli festivalile kutsutud, et osalejatele tutvustada Eesti käsitööd ning luua
kontakte kohalike tegijatega.
Gruusia käsitööst paistis silma väga heal tasemel nahatöö, kangatrüki ja tikanditega. Festivali
laval toimusid kõigil kolmel päeval loengud, tutvustati traditsioonilist käsitööd ja rahvuslike
elementide kasutamist nüüdisaegses disainis. Esinesid disainerid ja meistrid Ameerikast,
Euroopast ja Gruusiast. Festivalil osalesid väljapanekutega lisaks Gruusia meistritele
Armeenia ja Aserbaidžaani käsitöölised.
ERKLi poolt osalesid Liina Veskimägi, Liivi Soova ja Katrin Lükk (MTÜ Käsitöömaailm).
Meie Gruusia kontaktidega tekkis sisukas mõttevahetus. Siiski otsustasime nähtu ja kohapeal
saadud kogemuse põhjal, et praegu me ei plaani sellest festivalist ise suuremalt osa võtta.
Oktoobri keskel osales ERKLi arendusjuht Liis Burk Rootsis toimunud NordPlusi
toetusprogrammi seminaril, mille eesmärk oli alustada riikidevahelisi koostööprojekte
kultuuripärandi ja ainelise pärandi hoidmiseks ja edendamiseks. Seekord oli fookus
täiskasvanuharidusel. Koostööseminaril osalesid Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Islandi, Läti ja
Leedu ühingute esindajad. Eestist olid seminaril veel Folkloorinõukogu ja Eesti Rahva
Muuseumi esindajad. Esimesel õhtul tuli teistele osalejatele tutvustada oma ühingut ja riiki.
Samuti toimus üleüldine tutvumine ja võimalike koostööpartnerite leidmine. Kahel järgneval
päeval olid osalejad jagatud valdkondade kaupa gruppidesse ning toimus teemapõhine
ajurünnak. Leiti arendamist vajavad ühised suunad ning riikide esindajate koostöös otsiti
võimalikke lahendusi. Oma ideid esitleti ka teistele osalejatele. Edukamad koostööprojektid
esitavad 2019. aasta veebruaris oma ideetaotluse NordPlusi programmist rahastuse saamiseks
ning viivad positiivse vastuse puhul planeeritu ka ellu. ERKL koos Soome, Norra ja Läti
12
ühingutega lõi projektiidee eesmärgiga esile tuua elavat pärandit. Esimese sammuna võetakse
käsile võrgustiku loomine ja esitatakse rahastustaotlus.
ERKLi koolituskeskus
ERKLi koolituskeskuse koolitusloa number on 6934HTM. Koolitustegevusest teavitame
ERKLi kodulehel, Facebookis ja meililistide kaudu. Kursuste nimekiri, korraldamise
tingimused ning kinkekaardi ostmise ja kasutamise võimalused on kajastatud kodulehel
www.folkart.ee koolituskeskuse rubriigis. Registreerimine kursustele toimub meie kodulehe
www.folkart.ee registreerimissüsteemi kaudu.
Rahvarõivakoolitustele on võimalik registreerida ainult kodulehel Eesti Rahvarõivad
(rahvaroivad.folkart.ee). Suunav link koolitustele asub endiselt ka Tallinna Rahvaülikooli ja
ERKLi kodulehel.
Lisaks meie kursuste kajastamisele ERKLi ja Tallinna Rahvaülikooli kodulehel on meie
Facebooki lehel avalikud fotoalbumid, mis võimaldavad info kiiret levitamist paljudele
huvigruppidele. Samas annab lehekülg kursustel osalenutele operatiivset ja kiiret tagasisidet
ning infot inimeste soovide kohta. Aruandeaastal levitasime aktiivselt infot oma kursuste
kohta erinevatele sotsiaalmeediagruppidele, kuhu kuuluvad käsitööst ja isetegemisest
huvitatud inimesed. MTÜ Rahvarõival on samuti Facebooki leht, kus on klubi tegevust
tutvustav avalik fotoalbum. Tegutsevad Rahvarõivaklubi ning Padja- ja Tekiklubi, neile on
loodud Facebookis kinnised grupid, mille kaudu osalejad vahetavad muljeid, küsivad nõu ja
suhtlevad omavahel.
Aruandeaastal korraldati huvi- ja käsitöökursusi Allikamaja Koolituskeskuses (Lühike jalg
6a) ja Estonia pst 5a. Allikamaja koolituskeskuses toimunud koolitused olid seotud peamiselt
rahvarõivateemaga, kuid aina rohkem korraldame neis ruumides ka teiste käsitöövaldkondade
kursusi.
Lisaks on täienduskoolitusi korraldatud ka alaliitude kaudu: alaliitude kursused, suvekoolid ja
käsitöölaagrid. Kõigil suurematel rahvakunsti- ja käsitöölaatadel on korraldatud
meistrikodasid ja õpitubasid nii täiskasvanutele kui ka lastele.
2018 maikuus toimusid Allikamaja koolituskeskuses lahtiste uste päevad, mille raames oli
külastajatel võimalus tutvuda erinevate meistrite töödega. Liis Luhamaa oli välja pannud
taimedega värvitud lõnganäidised, Triin Hellat demonstreeris nahast valmistatud ehteid, kotte.
Kauni helmekeede väljapanekuga esines Anu Randmaa. Lisaks toimus Padjaklubi raames
valminud patjade näitus. Loositi välja kinkekaart ning külalistel oli võimalus osaleda Lembe
Maria Sihvre juhendatud töötoas ja Rahvarõiva Nõuandekoja töötoas.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu kursused
Kevad 2018
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
1. Eesti sokikannad Anu Pink 8 12
2. Rahvuslik tikand argirõival Lembe Maria Sihvre 9 12
3. K Erinevate tanude kokkuõmblemine Silja Nõu 8 6
4. Pott- või kabimütsi õmblemine Maret Lehis 16 7
5. Käiste või särgi kokkuõmblemine Vilve Jürisson 8 8
6. P Rahvarõiva seeliku või
kaapotkleidi alumise osa
õmblemine
Vilve Jürisson 4 6
7. Naiste rahvuslikud kampsunid või
kaapotkleidi ülemise osa
õmblemine
Vilve Jürisson 12 8
8. P Meeste rahvuslikud vatid Vilve Jürisson 8 5
9. Kudumitest lapitöö – segatehnikas Janika Saar 16 9
13
vest
10. Tanulintide maalimine Lembe Maria Sihvre 4 4
11. Nahast kott või rahakott Triin Hellat 8 8
12. Nahast ehted Triin Hellat 4 6
13. Kangatrükk Tiina Sillar 8 7
14. Shibori Tiina Sillar 8 7
15. K Vabatehnikas tikand Ethel Elor 8 7
16. Oub või pärg või murumüts Maret Lehis 5 5
17. Vitssõle valmistamine Indrek Ikkonen 12 12
18. P Telgedel kootud vardakott Hille Ahun-Vaarpuu 12 6
19. Muhu heegelpitsid Alliki Oidekivi 8 5
20. Läänemaa heegeldatud pitsid Lembe Maria 6 6
21. Pitskleidi kudumine Siiri Reimann 32 10
22. Sõba, suurräti või vaipseeliku
kudumine
Maret Lehis 40 9
23. Tanude õmblemine Silja Nõu 8 6
24. Hiiumaa heegelpitsid Aet Reha 8 6
25. Kiri- või lapiline vöö Maret Lehis 16 9
26. Triibuseeliku kanga kudumine Maret Lehis 40 9
27. Ruuduseeliku- või kaapotkleidi
kanga kudumine
Maret Lehis 40 6
Kokku 356 201
Sügis 2018
Kursus Juhendaja Maht Osalejad
28. Muhu „pätipealsete“ tikkimine Piret Lember 8 8
29. Loodusvärvid rahvarõivastes Liis Luhamaa 4 4
30. K Tanu, käiste või särgi tikkimine Silja Nõu 28 7
31. Niplispits edasijõudnutele Kristiina Nemirovitš-
Dantšenko
36 13
32. Helkurlille valmistamine Taive Sarnik 3 4
33. P Kõlavöö kudumine algajatele Maiken Mündi 4 7
34. Rahvuslik tikand algajatele Lembe Maria Sihvre 9 8
35. Sukad rahvarõivaste juurde Anu Pink 8 8
36. Silmkoelised vatid Riina Tomberg 12 5
37. Läänemaa tikand Lembe Maria Sihvre 9 3
38. Muhu „pättide“ õmblemine ja
tallutamine
Piret Lember 8 9
39. Niplispits algajatele Kristiina Nemirovitš-
Dantšenko
24 11
40. Võrkvöö põimimine Marit Külv 16 5
41. Jüri kiilsukkade kudumine Anu Pink 12 10
42. Arhailine tikand Lembe Maria Sihvre 9 7
43. Nõelvilditud kuuseehted Maaja Kalle 6 6
44. Kokku 196 115
Rahvarõiva Nõuandekoja kursused toimusid Allikamaja koolitusruumides, Rahvarõiva
Nõuandekojas, Lühike jalg 6a. Kursusi kureeris koolitusjuht Kätli Saarkoppel-Kruuser.
Kursused toimuvad argipäevaõhtuti algusega 17.30 ja nädalalõppudel. Nädalavahetuse
kursused sobivad kaugemalt tulnud juhendajatele. Populaarsemad kursused olid aruandeaasta
kevadsemestril Eesti sokikandade kudumine, rahvuslik tikand argirõival, vitssõle
14
valmistamine, pitskleidi kudumine, sõba, suurräti või vaipseeliku kudumine. Sügissemestri
populaarsemad kursused olid Muhu „pätipealsete“ tikkimine, Muhu „pättide“ õmblemine ja
tallutamine, niplispits edasijõudnutele, sukad rahvarõivaste juurde, Jüri kiilsukkade
kudumine.
Rahvarõivakoolitused on esemepõhised, st kõik rahvarõivakomplekti kuuluvad esemed on
haaratud. Kursused on aasta-aastalt samad – nii on võimalik 2–3 aasta jooksul kõiki kursusi
läbides rahvarõivakomplekt valmis teha. See, kes on valmistanud vähemalt kolm komplekti,
läbinud vajalikud teoreetilised kursused ja koostanud kirjaliku töö, võib taotleda rahvarõiva
meistritunnistust.
MINU RAHVARÕIVAS – SÄRGIST SÕBANI
Kursus vältab kaks aastat, sisaldab teoreetilist ja praktilist rahvarõivaõpet ning rahvakultuuri
loenguid. Kursuse käigus valmistatakse üks meeste või naiste rahvarõivakomplekt ning
koolituse lõpus väljastatakse lõpetajatele tunnistus.
Tunnid toimuvad üks kord kuus nädalavahetusel. Vahepealsel ajal eeldatakse osalejalt
iseseisvat tööd. Kursuse põhiosas toimub tikkimine ja õmblemine. Lisaks tuleb läbida
kohustuslikud lisakursused vastavalt valitud komplektile ja koolituskavale ning soovi korral
võtta valikkursusi. Lisaks rahvarõivakomplektile kirjutab iga osaleja kursusetöö ja
metoodilise materjali. Koolituse läbinutel on võimalik kutsestandardi tingimustele vastavalt
(rahvaroivad.folkart.ee) taotleda rahvarõivameistri kutsetunnistust.
Kursuse juhendajad on Silja Nõu, Vilve Jürisson, Anu Randmaa, Maret Lehis.
Huvi kursuse „Minu rahvarõivas – särgist sõbani“ on jätkuvalt suur. Uus kursus 25 osalejaga
alustab tööd sügisel 2019.
2018. aastal jätkab tööd edasijõudnute grupp, kus „Minu rahvarõivas – särgist sõbani“ III
grupist on seitse aktiivset osalejat. Konsultatsioonid toimuvad iga kahe kuu tagant. Suur rõhk
on iseseisval tööl.
MTÜ Rahvarõivas poolt ellu kutsutud Rahvarõivaklubi kokkusaamised toimusid enamasti
kord kuus neljapäeviti ja nende käigus pakuti osalejatele võimalust laiendada teadmisi
rahvarõivaste kohta nii teoorias kui ka praktikas. Klubis osalejate soove arvestades kutsuti
juhendama ja esinema mitmeid oma ala spetsialiste. Klubi jätkab oma tegevust uuel
poolaastal.
Rahvarõivaklubi teemad Juhendaja Maht Osalejad
I kord Õmmeldud vardakotid Merli Mänd 4 ak/h 4
II kord Sõrmede kudumine Anu Randmaa 4 ak/h 10
III kord Lahttasku – mis see veel on? Ülli Kont 4 ak/h 8
IV kord Õmmeldud rätikotid Maaja Kalle 4 ak/h 6
V kord Neolõngade värvimine Lembe Maria
Sihvre 4 ak/h 8
VI kord Helmevöö 1, tikandi
valmistamine Ülli Kont 4 ak/h 10
VII
kord
Helmevöö 2, nahast vöö
valmistamine Triin Hellat 4 ak/h 6
VIII
kord
Helmevöö 3, tikandi ja
nahast vöö kokkupanemine Triin Hellat 4 ak/h 4
IX kord Vöölõngade üle korrutamine Liis Luhamaa 4 ak/h 8
X kord Võrkvööd pärimuses ja
tänapäeval Marit Külv 4 ak/h 6
XI kord Mustri lugemine kirivöölt Maret Lehis 4 ak/h 9
15
MTÜ Rahvarõivas algatatud kursusesari Padjaklubi nimetus muutus Padja- ja Tekiklubiks.
Padjaklubi kevadhooaja kokkuvõtteks korraldati näitus „Padjasadu“ Eesti Käsitöö Maja
rahvakunstigaleriis. Klubi kokkusaamised toimusid kord kuus argipäeviti, uuendusena klubi
tegevuses külastati muuseume tekkide uurimise eesmärgil. Klubi jätkab tegevust uuel
poolaastal.
Padja- ja tekiklubi teemad Juhendaja Maht Osalejad
I kord Märgvilttehnikas padjakate Mareli Rannap 4 ak/t 6
II kord Muhu tikand Anu Kabur 4 ak/h 10
III
kord
Eesti Vabaõhumuuseumi
külastus, tekkide uurimine
Kätli Saarkoppel-
Kruuser 4 ak/h 4
IV kord Harjumaa Muuseumi
külastus, tekkide uurimine
Lembe Maria
Sihvre 4 ak/h 10
V kord Teki tikkimise
konsultatsioon 1
Lembe Maria
Sihvre 4 ak/h 5
VI kord Teki tikkimise
konsultatsioon 2
Lembe Maria
Sihvre 4 ak/h 3
Eesti käsitööd tutvustavaid loengud, kursused väliskülalistele
ERKL on pidanud oluliseks Eesti käsitöövaldkonna tutvustamist nii katusorganisatsioonide
koosolekutel kui ka Eestis.
Meistrikodade ja õpitubade korraldamine
Meistrikojad ja õpitoad toimusid meie suurematel ettevõtmistel koostöös MTÜga
Rahvarõivas. Kodukäsitöö OÜga oleme turismifirmade tellimusel korraldanud Tallinna
külastavatele inimestele külastusi käsitöökeskustesse ja meie näitustele. Tänu aastate jooksul
tekkinud kontaktidele ja heale kogemusele on meie juurde rõõmuga pöördutud.
Meistriõpe. Kutseeksamite korraldamine
Käsitöö kutsealade kutsetunnistust on seni välja antud kuuel erialal: tekstiilitöö, sepatöö,
nahatöö, puutöö, keraamika ja klaasipuhumine. 2018. aastal toimusid esimesed eksamid
mööblirestauraatori erialal. Võimalik on taotleda 3.–7. taseme kutsetunnistust.
Rahvakunsti ja käsitöö kutsenõukogu koosseisus esindas 2018. aastal käsitööliitu Ave Matsin.
Kutsekomisjoni koosseis 2018. aastal: Maret Lehis – esimees, Pille Kivihall – aseesimees,
Anu Randmaa, Kersti Laanmaa, Andres Rattasepp , Eili Soon, Meelis Kihulane, Joonas Kiri.
2018. aastal toimusid kutseeksamid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis (tekstiil,
keraamika), Haapsalu Kutsehariduskeskuses (tekstiil, mööblirestaureerimine), Räpina
Aianduskoolis (tekstiil), Kuressaare Ametikoolis (tekstiil, keraamika), Kopli Ametikoolis
(tekstiil, puutöö, nahatöö), Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis (sepatöö,
mööblirestaureerimine), Tallinna Ehituskoolis (mööblirestaureerimine). Sillamäe Kutsekoolis
(tekstiil) toimus kutseeksam seoses kooli ühinemisega Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega ja
struktuurimuutustega 2018. aastal viimast korda.
2018. aastal toimus kokku 22 kutseeksamit:
3. taseme osakutseeksamid – 5
3. taseme eksamid – 2
4. taseme eksamid – 12
5. taseme eksamid – 2
6. taseme eksamid – 1
16
Kutsetunnistus anti kokku 168 taotlejale, eksami läbisid kõik kutset taotlenud.
Seoses kutsestandarditesse sisseviidavate muudatustega kõrgemate kutsetasemete ja
töömaailma eksameid ei toimunud, kuid on tehtud eeltööd nende läbiviimiseks 2019. aastal:
uuendatud hindamisstandardeid, ühtlustatud eksamitasusid, osaletud VÕTA-teemalistel
koolitustel.
2018. aastal uuendati tekstiilkäsitööliste, puukäsitööliste, seppade ja nahkkäsitöö valmistajate
olemasolevaid kutsestandardeid ning loodi 5. taseme kutsestandard nahkkäsitöö
valmistajatele. Alustati tööd tekstiilkäsitöö 4. taseme kutseõppe riikliku õppekava
koostamisega, mis valmib 2019. aasta alguseks.
Mentorprogramm
2018. aastal käivitus järjekordne rahvakultuuri mentorprogramm (2018–2022), milles ka
ERKL jätkuvalt osaleb. See programm on loodud rahvakultuuri eri valdkondade elujõulisuse
tagamiseks õpetajate õpetamise kaudu. Programm aitab kaasa taseme ja oskuste tõstmisele
valdkonna tippspetsialistide ehk mentorite juhendamisel. ERKLi juures on praegu tegevad 37
mentorit.
2018. aastal toimus kokku 33 mentorkoolitust, lisaks paikkondade koolitustele viidi läbi ka
üleriigilisi ajatuse aastateema näituse korraldamisega seotud koolitusi. Peaaegu võrdselt
toimus nii käsitööettevõtluse kui ka käsitöötehnikate koolitusi.
Uute mentoritena lisandusid sel aastal Mae Kivilo, Barbara Lehtna, Siiri Reimann ja Pille
Källe. Mae Kivilo annab mentorina nõu käsitöö müügikeskkondade kujundamisel, samuti
aitas ta käsitöömeistreid ajatuse aastateema näituse ettevalmistamisel. Barbara Lehtna õpetab
loomeettevõtluses inspiratsiooni leidma ja säilitama, tema praktilistel koolitustel saab selgeks
Etsy poe kasutamine müügiplatvormina. Mentorid Pille Källe ja Siiri Reimann viivad
paikkondadesse teadmisi ja oskusi Haapsalu salli, räti jt pitsiliste kudumite valmistamisest.
2019. aastal jätkub mentorkoolituste korraldamine paikkondades ja nagu eelmisel aastal saab
iga paikkond võimaluse ühe koolituse korraldamiseks. Võimaluse korral tahame rohkem
korraldada kahepäevaseid koolitusi, kuna programmist tulenev ajapiirang (5 tundi päevas)
jääb paljude käsitöötehnikate puhul liiga lühikeseks. Samuti on plaanis korraldada üleriigilisi
koolitusi. Info mentorite ja uute koolitusteemade kohta lisatakse ERKLi kodulehele:
folkart.ee/koolitus/mentorprogramm/mentorid.
EESMÄRK 4. Traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja
tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö.
Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.
Koos tehtud, hästi tehtud
Pärandihoidja auhinnad 2017
Katre Arula, paikkondlike rahvuslike käsitöötraditsioonide alahoidmise ja edendamise eest
Anne Ütt, paikkondlike rahvuslike käsitöötraditsioonide alahoidmise ja edendamise eest
Harvi Varkki, rahvuslike käsitöötraditsioonide alahoidmise ja edendamise eest
Autasud anti välja 10. veebruaril 2018 volikogule järgnenud koosviibimisel Tallinnas, Vene
6.
Stipendiumid ja tunnustused
ERKLi juhatuse ettepanekul on taotletud stipendiume ja toetusi nii suurettevõtmiste
korraldamiseks kui ka käsitöömeistrite tegevuse toetuseks erinevatelt fondidelt ja
institutsioonidelt.
17
2018. aastal said:
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali peapreemia
- Mae Kivilo, näituse „Ajatus“ kureerimise eest
- Kaarel Kuusk, näituse „Ajatus“ kureerimise eest
- Kristina Rajando, näituse „Ajatus“ eestvedamise eest
- Sandra Urvak, näituse „Ajatus“ pildistamise eest
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tänupreemia
- Mirje Sims, piirkonna traditsioonilise käsitöö hoidmise eest
- Marju Heldema, piirkonna traditsioonilise käsitöö hoidmise eest
- Seto Käsitöö Kogo, piirkonna traditsioonilise käsitöö hoidmise eest
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu fond
- Mareli Rannap, stipendium paikkondliku Rahvarõiva Nõuandekoja mudeli
väljatöötamiseks Saaremaa Nõuandekoja näitel
Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas toimusid 5.–8. juulil 2018.
Keskaja stiilis tegevused toimusid Raekoja platsil, Harju tänaval, Niguliste kiriku esisel
väljakul, Tallinna Raekojas, Katariina kirikus, Hopneri majas jne.
Raekoja platsil oli pealava, kus toimus eeskava iga päev 12–17, selle aasta peokülaline oli
Obscurus Orbis Lätist. Platsil oli keskaja stiilis meistrite laat töötubade ja meistrikodadega.
Avarongkäik ajastutruu muusika, kostüümide ja meelelahutusega viis Viru väravate juurest
Raekoja platsi lavale, meeleolukale Keskaja Päevade avamisele. Harju tänaval Niguliste
kiriku esisel väljakul oli sisse seatud Keskaja küla. Külas toimusid töötoad lastele,
osavusmängud, keskaegne mõõgavõitlus ja jõukatsumine, kunstikool. Keskaja külas olid
töötoad ja meistrikojad suurtele ja väikestele. Jõukatsumine ja osavusmängud toimusid
Lonkava Hundi Koja eestvedamisel. Avatud oli viburada. Keskaegsel karnevalil Hopneri
Majas toimus ajastutruu pidu meeleolukate osavusmängude, tantsu, eeskava ja keskaegse
toiduga. Keskaegse turniiri korraldasid ajalooklubi Nordburg võitlejad, võistkondi ja osalejaid
oli kohale tulnud üle Euroopa. Lisaks toimus veel hulgaliselt ettevõtmisi vanalinnas:
jalutuskäigud Jaak Juskega, teatrietendused lastele, programmid muuseumides jne. Keskaja
Päevi kajastati erinevates meediakanalites, meid pandi tähele.
Selle aasta parimad:
Puidumeister – Meelis Kihulane
Noameister – Juris Karaseves
Luumeister – Silja Reemet
XXII Mardilaat toimus 8.–10. novembril Saku Suurhallis. Mardilaat on traditsiooniline
eestimaise käsitöö väljapanek Tallinnas. Seal pakutakse käsitöötooteid parimatelt meistritelt,
toimuvad koolide ja kirjastuste esitlused, Rahvarõiva Nõuandekojast saab teavet rahvarõivaste
kandmise ja hooldamise kohta. Avatud on meistrikojad, toimuvad kontserdid, pakutakse
kohalikku toitu.
Mardilaada peakülaline oli seekord Setomaa. Toimusid töötoad, meistrikojad
kultuuriprogramm. Reedeõhtusel Käsitöö Ööl astusid mardikavaga üles Seto Siidisõsarõ
koor, Sarve Õie tutvustas Seto rõivaid. Etnomood oli samuti sel korral setoaineline. Õhtu
peaesinejad oli Seto Miihi Summ ja punkbänd Tuhkwizza. Mardilaada väliskülalised tulid
Marimaalt: tuntud tikkijad Alevtina ja Ljubov Fedorova.
18
Mardilaadal esitleti konkursi „Uus toode Mardilaadal“ võidutöid:
- Lihula ja Kadrina ainetel jakk, Kersti Loite Viru Käsitöö Salong
- Seto pitsiga padi, Ulve Kangro, Ullaline OÜ
- Nooda pesulõksukott, Mare Kallas, Nooda OÜ
- Katre kindakirjatehnikas motiiviga ringsallid, Katre Arula, Katre Meistrikoda OÜ
- Kotikollektsioon Arma, Vivika Sopp ja Nataliya Sukhorukova, Kango Tekstiil OÜ
Traditsiooniliselt kooti Mardilaadal ühisvaipa ja tikiti Marditekki.
Tunnustati XXII Mardilaada parimaid:
- Meelis Kihulane
- Radikainen OÜ/ Radikainen Inga
- Koosdisain OÜ
Lisaks traditsioonilisele laadamelule on Mardilaat ikka kohtumispaigaks ja kogemuste
vahetamiseks meistritele, käsitööhuvilistele ja kõigile uudishimulikele, kellel huvi rahvakunsti
ja käsitöö vastu. Tegemist jätkus nii suurtele kui ka väikestele kõigil kolmel päeval.
2019. aasta Mardilaat toimub 7.–10. novembril.
Mardilaadal andsime välja viis uut Tunnustatud Eesti Käsitöö märki:
- Imbi Karu, tootegrupp loodusvärvidega värvitud lõngadest käsitsi kootud kindad ja sokid
- Anu Sergo, kangastelgedel kootud linasest linikud ja vaibad
- Katre Arula, „peidunööbitehnikas“ valminud tooted: rõivad, kotid, ehted
- OÜ Kango Tekstiil (Vivika Sopp, Nataliya Sukhorukova), käsitsi telgedel kootud kangast
tooted – rõivad ja aksessuaarid
- Porcellisa OÜ (Liisel Lepik), tootepere von Lauw käsimaalinguga portselannõude sari
Rahvakunsti laat
Rahvakunsti laat toimus 20.–22. juulil Raekoja platsil. Rahvakunsti laat on vana aja stiilis
laat, kus kauplevad kohalikud meistrid väärt käsitöö ja talutoiduga. Töötubades sai kätt
proovida ja meistrite tööd jälgida, avatud olid puidu-, naha- ja tekstiilikojad. Endiselt jagus
osavõtjaid ka 21. juunil traditsioonilisel noortelaadal, kus oma käsitööd pakkusid ka lapsed.
Rahvakunsti laadal toimusid mitmed töötoad ja jätkus ka rahvuslik eeskava.
Paikkondades toimub pidevalt uusi traditsioonilisi ettevõtmisi, rahvakunsti- ja
käsitöösündmuste kohta saab infot ERKLi kodulehe kalendrist ja alamlehelt „Sündmused“.
Meistrite laat
Meistrite laat toimus 28. juulil rahvusvahelise koorifestivali Europa Cantati ajal ühepäevase
ettevõtmisena Tallinnas Raekoja platsil. Laadal pakuti käsitöötooteid meie parimatelt
kohalikelt meistritelt.
Kaubeldi sepise ja tekstiiliga, puidu ja klaasiga, osta sai ehteid ja lelusid, rõivaid ja
keraamikat. Avatud olid rahvusliku käsitöö töötoad.
Näituste korraldamine Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk 22, Tallinn) ja
mujal
Aruandeaasta oli igati edukas rahvakunstigaleriile, kõik planeeritud tegevused toimusid ja
näituste tase oli ühtlaselt kõrge. Rahvakunstigalerii täidab jätkuvalt olulist kohta rahvusliku
käsitöö järjepidevuse säilitamisel. Kõrgetasemelised käsitöönäitused ja meistrikojad on
andnud meistritele võimaluse oma loomingu esitlemiseks personaalnäitustega. Nii sai 10
meistrit esitleda on viimaste aastate loomingut, korraldada meistrikoda ja kohtuda huvilistega.
Uustulnukate seas paistis silma Küllike Tuvike oma näitusega „Võtame vabalt“. Märgi
Tunnustatud Eesti Käsitöö omanikest korraldasid aruandeaastal näituse Lembe Sihvre, Ulve
Kangro, Liina Veskimägi-Iliste ja Raja Kohv. Viimastel aastatel on oma näituste ja esitlustega
olulisel kohal ka käsitööd õpetavad koolid. Seekord tegime tutvust Vigala Tehnika- ja
19
Teeninduskooli ning Eesti üldhariduskoolide õpilastöödega. Viimase näituse korraldajaks oli
käsitööõpetajate selts Aita. Väga omanäoline oli Pärnu muuseumi korraldatud näitus, kus
esitleti uut rahvarõivaraamatut ja selle inspiratsiooniallikaid. Külalisnäitus oli seekord Läti
rahvakunstistuudiolt ROTA. Traditsioonilist ja nüüdisaegset kudumisdisaini esitleti ERKLi
ning Soome käsitööliidu ühisnäitusel „Kootud sõprus“. Sama näitus toimus 2017. aasta
sügisel Helsingis.
Huvi näituste külastamise vastu on olnud aastatega kasvav. Kindlasti on kaasa aidanud
rahvakunstigalerii hea asukoht ja Eesti Käsitöö Maja kui rahvakunstikeskus, kus lisaks
rahvakunstigaleriile tegutseb kolm meistrikoda ja külalistel on võimalus osta kohapeal
käsitööd.
Traditsiooniliselt valib ERKLi juhatus igal aastal välja ka parima näituse
rahvakunstigaleriis. Sel aastal pälvis parima näituse tiitli Pärnu Muuseumi esemetest
koostatud näitus „Piduriided Pärnumaalt“.
Rahvakunstigalerii 2018. aastal toimunud näituste nimekiri on toodud lisas.
Täname kõiki paikkondi, kes korraldasid aastateemaga seotud ettevõtmisi!
Käsitöö propageerimine aastateema kaudu
Käsitööliidu aastateema ajatus kutsus meid piiluma meistri töötuppa, jälgima tööprotsessi
ning saama osa kaunist ja kõnekast näitusest.
Katariina kirikus oli 7. septembrist 7. oktoobrini väljas Mae Kivilo ja Kaarel Kuuse kureeritud
ning 32 meistri teostatud näitus, kus traditsiooniline käsitöö oli tõstetud ebatavalisse vormi.
Suurtel keradel esitletud tehnikad andsid võimaluse nautida käsitöö ilu ja tehnikate omapära.
Fotograaf Sandra Urvak võttis kõigi näitusel osalenute tööd üles nende tavapärases
keskkonnas. Näitusest ilmunud kataloog on suurepärane jäädvustus käsitöömeistriks olemisest
ja käsitöö hetkeseisust. Soovin tänada lisaks kuraatoritele ja fotograafile Kristina Rajandot ja
Liis Luhamaad, kelle mõtted ja toetus aitas näitusel õnnestuda. Suur tänu meistritele, kes olid
varakevadel nõus hullumeelse väljakutse vastu võtma ja oma töö suurele vormile teostama.
Näitus rändas alates novembrist edasi Eesti rahva Muuseumi.
Aruandeaastal tavapärast aastateema konkurssi ei toimunud.
Selle asemel kuulutasime välja tootekonkursi „Rõõm käsitööst“.
Konkurssi inspireeris meid korraldama ERKLi lähenev juubeliaasta. Soovisime tunda koos
rõõmu käsitöö tegemisest. Üks levinud viis on jätkata juba meistri poolt välja pakutud ideid.
Vahel on tore, kui vajalikud materjalid on juba komplektina saadaval ja ettevalmistatud.
Konkursi eesmärk oli leida uusi loometööle kutsuvaid käsitöökomplekte, mis aitaksid
huvilistel etteantud materjalide ja juhendiga ese üksi või juhendaja abiga lõpuni valmistada.
Osalema ootasime Eesti käsitööst inspireeritud meistreid ning konkursile laekuski väga
põnevaid eri käsitöötehnikates ja materjalidest töid.
Konkurss toimus eelmisel aastal alanud projekti LooTöö jätkuna. Projekti LooTöö eesmärk
on käsitööettevõtluse toetamine ja uute koostööpartnerite kaasamine. Käsitöötoodete
turuletoomine koostöös kunsti ja disaini õpetavate kõrgkoolide ja käsitööettevõtega rikastab
turgu ning annab tudengitele võimaluse osaleda ettevõtluses juba õppeprotsessis.
Väikeettevõtted saavad kogemuse koostööks kunstnike/disaineritega. Seda toetab Tallinna
Ettevõtlusamet.
Konkurss „Rõõm käsitööst“ võidutööd
I koht
Tõstamaa Käsitööselts. Tee-ise-komplektid, inspireeritud ühe kihelkonna
rahvarõivastest: „Lihtsalt“ pajalapp, pajakinnas, laste põll
II koht
Monika Hint. Ilmaring, ponimus-paela punumine
20
III koht
Imbi Rattassepp, Salakarp
Julia Amor, Kõlavõlu
Regina Vaske (LoreStamps), Tempel 1 ja Tempel 2
Sama tootekonkurssi kordame ka 2019. aastal.
ERKLi juhatus otsustas sel aastal laiendada tiitli „Maakonna tegu 2018“ saamise tingimusi
ja andis preemia välja maakondadeüleselt. Tunnustuse pälvis Dagmar Säkäjärvi, kes on
keskendunud ja põhjalik rahvusliku käsitöö ja rahvarõiva propageerija ja õpetaja. Tema
eestvedamisel toimib asjalik ja aktiivne Facebooki leht „Rahvuslikud riided ja rahvariided“.
14. märtsil 2018 oli 3D kultuurõhtul oma lugu rääkimas kunagine Tallinna Moemaja, mis
omal ajal andis juhiseid riietumiseks mitte ainult Eestis, vaid kogu Nõukogude Liidus. Sel
õhtul tuli juttu 1957. aastal asutatud ettevõtte väärikast ajaloost ja selle rollist moetarbijate
harimisel ning loomulikult legendaarsest Siluetist. Külalised olid Moemajas töötanud
kunstnikud Krista Kajandu ja Kai Saar. Nende isiklikud meenutused ja tollaste moeetenduste
kommentaarid olid kõige oodatum osa sellest õhtust. Külalisi oli kultuurõhtul 30 ringis. 3D
kultuurõhtud on toimunud juba alates 2014. aastast.
XXIII käsitööpäevad toimusid koostöös Läänemaa Käsitööseltsi, Haapsalu Pitsikeskuse ja
kohalike meistritega 4.–5. mail Haapsalus ning kandsid nime „Tehtud Haapsalus“.
Käsitööpäevade seekordne suund oli külalistele ja osavõtjatele tutvustada selle piirkonna
tavandeid, käsitööd ja meistreid.
Käsitööpäevade esimesel päeval toimunud seminaril Haapsalu Kutsehariduskeskuses
tutvustasid oma arengulugu kohalikud käsitöömeistrid, toimusid näitused, meistrikojad. Õhtul
oli pidulik õhtusöök koos kohaliku disainkäsitöö esitlustega. Teisel päeval sai iseseisvalt
külastada piirkonna ettevõtteid. Toimusid näitused ja muuseumid tutvustasid piirkonna
ajalugu.
Osavõtjaid ja kuulajaid oli kahel päeval kokku umbes 150 inimest.
2019. aastal otsustati käsitööpäevi mitte korraldada. Vaatame üle ürituse formaadi ja
otsustame, kas jätkata.
„Käsitöökojad üle maa“ aktsioon toimus 20. oktoobril, sedakorda juba kaheksandat korda.
Eriti palju oli käsitöökodasid sel aastal Võrumaal ja Hiiumaal. Teised piirkonnad pakkusid
üldiselt kahte-kolme käsitöö koostegemise võimalust. Käsitöösõpru rõõmustas lai valik
tegevusi: eri kodades sai proovida kätt tiffani-tehnikas klaasitööga, valmistada niplispitsi,
kududa hülgeküti salli, õmmelda lapitehnikas asju ja teha töökojas sepatööd. Valmistati ka
nööpidest ehteid, heegeldati, maaliti kalosse, vilditi käsitööseepi, meisterdati
kihelkonnavärvides karpe jne. ERKLi käsitöökoda toimus Tallinnas ja valmistasime koos
rookroone Urmas Veersalu juhendamisel. Täname kõiki käsitöötubade korraldajaid,
juhendajaid, osalejaid!
2019. aasta „Käsitöökojad üle maa“ toimuvad 19. oktoobril.
EESMÄRK 5. Eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset Eesti käsitööd, mis
on üks eestluse identiteedi aluseid.
Oma on armas
Jätkasime märgi Tunnustatud Eesti Käsitöö väljaandmist ja tutvustamist. Märgi eesmärk on
toetada käsitööettevõtlust, tunnustada käsitöömeistreid/ettevõtjaid ja tõsta esile
kõrgetasemelisi käsitöötooteid.
Märgi Tunnustatud Eesti Käsitöö eksperdikomisjoni koosseis: Kadi Pajupuu (esimees), Merle
Suurkask, Evelin Tsirk, Urmas Puhkam ja Liivi Soova (ERKLi juhatuse esindaja). Vajadusel
kaasatakse komisjoni erialaspetsialist.
21
2018. aastal anti välja viis märki. Tänaseks on tunnustuse saanute nimekiri järgmine:
2014
Haapsalu käsitööselts MTÜ, Aasa Jõelaid, Pille Källe, Pille Schneider, Saima Tee –
traditsiooniline Haapsalu sall ja rätik
Hestia MTÜ, Angelika Nöps, niplispitsi tehnikas valmistatud rahvuslikud pitsid
Ruut ja Triip OÜ, Riina Tomberg, rahvuslike rõivaste sari „Varjud ja triibud“
Schenkenberg OÜ, Aivar Reidla, muuseumiesemete koopiatena valmistatud hõbeehted
Ullaline OÜ, Ulve Kangro, Seto pitsi ainetel loodud rõivad ja aksessuaarid
2015
Kagu Kudujad OÜ, Külli Jacobson, rahvusmustrites kirikindad
Katre Arula, kindakirja tehnikas valmistatud tooted
Kodukäsitöö OÜ, rahvuslikud jakid
Teopaik OÜ, Anu Randmaa, roositud kudumid
Sirje Raudsepp FIE, Kadrioru karud
2016
MTÜ Piiri Peal, kollektsioon Sinilnik
Vildiveski OÜ, tooteperekond KOE
Villapai OÜ, Eesti maalamba- ja alpakavillast tooted
2017
Lembe-Maria Sihvre FIE, rahvuslikud tited
2018
Anu Sergo, kangastelgedel kootud linasest linikud ja vaibad
Imbi Karu, loodusvärvidega värvitud lõngadest käsitsi kootud kindad ja sokid
OÜ Kango Tekstiil (Vivika Sopp, Nataliya Sukhorukova), käsitsi kangastelgedel kootud
tooted – rõivad ja aksessuaarid
Porcellisa OÜ (Liisel Leppik), tootepere von Lauw käsimaalinguga portselannõude sari
Katre Arula, „peidunööbitehnikas“ valminud tooted: rõivad, kotid, ehted
Osalesime esimest aastat Soome, Rootsi, Islandi, Norra, Taani, Eesti ja Fääri saarte ühiselt
korraldatud Põhjamaade käsitööpäevade aktsioonis. Eestis kutsuti ühel septembrikuu
nädalal üles käsitöötalgutele, et valmistada kiri-kotte. Kiri-kott on kindla suurusega pisike
kotike, mille materjali ja valmistamise tehnika sai iga meister ise valida. Oluline oli koti
kaunistuses või mustris edasi anda mõnda sõnumit ehk kirja. Oktoobri keskpaigaks kogusime
valminud kiri-kotid kokku ja Mardilaadal olid need heategevusmüügil. Kiri-kotte toodi meile
üle 40. Neid oli valmistatud väga erinevates tehnikates ja mitmesugustest materjalist.
Valdavalt oli tekstiilmaterjalist õmmeldud ning tikandi või mõne muu pitsiga kaunistatud
kotte, aga oli ka heegeldatud, kootud kotte. Kõik kotid kandsid väga sooje soove ja sõnumeid
meistritelt. Neist otsekui õhkus armastust käsitöö vastu!
Kogu müügist teenitud tulu läheb Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi arendavaid teraapiaid
vajavate laste heaks. Summa anname üle mais 2019. Rahalisi annetusi saab kuni 1. maini
2019 teha ka ülekandena Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu arveldusarvele
EE122200001120045106. Selgituseks märkige „Heategevusfond“.
Suur tänu kõikidele suurtele ja väikestele meistritele, kes oma kiri-koti heategevuseks
annetasid!
Käesolevast aastast muutsime ERKLi ettevõtluspäeva formaati. Seni oli sündmuse nimetus
„Ettevõtjate foorum“. Ettevõtluspäeva raames kogunevad nüüd paikkondade käsitöökeskuste
esindajad ühisele töökoosolekule, et leida võimalusi ja väljundeid käsitööettevõtluse
arendamiseks ja tõhusamaks koostööks. Ühtlasi külastame mõnda ettevõtjat, kes on oma töö
ja edukate lahendustega silma paistnud. Kuulame tema edulugu ja õpime kogemusest.
22
Ettevõtluspäev toimus 12.10.2018 Viljandimaal Koordikambris. Andsime välja ka tunnustuse
käsitööettevõtja 2018, kelleks sai Monika Hint.
Monika on taluperenaine ja ettevõtja, kes on loonud endale oma suurt kirge toetava töökoha
Koordi kondikambris. Leiduri ja isemõtlejana on ta välja töötanud rea uusi töövahendeid,
tehnikaid ja võtteid luu töötlemiseks. Nii näiteks võib tema laias tootevalikus leida taimedega
värvitud luust vardavarbaid ja põdra lõualuust noatupe.
ERKL toetajaliikmeid reklaamitakse ERKLi kodulehel www.folkart.ee, samuti meie kaks
korda aastas ilmuvas infolehes Teataja. Toetajaliikmed on nimekirjades valdkonnapõhises
järjekorras, veebilehel on otseavatavad lingid nende kodulehtedele.
ERKLi kodulehel on siseturismi edendamise eesmärgiga kajastatud maakondades toimuvad
suuremad üritused ja laadad, samuti tutvustatakse maakondade turismikaarte „Ring ümber
käsitöö“. Hetkel on meie kodulehel „Tsõõr ümber Vana-Võromaa käsitüü“, „Ring ümber
Viljandimaa käsitöö“ ja Tallinna käsitöökaart.
23
LISA 1
Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii näitused 2018
Eesti Käsitöö Maja (Pikk 22, Tallinn)
5.12–2.01 See pole lihtsalt üks keha. Katre Arula
2.01–22.01 Lihtne ja soe. Suguvõsa. Tiia Artla
23.01–12.02 Tehtud südamesoojusega. Kose Kunsti ja Käsitöö Seltsi näitus
13.02–5.03 Pidurõivad Pärnumaalt. Pärnu Muuseumi ja MTÜ Rahvarõivas
6.03–26.03 Vigala raud IX. Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
27.03–16.04 Lood soojusest (Tales of Warmth). Läti rahvakunstistuudio ROTA
17.04–7.05 Kootud sõprus. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning Soome
Käsitööliit
8.05–28.05 Tumering II. Aivar Rumvolt
29.05–18.06 Lisbeth sõitis kuurorti. OÜ Kango Tekstiil
19.06–09.07 Padjasadu. MTÜ Rahvarõiva Padjaklubi
10.07–30.07 Kunst puidus. Schefferwood OÜ
31.07–20.08 Kolm lammast ja koer. Liina Veskimägi-Iliste
21.08–10.09 Võtame vabalt. Küllike Tuvikene
11.09–1.10 Pits nimega Seto. Ulve Kangro
2.10–22.10 Isikunäitus. Piret Aavik
24.10–12.11 100 loometööd koolidest. Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA
13.11–03.12 Lenda lenda lepalind. Lembe Maria Sihvre
4.12–2.01 Soojad kampsunid. OÜ Kodukäsitöö
24
LISA 2
2018. aasta mentorkoolitused maakondades
N
r
Paikkond Paikkondlik
tellija
Kuupäev Teema Tundid
e arv
Mentor
1 Harjumaa Tiiu Jalakas 28. sept Kangakudumine: saori 5 Anneli Säre
2 Harjumaa Piret Aavik 9. dets Haapsalu salli kudumine 6 Pille Källe
3 Hiiumaa Ain Jepišov 13. okt Käsitööettevõtlus.
Autoriõigused loomeettevõtluses
5 Maire Forsel
4 Hiiumaa Ain Jepišov 9. dets Käsitöö müügikeskkonna kujundamine.
Aastateema ajatus näituse kujundamine
5 Mae Kivilo
5 Ida-
Virumaa
Erika Kõllo 15. dets Värviline Seto pits 5 Ulve Kangro
6 Jõgevamaa Katre Arula 29. okt Erinevad kangakudumise tehnikad ja
sidusõpetus
5 Hille Ahun-
Vaarpuu
7 Jõgevamaa Katre Arula 10. dets Erinevad kangakudumise tehnikad ja
sidusõpetus
5 Hille Ahun-
Vaarpuu
8 Järvamaa Silvia Aarma 13. okt Haapsalu kolmnurkne rätt 5 Siiri Reimann
9 Kihnu Maie Aav 1. nov Käsitöötoodete esitlemine, väljapanekute
kujundamine
8 Kadi Pajupuu
10 Läänemaa Marju Viitmaa 6. dets Roosimine Tõstamaa moodi 5 Anu Randmaa
11 Läänemaa Marju Viitmaa 10. dets Tõstamaa roositud kinnaste kudumine 5 Anu Randmaa
12 Lääne-
Virumaa
Kersti Loite 18. dets Etsy kui käsitöömüügi platvorm 5 Barbara Lehtna
13 Muhumaa Ülle Kuusk 25. nov Haapsalu salli kudumine 5 Siiri Reimann
14 Muhumaa Ülle Kuusk 9. dets Haapsalu kolmnurkse räti kudumine 5 Siiri Reimann
15 Pärnumaa Liis Luhamaa 12. aug Metallist litrite ja nööpide valmistamine 5 Indrek Ikkonen
16 Pärnumaa Liis Luhamaa 15. nov Käsitööesemete pildistamine 5 Sandra Urvak
17 Pärnumaa Liis Luhamaa 18. dets Rahvuslikus stiilis vaipade tikkimine 5 Lembe Maria
Sihvre
18 Raplamaa Triinu
Ülemaante
27. okt Arhailised käsitöötehnikad: vaselised 5 Astri Kaljus
19 Raplamaa Ivi Sark 31. okt Käsitööettevõtlus.
Autoriõigused loomeettevõtluses
5 Maire Forsel
20 Tallinn Liina
Veskimägi-
Iliste
3. dets Loomeettevõtja inspiratsiooni säilitamine 5 Barbara Lehtna
21 Tallinn Liina
Veskimägi-
Iliste
5. dets Sotsiaalmeedia haldus 5 Katrin Vilimaa-
Otsing
22 Tartumaa Kati
Grauberg-
Longhurst
26. okt Mustrimeetrid: rulltrükk kangale ja paberile 6 Kadi Pajupuu
23 Tartumaa Kati
Grauberg-
Longhurst
18. dets Arhailised tekstiilitehnikad:
kõlavööd ja sukapaelad Tartumaalt
5 Astri Kaljus
24 Valgamaa Marge
Tadolder
16.-17.
veebr
Rahvuslik tikand 5 Lembe Maria
Sihvre
25 Viljandima
a
Leida Mägi 3. mai Ehtimine ja rahvuslike helmekeede
valmistamine
5 Anu Randmaa
26 Viljandima
a
Leida Mägi 17. nov Tekstiilide korrastamine, hooldamine ja
säilitamine
5 Ulve Kangro
27 Vormsi Kristina
Rajando
27. okt Loomeettevõtlus. Etsy pood 5 Barbara Lehtna
28 Võrumaa Vilve Oja 5. dets Käsitööettevõtlus.
Autoriõigused loomeettevõtluses
5 Maire Forsel
29 üleriigiline Liina
Veskimägi-
Iliste
5. juuli Aastateema ajatus 5 Mae Kivilo
30 üleriigiline Liina
Veskimägi-
Iliste
16. juuli Aastateema ajatus 5 Sandra Urvak
31 üleriigiline Liina
Veskimägi-
Iliste
2. aug Aastateema ajatus 5 Mae Kivilo
32 üleriigiline Liina
Veskimägi-
Iliste
20. aug Aastateema ajatus 5 Sandra Urvak
33 üleriigiline Liina
Veskimägi-
Iliste
17. dets Aastateema ajatus 5 Lembe Maria
Sihvre
25
ERKL Reg nr 80107338
ERKL 2018. raamatupidamisbilanss
seisuga 31. detsember 2018
EURODES (KOMAKOHATA)
Majandusaasta lōpp Majandusaasta lōpp
31.detsember 2018.a. 31.detsember 2017.a.
AKTIVA
KÄIBEVARA
RAHA JA PANGAKONTOD 22720 11974
NÕUDED JA ETTEMAKSED
LÜHIAJALISED NÕUDED 2544 5837
ETTEMAKSED HANKIJATELE
184 250
NÕUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 2728 6087
KÄIBEVARA KOKKU 25448 18061
AKTIVA KOKKU
25448 18061
PASSIVA
KOHUSTUSED
VÕLAD JA ETTEMAKSED
OSTJATE ETTEMAKSED 9000 5495
VÕLAD HANKIJATELE 380 1770
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 9380 7265
KOHUSTUSED KOKKU 9380 7265
NETOVARA
EELMISTE PERIOODIDE AKUMULEERITUD TULEM 10796 15236
ARUANDEPERIOODI TULEM 5272 -4440
NETOVARA KOKKU 16068 10796
PASSIVA KOKKU
25448 18061
26
ERKL Reg nr 80107338
ERKL 2018. tulemiaruanne
EURODES (KOMAKOHATA)
2018.a. 2017.a.
TULUD
1. LIIKMETASUD
1.1 Mittesihtotstarbelised
Liikmemaksud
3030 915
Liikmetasud kokku 3030 915
2. ANNETUSED JA TOETUSED
2.1 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused
Valitsuse sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 47500 47500
2.2 Sihtotstarbelised annetused ja toetused
Valitsuse sihtfinantseerimine projektideks 116588 88005
Annetused ja toetused kokku 164088 135505
3. Muud põhitegevuse tulud
31541 32008
TULUD KOKKU
198659 168428
KULUD
Sihtotstarbelised kulud:
projektide otsesed kulud
-120727 -105434
stipendiumid ja toetused
-2700
Sihtotstarbelised kulud kokku
-123427 -105434
Mitmesugused tegevuskulud
-23514 -24732
Tööjõukulud:
palgakulu
-34713 -31915
sotsiaalmaksu kulu
-11455 -10532
töötuskindlustuse kulu
-278 -255
Tööjōukulud kokku
-46446 -42702
KULUD KOKKU
-193387 -172868
ARUANDEAASTA TULEM
5272 -4440
27
PAIKKONDADE KÄSITÖÖÜHENDUSTE AASTAARUANDED
HARJUMAA
Käsitööühendused
Anija käsitööklubi
Ardu Kangakoda
Hobiring Nobenäpud
Naisseltsing AMFORA
Kose Päevakeskus
Kose Kunstikool / MTÜ Kose
Kunstikeskus
Kose Kunsti ja Käsitöö Selts
Ääsmäe Külakogu
Ohtu Külaselts
Keila Sotsiaalkeskuse päevakeskus ja
kangakudujad
Vanamõisa Külaselts
Keila Lapiselts
Vääna Külaselts
Keila Kultuurikeskuse tarbekunstiringid
Kunstiring Sirlett Keilas
Klooga Seltsituba – Käsitöö Ateljee
MTÜ Pakri Käsitöö ja Kodulookoda
Aruküla käsitööring
Käsitööettevõtjad
MTÜ Määramäe Meistrikoda
FIE Avalaid Monika
FIE Smitt Helena
FIE Tiiu Jalakas
Iisaka talu
FIE Enno Veersalu
FIE Õnne Mägi
Lahemaa Pärimuskoda
MTÜ Rannamännid Loksa
Nurme Looduskosmeetika OÜ
MTÜ Tuulekell
MTÜ Võtikmetsa Hobikoda
MTÜ Vääna Külakoda
MTÜ Metsatuka Kunstiait
MTÜ Vaarikas Vahukoorega
MTÜ Lammas Ruudus
MTÜ Austrvegr Selts
Divello Miniplastika OÜ
Perline Estonia OÜ
Candelina OÜ
MTÜ Ardu Huvikeskuse värkstuba
FIE Külli Ojasson
Eelika keraamika
Mary Aimsalu
Silvi Alliman
Kraamikoda
Kitty Torim-Laine
Loomeleheke
MTÜ Väike Värkstuba
Ferrum Fabrica OÜ
Raudsepa Loomelust OÜ
Maurite Desing
Harju Loogiline MTÜ
Vildivilla
Kaja Kurn
Liivi Lutter Sinkko
Liisel Leppik
OÜ Viiskand
Koogi talu
Heljo Laev
Pakri Meistrikoda MTÜ
OÜ Vilt ja Puit
OÜ Jussi Sussid
Merily Käsitöötuba
Zinuc küünlad
Käsitöökauplused
Määramäe Meistrikoda Padisel
Nurme Looduskosmeetika OÜ kauplus
Tallinnas Sikupilli Prismas
Muuseumipood Harjumaa Muuseumis
Kauplus-Stuudio Piste Viimsis
Perline Estonia OÜ neli filiaali Tallinnas
Käsitöösalong Vaarikas Vahukoorega
Keilas
Ohtu Küla Jõulupood (projektipood
detsembris)
Padise käsitööpood (valla projektipõhine
suvepood)
Kase talu käsitööpood
Piibe butiik
Tulilill OÜ
Ärklitoa tuustipood
MTÜ Rannamännid Loksal
Kunsti- ja käsitööbutiik Ravila mõisas
28
Infopunktid
Keila Kultuurikeskus
Anija valla Kultuurikeskus
MTÜ Kose Kunstiselts
Harjumaa Muuseum
Ravila Mõis
Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskselts
Tiiu Jalakas, tel: +372 524 7284, e-post: [email protected]
Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit (HKL), Keila, Keskväljak 12, Harjumaa
Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskselts asutati 2008. aasta sügisel Harjumaa
Kultuurikorraldajate Liidu allüksusena, eesmärgiks käsitöötraditsioonide alalhoidmine ja
edasiarendamine, info jagamine ja koolituste korraldamine. Keskselts oli tol ajal jagatud
neljaks kuraatorite poolt juhitud piirkonnaks Põhja-, Ida-, Lääne- ja Lõuna-Harjus. Tänaseks
piirkonnad enam ühtselt ei tegutse, otseseid kuraatoreid piirkondadel pole.
2018. aasta tegevusaruanne Maakondlikult on koordineeritud osalemine suvise „Põlvkondade peo“ ajal toimuval
käsitööpäeval ja sügisene ülemaaline käsitöökodade projekt, lisandunud on Euroopa
käsitööpäev. Käsitööliikumine on aktiivne eelkõige piirkonniti, käsitöö tegijad on iseseisvad.
Traditsiooniliselt jätkuvad nn omakandi ettevõtmised käsitöö propageerimisel ja
käsitööoskuste levitamisel.
Suuremad ettevõtmised Harjumaa käsitööpäeva ei korraldatud, küll oli huvilistel võimalus osaleda 2. juunil Harjumaa
laulu- ja tantsupeo laadal Viimsis.
MTÜ Käsitöösalong Vaarikas Vahukoorega oli nomineeritud aasta tegijaks kui võimekaim
MTÜ. Käsitöösalongil oli tore aasta – nad kujundasid aknamüüginäitusi Rakveres ja Pärnus
ning meisterdasid Harju Maakonnaraamatukogule muinasjuttudest inspireeritud vaateakna.
Alates 2017. aastast on märksõnaks EV100. Mais eksponeeriti Keilas 100 meetrit lapivaipa
„Minu Eesti täna“. Sellest kujunes vahva koostööprojekt eri asutuste vahel: lapivaipu
eksponeeriti korraga Keila Kultuurikeskuses, Harju Maakonnaraamatukogus ja Keila
Sotsiaalkeskuses. Selleks et huvilised igale poole jõuaksid, korraldati nn näitusekõnd, mis
algas Keila sotsiaalkeskusest, kust ühiselt suunduti raamatukokku ja lõpuks ootas
kultuurikeskuses osalejaid väike suupistelaud. Projekti üks eestvedajatest Sirje Pakler jagas
igal pool lahkelt selgitusi.
MTÜ Kose Loome on algatanud Kose vallas toreda isetegijate jõuluturu traditsiooni, mille
oluline osa on väga toredad temaatilised käsitöönäitused Kose kultuurikeskuses detsembrikuu
teisel nädalavahetusel. Näituse pealkiri oli „Niit ja nööp“. Näituse teeb eriliseks see, et
eksponeeritud on nii tänapäevane kui ka ajalooline käsitöö, mida peidavad meie esivanemate
varasalved.
24. märts – uuskasutuspäev Keila Noortekeskuses koostöös Naiskodukaitse Keila jaoskonna,
kodutütarde ja noorkotkaste Keila rühma ja Kaitseliidu Keila Kompaniiga.
12. mai – kevadlaat „Kose kutsub külla“.
26. mai – Keila päev, suur laat, avatud hoovikohvik „Palume vaibale!“, lisaks kohvile ja
koogile kangakudumise töötoad ja vaipade müük.
13. juuni – Keila piirkonna käsitöötegijate õppesõit.
16. juuni – pärimuspäev Ravila Karjakastellis.
30. august – Harjumaa Muuseumi konverents rahvariietest ja näituse kataloogi esitlus.
1. september – keskaja päev Jäesaarel.
28. september – Riisipere Rahvamajas toimus Anneli Säre mentorkoolitus (saori kudumine).
1. detsember – andresepäeva laat Harjumaa Muuseumis.
29
8. detsember – Kose isetegijate jõuluturg.
8. detsember – näituse „Meelespeaõis ja kaheksakand“ kataloogi esitlus Harjumaa
Muuseumis.
8. detsember – jõululaat ja kõrvitsasupiköök Keila Sotsiaalkeskuses. Laada teeb eriliseks see,
et põhilisteks müüjateks on pensionärid ja puuetega inimeste organisatsioonid.
2018. aastal oli maakonna kultuurikalendris nii väiksemaid ja suuremaid käsitöönäitusi,
laatasid kui ka muid sündmusi, mille ühe osana toimus käsitöömüük või korraldati töötubasid.
Harjumaa muuseumi juures tegutseb Harjumaa Rahvariide Nõukoda
Aasta jooksul toimus kuus rahvarõiva nõuandelaupäeva
19. mai – rahvariiete tuulutamine
Näitus „Harjumaa rahvariided läbi aja“
27. oktoober – rahvarõivameistrite laat
Käsitöönäitused Harju Maakonnaraamatukogus
Veebruar – Kiwanise heategevuslike nukkude näitus „100 sõpra“
Veebruar – Haapsalu kutsehariduskeskuse rahvusliku tekstiili eriala näitus
Mai - juuli „Näitus paberimaailmast“ Birgit
August – Õie Julie Väärtnõu „Tikitud pildid“
September – „Lummavad kihelkondlikud ehted“ Keiu Kulles
Detsember – Maurite Desing „Vilditud ilu“ müüginäitus
Keila Kultuurikeskuses
Eksponeeriti aasta jooksul korduvalt oma maja keraamika- ja portselanimaaliringi liikmete
töid.
Aprill 2018 – Keila Sotsiaalkeskuse suurrättide ja sõbade näitus „Üks igapäine asi“
Mai viimasel nädalal – tarbekunstiringide ülevaatenäitus
Suvel Sirje Rannametsa keraamika müüginäitus „Kapist välja“
Keila Sotsiaalkeskus
Mai – käsitööringide hooaja ülevaatenäitus
Sept-okt – Taimi Pitsi EV100 näitus „100 ristpistes pilti“
Nov-dets – Aide Leit-Leppmetsa näitus „Pitsilised pildid“
Nov – kangakudujate vaibad Mardilaada näitusel
Suurimad käsitöölaadad Harjumaal on juba traditsiooniks saanud Vanamõisa käsitöölaat
augustis, Vanamõisa Külaselts korraldab ka jõulumaad ja sellega kaasnevat laata.
Keila päeva laat toimub mais, Laulasmaa suvelaat juulis. Alates maist korraldasid Harjumaa
külad avatud väravate päevi, kus külaseltsid tutvustasid omakandi tegemisi, ja peeti kohvikute
päevi, millega kaasnes alati ka käsitöö töötubasid ja müüke.
Mais – Keila piirkonna vanemaealiste käsitöötegijate õppesõit Pärnusse taaaskasutusnäitusele,
Maarja Magdaleena Gildi ja alpakafarmi Ares.
Koostöö teiste institutsioonidega
Maakondlike käsitööürituste kavandamisel olid endiselt head koostööpartnerid ERKL,
Harjumaa Omavalitsuste Liit, piirkondade kultuurikeskused, rahvamajad, külakeskused,
kunstikeskused, noortekeskused, naiskodukaitse ja käsitööettevõtjad. Koostööd tehakse
rohkem piirkondlikult.
2019. aasta tegevusplaan
Jaanuar Kuumtrükitehnikad tekstiilil Kose Loome ja Kose Kunstikeskuse esitluses
Tallinna Rahvaülikoolis
Harjumaa Muuseumis rahvariiete tuulutamine
Märts Keila kangakudumise ringi 55. tegutsemisaasta tähistamine ja näitus
maakonnaraamatukogus, teemapäev, õppesõit
11. mai Kevadlaat Kosel „Kose kutsub külla“
25. mai Kehra päeva laat
1. juuni Põlvkondade pidu koos käsitööpäevaga Padisel
30
8. juuni Pärimuspäev Ravila Karjakastellis, rahvamuusika, käsitöötoad, näitused
18. august Vanamõisa käsitöölaat
August Keila piirkonna käsitööliste õppesõit
7. detsember Kose isetegijate jõuluturg ja näitus „Tähtis päev“. Turul on eesmärk tutvustada
oma väikeettevõtjaid
Tavapäraselt toimuvad aasta lõikes kohalikud näitused, käsitööpäevad ja -laadad. Endiselt
osaleme ka üleriigilistes käsitööprojektides. Kindlasti toimub kohtadel palju huvitavat, millest
praegu info puudub.
Kose Kunsti ja Käsitöö Selts
Piret Aavik, tel: 507 8055, e-post: [email protected]
Ravila tee 21, Ravila mõis, Kose vald 75101, Harjumaa
Kose Kunsti ja Käsitöö Selts on asutatud 2012. aastal. Seltsi tegevuse eesmärk on rahvuslike
käsitöötraditsioonide järjepidevuse säilitamine oma liikmete tegevuse kaudu, rahvakunsti- ja
käsitööhuviliste koondamine, koolituste, näituste, õpitubade ja õppereiside korraldamine.
2018. aasta tegevusaruanne Näitus „Tehtud südamesoojusega“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (23. jaanuar –12.
veebruar)
Kunsti- ja käsitööpäevad „Kuu täis kunsti ja käsitööd” (veebruar–märts)
Kunsti- ja käsitöönäitus „Eesti Vabariik 100“ Kose Kultuurikeskuses (24.02.–05.03)
Aastateema ajatus õpitoad (märts–detsember)
Kevadnäitus Kose raamatukogus (aprill)
Keraamikapäevad (aprill–mai)
„Kose kutsub külla“ (12. mai)
Väljasõit Haapsalu pitsipäevale (august)
„Käsitöökojad üle maa“ (20. oktoober)
Mardilaat Kose Kultuurikeskuses (10. november)
Mentorkoolitus: Haapsalu sall (9. detsember)
Jõululaat Ravila mõisas (16. detsember)
Euroopa kultuuripärandi aasta õpitoad (jaanuar–detsember)
2018. aasta suursündmuseks võib pidada Eesti Vabariigi 100-aastapäevale pühendatud
ülevallalist näitust „Eesti Vabariik 100“ Kose Kultuurikeskuses, kus olid esindatud Kose valla
kunsti- ja käsitööhuviliste põlvkondade tööd lasteaialastest eakateni. Nii näitus kui ka
temaatilised õpitoad korraldati kunsti- ja käsitööpäevade raames „Kuu täis kunsti ja käsitööd“.
2018. aasta oli töine ja tegevusrohke käsitööaasta, korraldati palju üritusi, käsitöökoolitusi,
õpitubasid, näitusi, mentorkoolitusi, tehti mitmeid huvitavaid väljasõite.
Kose Kunsti- ja Käsitöö Seltsil täitus viies tegevusaasta, tähistasime sünnipäeva 2018. aasta
alguses näitusega „Tehtud südamesoojusega“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (23.01–
12.02.18). Juba traditsiooniks saanud mardilaata Kose Kultuurikeskuses korraldasime
kuuendat aastat. Heameelt teeb see, et eri valdkondade käsitööd ja ka noori käsitööhuvilisi
tuleb igal aastal juurde. Aasta ringi korraldab selts nii täiskasvanutele kui ka lastele erinevaid
kunsti- ja käsitööringe.
Koostöö teiste organisatsioonidega Kose Vallavalitsus, Kose Vallavolikogu, Kose valla kultuurikomisjon, Kose Kultuurikeskus,
Kose valla koolid, lasteaiad, raamatukogud, noortekeskused, külakeskused ja päevakeskused,
külaseltsid; ERKL, Ida-Harju Koostöökoda, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Ravila mõis,
Harjumaa Muuseum, Harjumaa Kultuurikorraldajate Liit, Surya Keskus OÜ, Rahvakultuuri
Keskus, MTÜ Tuulekell, Eesti Kultuurkapital.
31
2019. aasta tegevusplaan Omaloomingu konkurss (jaanuar–veebruar)
Kunsti- ja käsitööpäevad „Kuu täis kunsti ja käsitööd“ (veebruar–märts)
Kunsti- ja käsitöönäitus „Ajatud asjad“ Kose Kultuurikeskuses (24.02–04.03)
Kunsti- ja käsitöö rändnäitus valla suuremates keskustes (märts–detsember)
Mentorkoolitus (märts)
Kevadnäitus Kose raamatukogus (apr–mai)
Aastateema ajatus õpitoad (märts–detsember)
Kevadnäitus Kose raamatukogus (aprill)
Keraamikapäevad (aprill–mai)
Kose kutsub külla (11. mai)
Harjumaa põlvkondade pidu (1. juuni)
Krahvihärra pargipidu: õpitoad (20. juuli)
Ravila mõisa käsitöölaat (august)
Väljasõit Haapsalu pitsipäevale (august)
Keraamikapäevad Ravila mõisas (oktoober–november)
„Käsitöökojad üle maa“ (oktoober)
Mardilaat Kose Kultuurikeskuses (9. november)
Jõulunäitus Kose raamatukogus (detsember)
Jõululaat Ravila mõisas (detsember)
Rahvakunsti Klubi
Tiia Ehvert, e-post: [email protected]
Rahvakunsti Klubi MTÜ asutati 1989. aastal eesmärgiga õpetada nii tänapäevast kui ka
etnograafilist käsitööd. Rahvakunsti Klubi Erakool Veerik on Eesti Vabaharidusliidu liige ja
alates 1. juulist 2016 tegutseb klubi täiskasvanute koolitajana majandustegevuse teate nr
153299 alusel.
2018. aasta tegevusaruanne
Toimunud kursused: Seto pits, portselanimaal, amigurumi heegeldamine, arhailine tikand,
kangastelgedel kudumine, kaks ESFi kursust: ettevõtlikkuse arendamine, kangakudumine
ning ettevõtlikkuse arendamine ja tuunimine.
Korraldasime töötubasid järgmistel teemadel: jõuluehete valmistamine, kanzashi lilled, saori
töötuba, viltimine kangale, Eesti 100 lilled, salvrätitehnika töötuba, prossi valmistamise
töötuba.
2019. aasta tegevusplaan
Plaanime korraldada erinevaid kursusi:
ESFi kursus: tootearendus ja rahvuslikud mustrid tänapäeva moes
Portselanimaal
Nahast ehete valmistamine
Kangakudumine-daaladrell.
Harjumaa Muuseum
Annika Tiko, tel: +372 5343 2191, e-post: [email protected]
Harjumaa Muuseumi eellugu ulatub 1985. aasta sügisesse, mil Keilas tuli kokku rühm
koduloo- ja muinsuskaitsehuvilisi inimesi, kelle osalusel loodi Keila Muinsuskaitse Selts.
Harjumaa Muuseum asutati ametlikult 30. augustil 1988. aastal, tööga alustati 1989. aasta
32
alguses. Praeguseks on muuseumi kasutuses peaaegu kogu 19. sajandil ehitatud Keila mõisa
peahoone, mis asub Keila jõesaarel ajaloolises mõisapargis. Muuseum kogub, uurib, säilitab
ning vahendab Harjumaa pärandit koostöös teiste muuseumide ja organisatsioonide ning
kogukonnaga. Muuseum nõustab Harjumaal tegutsevaid väikemuuseume, koostab näitusi,
annab välja trükiseid ja korraldab haridusüritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Esimeste
eksponaatidena andis Keila Muinsuskaitse Selts muuseumile üle enda kätte hoiule võetud
Keila Laulu- ja Muusikaseltsi protokolliraamatud ning hulga fotosid. Esimene püsinäitus avati
1991. aastal kolmes ruumis esimesel korrusel, kus olid eksponeeritud arheoloogiliste
kaevamiste leiud Keila linnuselt, etnograafilised tööriistad ja talurahva eluolu kajastavad
materjalid. Harjumaa Muuseumi filiaal Paldiskis, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum,
alustas tegevust skulptor Amandus Adamsoni endises suveateljees 2010. aasta sügisel.
Rikkaliku ajalooga Paldiskis asuv ateljeemuuseum esitleb rahvusvaheliselt tuntud skulptori
elu ja loomingu tutvustamise kõrval tänapäeva kunstnike loomingut näituste ja üritustega.
2018. aasta tegevusaruanne
2018. aasta oli suur juubeliaasta kogu Eestile, Harjumaa Muuseumil oli aga peale kodumaa
sünnipäeva tähistada teisigi ümmargusi tähtpäevi. Muuseumil endal täitus 30
tegutsemisaastat. Suurtest tähtpäevadest olid inspireeritud ka meie näitused ja sündmused.
Aasta avalöök oli Paldiskis Muula mägedes toimunud suur tuleskulptuuride üritus, mida
vedasid meie sealse filiaali inimesed. 2018. aastal täitus ka 100 aastat Kaitseliidu sünnist,
mille auks oli Harjumaa Muuseumis jaanuarist maini avatud näitus Kaitseliidu Harju
Malevast tema 100 tegutsemisaasta jooksul. Lisaks toimus 17. novembril Harjumaa
Muuseumi peahoone ümbruses näidislahing Vabadussõja aegadest. Maikuus sättisime end
juba koos näituse „Harjumaa rahvariided läbi aja“ avamisega rohkem pidulainele. Näitusel on
välja pandud rahvariideid kõikidest vana Harjumaa kihelkondadest. 2018. aasta muuseumiöö
teema oli kõigile tähtpäevadele mõeldes „Öös on pidu“. Juulis tähistas Paldiski oma suurt
juubelit ning ateljeemuuseum koostas sel puhul väikese näituse Adamsoni tänava ajaloost. Ka
Harjumaa Muuseumi enda sünnipäeva tähistasime mitu päeva, kõigepealt õigel päeval, 30.
augustil seminariga. Suurem osa päevast oli pühendatud rahvariietega seotud teemadele.
Rahvarõivateema lõpetuseks esitlesime näituse „Harjumaa rahvariided läbi aja“ kataloogi
ning andsime üle Harjumaa Muuseumi auraha meie kõige pikaajalisemale töötajale Mall
Siniveerile. 1. septembril oli Harjumaa Muuseumi läheduses asuva keskaegse mõisahoone
varemete ümber üles seatud keskaja laager. Traditsiooniliselt toimus septembrikuus Keila
lahingu aastapäevale pühendatud konverents ning lahingus langenute mälestamine. 8.
novembril esitlesime juba mitu aastat koostatud kataloogi erakogudest pärit tekkidest, mida
nelja aasta eest oli kogunenud nii palju, et muuseumis oli lausa kaks näitust „Meelespeaõis ja
kaheksakand.“ Kuna pärast näitust läksid tekid omanike kätte tagasi, on kataloog ainuke koht,
kus neid näha saab. Regulaarselt toimusid rahvarõiva nõuandelaupäevad ja muuseumi
haridusprogrammid ning muud traditsioonilised üritused, lisaks pottmütside valmistamise ja
tikkimiskursused. Muuseumi juures tegutseb Harjumaa Rahvarõiva nõuandekoda, mis andis
rahvarõivanõu kohapeal ja oli väljas ka Mardilaadal.
Koostöö teiste organisatsioonidega Teised muuseumid, MTÜ Rahvarõivas, käsitöö- ja väikeettevõtjad.
2019. aasta tegevusplaan
Kõigi olemasolevate tegevuste jätkamine, lisaks pärandkultuuri õppeklassi rajamine ja seal
kursuste korraldamine.
33
HIIUMAA
Käsitööühendused
MTÜ Hiiumaa Käsitööselts
MTÜ Ajaloolised Võtted
Hiiumaa Vigursaagijate Selts
Käina Lapitööring
MTÜ Baabad
MTÜ Jääk ja Praak
Käsitööettevõtjad
OÜ Hiiu Vill
OÜ Tuulepesa
OÜ Pitsu
OÜ Koosloome
OÜ Tahe
OÜ Hiiu Nikerdis
OÜ Heliivika
OÜ Ainult Ilusad Asjad
OÜ Qdum
Galder OÜ
OÜ Salujussi Talu
Kristi Tarbekeraamika OÜ
OÜ Mo ja So
Triibuvineer
MoeMuusa
Umeboshi OÜ
OÜ Hiiu Meistrite Koda
Desigri OÜ
Käsitöökauplused
Tuulepesa pood Kärdlas
Pitsu käsitööpood Kärdlas
Hiiu Vill Vaemlas
Hiiumaa Muuseumi müügiletid Kärdlas,
Kassaris ja Mihkli muuseumis
Hiiumaa Turismiinfokeskus Kärdlas
Heltermaa Käsitöömaja
Lemmi Kingitustepood
Hiiumaa Käsitööseltsi pood suvel Meistrite
Majas Kärdlas
Baabade kohvik-pood Kärdlas
Käsitööpood Kärdla turuplatsil
Kõpu tuletorn
Orjaku sadama infopunkt
Tahkuna tuletorn
Klaasikoda Suuremõisas
Kristi keraamika töökoda-galerii
Nelja Nurga Galerii
Üll kudumisstuudio
Lossi Butiik Suuremõisa lossis
käsitööletid Coop Hiiu kaubamajas ja
Tormi Konsumis
Riina Tikkimisstuudio
Infopunktid
Turismiinfopunkt Kärdla Pritsumajas Orjaku sadama infopunkt – avatud suvel
Hiiumaa Käsitööselts
Nele Eller, tel: +372 516 6553, e-post: [email protected], [email protected]
Vabrikuväljak 2, Kärdla, Hiiumaa, 92411, www.hiiukasitoo.ee
Hiiumaa Käsitööseltsi lõid 1998. aastal loodud viis asutajaliiget. Seltsi tegevuse eesmärk on
Hiiumaale omaste käsitöötraditsioonide jätkamine, käsitöö kui omaette kunsti viljelemine ja
propageerimine, kohalikust materjalist tehtavate Hiiumaale omaste käsitöötoodete ideede
otsimine ja kavandamine, oma liikmetele igakülgse abi osutamine. Selts korraldab näitusi,
müüginäitusi, laatu ja muid üritusi. Arendab koostööd teiste omataoliste ühendustega,
ettevõtjatega ja füüsiliste isikutega. Vahendab informatsiooni ja töövõtteid. Osutab oma
liikmetele igakülgset abi koolituste vahendamisel, tootearenduses ja materjalide hankimises.
Püüab leida võimalusi osalemiseks näitustel, messidel, õppereisidel ja koolitustel. Tegeleb
majandustegevusega ja projektide kirjutamisega, et tegevuseesmärkide elluviimiseks
vahendeid hankida. 2012. jaanuaris sai Hiiumaa Käsitööselts Kärdla linnalt pikaajalisele
rendile (kuni 1. veebruar 2032) maja aadressil Kärdla Vabrikuväljak 2. Talgute korras on
seltsi liikmed teinud igal aastal vajalike lammutustöid ja korrastatud maja hoovi, mis alguses
oli võsas ja aastakümneid hooldamata. Majas on planeeritud ruumid ühistegevusteks ja
34
koolitusteks, seltsi liikmete toodete müügiks, rendipinnad käsitöölistele, kontoriruumid ja
hoidlad seltsi asjadele.
Suviti on peetud majas käsitööpoodi ja korraldatud näitusi. Poe ja seltsimaja populaarsus ja
külastatavus kasvab iga aastaga. 2017. aastal saime esimese toetuse maja restaureerimiseks ja
ära tehti välistööd. Seltsiliikmed panustavad vabatahtliku tööga lammutuse juures. Ajaks, mil
maja pole üldse kasutatav, oleme rentinud kõrval asuvas Tuuru keskuses ruumid, kus on
pood, töötuba, kontor, Kuduklubi pesa jms. 2018. aastal saime positiivse vastuse Leaderi
projektile ja 2019. aastal loodame ära teha majas vee- ja kanalisatsiooni-, elektri-,
aspiratsiooni- ja maaküttega seotud tööd. Samuti saime positiivsed vastused
Muinsuskaitseametile tehtud rahataotlustele katuse taastamiseks ning tapeedi- ja
siseviimistluse uuringuteks.
2018. aasta tegevusaruanne Jaanuaris kudusime Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks mütse ja salle üle Eesti asuvatele
ausammastele. Meie mütsid ja sallid said lõpuks Tartus „Suudlevad tudengid“, Võrus
„Kreutzwald“, Haapsalus „Kalaga Poiss“, Tallinnas „Hämarik“, Paides „Hääletaja“, Tallinnas
„Ernesaks“, Tartus „Kalevipoeg“ ja Pärnus „Koidula“. Jaanuarist maini käis koos käsitööring
„Kuduklubi-kolmapäeva klubi“. 10. veebruaril osalesime ERKL volikogul ja pärandihoidjate
austamisel. 23. märtsil osalesime konverentsil „Vaimne kultuuripärand Raplamaal“. Koos
seltsi liikmetega külastasime märtsis Tartus ERMis näitust „Külatänavalt punasele vaibale“ ja
vaatasime ka rahvariiete näitust.
Märtsis avastati meie majas seen, mis uuringu tulemusel osutus küll hingamisteedele väga
ohtlikuks, aga polnud majavamm. Aprillis toimusid majas seenealade lammutustööd, mille
tulemusena õnnestus meil sellest ka jagu saada.
Mais ja juunis toimus Irina Tammise autorinäitus „Sõlelised“ Mihkli talumuuseumis. 5. mail
toimunud „Teeme ära!“ käigus koristasime Meistrite Maja hoovi, majas eemaldati ka
hilisemad viimistluskihid. Maja koristus ning poe kolimine ja avamine suveks. 25. mail oli
seebikarbiralli Kärdlas Põllumäel, 26. mail käsitöö moesõu „Hiiu moodi“ Kärdla
Kultuurikeskuses. Osales 13 käsitöölist uute toodete kollektsioonidega. Uusi tooteid oli
esitlusel umbes 300.
Juunis oli meil Meistrite Majas avatud käsitööpood. 11. juunil algasid maja
siseviimistlusuuringud, kus uuriti osaliselt säilinud suurt portsu vanu tapeete ja leiti ka paar
seinamaalingut. 28. juunil avasime Tuuru majas meile külla tulnud Eesti 100 lapitekkide
näituse. Terve maja koridorid said tekke täis ja neid aitas meil üles panna kunstnik Valev
Sein. Näitus sai rohke külastuse ja kiituste osaliseks ning siirdus pärast meie suvelaata edasi
Suuremõisa lossi, kus seda sai vaadata septembri alguseni.
Juulis oli avatud meie käsitööpood Meistrite Majas. Kuu algusest alustasime koostööd
Hiiumaa kriminaalhooldajaga ja üks noormees käib oma ÜKT tunde tegemas meie maja
juures. 14. juulil toimus suvine käsitöö- ja omatoodangu laat Vabrikuväljakul. 9.–14. juulil oli
noorseppade suvekool. 22. juulil tegime koostöös Mihkli talumuuseumi ja avatud talude
päevaga esimese Hiiumaa rahvarõivaste tuulutamise. 28. juulil oli Kila-Kola laat
Vabrikuväljakul.
2. augustil külastas meid Rakvere Leaderi grupp. Saime kutse osaleda 2019. aasta suvel
Põhjamaade saarte ühisprojektis käsitöö näitusel „Mere keskel – saarte käsitöö“ Eckerö posti-
ja tollimajas Ahvenamaal. Esialgses plaanis on saata sinna u 10 meistri tööd. 11. augustil
tutvusime Hauka laadaga. Aasta alguses olime saanud Muinsuskaitseametilt toetust poole
katuse ehitamisraha ulatuses ja septembris algas katuse ehitus.
Septembris osalesime kahe liikmega ERKLi õppereisil Venemaale. 18.–29. septembril oli
Irina Tammise autorinäitus „Sõlelised“ Hellamaa raamatukogus, 21. septembril ERKLi
juhtide kool Tallinnas.
12. oktoobril toimusid ettevõtluspäev Viljandimaal Monika Hindi juures Koordikambris ja
Viljandi käsitöökoja külastus. 13. oktoobril oli meil mentorkoolitus, mille viis läbi Maire
Forsel. Algasid maja katuse renoveerimistööd, mis lõppesid novembris. 25. oktoobril oli
Suuremõisa lossis Lääne-Eesti turismikonverents, kus meil paluti Hiiumaiste toodete
35
miniExpo korraldamist. Oktoobris oli ka täiskasvanud õppijate nädal, milles osalenud
käsitöölised tegid töötubasid. Toimusid ka „Käsitöökojad üle maa“ ja selle raames tegid
käsitöölised töötubasid.
8.–10. novembril esindasime Hiiumaad Mardilaadal. 14. novembril kohtusime Võrus Vana-
Võromaa käsitööseltsiga. 16. novembrist 7. detsembrini oli Irina Tammise autorinäitus
„Sõlelised“ Nelja Nurga galeriis Kärdlas.
Detsembris käisid meil külas Narva käsitöölised. 12. detsembril tähistasime Hiiumaa
Käsitööseltsi 20. aastapäeva. 14.–15. detsembril oli talvine käsitöö- ja omatoodangulaat
Kärdla Kultuurikeskuses, kus toimusid ka uute toodete konkursid „Hiiumaa meene“ ja „Uus
kingitus“. Läksime vastukülaskäigule Narva käsitööliste juurde.
Kogu aasta jooksul tegid käsitöölised huvilistele õpitube.
Koostöö teiste organisatsioonidega Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Hiiu Vald, Hiiumaa Muuseum, SA Tuuru, MTÜ Eestimaa
Sepad, Kärdla Ühisgümnaasium, Hiiumaa käsitööõpetajad, Hiiumaa käsitööettevõtjad,
külaseltsid jne.
2019. aasta tegevusplaan Jaanuar–mai Käib koos käsitööring „Kuduklubi“. Ehitame edasi Meistrite Maja. ERMi
külastus
9. veebruar ERKL volikogu pärandihoidja auhindade üleandmine ja 90 aasta juubel
Mai Avame poe Meistrite Majas, jääme avatuks kuni 31. augustini
4. mai „Teeme ära!“ – hoovi kevadkoristus, Meistrite Maja koristus, poe kolimine ja
avamine 6. mail
5. mai Käsitöö moesõu „Hiiu moodi“, seebikarbiralli Kärdlas Põllumäel
Mai–sept Orjaku saalimajas Lylian Meistri tekstiilinäitus „Aarete saar“
Juuni Rahvarõivaste tuulutamine
13. juuli Suur käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdlas Vabrikuväljakul.
27. juuli Kila-Kola laat Kärdlas Vabrikuväljakul
20. sept ERKL juhtide kool
Oktoober Täiskasvanud õppijate nädal, milles osalevad käsitöölised teevad töötubasid;
toimub ka „Käsitöökojad üle maa“ ja selle raames teevad käsitöölised
töötubasid
Okt–dets ERKLi mentorite koolitused, mille meie liikmed on välja valinud
11. okt ERKLi ettevõtluspäev
7.–10. nov Esindame Hiiumaad Mardilaadal
13.–14. dets Talvine käsitöö- ja omatoodangulaat Kärdla Kultuurikeskuses
Kogu aasta jooksul teevad käsitöölised huvilistele õpitube.
IDA-VIRUMAA JA NARVA
Käsitööühendused Ida-Virumaa Käsitööselts
Illuka valla käsitööring
Jõhvi käsitööring „Nobenäpp“
Toila Kunstiklubi
Iisaku Kunstiklubi
Toila Loomekeskus
Mäetaguse käsitöömaja
Käsitööettevõtjad Kalde Käsitöö OÜ
MTÜ Maadaam
FIE Tatjana Petšeritsa
Tagavälja talu
MTÜ Narva Klubi Käsitöö
36
Käsitöökauplused Käsitöökauplus Jõhvi kaubakeskuses JEWE
Infopunktid
Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus
Ida-Virumaa Käsitööselts MTÜ
Anne Uttendorf, tel: 554 7273 , e-post: [email protected]
Ida-Virumaa Käsitööselts on loodud 2000. aastal. Tõuke selleks andis maakondlike näituste
korraldamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. See andis tunnistust sellest, et maakonnas on
piisavalt palju käsitööhuvilisi, kelle ühendamiseks ja ühiste tegemiste organiseerimiseks on
vaja luua omaette organisatsioon. Kohe sai aktiivsete organiseerijate eestvedamisel teoks ka
esimene käsitöömess Viru Nikerdaja. Lisaks laadale hakkas selts korraldama ka õppepäevi,
ekskursioone ja teisi käsitöölistele vajalikke ettevõtmisi. Viimastel aastatel oli seltsi põhiline
ettevõtmine käsitöölaat Viru Nikerdaja, mida paraku tänavu esmakordselt ei toimunud. Siiski
oleme paljudel sündmustel osalenud näituste ja õpitubadega ning infot vahendanud.
2018. aasta tegevusaruanne
Jaanuar Osalemine ühise käsitöövaiba valmistamisel „ Eesti päevad Kohtla-Järvel“
raames
10. veebruar Osalemine ERMis Jõhvi kihelkonna rahvariiete esitlusel
10. märts Käsitööseltsi koosolek
12. mai Osalemine Jõhvi käsitöölaadal
10.–12. mai Kevadnäitus Jõhvi linnaõiguste 80. aastapäeva pidustuste raames
9.–10. juuni Osalemine „Ava lava“ laadal Tallinnas
23. sept Osalemine näitusega XV vähemusrahvuste kultuurifestivalil
„Rahvuskultuuride loomepada“ Jõhvis
9. nov Mardilaada ühiskülastus
11. nov Osalemine õpitoaga „Jõhvi laste isadepäeval“
13. dets Käsitööseltsi koosolek
15. dets Seto pitsi koolituspäev
Koostöö teiste organisatsioonidega
Koostööd võib liigitada kahte koostöövormi: rahalised toetajad ja tegevuslik koostöö.
Rahalised toetajad eri projektides: Eesti Kultuurkapital Ida-Virumaa eksperdigrupp,
Rahvakultuuri Keskus, Jõhvi vallavalitsus.
Tegevuslik koostöö on meil Jõhvi Muuseumi Seltsiga, Rahvakultuuri Keskusega, Jõhvi
Kultuuri- ja Huvikeskusega, Iisaku Muuseumiga, Narva klubiga Käsitööga, CDE
Tarbekunstiseltsiga Tallinnast, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega, mitmete
käsitöömeistritega, maakonna rahvamajadega, koolidega jne.
2019. aasta tegevusplaan
Seose tegevuse lõpetamisega uut tegevusplaani ei ole.
Narva Klubi käsitöö
Olga Kublitskaja, tel: 553 1658, e-post: [email protected]
MTÜ Narva Klubi Käsitöö on asutatud ja tegevust alustanud 9. jaanuaril 2001. MTÜ
peamised tegevused on Eestis elavate rahvuskultuuride käsitöö ja käsitöönduslike
traditsioonide säilitamine; abi integreerimisel Eesti ühiskonda Eesti kultuuri ja rahvaloomingu
37
tutvustamise kaudu; erinevate kultuuri- ja rahvusühingutega sidemete loomine, hoidmine ja
tugevdamine Eesti piires ja välismaal; käsitöö ja käsitöönduse eri liikide propageerimine
linna, regionaalsetel, vabariiklikel ja rahvusvahelistel näitustel osalemise kaudu; ühingu
liikmete aktiivse osavõtu toetamine linna sotsiaalsete ja kultuuriliste arenguprogrammide
korraldamisel ja realiseerimisel; käsitöö ja käsitöönduse meisterlikkuse täiustamine, aga ka
nende arengusuundade otsimine.
2018. aasta tegevusaruanne 27.–28. aprillil toimus XXVII rahvusvaheline pitsiseminar Narvas. Seminaril osalesid
pitsitegijad Eestist, Soomest ja Venemaalt näituste ja meistriklassidega. Olga Kublitskaja
esitles oma personaalnäitust „Pitsilised fantaasiad“ ja viis läbi niplispitsi meistriklassi kõigele
soovijatele.
Juulis oli niplispitsi näitus Pärnus.
8. novembrist 2018 kuni 14. jaanuarini 2019 toimus Narva Geneva Kontserdimajas Olga
Kublitskaja personaalnäitus „Pits kui kunst“, kus esitleti seitsme aasta jooksul valminud 260
pitsitoodet.
Detsembris olid pitsipäevad Narva Kutsehariduskeskuses. Toimus kümme meistriklassi:
niplispits, fileepits, Iiri pits, nõelapits, Rumeenia pits, süstikpits ja muu. Kõik osalejad
omandasid teadmisi pitsitegemise ajaloost ja said praktilisi kogemusi.
8.–10. novembril osalesid Narva Klubi Käsitöö ja Eesti Pitsi Gild pitsi meistriklassiga
Mardilaadal Tallinnas.
Septembris oli Jõhvi linnas XXIII vähemusrahvuste kultuurifestival „Rahvuskultuuride
loomepada“, toimusid näitused ja õpitoad. Oktoobris toimus „Ehtekojad üle maa”, kus tehti
õpikodasid ehete valmistamiseks eri tehnikais. Terve aasta jooksul toimus Narvas
pitsiõppepäevi.
JÕGEVAMAA
Käsitööühendused ja -seltsid
MTÜ Käsiteokoda
Kiwwja Lapiselts
Põltsamaa käsitööselts
Härjanurme Maarahva Selts
MTÜ Kamari Haridusselts
Adavere Mõisa Selts
Lustivere Kultuurimaja käsitööring
Põltsamaa Kultuurikeskuse
Kangakudumisring
Puurmani Käsitööselts Kati
SA Saare valla kultuuri-ja turismikeskus
Kalevipoja Koda
Kaarepere Kunstiring
Mittetulundusühing Vägari
SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja
MTÜ Jõgeva Käsitöökoda
SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus
Käsitööettevõtjad, -tootjad
Katre Meistrikoda OÜ (originaalne
autorilooming)
OÜ Puuhabe – Kangrukoda
OÜ Alasi (sepised)
FIE Kadri Vaikloo (linased rõivad, puidust
meened)
J. K. Sandras OÜ (silmus- ja masinkudumine)
Siimusti Keraamika OÜ
Palamuse Klaasikoda
Sohvi äri (käpiknukkude valmistamine)
Ingrid Juuse (nukud, vaibad)
FIE Taimi Puus (rahvuslik käsitöö)
Võisiku Hooldekodu (AS
Hoolekandeteenused)
Jerjomin Glass Studio
Metsakolli talu
Wool &Yarn OÜ
Meenemeister OÜ
Avinurme Puiduait – E. Strauss AS
Avinurme Elulaadikeskus SA
38
Käsitöökauplused ja infopunktid
Katre Meistrikoda
Kalevipoja Varakamber
Kunstikeskus Põltsamaal
Laiuse Õlemuuseum
OÜ Puuhabe
Palamuse Klaasikoda
Palamuse muuseum
Põltsamaa muuseum
Põltsamaa Käsitööseltsi värkstuba
Siimusti Savitööstus ja keraamikapood
Sohvi Äri
Jerjomin Glass Studio
Metsakolli Talu
Meenemeister OÜ
Avinurme Puiduait (E. Strauss AS)
Avinurme Elulaadikeskus SA
Põltsamaa Käsitööselts
Anne Ütt, tel: 5561 2312, e-post: [email protected]
Metsa 11, Põltsamaa 48106, www.facebook.com/PoltsamaaKasitooselts
Põltsamaa Käsitööselts asutati 1999. aastal. Seltsi eesmärk on koguda, kaitsta ja edendada
meie kodukandi rahva käsitööd, selle traditsioone. 2007. aastal saadi tegutsemiseks oma ruum
Põltsamaa lossihoovi. Selles värkstoas hoitakse kogutud vanu käsitööesemeid, tööriistu,
raamatuid, aegade jooksul hulgaliselt koostatud õppematerjale, mappe, albumeid rahvusliku
käsitöö traditsioonidest Põltsamaa kihelkonnas. Ruumi kasutatakse aktiivselt koolituste ja
töötubade läbiviimiseks, väiksemate näituste ning väljapanekute korraldamiseks.
2. veebruar Nõelviltimise töötuba kiriklas
7., 8. ja 12. veebruar Salvrätitehnikas eseme kaunistamine, külmkapimagnetite ja kaartide
valmistamise õpituba
10. veebruar Osalemine ERKLi volikogul.
12. veebruar Šokolaadikaardi töötuba Kõo noortekeskuses
15. ja 18. märts Akrüülsulatuse õpituba värkstoas
22. ja25. märts Kraklee-salvrätitehnika koolitus värkstoas
Aprill Osalemine kangakudujate näitusel „Eestimaa värvid“ kultuurikeskuses.
26. ja 29. aprill Töötuba lastele „Emmele – memmele“, kingituse valmistamine;
niidigraafika koolitus värkstoas
5. mai Osavõtt talgutest Uue-Põltsamaa mõisas
21. juuli Põltsamaa lossipäeva käsitöölaada töötubade korraldamine lastele
August Näitus värkstoas „Põltsamaa päevapiltnikud. 1890–1940“
9. august Ettekanne Põltsamaa Muuseumi sünnipäevaüritusel „20 päevapiltnikku
Põltsamaast ja Põltsamaalt“
19. august Avatud uste päev ja näituse tutvustamine Põltsamaa kohvikute päeval
21. september Osalemine ERKLi juhtide koolis
Oktoober Osalemine kangakudujate infopäevadel Saaremaal
14. oktoober Kõlavöö koolitus algajatele värkstoas
24. ja 28. oktoober Tekstiiliga kaetud jõulukuulide õpituba värkstoas
24. oktoober Koeravilla kraasimise töötuba värkstoas
1. ja 4. november Kraklee- ja salvrätitehnika koolitus värkstoas
7. ja 10. november Tekstiiliga kaetud jõulukuulide valmistamise koolitus
16.–18. november Osalemine Tampere käsitöömessil ja paljude käsitöökodade külastus
19. november Tekstiiliga kaetud jõulukuulide valmistamise koolitus Kõo
raamatukogus
21. november Niidigraafika koolitus Tallinnas käsitöösalongis Teeme TeistMoodi
25. ja 28. november Niidigraafika koolitus värkstoas
25. ja 28. november Jõuluküünalde kaunistamise koolitus värkstoas
1.–30. detsember Näitus „Põltsamaa päevapiltnikud. 1890–1940“ Adavere raamatukogus
1. detsember Akrüülsulatuse ja salvrätitehnika koolitus värkstoas
8. detsember Käsitööseltsi käsitöötegijad Põltsamaa käsitöölaadal
39
9. detsember Tekstiiliga kaetud jõulukuulide valmistamise koolitus värkstoas
9. detsember Tekstiilist jõuluehete valmistamise töötuba perepäeval Esku koolimajas
19. detsember Jõulukaartide töötuba Põltsamaa Noortekeskuses
Katre Meistrikoda
Katre Arula, tel: +372 551 3147, [email protected]
Põltsamaa Lossihoov, Lossi 1a Põltsamaa
www.katrearula.com, www.facebook.com/KatreMeistrikoda/
www.instagram.com/katre_arula_meistrikoda
Katré on Eesti käsitöömeister ja moelooja, kelle inspiratsiooniallikateks on rahvariided ja
rahvakunst. Rahvuslikkus tema töödes on vaoshoitud ning peenetundeline – kes vaatab, see
näeb, kes näeb, see vaatab. Katré eesmärk on luua isikupäraseid ja unikaalseid rõivaid,
mõeldes iga kliendi erilisusele. Katré kleidid on kõik ainulaadsed, samas tuntavad tema
eriliste autoritehnikas mustrimotiivide järgi. Kõik Katré loodud käsitöökotid ning
aksessuaarid on samuti omanäolised ja üksteisest natuke erinevad. Katré südameasjaks on
puhas keskkond, taaskasutus ja uuskasutus. Ta oskab maitsekalt kokku sobitada uued kangad,
taaskasutusmaterjalid ja tootmisjäägid.
2018. aasta suuremad ettevõtmised
11. jaanuar Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiili osakonna õpilased Katre
Meistrikojas õppereisil. Instagrami konto loomine
16. jaanuar – 2. märts
Katre Arula isikunäitus „See pole lihtsalt üks keha ...“ Põltsamaa
Kultuurikeskuses. Katre Arula – pärandihoidja 2017
23. veebruar Esinemiskleit Meelika Hainsoole Rasmus Puuri teose esiettekandmisel
24. veebruar Rahvuslike sugemetega kleit Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtule
13.–14. märts Osalemine ettevõtete praktikajuhendajate koolitusel Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskoolis
Märts–mai Osalemine veebiturunduse koolitusel „Jõgevamaa turundusarengu programm
2018“
8. aprill Osalemine disainiturul Kultuurikatlas
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased Käty Olup, Anete Miller ja Kateriine
Visk tegid video Põltsamaa käsitöömeistrist Katre Arulast ja võitsid 15–20-
aastastele koolinoortele korraldatud videokonkursi „Ametite jaht Jõgevamaal“.
(Korraldajad: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Eesti Töötukassa
Jõgevamaa osakond ja SA Innove Jõgevamaa Rajaleidja keskus)
4. juuni 2018 PÜG 5. klasside õpilaste traditsiooniline Eesti lipu õmblemise töötuba Katre
Meistrikojas
6. juuni Osalemine „Oma mood 2018“ etendusel Eesti Rahva Muuseumis
kollektsiooniga „Sa lenda ...“
Juuni Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiili osakonna õpilased Katre
Meistrikojas praktikal
14. juuli Merepäevade disainiturul osalemine
5. august Tartus Tammelinna kohvikute päeva raames moeetenduste korraldamine:
„Kleidid, mis räägivad“ ning Katré „Nägemus Eestimaa suvest“
September Osalemine ERKLi näitusel „Ajatus“
17.–30. sept Pop-up-pood Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus
8.–10. nov Osalemine Mardilaadal ja selle moedemonstratsioonil; konkursil „Uus toode
Mardilaadal 2018“ – autoritehnikas roosimotiiviga ringsall – tunnustatud töö;
märk Tunnustatud Eesti Käsitöö – „peidunööbitehnikas“ valminud tooted:
rõivad, kotid, ehted
40
21. nov PÜG õpilastele esinemine ettekandega „Hobist võib saada töö“
Veebipoe loomine www.osta.ee Eesti disaini lehel
24.–25. nov Osalemine Helsingi Mardilaadal
7.–9. dets Osalemine Helsingis ORNAMO disainiturul
Dets–jaan Osalemine ERKLi näitusel „Ajatus“ Eesti Rahva Muuseumis
JÄRVAMAA
Käsitööühendused
MTÜ Kesk-Eesti Käsitööselts
Käsitööettevõtjad
Imbi Karu
Käsitöökauplused
Imbi Karu Türi Käsitöötuba
Kesk-Eesti Käsitööselts
Imbi Karu, tel: +372 5695 6639, e-post: [email protected]
Silvia Aarma, tel: +372 501 5975, e-post: [email protected]
Kesk-Eesti Käsitööselts on loodud 2002. aastal. Seltsi eesmärgiks on käsitöö kui ettevõtluse
propageerimine koostöö kaudu. Eesmärgi saavutamiseks korraldab selts käsitöötegijate
omavahelist koostööd, ühiseid näitusi, käsitööga seotud täiendõpet ja koolitust. Püüame
hoida, õppida ja õpetada kohalikul ajaloo- ja kultuuripärandil põhinevat eesti traditsioonilist
käsitööd ning anda neid võtteid edasi ka noortele.
2018. aasta tegevusaruanne
20.02–26.03 Näitus „100 kinnast“ Türi Kultuurikeskuses
8.–11.03 Silvia Aarma rahvarõivaste näitus „Järvamaa rahvarõivad 19. sajandil“ Berliini
Eesti Majas EV100 raames Järvamaa tutvustamiseks. Näitus toimus koostöös
Järvamaa Arengupartnerite ja Lõuna-Järva koostöökoguga
11.–12.07 Seltsi õppereis Limbaži ja Riia käsitööga seotud kohtadesse
13. 10 Koolitus „Haapsalu kolmnurkse räti kudumine“ ERKLi mentorprogrammi
raames. Mentor Siiri Reimann
20.10 Näitus Türi Kultuurikeskuses Järvamaa käsitööpäeval seltsi liikmete
valmistatud käsitööst
20.10 „Käsitöökojad üle maa“ raames Järvamaa käsitööpäeva korraldamine koostöös
Türi Kultuurikeskusega. Toimus Türi kihelkonna naise 18. sajandi
rahvarõivakomplekti tutvustamine, Anu Pingi loeng, kus ta tutvustas ajatuid
mustreid Eesti sukkadel ja sokkidel. Pärast loengut toimusid alpaka villa
töötuba (Imre Heinsaar, Evelin Jenk), korvipunumise töötuba (Liine Sulg),
helkuri valmistamise töötuba (Pille Marrandi), vahtralehtedest lillede
valmistamise töötuba (Kazimira Vellamaa) ja rahvuslikke mänge mängis Thea
Saar
41
Rahvarõivaalane koostöö
Juulis Järvamaa Muuseumi sünnipäeval viis Silvia Aarma oma Järvamaa
rahvarõivakomplektid muuseumi ning nendest moodustati püsinäitus. Vastavalt vajadusele
konsulteeritakse Järvamaa taidluskollektiive rahvarõivakomplektide valimisel või
uuendamisel. Samuti antakse konsultatsioone eraisikutele, kes soovivad endale rahvarõivaid
valmistada. Sügisel said kõik komplektid uuesti Sandra Urvaku abiga pildistatud. Algust on
tehtud ka mustrite digitaliseerimisega.
2019. aasta tegevusplaan
Jätkub Haapsalu räti koolitus. Plaanis on Järvamaa taidluskollektiividele korraldada helmekee
valmistamise kursus, et suurele peole minnes oleks rahvarõivakomplekt täielik. Jätkub
rahvarõivaalane tegevus vastavalt vajadusele ja soovidele.
Seltsil on plaanis osaleda Haapsalu pitsipäevadel. Samuti on plaanis korraldada veebruaris
näitus „100 sokki“ ja lillelaada ajal pitsiliste esemete näitus.
KIHNU
Käsitööühendused
Kihnu muuseumi üläljõstujad
Käsitööettevõtjad
FIE Anneli Martson
FIE Elly Karjam
Kihnu Puukoi OÜ
Kihnu Manufaktuur OÜ
Pärnamäe talu OÜ
Käsitöökauplused
Kihnu Muuseumi pood
Lohu käsitööpood
Kihnu Pood
Mõnu käsitöötalu
Kihnu Njaputüe Pued
Merebutiik
Pärna ja Pärnamäe talu
Rooslaiu talu
Kihnu sadama turg
Infopunktid
Kihnu Muuseum
Kihnu Muuseum
Maie Aav, tel: 5818 8094, e-post: [email protected]
2009. aastast alates toimuvad Kihnu Muuseumis pidevad käsitöökohtumised. Korraldame
käsitöö õpitubasid, pikemaid kursusi, konkursse ja näitusi. Kihnu saarele on iseloomulik, et
käsitöö tegemise oskus on naiste seas üldine ja valdav enamus viljeleb erinevaid käsitööliike:
varrastel kudumist, telgedel kangaste kudumist, tikkimist, heegeldamist jm.
2018. aasta tegevusaruanne Käsitöökonkurss ja -näitus „Kihnlastõ tänävetalinõ njaputüe“
Puutöökoolitus Meelis Kihulase juhendamisel: vana mööbli parandamine
20.–22. juunil 2018 toimus 1. Kihnu kudumisfestival Metsamaa pärimustalus
Kihnu Mere Peo laadal osalemine
42
Õpitoad Mere Peo festivali ajal
Kadi Pajupuu mentorkoolitus käsitööesemete pildistamisest ja käsitööväljapanekute
kujundamisest
Mardilaadal osalemine
Kihnu jõululaadal esinemine Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Lühikesed õpitoad muuseumikülastajate tellimisel: säärepaela punumine, kaltsunuku
valmistamine, võrgulina kudumine, kirivöö kudumine jm
Ülalistumised ehk ühised käsitöö tegemised muuseumis
Täiendused „Kihnu vööraamatu“ käsikirjale koostöös Saara Kirjastusega
Koostöö teiste organisatsioonidega Teeme koostööd eelkõige Kihnu vanade käsitöömeistritega, Kihnu kooliga ja SA Kihnu
Kultuuriruumiga. Pooleli on raamatu väljaandmine Saara Kirjastuses.
2019. aasta tegevusplaan
Veebruaris „Kihnu vööraamatu“ väljaandmine
Mais Kihnu nukkude näitus
Traditsioonilised ülalistumised neljapäeva õhtuti
Laatadel osalemine
Vana mööbli parandamine taas Meelis Kihulase juhendamisel
Klaasi taaskasutamise koolitus koostöös Pärnu Maarja-Magdaleena Gildiga
Kihnu kudumisfestival SA Kihnu Kultuuriruum peakorraldusel
Oma käsitöökoda oktoobris
Advendipühapäevade meisterdused
LÄÄNEMAA
Käsitööühendused
Haapsalu Käsitööselts
Haapsalu Käsitööselts
Mirje Sims, tel: 516 0445, e-post: [email protected]
MTÜ Haapsalu Käsitööselts on loodud 1992. aastal. Selts kuulub Läänemaa Käsitööliste
Ühendusse. Seltsi tegevusruumid asuvad Haapsalus, Karja 25, ja on avatud kõigile
soovijatele. Selts annab sisu Haapsalu Pitsikeskusele. Liikmeid on 63 ning kolm tulevast liiget
on katseaega lõpetamas. Seltsi liikmeks saab pärast kahekuulist katseaega. Selle aja jooksul
peab seltsiga liituda soovija osalema seltsi tegevustes ning leidma endale seltsist kaaslased,
kelle abil seltsi sulanduda. Seltsil on viieliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Mirje Sims, Saima
Tee, Aime Edasi, Mall Kütt ja Merle Saulep. Liikmed käivad koos üks kord nädalas. Õpetajad
on seltsi enda liikmed, huvipakkuvaid koolitusi tellime ka väljastpoolt seltsi. Osaletakse
ERKLi üritustel ja koolitustel. Traditsiooniks on osalemine käsitööpäevadel ja Mardilaadal.
Viimastel aastatel tohutult kasvanud huvi Haapsalu salli ja selle kudumise vastu on andnud ka
seltsile pidevat tegutsemismotivatsiooni: korraldatakse õpikodasid, näitusi jm. Seltsi lipulaev
nr 1 on Haapsalu sall: selle ajalugu, traditsioonid, tehnoloogiad ja tootearendus. Lisaks
tegeleme kõikide muude käsitöö alaliikidega. Tegevusaastatel on oma teemad. Õpitut püüame
teistele edasi anda õpetuste ja näituste abil. Seltsi tegevusaastate tähtsaimad ettevõtmised on
43
Haapsalu sallipäevad. Selts annab oma parima traditsioonilise käsitöö järjepideval
väärtustamisel.
2018. aasta tegevusaruanne 2018. aasta oli tegus. Haapsalu Pitsikeskuses toimus 12 näitust kohalikelt ja kaugematelt
meistritelt. Aasta algas Eesti Vabariigi juubeli tähe all. Meie kingituseks Eestile sai loodud
galeriisein saja sallimustriga. Sein on osa Haapsalu Pitsikeskuse muuseumist ning on
kummardus kõikidele kudujatele Haapsalu ajaloos.
24. veebruari õhtul võis Eesti riigitelevisioonis näha ja kuulda Haapsalu sallist ja president
Kaljulaidile kingitud mustrist. Sedagi võib lugeda meie seltsi ühise ja pikaajalise tegevuse
töövõiduks.
Juubelipidustustele järgnenud aasta keerutas meid hooga edasi, meil oli au osaleda oma
pitsidega suurel näitusel „Ajatus“.
Maikuu esitas meile väljakutse olla üle-eestiliste käsitööpäevade korraldaja. Pealkirja „Tehtud
Läänemaal“ alla koondasime Läänemaal toimetavad käsitöölised, kes olid meile headeks
partneriteks käsitööpäevade läbiviimisel. Üritus toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuses, mis
juba aastaid pakub õppimisvõimalusi tekstiilimeistritele. Käsitööpäevad koosnesid seminarist
ja pidulikust õhtusöögist, millele lisandusid ka käsitööteemaline viktoriin ja virtuaaltort.
Osalejaid oli 131, korraldajaks kõik meie seltsi liikmed.
Seltsisiseseid ettevõtmisi ja üritusi jagus tervesse aastasse – kübarapäev, Linda Elgase juubel,
väljasõidud jne. Loomulikult viisime ellu oma aastate jooksul esindusürituseks kujunenud
Haapsalu pitsipäeva. Septembris olime Haapsalu esindajad Rootsis. Eesti Suursaatkonnas
Stockholmis toimus seminar „Haapsalu salli ajalugu ja tänapäev“ ning avasime saatkonnas ka
näituse oma sallidest. Näitus rändab 2019. aasta veebruaris Stockholmi Eesti Majja.
„Käsitöökojad üle maa“, Mardilaat, seltsi sünnipäev – iganädalaste kokkusaamiste kõrval said
kõik asjad tehtud. Aasta lõpus toimus pitsikeskuses ka ERKLi mentorkoolituse raames kaks
koolitust Tõstamaa roosimisest. Ja aasta lõppes, nagu ikka, jõulupeoga. Et oleks rõõm uut
käsitööaastat alustada.
Koostöö teiste organisatsioonidega
ERKL (mentorkoolitus, Mardilaat, üle-eestilised käsitööpäevad, „Ajatus“)
Etnograafiline huviring „Triinu“ Stockholmi Eesti Majas (seminar Eesti Suursaatkonnas,
Eesti Maja jõululaat)
Saarakiri OÜ (2019. aasta mustrite kalender)
Haapsalu Linnavalitsus (Haapsalu Pitsikeskuse rent ja kommunaalkulude tasumine seltsi eest)
Presidendi Kantselei (tellimus nimelisele sallile – Hollandi kuningannale Maximale)
Läänemaa Arenduskeskus – erinevad koolitused ja tunnustusüritused
2019. aasta tegevusplaan
Käime koos igal teisipäeval, see jätkub ka 2019.aastal. Igal kuul on pitsikeskuses uus näitus
(jaanuaris Liina Langi kudumiskursuse rätid, veebruaris „Vormsi villane“, märtsis Ulve
Kangro pitsiline kollektsioon jm). 16. augustil „Valgete Daamide öökudumine“, 18. augustil
Haapsalu 8. pitsipäev.
44
LÄÄNE-VIRUMAA JA JÄNEDA
Käsitööühendused
MTÜ Huviselts Elujoon
Muuga Maanaiste Selts
Jäneda Külaelu Arendamise Selts
Tamsalu käsitööring
Tapa käsitööring
Kadrina käsitööring
Kadrina Maanaiste Selts
MTÜ Loometöö
Pensionäride ühendus Kõrvelill Jänedal ja
Seeniorid Tapal
Jäneda keraamikaring
Tudu Käsitöötare-Muuseum
Viru-Nigula käsitööring
Lehtse Käsitööseltsing
Käsmu käsitööring
Moe külaselts
Lahemaa Käsitöökoda
Aegviidu maaliring
Käravete käsitööring
Ambla käsitööring
Ardu kangakudujad
Käsitööettevõtjad
Aale Käsitöö OÜ
Viru Käsitöö Salong OÜ
Lõnga Liisu OÜ
Mirelle Käsitöö OÜ
Red Pearl OÜ
Marit Käsitöö OÜ
Liliina OÜ
Heli Rahuoja
Vello Lillemets
Spets HS OÜ
AS E. Strauss
Einmans OÜ
Jaanioja Käsitöötalu
Ülle Murula FIE
Ene Inno FIE
OÜ Ogalind
Mäehansu talu
Rakvere Loovuskeskus
Lauli Loovstuudio
Linnuvoolija OÜ
Ärklitoa OÜ
Käsitöökauplused
Viru Käsitöö Salong
Marit Käsitöö
Täpiline Tuba
Joller Grupp hooajaline kauplus Sagadi
mõisas
Jäneda Käsitöökeskuse hooajaline kauplus
Marika töötuba-pood Tapal
Käsitöö müügikoht Tapa bussijaamas
Lõnga Liisu käsitöö kauplus – töötuba
Pajustis
Renate Kunstisalong
Mirelle Käsitöö kauplus Vaala keskuses
Haljalas Einman’s käsitöö
Rakvere Linnuse hooajaline käsitööpood
Rakvere Loovuskeskuse müügituba
Võsu Kunstikuur, hooajaline
RMK pood Sagadi loodusmuuseumis
Kadrina Maanaiste Seltsi käsitööpood
Infopunktid
Viru Käsitöö Salong Pikk 16 Rakvere
Jäneda Käsitöökeskus
Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts MTÜ
Kersti Loite, tel: 514 3795, e-post: [email protected]
Pikk 16, Rakvere 44307
Selts asutati 1999. aastal. Tegutsemisaastate jooksul oleme algatanud mitmeid käsitööalaseid
liikumisi, osalenud ERKLi töös, korraldanud näitusi, konkursse, koolitusi jpm.
45
2018. aasta tegevusaruanne
Jätkusid iga-aastased traditsioonilised tegevused. Lääne-Virumaal toimus erinevaid koolitusi
ja õppepäevi, ühiseid väljasõite jm. Mitmed ettevõtmised olid seotud rahvarõiva
aastateemaga. Aprillis sai Virumaa rahvariideid tutvustatud rahvusvahelisel rahvariiete
konverentsil Valgevenes. Koostöös Virumaa Instituudiga jätkus rahvarõivaste tutvustamine
kihelkondade pärimuspäevadel, seekord juunis Simunas. Koostöös Pajusti klubiga
tuulutasime septembris rahvariideid ja jagasime rahvarõivateadmisi. Novembris sai Viru
Käsitöö Salong rahvarõiva nõuandekoja tunnistuse, Jäneda on seda veel taotlemas.
ERKLi toel saime mentorkoolitusel targemaks internetiturunduse vallas Etsy müügiplatvormi
näitel.
Uuendasime seltsi kodulehe www.virufolkart.ee.
2019. aasta tegevusplaan
2019. aasta on meie juubeliaasta. Kuigi tegutsesime juba varem, täitub 2019. aastal ametlikult
20 aastat. Plaanime sel puhul korraldada näituse rahvakunsti galeriis ning külastada mõnda
rahvusvahelist käsitöömessi. 2018. aastal soovisime kaardistada kunsti ja käsitööga tegelevad
meistrid, ringid, ettevõtted. Kahjuks jäi projekt rahastuseta ning seetõttu üritame uuesti.
Jätkuvad ka traditsioonilised koolitused ja töötoad ning tahame osa võtta ERKLi
korraldatavatest ettevõtmistest.
MTÜ Loometöö
Luule Nurga, tel: 528 7107, e-post: [email protected]
Jäneda, 73602, Tapa vald, Lääne-Virumaa, https://rahvariided.eu
MTÜ Loometöö on moodustatud 30. märtsil 2006. Rahvusliku käsitöö koolitusi on Jänedal
toimunud alates 2003. aastast koostöös Rahvakultuuri Keskusega. Eesmärk on kaitsta
rahvuslikku käsitööd ja autentseid rahvariideid.
2018. aasta tegevusaruanne
Jätkasime rahvariiete valmistamise õpetamist. Septembris 2017. aastal alustatud
kaapotkostüümide ja -kleitide õppetsükli lõpetasime 18. märtsil 2018. Septembris sai
alustatud uue rahvariiete valmistamise õppetsükliga. Aasta jooksul tegime koolitusi kokku
144 tundi. Valminud kaapotkostüümidest ja -kleitidest oli Jäneda raamatukogus järjekordne
näitus.
Niplispitsi klubi on koos käinud ühel päeval kuus. Klubis valminud töödega käisime Pärnus
Eva Taltsi nimelisel rahvusvahelisel näitusel, esinedes Jäneda niplajate võistlustööde lauaga ja
EV 100 teemalise lauaga. Jäneda niplajate jõuluehted kaunistasid niplispitsi seltsi jõulupuud
Tallinnas alates 20. detsembrist. Üle-eestiline käsitööpäev Jänedal oli niplispitsi teemal.
Osalesime Mardilaadal. Jäneda üle-eestilistel suurüritustel olime taas väljas töötubadega
käsitöökeskuses. Sel aastal sai eriliselt rõhutatud rahvariiete nõustamist.
2019. aasta tegevusplaan
Jätkame alustatud seitsmendat rahvarõivavalmistajate koolitustsüklit kuni 2020. aasta
kevadeni. Jätkame niplispitsi klubi tegevusega. Paneme üles Jäneda raamatukogus meile
antud traditsioonilisel ajal Tiia Kontuse isikunäituse rahvariietest. Jooksvalt plaanid
täienevad.
46
MUHU
Käsitööühendused
Muhu käsitööselts Oad ja Eed MTÜ
Muhu-Hellamaa Maanaiste Selts
Käsitöökauplused
Käsitööseltsi Oad ja Eed käsitööpood
Liiva kaubahoov
FIE Tiit Saabase Jaagu talu käsitööpood
Kuivastu sadamas
Käsitööettevõtjad
FIE Anu Kabur
FIE Asta Sepp
FIE Eveli Jürisson
FIE Janne Kommel
FIE Kaia Veskimeister
FIE Helen Pihl
FIE Piret Lember
Jüri-Jaani Talustuudio
Männiku Käsitöötuba
MTÜ MUHUinSEA
OÜ Nett Tikand
FIE Velli Saabas
FIE Siiri Ülem
FIE Stive Valdmets
FIE Tiina Saar
FIE Ülle Kuusk
FIE Ivi Moon
FIE Pille Keerd
FIE Alliki Oidekivi
FIE Tiiu Tuust
Portselaniaed OÜ
Muhu Käsitööselts Oad ja Eed MTÜ
Ülle Kuusk, tel: 517 7340, e-post: [email protected], [email protected]
Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond, 94701, www.oadeed.ee
Käsitööselts asutati 1996. aastal, asutajaliikmeid oli seitse, praegu on liikmeid 23. Seltsi
eesmärk on rahvusliku käsitöö, eriti Muhus ajalooliselt viljeletud käsitöövaldkondade
ja -võtete elujõulisena hoidmine. Oleme regulaarselt korraldanud kursusi, koolitanud pidevalt
käsitööhuviliste gruppe nii Eestist kui ka välismaalt. Selts on aktiivselt kaasa löönud valla
üritustel, teinud töötubasid, heategevuslikus korras valmistanud Muhu lasteaiale rahvariided,
kingitusi ja meeneid erinevatel võistlustel ja folklooripäevadel osalejatele. Traditsiooniks on
saanud jõulukingituste tegemine Muhu Hooldekodu elanikele, valla kevad- ja sügislaadal
osalemine ja kohvikute, loteriide ning hoidiste jms konkursside korraldamine. Muhu päevadel
on selts välja pannud käsitöönäitusi, korraldanud õpitubasid. Igal suvel oleme teinud ühe
suure ja mahuka käsitöönäituse. 2016. aastal alustasime rahvariiete valmistamine projektiga
„Muhu naene oo kut lill ...“ ning 2017. ja 2018. aastal korraldatud näitustel oli väljapanek
seltsiliste valmistatud Muhu naise põlledest ja tanudest. Suhtleme ja vahetame kogemusi ka
teistes Eesti piirkondades tegutsevate käsitööühendustega. Seltsil on väga hea koostöö
kohalike eakate käsitöömeistritega.
2018. aasta tegevusaruanne
8., 15., 22., 29.01 Üks kord nädalas koosolekud, tanude õpituba. Muhu naise tanu
tikkimine, juhendaja Alliki Oidekivi
24.01 Juhatuse koosolek, projektide aruanded
5., 12., 19., 26.02 Tanude õpitoad
24.02 Seltsi käsitööauhinna üleandmine Alliki Oidekivile, tubli käsitöö
tegemise õppijale ja õpetajale
5.03 Naistepäeva tähistamine
5., 12., 19.03 Käsitöötoad – tanud
26.03 Koosolek: tegevuskava koostamine, 2017. a tulude ja kulude ülevaade
47
16.04 Revisjonikomisjoni koosolek, poe suurpuhastus
4., 11., 18., 25.04 Tanud
23.04 Seltsi üldkoosolek
28.04 Käsitööpoe müügihooaja algus
19.05 Kohviku pidamine Muhu kevadlaadal
30.05 Tikkimise ja kudumise õpitoad Jaapani grupile (30 inimest)
Juuni Käsitööpood avatud; tanude lõpetamine, näituse ettevalmistamine
23.07 Riima Portselaniaia külastamine
25.07 Juhatuse koosolek
29.07 Kohvikute päev, tanude ja põllede näitus seltsi ruumis
1., 29.08 Koosolek
3.–4.08 Seltsi reis Hiiumaale. 3. augusti õhtul „Mamma lood“
11.–12.08 Saarte pärimuskultuuri päevad Muhus; õpitoad 11. augustil Muhu PKs
21.08 Juhatuse koosolek; tanude ja põllede näitus seltsi ruumis
4.09 Juhatuse koosolek
6.09 Seltsi reis Limbaži ja Riiga
12., 19.09 Käsitöötoad
26.09 Koosolek
29.09 Valla sügislaat, kohviku ja loterii korraldamine; poe müügihooaja
lõpetamine
17.10 Koosolek, käsitöötubade tegevuse planeerimine
20.10 „Käsitöökojad üle maa“ – traditsiooniliste Muhu ornamentide
maalimine puidule ja tekstiilile, võinoad ja poekott
24.10 Muhu muuseumi külastamine, rahvariideprojekti jätk
31.10 Muhu naise rahvariiete tegemine
7., 14., 28.11 Käsitöötoad
8.–10.11 Mardilaat Saku Suurhallis
21.11 Koosolek
25.11 Siiri Reimanni mentorkoolitus (Haapsalu sall)
5., 12.12 Käsitöötoad
8.12 Siiri Reimanni mentorkoolitus (Haapsalu kolmnurksed rätikud)
14.12 Seltsi jõulupidu Nautse-Mihklil, kontsert ja külaline Hannes Võrno
17.–23.12 Käsitöö jõulumüük
19.–20.12 Stressipallide valmistamine, kingipakkide tegemine
21.12 Kingipakkide üleandmine Muhu hooldekodu elanikele
Selle aasta suurim ettevõtmine oli Muhu naise tanude tikkimine projekti „Muhu naene oo kut
lill …“ II mooduli raames ning tanude ja põllede näituse korraldamine seltsi ruumis Liival.
Endiselt korraldasime töötube ja koolitusi nii muhulastele kui ka külalistele. Huvi seltsi
tegemiste vastu oli jätkuvalt suur. Igal nädalal saime kokku, väljapakutud üritustel osales
palju huvilisi, liitus uusi seltsilisi. Oktoobris jätkasime projekti raames Muhu naise
seelikukanga kudumise ja aia tikkimisega. Koostöö valla asutustega on kujunenud
traditsiooniks iga-aastane seltsi käsitööauhinna väljaandmine parimate käsitööliste
tunnustamiseks.
Viis kuud aastas avatud seltsi käsitööpood Liival nõudis igapäevast tegelemist ja müüjate
kohalolu. Kauplus oli hea väljund meistritele oma toodangu tutvustamiseks ning
turustamiseks, samuti võimalus seltsile tegevuse jaoks raha teenida.
Selgi aastal suhtlesime teiste rahvustega ning korraldasime neile koolitusi ja esitlusi, mitmeid
neist koostöös Muhu Muuseumiga. ERKLi abiga korraldatud mentorkoolitused pakkusid
endiselt suurt huvi ja osalejaid jätkus. Aastaga võib rahule jääda.
Koostöö teiste institutsioonidega
Käsitööselts Oad ja Eed teeb koostööd kõigi Muhu saarel olevate asutustega. Sel aastal on
olnud meie tegevuspartneriteks Muhu Muuseum, Muhu Põhikool, Muhu Vallavalitsus,
48
Hellamaa Külakeskus, Muhu Hooldekodu, Saaremaa Kunstistuudio ja Muhu Puidukoda.
Vastu on võetud külalisi Eesti teistest piirkondadest, aga ka Taanist, Saksamaalt, Jaapanist.
Korraldatud on erinevaid käsitööõpitubasid. Seltsi ettevõtmistele on alati oodatud kõik
muhulased ja saarlased ning ka „suvemuhulaste“ hulgas on meie üritused populaarsed.
Kuulume liikumisse Kodukant ja Muhu Turismiassotsiatsiooni. Suurt huvi on pakkunud
ERKLi poolt korraldatud üritused ja koolitused.
2019. aasta tegevusplaan
Jaanuar–mai Iganädalased õpitoad, rahvariiete valmistamise projekti III etapp (Muhu naise
seeliku kanga kudumine, seelikuaia tikkimine, seeliku õmblemine
Jaanuar–detsember
Seltsi liikmete õpitubade korraldamine erinevate töövõtete tutvustamiseks
seltsi ruumides Liival, ülenädalased seltsiliste kokkusaamised Liival, ERKLi
mentorkoolitused, väliskoolitajate tellimine kursuste ja õpitubade
korraldamiseks
Veebruar Seltsi käsitööauhinna väljaandmine EV aastapäevaks
Märts Saaremaa käsitööpäevade korraldamine
Aprill Valmistumine müügiperioodiks, kevadlaat
Mai Seltsiliste tehtud rahvariiete näitus Eesti Käsitöö Maja Rahvakunstigaleriis
Tallinnas
Mai–september
Seltsi käsitööpoes Liival müügi korraldamine
Juuni Projekti raames talvistes käsitöötubades valminud Muhu naise tanude ja
seelikute näituse korraldamine Muhu päevade ajal Muhu Põhikoolis
August Seltsiliste kultuurireis
September Mihklipäevalaat Liiva Kaubahoovis
September–detsember
Iganädalased õpitoad, rahvariiete valmistamise projekti IV etapp (Muhu naise
rahvariidekomplekti esemete valmistamine: pluus, pruudipõll, pruuditanu)
November Mardilaadal osalemine
Detsember Kingituste valmistamine Muhu Hooldekodu elanikele; käsitöönäitus-
jõulumüük seltsi ruumides Liival, seltsi jõulupidu
PÕLVAMAA
Käsitööühendused
Põlva Käsitööklubi
Põlva Käsitööklubi
Mare Põld, tel: 5391 7587, e-post: [email protected]
2018. aasta tegevusaruanne
Terve jaanuarikuu valmistusime meiegi Eesti 100. sünnipäevaks. Kudusime sinimustvalgeid
salle 14 kunagise riigivanema sümbolkujudele.
Veebruaris tuniisi heegeldamine I.
Märtsis tuniisi heegeldamine II.
Aprill – tehtud tööd ja tunnustused. Saime sinimustvalgete sallide kudumise eest tänukirjad,
mis saadeti otse Vabariigi Valitsuse kantseleist ja millele peaminister oli isiklikult alla
49
kirjutanud! Oleme väga tänulikud tunnustuse eest! Võtsime osa XXII käsitööpäevadest
Haapsalus.
4.–5. mail toimusid Haapsalus üle-eestilised käsitööpäevad „Tehtud Läänemaal“. Meie klubi
esindajatena käisid seal Merike, Malle ja Kaire.
Juunis tegime päikeseprinti.
Septembris toimusid käsitööpäeva ettevalmistused.
Oktoobris, ilusal vananaistesuve laupäeval võtsime ette tee Vastseliina, kus tutvusime
Vastseliina Käsitööühingu tegemistega ja saime Ilme juhendamisel ise ka masinaid proovida.
3. novembril sai teoks meie käsitööklubi eestvedamisel Põlva valla käsitööringide suur ühine
käsitööpäev Himmaste külakeskuses. Kutsusime käsitöörahva kokku, et üksteisega rohkem
tuttavaks saada, mõtteid ja ideid vahetada ja näha, mida teised teevad. Meie Põlva
Käsitööklubi näituselaud oli esindatud lapitöö, kudumise-heegeldamise ja veel paljude
käsitööliikidega.
Detsembris oli „Lapivaip 100“ albumi esitlus Tartus. Kolm meie käsitööklubi liiget võtsid osa
üle-eestilisest projektist Lapivaip 100. 15. detsembril esitleti raamatut Tartu Ülikooli
raamatukogus, kus on praegu üleval ka lapivaipade näitus. Seda saab vaadata seal jaanuari
lõpuni. Põlvasse peaks näitus jõudma märtsis 2019.
PÄRNUMAA
Käsitööühendused
Maarja-Magdaleena Gild
MTÜ Tõstamaa Käsitöökeskus
Pärnu Pitsistuudio
Lihula Lilltikandi Selts
Varbla Rahvamaja käsitööring
MTÜ Slaavi Kultuuriühing Jaroslavna
Pärlikoda
Külaselts Iiris
MTÜ Lüster
Paikuse Huvikool
MTÜ Pärnu Rakenduskunsti Ühing
Käsitööettevõtjad
Eddi Leet, Potitehas OÜ
Raina Subi, Aniar OÜ
Endla Murd Stuudio OÜ
Stella Laur, Artbeat OÜ
Kati Koppel, MTÜ Meie Muster
Mare Pernik, Vaibapesa OÜ
Liis Luhamaa, MTÜ Loodusvärvid
Helle Tölp, Ceramic Point OÜ
Kadi Paasik, Paasik Design OÜ
Kati ja Helje Vaas, Vaas&Vaas OÜ
FIE Ene Riso
Leili Kokk, Leili Klaasikoda OÜ
Karin Susi, Karini Paberikoda OÜ
Jane Nikolai, Hetkese OÜ
Agni Laats, Lihula Õpikoda OÜ
Anu Randmaa, Teopaik OÜ
Kristi Tuhkru-Tamm, OÜ Etskae
Marvi Volmeri Rahvariiete
Konsultatsioonituba
Margus Rebane
Eve Varik
FIE Signe Taremaa
OÜ Yarila
Ahti Tedremäe, EtnoArt OÜ, Thormani
sepikoda
Kaja Varmison, Alpakafarm OÜ
Julika ja Joel Roos, MTÜ Vanad Oskused
Maire Kajo, Sokeke OÜ
Vally Selberg, Rummu Talu OÜ
FIE Maire Bristol
Käsitöökauplused
Maarja-Magdaleena Gildi pood
Pärnu Käsitöö Salong
Vuhti Maja Galerii
Woolmint veebipood
Pärlikoda
Käsitööait kauplus
50
Lõngastuudio kauplus
Pärnu muuseumipood
Kihnu muuseumipood
Tõstamaa Käsitöö Pood
Saarde Käsitöökeskus
Käsitööpood EtnoArt
Infopunktid
Maarja-Magdaleena Gild
Maarja-Magdaleena Gild
Tel: 5887 2790, e-post: [email protected],
Uus 5, Pärnu, www.maarjamagdaleenagild.ee, FB Maarja-Magdaleena Gild
MTÜ Maarja-Magdaleena Gild asutati 2007. aastal. 2009. aasta sügisest tegutseb Gild Pärnu
vanalinnas Uus 5 asuvas majas, kuhu on loodud avatud loomekeskus. Gildi peamisteks
eesmärkideks on aasta ringi toimiva oskusteabe- ja loomekeskuse käigushoidmine ning
igakülgne arendamine, samuti kunsti- ja käsitööalade tutvustamine laiemale avalikkusele.
Gild on avatud viiel päeval nädalas. Gildi kodades tegutsevad meistrid eri käsitööaladelt
(keraamika, tekstiil, klaas, paber, kangakudumine, viltimine, vaselised, nahatööd jne). Lisaks
käsitöökodadele tegutsevad gildimajas Eesti disaini ja käsitöö pood, tervisetoidukohvik,
toimuvad jooga-, kunsti- ja muusikatunnid. Gildist saab osta või tellida kohalike meistrite
loomingut ja osaleda töötubades. Gild korraldab aasta ringi käsitöö- ja kultuuriüritusi.
2018. aasta tegevusaruanne
Aasta ringi toimusid regulaarsed töötoad reedeti ja laupäeviti ning vaheaegadel korraldati
lastele mõeldud temaatilisi töötubasid ja üritusi. Toimusid täiskasvanutele suunatud
käsitöökursused. Ärklisaalis võis nautida kontserte, etendusi ning osaleda harivatel
seminaridel ja koolitustel.
Osaleti mitmel suurel laadal ja üritusel, sh Tallinna käsitöömessil, Kuressaare tänavafestivalil,
Pärnu Hansalaadal, Augustiunetusel, „Ava lava, Tallinn“ üritusel ja Mardilaadal. Gildi
meistrid olid väljas ka Endla teatri piknikul, Pärnu vanalinna suvepäevadel ja Rõõmsate Laste
festivalil. Pärnumaa käsitööliste infolisti kaudu edastati käsitööinfot kõigile Pärnumaa
käsitööhuvilistele. Jätkusid Tervisetoidukoja populaarsed toitumisteemalised loengud ning
Joogakoja kursused. Gildi 0-korrusele asusid Pärnu fotograafid, sisse seati ilmutamis- ja
ateljeeruumid. Gildimajas lõpetasid tegutsemise Artbeat OÜ ja Vaas&Vaas OÜ.
Olulisteks investeeringuteks olid kogu maja WiFi-võrgu uuendamine ja uus jalgrattaparkla
maja ees. Gildimaja fuajee sai uue sisekujunduse ja infostendid.
24. veebruaril alustati kampaaniaga #100oskust #ev100. Aasta jooksul edastati
sotsiaalmeedias ja kodulehel postitusi, milles keskenduti ühe uue käsitööoskuse kirjeldamisele
või näitamisele. Kampaania eesmärk oli tutvustada laiemale huviliste ringile käsitöötoodete
valmistamiseks vajaminevaid materjale ja töövõtteid.
27.–28. aprillil toimus traditsiooniline „Gildijänese jaht“, kus Gildi kodade külastamise ja
meisterdamise käigus valmis vahva ja omanäoline mänguasi ning osalejad õppisid tundma
erinevaid käsitöötehnikaid ja materjale.
11. juunil toimusid Gildis EV100 sünnipäevakingitusena lastekaitsepäeva puhul tasuta
töötoad Pärnu linna vähekindlustatud perede lastele.
10.–11. augustil toimusid Pärnu XXI Gildipäevad. Kauplemine toimus Steineri aias, Uuel ja
Pühavaimu tänaval. Külastajad said tänu Pärnu linna toetusele Steineri aias ja Lastepargis
nautida tasuta kultuuriprogrammi.
11. augustil oldi ühiselt väljas Augustiunetusel.
22.–27. oktoobril toimus koolivaheaja meisterdamismaraton.
51
Detsembrikuise jõuluprogrammi raames said pered osa võtta Kolme Põrsakese teadusteatri
etendustest ja Gildi kodades toimunud meisterdamistest. Ka kooli jõuluvaheajal olid lapsed
oodatud meisterdama Gildi töötubadesse.
Koostöö teiste organisatsioonidega
Koostöös ERKLi ning Pärnumaa kultuuri- ja käsitööasutustega toimus sel aastal kolm ERKLi
mentorprogrammi koolitust. Nendest esimene viidi läbi 2018. aastal Pärnu maakonnaga
liitunud Lihulas. Lihula lilltikandi festivali raames toimus 13. augustil litrite ja
messingnööpide valmistamise koolitus, mentoriks oli Indrek Ikkonen. Maarja-Magdaleena
Gildis toimus 15. novembril Sandra Urvaku tootefotograafia koolitus. Lembe Maria Sihvre
juhendas 18. detsembril Tõstamaa Käsitöökeskuses rahvuslikus stiilis tikitud vaipade
koolitust.
Alates 2018. aastast on Maarja-Magdaleena Gild esindatud Tallinna vanalinnas asuva ERKLi
Eesti Käsitöö Kodu paikkondliku käsitöö väljapanekus ja Eesti paikkondlikku käsitööd
tutvustavates trükistes.
Gildi liikmete Jane Nikolai ja Liis Luhamaa tööd valiti osalema ERKLi suurel aastateema
näitusel „Ajatus“, mis oli üleval 7. augustist 7. oktoobrini Tallinna Katariina kirikus ja alates
27. novembrist Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
2019. aasta tegevusplaan
Jätkub igapäevane loominguline tegevus ja tootmine, Gildi kojad jäävad avatuks kõigile
huvilistele. Aasta läbi korraldatakse regulaarselt avatud töötubasid reedeti ja laupäeviti,
toimuvad joogatunnid, loengud, koolitused ja kontserdid. Osaletakse näitustel ja
käsitöölaatadel üle Eesti.
Kevadel avatakse uue näoga Gildi pood koos e-kaubanduse arendusega ja uued kojad uute
meistritega. Pärnu XXII Gildipäevad toimuvad augustis.
Pärnu Pitsistuudio
Birgit Pere, tel: 5076571, e-post: [email protected]
Pärnu Pitsistuudio loodi 2000. aasta sügisel Eeva Taltsi poolt, esimene kokkusaamine oli 19.
novembril 2000. Kokkusaamise kohaks on Pärnu Rahvaülikooli Nooruse maja. Koos käime
oktoobrist maini. Tunnid toimuvad kord nädalas pühapäeviti, kaks tundi. Põhiline õpetaja ja
juhendaja kuni aastani 2016 oli Eeva Talts. Peale niplispitsi õpetas Eeva Talts veel süstikpitsi,
fileepitsi, Seto pitsi, Iiri pitsi. Hetkel on pitsistuudios 13 aktiivset liiget, nende 15 aasta
jooksul on läbi käinud üle 20 inimese, algusaastast on püsinud siiani 5 liiget. Põhiline
suunitlus on olnud Eesti rahvuslikud pitsid, kuid alati võtame vastu ka väljakutseid ning
õpime eri riikide rahvuspitse ja tehnikaid. Praegu on õpetajateks Birgit Pere ja Ülle Lääts. Iga-
aastane rahvusvaheline pitsinäitus, mis alates 2017. aastast kannab nime rahvusvaheline Eeva
Taltsi nimeline pitsifestival, toimus sel suvel juba 17. korda, juulikuus Pärnu Kuninga Tänava
Põhikoolis. Selle aasta teema oli „EV 100 – rahvusvärvid läbi pitside“. Festivalil on olnud
õpetajaid Eestist, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Lätist, Hollandist ja Taanist.
2018. aasta tegevusaruanne
Koolitused – uued tehnoloogiad
Juuli – XVII rahvusvaheline Eeva Taltsi nimeline pitsifestival
August – ERMi rahvarõivaste näituse külastus
November – osalemine Mardilaadal
Detsember – osalemine näitusel „Unistuste puu“ Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikus
52
2019. aasta tegevusplaan
Iganädalane koostöö – uued tehnoloogiad. Koolitused
Osalemine Sloveenia õpetaja õpitoas – vabakäeline niplispits, 6.–7. aprill Tallinn
Osalemine Läti Vabaõhumuuseumis toimuval käsitöölaadal, juuni Läti
Osalemine Narvas toimuval niplispitsi näitusel, juuli Narva
Osalemine Mardilaadal, november Tallinn
Valmistumine Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus detsembris toimuvaks niplispitsist
jõuluehete näituseks „Unistuste puu“, detsember Tallinn
Pitsiringi igapäevatööde ja huvidega seotud tegevused
Tõstamaa Käsitöökeskus MTÜ
Anu Randmaa, tel; 5668 2283, e-post: [email protected]
Käsitöökeskus tegutseb SA Tõstamaa Mõis juures aastast 2010, aastal 2017 loodi iseseisev
MTÜ.
2018. aasta tegevusaruanne
Möödunud aastal toimusid käsitöökeskuses järgmised ringid:
– käsitööringid lastele: 1 × nädalas, 2 akadeemilist tundi, kolmele vanuserühmale.
Kokku keskmiselt 20 osalejat
– käsitööringid täiskasvanutele: 2 × nädalas, 4 akadeemilist tundi. Kokku keskmiselt
18 osalejat
– saviringid lastele: 1 × nädalas, 2 akadeemilist tundi, kolmele vanuserühmale.
Kokku keskmiselt 26 osalejat
Septembrist töötavad lasteringid Pärnu Kunstikooli alluvuses ja eelarves Pärnu Kunstikooli
Tõstamaa majana.
Peale tavapärase ringitegevuse tegime rahvarõivakoolitusi (18 osalejat iga kuu),
mentorkoolitusi koostöös ERKLiga, töötubasid külalistele ning õpitubasid kindla huviga
külalistele.
Eelmisel aastal tegutses pood esimest aastat Leaderi programmi toetusega renoveeritud
ruumides. See andis võimaluse tegevust laiendada, väljapanekuid uuendada ja jätta kaup
poodi ka talveperioodiks. Septembrist jõuludeni sai poodi külastada eelneval kokkuleppel,
alates novembrist kuni jõuludeni oli pood avatud laupäeviti.
Osalesime konkursil „Rõõm käsitööst“. Valmistasime kolm roositud ornamentidega toodet –
pajalapi, -kinda ja põlle, mille mustri saab ise tekstiilimarkeritega värvida. Saime konkursil
esimese koha ja tooted on juba väikeste kogustena ka müügil.
Osaleme ka näitusel „Ajatus“, kuhu kujundasime nelja meistri ühistööna roosimistehnikat
esitleva kera.
Koostöö teiste organisatsioonidega
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Pärnumaa Turism, Romantiline Rannatee, Craft Camp, SA
Tõstamaa Mõis, Pärnu Linnavalitsus
2019. aasta tegevusplaan
Tõstamaa Käsitöökeskus tegutseb edasi iseseisva MTÜna peamiselt kolmes suunas:
– viime läbi ringitegevust täiskasvanutele, käsitöökoolitust ja -töötubasid oma
inimestele ja külalistele ning õppereise
– valmistame käsitööesemeid müügiks ja tellimusel
– peame käsitööpoodi
Seatud eesmärgid:
– luua uus koduleht
53
– laiendada reklaami ja ühisturundust koostöös katusorganisatsioonidega ja
koostööpartneritega
– töötada välja erinevatele külalissihtgruppidele mõeldud käsitööpaketid
– arendada edasi käsitööpoodi, laiendada paikkonnatoodete valikut
– suurendada savitöö oskusi õpetaja kvalifikatsiooni tõstmisega. Taaskäivitada
täiskasvanute saviring
– teha näitus 2018/2019. koolitusaastal valminud töödest
RAPLAMAA
Käsitööühendused Käsitööseltsing SÜSTIK
Seltsing Vaiba-Liine
Kabala kirjanduse ja käsitööseltsing
MTÜ Wäega Wärk
MTÜ Kovanäpsel
MTÜ Teenuse Naiste Ühendus
Raplamaa Perenaiste Selts „Pauliine“
MTÜ
Rapla Käsitöö-ja Kunstiselts
Käsitööettevõtjad Alvar Heiste Sepikoda OÜ
Puraviku Tuuleveski OÜ
Honor KK OÜ
Klaasistuudio OÜ
Hansaklaas OÜ
FIE Ivi Sark
Puupank OÜ
Mari-Liis Makus Glass Design
FIE Hele-Mai Truuts
FIE Andres Angermaa
Taevani Maani Meistrikoda
Käsitöökauplused Käsitööpood SÜSTIK
Väärt Raplamaa toode
Kovanäpsel käsitööpood
Käsitööseltsing Süstik ning Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts
Ivi Sark, tel: 512 8931, [email protected]
Metsamajandi tee 8-6, 79517 Raplamaa, Rapla vald
2018. aasta tegevusaruanne
Jaan–dets Koolitused ja õppepäevad kohtadel
Jaan–dets Rahvarõiva koolitused (MTÜ Pauliine)
24. märts Konverents „Vaimne kultuuripärand Raplamaal“ ja käsitööseltsingu
Süstik 15. sünnipäev
4.–5. mai ERKL XXIII käsitööpäevad Haapsalus
12. mai Rapla XVI käsitöömeistrite kevadlaat
30. juuni Õppereis Muhu saarele
1.–2. september Seltsipäevad Valgamaal
15. september IIRA 777 külapäeva ja laat
22. september Sügislaat Raplas
20. oktoober VIII üle-eestilised käsitöökojad
31. oktoober Maire Forseli mentorkoolitus
30. november Õppereis Läänemaa väikeettevõtetesse
54
15. detsember XVII käsitöömeistrite jõululaat Raplas
2019. aasta tegevusplaan Jaan–dets Koolitused ja õppepäevad kohtadel
Jaan–dets Rahvarõivakoolitused (MTÜ Pauliine)
11. mai Rapla XVII käsitöömeistrite kevadlaat
21. september Sügislaat Raplas
11. oktoober ERKLi XIII ettevõtluspäev
19. oktoober VIII üle-eestilised käsitöökojad
14. detsember XVIII käsitöömeistrite jõululaat Raplas
RUHNU
Käsitööühendused
MTÜ Ruhnu Kultuuariait
Käsitöökauplused
Keraamikaateljee (suvisel perioodil)
Ruhnu Kultuuriait
Triinu Lamp, e-post: [email protected]
Kuna üks asutajaliige lahkust MTÜst, siis toimus mõningane organisatsiooni tegevuse ja
tegevusalade ümberkorraldamine. Käistööateljee korraldasime ümber keraamikaateljeeks.
MTÜ tegevused toimusid põhiliselt suveperioodil. Kuna Ruhnu ja mandri vahel ühendust
hoidev katamaraan läks enne jaanipäeva katki ning remont kestis pea kuu, siis kõiki
planeeritud tegevusi ei toimunud. Ära jäi Nordic Knitting Conference’ist ja Olustvere Craft
Campist osavõtvate UK, USA ja Saksamaa kudujate Ruhnu reis koos MTÜ poolt planeeritud
kohalike kudumite töötoaga. Samuti jäi ära Elfriede Nikolai külastus, mille käigus pidi
toimuma Ruhnu tantsude töötuba ning arutatama koostööplaane seoses Ruhnu tantsude
õpikuga. Rahalise toetuse puudumise tõttu pidime ära jätma planeeritud eksperimentaalse
pärimusteemalise õpikeskkonna „Ruhnu VEST“, mille raames oleksid toimunud pastelde
valmistamise, lõnga värvimise, villa töötlemise, kohalike toitude valmistamise jms töötoad.
MTÜ vanas päästepaadi kuuris toimus traditsioonilise Ruhnu viiulilaagri lõpukontsert, Raivo
Korstniku ja Mall Nukke maalinäitus ja mitu kontserti. Toimus Ain Raali Ruhnu
ravimtaimede teemaline loeng ja kohaliku alkeemiku Reigo Jõe hüdrosooli
destillatsioonitöötuba. Augusti alguses toimus traditsiooniline RuhnuSavi
keraamikaõpitubade sari, mida juhendasid keraamikud Asuurkeraamikast ja EKAst ning
milles osalesid nii kohalikud elanikud, lapsed, noored, EKA üliõpilased kui ka saare
külastajad.
Koostöö teiste organisatsioonidega
Koostööd tehti Ruhnu vallaga (vallavalitsus, kool, rahvamaja), Eesti Kunstiakadeemiaga,
Fahle galeriiga, RuhnuRahu festivali korraldajaga. Näituste korraldamist toetas osaliselt Eesti
Kultuurkapital.
55
2019. aasta tegevusplaan
Jätkame keraamikaateljee- ja käsitöökaupluse tegevust. Soovijatele korraldame käsitöö
õpitubasid ja Ruhnu rahvarõiva tutvustusi, laenutame välja originaalesemeid
fotosessioonideks. Kogume, talletame ja süstematiseerime pärandit. Väärtustame kohalikku
kultuuripärandit, hoiame, taaselustame ja tutvustame traditsioonilisi käsitöövõtteid. Jätkame
näituste korraldamist, samuti keraamikaürituste sarja RuhnuSavi.
SAAREMAA
Käsitööühendused
Angla Tuulikumägi MTÜ
Kuressaare Pensionäride Ühendus
Lapitööhuviliste Ühendus Lapimoorid
Mustjala Kodukultuuri Selts Koit
Randvere Tööõppekeskus MTÜ
Saare Maakonna Invaühing
Saaremaa Kunstistuudio MTÜ
Saaremaa Pimedate Ühingu korvikoda
Sandla käsitööseltsing
Tiiu Tanu TÜ
Käsitööettevõtjad
Good Kaarma OÜ
Kohala lapitekid
Kirisilm OÜ
Leisi Lapikoda OÜ
Liimeister OÜ
Maret Suik
Marika Samlik
Nett Tikand OÜ
Paul Tohv FIE
Pilvelambad OÜ
Riine Sooäär FIE
Ruut&Triip OÜ
Saare Rätsep OÜ
Saare Vilt OÜ
Saaretikand OÜ
Sakadak OÜ
Saaremaa Sepad OÜ
Sarapiku vilt OÜ
Taivo Parbus
Tiiu Kaju Nahatööd OÜ
Trentom OÜ
Tuuleluud OÜ
Valjala Sepikoda OÜ
Viivi Saar
Õmblusstuudio
Ülle Sepp
Niidihaldjas OÜ
Käsitöökauplused
Talupood
Tuuleluud OÜ
Liisbet
Infopunktid
Saaremaa rahvarõivanõuandekoda
Saaremaa käsitööselts KadakMari MTÜ
Mareli Rannap, tel: 522 8817, e-post: [email protected]
Saaremaa käsitööselts KadakMari MTÜ tegutseb aastast 2008. Meil on 23 aktiivset liiget üle
Saaremaa. Sotsiaalmeedia kanalite ja liikmete tehtud koolituste kaudu saab meie tegevusest
osa tuhandeid Saaremaa ja Mandri-Eesti inimesi. Meie tugevuseks on liikmete ühised huvid ja
tekkinud sünergia, millega on lihtne koos edasi areneda. KadakMari on ERKLi liige, kes
väärtustab, hoiab ja arendab paikkondlikke eripärasid, arvestades rahvuslikke
käsitöötraditsioone kui kultuurinähtust ja elatusallikat. MTÜ eesmärk on pärandkultuuri
56
uurimine ja selle elujõulisena hoidmine Saaremaal. MTÜ eestvedamisel algatati Saare
maakonna käsitööpäev, mis toimub igal kevadel mõnes Saare maakonna vallas ja millest
tänaseks on saanud kaunis ja tugev traditsioon.
KadakMari on korraldanud mitmeid näitusi: „Saare kaunis naine“ 2009, „Saare mehine mees“
2012, „Saaremaa kindad – Käsi Käes“ 2013.
Saare maakonna käsitöönäitused: 2010 „Loomine“, 2013 „Saagu, saagu üks saar“, 2014
Tallinnas „Hästi hoitud saladus“.
Peale kaheaastast rahvarõivakoolitust „Rahvarõivas puhas ilu“ oleme esinenud oma valminud
rahvarõivastega näitusel Tallinnas, Pikk 22 näitusesaalis ja Mardilaadal ning 2017. aasta
veebruarist aprillini toimunud näitusel Saaremaa Muuseumis. Viimasel oli nädalavahetuseti
kohal ka Mareli Rannap, kes jagas huvilistele nõuandeid rahvarõiva ajaloo ja valmistamise
kohta.
Korraldatud koolitused
2014–2016 toimus rahvarõivaste valmistamise koolitus „Rahvarõivas puhas ilu“.
2016. aasta kevadel toimus nahatöötlemise koolitus, millele järgnes sama aasta sügisel
nahaõmblemise koolitus. Viimase käigus said täiendust meie rahvarõivad, kuna õmblesime
neile traditsiooniliste võtetega käsitsi juurde ka kasukad. Kursusel osalejad korraldasid
näidisparkimise 2016. ja 2018. aasta suvel Kuressaare lossipäevadel Saaremaa Muuseumi
õuel. Huvilisi oli väga palju.
2017/2018. õppeaastal toimus käsitööseltsi ja Kuressaare Ametikooli koostöös
kangakudumise kursus, mille õpetaja, Veinika Västriku kutsusime Tartu Kõrgemast
Kunstikoolist. Koolitus oli sisutihe, üheksal nädalavahetusel valmisid tööproovid, mille
näitust sai näha ametikooli ruumides aprilli lõpus. Olles omandanud eri tehnikaid, otsustasime
järgmisel õppeaastal alustada tootearenduse koolitusega, et mitmekesistada oma
käsitöökaupluste valikut.
MTÜ projekte on rahastanud Kuressaare Linnavalitsus, Kaarma Vallavalitsus, KOP, KIK,
Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Arenduskeskus, Haridus- ja Teadusministeerium ja
Hasartmängumaksu Nõukogu.
Rahvarõivaste valmistamise koolituse „Rahvarõivas puhas ilu“ korraldamise ja läbiviimise
eest sai KadakMari käsitööselts täiskasvanute koolitusega tegelevalt firmalt Andras 2016.
aastal aasta õpiteo auhinna. Aasta sündmuse auhinna saime ka Kultuurkapitalilt.
2018. aasta septembris alustasime kahe koolitusega: tootearendus käsitöölistele ja
rahvarõivaste valmistamise koolitus „Sariküllist sukkadeni“.
2018. aasta tegevusaruanne
Saare maakonna käsitööpäev toimus 17. märtsil Laimjalas.
Juunis toimunud Kuressaare lossipäevadel Saaremaa Muuseumi õuel tegime näidisparkimise
õpitunni.
Kevadel lõpetasime kangakudumise koolituse „Kuldne lõim“. Lõpetanud osalejad koondusid
KadakMari käsitööseltsi alla ja lõid kangakudujate rakukese, et jätkata koolitusi, näitusi ja
ühist toodete realiseerimist. Koolitustel valminud tööd olid näitusel nii Kuressaare
Ametikoolis kui ka kangakudujate päeval.
Septembris alustasime kahte koolitussarja: üheaastane tootearenduse koolitus käsitöölistele
ning kaheaastane rahvarõivaste valmistamise koolitus „Sariküllist sukkadeni“.
Oktoobris korraldasime koos Veinika Västriku ja Kuressaare Ametikooliga kangakudujate
infopäeva Saaremaal. Kavas olid näitused, töötoad, loengud ja käidi külas nii Saaremaa kui ka
Muhu saare ettevõtjatel, kes kangaid koovad.
17. novembril avasime Saaremaa muuseumi kogude majas, Arhiivi 1, Saaremaa
rahvarõivanõuandekoja.
Seltsi liikmed on osalenud oma käsitööga laatadel nii Saaremaal kui ka Mandri-Eestis.
57
Koostöö teiste organisatsioonidega Koostööd oleme teinud nii Kuressaare Ametikooli, Saaremaa Muuseumi kui ka erinevate
ettevõtjatega.
2019. aasta tegevusplaan
Jätkame tootearenduse koolitusega käsitöölistele ja rahvarõivaste valmistamise koolitusega.
Korraldame nii ERKLI mentorkoolitusi kui ka koolitusi kohalikule käsitööhuvilisele.
Saaremaa rahvarõiva nõuandekojas korraldame koostöös Saaremaa muuseumiga igakuiseid
nõuandepäevi.
Kevadel aitame korraldada Saare maakonna käsitööpäeva.
Kangakudumise koolituse „Kuldne lõim“ lõpetajate töödest koostame näituse, mis pannakse
oktoobris üles ERKLi näituseruumis Tallinnas, Pikk 22.
Suvel avame Mihkli talumuuseumis Saaremaa kinnaste näituse, kus kõik kindad on meie
käsitööseltsi naiste kootud.
SETOMAA
Käsitööühendused
Seto Käsitüü Kogo MTÜ Värska Käsitööselts Kirävüü MTÜ
Käsitööettevõtjad
OÜ Estonian Pottery
OÜ Tõrvas
OÜ Katusõkatja
OÜ Ots Puutöökoda
OÜ UP-Project
OÜ Taarka Tarõ
OÜ Kagu Kudujad
OÜ Sujuri
OÜ Seto Rõivakoda
FIE Merlin Lõiv
FIE Silvia Valg–
FIE Raivo Jänesmägi
FIE Maret Vabarna
Sigre Andreson
Evar Riitsaar
Ülle Kauksi
Iti Toom – Iti Leeväküük
MTÜ Meieselts Meroos
Sirje Rump
Jane Vabarna
Marje Linnus
Pille Kruustik
Sirje Ots
Terje Lillmaa
Käsitöökauplused
Seto Talumuuseumi käsitööpood
Setomaa muuseumid Saatses ja Obinitsas
Avatud ateljeed: Ateljee-Galerii Hal’as
Kunn, Piusa Savikoda, Värska Käsitööselts
Kirävüü Obinitsa külakeskuse
käsitööstuudiod
Setomaa Turismi infopunkt Värskas
Vana Jüri seebikoja käsitööpood
Kunstizaal Obinitsas
Käsitöö infopunktid
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tuba Obinitsa
külakeskuse II korrusel
MTÜ Seto Käsitüü Kogo tegevjuhi
tööruum Värskas Setomaa vallamaja I
korrusel
MTÜ Värska Käsitööselts Kirävüü töötuba
Värska kultuurikeskuse III korrusel
58
Seto Käsitüü Kogo
Ingrit Kala, tel: 5620 0057, e-post: [email protected], [email protected]
Obinitsa, 65301. Setomaa vald, Võru maakond, www.kogo.ee
Seto Käsitüü Kogo asutati 18. juulil 2006. aastal Obinitsas. Meie põhikirjaline eesmärk on
Seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine Seto käsitöötraditsiooni
järjepidevuse ja säilitamise kaudu. Eesmärgi saavutamiseks oleme korraldanud koolituspäevi
ja -sarju, osalenud ühiselt laatadel-messidel ja otsinud võimalusi käsitööettevõtluse
toetamiseks.
2018. aasta tegevusaruanne
Aasta jooksul jätkus Seto rahvarõivaraamatu käsikirja koostamine. Toimus 12 teemapäeva,
mille jooksul pöörati tähelepanu eri esemetele. Teemapäevadel kohtusid teadlased-etnoloogid-
muuseumitöötajad käsitöölistega. Rahvarõivateemadel saadi kokku üks kord kuus.
Teemapäevad toimusid lisaks Setomaale ka ERMis ja VÕMis. Kaasati asjatundjad
väljastpoolt Setomaad. Aasta jooksul leiti artiklitele autoreid ja valmisid mitmed artiklid.
Suursündmus oli XXV Seto pitsipäevade korraldamine. Pitsipäevad kestsid kolm nädalat,
selle aja jooksul olid üles seatud konkursitööd, sai vaadata näitusi Seto Talumuuseumis ja
korraldati III pitsipäev.
Oli juubelite aasta: Eesti Vabariik tähistas 100 aastat, Seto Kuningriik 25 aastat ja juubel oli
ka Seto pitsipäevadel. Seto pitsipäevade konkursi teema oli tänavu „Valgest pitsist
inspireeritud värviline Seto pits“. Konkursile esitati 19 tööd, neist 9 olid noorte valmistatud.
Peapreemia sai Marje Linnus, kelle Soome käsitööajakirjast võetud valge pitsi muster oli väga
hea lahendusega Seto pitsiks kavandatud. Teine preemia anti välja Ene Lättele päiksevarju
eest. Noorte arvestuses anti peapreemia Emilia Roosele. Noorte teine preemia anti Moonika
Korva-Korbale käsitöökarbikese eest ja kolmas preemia sai Kaarina Johanna Saarekivile
pitsiga kaunistatud padja eest. Ideepreemia sai 5. klassi õpilane Anni Linnus heegeldatud
toolikatete eest. Anti välja mitu eripreemiat.
Tänavu pidasime ka III pitsipäeva. Väljahõigatud kampaania proovilappide ja seisma jäänud
motiivide kogumisel osutus väga populaarseks. Annetajaid oli 19 naist.
Jätkus tootearenduskoolituse sari. Kogu koolitusprogramm sisaldab kuute koolitust ning kahte
reisi.
Mitmel varasemal aastal on Venemaalt küsitud Seto käsitöönäitusi. Sel aastal korraldas Seto
Käsitüü Kogo Venemaal neli erinevat käsitöönäitust.
Setomaal toimus kuuendat korda kohvikutepäev – kostipäev. Võrreldes Eesti teistes
piirkondades peetavate kohvikutepäevadega, on Setomaa kostipäeval eriline see, et kohvikud
on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.
Nagu juba traditsiooniks on saanud, osalesime ühise väljapanekuga Seto Folgil ja Seto
kuningriigipäeva laadal.
2018. aastal toimus I Seto tantsupidu. Kuna tantsima pääses vaid Seto rõivastega, siis oli aasta
esimeses pooles väga palju nõustamist, õmblemist ja tellimuste täitmist. Nõuandeid sai
tantsijatele jagatud ajalehe vahendusel ja e-postiga ning nõustada oli vaja veel isegi peo
proovipäeval.
Kuna 2018. aasta oli Eesti käsitöös kuulutatud ajatu käsitöö aastaks ja ERKL leidis, et
Setomaal on ajatu käsitöö elav, siis tehti 2018. aasta alguses Seto Käsitüü Kogole ettepanek
olla peakülaline Tallinna Mardilaadal. Mardilaada ettevalmistamisse sai kaasatud mitu
käsitöömeistrit, kes viisid kolme päeva jooksul Saku Suurhallis läbi õpitubasid. Eriti
populaarne oli 90-aastase Anna Kõivo vokitöö. Tema linapräätämise õpituba filmiti, pildistati
ja imetleti kahe päeva vältel pidevalt.
59
Huvilised said osaleda Seto pitsi heegeldamise, ümarvöö valmistamise, Seto nuku, Seto
tikandi- ja pudelisuuvöö valmistamisel ning paelte punumise, kõlavöö valmistamise ja hõbeda
graveerimise õpitubades. Mitmes õpitoas said osalejad ise valmistada ja õppida, kuid oli ka
tutvustavaid tegevusi.
Mardilaada maakondlikus programmis sai kuulata Seto muusikat, tantsida Seto tantse,
tutvustati käsitöömeistreid, rahvarõivaid ja etnomoodi. Etnomoe etendusel oli võimalik näha
Margit Mehilase valmistatud linaste lastekleitide kollektsiooni ja Ulve Kangro kauneid Seto
pitsiga naisterõivaid.
Seto kuningriigipäeval Lüübnitsas toimus käsitöömeistri konkurss. Teemaks oli meeste
kaatsad. Kuninga meistriks kuulutati käsitööline Sirje Ots.
Koostöö teiste organisatsioonidega 2018. aastal jätkus mõnus koostöö meie põhiliste koostööpartneritega: ERKL, Setomaa
Turism, Setomaa Liit, Seto Instituut, Setomaa Kroonikogo, kohalikud Setomaa muuseumid,
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum. Arenes koostöö Venemaa suunal.
Evar Riitsaart tunnustati Anne Vabarna omakultuuripreemiaga hõbeehete valmistamise ja
traditsioonide elushoidmise eest.
Väärikad Seto käsitöömeistrid tähistasid juubeleid: Anna Kõivol täitus 90 aastat ja Raili
Riitsaarel 75 aastat.
2019. aasta tegevusplaan
Toimuvad 26. Seto värvilise pitsi päevad. Konkursi teema on ,,Midagi meestele“
Jätkuvad käsitööliste tootearenduskoolitused
Arendatakse suhteid soome-ugri käsitöömeistritega
Jätkatakse Seto rahvarõivaraamatu väljaandmiseks erinevate teemapäevade
korraldamisega ja artiklite kogumisega
Valitakse Seto Kuningriigi näpotüümeister
Osaletakse ühise väljapanekuga juba traditsiooniks saanud laatadel-messidel
Toimuvad Seto käsitöö ühisnäitused
Toimub Seto käsitöö- ja keelelaager
Kutsutakse ellu uusi projekte
Jätkatakse koostööd seniste koostööpartneritega
Tegeletakse Seto toidu arendamisega
Jäädvustatakse käsitöötehnikaid ja töövõtteid
TARTUMAA
Käsitööühendused
Kodukultuuri selts Tõrvandi
Ülenurme käsitöö- ja rahvuskultuuri selts
Nurmenukk
Puhja Maanaiste Selts
Kõrveküla Maanaiste Selts „Miina“
Luunja Maanaiste Selts
Alatskivi Maanaiste Selts
Vastse-Kuuste naisteklubi „Kolmapäev“
Vana-Kuuste Maanaiste Selts
Meeksi Maanaiste Selts
Valguta Maanaiste Selts
Tartu Käsitööklubi
MTÜ TuleLoo
60
Käsitöökauplused
Tartumaa Käsitöösalong Pulloveri pood
Tartu Käsitööklubi
Tiina Konsen, tel: 5305 9698, e-post: [email protected]
Tartu Käsitööklubi on asutatud 1995. aastal ja see ühendab eri vanuses kunsti- ja
käsitööhuvilisi tartlasi. Klubi asutamine toimus ajal, mil kokkusaamist vajasid tegevuse
lõpetanud rahvakunstimeistrite koondise UKU Tartu jaoskonna käsitöömeistrid, Tartu
Kunstikombinaadi ARS tegevuseta jäänud oskustöölised ning linnas likvideeritud klubide ja
kultuurimajade käsitööringide liikmed.
Tollane eesmärk – koondada tarbekunstnikud, käsitöömeistrid, kunsti- ja käsitööhuvilised
koostöövõrgustikuks ning arendada ühistegevust näituste, koolituste, konkursside ja
väljasõitude korraldamiseks – toimib tänaseni. 23 aasta jooksul moodustunud võrgustikus on
praegu üle 300 eri huvi ja tasemega loovisiku ja kümmekond koostööpartnerit. Klubi tuumik
toimetab traditsioonilises klubivormis, oma huvisid ühiselt realiseerides.
2018. aasta tegevusaruanne Klubi liikmed osalesid või panustasid mitme sündmuse ettevalmistustesse: rahvarõivaste
kirbukas Tiigi Seltsimajas (19. mai), Pärimusmaailm Kesklinna pargis (1. juuni), Tartu
hansapäevad Raekoja platsil (7.–8. juuli), Eesti Kultuuriseltside Ühenduse festival „Sajaga
seltsis“ Eesti Rahva Muuseumis (4. august), Kedrafest Uhti kõrtsis (12. august), rahvarõivaste
tuulutamine Kesklinna pargis (20. august), Taaderandi talistete marditrall (9. november) ja
kadritrallid (20.–22. november) Tiigi Seltsimajas. Koostöös Tiigi Seltsimajaga korraldati
projekti „Hakkame santima!“ raames mardi- ja kadrimaskide töötubasid ning osaleti ERKLi
mentorkoolitustel.
2019. aasta tegevusplaan 2019. aastal osalevad klubi liikmed folkloorifestivali Baltica pärimuspidude „Tartumaa
trallam“, „Taaralinna taaderant“ ja „Taaderandi talisted“, rahvarõivaste kirbuka ja tuulutamise
ning muude linnas ja maakonnas toimuvate sündmuste korraldamises. Jätkame
käsitööhuviliste nõustamist, mentorkoolitustele suunamist ja üritustele kaasamist.
MTÜ TuleLoo
Aili Palm, tel: 5342 8659, e-post: [email protected]
Linnavere tee 27, Lemmatsi küla, Tartumaa, 61704
MTÜ TuleLoo registreeriti iseseisva mittetulundusühinguna 9. aprillil 2010. Meie eesmärk on
hoida ja anda edasi rahvuslikku kultuuripärandit ning edendada käsitööalast ühistegevust.
2018. aasta lõpu seisuga on TuleLoos 13 liiget, tööd korraldab kolmeliikmeline juhatus.
2018. aasta tegevusaruanne
2018. käsitööaastat alustasime ühenduse kokkusaamisega, kus analüüsisime organisatsiooni
tegevust ja tegime plaane. Toimus fotosessioon, kus tegime ühispildi.
TuleLoo sünnipäeval korraldasime ekskursiooni Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi, kus
õppisime valmistama märkmikku.
61
20. augustil osalesime Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäevale pühendatud
rahvarõivaste tuulutamisel ja piknikul, korraldades seal rahvuslike paelte punumise õpitoa.
Oktoobris korraldasime „Käsitöökojad üle maa“ raames Tartu käsitöökoja „Hakkame
lõpetama“.
Meie liikmed osalesid paljudel käsitööüritustel, külastasime koos näitusi, osalesime Anu Raua
vaibanäituse „Isamaastikud“ kuraatoritunnis ja Katre Arula näituse „See pole lihtsalt üks
keha“ avamisel ning 17. rahvusvahelise Pärnu pitsifestivali raames toimunud näitusel ja
konkursil. Meie liige oli tegev keraamikaürituse Kedrafest korraldamisel.
Osaleme aktiivselt ülemaailmse niplis- ja nõelapitsi konverentsi OIDFA 2020
organiseerimises ja sellega seotud ettevalmistustöödes.
Mitu meie liiget võtsid osa ERKLi mentorkoolitustest, jätkavad õpinguid kõrgkoolides,
osalevad täiendkoolitustel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Eesti Rahva Muuseumis ja
Rahvaülikoolis.
Koostöö teiste organisatsioonidega MTÜ TuleLoo teeb tihedat koostööd Tartumaa Omavalitsuste Liidu spetsialistiga ja Tartumaa
Rahvakultuuri Keskseltsiga, Tartu Käsitööklubiga, Lõngapesa OÜga, Uhti Avatud Ateljeega.
2019. aasta tegevusplaan
MTÜ TuleLoo 10. aastapäevanäituse planeerimine
Osalemine käsitööpäevadel ja hansapäevadel
Ühisreis Vilniuse käsitöölaadale
Igakuised kokkusaamised, ühisarutelud ja koostegemised
Tartu Maanaiste Liit
Urve Kaasik, Tel: 5341 2408, e-post: [email protected], [email protected]
Tartu vald Lähte alevik Kase 7
Tartu Maanaiste Liit on asutatud 1993. aastal ja see on katusorganisatsioon, kuhu kuulub 20
Tartumaa piirkonna maanaiste seltsi. 10 liikmesseltsi tegelevad aktiivselt käsitööga. Tartu
Maanaiste Liidu eesmärk on koondada Tartu maakonna käsitöötegijaid, jagada käsitööinfot ja
korraldada õppepäevi, konkursse, õppereise, motiveerida käsitöötegijaid valmistama nii
rahvuslikke kui ka novaatorlikke kvaliteetseid käsitööesemeid ning abistada tootjaid nende
turustamisel.
2018. aasta tegevusaruanne
Tartu Maanaiste Liit osales sel aastal kahel Maardilaadal; 8.–10. novembril Tallinnas ja 24.–
25. novembril Soomes.
Koostöö jätkus Tartu Hoiu-Laenuühistuga. Osalesime nende korraldatud näitusmüügil.
Tartumaa Käsitöösalong osales ka Tartus kahel kohalikul jõulumüügil.
12. mail toimunud Tartumaa aasta ema valimise väga pidulikku sündmust ilmestasid Tartu
Ülikooli aulas Ülenurme käsitööseltsi tublid tegijad moedemonstratsiooniga, esitledes
õppepäevadel valminud heegelkleite ja seltsi liikmete hiljaaegu valminud kootud ja
heegeldatud kleite, salle ja seelikuid. Kuivõrd Ülenurmes käib vähemalt paar korda aastas
koos masinkudujate seltskond, tutvustati ka kudumismasina abil valminud esemeid.
Jätkus Tartumaa Käsitöösalongi arendamine ja reklaamimine. Tartumaa Käsitöösalongi
käsitöö müük oli võrreldes eelmiste aastatega stabiilne. Ruumid rentisime Tartus Poe 10
asuva hoone omanikult ja alates 2018. aasta novembrist tegutseb Tartumaa Käsitöösalong
Tartus Eedeni kaubanduskeskuses Pulloveri Poe all koostöölepingu alusel.
Tartu Maanaiste Liidu käsitööga tegelevad liikmesseltsid tegutsevad aktiivselt ja käivad koos
kord nädalas. Liidu liikmesseltsides toimusid aasta ringi õppepäevad eri teemadel Kõrvekülas,
Puhjas, Tõrvandis, Alatskivil, Valgutas, Ülenurmel, Meeksis, Luunjas. Sotsiaalmeedia abil
hoiti üksteist usinasti kursis käsitöömaailma uudistega, vahetati mustreid ja nutikaid
62
käsitöönippe. Seltside liikmed osalesid mitmel kohalikul kultuurisündmusel ja laatadel,
näidates oma käsitööd ning jagades huvilistele näputöötarkusi.
Koostöö teiste organisatsioonidega
Pulloveri Pood
Tartu Hoiu-Laenuühistu
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Põllumajandusmuuseum
2019. aasta tegevusplaan
Jätkame kõigi traditsiooniliste ettevõtmistega – koolitused, kursused, näitused erinevates
TMLi piirkondades, osaleme laatadel jm käsitööettevõtmistel.
Käsitööaastasse on planeeritud vähemalt kaks käsitööde müüginäitust: Mardilaat Tallinnas ja
Soomes.
2019. aasta esimesel poolaastal toimub Eesti Vabaharidusliidu partnerina tasuta koolitus
„Käsitööga väikeettevõtjaks“. Koolitust toetab ELi struktuurfond ning Haridus- ja
Teadusministeerium.
VALGAMAA
Käsitööühendused
Christine Gild MTÜ
Karukäpp MTÜ
Karula Naisselts MTÜ
Karula Kultuuriselts MTÜ
Lüllemäe Rahvaõpistu MTÜ
Otepää Naisselts MTÜ
Otepää Aianduse- ja Mesinduse Seltsi
MTÜ
Pritsumehe Marid MTÜ
Taagepera Käsitöökoda MTÜ
Käsitööettevõtjad
Aivar Aan FIE
Aivar Rožanov FIE
Ann MLT OÜ
Eike Jodche FIE
Ene Kaas FIE
Hellenurme vesiveski
Maavillane MTÜ
Maire Riit FIE
Mart Salumaa FIE, Ketta talu
Nuustaku seebid OÜ
Piret Ilves FIE
Virve Niilisk FIE
Käsitöökauplused
Käsitöökauplus Anni Butiik
Christine Gild MTÜ
Infopunktid
Anni Butiik
Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts MTÜ
Marge Tadolder, tel: +372 5646 6720, e-post: [email protected]
Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskselts (asutatud 2004) on rahvakunstiga tegelev
63
organisatsioon. Selts ühendab kolme rahvakunstiliiki: esemeline rahvakunst ehk käsitöö,
rahvamuusika ja rahvatants.
Suuremateks ettevõtmisteks on olnud Valgamaa päeva korraldamine Tallinnas Mardilaadal;
üleriigilised käsitööpäevad Valgamaal; VI üleriigiliste rahvamajade suvepäevade korraldamine
Valgamaal; käsitööettevõtjate foorumi läbiviimine. Seltsil on käsundusleping Valgamaa
Omavalitsuste Liiduga maakonna kultuurisündmusete korraldamiseks, millest suurimaks on
maakonna laulu- ja tantsupeo korraldamine. Igal aastal teeb selts maakonnas ERKLi aastateema
konkursse ning osaleb parimate töödega üleriigilistel võistlustel, kus on saavutatud mitmeid esi-
ja auhinnalisi kohti. Korraldab näitusi. Oktoobris toimuvad „Käsitöökojad üle maa“. Koostöös
Valga Muuseumiga kutsuti ellu rahvarõivaste tuulutamise päev. Koostöös ERKLiga korraldame
maakonnas käsitöö mentorkoolitusi. Igal aastal tunnustab selts Valgamaa rahvakultuuri
kandjaid pärandihoidja hõbesõlega. Seltsil on väljatöötatud oma sümboolika ja lipp.
MTÜ Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskseltsi peakorter asub Otepääl, Pühajärve tee 2, kus
on peagi lõplikult valmimas hoone teise korruse seltsiruumid.
2018. aasta tegevusaruanne
Kultuurkapitali ja ERKLi toel toimus aasta esimesel poolel Valga Muuseumis tikkimise
mentorkoolitus Lembe-Maria Sihvre juhendamisel ja Otepääl kaheosaline triibuseelikute
õmblemise õpituba Piret Ilvese juhendamisel. Valga Muuseumi juures toimusid juba teist
korda kaapotkleitide õmblemise kolm õppepäeva ja ka sinna juurde kuuluvate oubide õpituba.
Veebruaris tähistasime küünlapäeva ja valmistasime vahaküünlaid.
Valgamaa esindus osales Haapsalus käsitööpäevadel.
Mai algul toimus koostöös Valga Maavalitsusega Lüllemäe kultuurimajas traditsiooniline
tänuüritus Valgamaa pärandihoidja sõlgede üleandmiseks ja Valgamaa aasta ema
väljakuulutamine.
Aasta teisel poolel toimus šenilltehnika õppepäev, projekt „Uus elu toolile“ ning oktoobris
„Käsitöökojad üle maa“.
Detsembris toimus parimate kultuurivedajate ja sportlaste tunnustusgala Valgas ning
soolataignast jõuluehete valmistamise õpituba Otepääl.
Õpitoad said toetust Kultuurkapitali Valgamaa eksperdigrupilt ja seltsi tegevus rahvakultuuri
maakondlikust programmist. Lisaks eelnimetatule korraldab meie selts maakonnas ka muid
suuremaid rahvakultuuriüritusi koostöös Valgamaa Omavalitsuste Liiduga.
Koostöö teiste organisatsioonidega
ERKL, ERRS, Valgamaa Omavalitsuste Liit, KOP, LEADER, Kultuurkapital, Kultuurkapitali
Valgamaa Ekspertgrupp, Valga Muuseum, Lüllemäe Rahvaõpistu MTÜ, Metspipar OÜ,
Otepää Vallavalitsus, Rahvakultuurikeskus, Ann MLT OÜ, FIE Piret Ilves, FIE Eike Jodche,
Lüllemäe kultuurimaja
2019. aasta tegevusplaan
– Pärandihoidja sõle kandidaatide avalduste vastuvõtu väljakuulutamine, sõlgede
üleandmine
– Mentorkoolitused
– Õpitoad
– VRKK üldkoosolek
– Käsitöökojad üle maa
– Aastalõpu gala, tunnustamised
64
VILJANDIMAA
Käsitööühendused
Viiratsi
Tänassilma
Saarepeedi
Sürgavere
Karksi-Nuia
Õisu
Paistu
Kõpu
Võhma
Suure-Jaani
Paala
Vastemõisa
Abja
Mõisaküla
Valma
Käsitööettevõtjad
MTÜ Bonifatiuse Gild
OÜ Forge
MTÜ Koordi Kondikamber
Krisanne OÜ
Lapi- ja linakoda Olustvere mõisas.
Klaasikoda Olustvere mõisas
Keraamikakoda Olustvere mõisas
MTÜ Lõuna-Mulgimaa Kunsti- ja
Käsitöökoda
MTÜ Mulgi Ukuvakk
MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts
Tarvastu Käsitöökoda
Viljandi Aianduse ja Mesinduse Selts
MTÜ Viljandi Käsitöökoda
FIE Piret Ant
FIE Mirja Arm
FIE Maie Roosimaa
FIE Tõnis Salong
Kaur Matiisen
FIE Toomas Jugaste
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku
käsitöö osakond
Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskooli rahvusliku tekstiili
eriala
Käsitöökauplused
Viljandi Käsitöökoda
Käsitöökauplus ja stuudio Vingersats
Maive Käsitöö
Heimtali Muuseum
Käsitöökauplus Lossi 26
Erinevad käsitöökojad-müügipunktid
Olustvere mõisas
Käsitöökauplus Väike-Turu 8
Tikatiirits
MTÜ Viljandimaa Rahvakunstiühing
Leida Mägi, tel: 529 0617, e-post: [email protected]
Tallinna 5, Viljandi, 71020
Viljandimaa rahvakunstiühingusse on koondunud aktiivsed käsitöötegijad kogu maakonnast.
Koos korraldatakse maakondlikke üritusi: käsitöönäitusi, käsitööpäevi, rahvakunstipäeva,
käsitöömessi. Ühingu juures tegutseb koolituskeskus, kus töötavad kursused ja õpiringid.
Rahvakunstiühing on loodud 1990. aastal ja selle tegevust juhib kolmeliikmeline juhatus.
Juhatuse esimees on Leida Mägi, liikmed Tiina Ilusmets ja Viorica Kuusik.
Suuremad ettevõtmised 2018
Korraldasime maakonnaüleseid käsitööpäevi, näitusi, koolitusi, õpiringe. Suurimad
ettevõtmised läbi aastate on olnud aprilli algul toimuv maakondlik rahvakunstipäev ja
detsembris toimuv üle-eestiline käsitöömess. 14. aprillil toimus Saarepeedi rahvamajas juba
22. Viljandimaa rahvakunstipäev, mille peateema oli „Tekstiilide puhastamine ja
65
säilitamine“. Vestluse-praktilise õppuse viis läbi Ulve Kangro. Väljas olid ka tema
valmistatud kaunid kostüümid, mille valmistamise kohta jagas ta näpunäiteid. Üles olid
pandud kohalike meistrite näputööd, töötasid õpitoad, esinesid taidlejad, tunnustasime
parimaid. Kuulutasime välja Viljandimaa rahvakunstimeistri 2018 ja selle tiitli sai Monika
Hint Viljandi vallast.
8.–9. juunil toimus Viljandi vanalinnas hansapäevade käsitöölaat, mis oli väga rohkearvuline
nii kauplejate kui ka külastajate poolest.
7.–8. detsembril toimus 23. Viljandi käsitöömess Sakala Keskuses. Üle 90 käsitöömeistri ja
talutoiduvalmistaja üle Eesti pakkusid oma tooteid. Külastajaid oli ligi 3000. Messisaalid olid
avatud Sakala Keskuse kahel korrusel ja kauplejaid jätkus ka maja ette õue. Üritus läks korda,
mess on leidnud nii viljandimaalaste kui ka kaugemalt tulijate hulgas sooja vastuvõtu.
Tarvastu Käsitöökoda tegi õpitubasid, Kärstna Mõisa kohvik pakkus maitsvaid koduseid
suupisteid.
Rahvakunstiühingu juures töötavas koolituskeskuses toimusid mitmed kursused.
Populaarsemad olid mentorkoolitused „Tekstiilide puhastamine, säilitamine“ ja „Rahvuslikud
helmekeed“. Kõigi maakonnas tegutseva 15 käsitööringi juures tegutsesid pidevalt erinevad
käsitöökursused.
Ühingu head koostööpartnerid on Viljandimaa Omavalitsuste Liit, TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemia, Viljandi käsitöökoda, Viljandi Sakala keskus, ERKL, Eesti
Vabaharidusliit.
Meie suurim probleem on rahaliste vahendite nappus. Oma igapäevatööks rendime ruume,
kasutame internetti ja telefoni, kõik see nõuab kulutusi. Pidevat rahastamist meie tegevusele
ei ole. Projektide kirjutamisega oleme oma ürituse läbiviimiseks abi saanud Kultuurkapitalilt,
Viljandi Linnavalitsuselt, Viljandimaa Omavalitsuste Liidult, Rahvakultuurikeskuselt.
2019. aasta suurimad üritused
6. aprill 23. Viljandimaa rahvakunstipäev teemal „Lapitehnika ja kodutekstiilid“
7.–8. juuni Viljandi hansapäevade käsitöölaat Viljandi vanalinnas
26. oktoober „Käsitöökojad üle maa“
6.–7. detsember 24. Viljandi käsitöömess Sakala Keskuses
Pidevalt toimuvad koolitused, maakonna rahvamajades on aasta ringi käsitöönäitused,
korraldatakse käsitööpäevi, konsultatsioone, õpiringe.
VORMSI
Käsitööühendused
Vormsi Käsitöö Selts
Käsitööettevõtjad
OÜ Vormsi Paat
OÜ Vormsi Vaibavabrik
SisterService OÜ
FIE Lia Ostapenko
FIE Tatjana Sääs
Käsitöökauplused
Vormsi Käsitöö Seltsi avatud meistrikoda Hullo külakeskuses
66
Infopunktid
Vormsi Käsitöö Seltsi avatud meistrikoda
Hullo külakeskuses
Vormsi Talumuuseum Svibys
Vormsi Käsitöö Selts
Marju Tamm, tel: 565 3100, e-post: [email protected],
bindbongen.blogspot.com
Vormsi Käsitöö Selts loodi aastal 2000. Seltsi peaülesanne on kultuuripärandi väärtustamine
ja tundmaõppimine läbi traditsioonilise käsitöö ja elulaadi tutvustamise. Kultuurilise ja
ajaloolise eripära hoidmiseks ja edasikandmiseks tegeleb Vormsi Käsitöö Selts saare
loodusressurssidel põhineva ja saarele sobivate traditsiooniliste käsitööoskuste
taaselustamisega ning nende kohandamisega uutesse oludesse.
2018. aasta tegevusaruanne
2018. aastal toimus aktiivne tegevus meie käsitöötoas Hullos, jätkus meeldiv ja tihe koostöö
Vormsi Lasteaed-Põhikooli, Vormsi Valla ning ERKLiga.
27. veebruaril toimus koolitus seltsile ostetud uute käsitöövahendite kasutamiseks.
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel osteti triikimissüsteem ning overlokõmblusmasin.
Koolituse viis läbi meie seltsi liige Kristina Rajando.
14. aprillil tähistasime seltsi 18-aastaseks saamist toreda koosviibimisega.
4.–5. mail osalesime XXIII käsitööpäevadel Haapsalus, kus Marju Tamm ja Yngve Rosenblad
tegid ettekande Vormsi pärandkultuurist.
14. mail toimus Vormsi Seltsimajas emadepäeva aktus, kus enda valmistatud Vormsi
rahvarõivaid tutvustas põhikooli lõpetaja Annika. Juhendaja Vormsi Käsitöö Seltsi liige ning
käsitööõpetaja Ene Rand.
26. mai osalesid vormsilased Läänemaa tantsupeol „Nüüd on minu kord“. Koostöös Vormsi
Käsitöö Seltsi, Vormsi Valla ja Vormsi Lasteaed-Põhikooliga valmis just selleks tantsupeoks
kaks tüdrukute rahvarõivakomplekti. Õmblustööd tegi Kristina Rajando ja kangad kudus
Marju Tamm.
15. maist kuni 15. septembrini oli müüginäitus Hullo Külakeskuses. Igal aastal korraldab
Vormsi Käsitöö Selts suviti müüginäituse, kus saab näha Vormsi rahvarõivaid ja käsitööd.
Näituse eesmärk on tutvustada saare külalistele meie kultuuri ning pakkuda võimalust kaasa
osta mõni ilus vormsipärane mälestus või praktiline ese. Saare oma inimesed saavad just siit
osta vajalikke rahvarõivaste aksessuaare ja materjale (kangad, vööd, kudumiskotid, sokid,
säärised, pluusid, vestid jms).
4. juulist kuni 5. augustini oli Vormsi Käsitöö Seltsi ruumides üleval näitus „Vormsi valge
villane“.
7. septembrist kuni 7. oktoobrini oli Tallinnas Katariina kirikus näitus „Ajatus“, kus oli kaks
Vormsi Käsitöö Seltsi liikmete valmistatud tööd – Marju Tamm näitas kurrutamistehnikat
ning Kristina Rajando traditsioonilist nahatööd.
20. oktoobril toimus „Käsitöökojad üle maa“ raames Vormsi Käsitöö Seltsi eestvedamisel
Vormsi vanade piltide vaatamine. Seltsimajja oli kogunenud pea 20 huvilist. Ettekanded tegid
Kristina Rajando, kes keskendus peamiselt rahvarõiva teemale, ning Marju Tamm, kes
tutvustas lühidalt soomerootsi kultuuriuurija Otto Andressoni rolli meie kultuuriloos ning
näitas tema fotosid aastavahetusest 1903/1904 Vormsil.
67
27. oktoobril oli mentorkoolitus. Koolitaja Barbara Lehtna ja valdkond loomeettevõtluse
turundamine. Koolitus oli praktiline ja huvitav, paljud seltsi liikmed said sellest inspiratsiooni
edasiseks tegevuseks.
8.–10. november: Mardilaat Tallinnas. Olime väljas oma tavapärase väikese Vormsi
esindusega. Külastajaid oli palju ja huvi Vormsi vastu oli suur. Saime tutvustada elu Vormsil
ning müüa meie käsitööd.
30. november. Vormsi Talumuuseumi rahvarõivakogude täiendamise käigus sai koostöös
Vormsi Käsitöö Seltsiga valmis Vormsi tüdruku rahvarõivakomplekt, mis koosneb järgmistest
esemetest: tüdruku müts, kollane kleidike, punane põll, punased säärised, valged sokid ja
kindad ning nahast kingakesed. Õmblus- ja nahatööd tegi Kirstina Rajando, kudumid ja
kangad Marju Tamm. Esemed on valminud lähtudes Eesti Rahva Muuseumi ja Põhjamaade
Muuseumi kogudes leiduvatest esemetest. „Muuseumilapsega“ saab tutvuda juba eeloleval
hooajal. Muuseum on avatud 1. juunist 31. augustini K–P kell 11–17. Hooajavälistel aegadel
avatakse võimaluse korral eelneval kokkuleppel. Telefoninumber ja e-aadress kättesaadavad
Vormsi kodulekeküljel.
Koostöö teiste organisatsioonidega
Vormsi Vallavalitsus – Vormsi Käsitöö Selts saab oma tegevuseks tasuta kasutada vallale
kuuluvaid ruume Hullo Külakeskuses. Tasuma peab ainult kasutatud elektrienergia eest.
Vormsi Vallavalitsus on toetanud Vormsi Käistöö Seltsi osalemist Mardilaadal,
kompenseeritud on kohamaks ja transport.
Vormsi Lasteaed-Põhikool – koolitüdrukute käsitöötunnid toimuvad eriprogrammi alusel, kus
käsitööõpetaja ja meie seltsi liige Ene Rand juhendab Vormsi rahvariiete valmistamist
põhikooli lõpetamiseks. Kooli poolt on kingituseks kurrutatud rahvariideseelik. Vormsi
Käsitöö Seltsi kingib kirivöö. Ülejäänud esemed valmistavad tüdrukud käsitöötundides ise.
Kõigile lasteaia lõpetajatele kingib Vormsi Käsitöö Selts Vormsi kindad. Kindad saavad
kingituseks ka kõik põhikooli lõpetavad poisid.
Sellest ajast, kui Vormsi Vallavalitsus võimaldas Vormsi Käsitöö Seltsile ilusad ruumid Hullo
Külakeskuse majas, toimuvad tüdrukute käsitöötunnid seltsi ruumides. Koolis enam eraldi
käsitööklassi pole.
Vormsi Talumuuseum (Vormsi Kodukandi Ühing) – muuseum hakkab täiendama oma
rahvarõivakogusid uute esemetega. Ajaloolistest esemetest, mida tõenäoliselt ei ole enam
võimalik koguda, püütakse jõudumööda tellida Vormsi Käsitöö Seltsi meistritelt uued
ajalooliste esemete järgi tehtud eksponaadid. Algust tehti sel aastal lasterõivaste komplektiga.
ERKL – Vormsi Käsitöö Seltsi on alati lahkelt kutsutud osalema Mardilaadal. Oleme
aktiivselt kasutanud võimalust kutsuda saarele mentorkoolituste raames häid meistreid.
Vormsi Pensionäride Seltsing – Vormsi Käsitöö Seltsi ruume Hullo Külakeskuses kasutavad
kord kuus kokkusaamiseks saare pensionärid. Tegelikkuses on aga meie uksed Vormsi
pensionäridele avatud igal ajal ja nii ongi kujunenud, et kõik, kellel aega ja soovi, saavad
teisipäeviti meie juures kokku. Teeme koos käsitööd, sööme kooki ja joome kohvi, vahetame
uudiseid.
2019. aasta tegevusplaan
Vormsi Käsitöö Selts jätkab 2019. aastal seniste tegevustega: koostöös Vormsi Lasteaed-
Põhikooliga jätkub tüdrukute rahvariiete valmistamise ja koolivormiprojekt, suvise
müüginäituse korraldamine seltsi ruumides, osalemine Vormsi kultuuripäeval, osalemine
Mardilaadal, täiendkoolitused. Plaanime ka sel aastal osa võtta „Käsitöökojad üle maa“
projektist. Plaanime olla aktiivsemad näitustegevuses.
68
VÕRUMAA
Käsitööühendused
MTÜ Näputüüselts
Kreutzwaldi Muuseumi käsitöötuba
Vana-Võromaa Käsitöö
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü
Vilve Oja, tel: 554 1999, e-post: [email protected]
Külli Eichenbaum, tel: 5661 1924, e-post: [email protected]
Vana-Võrumaa käsitöö võrgustik (asutatud 18. aprillil 2018) ühendab piirkonna käsitöölisi,
kel on koostööhuvi ning soov oma teadmisi-oskusi arendada. Võrgustiku strateegiaks on
piirkondliku käsitöö tootearenduse ja turustamise valdkonna arendamine. Võrgustik on tegutsenud neli aastat Võru Instituudi all. Tihedat koostööd on tehtud MTÜ Aila
Näpustuudioga, kus on korraldatud ühistegevusi ja koolitusi. 2018. aasta aprillis loodi
aktiivsemate käsitööliste poolt MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü, mille eesmärgid toetavad
eespool nimetatud strateegiliste võtmeprobleemide lahendamist.
Vana-Võromaa käsitöövõrgustik on üks Vana-Võromaa arendusprojektidest, mille tegevust
on toetanud 2016.–2018. aastal Maaeluministeerium.
2018. aasta tegevusaruanne
Vana-Võromaa käsitöö võrgustiku inforingis on aasta lõpu seisuga 92 kontakti, neist 46 on
aktiivselt võrgustiku ühistegevustes osalejaid. Aasta jooksul liitus võrgustikuga 6 käsitöölist.
Aprillis 2018 loodud MTÜ-l Vana-Võromaa Käsitüü oli aasta lõpuks liikmeid 18.
Käsitöövõrgustiku tegevuste ja plaanide arutelud toimuvad regulaarselt kord kuus (v.a
suvekuud). Kokkusaamistega seotud info, aruteluteemad, koolituste kavad ja materjalid on
avaldatud Võru Instituudi kodulehel Vana-Võromaa käsitöö alamlehel. Infovahetus toimib
jooksvalt Facebooki lehtede kaudu.
Vana-Võromaa käsitööd esitleb ja turundab e-pood umapuut.ee, kus on aasta lõpu seisuga
esitletud 23 meistri/ettevõtte tooted. Poe kaubavaliku täiendamine toimub pidevalt. Avatud on
ka poe ingliskeelne kasutuskeskkond.
Võrgustiku esindajad olid kaasatud aasta alguses toimunud Võru maakonna meenekonkursi
korraldustoimkonda ja hindamiskomisjoni. Konkursilt leiti uusi kontakte ning ideid toodete
edasiarendusteks, millest osa on jõudnud ka e-poodi. Koostööd on tehtud piirkonna
õpilasfirmadega, ühe firma toode on olemas ka e-poes.
Vana-Võromaa käsitöö tutvustas oma kaubamärki ning tooteid seitsmel laadal. Lisaks
korraldas MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü jõulueelse müügi koos õpitubadega Võru Instituudis.
2018. aasta suvisel turismihooajal korraldasid võrgustiku eestvõtjad käsitöölistele Vana-
Võromaa käsitöötoodete müümise võimaluse kolmes Vana-Võromaa turismisõlmpunktis:
Munamäe torni lähistel müügipunktis, Rõuge turismiinfo majas ja Vahtseliina linnuse
käsitöömajas.
Vana-Võromaa käsitööd tutvustati laatadel toimunud õpitubades ning lisaks Loosi käsitöötoas
18. septembril ning Põlva käsitööseltsi üritusel Himmastes 3. novembril. Oktoobrikuise
ettevõtmise „Käsitöökojad üle maa“ raames toimusid õpitoad Uue-Antslas.
Kevadpoolaastal toimus erinevaid meistritunde ja õpitubasid MTÜ Aila Näpustuudio
ruumides ning 5. detsembril Maire Forseli mentorkoolitus Võru Instituudi ruumides (teemad:
käsitööettevõtlus kui elatusallikas; oma hinna leidmine ja hinnakujundus; maksud ja kuidas
nendega toime tulla; autoriõigused loomeettevõtluses).
69
Koostöö teiste organisatsioonidega
Võru Instituut
2019. aasta tegevusplaan
Käsitöövaldkonna arendamise viis võtmevajadust, mille lahendamisega tuleb tegelda:
1.1. Tugitegevused käsitöölistele piirkonna eripära kandvate toodete arendamiseks;
1.2. Vana-Võromaa käsitöötoodete müüki ja reklaami toetav tegevus;
1.3. Käsitööliste omavaheline koostöö ja teadmiste edasiandmine;
1.4. Koostöö turismivaldkonnaga;
1.5. Loomemajanduskeskuse tegevuste käivitamise ettevalmistused.
Kreutzwaldi Muuseumi Käsitöötuba
Marika Sepp, e-post: [email protected]
Kreutzwaldi muuseumi käsitöötoas toimuvad töötoad kõigile vanuserühmadele. Põhilised
valdkonnad on köitmine, paberitööd ja tekstiil, koostöös MTÜ Näputüüseltsiga ka rahvuslik
käsitöö.
2018. aasta näitus oli „100 Kalevipoega“ koos töölehtede ja äraarvamismänguga, see oli meie
panus EV100 ürituste ritta.
Suurem ettevõtmine oli teemal „Ajatus“. Koostöös Näputüüseltsiga korraldasime Võru linna
sünnipäevaks näituse 100 aasta vanusest käsitööst. See oli algselt mõeldud toimuma
Kreutzwaldi muuseumi ürituse „Linlane Lauluisa juures – aardelaekad avanevad“ ühepäevase
näitusena, kuid külastajate arvates oleks pidanud see kauemaks avatuks jääma. Seega
otsustasime, et lõpetame näituse alles siis, kui toimub ERKLi sündmus „Käsitööpäevad üle
maa“. Sel päeval toimus Kreutzwaldi muuseumis näituse lõpetamine ja Näputüüseltsi töötoad
– vilditud lukuprossid, rahvuslik helmekee, sukapaelte punumine ja Carmen Küngase
rahvarõiva nõuandekoda.
MTÜ Näputüüselts
Karmen Luiga, e-post: [email protected]
Noodasküla, Lasva vald, Võrumaa
2018. aasta tegevusaruanne
Jaanuar Külas olid Räpina käsitööseltsi naised, toimus ühine siirdetrüki töötuba
Veebruar Sõbrapäeva tähistamine Stedingu kohvikus
Mai Haapsalu käsitööpäevadel osalemine
August Näputööseltsi 10. aastapäeva tähistamine väikse palverännakuga Kütiorg –
Puutli kirik
Oktoober Näituse „Ajatus“ korraldamine koostöös Kreutzwaldi muuseumi käsitöötoaga,
„Käsitöökojad üle maa“ koostöös Kreutzwadi muuseumikäsitöötoaga,
rahvariiete nõuandekoda, vilditud lukuprosside, helmekee, sukapaelte
punumise õpitoad; näituse “Ajatus” lõpetamine
Detsember Jõulukontserdi ühiskülastus
70
ALALIITUDE AASTAARUANDED
Alaliitude Nõukoda
Alaliitude Nõukoja juht on Lembe Maria Sihvre, kes kuulub ka ERKLi juhatusse.
Aruandeaastal uusi alaliitusid ei loodud. Alaliitude tegevust kajastati infolehes Teataja ja
olulisematest ettevõtmistest informeeriti huvilisi sotsiaalmeedia, meililistide ja kodulehe
www.folkart.ee kaudu.
Lihula Lilltikandi Selts
Urve Selberg, e-post: [email protected]
2018. aastat võiks iseloomustada sõnaga koostöö.
Jaanuaris külastasid seltsi liikmed ühiselt ERMi.
Veebruaris pärjati Maie Roos ERKLi ning Rahvakultuuri Keskuse poolt pärandihoidja
tiitliga.
Märtsis alustasime koostööd Haapsalu kutsehariduskeskusega. Viisime läbi mitu õpituba
kahele vahetusõpilasele, kes olid Soomest Haapsallu õppima tulnud. Õppetöö lõpuks valmis
mõlemal naisel Lihula tikandist inspireeritud padi.
Märtsis külastas meie seltsi Tartu Ülikoolis vahetusüliõpilasena õppiv Bangladeshi neiu Rupa,
kes kogus materjali oma kursusetöö jaoks.
Jätkasime koostööd Tantsupeomuuseumiga. Lihula raamatukogus toimus muuseumi ja meie
seltsi ühisnäitus. Tantsupeomuuseumi esindaja Jüri Urb osales oma ehtekollektsiooniga ka
Lihula kohvikutepäeval ja lillkirjafestivalil.
Septembrist novembrini oli lilltikandi näitus Haapsalu linna Ridala raamatukogus.
Tihedat koostööd oleme teinud Lihula raamatukogu ja muuseumiga.
Koostöös Kodukant Läänemaaga valmis meie seltsi uus kodulehekülg, mille „kodustamisega“
tegeleme. Oleme alustanud andmete ja fotode sisestamist tekkide andmebaasi.
28. juulil pidasime Lihula kohvikutepäeval kohvikut Lilleline Lihula.
Augustis viisime läbi VIII Lihula Lillkirja festivali.
7.–12. augustil oli Lihula mõisas avatud näitus Liivi Vainu käsitöödest. Teine väljapanek
kandis pealkirja „Mare ja Mare“. Sellel näitusel eksponeerisid oma töid kaks viljakat tikkijat,
Mare Kalmurand ja Mare Kaisel.
12. augustil toimus festivali põhiüritus. Tervitussõnad lausus ERKLi esimees Liina
Veskimägi-Iliste. Ettekandega esinesid Liisi Saare ja Eda Aavik, kes rääkisid Lihula
Rahvaülikoolis toimunud tikkimiskursusest. Osa kursuslasi demonstreeris värskelt valminud
seelikuid. Ave Matsin TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiast tutvustas „OmaMoodi“ Viljandi
kultuuriakadeemia moodi.
Väga populaarne oli metallist nööpide ja litrite valmistamise õpituba, mida juhendas Indrek
Ikkonen ja mis sai teoks tänu mentorprogrammile. Muusikalist meeleolu lõid Pärnu-Jaagupi
muusikakooli kandlemängijad ning Kristiina Mägi ja Ivar Heinloo.
8.–10. novembril osalesime Lihula tikandi töötoaga Tallinnas Mardilaadal. Sel aastal
õpetasime lahttasku tikkimist.
71
Eesti Lapitöö Selts
Marja Matiisen, ELTS juhatuse liige, tel: 501 5651, e-post: [email protected]
Eesti Lapitöö Selts tähistas Eesti Vabariigi juubeliaastat heategevusliku aktsiooniga, kus kõik
24. veebruaril 2018 sündinud lapsed said kingituseks lapiteki. Ettevõtmine sai teoks koostöös
Eesti Ämmaemandate Ühinguga, kelle andmeil sünnib Eestis iga päev keskmiselt kuni 60 last.
19. veebruaril oli Katariina Gildis tekkide pidulik üleandmine ämmaemandatele, kes
toimetasid need edasi sünnitushaiglatesse koos sõnumiga: „Nii tore, et sündisid meie
imeilusal Eestimaal ja meile nii erilisel päeval!“ Kuna sel päeval sündis 25 last, siis jätkus
tekke kinkimiseks ka järgmisel päeval sündinutele.
Seltsi kokkusaamine toimus 15. novembril Marja Matiiseni Lapitöö Majas. Arutasime tuleva
aasta plaane ja ettevõtmisi. Mitmed seltsi liikmed osalesid ka „Minu Eesti täna“ 100 × 100
lapivaiba suurprojektis.
Seltsi liikmete isikunäitused Elle Ikävalko: veebruar „Ise ilu tegija“ Husqvarna stuudiovaateaknal
Ene Pars: jaanuar-veebruar „Eesti triibukood“ Hopneri majas, aprill-okt „Eesti triibukood“
Kolu kõrtsis
Aime Peever, Ene Pars: veebruaris „Sinine ja valge“ Raplas
Airiin Saarso: suvel „Pauliine pitskardin“ Vääna mõisapäevadel, aprillis turismimessil
Mall Vesilo: juuni–dets „Seitse kindakirja“ Suure-Jaani kirikus
Katre Arula: jaan–märts „See pole lihtsalt üks keha“ Põltsamaa Kultuurikeskuses
Hilja Sepp: veebr–märts „Külakirjad“ Laeva Seltsimajas, juuni–juuli „Külakirjad“ Tabivere
Kultuurikeskus, nov–veebr 2019 „Maarahva külad ja kirjad“ Eesti Põllumajandusmuuseumi
Ülenurme mõisahäärberis, 4. aug avatud meistrikoda – näitus ja töötuba Maarja Magdaleenas
avatud külade päeva raames
Ühisnäitused, ettevõtmised Kristi Teder: ühine õpilaste lapitöö Paide Ühisgümnaasiumi sulgemise tähistamiseks,
detsembris jõulueelne lapitöötuba Paides, lapitööteemaline projekt Paide Ühisgümnaasiumis
„Keskkonnateadlik nipiga käsitöö“
Katre Arula: sept–dets osalemine ERKLi näitusel „Ajatus“, osalemine lapitehnikas rõivastega
erinevatel moeüritustel.
Tunnustamised Katre Arula, preemia Mardilaada „Uue toote konkursil“, pärandihoidja 2017
Seltsi liikmed juhendavad mitmeid lapitööringe ja kursusi Katre Arula: kursused Katre meistrikojas
Marja Matiisen: Tallinna Rahvaülikooli lapitöökursus ja osalejate kevadnäitus
Sune Teemaa: lapitööring Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskuses
Aire Kapstas: lapitööring Raplas
Mall Vesilo: lapitöökursused Tõstamaal ning Kõpu ja Pärsti vallas, riiete tuunimise kursused
Olustvere lapitöö kojas.
72
Käsitöömeistrite alaliit
Kristi Teder, tel: 526 3156, e-post: [email protected]
Käsitöömeistrite Suvekool toimus sel aastal taas Pärnus, juhendajaks Deivi Org. Intrigeeriv
koolitusteema meelitas kolmeks päevaks Pärnusse kümme käsitööhuvilist, teadmata täpselt,
mis ees ootab. Heegeldamine on ammu tuntud käsitööliik ja võib arvata, et see on imelihtne –
tingmärgid selged, heegelnõela ja lõnga sobivus määratud ja muudkui heegelda! Priius
heegeldamisel aga tähendab, et tuleb unustada kõik õpitu ja lasta fantaasial lennata, kaotada
igasugused piirid ja reeglid. See ei olnud esialgu sugugi kerge.
Õpetaja Deivi Oru juhendamisel kombineeriti erinevaid materjale ja töövõtteid. Praktilise
tegevuse kaudu toimusid kompositsiooni- ja värvusõpetus ning heegeldatud kujundite
sobitamine nii tasapinnalise kui ka ruumilise tulemi saamiseks. Koolituspäevade lõpus
õpilaste loometöödest ülespandud näitusel tõdeti, et kõik on võimalik. Koos analüüsiti tehtut
ja veenduti, et see on alles algus.
MTÜ Rahvarõivas
Anu Randmaa, tel: 5668 2283, e-post: [email protected]
MTÜ Rahvarõivas eesmärk on teha rahvarõivainfo kättesaadavaks Eestis ja üle maailma,
suurendades seeläbi teadlikkust rahvarõivaste kandmise ja valmistamise traditsioonidest, ning
pakkuda kvaliteetset koolitust. MTÜ Rahvarõivas tegevuskava oli koostatud seda eesmärki
silmas pidades. Eestis on MTÜ tegevus tuntud. Küsitakse palju nõu telefoni ja kirja teel,
sotsiaalmeedias. Meistreid kutsutakse paikkondadesse rahvarõivaid tutvustama.
Ülemöödunud aastal jõudis lõpule esimene viis aastat rahvarõivaprogrammist. Selle
tulemusena on loodud veebileht, kus on vastavalt info olemasolule vähemal või rohkemal
määral kirjeldatud Eesti kihelkondade rahvarõivad. Praegu on käimas programmi teine
viieaastane tsükkel, mille jooksul on üks eesmärke paikkondlike nõuandekodade loomine.
Alustasime rahvarõivaid tutvustava artiklisarja avaldamisega ajakirjas Käsitöö, mis praeguste
kokkulepete järgi jätkub kuni 2019. aasta laulu- ja tantsupeoni. Rahvarõivakursuste
korraldamise eesmärk on samuti laiem kui vaid rõivaste valmistamine. Soovime nende
kursuste kaudu kasvatada osalejates traditsiooniteadlikkust ja anda õigeid oskusi. Loodame, et
nemad viivad teadmisi ja oskusi edasi oma peres, kogukonnas ja tööl. Loodame neist
tulevikus meie poolt alustatu jätkamist ning kaasame neid võrgustiku loomisesse.
Regulaarselt toimusid infopäevad. Üks infopäev kuus leidis aset Harjumaa Muuseumis ning
kolm infopäeva toimus tulevastele, sel aastal programmi „Eesti rahvarõivas 2017–2021“
nõukogu poolt kinnitatud nõuandekodadele. Infopäevad toimusid Rakveres 22. märtsil,
Hiiumaal 23. aprillil, Saaremaal 18. mail. Uus ja rohkem tähelepanu nõudev tegevus on
nõuandekodade võrgustiku loomine. Sel aastal on võrgustik laienenud Virumaa, Hiiumaa ja
Saaremaa nõuandekodadega. Ettevalmistused on tehtud Pärnumaa ja Jäneda nõuandekoja
kinnitamiseks. Soovi on avaldanud Järvamaa ja Läänemaa inimesed. Edaspidi peakski
rahvarõivateemaline tegevus laienema läbi nõuandekodade edasi paikkondadesse.
MTÜ korraldab rahvarõivateemalisi koolitusi koostöös ERKLiga nõuandekojas aadressil
Lühike jalg 6a. Toimunud kursuste kohta vt infot koolituste rubriigist.
Mahukaim neist on kaheaastane rahvarõivaõpe sagedusega kord kuus nädalavahetuseti.
Kursusel on 18 osalejat; kord kuus käivad koos rahvarõivaklubi ja erinevaid käsitöötehnikaid
õpetav Padjaklubi.
Kolm kaheaastast rahvarõivakoolitust toimub MTÜ Rahvarõivas koordineerimisel
maakondades, neis on kokku 80 osalejat. Koolitused on Saaremaal, Pärnumaal, Raplamaal ja
Laulasmaal.
73
Neljandat korda toimus rahvarõivaste tuulutamine-piknik. Seekord oli see 1. juunil Tallinnas
Tornide väljakul vanalinnapäevade raames. Nii koha kui ka aja valik õigustasid end ning
kokkulepped 2019. aasta tuulutamiseks on juba sõlmitud. Toimus ka mitu kohalikku
tuulutamist: Seljametsa Muuseumis Pärnumaal, Tartu kesklinnas, Harjumaa Muuseumis,
Läänemaal Rõudes.
Valmisid Käina, Emmaste ja Saarde mehe, Risti naise ja Virumaa mehe rahvarõivakomplekt
ning Virumaa naise kaapotkleit. Koostöös Pärnu Muuseumiga toimus Rahvakunsti galeriis
näitus „Piduriided Pärnumaalt“. Veebilehe jaoks fotografeeriti Tartu rahvarõivakooli ja
Olustvere V taseme kursuse lõpetajate komplektid.
Toimus XIV rahvarõivalaager Pärnus, Tõstamaa mõisas. Keskenduti suviste rõivaste
õmblemisele ja tikkimisele. Osalejate arv on viimastel aastatel olnud stabiilselt 28–30 osaleja
ringis. Töötubade teemad valitakse päevakajalised.
Traditsiooniliselt osales MTÜ Rahvarõivas Mardilaadal, et tutvustada oma tegevust,
demonstreerida käsitöötehnikaid ja jagada rahvarõivanõu. Seekord oli eraldi nõuandekodade
laud, kus Saaremaa, Hiiumaa, Virumaa, Harjumaa ja peagi loodav Pärnumaa nõuandekoda
end esitlesid ja nõu andsid. Näitusel olid väljas ajaloolised Läänemaalt pärit tekid, mida seni
ei olnud veel avalikkusele esitletud. Toimusid helmekeede, kirivööde, oubide valmistamise,
roosimise ja tikkimise töötoad. Tutvustati 2018–2019 õppeaasta koolitusi.
Pitsimeistrite alaliit
Priit Halberg, e-post: [email protected]
Niplispitsi üritusi toimus olnud aastal näiteks Jänedal, Pärnus, Tartus, Narvas jm. Niplamist
õpetati Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohilas, Jänedal, Narvas ja veel mitmes teises paigas.
16.–18. märts Priit Halberg osales Slovakkias Krakovanys esimesel meesniplajate
ülemaailmsel kohtumisel, esindas Eestit oma pitsitöödega ja osales ka kohaliku
niplispitsi töötoas.
21.–23. juuni Priit Halberg osales 9. Pagi pitsifestivalil Horvaatias oma töödega.
14.–15. juuli 17. Pärnu pitsifestival, mis oli seekord pühendatud Eesti Vabariigi 100.
sünnipäevale ja kandis nime „EV100 – rahvusvärvid läbi pitside“.
Pitsifestivalil olid esindatud Eesti, Soome ja Läti niplajad. Töötuba viis läbi
Angelika Nöps, kes õpetas niplispitsi tegemist metallniitidega.
21. juuli Priit Halberg käis Väike-Pakril käsitööpäeval ja tutvustas niplispitsi ja selle
tegemist.
9.–11. august Rahvusvahelise Niplis- ja Nõelpitsi Organisatsiooni (OIDFA) 18.
Peaassamblee Zaandamis, Hollandis. Angelika Nöps ja Priit Halberg osalesid
OIDFA nõukogu liikmetena nõukogu istungil, samuti peaassambleel ja
tutvustasid Eestit kui 2020. aasta kongressi korraldajariiki. Eesti oli Zaandamis
esindatud nii infoboksi kui ka niplispitsi väljapanekuga.
8.–10. november
MTÜ Niplispitsi Selts osales traditsioonilisel Mardilaadal Tallinnas töötoaga.
20. detsember 2018 – 6. jaanuar 2019
Eesti, Slovakkia ja Tšehhi niplajad ehtisid oma niplispitsidest jõuluehetega
Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kiriku jõulukuuse Tallinnas. Projekti
korraldasid MTÜ Niplispitsi Selts ja MTÜ Pitsimaailm.
2019. aasta tegevusplaan
6.–7. aprill Tallinnas Slovakkia Krakovany niplispitsi õpituba, õpetajaks Matej Pisca.
10.–12. mai Priit Halberg osaleb Krakovany rahvusvahelisel pitsifestivalil Slovakkias oma
väljapanekuga.
74
7. juuli Kavandame rahvusvahelise pitsipäeva puhul ühisniplamisi Eesti eri paigus.
30. juuli – 21. august
„100 rekonstrueeritud pitsi“ – rahvuslike niplispitside näitus Tallinnas, Eesti
Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis (Pikk 22). Korraldaja Angelika Nöps.
1.–4. august OIDFA nõukogu istung Tartus, kuna järgmisel aastal toimub seal OIDFA
kongress.
7.–10. november
Traditsiooniline niplispitsi töötuba Tallinnas Mardilaadal.
Käsitöö kollektsionäärid
Ulve Kangro, tel: 553 4051, e-post: [email protected]
Jätkuvalt täienevad käsitöö kollektsionääride read. 2018. aastal toimusid vanade tekstiilide
hooldamise, korrastamise ja säilitamise koolitused Eesti paikkondades: Viljandis kaks korda,
Tallinnas ja Räpinas. Palju on tegeletud individuaalse nõustamisega. Viimasel ajal on
tekstiilihooldus suunatud rahvarõivastele.
Ootame jätkuvalt huvilisi. Eesmärk on saada ülevaade eraisikute käes olevatest vanade
käsitööesemete kollektsioonidest, töövahenditest ja käsitööalasest kirjandusest, korraldada
näitusi ja õppida hooldama, korrastama ja säilitama tekstiilist käsitööesemeid.
Mänguasjameistrid
Lembe Maria Sihvre, tel: 513 839, e-post: [email protected]
Mänguasjameistrite aasta möödus üritustel osalemise tähe all. Osaleti nii keskaja päevadel,
rahvakunsti laadal kui ka Mardilaadal erinevate töötubadega (Maarja Magdaleena Gildi
Nukutuba, Lembe Nukutuba, Tiia Mets, Sirje Raudsepp). Uue ettevõtmisena korraldati Keilas
Vaarikas Vahukoorega salongis tegusaid laupäevi, töötubasid juhendasid erinevad nuku- ja
mänguasjameistrid. Ka uuel aastal on plaanis laupäevadega jätkata. Valmis muinasjutumaja
Harjumaa raamatukogu vaateaknale. Rahvuslikud lelud olid esindatud Harjumaa Muuseumi
aastanäitusel „Harjumaa rahvarõivad läbi aja“. Koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liiduga
töötatakse välja Harjumaa suveniirnukku.
Puu- ja tohutööd
Andres Rattasepp, tel: 5553 9677, e-post: [email protected]
Meelis Kihulane, tel: , e-post: [email protected]
2018. aastal tegid alaliidu liikmed usinasti käsiööd, käisid laatadel, juhendasid õpitubasid.
Kahe meie meistri taiesed olid esindatud ERKLi suurnäitusel „Ajatus“. Osalesime taas
puukäsitööliste pundiga Mardilaadal.
Meelis Kihulane oma meistrikoolist
Olen oma eesmärgiks seadnud traditsiooniliste puutööoskuste taastamise. Need teadmised ja
oskused, mida valdasid endisaegsed meistrid, on olnud rikkalikud ja olulised ning nii tugevalt
meie kultuurilooga seotud, et on kahju, kui need lihtsalt unustatakse. Minu igapäevaseks
tegevuseks ongi selle valdkonna uurimine, arendamine ja propageerimine, mis väljendub
75
vanade tehnikate taastamises, nende abil tarberiistade valmistamises ning oskuste ja teadmiste
edasi andmises.
2018. aastal avaldasin koostöös ERMiga oma esimese vanu puutöötehnikaid tutvustava
raamatu „Vakad, karbid, sõelad“. Möödunud aastal valmis ka etnoloog Ants Viirese 100.
sünniaastapäevaks ning tema raamatule „Puud ja inimesed“ pühendatud samanimelise
pealkirjaga näitus, mis tutvustab meie metsades kasvavate põhiliste puuliikide
kasutusvaldkondi endisaegses majapidamises ning nendega seotud pärimusi. Näitus rändab
üle Eesti ringi ka 2019/2020 aastal. Lisaks töötubadele kuulutasin 2017. aastal välja ka 2,5
aastat kestva meistriõppe. Pool 2017. aastast oli nn õpipoisiaeg ning 2018. aasta jaanuarist
hakkas põhiõpe. Õppekava sisaldab peale enamiku traditsiooniliste puutööoskuste
omandamise ja endisaegsete tarberiistade valmistamise ka uurimuslikke töid ning töötubade
korraldamist. Õppe eesmärk on omandada vanu puukäsitööga seotud teadmisi ja oskusi, neid
kinnistada ja ka hiljem edasi anda. See viimane oli üks peamisi õppesse vastuvõtmise
tingimusi.
Valituks osutus neli õpilast, kes ka praegu õppeprotsessis usinalt osalevad. Kogemuste
omandamiseks ja selleks, et ka teised sellisest õppevormist aimu saaksid, osalesime eelmisel
aastal laatadel ja korraldasime avalikke töötubasid – urbanipäevalaadal Urvastes, Uma Peol,
Viljandi Folgil, Kaikamäe Suveülikoolis ja Mardilaadal.
2019. aastal on plaan lisaks tavapärasele õppetööle jätkata osalemist asjakohastes
ettevõtmistes. 2019. aasta detsembris lõpeb esimese meistriklassi 2,5-aastane õpiaeg
lõpueksamiga ning teeme ka näituse õppeajal valminud töödest.
2020. aastal on plaan välja kuulutada uus meistriõppe konkurss, ikka selleks, et
käsitöövaldkonda elus hoida ja edasi kanda.
Käsitööettevõtete alaliit
Liivi Soova, tel: 516 5161, e-post: [email protected]
Käsitööettevõtjad paistsid enim silma meie traditsioonilistel laatadel. Mardilaadast on
kujunenud eriline käsitöösündmus, kus on võimalus saada ülevaade meie parimast ja
kvaliteetseimast käsitööst.
Võime olla uhked ka paikkondades tegutsevate käsitööpoodide ja meistrikodade üle.
Pakutakse traditsioonilist paikkondlikku käsitööd (Kihnu, Muhu, Setomaa jt) kõrvuti
pärandkultuuri (Koordikamber Viljandimaal) ja uusloominguga (Katre Meistrikoda).
Kolmandat aastat tegutseb Tallinnas Vene tänaval Eesti Käsitöö Kodu, kust saab osta
paikkondade unikaalset käsitööd. Käsitööliit jagab teavet turismiettevõtetele ja ERKLi
partneritele Põhjamaade ja Euroopa ühendustest. Aruandeaastal ilmus paikkondade
käsitööpoode ja meistrikodasid tutvustav voldik ning teavet saab ka meie kodulehelt ja
Facebookist.
Projektiga ühinesid kolm aastat tagasi Avinurme Puiduait (Eveli Tooming), Eesti Rahva
Muuseum (Silvia Toomemets), Haapsalu Pitsikeskus (Mirje Sims), Hiiumaa Käsitööselts
(Nele Eller), Koordi Kondikamber / MTÜ Koordikoda (Monika Hint), Meistrite Maja (Ulve
Kangro), Katre Meistrikoda OÜ (Katre Arula), Viljandi Käsitöökoda (Riina Piir), Peipsimaa
Külastuskeskus (Kairi Güsson, Õnne Uus), Saara Kirjastus (Anu Pink), Tõstamaa
Käsitöökeskus (Anu Randmaa), Viru Käsitöösalong (Kersti Loite). Aruandeaastal alustati
koostööd Muhu käsitööpoe, Kihnu muuseumipoe, Maarja-Magdaleena Gildi ja Obinitsa
galerii Hal’as Kunniga.
Ettevõtluspäeval koordikambris Viljandimaal kuulati Monika Hindi edulugu ja tunnistati
vajadust kord aastas kokku saada, et paikkondade omanäolistest ettevõtmistest senisest
rohkem teada. Koostöö ja ühisettevõtmised aitavad paremini paikkondlikku tegevust
tutvustada ja leida turgu toodetele.
76
Kangakudujad
Veinika Västrik, e-post: [email protected]
6.–7. oktoobril toimus Kuressaare Ametikoolis üle-eestiline kangakudujate infopäev. Üle 100
huvilise osales laupäeval seminaril, mille peaesinejad olid tekstiilikunstnikud Mare Kelpmann
ja Aili Jung. Külalistele olid avatud näitused ja töötoad, enim tähelepanu pälvis tõstetavate
niitega kudumine. Traditsioonilise telgedel kootud esemete näitus-konkursi, mis tänavu
kandis nime „Merekarva“, võitis kootud kottide komplektiga Ülle Kruusoja. Pühapäeval
tutvusid külalised Kuressaare käsitööettevõtjate ja Muhumaa tekstiilipärandiga.
Väikekandlemeistrid
Toivo Tähemaa, tel: 509 1918, e-post: [email protected]
Väikekandlemeistrite tegus aasta algas kandlemeisterdamise laagriga – koostöös Muraste
kooliga on nüüd võimalus kasutada sealse puiduklassi tehnilisi vahendeid. Kursusi toimus
järjestikku koguni kaks ja kokku valmis 24 väikekannelt.
Maikuus toimus kandle algõppe laager pillimeistritele, laagrit juhendas Maria Kristiine Mõõk.
Omandatud värskete teadmistega astusid pillimeistrid üles Keila päeva pealaval. Plaanis on
kandle valmistamise ja kandlemänguõppe laagreid korraldada ka edaspidi.
Väikekandle valmistamise valis koolilõpu projekttööks kaks õpilast.
77
KOOSTÖÖPARTNERID JA KOOLID
Tallinna Ülikool
Ene Lind, PhD, loodusainete ja tehnoloogia didaktika õppesuuna juht, tel 699 6556,
e-post: [email protected], Räägu 49, Tallinn www.tlu.ee
Tallinna Ülikoolis valmistatakse ette käsitöö ja kodunduse ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse
õpetajaid magistri tasemel. Õppekavad kuuluvad loodusainete ja tehnoloogia didaktika
õppesuunda. Loodus- ja terviseteaduste instituudis koordineeritakse erialast teadus-, õppe- ja
arendustegevust fookusvaldkonnas „Terve ja jätkusuutlik eluviis“.
Õppesuuna üks ülesandeid on toetada ühiskonna ja riigi jätkusuutlikku arengut
haridusteaduste valdkonnas töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö ja kodunduse õpetajate
ettevalmistamise, ainealase teadus- ja arendustegevuse, nende tulemuste rakendamise ning
akadeemilise partnerluse arendamise kaudu. Enda rolli nähakse ka Eesti esemelise
rahvuskultuuri ning töötraditsioonide hoidmisel ja arendamisel. Seejuures tehakse koostööd
välispartneritega, kutse- ja üldhariduskoolidega ning erialaseltside ja -liitudega. Osaletakse
rahvusvaheliste erialaühenduste töös (Põhjamaade tööõpetuse uuringu- ja arengufoorum
NordFo, Rahvusvaheline Kodunduse Liit IFHE); välja on kujunenud partnerlussidemed teiste
vastavaid õppekavu kureerivate ning teadus- ja arendustegevust viljelevate ülikoolidega
Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Norras, Islandil.
Õppesuunal on praegu kureerida kaks õppekava. 2018. aasta suvel toimus kolmandat korda
vastuvõtt uuele bakalaureuse õppekavale „Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö“. See
õppekava on ühendab kaks varasemat bakalaureusetaseme õppekava – käsitöö ja kodundus
ning töö- ja tehnoloogiaõpetus. Uus õppekava sisaldab kahte peaeriala (käsitöö ja kodundus
ning töö- ja tehnoloogiaõpetus) ja kahte kõrvaleriala/valikmoodulit (digitehnoloogia ja
inimeseõpetus). Kuna bakalaureuse astme õppekava on sisuliselt erialane baasharidus
õpetajakoolitusele, siis valikmoodulid, mis täiendavad peaeriala õpet, on lisatud õppekavasse
eesmärgiga võimaldada tulevasele õpetajale võimalikult laiapõhjalist ettevalmistust. Lisaks
saavad üliõpilased ettevalmistuse ettevõtluses osalemiseks. Õppekava muutmise eesmärk oli
õppe ajakohastamine ning vastavusse viimine tänapäevaste nõuetega. Huvi uue õppekava
vastu võrreldes varasemaga on kasvanud. Esimesed õppekaval õppijad jõuavad lõpetamiseni
2019. aasta kevadel.
Teist aastat järjest toimus vastuvõtt ka uuele magistritaseme õppekavale
„Tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja“. Ka sellel õppekaval lõpetab tänavu esimene lend.
Lisaks oma õppesuuna üliõpilastele teenindatakse klassiõpetaja õppekava üliõpilasi, kes
saavad õppesuuna töökodades ja ateljeedes ettevalmistuse tööõpetuse aine õpetamiseks I
kooliastmes.
Osakonnas töötab kümme põhikohaga õppejõudu, neist kolm doktorikraadiga ja seitse
magistrikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga. Kaks noort õppejõudu õpivad Helsingi
Ülikooli doktorantuuris. Õppetöö kvaliteedi ja taseme tõstmiseks ning selle kaasajastamiseks
kaasatakse auditoorse töö läbiviimiseks välisõppejõude nii Eesti kui ka välisülikoolidest ja
samas on kolm osakonna õppejõudu olnud 2017. aastal lektoriteks välisülikoolides.
Õppesuuna töötajad on aastate jooksul aktiivselt osalenud Eesti hariduspoliitika kujundamisel
nii üldhariduse, kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasemel, kuuludes erinevatesse
otsustuskogudesse ning osaledes õppekavade väljatöötamisel. Tegevuse arendamiseks ning
samas ka erialade populariseerimiseks on läbi viidud arendusprojekte ning organiseeritud
üliõpilastööde näitusi ja üritusi:
2017. aastal möödus 60 aastat tööõpetuse õpetajate ettevalmistuse algusest Tallinna
Ülikoolis. 2018. aasta suuremaks ettevõtmiseks kujunes 19. jaanuaril aastapäeva
konverents „Mõtlevad käed“, kus eriala õppejõud ning vilistlased tutvustasid oma
78
seniseid teadustöö tulemusi ja loomingulisi töid.
Neli õppejõudu on kaasatud üldhariduskooli õppekava arendusse ning osalevad
tehnoloogia valdkonna õppeainete (käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus) töörühma
töös. Töörühma tööd juhib dots Ene Lind.
INNOVE arendusprojekti raames on läbi viidud koolitused tegevõpetajatele.
Regulaarselt toimuvad eriala õppejõudude juhendatud täiendkoolitused ja õpitoad
huvilistele.
Õppejõud Tiia Artla koostas kaks väljapanekut (üks tema enda isikunäitus ning teine
bakalaureusetaseme lõputööde näitus), mida esitleti Eesti eri paigus.
Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õppejõud osalevad teist aastat projektis, mille raames
annavad külalisõpetajatena töö- ja tehnoloogiaõpetuse tunde Kihnu koolis.
Koostöös Eesti Pimedate Raamatukoguga on puuteraamatute kogu täiendamiseks
valmistatud kombatavaid raamatuid nägemispuudega lastele.
Ilmus ajakirja Käsitöö erinumber meie üliõpilaste ja lõpetajate töödest.
Osaleti rahvusvahelise teaduskonverentsi korraldamisel Jelgavas.
Eriala õppejõud on esitanud kolm ettekannet rahvusvahelistel teaduskonverentsidel,
ilmunud on neli teaduspublikatsiooni või erialast käsiraamatut.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond
Ave Matsin, 526 2510, e-post: [email protected], www.kultuur.ut.ee
Rahvusliku käsitöö osakonna (RKO) missioon on hoida pärandtehnoloogiliste oskuste ja
teadmiste kandjana Eesti paikkondlikke ja rahvuslikke traditsioone ning identiteeti
taasloovaid väärtusi. Osakond on koostöös ERKLi ja ERMiga peamine pärandoskuste
uurimise ja rakendamise keskus Eestis. RKOs toimub õppetöö pärandtehnoloogia
magistriõppes (avatud 2011. aastal) ja pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekaval,
kus saab omandada hariduse kolmel erialal: rahvuslik tekstiil (avatud 1994. aastal), rahvuslik
ehitus (avatud 2005. aastal) ja rahvuslik metallitöö (avatud 2011. aastal). Osakonnas õpib
kokku 126 üliõpilast (1.09.2018 seisuga): 56 rahvusliku tekstiili erialal, 18 rahvusliku ehituse
erialal, 28 rahvusliku metallitöö erialal ja 29 pärandtehnoloogia magistriõppes. Põhikohaga
õppejõude nelja eriala peale kokku on 21, töötajaid kokku 28 (15,5 täiskohta), lisaks veel
ligikaudu 100 tunnitasulist õppejõudu.
2018. aasta suuremad ettevõtmised
Õppetöö
Aasta kõige olulisemad sündmused olid seotud rahvusliku tekstiili eriala ja pärandtehnoloogia
magistriõppe üliõpilaste lõpetamisega 29.–31. mail. Oma magistritöö kaitsesid kaks
pärandtehnoloogi. Rahvusliku tekstiili eriala lõpetas 12 üliõpilast.
Suvel võeti pärast kahepäevaseid katseid vastu 18 üliõpilast pärandtehnoloogia (rahvusliku
tekstiili) eriala sessioonõppesse ja 13 üliõpilast pärandtehnoloogia magistriõppesse.
Olulisemad sündmused
5.–6. veebruaril toimusid Kanada inuitide hülgenaha teemaline loeng ja õpituba Viljandi
kultuuriakadeemias. Toimus loeng traditsioonilisest hülgenaha töötlemisest, oli võimalik
vaadata ja osta Kanada meistrite tehtud hülgenahkseid esemeid ning osaleda töötoas, kus
õpetati tegema hülgenahast jalanõusid ja mütse. Õpitoas osalesid nahatööhuvilised ja meistrid
nii Kihnust kui ka Tallinnast, Eesti Kunstiakadeemiast. Lisaks osalesid rahvusliku tekstiili
erialal nahatööle spetsialiseerunud üliõpilased ja õppejõud.
79
1.–3. märtsil toimus kultuuriakadeemia Vilma majas käsitöölaager „Noore meistri kool“, mis
andis hea võimaluse saada teadmisi ja oskusi käsitööga seotud erialadel: tekstiil, ehitus ja
metallitöö. Laagris osales 20 noort.
18.–22. aprillil toimus rahvusliku tekstiili üliõpilaste õppereis Bakuusse, Aserbaidžaani
vabariiki. Õppereis võimaldas toetada õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi ning
saadi vahetuid kogemusi aastasadu katkematult püsinud käsitöötehnikatest. Bakuu
vaibamuuseumis jälgiti ja prooviti Aserbaidžaani traditsiooniliste sõlmvaipade valmistamist.
Saadi aimu Aserbaidžaani vaibalõngade värvimisest loodusvärvidega, tutvuti siidirättide
trükkimise tehnoloogiatega ja vahatrükiga, vaadati muuseumide tekstiiliväljapanekuid.
Siiditrükivabrikus nähti aseri firmamärgiks olevate siidsallide käsitsi trükkimist kuuma
vahaga ja värvimist.
6. juuni toimus moeetendus „OmaMood“ ERMis. RKO lõputööde näitamisest välja kasvanud
Eesti suurim modernset-etnilist disaini tutvustav moeetendus jõudis esmakordselt Viljandist
kaugemale ning on osa Eesti moe festivalist. Eesmärk on tutvustada Eesti noori moeloojaid ja
nende kvaliteetset loomingut – rõivaid ja aksessuaare. „OmaMood“ oli inspireeritud
kargusest, jõulisusest, minimalismist ning eri ilmastikunähtustest nagu päikesekiired,
vihmapiisad ja müstiline hilisõhtune udu. OmaMoel olid laval ka tekstiili eriala üliõpilaste,
õppejõudude ja vilistlaste kollektsioonid. Muusikalise rännaku läbi uduse Eestimaa looduse
lõi etendusele Silver Sepp. Moeetenduse peakorraldaja oli kultuurikorralduse eriala üliõpilane
Kaari Soosalu.
25.–30. juunil toimus Viljandis XIX rahvusvaheline kudumissümpoosion Nordic Knitting
Symposium. Tegemist on Skandinaavia maade kudumishuvilistele suunatud üritusega, mis
toimub kord aastas suviti ning mida korraldatakse vabatahtlikkuse alusel igal aastal eri maal.
Kohal olid 12 riigi esindajad, kaugeimad Kanadast ja Jaapanist, kokku 104 osalejat.
Seekordne peateema pühendus Baltimaadele ja Venemaa soome-ugri rahvastele.
Kudumisõpetajaid ja loengupidajaid oli kokku 19. Päeval toimus rikkalik valik praktilisi
kudumise õpitube, õhtul kuulati mitmesuguseid põnevaid, rikkalikult fotodega varustatud
ettekandeid traditsioonilise kudumise ajaloost, mitme muuseumi kudumikollektsioonidest,
pärandkudumise hetkeseisust ja selle taaselustamisest. Sümpoosioni eelviimasel õhtul toimus
vabaõhuvõistlus kudumises „Käi ja koo“. Kokku oli võistlustules 15 neljaliikmelist tiimi ja
esindatud olid pea kõik osalenud maad.
8.–12. augustil toimus Oslo lähedal Norras Romerike Folkehøgskoles Nordic Craft Camp for
Youth. Laagris oli kokku 40 osalejat Põhjamaadest, neist kolm Eesti noort, kelle osalemist
korraldas osakonna töötaja Marit Külv, kes lisaks juhendas laagris kõladega kudumise ja
paelte punumise töötuba. Osalejad veetsid viis päeva uusi käsitöövõtteid õppides ning tutvusi
luues. Valikus olid järgnevad teemad: puu treimine, kõladega kudumine, õmblemine,
tikkimine, nahast kindad, LED-lamp, Lopi kampsun, pakutrükk, niplispits jm.
17.–22. septembril viibisid Leelo Isidora Viita Rahvakultuuri Keskusest ja Kristi Jõeste ning
Ave Matsin Hiina Rahvavabariigis Hangzous käsitööle keskenduva vaimse kultuuripärandi
eksperdifoorumil. Foorumi eesmärk oli luua koostöökontakt Ida-Euroopa ja Hiina vaimse
pärandi ekspertide vahel. Rikkalik programm sisaldas ettekannetega seminaripäevi ja
tutvumist kohaliku käsitööpärandiga.
5.–6. oktoobril toimus pärandtehnoloogia sügiskool, kus olid fookuses magistriõppe vilistlaste
mõtisklused teemal „Minu pärandtehnoloogiline elu enne ja pärast magistrantuuri“.
Erikülalisena pidas põneva loengu Hiina rahvapärasest korvipunumisest Indiana Ülikooli
antropoloogiaprofessor Jason Baird Jackson, kes viibis Tartu Ülikoolis kolm nädalat
80
Fullbrighti stipendiumi toel ja pidas neli loengut etnoloogidele, folkloristidele jt materiaalse
kultuuri uurimisest ja muuseumitööst. Samuti algatas dotsent Priit-Kalev Parts rahvusliku
käsitöö osakonna vilistlasklubi, mille eesmärk on üksteise toetamine ettevõtlusmaastikul.
8.–10. novembril Saku Suurhallis toimunud Mardilaadal oli kohal rahvusliku tekstiili ja
rahvusliku metallitöö eriala esindus, kes tutvustas õppimisvõimalusi kultuuriakadeemias.
Müüdi üliõpilaste, vilistlaste ja õppejõudude käsitööesemeid ning osakonna trükiseid,
metallitöötoas sai valmistada ehteid.
16. novembril toimunud pärandtehnoloogia konverentsil „Töökojast ja
tööriistadest“ käsitleti käsitöönduslikke tööriistu ja töökeskkonda arendus- ja
uurimisobjektina. Ettekannetes peatuti tööriistade leiutamise ajalool ja tänapäeval, samuti
töökeskkondade sisustamise põhimõtetel. Konverentsil osales kokku üle 50 huvilise.
Konverentsil tunnustati Anu Raua stipendiumiga pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku
tekstiili eriala üliõpilast Kätli Saarkoppel-Kruuserit ja rahvusliku ehituse eriala üliõpilast
Marko Aatoneni. Samuti toimus aastakirja Studia Vernacula 2018. aasta numbri esitlus.
Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Seekordne fookus
on suunatud esemete elulugudele. Põhiartiklid pakuvad Eesti kirivööde ja Saaremaa
sariküllide tehnikapõhist tüpoloogiat ning sissevaadet maapiirkondade asustusmustri ja
ehitiste alalhoidmisse uusmaaleasujate abil. Aasta jooksul toimus mitmeid olulisi RKO
üliõpilaste rahvusliku käsitöö näitusi üle Eesti.
Täienduskoolitused
Osakonnas toimuvad regulaarselt erialased täienduskoolitused. 2018. aastal oli 19
täienduskoolituse kursust. Kokku osales aasta jooksul koolitustel üle 200 õppuri.
2017. aastal alguse saanud ingeri rahvarõivaste koolitus lõppes pidulikult kevadel. Koostöös
Eesti Ingerisoomlaste Liiduga toimunud koolituse eesmärk on aidata kaasa ingeri
rahvarõivaste spetsialistide arengule.
8.–14.07.2018 toimus Viljandi lähistel asuvas Olustvere mõisas RKO korraldusel
käsitöölaager Craft Camp. Käsitööhuvilised üle kogu maailma said osa mitmekesisest
töötubade programmist ning hoida nobedaid näppe töös varahommikust hilisõhtuni. Laagris
pakuti osalejatele töötube kokku 27 teemal. Materjalide valik ulatus luust, nahast ja villast
hinnaliste kuldtikandilõngade ja hõbedani. Igal koolituspäeval toimus paralleelselt 9 töötuba.
Laagris osales 2018. aastal 59 huvilist 12 riigist.
Projektid
• Käsitööteaduse terminoloogia komisjoni töö käivitamine. Eestikeelse
terminoloogia programm 2013–2018. Projekti eesmärk on Tartu Ülikooli Viljandi
Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna juurde käsitööteaduse terminite
komisjoni loomine ja käsitööteaduse terminite kaardistamine. Kaardistatud terminid
lisatakse Termekis asuvasse andmebaasi. 2018. aastal toimus seitse terminikomisjoni
koosolekut, kus tegeleti silmuskudumise, palkehituse, metallikäsitöö ja käsitöökeele
üldterminite kokkuleppimisega. Lisaks täiendati andmebaasi varasematel aastatel
sisestatud kõlatehnika ja aasnõelumise oskussõnavara teiskeelsete terminivariantidega.
2018. aastal kanti andmebaasi 446 terminit ning terminivarianti eelnimetatud keeltes.
• Digitally crafting new communities of practice. Creative Europe. 1.05.2016–
30.04.2018. Rahvusvahelise koostöö eesmärk on korraldada kommunikatiivne ja
digitaalne pööre traditsioonilises käsitöös, mille alla kuulub hulk hääbuvaid või
ohustatud käsitööliike. DigiTac projekti käsitööfilmide esilinastus toimus 4. aprillil
Esitlusele tuli mitmekülgne valik dokumentaal-, õppe- ja reklaamfilme. Projekti
81
üldkoordinaator on täiskasvanuhariduse keskus Studieförbundet Vuxenskolan Västra
Götaland. Lisaks osalevad tegevuskavas partnerasutused Itaaliast ja Eestist. Perioodi
jooksul koostati Rootsi partnerite eestvedamisel uus Creative Europe meetmesse
esitatav project DigiTac 2.
2019. aasta tegevusplaan
23.–25.04: käsitöölaager „Noore meistri kool“ 16–30-aastastele
27.–30.05: pärandtehnoloogia magistriõppe ja rakenduskõrgharidusõppe
üliõpilastööde avalik kaitsmine Wimkas, Viljandi, Turu 7
31.05: RKO 25 aasta juubelile pühendatud vilistlaspäev
7.06: moeetendus „OmaMood“ Eesti Rahva Muuseumis
8.–14.07: Viljandis rahvusvaheline Craft Camp
28.06–3.07; 21.–26.07; 28.07–2.08: noorte väliseestlaste käsitöölaager „Lõimeleer“
Tääksis
20.06–04.07: avalduste vastuvõtt ja 8.–14.07 vastuvõtukatsed pärandtehnoloogia
õppekava rahvusliku metallitöö erialale ja rahvusliku ehituse erialale
(rakenduskõrghariduse õppekava, päevaõpe, sessioonõpe)
oktoober: pärandtehnoloogia sügiskool
12.–13.11: rahvusvaheline pärandtehnoloogia konverents „Studying Traditional
Crafts: Goals and Methods in Higher Education“
Näitused:
jaan–veebr: RT eriala üliõpilastööde näitus Riigikogus, Tallinnas
aprill: RM näitus TÜ muuseumis
juuni–juuli: RM üliõpilastööde näitus Viljandi vanas veetornis
oktoober–detsember: RKO juubelinäitus gümnaasiumides jm
Eesti Käsitööõpetajate Selts AITA
Kristi Teder, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi AITA esinaine, Paide Ühisgümnaasiumi
käsitööõpetaja, e-post: [email protected]
Eestimaa koolide käsitööõpetajad peavad väga oluliseks nii ainesisest ja õppeaineteülest kui
ka toetajatega tehtavat koostööd. Tegevuskavas on oluline koht seltsi traditsioonidel.
Toimusid suvised õppepäevad „Teeme mönuga“ Saaremaal ja sügiskonverents „Oli, on ja
jääb“ Tallinna Teeninduskoolis. Saaremaal võõrustas seltsi Kuressaare Ametikool. Eesmärk
oli käsitöö- ja tehnoloogiaõpetuse ainevaldkonna didaktiliste uuendussuundade tutvustamine
ja muutunud õpikäsitluse põhimõtete levitamine. Parima koolipraktika jagamise ja saamise
võimaluste loomine toimus õpitubades. Praktiliste esemete valmistamisel taaselustati Eesti
kultuuripärandi elemente, kasutades tänapäevaseid materjale. Töötubades õpiti tõelist Muhu
tikandit, paeltikandit, nõelviltimist; meisterdati tohust, metallist, puidust; valmistati ehtsaid
Saaremaa toite.
Sügiskonverents pühendati Eesti 100. sünnipäevale. Vaadeldi Eesti kultuuri arengut ajateljel.
Ajaloolane Jaak Juske andis ülevaate viimase 100 aasta Eesti kodudest ning moekunstnik Kai
Saar meie 100-aastasest rõivamoest. Huvitava uurimusega käsitööesemete tervendavast
mõjust eesti rahvapärimuses esines Marit Külv. Toitumisspetsialist Andre Veskioja teema olid
toiduhullused, mida vältida.
Eesti Käsitööõpetajate Selts „Aita“ ja ajakirja Käsitöö koostöös sündis idee teha EV100
sünnipäevaks ühine kingitus. Ilmus ajakirja Käsitöö erinumber ja avati näitus „100 loometööd
koolidest“. Ajakirjas ja näitusel oli Eesti üldhariduskoolide käsitöö- ja tehnoloogiõpetajate
82
ning õpilaste looming. Kokku laekus ligi 400 tööd ja kõik maakonnad olid esindatud. Meie
seltsi kingitus sai teoks tänu koostööle ajakirjaga Käsitöö, ERKLiga ning Eesti
Kultuurkapitaliga. Käsitööõpetajad ja tublimad õpilased said ERKLilt kutse Mardilaadale, kus
esitleti ka Käsitöö ajakirja. Oli töine, põnev ja uusi väljundeid pakkuv aasta.
Eesti Tööõpetajate Selts ATS
Andry Kikkull, Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimees, e-post: [email protected]
2018. aasta oli Eesti Tööõpetajate Seltsile (ETS) tihe ja töökas.
Veebruaris pidasime Haapsalus SA Innove toel talveseminari „Muutunud õpikäsitlus töö- ja
tehnoloogiaõpetuses“. Sihtrühmaks olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajad.
15.05–15.06 toimus RMK näitusesaalis Toompuiestee 24, Tallinn, näitus „Hõberemmelga uus
elu“, kus olid välja pandud Eesti koolide tööõpetuse tundides valmistatud esemed Haabersti
remmelgast. Üritus toimus EV100 raames.
Eesti Puitmajade Liidu eestvedamisel osalesid ETSi liikmed projektis „Noorelt meistrilt
loodusele“. Projekti käigus jagati osalevatele koolidele puitmajatehastes mittekasutatavat
(ülejäävat) puitmaterjali ning ehitustarvikud (naelad, kruvid, puidukaitsevahendid jms),
millest õpilased said tööõpetuse tunnis valmis meisterdada kuni kaks õueprügikasti oma
kogukonna tarbeks (nt koolihoovi, lasteaeda, parki vm).
Tallinna koolide ja lasteaedade koostööprojekti „Triibustik“ raames valmistasid koolid
lasteaedadele tunnussildid ja rütmipillid.
Üheksandat korda toimus ETSi ühine suvekursus Eesti Käsitööõpetajate Seltsiga Aita.
Pealkirja „Teeme mönuga“ nime kandnud suvekursus toimus Saaremaal. Järgmised ühised
suvepäevad peetakse Raplamaal.
Septembris algatas ETS koostöös Kihnu kooliga projekti, mille raames annavad Eesti
tööõpetuse õpetajad aasta jooksul tööõpetuse tunde Kihnu koolis. Sellega tagatakse väikese
Kihnu kooli tööõpetuse õppekava väga heal tasemel läbimine.
Seltsi liikmed on aktiivselt kaasatud uue tehnoloogia ainevaldkonna õppekavade
arendusprotsessi, mille raames töötatakse välja tööõpetuse õppeaine põhialused.
Jätkus koostöö Soome Tehniliste Ainete Ühendusega (TAO-ry), osalesime vastastikustel
koolitustel ning kavandasime edasisi koostööüritusi. ETSi esindaja on rahvakunsti ja käsitöö
kutsenõukogus ning liikmed on INNOVE atesteerimiskomisjoni eksperdid ja osalevad
kutsekomisjonide koosseisus.
Seltsil on praegu 103 liiget.
83
Tarbekunsti ja oskuskäsitöö erialasid õpetavad kutseõppeasutused
Tarbekunsti ja oskuskäsitöö õppekavarühma erialasid (tekstiilitöö, sepatöö, nahatöö, rahvuslik
puutööndus, klaasipuhumine ja keraamika) õpetatakse Eestis järgmistes kutseõppeasutustes:
Haapsalu
Kutsehariduskeskus
(tekstiilitöö, mööbli
restaureerimine)
Ehitajate tee 3
Haapsalu
tel: 666 1740
e-post: [email protected]
Räpina Aianduskool
(tekstiilitöö)
Pargi 32, Räpina
64505, Põlvamaa
Tel: 796 1395
www.ak.rapina.ee
Vana-Vigala Tehnika- ja
Teeninduskool (sepatöö,
mööbli restaureerimine)
Vana-Vigala
78003 Vigala vald
http://www.wigalattk.ee
Kuressaare Ametikool
(tekstiilitöö, mööbli
restaureerimine, nahatöö,
keraamika)
Kohtu 22
93812 Kuressaare
Tel: 452 4600
www.ametikool.ee
Tallinna Ehituskool
(mööbli restaureerimine)
Pärnu mnt 162
11317 Tallinn
Tel: 651 9040
Viljandi Kutseõppekeskus
(mööbli restaureerimine)
Looduse tee 2
70108 Vana-Võidu
Viljandi vald
Tel: 435 1020
Olustvere Teenindus- ja
Maamajanduskool
(tekstiilitöö, keraamika,
klaasitöö)
Müüri 4, Olustvere
Suure-Jaani vald
70401 Viljandimaa
Tel: 437 4290
www.olustvere.edu.ee
Tallinna Kopli Ametikool
(tekstiilitöö, sepatöö,
rahvuslik puutööndus,
nahatöö)
Kopli 98
11711 Tallinn
Tel: 661 8039
http://kopliamk.haridus.ee
84
TEGEVUSPLAAN 2019*
Alus: ERKLi arengukava aastateks 2019–2023
*Projekt täpsustatakse juhatuse koosolekul jaanuaris ja kinnitatakse volikogus veebruaris.
Aastateema – „Ajatus“
Muuseumipäev Eesti Rahva Muuseumis 18. jaanuaril
Näitus „90 aastat käsitööliitu“ Eesti Käsitöö Majas
Rahvusvaheline seminar ja meistrikojad „Ajatus“ 8.–9. novembril Saku Suurhallis
Traditsioonilised ettevõtmised 2019
9. veebruar Volikogu. Käsitööliidu 90 aasta juubeli tähistamine ja pärandihoidja
auhindade üleandmine
31. mai Rahvarõivaste tuulutamine Tallinna vanalinnas
28.–30. juuni Rahvakunsti laat Raekoja platsil
11.–14. juuli XX Keskaja Päevad Tallinna vanalinnas
20. september Juhtide kool
11. oktoober Ettevõtluspäev
19. oktoober IX „Käsitöökojad üle maa“
7.–10. november XXIII Mardilaat Saku Suurhallis
Aastateema „Ajatus“ jätkub teist aastat. Keskendume kohalikele materjalidele, iidsetele
tehnikatele ning pärandis elavatele meistritele. Aastateema fookuses on vill, nahk, luu, sarv,
puit, tõrv, kasetoht jne.
Kohalikust toorainest materjalid ei ole kahjuks käsitööd tehes enam iseenesest mõistetav
esimene valik. Miks me vajame tänapäeval kohalikku materjali? Kuidas me kohalikku
materjali väärtustame ja vääristame? Kuidas me valime tehnikale sobivat materjali? Kes on
pärandit edasi kandvad meistrid, mil moel me neid tunnustame? Nendele ja teistele teemaga
seotud küsimustele loodame ühiselt arutades vastuseid leida.
2019. aasta „Ajatuse“ konverentsi eel anname välja pärandmeistreid esitleva kataloogi.
Kajastatud meistrid esinevad ka konverentsil.
Jätkuvad:
Näitused rahvakunstigaleriis
Kutsetunnistuste väljaandmine: kutsestandardite koostamine, eksamite korraldamine
Rahvarõiva- jm käsitöökoolitused
Mentorkoolitused paikkondades
Kodulehe täiendamine ja infokanalite laiendamine
Märgi Tunnustatud Eesti Käsitöö väljaandmine
Tunnustatud Eesti Käsitöö märgi ja selle saanute tutvustamine laiemale üldsusele Eesti
Käsitöö Kodu (Vene 12, Tallinn) paikkondlike käsitöökaupluste ja meistrikodade
esitluses
Projekt LooTöö, käsitööettevõtluse arendamine
ERKLi infokandja Teataja ja Mardilaada lehe väljaandmine, raamatute kirjastamine
Valmistumine järgmiseks, 2020. aasta teemaks „Pits“
85
EESMÄRGID
Eesmärk 1. ERKL on hästi toimiv organisatsioon, mille võrgustik koosneb
paikkondlikest keskseltsidest, käsitöökeskustest ja valdkondi esindavatest alaliitudest.
Igas paikkonnas toimib infopunkt.
Kindel struktuur, ladus koostöö
Olulisemad tegevused
Viia lõpule ERKLi arengukava uuendamine. Põhisisu on juba 2018. aasta jooksul
korrastatud.
Laiendatud volikogu ettevalmistamine ja läbiviimine 9. veebruaril 2019. ERKLi
aastaraamatu (aruandlus, tegevuskava) koostamine ja väljaandmine. Pärandihoidja
auhinna väljaandmine koostöös Rahvakultuuri Keskusega. ERKLi 90 aasta juubeli
tähistamine, tunnustuste jagamine.
Mentorprogrammi raames tegevuse jätkamine: 2018. aasta tegevuse aruanne, taotluse
esitamine koolituste läbiviimiseks 2019. aastal, koostöö paikkondade esindajatega,
uute mentorite kinnitamine ja mentorkoolituste väljatöötamine, koolituste
ettevalmistamine ja läbiviimine paikkondades.
ERKLi eesmärkide ja ettevõtmiste tutvustamine paikkondade teabepäevadel, et saada
tagasisidet paikkondade edulugudest ja probleemidest. Programm täpsustub
volikoguks 9. veebruaril.
Väljasõidud maakondadesse. Aprillis Tartumaa, Põlvamaa. Jooksvalt lisandub
sihtkohti vastavalt traditsiooniliste sündmuste toimumiskohtade selgumisele.
Paikkondlike käsitööseltside ja -keskuste andmete kontrollimine ja avaldamine meie
kodulehel.
Paikkondlike käsitöökeskuste ja -poodide tutvustamine infolehes Teataja, infolistides
ning meie kodulehel ja sotsiaalmeedia vahendusel.
Toimivate võrgustike (paikkondade keskseltsid/seltsid, alaliidud, toetajaliikmed,
rahvakultuurispetsialistid, huvilised) ja projektide (mentorprogramm) täiendamine ja
jätkusuutlikkuse tagamine.
Paikkondlike käsitööjuhtide nõustamine ja seltside/ühenduste võimekuse
suurendamine.
Paikkondade ja alaliitude ettevõtmistest teavitamine infolehe Teataja, veebilehe
www.folkart.ee ja Facebooki kaudu. Uute koostöövõimaluste leidmine ja vajadusel
alaliitude tugipunktide moodustamine paikkondades ja alaliitude moodustamise jätkuv
toetamine.
Tulemused:
ERKLi eesmärgid, struktuur ja visioon on üle vaadatud ja arengukava uuenenud.
Meie koostöö alaliitude, paikkondlike liikmetega on muutunud tõhusamaks ja
veelgi sisukamaks.
Keskseltside, alaliitude jt liikmete andmed on kontrollitud ning kodulehel jm
infokandjates korrektselt kajastatud.
Teabepäevade kaudu on valdkonna esindajad, meistrid ja käsitööhuvilised
teavitatud ERKLi suurematest sündmustest ja üritustest. Maakondadega on
tihenenud koostöö. Tekib uusi koostööprojekte.
Mentorprogrammi kaudu on koolitatud paikkondade koolitusjuhte ja õpetajaid.
86
Eesmärk 2. ERKL on oma valdkonna tuntud ja tunnustatud institutsioon Eestis ja
Euroopas.
Meil on palju sõpru, oleme nähtavad
Olulisemad tegevused
Jätkusuutliku koostöö tugevdamine. Osalemine Euroopa ja Põhjamaade Rahvakunsti
ja Käsitöö Föderatsiooni aastakoosolekutel, seminaridel ja otsustuskogudes.
Koostöö jätkamine käsitöövaldkonnaga seotud institutsioonide ja koolituskeskustega.
Rahvusvahelistes koostööprojektides osalemine, ERKLi ja Eesti meistrite esitlemine
laiemale publikule. Koostööprojektid Euroopa riikide käsitööorganisatsioonidega.
Kodulehe www.folkart.ee täiendamine, makselingi lisamine kursustele
registreerimisel. Facebooki ja Instagrami kontode ja info ajakohasena hoidmine.
Osalemine käsitöövaldkonnaga seotud institutsioonide juhtorganite töös.
Osalemine Rahvakultuuri Keskuse, Vabaharidusliidu, Eesti Folkloorinõukogu jt
koostööpartnerite koosolekutel ja seminaridel.
ERKLi tegevuse kajastamine eesti- ja ingliskeelsel kodulehel www.folkart.ee ja
sotsiaalvõrgustikes Facebook ja Instagram. Jätkuv kodulehe struktuuri ja kujunduse
ajakohastamine ning kasutajasõbralikumaks muutmine.
Suuremate ettevõtmiste kajastamine Euroopa Rahvakunsti ja Käsitöö Föderatsiooni
taasloodud kodulehel ja sotsiaalmeedia kontol.
Teataja kirjastamine kevadel ja sügisel. Veebiväljaanne kevadel ja paberkandja
sügisel.
Ajatuse aastateema väljaanded ja konverentsi ning teiste ürituste korraldamine.
Mardilaada teabelehe jätkuv väljaandmine.
Tunnustatud Eesti Käsitöö märgi väljaandmise jätkamine ja tutvustamine eri kanalites.
Keskenduda laiemale turundamisele.
Tulemused:
Eesti käsitööliikumise seisukohad on viidud Põhjamaadesse ja Euroopasse.
Osaleme aktiivselt rahvusvahelistes käsitööprojektides (NordPlus, Intangible
European Heritage jm), oleme oma meistrite ja tegevusega muutunud nähtavamaks
teistele Euroopa riikidele.
Koostöö valdkonna institutsioonide jt asutustega on paranenud ning koostöölepingud
parandatud või sõlmitud. Paranenud on üksteise mõistmine ja koostöö.
ERKLi suuremad ettevõtmised on kajastatud meedias jm infokanalites. Üldsus on
paremini informeeritud ERKLi ja meie liikmete käsitöösündmustest.
Välja on antud uued Tunnustatud Eesti Käsitöö märgid käsitöömeistritele.
Ilmunud on ajatuse aastateemaga seotud trükis. Toimunud on rahvusvaheline
aastateema konverents ja teised aastateemaga seotud sündmused.
Eesmärk 3. Rahvusliku käsitöö säilimine on tagatud elukestva õppe, järelkasvu
toetamise ja mitmekesise koolitustegevuse kaudu.
Õppida on mõnus, see viib asja edasi
Olulisemad tegevused
Organisatsioonisisese koolituse korraldamine: juhtide kool 20. septembril.
Mentorprogrammi rakendamine ja jätkamine paikkondades.
87
ERKLi koolituskeskuses toimuvate teoreetiliste ja praktiliste kursuste korraldamine
käsitöömeistritele ja -harrastajatele.
Täiendkoolitused käsitööühenduste juhtidele, meistritele, huvilistele ning õpetajatele
alaliitude kaudu. Alaliitude kursuste, suvekoolide ja käsitöölaagrite korraldamisele
kaasa aitamine.
Meistrikodade ja õpitubade korraldamine ERKLi üritustel ning paikkondlikel
rahvakunsti- ja käsitöölaatadel, IX „Käsitöökojad üle maa“ 19. oktoobril.
Koolitustegevusest teavitamine kodulehel, sotsiaalmeedias, infolistides ja flaieritel.
Koostöö MTÜga Rahvarõivas ja Käsitöömaailmaga.
Meistriõppe korraldamine ja kutsetunnistuste „rahvakunsti- ja käsitöömeister I–V“
väljaandmine.
Osalemine rahvusvahelistel koolitustel/konverentsidel.
Jätkuv traditsioon – rahvarõivaste tuulutamine-piknik 2. juunil Tallinnas vanalinna
päevade raames.
Tulemused:
Igas paikkonnas on toimunud vähemalt üks mentorprogrammi koolitus. Neil
osalejad on saanud täiendavaid oskusi erinevates käsitöötehnikates. Lisandunud on
uusi mentoreid.
Toimunud on alaliitude koolitused/suvelaagrid.
Koostöös kutsekomisjoniga on kutsekoolidele ja meistritele välja antud
kutsetunnistusi.
Hästi toimivad rahvarõivakoolitused paikkondades. Rahvarõivateemaga seotud
uute klubide tekkimine ja jätkumine pärast baaskursust. Rahvarõiva
nõuandekodade tekkimisele kaasaaitamine on julgustanud paikkondi oma
rahvarõivastele ja nende uurimisele keskenduma.
Rahvarõivaste tuulutamine toimub aasta jooksul mitmes paikkonnas erinevatel
aegadel.
Eesmärk 4. Traditsioonide ja järjepidevuse väärtustamise, tegijate tunnustamise ja
tegevuse mitmekesistamise kaudu on säilinud elujõuline rahvuslik käsitöö.
Käsitööalased ettevõtmised on saavutanud ühiskonnas laia tuntuse.
Koos tehtud, hästi tehtud
Olulisemad tegevused
Pärandihoidja auhinna ja teiste tunnustuste väljakuulutamine koos Rahvakultuuri
Keskusega 9. veebruaril. Uue tunnustuse andmine – noor käsitöömeister.
ERKLi 90 aasta juubeli tähistamine. Tunnustuste jagamine.
Käsitöövaldkonna andmebaasi korrastamine koostöös Rahvakultuuri Keskuse ja
spetsialistidega.
Stipendiumide taotlemine meistritele käsitöövaldkonna edendamiseks, traditsiooniliste
käsitöötehnikate omandamiseks (Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet jt fondid).
Keskaja Päevad. Rahvakunsti laat.
Mardilaat. Jätkuvad traditsioonid: käsitöö-öö, kutsekoolide börs, meistrite esitlused
jne. Konkursi „Uus toode Mardilaadal“, „Parim meister“ korraldamine ja toodete
tutvustamine. Tunnustatud Eesti Käsitöö märgi väljaandmine. Rookrooni
ühistegemisega Guinnessi rekordi katse.
Teabe kogumine ja paikkondlike rahvakunstilaatade esitlemine meie kodulehel ning
Facebookis ja Instagramis.
88
Rahvakunsti- ja käsitöönäituste korraldamine Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.
„Käsitöökojad üle maa“ 19. oktoobril. Käsitöökodade registreerimine ja info jagamine
ERKLi kodulehel ja sotsiaalmeedias.
Tulemused:
Antakse välja kolm pärandihoidja auhinda. Auhind on kõrgeim meie valdkonna
tunnustus. Lisaks anname esmakordselt välja noortele suunatud preemia ja tunnustuse
– noor käsitöömeister.
Koostööst Eesti Kultuurkapitaliga antakse välja aastaauhinnad maakonna tegu ja
parim näitus.
ERKLi 90 aasta juubeli vastuvõtt toimub 9. veebruaril Mustpeade Majas. Selle raames
täname ja tunnustame meie pikaaegseid koostööpartnereid, seltside esindajaid ja
valdkonna edendajaid.
Käsitöövaldkonna andmebaasi korrastamine koostöös Rahvakultuuri Keskusega.
Keskaja Päevade ja Mardilaada uuendamine ja läbiviimine.
Mardilaat on toimunud ning „Uus toode Mardilaadal“ konkurss on aidanud esile tuua
uuemat ja kvaliteetset käsitööd. Rookrooni ühismeisterdamisega ja Guinnessi
rekordiga on saadud suuremat tähelepanu järjekordsele traditsioonilisele kohalikule
käsitöötehnikale.
Paikkondade suuremate ürituste ja laatade info on kogutud ning esitletud ERKLi
kodulehel ning infolehes Teataja.
Rahvakunstigaleriis on toimunud näitused. Info aasta jooksul toimuvate näituste kohta
on esitatud ERKLi kodulehel ning infolehes Teataja.
„Käsitöökojad üle maa“ on toimunud. Kõikide kodade info on kättesaadav ERKLi
kodulehel. Infot vahendatakse ka sotsiaalmeedia kaudu. Kõik paikkonnad on kaasatud
üleriigilisele käsitööpäevale ning suurenenud on käsitöö koostegemise rõõm.
Eesmärk 5. Eestlane väärtustab ja oskab tähele panna unikaalset Eesti käsitööd, mis on
üks eestluse identiteedi aluseid.
Oma on armas
Olulisemad tegevused
Väikeettevõtjate tegevuse toetamine ja kajastamine Teatajas, veebilehel.
Koolituspäevade korraldamine.
Käsitööettevõtjate tunnustamine käsitööettevõtja stipendiumiga. Ettevõtluspäev
oktoobris.
Paikkondade käsitööettevõtluse esitlemine Eesti Käsitöö Kodus Vene 12, Tallinn.
Toetajaliikmete tutvustamine meie kodulehel ja nende tegevuse toetamine vastavalt
võimalustele (koolitus, nõustamine, ühistegevused).
Õppereiside korraldamine käsitööettevõtjatele.
Parimate meistrite valimine Mardilaadal ja Keskaja Päevadel.
Parima näituse valimine Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis toimunud näituste
hulgast.
Käsitööpoodide ja avatud meistrikodade kaardistamine paikkonniti ja tutvustamine
veebilehel, võimalusel ka paberkandjal.
Tarbija märkab märki Tunnustatud Eesti Käsitöö.
LooTöö tootearendusprojekti jätkamine eesmärgiga saavutada laiemat tähelepanu ja
suurendada tootmist.
LooTöö tootearendusprojekti raames „Rõõm käsitööst“ konkursi korraldamine.
89
Tulemused:
Toetajaliikmete andmed on kajastatud ERKLi kodulehel ning kaks korda aastas
ilmuvas infolehes Teataja.
Ettevõtluspäev on toimunud ühe paikkonna käsitöökeskuses. Üle on antud
käsitööettevõtja stipendium koostöös Kultuurkapitaliga.
Laatadel on valitud laada parimad, tõusnud on osalejate motivatsioon ja tase.
Meistrite ja käsitööpoodide paiknemise info on paremini kättesaadav.
Läbimõeldud turundus märgile Tunnustatud Eesti Käsitöö on suurendanud tarbija
teadlikkust.
Ühisprojekt LooTöö Tartu Kõrgema Kunstikooliga liigub suurema tootmise ja
edukama turunduse poole.
Konkursi „Rõõm käsitööst“ kaudu on tulnud mitmeid uusi pooltooteid, mis on valmis
turundamiseks.
90
EESTI RAHVAKUNSTI JA KÄSITÖÖ LIIT
Näitused rahvakunstigaleriis 2019
Eesti Käsitöö Maja (Pikk 22, Tallinn)
3.01–21.01 Kaunistagem Eesti Kojad kolme koduvärviga. Eestlased Rootsis. Eesti
Rahvakunsti Huviring „Triinu“
21.01–24.01 Remont rahvakunstigaleriis
25.01–11.02 Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit 90
12.02–4.03 Lapitöö kalliskivid. Eesti lapitöömeistrid
5.03–25.03 Kopli Ametikooli käsitööerialade aastanäitus
26.03–15.04 Kuldklubi rühmitus. Kangakudujate Kuldklubi liikmete ühisnäitus
16.04–6.05 Haapsalu KHK õpilastööde näitus
7.05–27.05 Muhu naene oo kut lill. Muhu käsitööselts Oad ja Eed
28.05–17.06 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli käsitööerialade näitus
18.06–8.07 Kango Tekstiil, isikunäitus
9.07–29.07 Ruut ja Triip, Riina Tombergi isikunäitus.
30.07–21.08 100 rekonstrueeritud niplispitsi. Angelika Nöpsi isikunäitus
22.08–09.09 Muinasaja rõivad Lätis ja Eestis. Kuraator Laura Šmideberga
10.09–30.09 Virumaa Kunsti- ja Käsitöö Seltsi liikmete ühisnäitus